baasteadmisi ja õpioskusi. Avastuslikul teel õppematerjali omandamine võtab alati rohkem aega kui õpetaja esituse või raamatust loetu põhjal meeldejätmine. Positiivne see, et äratab tõelist huvi ja pühendumis õpitavatele probleemidele ja suureneb probleemide sügavuti käsitlemine. VI Põhilised õppemeetodid ja nende rakendamine 1. Õppemeetodi, metoodilise võtte, õppetöö organisatsioonilise vormi, metoodilise süsteemi ja õppestrateegia mõisted. Õppemeetod on tegevusviis õppe- või kasvatuseesmärgi saavutamiseks. Metoodiline võte on ühe või teise õppemeetodi raames kasutatav terviklik üksiktoiming. Õppetöö organisatsiooni vorm on õppetöö korraldamise viis kas koolitunni, kõrgkooliloengu, iseseisva tööna või mõnel teisel viisil. Metoodiline süsteem on erinevaid õppemeetodeid ja metoodilisi võtteid ühendav õppetöö korraldamise viis.
osaliseks. Õpetaja - klassi suhtumine innustab teda rääkima õpilasi haaravats asjadest pikemalt, kui probleemist, mis jätb ükskõikseks. Auditooriumites elevust tekitavad teemad- samuti lektorile tasustuseks. Tasustusena toimib vaid see, mis on õpilasele meeldiv j ihaldatav. Mõned teevad pahandust, et saada õpetaja tähelepanu. Õpetaja ei taju, mis võiks ühele või teisele õpilasele olla tõhusaks tasustuseks oodatud käitumise eest. 26. Otsese õpetamine kui õppestrateegia. Neli faasi, mis tuleb läbida selle rakendamisel õpilase tunnetusprotsesside toetamiseks. (8.1) Otsene õpetamine- õppetöö organiseerimise viis, kus traditsioonilises klassi-tunnisüsteemis on õpetajal keskne roll. (Uurimused ja praktika kinnitavad, et klassi-tunnisüsteem annab alternatiivsete lähenemistega võrreldes õpetamisel häid tulemusi) Õpilaste eelistustega arvestamine õppetöös. Õpilaste põhjendatud klassifitseerimine
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid võ...
sotsiaalsel päritolul ja mõjustatavusel; õppimise korraldamine situatiivsete ja autentsete õppeülesannete lahendamisena; õpitegevuse paindlik suunamine ja toetamine, et kujundada õpilastel iseseisev õppimis- ning eneseregulatsioonioskus. 12. Õppetund, õppemeetodid ja nende rakendamine Õppemeetodi, metoodilise võtte, õppetöö organisatsioonilise vormi, metoodilise süsteemi ja õppestrateegia mõisted. Õppemeetod – selle all mõistetakse üldjuhul tegevusviisi õppe- või kasvatuseesmärgi saavutamiseks. Õpetajakeskne, kooperatiivne, iseseisva töö meetod. Metoodiline võte – selle all mõistetakse tavaliselt ühe või teise õppemeetodi raames kasutatavaid üksiktoiminguid, mis omavahel moodustavad terviku Õppestrateegia – sama mis metoodiline süsteem.
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
