Seega tuleb impulssiivsetel lastel õpetada nii tempot maha võtma kui ka arukalt tegutsema – kujundada enese kontrollivõimet. Ülemäärase impulsiivsuse ohjeldamiseks kasutatakse kognitiivse käitumise modifitseerimise metoodikat (KKMM), mille põhiolemuseks on ülesannete soovitava lahendusviisi demonstreerimine kooliõpilastele ja seejärel neilt õiget tegutsemist suunava sisekõne kujundamine. KKMM aitab muuta õpilaste käitumist eesmärgipärasemaks. Vajaliku käitumisviisi kujundamine algab siis selle demonstreerimisest koos sooritatavate toimingutega kaasneva arutluse verbaliseerimisega – eesti keeles siis oleks see, et laps teeb ja räägib ise, mida ta teeb (ja algul näidatakse seda ette õpetaja poolt). Tegevust ja selle kommenteerimist lastakse õpilastel harjutada seni, kuni nad õpivad suunama oma tegevust sisekõneliselt.
10.09.2015 2. seminar Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes. ÕPPIMISE MÕISTE ja OLEMUS. ÕPPIMISTEOORIA...
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid võ...
Eesmärgiks on tegevust suunava sisekõne kujundamine. Rakendusnäited: Üheks KKMMi rakendamise näiteks on Campi ja Bashi (1981) “Mõtle valjult” programm, mille eesmärgiks oli õpetada algklassiõpilasi lahendama arukalt konfliktsituatsioone. Erinevus: on selles, et BKMM-i puhul püütakse õpilaste väliselt jälgitava käitumise muutmist soodustada alateadvusliku stiimul-reaktsioon-seoste kujundamisega, KKMM-i puhul aga õpilase teadliku eneseregulatisooni arendamisega. KKMM peab erinevalt BKMM- ist silmas palju suuremat õpilasepoolset vastutust – õpilane püstitab ise oma eesmärgid ja normid, jälgib ise oma käitumist ja kontrollib tasustamist. IV Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitused 1) Kognitiivsete õppimisteooriate kujunemine. Võidukäik algas 1960ndatel. Praeguseks on õppimise kognitiivses käistuses kujunenud kaks äärmuslikku suunda: esimene ja varasem vaatleb õppimist peamiselt informatsiooni vastuvõtmisena;
Biheivio.(BKMM)olemus seisneb ebasoovitava käitumise ignoreerimises ja soovitava käitumise oskuslikus tasustamises. Kognit.(KKMM) olemus õpilaselt oodatava käitumise demonstreerimine iseenese õppimise suunamisega. Aitab arendada kontrollvõimet oma käitumise üle. Sobib agressiivsete ja hüperaktiivsete lastega töötamisel. Sarnasus eesmärgiks on õpilaste väliselt jälgitava käitumise muutmine. Erinevus BKMM puhul püütakse teha stiimul rektsioon seoste kujundamisega, KKMM puhul õpil. teadliku eneseregulatsiooni arendamisega. Kogn. õppimisteooria kujunem. Võidukäik 1960a. Peamine motiiv on õpilase sisemine huvi õpitava vastu ja sellest lähtuv aktiivsus. (vt. Piaget) J. Biaget tunnetusprots. mudel. Kognit. õppimine info. vastuvõtmisena, eeldus et kõigil on samalaadsed teadmised ja oskused. Inertsed teadmised. Konstruktivistlik rõhutab iga õpilase mõttemaailma ja sellest tulenevalt ka õpiprotsessi ainulaadsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
