Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Sally Lepik KOGNITIIVSETE ÕPPIMISTEOORIATE KUJUNEMINE JA OLEMUS. KOGNITIIV-INFORMATSIOONILISTE ÕPPIMISTEOORIATE ÜLDISELOOMUSTUS referaat Juhendaja: Liina Lepp Läbiv pealkiri: Kognitiivsed õppimisteooriad Tartu 2011 Kognitiivsed õppimisteooriad 2 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ...............................................................................................................................
Õppimine aitab inimesel paremini kohaneda elukeskkonnaga. Darwni teooria seletus: intellekt ja sh ka õppimisvõime kujunesid evolutsiooni käigus välja selleks, et inimene saaks paremini kohaneda elukeskkonnaga. Dewey arendas neid seisukohti edasi ja tõi esile, et õppimise peaeesmärgiks on kohanemine ümbritseva maailmaga. 5) Põhilised õppimisteooriate liigid: Biheivioristlikud - biheivioristlik lähtealus käitumise ja õppimise uurimiseks; Kognitiivsed ja konstruktivistlikud - kognitiivsed protsessid käitumise ja õppimise uurimise lähtealusena; Sotsiaalkonstruktivistlikud - sotsiaalne interaktsioon õppimise lähtealusena; II Õppimise biheivioristlikud käsitused (Biheivioristid=käitumusliku psühholoogia koolkonna esindajad) 1) Klassikaline tingimine ja selle rakendused koolis. Seostub tavaliselt vene füsioloogi Ivan Pavlovi avastusega. Pavlovi avastatud klassikaline tingitus oli üks esimesi teaduslikult dokumenteeritud õppimise ilminguid
loetelu, ahel põhjus-tagajärg, võrdlus ning vastandamine, küsimuste ja vastuste järgnevus. Loengu konspekteerimisel teha vahet üldisemal ja konkreetsemal infol, lühendada sõnu, parafraseerida kuuldut oma sõnadega, rakendada materjali süstematiseerimiseks oma struktuuri. Õppe kavandamine. Kontrolltöö 7. Kognitiivsete õppimisteooriate põhiolemus. Mida kujutavad endast konstruktivistlikud õppimisteooriad kognitiivsete õppimisteooriate alaliigina? (4.1) Kognitiivsete õppimisteooriate põhimotiiviks on saavutada sisemist huvi ja sellest lähtuvat aktiivsust. /Piaget/ (jaotatakse tahtlik ja tahtmatu õppimine) Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ega pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut. (igaühel on oma tõlgendus vastavalt kogemustele) Konstruktivistliku käsitluse ühtset mudelit ei ole olemas. (ühtset õppimise mudelit) 8
J.Piaget tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete ja konstruktivistlike õppimiskäsitluste lähtealusena. Enamiku kognitiivsete õppimisteooriate lähtealuseks on Piaget tunnetusprotsessi üldmudel. Kognitiivsete õppimisteooriate seas eristuvad kaks vastandlikku suunda. Need, mis vaatlevad õppimist informatsiooni vasuvõtmisena,eeldavad, et õppetöö tulemusena kujunevad kõikidel õpilastel samalaadsed teadmised ja oskused. Õppimise konstruktivistlikud mudelid rõhutavad iga õpilase mõttemaailmale ja sellest tulenevalt ka õpiprotsessi ainulaadsust. Seetõttu ei tuleks ka õpilastelt nõuda ühesuguseid teadmisi ning õpetaja kohuseks on luua õpilastele soodsad tingimused, et nad võiksid oma arusaamu konstrueerida. 6. Mälu kolmeastmeline mudel ja õppimise kujutamine informatsiooni vooluna mälustruktuurides Mälu kolmeastmeline mudel. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides.
läheneda loominguliselt ülesannetele, tõsta tagasitõmbunud õpilaste suhtlemisvalmidust, suhtuda mõistlikult ebaõnnestumistesse jne. Sarnasus ja erinevus- KKMMi ja BKMMi sarnasus on selles, et mõlemate eesmärgiks on õpilaste väliselt jälgitava käitumise muutmine. Erinevus on selles et BKMMil püütakse seda teha alateadvusliku stiimul- reaktsioon seoste kujundamisega aga KKMMi puhul õpilase teadliku eneseregulatsiooni arendamisega. d)Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitlused 1. Kognitiivste õppimisteooriate kujunemine Kognitiivsete õppimisteooriate võidukäik algas 1969a. Kognitiivsete õppimisteooriate sisuna näevad peamise motiivina õpilase sisemist huvi õpitava vastu ja sellest lähtuvat aktiivsust. 2. J.Piaget tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete ja konstruktivistlike õppimiskäsitluste lähtealusena. Enamiku kognitiivsete õppimisteooriate lähtealuseks on Piaget tunnetusprotsessi üldmudel. Kognitiivsete
J. Dewey õppimise peaeesmärgiks on kohanemine ümbritseva maailmaga. Psühholoogilisest poolest mõistetakse õppimist kui protsessi kus tänu praktilisele kogemusele muutub õppija käitumine ja tegevusvõime suhteliselt püsivalt. (praktika tagajärjel tekkinud muutus käitumises). Põhilisteks õppimisteooriate liikideks on biheiviorislikud, neobiheivioristlikud, kognitiivsed ja konstruktivistlikud, sotsiaal-konstruktivistlikud. Biheivioristlik nagu ka nimi vihjab keskendub vaadeldava käitumisele, see vastu neobiheivioristlikud ehk sotsiaalkognitiivsed õppimisteooriad näevad õppimise allikana inimese huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. Kognitiivse õppimisteooria alusel nähakse õppimise allikana inimese sisemist aktiivsust ehk kas inimene väljendab huvi teda ümbritseva maailma vastu.
mõistmist. Tema arvates on õppimise põhialuseks avastamine. Peamiste nähtuste mõistmisele jõudmiseks peab laps Piaget arvates läbima teatud astmed, kus nad konstrueerivad endas skeeme oma füüsilisest ja sotsiaalsest maailmast. Autonoomses tegevuses peavad lapsed avastama klassis valitsevaid suhteid ja mõtteid, mis toob kaasa tema jaoks huvitavad tegevused. Arusaamine luuakse samm-sammult aktiivse kaasahaaratusega (Adams, 1995). · Konstruktivistlik tunnetusteooria arvestab teadmiste teket ja olemust. Teadmised, nende olemus ning see, kuidas me teada saame, on konstruktivistide peamiseks vaatlusobjektiks. Saksa psühholoog Ernst von Glasersfeld kujutab konstruktivismi kui "teadmiste teooriat, mille juured ulatuvad filosoofiasse, psühholoogiasse ja küberneetikasse". (Selden, 1996) · Konstruktivismile diametraalselt vastandlikus teoorias objektivismis vaadeldakse
Mõtlemise resultaadiks võib olla õppimine, st muutus meie senises tegevusvõimes. Kuid on ka võimalik, et vaimse aktiivsuse tulemusena erilist edasiminekut oodatavad tegevusvõimes ei kaasne. 6. Millised on kolm põhilist õppimisteooriate liiki? 1) Biheivioristlikud. Biheivioristlik lähtealus käitumise ja õppimise uurimiseks 2) Kognitiivsed ja konstruktivistlikud. Kognitiivsed protsessid käitumise ja õppimise uurimise lähtealusena 3) Sotsiaalkonstruktivistlikud. Sotsiaalne interaktsioon õppimise lähtealusena 7. Millise õppimisteooria alla liigitub signaali õppimine? Biheivioristlik õppimisteooria Klassikaline tingimine Signaali õppimine (Pavlovi katsete olemus) 8
Kõik kommentaarid