võimalike lahenduste tootmine Millised on otsustamise Süstemaatilise otsuse komponendid L10b komponendid? Kaalu kõiki alternatiive Arvesta kõigi kriteeriumidega Leia ja summeeri alternatiivide kaalutud väärtused igal kriteeriumil Heuristikute mehhanismid Eira teatud alternatiive Eira teatud kriteeriume Eira teatud arvutusi Mis on loovus? Loovus on võime luua originaalseid ÕO10b ideid või lahendada probleem uudsel viisil. Mis on insight (taipamine)? Ootamatu teadlikkus suhetest erinevate ÕO10b
negatiivne) Vale ümberpööramine: kõik A on B = kõik B on A (vale) osa A on B= osa B on A (õige) Ootuste mõju Sisulise - kõige suurem mõju on rõhutamisel. 3. Mispärast teevad inimesed Wasoni valikuülesande lahendamisel nii sageli vigu? Mis tingimustel on samalaadsete ülesannete lahendamine lihtsam? Reegli ümberpööramist ei kontrollita. Eeltingimuste täitmise kontrollimine muudab lahendamise lihtsamaks. 4. Millised on algoritmide ja heuristikute abil mõtlemise puhul kummagi plussid ja miinused? · Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. Algoritm garanteerib õige lahenduse leidmise, kuid selleni jõudmine võtab aega Lolli kindlad. Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Heuristiku kasutamine ei garanteeri edu, kuid tavaliselt siiski eemärk saavutatakse
· Heuristikud · Algoritmid Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid,mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. Algoritm garanteerib õige lahenduse leidmise, kuid selleni jõudmine võtab aega · Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Heuristiku kasutamine ei garanteeri edu, kuid tavaliselt siiski eemärk saavutatakse. Heuristikute kasutamine järeldamisel ja otsuste langetamisel Otsuste langetamisel tuginetakse sageli varasematele kogemustele hüpoteesid tuginevad sageduse hindamisele (frequency estimates) Tüüpvead · Kalduvus ignoreerida baassagedusi ja sündmuste esinemise tõenäosust, järeldada meeldetulevate detailide alusel · Kui sarnane on sündmus prototüüp-sündmusega (sündmuse tüüpiline esindaja), · Kui sarnane on sündmus minu kogemusest teadaolevate sündmustega
plusside-miinuste nimekirja); Alternatiivide hulga piiramine teatud alternatiivide välistamine (nt inimene kasutab seda, kui hakkab peaol flirtima esimese ettejuhtuva piisavalt atraktiivse partneriga). Heuristikud ja otsuse ratsionaalsus Ratsionaalsus on: Sotsiaalne vorm; Otsustamise protsessi omadus; Langetatud otsuse omadus. Kaks vaadet heuristikute ratsionaalsusele Kammitsetud ratsionaalsus Ökoloogiline ratsionaalsus Inimeste ratsionaalsus on alati piiratud kasutatava Heuristikus on talletunud mingi informatsiooni, aja ja kognitiivsete ressursside keskkonna seaduspärasus nappuse poolt Heuristikud aitavad ressursse säästa, Sobivas keskkonnas on heuristik kuid alati täpsuse arvelt igati ratsionaalne
nähtavat seost, seega pole meil strateegiat ning me ei saa sellega hästi hakkama. Mõlemate tõlgenduste kohaselt sõltub arutluse käik mentaalsetest representatsioonidest, mille üle arutleme. Lisaks rõhuavad mõlemad pragmaatilisi kaalutlusi- ühel juhul on tarvis õigesti arutleda valetamise ja petmise puhul (Wason), teisel aga lubamise ja kohustamise puhul (lihtsustatud). 4. Millised on algoritmide ja heuristikute abil mõtlemise puhul kummagi plussid ja miinused? Kas inimesed ja arvutid lahendavad probleeme sarnaselt? Newell & Simon (1972) eristasid 2 probleemilahendusstrateegi : Heuristikud ja Algoritmid. Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. Algoritm garanteerib õige lahenduse leidmise, kuid selleni jõudmine võtab aega.
probleemülesannetel pole ühest lahendusviisi ja vahel ei pruugi nad üldsegi laheneda. 9. Probleem- ja tüüpülesannete olemus (algoritmilise ja mittealgoritmilise lahendusega ülesanded). Vt eelmist küsimust. - Ülesandeid, millel on vaid üks kindel lahendusviis, nimetatakse algoritmilise lahendusega ülesanneteks. - Ülesandeid, millel pole ühtset lahendusviisi, nimetatakse määratlemata lahendusviisiga ülesanneteks. 10. Heuristikute kasutamine probleemülesannete lahendamisel. Et määratlemata struktuuriga probleemide lahendamisel toimida siiski otstarbekamalt ja edukamalt, kasutatakse heuristikuid. Heuristikud on üldised soovitused, käsitlusviisid ja protseduurilised suunised informatsiooni töötlemiseks ning ülesannete lahendamiseks, mis on osutunud kasulikuks määratlemata struktuuriga probleemidega tegelemiseks. Tüüpiliseks heuristiliseks soovituseks on probleemülesande
teadmist (millal, kus, miks ja kuidas kasutada konkreetseid taktikalisi võtteid ning strateegiaid); afektiivne sekkumine puudutab õppimiseks vajalike emotsionaalsete seisundite kujundamist. Õpioskuste õpetamisel osutuvad edukamaks need lähenemised, mispööravad enam tähelepanu positiivsete hoiakute ja õpimotivatsiooni kujundamisele õpilases. 12. Probleemülesannete psühholoogiline olemus. Mis on probleem? probleemülesanne? Heuristikute mõiste ja kuidas need aitavad probleemülesandeid lahendada? Polya probleemülesannete lahendamise heuristiline juhend . Probleemiga on tegemist siis, kui meil on vaja saavutada mõni eesmärk, aga me ei tea, kuidas seda teha. Probleem on tundmatu tuntus. Heuristikud ei anna kindlat retsepti probleemide lahendamiseks pigem aitavad paremini orienteeruda probleemi olemuses ja leida hüpotetilisi lahendusviise. POLYA: 1
Probleemi ei teki juhul kui1.ei teadvustata seda asjaolude või konteksti mittetundmise tõttu 2. kui lahendus tundub liiga lihtne. Tõeline õppimine toimub juhul, kui inimene reageerib probleemidele informeeritud teadlikkusega. Muidu me probleemi ei näe ning ei teki ka huvi selle lahendamise vastu. Nt. õpilane, kes õpib alles arvutit kasutama ei mõista miks teine õpilane pöörab nii palju tähelepanu dokumentide kataloogidesse jaotamisele. Heuristikute kasutamine probleemülesannete lahendamisel. Selge struktuuriga probleemülesanded lahenevad õigele lahendusele viivate reeglite järgi. Määratlemata struktuuriga probleemidel aga pole ühest lahendusviisi ja vahel ei pruugi nad üldse laheneda isegi siis kui me teame eesmärki kuhu lahendusega jõuda. Selleks aga, et siiski ülesannete lahendamisel toimida otstarbekalt ja arukalt kasut. heuristikuid- üldised soovitused, suunised info töötlemiseks ja ülesannete lahendamiseks
teostamise ja jälgimise oskuseid ning tingimuslikku teadmist (millal, kus, miks ja kuidas kasutada konkreetseid taktikalisi võtteid ning strateegiaid); afektiivne sekkumine puudutab õppimiseks vajalike emotsionaalsete seisundite kujundamist. Õpioskuste õpetamisel osutuvad edukamaks need lähenemised, mispööravad enam tähelepanu positiivsete hoiakute ja õpimotivatsiooni kujundamisele õpilases 16. Probleemülesannete psühholoogiline olemus Probleem- ja tüüpülesannete olemus. Heuristikute kasutamine probleemülesannete lahendamisel. Erinevad arusaamad probleemülesannete lahendamise etappidest. Probleemüleannete öölahendamisoskuste õpetamissõimalusi. Sageli arvatakse, et probleemülesannete lahendamisega on tegemist vaid matemaatikas. Tegelikult seisneb kogu teadlik elu probleemide lahendamises. Probleemi tekkimiseks peab tajuma ületatavat lõhet tuntu ja tundmatu vahel. Probleemiga on tegemist siis, kui meil on vaja saavutada mõni
käsitlusviise eelkõige õpilaste metakognitsioonivõime arendamiseks. DANSERAU lõi mudeli mis eeldab õppimisel kuue etapi läbimist: 1.Loo õppimiseks meeleolu; 2.Loe meeleoluga; 3.Meenuta loetud teksti kasutamata; 4.Korrigeeri meenutatut sellesse süvenedes; 5.Laienda teadmisi omaalgatusliku uurimisega; 6.Korda eksimusi põhjustanud kohad üle. Mudeli omandamiseks tuleb meelde jätta nii läbitavad põhietapid kui ka konkreetsed tegevusoskused. 5.Probleem- ja tüüpülesannete olemus. Heuristikute kasutamine probleemülesannete lahendamisel. Erinevad arusaamad probleemülesannete lahendamise etappidest. Probleemüleannete lahendamisoskuste õpetamissõimalusi. Sageli arvatakse, et probleemülesannete lahendamisega on tegemist vaid matemaatikas. Tegelikult seisneb kogu teadlik elu probleemide lahendamises. Probleemi tekkimiseks peab tajuma ületatavat lõhet tuntu ja tundmatu vahel. Probleemiga on tegemist siis, kui meil on vaja saavutada mõni eesmärk, aga me ei tea, kuidas seda teha.
Süllogismi lahendamist takistavad faktorid – 1. abstraktne, konkreetne sisu 2. konkreetsed asjad. 3. eelduste ümberpööramine 4. atmosfääri efekt: eeldused loovad atmosfääri, mille mõjul tehakse järeldus. Induktiivne järeldamine suundub konkreetselt üldisele, mille käigus tehakse üldistusi konkreetsetest näidetest. Kalduvus otsida oma hüpoteesile kinnitavaid tõendeid. Otsuste langetamine: kuna infot on väga palju, tuleb kasutada heuristikuid. Heuristikute kasutamisel aga tekkivad vead: 1. esindatavuse heuristik – kalduvus ignoreerida baassagedusi ja sündmuste esinemise tõenäosust, järeldada meeldetulevate detailide alusel. 2. kättesaadavuse heuristik – hinnatakse sündmuste tõenäosust selle alusel, kui kergesti analoogilised sündmused meenuvad. Probleemilahendustehnikad • Jaga suured probleemid väiksemateks • Tagurpidi töötamine • Katse-eksitus meetod • Brainstorming
konkretiseeri põhiideed detailse infoga; 5.Arenda kogutud info tegevuskavaks; 6.Veendu, et lõppvastus on õige. Ka see tegevusskeem omandatakse paralleelselt konkreetsete tegevusoskuste ja oma tegevuse jälgimise ning reflekteerimise õppimisega. Õpioskuste kujundamiseks peaks õpetaja jälgima, et õpilased teadvustaksid oma tegevust ja selle otstarvet. Probleemülesanded ja nende lahendamine kui üks õpioskuste avaldusi. Heuristikute kasutamine probleemülesannete lahendamisel. Erinevad arusaamad probleemülesannete lahendamise etappidest. Probleemülesannete lahendamisoskuste õpetamisvõimalusi. Sageli arvatakse, et probleemülesannete lahendamisega on tegemist vaid matemaatikas. Tegelikult seisneb kogu teadlik elu probleemide lahendamises. Probleemi tekkimiseks peab tajuma ületatavat lõhet tuntu ja tundmatu vahel. Probleemülesannete
annaabi.ee 
