Uuringud on näidanud, et lapsed, kes koolieas ei omanda lugemisoskust või omandavad selle puudulikult, ei omanda täielikku lugemisoskust kunagi. Puudulikult omandatud akadeemilised põhioskused kujutavad endast tõsist ohtu hilisemale edasijõudmisele koolis ja tööelus ning sotsialiseerumisele laiemalt. Sellepärast on vaja rohkem uurida spetsiifilisi lugemis- ja kirjutamisraskusi. Töö hüpoteesiks seadsin,et paljudel meie kooli algklasside õpilastel on raskused lugemis-ja kirjutamisoskuse omandamisel. Uurimistöö eesmärgiks on teada saada, kui paljudel algklasside õpilastel on raskusi lugemise ja kirjutamisega ning kuidas neid lapsi koolis toetatakse. Töö kooseb kahest osast, teoreetiline ning praktiline osa. Uurimistöö esimene peatükk annab üldise ülevaate, mis on lugemis-ja kirjutamisraskus, düsleksia ajalugu, nende tunnused ning millest tulenevad
Täpi mustad Laigud 2009 1 Elas kord koer Täpi kellel polnud sõpru. Ta oli üleni valge mustade laikudega. Ta tundis ennast väga üksikuna ja otsustas kodust lahkuda ,et endale mujalt sõpru otsida. 2 Ta kõndis mööda tänavaid ja tundis kuidas kõik teised koerad temast eemale hoiavad. Teised koerad linnas olid kõik ühevärvilised ja tavalised. 3 Kõik arvasid et ta on haige ,et tema karvkattes on imelikud mustad laigud. Isegi osad inimesed kartsid seda koera ja ütlesid oma lastele ,et hoiaksid sellest koerast eemale. 4 Täpi tahtis juba selles väikelinnast lahkuda, siis hakkas kõvasti müristama ja vihma sadama. Ta jooksis ruttu suure maja juurde varju. ...
Väike nõid Pildid raamatu tegelasest ja sellest raamatust. Autorist Autor on Otfried Preussler. Otfried Preussler on saksa lastekirjanik. Ta sündis 20. oktoobril 1923 Reichenbergis ja suri 18. veebruaril 2013, ta elas 90 aastat. Ta lõpetas kooli 1942. aastal. Aastatel 1953–1970 töötas ta koolis, algul algklasside õpetaja, seejärel direktorina. Autori raamatuid ● "Krabat" ● "Meil Kilplas" ● "Nõiad, tondid, vetevaimud" ● "Röövel Hotzenplotz" ● "Toomas Hernetont" ● "Untslimüts Ärbi" ● "Ärbi ja tema sõber Tuustik" Raamatu tegelased väike nõid, kaaren Abrakas – väikese nõia lind, piksenõid Rumpumpel – väikese nõia tädi, ülemnõid – nõid, kelle sõna peavad kõik kuulama,
algklassidega või juhtkonnaga mängimise kordineerimist. Õpilaste eesmärk: Õppida tundma majandusringlust, õppida lauamängu koostamise abil iseseisvalt majandust ning läbi õpetamise omandada esinemiseks vajalikke oskusi. Etapid: Esimene tund: Majandusringluse teooria. Lisatund majandusringluse teooria paremaks mõistmiseks Teine tund: Majandusringluse lauamängu mängimine oma klassis Kolmas tund: Parimate majandusringluse lauamängude valimine Neljas tund: Algklasside või juhtkonnga mängimise ettevalmistamine Viies tund: Algklasside või juhtkonnaga mängimine Esimene tund: Majandusringluse teooria Algmaterjalina võib õpetaja kasutada teemat “Majandusringlus” Junior Achivementi majandusõpikust. Soovitus õpetajale majandusringluse skeemi õpetamiseks ja õpilaste kaasamiseks: skeemi valmistamisel saab kaasata õpilasi ning innustada neid joonistama/kirjutama.
• 1. klass: keskmine koolikoti kaal 2,4 kg, üle lubatud kaalu vaid ühel õpilasel (4% koolikottidest) • 2. klass: keskmine koolikoti kaal 2,5 kg, üle lubatud kaalu kolmel õpilasel (12,5% koolikottidest) • 3. klass: keskmine koolikoti kaal 2,5 kg, üle lubatud kaalu viiel õpilasel (23,8 % koolikottidest) • 4. klass: keskmine koolikoti kaal 2,7 kg, üle lubatud kaalu kolmel õpilasel (12,5% koolikottidest) • Järeldus: suurem osa algklasside õpilastest käib koolis normaalkaaluga koolikottidega Tulemused - 12 algklassi õpilast käib koolis liiga raske kotiga Tulemused – 12,8% ületas SÜG- s, 65% Eesti Õpilasühenduste poolt läbiviidud kaalumise tulemusel Õpikute kaal algklassides • 1. klassi raskeimad õpikud: matemaatika 522 g, aabits 467 g, eesti keel 401 g • 2. klassi raskeimad õpikud: eesti keel 456 g, õigekiri 409 g, muusika 404 g • 3
(Nodality) • Võim (Authority) • Raha (Treasure) • Korraldus (Organisation) 10. Liikluses hukkunute ja vigastatute arvu vähendamiseks on valida kahe alternatiivi vahel. 11. Riukkalikke/ nurjatuid probleeme isl: Osapoolte ühtne arusaam probleemide põhjustest ja mõjudest 12. Tänavataseme bürokraadiks on: A. Keskkonnainspektor B. Riigikogu sotsiaalkomisjoni nõunik C. Algklasside nõunik D. Maksu- ja tolliameti maksuosakonna juhataja 13. Milline institutsioon võtab vastu poliitikaeesmärke määratlevaid arengukavasid ja strateegiaid? A. Riigikogu B. VV C. Minister D. Kõik eelnevad 14. Eesti ministeeriume kirjeldatud kui silotorne või iseseisvaid vürstiriike. Millisele probleemile see kirjeldus viitab? A
paberkandjal õpikutega. Kui aina arenev ning uuenev ühiskond viitab selgelt, et valituks peaks saama esimene variant, siis paraku pole see idee siiski kõigile üheselt nii vastuvõetav ja selle idee elluviimine sugugi nii kerge toiming, kui esmapilgul näida võib. Üheks suurimaks ning määravamaks plussiks õpikute digitaliseerimise puhul on kindlasti see, et nende kasutuselevõtt kergendaks oluliselt õpilaste koolikotti. See muutus oleks kindlasti märkimisväärselt oluline just algklasside õpilaste ning muretsevate lastevanemate jaoks. Käesoleval ajal on paljudele kindlasti tuttav vaatepilt, kus tänaval tuleb vastu algklassiõpilane, kes lisaks käeotsas tassitavale trennikotile, kehalise kasvatuse kotile ja/või pillikotile tassib seljas ka meeletult palju kaaluvat ranitsat või koolikotti. Arvestades siinkohal ka veel fakti, et üldjuhul ootavad algklasside õpilasi pärast kooli ees veel mitmed erinevad huviringid, trennid
KARL MARTIN WIDMARK Karl Martin Widmark on sündinud 19. märtsil 1961. Ta on Rootsi laste ja noorte täiskasvanute kirjandusteoste autor. Martin Widmark sündis Stureforsis, Rootsis. Ta kasvas üles Linköpingus, kuid elab alates 1980. aastast Stockholmis. Karl Martin Widmark on olnud 10 aastat algklasside õpetaja. Ta kirjutab lasteraamatuid ja õppematerjale. TEMA RAAMATUD Rachel Series Briti Stern Hall LasseMaia detektiiv Nelly Rapp - tondiagent Series of David ja Larissa Aasta üheteistkümnendal tunnil Tycho Flores seiklus Halfdan Viking Series Emma ja Larry pada
Ta elas korteris, mis oli räämas ja kül käis sealt koguaeg läbi, kuid mis oli talle armas. Ingeril oli väga palju austajaid, Kiur praktikant, Jaak - meremees, Arne abielumees, kes hiljem pettis Ingerit kolmanda lapse saamisega oma naiselt. Ingeril oli kaks sõbrannat, kellega ta tihemini läbi käis. Üks neist oli Riina, kes oli tema sõbranna, kes oli ka samas koolis õpetaja ja ei ärritunud nii kiiresti, kuid ta suitsetas väga tihti ja teine sõbratar oli Aet, kes oli algklasside õpetaja.Sai peaaegu närvivapustuse ja proovis enesetappu teha, aknast alla hüppamise tagajärjel, mis tal muidugi ei õnnestunud. Ingerile meeldis olla koos oma sõpradega ja lihtsalt nendega aega veeta, näiteks korraldas ta Kiurule kõige toredama sünnipäeva peo, kuid Kiur suutis sellel peol tüdrukute tuju rikkuda, veenes neid saarelt lahkuma ja mandrile minema. Käidi veel matkamas ja tüdrukud suutisn veel metsas ära ka eksida, mis neile mälesuseks jäi. Inger
Mida hindan õpetajas? Õpetajal, eriti algklasside õpetajal, on tähtis roll inimese maailmavaate kujunemisel. Õpetajaid on mul üheksa kooliaasta jooksul olnud palju, ning kõigi nende õpetusmeetodites on midagi erinevat. Meenutades aega, kui käisin Sitaveo-Tee Algkoolis, ütlen ma mõne õpetaja kohta ,,hea" olenemata sellest, kas see aine tuli mul välja hästi või mitte. Õpetaja juures on palju aspekte, mida hinnates kujuneb temast üldine arvamus.
FRANZ SCHUBERT 1797-1828 Schubert sündis Viini lähistel Liehtenthalis moraavia-sileesia perekonnas 12. lapsena. 1812 suri ema,lapsi jäi kasvatama range kooliõpetajast isa. Kodus õppis viiuli-,klaveri-,vioolamängu. 1808-1813 õppis Franz Viini õukonnalauljate koolis(konviktis) -juhataja Antonio Salieri. Laulis õukonnakapellis,õppis kompositsiooni Salieri juures. Eeskujudeks tollel ajal Haydn,Mozart,Beethoven. Kooli lõpetades töötas isa koolis algklasside õpetajana 3 aastat,seejärel sai temast vabakutseline helilooja. Schubert komponeeris impulsiivselt,kiiresti, ilma parandusteta ning ilma klaverita,kuna tal seda ei olnud. 1815-1816 olid helilooja loomingus väga viljakad. Valmisid- 2. ja 3. sümfoonia viis ooperit kaks missat 146 laulu jne. (traagiline,ainus armastus) Schubert elas äärmiselt vaeselt (öömaja erinevate sõprade juures),komponeeris palavikuliselt päevad läbi. Schubertiaadid-koosviibimised koos muusika,
Töötas raamatupoes. Näeb noorem välja. MADIS- Roberti ja Danieli isa. Õppis ülikoolis füüsikat. Jättis Heleni maha kui Robert oli 2aastane ja Daniel oli 10 aastane. EMILIA- Krisi 100-st tüdrukust. Blond 19 aastane, kõhn ja lühike. RAADIK- 70aastane ajaloo õpetaja, vanamoeliste ja mõnikord lausa seksistlike mõtteavaldustega. Naistevaenuliku suhtumisega ERKI- Väike jõmpsikas Maribeli koolist, kes viskas Maribeli lumepalliga. MARMOR- Maribeli koolis algklasside õpetaja. Erki ema SCHMIDT- Maribeli klassijuhataja. Arusaav, õpilastele vastutulelik, mõistlik. SASS- Maribeli eks poiss-sõber(käisid 3 kuud, kui Maribel oli 14aastane). Läks Itaaliasse Itaalia temperamenti avastama. Uskus teistesse, natuke hull. Kartulikoore värvi juuksed, helehallid silmad. KRISTEL- Maribeli klassiõde, kellega olid tal varasematel aegadel palju soojemad suhted. KRISTIN- Emilia sõbranna, kelle Kris sebis Robertile. Blond.
Kindlasti on paljudel teismelistel probleemiks, et taskuraha, mida vanemad annavad, jääb väheseks. Mõni, kes saab rohkem taskuraha, ei oska selle väärtust hinnata ja raiskab selle kohe ära, sest teab, et võib vanematelt alati juurde küsida. On ka neid, kes saavad vähem ja nad hindavad seda paremini. Üldiselt saavad kooliõpilased oma taskuraha vastavalt vanusele ja vanemate "rahakoti suuruse'' järgi. Nüüd tekib küsimus, mille peale nad siis taskuraha kulutavad? Algklasside õpilased ostavad selle raha eest kindlasti maiustusi ja igasuguseid erinevaid mänguasju. Teismelised on rahaga juba natuke hoolsamad. Nemad tahavad praktilisemaid asju- koguvad raha millegi suurema asja ostmiseks või kino-/teatripiletite jaoks. Arvatavasti kulub päris palju ka söögi peale. Kokkuvõteks võib öelda, et enamus taskuraha läheb ikkagi söögi peale. Minu arvates on õiglane, et õpilane ei pea endale taskuraha teenima, sest meie kohustuseks on
Vihikute asemel on läpakad ja õpilased võivad tunni ajal kuulata ka muusikat ja olla Msnis ja Facebookis. Söögi vahetunnid on hommikul, lõunal ja õhtul. Lõunauinak toimub lõunal pärast söömist. Õpilane valib ise mis tundides ta sellel päeval käib ja mis päeval ta kooli tuleb, kokku peab saama vajalikud tunnid käidud. Õpilastele on ruum, kus nemad saavad käia vahetundidel kohvi joomas ja niisama muljetada oma koolipäevast. Väiksemad õpilased ehk algklasside õpilased on suurtest eraldatud ja neil on eraldi korrus või siis hoopis eraldi maja, kus nemad õpivad. Vahetundides võib käia õues sisejalanõudega, kui need sisse tulles ilusti ära pühid. Üldkorrapidajateks on palgatud eraldi inimesed, mitte kooliõpilased. Koolis võib käia dressidega ja ilma sisejalanõuta. Vahetunnid on 20 minutit. Ja koolipäev algab kell 9. Koolimajas on hiiglasuur raamatukogu ja seal on terve maailma raamatud olemas.
Mõnikord lähed liiga hilja magama ja siis ei saa hommikul lihtsalt kuidagi üles. Tihtipeale jääb kodus väga palju teha ning lihtsalt ei jõua nii palju. Kontrolltöid on ka mõnel nädalal lausa 4 tükki ning nendeks õppimine võtab palju aega, eriti kui on mingi väga raske aine. Rõõmudeks võiks lugeda seda, et kooli tulles näed oma sõpru. Kindlasti on tore ka see, kui saad mõne hea hinde raskes aines või kui õpetaja sind kiidab. Aga näiteks algklasside õpilastele on kooli tulek ainult hea asi. Nendel on palju kergem hommikuti üles tulla, sest nad juba ootavad kooli. Algklassilapsele kindlasti meeldib väga õppida, sellepärast on temal ka rohkem rõõme kui muresid. Neile meeldib õppida, kuna neil on kõik veel üpris kerge. Hindeid nemad ei saa nii, et pole midagi mille pärast muretseda. Samuti pole neid kontrolltöösid. Varsti see enam nii ei ole. Siis hakkabki muresid tekkima.
JOSEF ALBERS Kes oli Josef Albers? · Saksa päritolu ameerika maalikunstnik, kunstiteoreetik, õpetaja, disainer, fotograaf, trükikunstnik, graafik ja luuletaja Elulugu · Josef Albers sündis 1888. aastal Põhja- Saksamaal katoliiikus perekonnas · 1905-1908 õppis algklasside õpetajaks ning hiljem töötas sellel alal · 1913-1915 valmisid esimesed natüürmordid ja linoollõikes teosed · 1918 valmis Albersi kavandatud Bottropi kiriku vitraaz "Rosa mystica ora pro nobis" · 1920 õppis kunsti- ja disainikoolis Bauhaus · 1921 valmib klaaskompositsioon "Rhenish Legend" · 1922 projekteeris ja valmistas vitraazaknaid · 1926 valmis laualamp "Saturn" · Siirdus 1933 USA-sse, kus viljeles graafikat ja klaasimaali ning kujundas esimese masstoodanguks
Klassides 8. - 12. on suurem väljakukkumise protsent meessoost õppijatel (4,5%, naistel 1,7%). Ning gümnaasiumi lõpetab rohkem naissoost isikuid. (62%, meesoost isikuid 51%). Iisraeli koolid on jagatud nelja valdkonda: - Riiklikud - Riiklik- religioossed - Iseseisvad koolid - Araablaste koolid Koolikohustus on sealsetele lastele alates lasteaiast kuni 12. klassini. Õppeaasta algab 1. septembril ning lõpeb algklasside õpilastele 30. juunil, keskkooli õpilastele 20. juunil (õppeaasta pikkus). On ka koole mis õpetavad välisriikide õppekavade järgi. Enamik lapsi õpib riigikoolides Aastal 2012 nimetati Iisrael maailma teiseks kõige haritumaks riigiks. Seal on 45% elanikest ülikooli diplom. Viimasel kümnendil on Iisraeli ülikoolide akadeemiline tase tõusnud ja püsinud kõrgel tasemel. 2012. aasta rahvusvahelises uurimuses oli 100 parima ülikooli seas 3 iisraeli ülikooli
kontrollimiseks nupp, ta vajutab vastava õppeaine nupule ja saab teada, kuidas seda ainet omandatud. Pärast tunde toimuvad klassidevahelised helikopterite vigursõidu võistlused, kolmele parimale on ekskursioon asustatud planeedile. Koolis näidatakse iga päev kolme põnevusfilmi, mis õpilastele kõige enam meeldivad. Minu unelmate koolis võiksid olla elektroonilised õpetamismasinad. Masin on kiivritaoline ese, mis pannakse pähe. Masinad on erinevate teadmistega. Loodusõpetuse klass on algklasside osas looduslähedane. Klass on jaotatud mitmeks erinevaks sektoriks: loomariik, taimenurk, kosmos ja samuti jaguneb ka osa aastaaegade järgi. Laps peab tundi tulema rõõmuga ja ootama huviga, mis neil seekord toimub. Loodusainete klass peaks olema ka selline, mis pakub huvi ka kõige laiemale õppijale. See peaks võimaldama nurgakest füüsikale, keemiale ja loodussõpradele, sest need on kõik omavahel seotud. Olemas on elektrooniline tehnika, millega saab muuta klassi vastavalt ainele
maailma loomiseks pisut rohkem aega. Siinkohal on kindlasti määravateks faktideks kodune kasvatus, suhtlusringkond ja iseenda tahtmine. On mitmed asju mis paneb inimesi mõtlema ja tegutsema. Ehk kui polegi mingeid viisakusreegleid kodust kaasa antud, jääbki inimene lapsikuks ja totraks, ei oska ennast viisakalt vabandada, asjakohaseid nalju visata ja muid selliseid elementaarseid asju. Tehakse vanemas vanuseski asju, mis kuuluksid algklasside rubriiki. Mõni aga on saanud selgeks viisakusreeglid, suhtleb inimestega, kes suudavad ennast valitseda, rääkida kaasa argipäevastel teemadel jne. Nendest paljud on juba varajases nooruses nii tublid ja andekad, vesteldes tundub nagu räägiksid tuntud proffessori või teadlasega. Laps peaks mõistma oma tegude tagajärgi juba teatud vanuses, kui ta saab aru, mis ümberringi toimub ja kui halvasti mõned asjad võivad lõppeda. Olgu, teeb ühe korra, juhtub
kaheteistkümnenda lapsena. Ema suri 1812. aastal, lapsi kasvatas range kooliõpetajast isa. Koduse musitseerimise kausu sai väike Franz selgeks viiuli ja klaveri -, hiljem ka vioolamängu. 1808-1813 õppis Schubert Viini õukonnalauljate koolis (konviktis), mida juhatas Antonio Salieri. Schubert laulis õukonnakapellis. Vaimustus Haydni, Mozarti ja Beethoveni teostest. Salieri juures õppis kompositsiooni. Kolm aastat töötas algklasside õpetajana oma isa koolis, seejärel sai temast vabakutseline helilooja. Schubert komponeeris impulsiivselt, kiiresti, ilma suuremate parandusteta ning ilma klaverita, kuna see oli harva tema käsutuses. Ta elas äärmiselt vaeselt, ööbides kord ühe, kord teise sõbra juures ning komponeeris palavikuliselt päevad läbi. Ta ei kirjutanud mitte anonüümsele kuulajaskonnale, vaid oma sõprade ringile, kes korraldas nn schubertiaade koosviibimisi koos muusika, kirjanduse,
Koolivägivald Koolikiusamine on väga aktuaalne teema. Kiusamist on nii vaimset kui ka füüsilist. Seda kõike esineb suurtes koolides kindlasti rohkem kui väikestes, sest väiksemates maapiirkonna koolides levivad jutud kiiremini, et kedagi kiusatakse ja probleemile leitakse kiiremini ka lahendus. Suurtes koolides on aga õpilasi nii palju, et võib märkamatuks jääda, kui kedagi kiusatakse. Lapsepõlves kogetud trauma võib jätta inimesele märgi kogu eluks. Olenemata, kas trauma on vaimne või füüsiline. Kuigi ma usun, et vaimne terror on märksa hullem, kuna sõnadega on võimalik väga valusalt haavata. Kui laps läheb kooli ja hakkab kaasõpilasi terroriseerima, näitab see, et tema kodus käitutakse nii, või et ta ei saa ennast mujal välja elada kui koolis. Selliste õpilastega peaks tegelema psühholoog ning neile peaks leidma teistsuguse võimaluse ennast väljendada, iseasi, kui vastuõtlikud nad abile on. Ne...
Koolivägivald Koolikiusamine on väga aktuaalne teema. Kiusamist on nii vaimset kui ka füüsilist. Seda kõike esineb suurtes koolides kindlasti rohkem kui väikestes, sest väiksemates maapiirkonna koolides levivad jutud kiiremini, et kedagi kiusatakse ja probleemile leitakse kiiremini ka lahendus. Suurtes koolides on aga õpilasi nii palju, et võib märkamatuks jääda, kui kedagi kiusatakse. Lapsepõlves kogetud trauma võib jätta inimesele märgi kogu eluks. Olenemata, kas trauma on vaimne või füüsiline. Kuigi ma usun, et vaimne terror on märksa hullem, kuna sõnadega on võimalik väga valusalt haavata. Kui laps läheb kooli ja hakkab kaasõpilasi terroriseerima, näitab see, et tema kodus käitutakse nii, või et ta ei saa ennast mujal välja elada kui koolis. Selliste õpilastega peaks tegelema psühholoog ning neile peaks leidma teistsuguse võimaluse ennast väljendada, iseasi, kui vastuõtlikud nad abile on. Ne...
Kuidas tõsta õpilase õpimotivatsiioni? Mario Tromp, 10A Me kõik õpilased käime koolis ühel eesmärgil - saada targaks ning omada head haridust. Selge on aga see, et selleks tuleb kõvasti pingutada ning mõista, et haridus omandatakse endale, mitte kellegile teisele - vanematele, õpetajale. Kuidas aga tõsta õpilase õpimotivatsiooni? Tihti on algklasside õpilastel sellised programmid, kus heade hinnete eest saadakse erinevaid meeneid või taskuraha. See on heaks motivatsiooniks, kuid kas see on õige? Kindlasti mitte, juba väikesed koolilapsed peaksid mõistma, et õpitakse ju vaid iseendale ning oma tulevikku silmas pidades. Kahjuks on väga palju just selliseid inimesi, kes sellest aru ei saa/ei ole saanud ning neid võib näha tänavapildis kurbades värvides. Kui aastaid tagasi võis tõesti ka ilma väga hea hariduseta
Demokraatlike riigi kodanikel on õigus avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus on üks neist põhivabadustest, mida kõik inimesed igapäev kasutavad. Kas sellel peaks ka internetis olema piire? Inimõiguste ülddeklaratsiooniski on mainitud inimeste õigustest, vabadus levitada ideid, avaldada oma arvamusi. Kuid siiski igal asjal on omad piirid, milles seadusesilmgi räägib, et seda õigust võib ka piirata, kui on kuritarvitatud näiteks inimeste nime. Selleks tuleb appi seadus, et kaitsta inimesi kurjategijate eest. Võttes näiteks, kus maailamas toimub iga päev idenditeedi vargusi. Inimesed esindavad ennast vale nime all, mis on internetiportaalides väga levinud. Samuti esineb avaldatud artikklite all tüüpilisi laimajaid, vihaõhutavaid kommentaatoreid, kuid enamus neist eelistab miskipärast jääda anonüümseks. Mistõttu on raske tuvastada kommentaari kirjutajat. Teada tuntud, õnnetud lood, kus kannatada saab süütu...
Vanem vend oli kooliõpetaja, mängis kaasa orkestris. Tänu vennale hakkas Tubing muusikaga tegelema: alustades plokkflöödist. 1920. a. tuli ta Tartusse ja astus Tartu Õpetajate Seminari, valmistudes saama kooliõpetajaks. Samal ajal juhatas Tubin kooliorkestrit. 1924. a. astus paralleelselt Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus esialgu alustas oreliõpinguid. Hiljem jätkas Elleri kompositsiooniklassis. 1926. a. lõpetas seminari ja suunati tööle Nõosse, kus ta töötas algklasside õpetajana matemaatika ja laulmise alal. 1930. a. lõpetas Tubin Tartu Kõrgema Muusikakooli. Kõige selle kõrval tegutses Tubin ka koorijuhina ja kirjutas üsna palju helitöid. 1930. a. asus elama Tartusse. Töötas Vanemuise teatri juures, olles dirigent. Juhtis muusikalavastusi. Kahel korral käis Saksamaal ja Viinis. 1944. a. 21. sept jõudis Tubin perekonnaga Rootsi. 1945- 1972. a. töötas ta Drottingholmi teatri- kuningliku ooperiteatri-
Temporis Ars Medicina Fere Est - Aeg Kõik Haavad Parandab Elu on karm . see on juba kord nii , et inimesed saavad haiget . olgu see siis füüsiline või hingeline valu , valutab ta ikka ühte moodi . siis ongi kombeks öelda , et aeg parandab kõik haavad . kui palju selles tõde on või siis kui paljud seda kõigest viisakusest ütlevad - see on juba iseasi . samas , mingi iva peab selles paljukasutatavas vanasõnas peituma , muidu poleks ta ju olemaski . Väikesed lapsed jooksevad alalõpmata ringi . karta on , et mõni neist kivi otsa koperdab ja oma põlve marraskile tõmbab . parim rohi sellele on muidugi ema puhumine ja pehme suudlus . Veelgi paremini mõjub aga nali . Näiteks , küll pulmadeks ära paraneb . nagu praktika on näidanud , ongi toona valu teinud marrastus pulmapäeva...
Demokraatlike riigi kodanikel on õigus avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus on üks neist põhivabadustest, mida kõik inimesed igapäev kasutavad. Kas sellel peaks ka internetis olema piire? Inimõiguste ülddeklaratsiooniski on mainitud inimeste õigustest, vabadus levitada ideid, avaldada oma arvamusi. Kuid siiski igal asjal on omad piirid, milles seadusesilmgi räägib, et seda õigust võib ka piirata, kui on kuritarvitatud näiteks inimeste nime. Selleks tuleb appi seadus, et kaitsta inimesi kurjategijate eest. Võttes näiteks, kus maailamas toimub iga päev idenditeedi vargusi. Inimesed esindavad ennast vale nime all, mis on internetiportaalides väga levinud. Samuti esineb avaldatud artikklite all tüüpilisi laimajaid, vihaõhutavaid kommentaatoreid, kuid enamus neist eelistab miskipärast jääda anonüümseks. Mistõttu on raske tuvastada kommentaari kirjutajat. Teada tuntud, õnnetud lood, kus kannatada saab süütu...
vasakpoolsel teepeenral, viimase puudumise või käimiseks sobimatuse korral aga sõiduteel selle vasaku ääre lähedal, sõidukeid takistamata, kusjuures halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel tohib sõiduteel liikuda ainult ühes reas. § 23. Teel, millel on eraldusriba, ei tohi liikuda sõiduteel eraldusriba kõrval ega piki eraldusriba, kui sellel pole kõnniteed. § 24. Organiseeritud inimrühm, välja arvatud käesoleva määruse §-s 58 nimetatud koolieelikute ja algklasside õpilaste rühm, võib liikuda ainult sõidutee parema ääre lähedal või jalakäijat takistamata ka kõnniteel, kõige rohkem neli inimest kõrvuti. Rühma juht peab tagama ohutuse asjakohaste vahenditega (märgulipud, pimeda ajal helkurid, laternad vms). § 25. Halva nähtavuse korral või pimeda ajal kõnniteeta ja valgustamata teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või süüdatud laternat. § 26
9.1.1963 Ave Nahkur Ave Nahkur sündinud 1962 On eesti kunstnik. Tema töid võis näha Reformierakonna 2009. aasta kalendris ja võib vaadata Hiiu Õlletoas. Arnold Laugus Arnold Laugus 2. august 1917 7. mai 2013 Oli eesti pedagoog ja akvarellikunstnik. Teise maailmasõja ja Saksa okupatsiooni ajal õppis ta Haapsalu Õpetajate Seminaris, jätkas seejärel õpinguid Tartus. Aastatel 19441962 töötas ta õpetajana Tallinna 22. Keskkoolis ja aastatel 19621975 algklasside õpetajana Tallinna 46. Keskkoolis. Pedagoogitöö kunstikallakuga koolis innustas teda alustama kunstikatsetusi akvarellitehnikas, hiljem ka teistes maalitehnikates. Laiemalt on teada tema naivismi kalduvad tööd 1980-ndatest, teda inspireeris Eesti loodus oma erinevate aastaaegade ja paikadega, loodus jäi tema põhivaldkonnaks. Aastast 1981 on ta esinenud aktiivselt näitustel; aastast 1986 ka Riias ja aastast 1990 Prantsusmaal. Arnold Lauguse teos Click to edit Master text styles
· kui on video- või fonoteek, siis videode vaatamine või muusika kuulamine; · interneti ja andmebaaside kasutamine; · koopiate tegemine jms. Suurus, kasv, kasumlikus Kui palju on eksemplare õppeaasta algul põhikogus ja kui palju õpikuid. Kas eksemplaarsus on väike ja kui palju annab see tunda kohustusliku kirjanduse osas, kus nõudmine on suurem kui pakkuda suudaks. Või on eksemplaarsus paras. Selles osas peaks raamatukogu hoidja tihedat koostööd tegema emakeele ja algklasside õpetajatega. Õpetajad peaksid koos raamatukogu juhatajaga otsustama, millist õppekirjandust hankida kooli raamatukokku ja milliseid õpikuid võiksid õpilased endale ise osta. Kasumlikkuse huvides võiks mõelda alljärgnevatele punktidele: · praegune kooli õppevara fondide struktuur ja paigutus; · õppevara seis ainete lõikes (nimetused ja hulk); · riikliku õppekava nõuded õpikeskkonna kujundamisele (nt õppevara loendid, õpilaste arv
Oktoobril 1950. Üksteise järel anti kasutusse kommunaalmaju, keskkooli internaadihoone, kooperatiivi sööklahoone, kultuurimaja, universaalkauplus, teenustöökoda, tuletõrjedepoo, keskkooli- ja internaatkoolihoone, saun, ,,Dünamo" spordihoone jne. Rohkesti ehitati individuaalelamuid. 1999. aastal liitusid Otepää linn ja Pühajärve vald Otepää vallaks. 21. sajandi suurimateks ehitisteks Otepääl on Otepää Gümnaasiumi algklasside hoone valmimine 2000. aastal ning 2004 aastal suur spordihoone. Praeguseks on Otepää Baltikumi tuntuim talispordikeskus, mille kaubamärgiks on Eestimaa talvepealinna tiitel. Otepää on teda ümbritseva turismipiirkonna süda, kus aktiivne elu tuksub aastaringselt, pisut elavamalt talvel ja suvel. Linna infrastruktuur on pidevas arengus ning samuti ehitatakse Tehvandi spordikompleksi maailmatasemel olevaks.
Käsikäes kooliga avastatakse enda jaoks sihid tulevikuperspektiivid, mille nimel püüelda. Kindlasti saab koolist haridust, mida on vaja rakendada edasises elus. Koolis käimine on kui tulevikuks valmistumine. Just kool arendab meie mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga mõtlema kuid samas võib kool õpetada pahaaimamatult ka vastupidist. Kogu protsess, mis toimub koolis, meie haridussüsteemis, võib väga kergelt piirata ning maha matta meie andeid. Nimelt algklasside kunstitundides lapsi õpetatakse õigesti joonistama ning tulemus on see, et kõikide laste joonistatud pildid on ühesugused ja vägagi stereotüüpsed. Mis aga on joonistamises õige, mis on väär? Kas omaloomingulisust saab pidada vääraks?-Need on küsimused, mida ei tohikski tekkida. Paratamatult kool aga tekitabki sarnaseid küsimusi ning seda võib defineerida kui asjaolu, mida kool meilt võtab. Nagu me teame annab koolitundides õpitu meile ka valitud võõrkeeled suhu. Paraku, et
kasutama internetti iga valdkonna jaoks, siis on nendel tehnoloogiaga harjumus palju käepärasem, kui nende vanematel. Samuti on tähtsaks aspektiks ka aeg. Seda ei ole meil kellegil palju. Internetti kasutades säästad aega ja ka raha,sest kui võrrelda internetti raamatukogudega, siis on raamatukogudel mõningad puudujäägid: vajaminevad õpikud on välja laenutatud, või puuduvad nad üldse. Samuti on õpikud väga koormavad ning rasked. Ent muidugi on igal asjal kaks poolt. E-õpikud algklasside õpilaste seas on kindlasti populaarne teema, sest nemad on kasvanud sellises keskkonnas, kus igal perel on põhimõtteliselt arvuti kodus ning vanemad ostavadki lastele väga lihtsakäeliselt nutiseadme. Algklassis õppiv laps ei pruugi veel aru saada e-õpiku vajalikkusest, kuna kasutab seda eelkõige mängimiseks. Selline käitumine tekitab aga omakorda tuska õpetajas, kes kaotab kontrolli lapse üle ning omavahel võivad tekkida käitumis-ja suhtlemisprobleemid.
kõrvalepõiget suurtest teedest ja linnadest. 1921.a. tegutseb mõisahoones kool. Saab ka külastada mõisat, kui vastavalt siis eelregistreerimisele. Toimuvad ka näitused. · Aruküla mõis (Koeru) 1921 kolis hoonesse kohalik kool. Alates 1992. aastast tegutseb Raasiku vallale kuuluvas hoones Aruküla Vaba Waldorfkool. Mõisa saalis korraldatakse mitmesuguseid kultuuriüritusi. Praegu asub seal Koeru Keskkooli algklasside osa ja muusikaklassid. Koduleht ongi kooli kohta. · Koigi mõis Asub Koigi Põhikool. · Roosna Alliku mõis Pulmad, peo-ja peielauad ning Cateringi teenus. Kui otsite eksklusiivseid ruume oma pulmade jaoks ja külaliste toitlustamiseks siis Roosna-Alliku mõisal on pakkuda selleks puhuks kaunilt renoveeritud mõisainterjööri. Toitlustus on ettetellimisel. Lauad kaetakse kuni 100 inimesele
Tegelikkuses on see poisile kui uus eluetapp, mida ta veel mõista ei pruugi. Kooliga käsikäes kujuneb inimese maailmavaade ning avastatakse enda jaoks tulevikuperspektiivid, mille poole edasises elus püüelda. Kool arendab mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga asjadest aru saama, kuid samas võib kool anda pahaaimamatult ka vastupidist. Kogu protsess, mis toimub koolis, meie haridussüsteemis, võib väga kergelt piirata laste andeid ja omaloomingulisust. Nimelt algklasside kunstitundides õpetatakse lapsi ,,õigesti" joonistama. Näitena võib tuua, et päikese peab paigutama just lehe paremasse ülevale nurka ning ta peab olema kollane. Kas joonistamises on üldse mõisteid õige ja väär? Kas omaloomingulisust saab pidada vääraks? Need on küsimused, mida ei tohiks tekkida. Paratamatult kool aga tekitab sarnaseid küsimusi ning seda võib defineerida kui asjaolu, mida kool meilt võtab. Kool vähendab samuti ka vabadust
Kuigi nad olid peaaegu lahutuse äärel, otsustasid nad siiski veel üks kord uuesti proovida. Hiljem tuli aga välja, et Riina abikaasal oli siiski järjekordne armuke olnud. Ingeri sõbranna Aet väitis alati, et tema ei või armastada, talle on sõprus piisav. Ta oli aga alati väga emotsionaalne. Naine keeldus ehk armastamast seetõttu, et mõtles alati sisimas, et pole suuteline meest korralikult armastama, kuna pole võimeline tooma ilmale armastuse vilja, milleks oleks laps. Algklasside õpetaja a sai lohutust Kiurist. Aedal oli ka austaja, kes teda alati vaatamas käis. Nii naise ema kui mees tahtsid, et Aet abielluks selle mehega. Lõpuks jäi ta oma austajast rasedakski. Romaanist selgub, et ükski tegelane peale Aeda ei leidnudki endale armastuse. Tihtipeale võib tunduda, et kuigi on keegi ümbritsetud suure rahvahulgaga, on ta siiski ikka üksinda. Kuigi Aet tundis end tihti väga üksildasena, leidis siiski õnne. Armastust ei saa sundida.
Sageli esitatakse lapsevanemate poolt lapsele liiga kõrgeid nõudmisi, arvestamata seejuures lapse võimeid. Seda võivad mõjutada ka kooli, kuhu laps õppima panna soovitakse, poolt korraldatavad katsed. Palju on vanemaid, kelle jaoks on nende katsete edukas sooritamine olulisem kui lapsele endale. Seega on lasteaial ja koolil vajalik leida ühised seisukohad ja neid vanematele tutvustada. Selleks peetakse lastevanemate koosolekuid lasteaedades, milles osalevad ka algklasside õpetajad. Vanemate vestlusest algklasside õpetajatega on selgunud, et vanemaid huvitab eelkõige info lapse praktiliste teadmiste kohta: kuidas õpetada lapsi lugema, kirjutama ning arvutama, milline tase peaks lapsel enne kooliminekut lugemise, kirjutamise ja arvutamisega seoses olema? Vanemad ei teadvusta endale seda, et kogu lapse areng on üks tervik ja kooliks ettevalmistus algab koos lapse üldise arenguga.
riigigümnaasiumide arendamisega tuleb edasi minna, pöörates paralleelselt tähelepanu õppe kvaliteedi ja nõudlikkuse tõstmisele kõikides gümnaasiumides, sealhulgas gümnaasiumidesse õppima asumisel; muudame Eesti koolid kiusamisvabaks – tagame riikliku rahastuse tõenduspõhiste kiusamisvastaste meetmete rakendamiseks lasteaedades, põhikoolides ja gümnaasiumides; pöörame tähelepanu algklasside õpetajatele IT-alase täiendhariduse andmisele, et edaspidi saaks algklassides võimalikuks programmeerimise õpetamine. Tööturule suunatud kutse- ja kõrgharidus • süvendame koostööd gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste vahel, et suurendada mõlema võimalusi õpilastele valikute pakkumisel; • muudame kõik kutse- ja kõrgharidusprogrammid tööturupädevustele suunatuks, suurendades selleks praktika osakaalu õppekavades
võrdseks. Näitab videot, kuidas lapselt küsitakse, mis ta seal näeb. Kui makett ümber pöörata, küsib küsija, et mida ta (küsija) praegu näha võiks ja laps vastab neid samu asju, mida ta ise praegu näeb ehk ta ei saa aru, et küsija neid asju ei näe Mentaalsed representatsioonid staatilisest olukordadest, muutuste ettekujutamine on raske Konkreetsete operatsioonide periood: Suudavad arvesse võtta teise inimese vaatepunkti – läheb üle egotsentrism. Algklasside laps ei küsi sult, et katsuksid ta kätte, et tunneksid, kui valus tal on :D Suudavad korraga arvestada mitme tunnuse muutumisega – nt laps paneb kaalule erinevaid asju ja üritab kaalu tasakaalu saada Suudavad muutusi ette kujutada Saavad hakkama paljude ülesannete lahendamisega, tingimusel, et need kätkevad konkreetseid objekte ja reaalselt võimalikke olukordi Formaalsete operatsioonide periood (teismeiga):
Neid on raske leida,kuid kui sügavamalt järgi mõelda,siis võib absoluutselt iga inimene,kes sulle tänaval vastu tuleb olla kangelane. Sel kohal räägiksin konkreetselt ühest isikust,-naisest kes on oma suhteliselt lühikese elu ajal mitmeid kangelastegusi teinud.See naine on kasvatanud üles kaks tublit last.Üks neist õpib välismaal ärijuhtimist ning kui kool lõpetatud asub ta tagasi Eestisse,et siinset elu parandada.Teine laps töötab algklasside õpetajana,see töökoht ei ole kerge ning õpetajaid ei ole kunagi vähe. Niisiis,peale kahe lapse toitis ta ära ka 2 koera ning ühe kassi,kes kõik on võetud varjupaigast. Ise töötab ta sotsiaaltöötajana.Tema peamiseks sooviks on noored narkootikumidest võõrutada.Igapäev kohtub ta erinevate noortega,ta kuulab nende muresi ning üritab neid mõista.Kindlasti tuleb ette hetki,kus ta tahaks mõne inimese peale vihaselt karjuda ja öelda :"Rumal olid,et ni tegid
tugitoolisportlased elavad kaasa oma lemmikutele- seega võtavad osa ühismängust. Mõningatel puhkudel nimetatakse osa ühismänge ka vaimseteks ehk mõtlemismängudeks (sõna-, mälu-, kirjutamismängud jmt.). Siin võib ära märkida kabetajad, maletajad, mälumängurid jt. Ühismängude peamiseks eesmärgiks on ühine vaba aja sisukas, kultuuriline ja lõbus veetmine. Mäng tunneb ainult alumist vanusepiiri. Ülemist vanusepiiri tavaliselt pole. Mänge , mis on jõukohased näiteks algklasside noorema astme õpilastele, mängivad täiskasvanud veelgi hasartsemalt kui lapsed. Mängude jõukohasuse alampiir lõpeb harilikult viienda klassiga. Seega liikumismängude laialdase kasutamise üheks oluliseks positiivseks küljeks on nende sobivus peaaegu kõigile. Kokkuvõttes võib öelda, et olenemata soost või vanusest, inimene mängib iga päev.. olgu see siis liikumismäng või ühiskonnamäng, kõik me puutume kokku argielus
keskklassi kuuluvad vanemad lasid oma lapsi diagnoosida düsleksia suhtes, samal ajal kui alamasse klassi kuuluvad inimesed mõistsid seda kui laiskust või alaarengut. Mõiste düsleksia tuleneb vanakreeka keelest - eesliide DYS tähistab riket/häiret, LEXIS tähendab sõna/kõnet. UNESCO andmetel võib kuni 10% täiskasvanutest olla eri raskusastmes düslektikud, kes on õppinud oma probleemiga rohkemal või vähemal määral toime tulema. Eesti pedagoogide arvates on 15-25% algklasside lapsi lugemisraskustega. Düsleksikute osakaal nende hulgas pole teada. Maailmas on levinud väga erinevad düsleksia definitsioonid, samas tähenduses kasutatakse mõisteid sõnapimedus, samuti spetsiifilised lugemisraskused. Eestis jagatakse kirjaliku kõne alaseid raskused traditsiooniliselt düsleksiaks, mis väljendub ainult lugemisraskustes, sel ajal kui kirjutamisraskusi nimetatakse düsgraafiaks. Inglisekeelses erialakirjanduses
ning lõbusam ja selle kaudu saaks ka paremaid tulemusi. Oma väikese venna käest kuulen tihti, et neil oli väga vahva kehalise kasvatuse tund. Neil ei ole koolil oma staadioni ning seetõttu käivad nad Hirve pargis tundi tegemas, tundi tehakse iga ilmaga. Õpetaja teeb neile palju erinevaid mänge ja võistlusi, selle aasta viimase lume veeretasid nad ka mäenõlvast alla suurteks pallideks. Vahva oli ja samas olid lapsed saanud palju värske õhu käes kehaliselt liikuda. Algklasside lastele tuleb kindlasti pöörata rohkem tähelepanu, kuid samas on nendega ka mõnevõrra lihtsam, kui välja jätta see, et nad kipuvad end vahel vigastama. Kui peakski juhtuma, et õpilane end vigastab, mida juhtub väiksemate lastega tihedamini, peab õpetaja selleks kindlasti valmis olema. Nagu kõik teised õpetajad peab ka kehalise kasvatuse õpetaja kindlasti oskama esmaabi anda. Esmaabi andmise oskus on kehalise kasvatuse tunnis väga oluline, kuna võrreldes
KOMMIDEST JA MAIUSTUSTEST Mis on kommid? Kommid on maiustused, mida valmistatakse suhkrust ja veest või piimast. Tekib siirup, mis pannakse keema. Keev siirup muutub karamelliks, millest valmistataksegi erinevaid kompvekke. Mis on sokolaad? Sokolaad on maiustus, mida valmistatakse kakaoubadest. Kuna kakaopuu pärineb Lõuna- Ameerikast, siis eurooplased ei tundnud sokolaadi enne Ameerika avastamist. Mida huvitavat tead sina maiustustest rääkida? Kindlasti oled kuulnud oma vanemate noomitust: ,,Ära söö nii palju kommi!" Miks nad seda ikkagi ütlevad? Kas maiustused on tõesti pahad? Kommid sisaldavad palju suhkrut. Kui suhkrut süüa natuke, ei tee ta midagi, kuid liialdades ei ole ükski asi hea. Kui sulle meeldivad maasikad, siis sulle meeldivad arvatavasti ka maasikamaitselised kommid. Tegelikult ei ole seal ühtegi tükikest maasik...
LAPSE OHUTUST TAGAVAD LISANÕUDED §55. Juht peab arvestama, et lapse areng ei võimalda veel liiklusolusid terviklikult hinnata. §56. Nähes teel või tee ääres last, tuleb olla eriti tähelepanelik ja sõita kiirusega, mis võimaldab ohtu vältida. §57. Koolieelikut saatev täiskasvanu peab jälgima last ja vältima lapse ootamatut sattumist sõiduteele. LAPSE OHUTUST TAGAVAD LISANÕUDED §58. Koolieelikute ja algklasside õpilaste rühm võib liikuda ainult täiskasvanute saatel, kaks last kõrvuti, kõnniteel, selle puudumisel teepeenral, seejuures valgustamata asulateel ning asulavälisel teel ainult valge ajal ja kahesuunalise liikluse korral vasakpoolsel teepeenral. §59. Juht peab andma teed: 1) sõiduteed ületavatele lastele lasterühma saatja märguandel; 2) sõiduteel olevatele lastele bussi juures, millel on kohane lasterühma-tunnusmärk. §61
seisund (kontseptuaalne, emotsionaalne, füsioloogiline, energeetiline) sünkroniseerub. Iseloomulikuks tunnuseks on grupiteadvuse teke ja autonoomsuse kadu. Psühholoogiline hulk vähendab drastiliselt grupi liikmete adekvaatsust keskkonna, olukorra ja iseenda suhtes, väheneb ratsionaalse mõtlemise võime. Nii suudab ka kõige kõrgema IQ-ga isikute grupp psühholoogilise hulga tingimustes rakendada intellektuaalset võimekust, mis on iseloomulik algklasside ! õpilastele. Niisuguse grupi otsuseid juhivad teadvuse asemel instinktid ja kirg. Kaasav juhtimine on võimalik vaid siis, kui juhitavate subjektsuse määr ületab vajalikku kriitilist piiri. Ennast juhtivate subjektide kaasamise korral otsuste tegemisse on võimalik saavutada resonantsi efekti, mis võib kaasa tuua !! kvalitatiivse hüppe otsuste kvaliteedis. ! ! ! ! Joonis 3. Tahke keha liigutamiseks vajaliku jõuimpulsi rakendamine.
tol ajal omistatud iseloomulikke rolle vastikuks. Ometi ei häbenenud ta naiseks olemist, vaid on öelnud, et tahab olla suurem kunstnik ja naine kui kõik tema ümberolevad kitsarinnalised meeskunstnikud kokku. "Kunstnik" tundub mulle Lutsu identiteedisõja kõige "häälekama" üllitisena. 1940ndate alguses asus ta elama Tartusse ning sai tööd Pallases ehk tol ajal juba Konrad Mäe nimelises Kõrgemas Kunstikoolis algklasside õppejõuna. Poliitiline olukord oli muutunud ning nõukogude võim kuulutas naiste ja meeste võrdõiguslikkust igal elualal. Uus võim tõi aga kaasa uusi probleeme. Punameelseid kunstiringkondi häiris Lutsu endiselt groteskne, kujutatava karakteersust liialdav inimesekujutis. Saksa okupatsiooni ajal hoiatati teda juba lubamatu kaldumise pärast dekadentsi. Tema töid peeti funktsionääride poolt ebasobilikeks, et neid ühiskondlike
head hinded, oma oskuste ja võimekuse demonstreerimine. Vead näitavad oskuste puudumist, läbikukkumist. Oluline on, et õpetajad omistaksid laste edu põhjused lapse oskustele ja võimekusele, aga ka tublile tööle. Lapse ebaedu tuleks omistada vähesele pingutusele või valedele strateegiatele. Emotsionaalne ja enesekohaste oskuste areng. Tunnetest arusaamine. Just keerukamate emotsioonide tõlgendamine vaid olukorrast tuleneva info põhjal on oskus, mis algklasside jooksul oluliselt areneb ja täiustub. Teise kooliastme lõpu poole, kui lapsed on jõudnud juba varasesse teismeikka, muutub iseloomulikuks laste mõtlemisele endast ja oma tunnetest nähtus, mida on nimetatud „enesekohaseks müüdiks“. Varateismelised usuvad sageli, et nad on ainulaadsed ega sarnane kellegi teisega. Tunnete roll normide ja piirangute omaksvõtmisel. Eelkooliealiste laste mõtlemisele on iseloomulik nn „rõõmsa süüdlase“ fenomen
Sellises vanuses puututakse kokku esimeste mitteühepäevamuredega, mida kellegagi jagada ei taheta, kuid mille lahendamiseks endal oskus veel puudub. See on iga, mil naiselikkus, kehakuju- ja kaalu probleemid on päevakorral ja kõik sellega seonduv näib olevat ülioluline. Palju harvem, kuid kahjuks viimasel ajal järjest sagedamini toitumishäireid ka puberteedieas poistel ja noormeestel. Ka haigestumise vanusepiirid lähevad järjest laiemaks-toitumishäirete kannatajate hulgas on nii algklasside õpilasi kui ka vanureid. Kuidas haigestutakse? Tavaliselt algab kõik dieedipidamiset. Inimesel on mure ja ta arvab, et kergem on tulla toime olles veidi saledam. Tundub, et mõnda aega süüa vähem on lihtne ja tavaliselt see nii ongi. Kuid vahel juhtub, et see mis oli algul väikse mure lahendamise viis võib muutuda suure 4 probleemis alguseks. Inimene unustab, miks oli vaja kaotada need mõned kilod, tähtsaks saab ainult kilode kaotamine.
Kristiina Kassi jutud imuvad ka Delfi Tähekese rubriigis. Enamus tema Eestis ilmunud lugudest ja raamatutest on niisiis kirjutatud algselt soome keeles. Viimasel ajal kirjutab rohkem siiski otse eesti keeles. 6 4.2 Raamatud Kristiina kassil on ilmunud 6 raamatut, mida on lisaks eesti keelele tõlgitud ka vene ja rootsi keelde. Samuti kuuluvad kõik tema raamatud algklasside soovitusliku kirjanduse nimistusse. · "Kasper ja viis tarka kassi" (Tänapäev, 2005) vene keeles 2010; kordustrükk 2011 On põnev ja õpetlik lugu, Kasperist, naabritädist ja tema viiest kassist, mis sisendab lugejasse märkamatult eluväärtusi: abivalmidust, inimlikku kaastunnet ja usku omakasupüüdmatusse. · "Käru-Kaarel" (Tiritamm, 2006) kordustrükk 2011 See on südamlik ja humoristlik lugu ühest puruvaesest perekonnast, südist väikesest Kaarlist,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
