Meeste hooaja parimad tulemused 9 Naiste hooaja parimad tulemused 10 Kasutatud materjal 11 2 Sissejuhatus Teivashüpe on kergejõustiklaste ala, kus inimene hüppab üle kõrge lati, kasutades selleks spetsiaalset teivast, mis tavaliselt on tehtud fiiberklaasist, kuna fiiberklaas ei ole ainult kerge, vaid ka küllalt paindlik, mis tõukab hüppaja edukalt üle lati. Esimesteks teivashüppajataks olid kreeklased. Teivashüpe on ametlik medaliala Olümpiamängudel meestele juba aastast 1896 ja naistele alates aastast 2000. 3 Teivashüppe ajalugu Teibaid kasutati vanasti looduses takistustest ülesaamiseks, näiteks üle ojade ja pisemate jõgede, ilma märjaks saamiseta
HÜPPAJA PÕLV JA JOOKSJA PÕLV Karite-M. Mander 1.kursus HÜPPAJA PÕLV Karite-Mirell Mander 1.kursus SÜMPTOMI D • Ebamugavustunne • Turse • Valu põlvekedra all • Suurenenud valu kükitamisel • Valu põlveliigese painutamisel • Valu järkjärguline suurenemine PÕHJUSED • Regulaarne ülekoormus • Eelnevad mikrotraumad • Ülepingutatud reie painutajalihased • Nõrgad reie eesmised lihased RAVI •Külma teraapia •Teipimine •Rihm •Ravimid •Elektroravi •Massaaš •Süstid •Treenimine •Operatsioon JOOKSJA PÕLV KENDROMALAATSIA SÜMPTOMI D • valu põlvekedra (patella) ülemise osa piirkonnas • Valu jooksmisel • Valu vastu takistust • Valu kükitamisel • Vigastuse süvenedes valu kogu aeg • Kulunud treeningjalatsid PÕHJUSED • Nõrgad reielihased • Nõrgad põlve ligamendid • Jooksukilomeetrite arvu järsk suurendamine • Suur koormus • X- või O-jalad • Jooksmisel pöia vale asend • Lii...
sooritaja kui ka hindaja jaoks. Peamiselt jaotatakse hüpe neljaks osaks: hoojooks, äratõuge, kätetõuge ja maandumine. Kui hüpet täpsemalt seletada, siis saame lisada ka lennufaasi enne ja pärast kätetõuget. Peale hüppe sooritamist tuleb harjutuse lõpetamiseks teha sirutus. Hüppe esimene osa ehk hoojooks on oluline, et sooritada korrektne tõuge. Äratõuge on vajalik õhulennu alustamiseks, selle sooritamine näitab hüppaja koordinatsiooni. Kätetõuke tegemisel on võimalik end üle kitse viia, see on jõu ja samuti koordinatsiooni näitaja. Hüppaja tasakaalu selgitab ilmekalt see, kuidas on sooritatud õhulend ja maandumine koos sirutusega. 2. Analüüsi tunnis sooritatud harjutusi ja nende õnnestumise või ebaõnnestumise põhjuseid? Hoojooksu veaks võib osutuda sellele õige pikkuse leidmine. Kui hoojooks jääb liiga lühikeseks, siis kannatab selle all ka edasine hüpe
täiustuv lati ületamise tehnika. Kui esimesed 30 aastat paranesid tulemused peamiselt äratõuke täiustamise arvel, siis järgneval 30 aastal toimus kõrgushüppe areng peamiselt lati ületamise tehnika täiustamise arvel. Eelmise sajandi lõpul võtsid USA kõrgkoolide hüppajad kasutusele uued ökonoomsemad hüppeviisid. Idaosariikides kasutati nn välisjalga, mida kaua nimetati ka idastiiliks ja meil idaameerika hüppeviisiks. Selle hüppeviisi puhul hüppaja jookseb peaaegu risti hüppelatile, mis loob võimaluse keha pööramiseks ja maksimaalseks kallutamiseks hoojooksu suunda hetkel, kui tõukejalg üle lati viiakse. Peale selle kerkivad hüppaja kehaosad ainult selleks hetkeks latist kõrgemale, kui nad ületavad kujuteldava vertikaaltasapinna. Lääneosariikide üliõpilaste seas levis teine hüppestiil. Nad kasutasid hüppelatile lähenemiseks tõukejalapoolset 35-55 kraadi all toimuvat hoojooksu, hüppelati
Pöördefaasis kogub kuul kiirust sedamööda, kuidas tõukaja liigub äratõuke-eelsesse asendisse. Finaalpingutuse faasis luuakse täiendav kiirus, mis antakse edasi kuulile enne väljalendu. Tasakaalustamisfaasis pidurdab tõukaja liikumise järsult, et vältida üleastumist. 5. Kaugushüpe: 1. Erinevad hüppetehnikad - Samm-, Siru- ja käärtehnika. 2. Kaugushüppe faaside jaotus - Hoojooks, äratõuge, lend, maandumine. Hoojooksul kogub hüppaja kiirendusega optimaalse kiiruse. Äratõukel loob hüppaja vertikaalse kiiruse, püüdes seejuures minimeerida horisontaalkiiruse kadu. Õhulennufaasis valmistub hüppaja maandumiseks. Kasutatakse kolme hüppetehnikat: samm-, siru- ja käärtehnikat. Kahe viimase tehnika kombineeritud variandi kasutamine leiab ka kasutamist. Maandumisfaasis püüab hüppaja maksimeerida hüppe potentsiaalset pikkust ja minimeerida hüppe pikkuse kadu. 3
Kaugushüpe Hoojooksu alustatakse Click to edit Master text styles kindlalt kohalt. Vajaliku Second level Third level kiiruse saavutamiseks Fourth level kulub 18-22 Fifth level jooksusammu. Et kõik hüpped oleksid stabiilsed, tuleb hoojooksu alustamisel võtta alati ühesugune lähteasend. Esimene kontrollmärk on hüppepakust 6-8 jooksusammu kaugusel. Click to edit Master text styles Second level Third level Hoojooks peab olema ...
1. Kõrgushüpe Kõrgushüpe on kergejõustikuala. Keldid pidasid kõrgushüppevõistlusi juba sajandeid tagasi, ametlikult peeti esimesed võistlused Suurbritannias 1840. aastal. Pärast reeglite kehtestamist 1865. aastal sai kõrgushüppest Ateenas 1896. aastal ka olümpiaala. Esimene naiste kõrgushüppevõistlus peeti 1895. aastal USA-s ja naiste esimene kõrgushüppevõistlus olümpiamängudel toimus Amsterdamis 1928. aastal. 2. Eesti naiste kõrgushüpe Eesti parim nais hüppaja on Anna Iljustsenko, ta on sündinud 12. oktoobril 1985 Sillamäel. Tema parim tulemus on 9. augustil 2011 hüpatud 1.96, mis on ühtlasi Eesti rekord. Ka 3. augustil 2010 hüpatud 1.95 oli Eesti rekord. 2009. aastal on ta sisetingimustes hüpanud 1.93, mis on samuti Eesti rekord. Maailmameistrivõistlustel aastal 2009 saavutas Anna Iljustsenko 17. Koha tulemusega 1.89 Üks parimaid on ka veel Grete Udras, kes on sündinud 1988. a. Valgas. 2011 aastal
käed ette viia, et tagada tasakaal. Maandumisel tuleb jalat võimalikult kaugele ette sirutada. Kolmikhüpe – see on tehniliselt keeruline ala ning hüppe kaugus sõltub mitmest erinevast faktorist. Kolmikhüppes on neli faasi : hoojooks, hopp, samm ja hüpe. Hoojooksul kogutakse maksimaalne kiirus. Pikkus on 10-20 sammu, sõltuvalt oskustest. Pöia mahalöömine on aktiivne ja kiire. Hopifaas on kiire ja madala lennutrajektooriga ning hüppaja liigub ligi 35% hüppe kogupikkusest. Äratõuke suund on ette ja tõukejalg liigub ette-ülesse ja sirutub maandumiseks ette. Keha on sirge. Sammufaas on sarnane hopifaasiga. Tõukejalg sirutub äratõukel peaaegu täielikult ja hoojala reis tõuseb kõrgemale horisontaalist. Hoo lisamiseks kasutatakse ka käsi. Maandumisel hoojalg sirutub ette-alla. Hüppefaasis on pöia mahalöömine suunaga alla- taha, kiire ja aktiivne. Tõukejalg äratõukel sirutub
Käte tõuge peab hüppe juures toimuma enne, kui jalad on jõudnud läbida vertikaaltasapinna. Hüppe teises lennufaasis, pärast käte tõuget, sirutab võimleja jalad kõige ligemat teed mööda taha ning sooritab täieliku ülesirutuse. Maandumisel on rulluv liigutus pöialt kannale, laskumine kükki, kõverdusega põlveliigesest, käed ees-ülal- kõrval, vaade ette, püsida asendis umbes 3 sekundit. Vajadusel seisab abistaja hüpperiista taga, näoga selle poole, ning võtab hüppaja vastu, toetades teda vajaduse korral mõlema käega õlavartest. Algajaid abistades seisab treener võrdlemisi hüpperiista ligidal ja taganeb koos hüpet sooritava võimlejaga, kindlustades abistamise ülaltähendatud korras. Tähelepanu tuleks pöörata, et käte tõuge ei hilineks. Selle tulemusena langevad õlad ette üle ja jalad mööduvad toengus olevatest kätest kõrvalt. Sellise kehaasendiga hüpperiista ületades
Võistleja otsustab ise, millist kõrgust ta soovib ületada. Kolme ebaõnnestunud katse järel peab sportlane võistluset lahkuma. · Parema haarde saamiseks teiba kasutamisel võib kasutada sobivat määret kätel või teibal. Teibi kasutamine käel või sõrmedel ei ole lubatud. Teivashüpe. 3. Kõrgushüpe jaguneb järgmisteks faasideks: hoojooks, äratõuge, õhulend ja maandumine. · Hoojooksul kogub hüppaja kiirust ja valmistub äratõukeks.Äratõukel loob hüppaja vertikaalse kiiruse ja alustab lati ületamiseks vajalikku pöörlemist. Maandumisel on oluline hüppe ohutu lõpetamine. · Kõrgushüppes ei kasutata abivahendeid. · Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest umbes 4 meetri kaugusel. Nende vahel on ümmargune sirge latt läbimõõduga 30 cm. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi see keskelt läbi vajuda üle 2 cm.
Sissejuhatus Suur osa inimesi teeb trenni harrastuskorras ja omal käel, see aga võib viia spordivigastuste tekkeni. Harrastussportlastel võivad tekkida kahte tüüpi vigastused traumad ja ülekoormusvigastused. Traumade oht on suurem spordialadel, kus on suurem kontakt teiste inimeste ja näiteks palliga (kontaktspordialadel). Sellised levinuimad spordialad on käsi- ja korvpall, jäähoki jne. Ülekoormusvigastused tekivad sellistel aladel nagu rattasport, jooksmine jt. Spordivigastused moodustavad peaaegu neljandiku kõigist laste ja noorukite vigastustest. 7080% spordivigastustest kuulub kergemate vigastuste hulka (põrutused, venitused, marrastused jm). Levinumad vigastused Harrastussportlaste seas on levinuimad traumad meniski vigastus, kannakõõluse rebend, sidemevigastused, hüppeliigese nikastus jms. Ülekoormusvigastustest esineb sagedamini ,,hüppaja põlv", alaselja- ja lihaspingevalud, põlvekedra kõhre- ja kannakõõluse ülekoormus jne....
Sprindis on määravaks anaeroobne ainevahetus , seejuures on 400 m jooksus määrav glükolüütilne ainevahetus. 3 Arvestada tuleb. Levinumad tüüpilised vigastused on: ülekoormustramad, riskitegurid jooksutreeningute puhul: Valud selja nimme- ja ristluupiirkonnas; Jalavõlvi lamenemine; Säärelihaste ülekoormus ja vigastused; Põlveliigese ülekoormus- '' hüppaja põlv'' jm; Sääre luuümbrise põletik; Achilleuse kõõluse vigastused; Jalatalla lihaste fastsiit; Ülemise hüppeliigese vigastus. Suhtelised vastunäidustused lühimaajooksu puhul: Südame pärgaterite haigused; Kõrge vererõhk; Ületreening; Tugi-liikumisaparaadi haigused ja ülekoormus; Suur ülekaal; Südamehaigused, valdavalt südamelihase talituse häired; Raske kõrgvererõhutõbi; Südamerütmi häired;
hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Kui võistlejaid on rohkem kui 8, viiakse algul läbi eelvõistlus. Iga võistleja sooritab kolm katset. 8 paremat võistlejat pääsevad finaali, kus neile antakse veel kolm katset. Kui aga võistlustel osalejaid on vähem kui kaheksa, saavad kõik võistlejad kuus katset. Hüppe tulemus mõõdetakse maandumisjälje (mille hüppaja on jätnud maandusmikasti ükskõik millise kehaosaga) hüpepakule lähimast punktist. Mõõtmine toimub sirgjooneliselt risti mõõtejoonega või selle pikendusega. Mõõdulindi nullpunkt on maandumiskastis. Tulemus mõõdetakse täissentimeetrites ümardamisega vähenemise suunas. Võistlusprotokollis märgitakse õnnestunud hüpe numbrilise tulemusega, ebaõnnestunud ja vahelejäetud hüppeid tähistatakse vastavalt leppemärkidega x ja -.
Harkhüpe ja Kägarhüpe Harkhüpe üle risti kitse Kui on omandatud tehnika alused maandumise, hoojooksu ning jalgade ja käte tõuke näol, võib asuda harkhüppe kui ühe lihtsama toenghüppe õppimisele. Esimesed hüpped tuleb sooritada üle ristiasetatud madala kitse, rakendades eelnevalt õigeid ettevalmistavaid ja juurdeviivaid harjutusi. Madalal kitsel sooritatavad hüpped on lihtsamad seetõttu, et toetuspind kitsel on väiksem ning võimaldab treeneril paremini võimlejat abistada. Tavaliselt seda hüpet ei kardetagi, sest ebaõnnestumise oht siin on minimaalne. Abistamine: Treener või abistaja seisab hüpperiista taga, näoga selle poole, ning võtab hüppaja ,,vastu", toetades teda vajaduse korral mõlema käega õlavartest. Algajaid abistades seisab treener võrdlemisi hüpperiista ligidal ja taganeb koos hüpet sooritava võimlejaga, kindlustades abistamise ülaltähendatud korras. Põhilised vead: Kuigi hüpe on lihtne, esineb al...
Kujutage endale ette võluvat vaadet puhtalt lõbu pärast veest välja hüppavast laeva vöörilaines lustivat delfiiniparvest. Inimese sõbraks on peetud ahve, koeri, hobuseid ja ka delfiine. Delfiini ja inimese vahelist sõprust on üles märgitud juba 2500 aastat tagasi, mil üks delfiin päästis ühe imeilusa häälega lauliku - Arioni. Delfiini ja inimese sõprust on täheldatud ka tänapäeval. Erinevaid delfiiniliike Tõmmunosudelfiin kes on suur hüppaja ja elab Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika ja Lõuna-Ameerika rannikuvetes. Valjas-eeldedelfiinil on pikk sihvakas keha ja esiulatuv nokis. Halldelfiin on ainuke delfiin, kellel pole nokist. Jõedelfiinil, kes elab ainult Amazonase jõgedes, on ülakeha roosa. Laiksilm-delfiin armastab samuti sooja vett nagu inimene (24-30 kraadi).
Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö) 2006 Altermann Andrus Kiviräha "Teatriparadiisis" 2006 Pietro Toomas Hussari / Gabriel García Márquezi "Sajas aastas..." 2006 Prints, Poiss, Röövel Olav Ehala / Leelo Tungla "Lumekuningannas" 2006 Roger Edward Albee "Kõik aias" 2007 Felix Humble Charlotte Jonesi "Mesimehes" 2007 Kosmonaut, Hüppaja Tom Stoppardi "Hüppajates" 2007 Peter C. S. Lewise "Lõvis, nõias ja riidekapis" 2007 Kirill Aleksandrovitš, Ksenja, Petja Viktoria Nikiforova "Jooksvates kuludes" 2008 Juhan Liiv, keiser Aleksander II Loone Otsa "Koidula veres" 2008 Hareton Earnshaw Emily Brontë "Vihurimäes" 2008 Bob Robin Hawdoni "Sviidis" 2009 Havlitcheck Ödön von Horváthi "Lugudes Viini metsadest"
Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. 2 Kõrgushüpe Kõrgushüpe on samuti üks kergejõustiku alasid. See kujutab endast üle kõrge lati hüppamist. Kõrgushüpe jaguneb järgmisteks faasideks: hoojooks, äratõuge, õhulend ja maandumine. *Hoojooksul kogub hüppaja kiirust ja valmistub äratõukeks. *Äratõukel loob hüppaja vertikaalse kiiruse ja alustab lati ületamiseks vajalikku pöörlemist. *Maandumisel on oluline hüppe ohutu lõpetamine. Kõrgushüpe on ala, mis nõuab ohutut maandumispaika. Kui tunnis on palju õpilasi, ei ole selle õpetamine eriti tõhus. Kõrgushüppematil võib eelnevalt teha akrobaatilisi harjutusi, mis sarnanevad flopiga. Kõrgushüppe algseks hüppeviisiks oli üleastumishüpe, seejärel tulid
ülestõstetult ning käte asetamisega hüpperiistale hargitatud jalgadega, kust need ette rebitakse, suurendades sellega kõverdust puusaliigeses. Käte tõuge peab toimuma enne, kui jalad on jõudnud käte jooneni. Järgneb keha sirutamine käte viimisega üles-kõrvale ja pea viimisega taha ning pehme maandumine. Joonis 3 Harkhüpe skeem 2.1 Abistamine Abistaja seisab hüpperiista taga, näoga selle poole, ning võtab hüppaja ,,vastu", toetades teda vajaduse korral mõlema käega õlavartest. Algajaid abistades seisab treener võrdlemisi hüpperiista ligidal ja taganeb koos hüpet sooritava võimlejaga, kindlustades abistamise ülaltähendatud korras. Joonis 4 Abistamine 6
Samas on ka pakette, mis sisaldavad pool tundi maapealset teoreetilist ettevalmistust lennuväljal, 15 minutilist lennureisi 4000 meetri kõrgusele, kuni 45 sekundit vabalangemist, 5 minutit varju all langemist ning videot hüppest. Teine pakett on hüppamine koos instruktoriga. Üksinda hüppamiseks peab inimene olema vähemalt 15. aastane, kuid instruktoriga koos hüppamiseks piisab vaid 8. eluaastast (võimalik on ka nooremalt, kuid põhitingimuseks on, et hüppaja peab sobima rakmetesse). Teenusepakkujad tegutsevad vaid suvehooajal, olenevalt ilmatingimustest ning ühekordse hüppe hind on ühele inimesele vahemikus 77-298 eurot. Kõige suurem grupp, keda esmakordsele hüppele korraga lubatakse, on 6 inimest. Inimestel on olnud väga erinevaid kogemusi. Mõni inimene ongi jäänud tegevust harrastama, mõni on proovinud ning saanud meeldejäävaid emotsioone. Samas on olnud ka juhtmeid, millel on olnud kurvad tagajärjed
selgitamisel võrdne mitmel osalejal. Sel juhul toimuvad ümberhüpped. Sama kehtib ka teivashüppes. Kõrgust peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Katset ei loeta, kui latt kukub võistleja süül maha. Kõrgushüpe jaguneb järgmisteks faasideks: hoojooks, äratõuge, õhulend ja maandumine. Hoojooksul kogub hüppaja kiirust ja valmistub äratõukeks. Äratõukel loob hüppaja vertikaalse kiiruse ja alustab lati ületamiseks vajalikku pöörlemist. Maandumisel on oluline hüppe ohutu lõpetamine. Kõrgushüppes ei kasutata abivahendeid. Vaid kõrgushüppeks kasutatavad jalanõud erinevad teistest naelikutest selle poolest, et kannaosas on lisaks veel neli naela, tänu millele on hoovõtul veelgi väiksem libisemisvõimalus. Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil, pärast Mexico Olümpiamänge on valitsevaks saanud nn
4 Ott sepa rollid Vanemuises · Stepan Sevõrjov, Djakov Tom Stoppard "Utoopia" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, 2003) · Altermann Andrus Kivirähk "Teatriparadiis" (2006) · Pietro Toomas Hussar, Gabriel Garcia Marquez "Sada aastat..." (2006) · Prints, Poiss, Röövel Olav Ehala, Leelo Tungal "Lumekuninganna" (2006) · Felix Humble Charlotte Jones "Mesimees" (2007) · Kosmonaut, Hüppaja Tom Stoppard "Hüppajad" (2007) · Peter C.S. Lewis "Lõvi, nõid ja riidekapp" (2007) · Roger Edward Albee "Kõik aias" (2006) · Kirill Aleksandrovits, Ksenja, Petja Viktoria Nikiforova "Jooksvad kulud" (2007) · Juhan Liiv, keiser Aleksander II Loone Ots "Koidula veri" (2008) · Havlitcheck Ödön von Horvath ,,Lood Viini metsadest" (2009) · Hareton Earnshaw Emily jane Bronte "Vihurimäe" (2008) · Robert Brakenbury, James Tyrrel William Shakespeare
:Stiilivead Hoiatus!! Kaldkirjas laused on vigased ja toodu stiilivigade näiteks. 1. Poolikud, kohmakad, segase mõttega laused; ebakorrapärased laused (lause lõpuosa pole algusega kooskõlas): Unistused tulevikust, et tuleb aeg, mil inimesed hakkavad üksteist imetlema. Mehed, kes abistasid talu peremeest, olid jalas kummikud. Väike inimene õpib nägema ja armastama ümbritsevat. Armastama kodumaad. 2. Sõna- ja tüvekordused: Hüppaja hüppas hüppe. 3. Väärseos osalausete vahel: Jänesel on ilus saba, kes armastab porgandit süüa. Jänesel, kes armastab porgandit süüa, on ilus saba. Tuul keerutas lund teekäijaile näkku, mida oli öösel üsna rohkesti sadanud. Nad küsisid viisakalt, et kas nad tohivad meiege ühineda. 4. Vale sõnade järjekord lauses: Kui ma kohale jõudsin, inimesed kogunesid sündmuspaigale. 5. Ebajärjekindel ajavormide kasutamine: Ta elab suures viletsuses, kuid oli igati aus inimene. Koosolek...
ühel tasapinnal. Äratõukeks on paigaldatud 20cm laiune ja 1,22m pikkune puust valgeks värvitud hüppepakk. Hüppepaku kaugus kastist on mitte alla 1 meetri. Kui võistlejaid on rohkem kui 8, viiakse algul läbi eelvõistlus. Iga võistleja sooritab kolm katset. 8 paremat võistlejat pääsevad finaali, kus neile antakse veel kolm katset. Kui aga võistlustel osalejaid on vähem kui kaheksa, saavad kõik võistlejad kuus katset. Hüpe loetakse ebaõnnestunuks, kui hüppaja: 1. jooksis üle hüppepaku või sellest mööda, 2. sooritas äratõuke paku kõrvalt, 3. puudutas hüpet sooritamata või hüppe ajal mõne kehaosaga maapinda mõõtejoone taga, 4. puudutas maandumisel maapinda väljaspool maandumiskasti äratõukepakule lähemal, kui on lähim maandumisjälg maandumiskastis, 5. väljus maandumiskastist hüppepaku suunas (tahapoole), 6. kasutas saltoga hüppetehnikat.
Ta jõudis hiljem kohale ja nägi tüdrukut trammi peale minemas. Ta hakkas üle tee minema, kuid ta ei teinud seda õigest kohast. Üks auto keeras tema elu päästmiseks vastu posti. Hiljem selgus, et see autojuht oli Sten Suurhans. Sten murdis oma jala- ja käeluu, paar ribi ja ka neerudega juhtus midagi. Jürgen põgenes sündmuskohalt kartes, et võib pahandustesse sattuda. Kui ta oli teada saanud, kes see autojuht oli, läks ta Steni haiglasse vaatama. Sten teadis, et see auto ette hüppaja oli Jürgen olnud. Ta tahtis, et Jürgen seda tunnistaks politseile, ja seda ta ka hiljem tegi. Ta sai väikese trahvi, mille ta sai oma säästudega kinni maksta. Jürgen Moorasti puhul on lausa imelik see kuidas ta suutis koolis nii hästi õppida ja samal ajal leida aega äri jaoks. Päris elus oleks see vist võimatu, vähemalt nii arvan mina. Praegu on koolides enamjaolt ka kodus midagi õppida ja sedasi ei saa ju jääda veel aega mingisuguse äri jaoks ja ka tüdruku jaoks.
titelik eputamine kõikjal.Täna nii ilus tants ja kenasti ennast igati näitas.Mehel piinlik sellise hüpatsi pärast, küllap sai sugeda ja kohe teine inimene parketil ja kommetaatoril positiivne arvamus. Tubli Tomi,õppust talle vaja veel korralikult anda, teeb ju häbi kõikjal oma lõdva olekuga, perele ja lapselegi." www.publik.delfi.ee Kõnnirobot- kõndiv robot; naine oli võtta- naine oli saadaval; tummaks lööma- ehmatama; titelik eputamine- lapselikkus; hüpats- hüppaja,kargaja; lõtv olek- kehaliselt pingest vaba ,,Kokkupõrkeoht UFO-ga sulges Hiina lennujaama!" ,,Aga kuna tõestusi otseselt UFOdest ei ole, nagu selliseid tõendeid et kuskilt mingine ufolane leitud oleks, siis tuleks huvi pärast saata sinna teele mingine asi, et see kokkupõrge toimuks ja see UFO laev sealt alla lendaks.. saaks maailm lõpuks selgust on need UFOd ja millised nad siis ka on :P" UFO- tundmatu lendav objekt; mingine- mingisugune; ufolane-ufonaut; http://forte.delfi.ee/
Tartu Ülikool Maria Liive GEORG LURICH Referaat Tartu 2015 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 Tee maadluseni.....................................................................................4 Karjäär läbi aastate...............................................................................4 Elu lõpuaastad......................................................................................5 Lurichi tulemusi...................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................7 2 Sissejuhatus Georg Lurich, sünninimega Luri, oli üks kolmest kõige kuulsamast Eesti elukutselisest maadlejast. Sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarja ...
Tartu Ülikool Maria Liive GEORG LURICH Referaat Tartu 2015 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 Tee maadluseni.....................................................................................4 Karjäär läbi aastate...............................................................................4 Elu lõpuaastad......................................................................................5 Lurichi tulemusi...................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................7 2 Sissejuhatus Georg Lurich, sünninimega Luri, oli üks kolmest kõige kuulsamast Eesti elukutselisest maadlejast. Sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarja ...
MINERVA võeti kasutusele 12. november 2005. MINERVA lahtilaskmise käsk Hayabusale saadeti Maalt, kuid enne käsu kohale jõudmist oli Hayabusa kõrgusemõõtja Itokawa-st 44m kaugusel ja seega hakkas automaatselt tööle kõrguse hoidmine jada. Selle tulemusena, kui MINERVA lahtilaskmise käsk saabus oli MINERVA Itokawa gravitatsioonijõu väljast liiga kaugel ja kui Hayabusa selle lahti laskis, kukkus see kosmosesse. Kui see oleks olnud edukas, siis MINERVA oleks olnud esimene kosmose nn. Hüppaja mida oleks nähtud tegutsemas. Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri NASA oli algses planeerinud ehitada osana Hayabusa missioonist miniatuurse kosmoseaparaadi MINERVA-le nimega Rover, kuid see projek katkestati 2000. aasta Novembris eelarve tõttu. (2) 6 Mida uut loodeti avastada ja mida uut saadi teada?
kaitstum on põlveliiges ja seda vähem tekib seal vigastusi. · Sportlase vanus- mida vanem sportlane, seda rohkem ohustavad teda erinevad vigastused. (Männik 2008) Sulgpallis võib meniskivigastus tekkida näiteks ette liikumisel ning seejärel järsu liigutusega uuesti taha, kus tugijalg, mis on tagapool teeb äkilise ülesirutuse, selline vigastus tekkis ka uurimistöö autoril sulgpallivõistlustel. 1.2.2 Hüppaja põlv "Hüppaja põlveks" nimetatakse põlvekedra kõõluse ülemise osa vigastust, mis on põhjustatud põlveliigese korduvast sirutusest. (Männik, Jalak, Eller, Schneider) Noorukitel ja lastel on nn hüppaja põlve sündroomi põhjuseks korduvate mikrotraumade kuhjumise tagajärjel tekkinud põlvekedrasideme põletik. Kesk-ja vanemas eas on valu põhjuseks tihti põlvekedrasideme degeneratsioonist (kulumisest) tekkinud osaline sideme purunemine.
TAHAKALLUTUS, SIRUTUS JA PÖÖRE; LATI ÜLETAMINE JA MAANDUMINE. 2. Teiba hoie - Käed on õlgadelaiuselt. Parem käsi on teibal vasakust ülalpool. Mõlemad käed on kõverdatud, parem käsi reie lähedal. Teiba ots on sportlase peast kõrgemal. Vasaku käe küünarnukk on kõrvale pööratud. Ülakeha on sirutunud. 3. Hoojooks; teiba aukuasetamine - Hoojooksu ja teiba aukuasetamise faasis kogub hüppaja kiirenduse abil maksimaalse kontrollitava kiiruse ja paneb teiba pehmelt auku. Hoojooksu kolmel viimasel sammul langetatakse järkjärgult teivast. Teiba langetamine algab vasaku jala eelviimasel kontaktil teiba etteviimisega. Parem käsi tõuseb kiiresti üles randme ja õlavarre pööramisega. Ülakeha on sirutunud, õlad on kastiga paralleelselt. 4. Äratõuge ja ripe - Äratõuke ja rippe faasis antakse hoojooksul kogutud energia üle teibasse.
nurga all kaldu,et teha kindlaks üleastumine. Rohkem kui kaheksa võistleja puhul viiakse läbi eelvõistlus.Kolme katsega selgitatakse kaheksa pare- mat võistlejat,kes saavad finaali ja veel kolm katset.Vähem kui kaheksa võistleja puhul on kõigil kuus katset.Äratõuge peab toimuma hüppepakult või hoovõturajalt enne pakku. Hüpe loetakse ebaõnnestunuks,kui hüppaja jooksis üle hüppepaku,sooritas äratõuke paku kõrvalt, puudutas hüpet sooritamata või hüppe ajal mõne kehaosaga maapinda mõõtejoone taga,puudutas maandumisel maapinda väljaspool maandumiskasti äratõukepakule lähemal,kui on lähim maandumis- jälg kastis,väljas kastist hüppepaku suunas või kasutas saltoga hüppetehnikat.
Referaat Põlveliigese vigastused: Vigastuse teke Põlveliigese vigastused võivad olla kas värsked või kroonilised. Esinevad liigesesisesed ja liigesevälised vigastused. Tekkemehhanismi järgi võivad põlveliigese vigastused tekkida kas otsese või kaudse jõu toimel. Otsene jõud on kõige sagedamini löök, mis võib tekitada vigastuse ka põlve vastaspoolel. Kaudse jõu toimel, tavaliselt väänamine, tekib vigastus sääreluude asendi muutustest reieluu suhtes- kas välja- või sissepoole väänamisest, lähendamisest või eemaldamisest ( O ja X asendisse) ette- ja tahanihkumisest ning nende liikumiste kombinatsioonidest. Kroonilised põlveliigese välised vigastused 1. Limapaunapõletikud Kõige sagedamini esineb turse ja valulikkus põlvekedra piirkonnas või munakujuline moodustis põlveõndlas. Ravi: vajadusel (määrab ja teeb arst) punktsioon - põletikulise eritise eemaldamine süstlaga, külm, funktsiooni piiramine, põletikuvastased vahendid suu kaudu...
REFERAAT Kehaline kasvatus Akrobaatika Tallinna Mustamäe Gümnaasium Jaana-Kristiina Jõgevest Tallinn 2009 TIREL Tirel ette toengkükist (käed 30 - 40 cm kaugusel pöidadest) sirutatakse jalad, millele järgneb keharaskuse kandmine kätele. Sellega kaasneb käte kõverdamine, ning viies pea rinnale ja tõugates jalgadega, veeretakse üle turja, maandudes kägarasendis turjal. Tireli lõpetab veere turjalt toengkükki Tiret taha sooritatakse toengkükist (käed pöidadest 15cm - 30cm ees), veeredes kägarasendis taha. Jõudes turjale, asetada käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Ettevalmistavad harjutused · Veeremine kägarasendis seljale ja ette · Veeremine kägarasendis seljale ja ette, veere lõpul ette lüüa käteplaks · Toengkägarast veere taha seljale, asetada käed taha tireli asendisse ja hooga tagasi lähteasendisse ·...
tänapäevase üksikhüppega. Ehkki mõned vaasimaalid kujutavad atleete, kes võib-olla sooritavad hoota kaugushüpet, annavad palju arvukamad halteeridega jooksvaid hüppajaid kujutavad maalid tunnistust sellest, et kreeka kaugushüpe, nagu meiegi oma, oli hooga hüpe; hoota hüpe kuulus kahtlemata treeningukavasse. Hüppe äratõukepakk oli tõenäoliselt jooksjate stardikünnis. Philostratose andmeil lubas määrustik hüppe pikkuse mõõtmist ainult sel juhul, kui hüppaja jäljed hüppekastis olid selged. Rhodose raidkirja fragmendis esinevad seoses kaugushüppe ja hüppekastiga sõnad "kaks jalga". Moretti arvates on see osa eeskirjast, mis nõuab et hüppekast peab olema kaks jalga lai. Tõenäolisem on Beani arvamus, et hüppekast peab olema kahe jala sügavuselt läbi kaevatud. Lukianos kirjeldab oma "Anacharises" atleete, kes hüppavad üles ja viibutavad õhus jalgu. Ahvatlev on selles näha tänapäeva kaugushüppele
tooma tooja tuua projekt televisioon looma looja luua fuajee missioon sõitma sõitja sõita ateljee konsultatsioon hüppama hüppaja hüpata intervjuu religioon vaatama vaataja vaadata karjäär orienteeruma majja JJ ojja tujju ajju das saia. I variant periood IA zooloogia seeria ideoloogia preemia bioloogia meloodia Bulgaaria energia Serbia teooria Austria
s=v2/2a=4002/2*9.81=8155m. Suurem osa õhu molekule asuvad madalamal kui 8 km, aga mõned omavad sedavõrd suurt algkiirust, et võiksid tõusta ka 100 või 200 km kõrgusele. Molekulide kiiruse jaotus maapinnal on seotud atmosfääri tiheduse jaotusega kõrguses. 10. Kaugushüppaja on äratõukemomendiks saavutanud hoojooksu kiiruse 10m/s. Kui kõrgele peab ta hüppama, et maanduda 8 m kaugusel? Tuleb leida, kui kõrgele tuleb hüpata, et püsida õhus 0.8 s, sest just selle ajaga liigub hüppaja horisontaalsuunas 8 m. Kuna tõus ja langus on sümmeetrilised, siis kumbki kestab 0.4 s. Seega, kui kõrgelt kukkudes kestaks lend 0.4 s? Valem: s=at2/2=9.81*0.42/2=0.78m. 11. Haamriga, mille mass on 1kg ja mis liigub kiirusega 5m/s lüükse naela. Haamer peatub naelapeal 0.01 s jooksul. Kui suur on jõud, mille toimel nael puusse läheb? Impulsi muutuse valem mv = ft , kust f= mv/t=1*5/0.01=500N=50.97kG. 12. Auto esiosa on projekteeritud kortsu minema jõu toimel, mille suurus on 50t
liigi) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane.Paljud delfiiniliigid elavad karjadena koos, karjas kuni 1000 isendit.Nad orienteeruvad ja otsivad toitu, saates pidevalt välja helisignaale, mis peegelduvad teele sattunud takistustelt (kajalokatsioon).Ohu korral hoiatatakse teisi liigikaaslasi. Enamik liike elab parasvöötmes ja soojades vetes, ainult 7 esineb Antarktikas ja 7 polaarjoone taga Arktikas. Delfiin elab kuni 30-aastaseks. Tõmmunosudelfiin kes on suur hüppaja ja elab Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika ja Lõuna-Ameerika rannikuvetes. Jõedelfiin elab ainult Amazonase jõgedes. Delfiinlased on üsna väikesed.Keha on olenevalt liigist 1-10 meetrit pikk.Delfiinidel on voolujooneline torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad.Suuremal osal delfiinlastel on olemas seljauim, mis asetseb keha keskpaiga lähedal.Sabauime tagaserv on sügava sälguga.Nende jõuline sabauim liigub vees üles-
kiirusest. Keha püstineb, ettekalle väheneb. Keha massikese langeb eelviimasel sammul. 2) Äratõukefaas – Tõukejalg asetatakse maha täistallal. Äratõukeaega püütakse vähendada miinimumini. Äratõukel peab keha liikuma tõukejala kohale. Hoojala põlv liigub üles latist eemale, kuni reis on paralleelne horisontaaltasapinnaga. Äratõuke lõpus on keha vertikaalasendis. 3) Lennufaas – Õhulennu tõusvas osas pöördub hüppaja seljaga lati poole. Tõukejala vastaskäsi liigub üles ja lati kohale. Puus liigub lati kohale, selg on paindes, pea kallutatakse kuklasse. Kui puus on lati ületanud kõverduvad jalad puusaliigesest ja sirutuvad põlveliigesest. Põlved on laiali, andes kerele võimaluse rohkem taha painutada. 4) Maandumisfaas - Pea kallutatud rinnale. Maandutakse õlgadele ja seljale. Põlved on laiali. Tavaliselt tehakse tirel taha. 3. Erinevad tehnikad - Flopptehnika.
Koeratõugude leksikon Dekoratiivkoerad Bedlingtoni terjer See loom paistab esimesel pilgul lamba taoline, sõbralik ja rahulik, kuid võõraste vastu on ta piisavalt umbusklik ja mõõdukalt tige. Ta on lastele hea seltsiline ja kiindub kergelt peremehesse. Belingtoni terjerid on liikuvad, energilised ja alluvad hästi dressuurile. Tal on kõrvalekaldumine käär- või tanghambusest. Tema värvus ja karvkate ei ole tüüpiline. Hallidel ja hallilaigulistel koertel mokad, laud ja ninapeegel pruunid. Ükskõik, millise värvuse korral mokad, laud ja ninapeegel täielikult pigmendita. Bolonja koer Bolonja koer on malta koera lähedane sugulane. Ta on ilmselt aretatud Itaalias malta koera ja valge puudli ristamise teel. Tema pea on väike ja ümar. Otsmik kumer, üleminek otsmikult koonule hästi märgatav. Tema koon on lühike ja terav ning ta kõrvad on rippuvad ja kaetud pika lokkis karvaga, tihedasti vastu pead hoiduvad. Ta silm...
Aine „Terviseõpetus” arvestustöö (avatud ülikool) Koostas: Liivi Hiienurm, TH3 1. Toitumine Õige toitumine tugevdab meie tervist, jõudu, vastupidavust ja vaimset seisundit. Isegi kui inimene sööb normaalses koguses toitu, ei pruugi ta saada kätte piisavalt vajalikke aineid ja see võib viia erinevate terviseriketeni. Tihti süüakse liiga palju just sellepärast, et toit on täis „tühje kaloreid”. Tühje kaloreid annavad näiteks suhkur, maiustused, jahutooted, rasv, Coca Cola, limonaadid ja alkohol. Liiga vähe saadakse toidust kiudaineid, vitamiine ja mineraale. Tervisliku toitumise 7 põhireeglit: 1. Toit peab olema mitmekülgne 2. Toit ei tohi tekitada ülekaalu 3. Vältida liigset rasva ja kolesteriini 4. Toidus enam kiudaineid 5. Vähendada suhkru kogust toidus 6. Tarbida vähem keedusoola (sööme päevas 12 - 25g, vaja oleks vaid 6 g) 7. Tarbida vähem alkoholi Toitumine oleneb kulutatud kaloritest. Õige toitumine tagab kõrge sportliku töö...
Valu liikumisel ja põrutusel. Katsudes luuserv valus ja ebatasane. Põhjuseks säärelihase ülekoormus, lihases tekkiva paisu ja pinge kandumine sääre sidekelme kaudu luuümbrisele, see võib viia sääreluu väsimusmurruni. Valida õige jalats, õiged koormused ja treening. Lihas peab saama lõõgastuda, koormuste ajal elastne sukk säärele. Peale koormust külmaaplikatsioon ja massaaž. Kui muutused on röntgeniga tuvastatavad, siis kirurgiline ravi. Hüppaja põlv e. Sümptomid: valu põlvekedra all ja ümber, põlvekedra liigutamine käega tekitab valu; valu ägeneb trepist tõusmisel, kükitamisel või kestval istumisel. Ennetamine: tugevdada reie nelipealihast; konsulteerida arstiga ortopeedilise abivahendi kasutamises. Ravi: puhkus, põletikuvastased vahendid, külm. Labajalg. Koosneb 26 luust. Jalapöia luud püsivad koos sidemete abil, kaasa aitavad jalalaba ja sääre lihased ja kõõlused. Pöia 3 võlvi: eesmine e
India leidis suurepärase võimaluse india ja indoneeisa leping. Indiat varustas sõjaliselt nõukogude liit oma vanade laevadega. Eestile müüs vanu relvi iisrael ja siis rootsi. Mao zedungi juhtimisel alustati hiinas nõukogude mudeli järgi sotsialismi ülesehitamist. 1956 stalini hukkamõistmise periood oli see. hiina suur hüppepoliitika, mille autoriks oli nsvl teglet. Suur propaganistlik plaan kommunismi ülesehitamisest nõukogudeliidus. nsvl oli esimene hüppaja ja nsvl järel pidiid kõik teised riigid võtma ka endale kohustuse . Nsvl järel tsehhosloviakkia seab eesmärgiks inglismaa. Hiinlased võtsid vastu otsuse võtta kõigest mööda. Hiinas läks lahti totaalne industrialiseerimine, seati üles täielik enesevarustamise printsiip. kõik tuli toota kohapeal. tahetiminna ka nõukogudeliidust, siis ehitati just nsvl piiripeal. ka põllumajandus, suurkolhoosid, mida oli võimatu juhtida - keerasid hüppega kõik tuksi ja
mitteaktsepteeritav käitumine saab (negatiivse kinnituse) karistuse või kaasneva karistuse osaliseks, kaldub ahvatlus selleks vähenema. Kui (sotsiaalselt) mitteaktsepteeritav käitumine jääb korduvalt negatiivsete tagajärgedeta või karistuseta, hakkab see süvenema. (4) emotsioonide tekitamine - mudeli emotsioonide pealt nägemine võib tekitada pealtvaataja emotsioonides muutusi. Näiteks võib hüppelaualt vette hüppaja hirmuseisundi pealt nägemine tekitada pealtvaatajas samuti hirmu sellelt vette hüppamisel. Sarnaselt, nähes õpingukaaslast rõõmu tundmas raske matemaatikaülesandega toimetulekust, võib pealtvaatajas tekitada samuti soovi tunda rõõmu sellisest sooritusest. 6) A. Bandura sotsiaalse õppimise faasid. Märkamine - selleks, et uut käitumisviisi (hoiakut) omandada on vaja seda märgata. Selleks on kaks äärmust kas jälgitav tegevus pakub huvi või ta ei paku.
(alumiinium on kergem!) Laps peaks saama jalad kiiresti maha panna ning käed peavad ulatuma piduriteni. Lisavarustus – ees valge helkur, taga punane ja kodarates oranž. Lenksul peab olema rattakell. Lisaks pikad porilauad ja KINDLASTI kiiver! Batuut Turvavõrk! Sobiv riietus hüppamiseks: T-särk, lühikesed spordipüksid, võimlemissussid, paksud sokid või paljajalu. Alustada kergemate hüpetega, veendumaks, et hüppaja suudab kontrollida oma liigutusi – lahtitõukamise koht ühtib maanudmiskohaga. Batuuti ei tohi kasutada, kui see on märg (peale vihma). Kokkupõrgete vältimiseks hüppab 1 laps korraga. Vältida kukerpallitamist, sest ebaõige maandumine batuudile võib põhjustada selja-, kaela- ja peatraumasid. Batuudi all ei tohi olla kõrvalisi esemeid. Ergonoomiline elukeskkond Magamisase – madrats ei tohi olla liiga pehme ega ka liiga jäik
,,Küll on hea") Ühel jalal hüppamine (Tallinn) Võisteldakse ühel jalal hüppamises. Võidab see, kes suudab kõige kauem või kõige kaugemale hüpata. Jõkke-Kaldale! (Saarde) Maapinnale joonistatakse kaks paralleelset joont, mis tähistavad jõge. Mängujuht annab järjest käsklusi: ,,Jõkke!Kaldale!" Mängijad peavad hüplema täpselt käskluse järgi joonte vahele ja välja. Valesti hüppaja lahkub mängust. Mängu võidab viimaseks jäänud hüppaja. 95 Kujupall (Vändra) Mängijad moodustavad ringi,üks on keskel. Keskmine söödab palli kordamööda igale ringisolijale. Kui mõnel ringisseisjal ei õnnestu palli püüda, jääb ta asendisse, milles oli püüdmishetkel.On mängijad kõik sel viisil kujudeks muutunud, määrab keskelolija enda asemele kõige huvitama kuju. Kivimutt (Pöide) Mängijaid on palju. Üks mängija on kivimutt. Ta jälitab teisi mängijaid ja püüab kedagi
toovad kaasa patoloogilisi probleeme. See põhjustab ülemäärast sissepoole pöör- dumist ja muudab jala liikumist. Tulemuseks on ülekoormussündroomide teke. Järgnevalt mõned olulisemad tekkida võivad vigastused: - põlvesidemete põletik, - sääreluuümbrise põletik, - sääreluu väsimusmurd, - hüppaja põlv, - Achilleuse kõõluse põletik, - jalatalla kukekannuse sündroom jm. Kaarpöia puhul moodustab pöia välisserv pikisuunas kõrge kaare ning tema keskmine ja vahel ka eesmine osa säilitavad ülespoole pööratud (ehk supinatsioo- Kaarpöid võib nile) omase asendi. Painduvuse puudumise ja pöia välisservale langeva ülemäära-
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi......................................................................
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
