millised on õpilaste väärkäitumist alalhoidvad põhilised sotsiaalsed tegurid, milliste üldpõhimõtetega tuleb arvestada käitumise modifitseerimise metoodika rakendamisel õpilaste distsiplineerimisel, millised on tuntumad tasustusel rajanevad õpilaste distsiplineerimise kompleksmetoodikad ning mis teeb raskeks nende kompleksmetoodikate rakendamise. Tasustuse ja karistuse mõisted Kinnitus ehk tasustus on sündmus või stiimul, mis suurendab või hoiab alal sõltuvusseost märguande ja reageeringu vahel (Krull, 2000). Näiteks kui ema kiidab last toa koristamise eest, kes hakkab seejärel järjekindlalt oma tuba korras hoidma, toimib kiitus kinnitusena. Kinnitus võib olla nii positiivne kui negatiivne. Positiivne kinnitus ehk tasustamine võib koolis olla materiaalne (raha, preemia jne), sotsiaalne (hinded, kiitus jms) ning ihaldatud tegevuse võimaldamine (mängu mängimine vms)
Oma katsetes tundis ta huvi, kuidas õpivad loomad uusi käitumisviise, mis aitavad neil lahendada keskkonnaga kohanemise probleeme.[LISA 3] Ka näitasid Thorndike`i uurimused, et õppimi- se resultaadid on suhtelised konkreetsed ning üldistuvad vähe uutele oludele. Harjutamiseseadus ütleb, et tingitud reageeringu kordamine üldjuhul tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost. Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus, korduma ja need, millele järgneb karistus, sageduselt vähenema. Hilisemad uuringud näitasid siiski, et need seaduspärasused kehtivad vaid teatud piirides. Ning Thorndike`i õppimise seaduspärasuste rakendamiseks tuleb kindlustada tagasiside reageeringu korrektsus. Thorndike`i 1924 a katsed lükkasid ümber veendumuse üldvõimete otsesest treenitavusest, see lükkas omakorda ümber ligi 2000 aastat pedagoogikas olnud veendumuse. Samuti tegi
3. Operantne tingimine (S-R seose kujunemine, kinnituse mõiste, efekti ja harjutamise seadus). Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandale tasustamine mõjul. Käitumise vallandab vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimimise ajendiks on vältida ebameeldivaid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Stiimul-reaktsiooni seos(S-R seos). Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus korduma ja reageeringu, millele järgneb karistus sageduselt vähenema. 4. Operantse tingimise erinevus klassikalisest ja assotsiatiivsest tingimisest. Klassikaline on teise tegevuse tulemusel vallandunud reaktsioon. 4. Sotsiaalkogntiivse õppimise olemus ja faasid 1. Sotsiaalse õppimise mõiste ja ilmingud, sarnasus je erinevus operantse tingimisega. Paljud sotsiaalse käitumise normid omandatakse ühekordse nägemise teel, jäljendamise teel.
3. Operantne tingimine (S-R seose kujunemine, kinnituse mõiste, efekti ja harjutamise seadus). Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandale tasustamine mõjul. Käitumise vallandab vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimimise ajendiks on vältida ebameeldivaid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Stiimul-reaktsiooni seos(S-R seos). Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus korduma ja reageeringu, millele järgneb karistus sageduselt vähenema. 4. Operantse tingimise erinevus klassikalisest ja assotsiatiivsest tingimisest. Klassikaline on teise tegevuse tulemusel vallandunud reaktsioon. 5. Üleõppimise ja jaotatud praktika mõisted. Üleõppimisjuhtude uurimine näitas et kui jätkata õppematerjali kordamist pärast selle reprodutseerimise võime saavutamist, jääb õpitu paremini meelde. 6. Ülekande piiratus õppimisel. Vormimine
kõrgemad loomad ja inimene õpivad mõjutama oma regeerimisviisi märguandele tasustamise mõjul. 10. Mida tähistab „S“ S-R õppimismudelis? Stiimulit. 11. Tasustamist nimetatakse operantse tingimise puhul ka hüveks. 12. Kui loomad õpivad vaid katse-eksimuse meetodil, siis kujunevad inimestel S-R seosed üldjuhul kiiremini, sest neile saab öelda, millist käitumist neilt oodatakse ja inimesi saab informeerida, milline tasustus või hüve kaasneb soovitud käitumisega. 13. Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus, korduma ja need, millele järgneb karistus, sageduselt vähenema. 14. Millise sagedusega tasustus stimuleerib kõige paremini S-R õppimist? Piisava keskmise sagedusega, kuid ettearvamatu. 15. Kuidas nimetatakse B .S. Skinneri järgi keeruliste reageeringute õpetamist operantse tingimise põhimõtteid rakendades? Vormimise metoodika
välditakse karistaja kartmist. - Karistatakse käitumise eest, mitte inimest konkreetselt. - Karistamine ei tohi olla alandav - Sobilikku käitumist tuleks samuti märgata ning positiivselt kinnitada · Näited kinnitusest - laps saab kommi, peale "palun" ütlemist emale - õpilane saab õpetajale vastamise eest kiita või hea hinde Operantne tingimine (3) · Õppimise seadused - Efektiseadus - reageeringud, mille järgneb tasustus, kalduvad korduma ja reageeringud, millele järgneb karistus, sageduselt vähenema - Harjutamiseseadus harjutamine (kordamine) teeb õppimise edukaks ehk harjutamine tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost · Inimõppimisel - õpilastele saab öelda, mida neilt märguande peale oodatakse - võimalik seletada, milline tasu või hüve soovitud käitumisega kaasneb B. F. Skinneri uurimused ja avastused · Tasustamisgraafikud
. Üldjuhul ei vähenda väline tasustamine sisemist motivatsiooni. Sõnaline kiitmine hoopis tugevdab seda Vastupidi välise tasustuse negatiivsest mõjust suurendab väline tasustamine üldjuhul inimeste sisemist motivatsiooni. Ka koolis aitab õpetaja tunnustus pigem kaasa huvi tundmisele aine vastu, kui toob kaasa õpilaste huvi languse. Ometi ei tohiks unustada, et kui väline tasustus on suunatud sisemise motivatsiooni ajendatud käitumisele diametraalselt vastupidise käitumise toetamisele, kaasneb üldjuhul sisemise motivatsiooni langus. 17. Millised on põhilised võtted õpitava väärtustamise suurendamiseks sisemise motiveerimisega? Lähenemise voorused ja puudused? (13.1) Sisemise motivatsiooni teooriad toetudes inimloomuse sisemise aktiivsuse kontseptsioonile, kõrvuti baastarvete rahuldamise ja välisele mõjustusele reageerimisega ilmutavad inimesed
tegevuse analüüs). Reprodutseerimine(kordamin, praktiseerimine) keerukamate oskuste õppimine käib järk- järguliselt. Esialgu jäljendatakse ligilähedaselt, hiljem detailsemalt. Õpetaja peab andma tagasisidet ja vajadusel juhendama. Motivatsioon õpitud mudeli käitumine rakendub siis kui on oodata, et sellega kaasneb tasustus. Hõlpsamini jäävad meelde eeskujud. 4. Kognitiivsete õppimisteooriate põhiolemus. Õppimise põhimotiiv (nimetada ja selgitada) Piaget´ tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete õppimisteooriate lähtealusena (selgitada skeemide moodustamist, kognitiivse dissonantsi olemust ja toimimismehhanismi, tasakaalustamis1t) Õpilaste sisemine huvi ja sellest lähtuv aktiivsus.(õppurite kohanemine keskkonnas).
märguandele tasustamise mõjul. Olulised on siinkohal E.L. Thorndike uurimused. Psühholoogid nimetavad operantse tingituse puhul tasustamist ka käitumise kinnitamiseks ehk sarrustamiseks. Thorndike õppimise seaduspärasused: Harjutamise seadus ütleb, et tingitud reageeringu kordamine üldjuhul tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost. Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus, korduma ja need, millele järgneb karistus, sageduselt vähenema. Hilisemad uuringud näitasid siiski, et need seaduspärasused kehtivad vaid teatud piirides. 4) Operantse tingimise erinevus klassikalisest ja assotsiatiivsest tingimisest. 5) Üleõppimise ja jaotatud ajas õppimise mõisted. Üleõppimine – õppimine mis jätkub pärast materjali esmakordset meeldejätmist. Üleõppimine aitab õppematerjali paremini meeles pidada. Parimaid õpitulemusi saadakse siis,
Firma müüb klienditele telefone hinnaga 1000kr/tk, oma töötajale 500kr/tk. Telefoni soetusmaksumus oli firmal 600kr/tk. Eeltoodust tulenevevalt on oma töötajatele müüdava telefoni käibemaksuga maksustavaks väärtuseks · 1000kr · 500kr · 600kr · 424kr · Muu 2. Arvestatud KM-st võib registreerinud maksuskohustuslane maha arvata (eestis) töölahetuses kasutatud majutusteenuse eest töölahetuses kasutatud majutusteenuse eest tasustus sisendkäibemaksu- tõene, väär 3. Kauba ühendusesisene käibe aruanne tuleb käibemaksu kohustuslastel esitada ka siis , kui käivet ei ole olnud- tõene, väär 4. Kui maksukohustuslane muutub eelmiste maksustamisperioodide kohta esitatui käibedeklaratsiooni andmeid, ei ole ta kohustatud vastava maksustamisperioodi kohta esitama Maksuametile uut, muudetud admega käibedeklaratsiooni-tõene, väär 5
eesmärgiks olevale tegevusoskusele – • Operantne tingimine VORMIMINE (Skinner) Erinevalt loomadest => inimestele saab öelda ette, millist käitumist neilt oodatakse ja milline on tasustus. 6
Uurides stiimul- reaktsioon-seoste (S-R seoste) kujunemist loomade kohaneval käitumisel, sõnastas E.L. THORNDIKE rea õppimise seaduspärasusi, sh harjutamise ja efektiseaduse. Uurimused näitasid, et õppimise resultaadid on suhteliselt konkreetsed ning üldistuvad vähe uutele oludele. Harjutamise seadus ütleb, et tingitud reageeringu kordamine üldjuhul tugevdab stiimuli ja reaktsiooni (S-R) seost. Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus, korduma ja need, millele järgneb karistus, sageduselt vähenema. Need seaduspärasused kehtivad teatud piires. Stiimul-reaktsioon-seoste kujunemist mõjutavate faktorite uurimine tõi esile mitmeid täiendavaid õppimise seaduspärasusi. Erinevus klassikalisest ja assotsiatiivsest – S-R seos on õppimine oma tegevuse resultaatidest. Klassikaline oli teise tegevuse tulemusel vallandunud rektsioon. Üleeõppimise ja jaotatud praktika mõisted. Ülekande piiratus õppimisel. Vormimine
sooritavast tegevusest), tasutamisega saab arendada katseloomade tundlikkust käitumismärguannete suhtes. Sotsiaalne Õppimine Paljud sotsiaalse käitumise normid omandatakse ühekordse nägemise teel. Sotsiaalse õppimise ilminguid uuris Albert Bandura, kes näitas, et jäljendamise teel õppimine oleneb tingimustest, milles see toimib. Mudel käitumist vallandava/pidurdava tegurina. Jäljendamist vallandavad märguanded. Tasustus kaasaelamise teel. Sotsiaalse õppimise faasid: märkamine peame muud käitumisviisi ka omandama ja peame seda käitumisviisi märkama või selle suhtes tolerantsed olema meeldejärmine - reprodutseerimine - kordamine motivatsioon on oodata, et kaasneb tasustus, võibolla teiste poolt või enesekinnitus Õpetaja kui mudel õpetaas nähakse kõrgea staatusega isiklust, austatakse Õpilased mudelina Humanism
Üleõppimine ja jaotatud praktika. Üleõppimine (kordamine) aitab materjali paremini meeles pidada. Pikem kordamine ei õigusta nähtud vaeva. kokkusurutud ajas õppimine õppimine toimub vahetpidamata pikema aja jooksul (huvi korral annab häid tulemusi) jaotatud ajas õppimine lühikeste sessioonidena (mehhaanilise meeldejätmise korral) tagasiside- edukuse kindlustab adekvaatne tagasiside tulemustest. Aidata kujundada õiget tegevusviisi. Vormimine ja tasustus. Tasustamine tasustada keskmise sagedusega, muutuva intervalliga. (mänguautomaat) Õpetaja peab looma õpilases tasustusootuse. Vormimine järkjärguline lähenemine eesmärgiks olevale tegevusoskusele. (ulatuslik materjal jaotatud osadeks ja lõpuks kompleksoskuse kujunemine) Eripära inimõppimisel - järkjärguline lähenemine eesmärgiks olevale tegevusoskusele. Programmõpe, õp. masinad. Programmõpe - (Skinner) Õppematerjal väikestes annustes koos vastustega. (programmeeritud
•Aitab otsustada, mis vanusest alates on laps moraalselt vastutav ja teda võib rikkumiste eest seadusega vastutusele võtta. •Nt lapskurjategijad ei ole sageli vastutavad, nende areng alles toimub. PROSOTSIAALNE ARENG Prosotsiaalse käitumise ja altruismi mõisted. •Prosotsiaalne käitumine – isetu või egoistlik •Altruism – kasu tegijale puudub, võib olla ka kahjulik. Prosotsiaalse käitumise kasud •Abistaja maine tõstmine rühmas •Enesehinnangu tõus •Tasustus, premeerimine •Empaatiavõime arenemine •Koostöö ja toetuse sotsiaalselt aktsepteeritud normide internaliseerumine. Prosotsiaalne areng •Väikelapsed – reageerivad teise stressile (nt nutavad ka) •Prosotsiaalne täheldatav juba ~ 2-aastaselt => •aitamine, •lohutamine, •asjade jagamine, •kaitsmine, •hoiatamine ohu eest, •hädasolija kaastundlik uurimine •abi otsimine kolmandalt
Süvaõppijad kalduvad õppima õppimise enda pärast ja vähem muretsema selle pärast, kuidas hindavad teised nende sooritust. St., et nad on paremini motiveeritud õppima. Õpilased, kes eelistavad pinnapealset lähenemist õppimisele, näevad õppimise eesmärki pigem õppematerjali pähe õppimises kui sellest aru saamises. Pinnapealset õppimisstiili eelistavad õpilasi motiveerib enamasti õppima väline tasustus, hinded, välised standardid ja soov saada teistelt tunnustust. 10. Milline on seni teada olevatest ainuke usaldusväärne skaala õpistiilide eristamiseks? Visuaalse/verbaalse eristumine Selle õpistiili eristamiseks on tõepoolest uurimuslik alus. Richard Mayer, kes on tuntud oma uurimispõhise lähenemise poolest multimeedia rakendamisel õppimiseks, uuris erinevusi visuaalset ja verbaalset lähenemist eelistavaid õpilasi, keskendudes õppimisele
soovitatav, kuid ilmselt on veel vähe teada selle produktiivse kasutamise väga madala või võimalustest. Üldiselt arvatakse, et kui motivatsiooniprobleemid on seo- puuduva seesmise tud väga madala või puuduva seesmise motivatsiooniga, on väline moti- motivatsiooniga, on väline motiveerimine veerimine õigustatud (Lens & Rand, 2000). Väline tasustus on ilmselt õigustatud. õigustatud ka nendes tegevustes, mille tagajärjel inimene reaalselt tunne- tab oma elukvaliteedi paranemist, näiteks välise tasu õhutatud sportimine kindlustab inimesele parema tervise. Välise tasu mõju seesmisele motivatsioonile oleneb palju ka sellest, kuidas seda kasutatakse. Tasul on kaks kasutusviisi: 1) tasu kui peibutis ülesande võtmiseks (s.t käitumise kontrollimiseks, määramiseks, suuna-
annaabi.ee 
