TARTU ÜLIKOOL Usuteaduskond Kätlin Liimets Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides. Metakognitsioon ja selle roll mõtlemises. Referaat Juhendaja: Ingrid Raudsepp Tartu 2012 Sisukord 1. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus...........................................3 2. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides................................. 5
................................................................................. 6 5.1.Semantiline ja episoodiline mälu........................................................................................ 7 5.2.Skeemid............................................................................................................................. 7 6.Geshtaltpsühholoogia............................................................................................................... 7 7.Metakognitsioon........................................................................................................................ 8 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 8 Kirjandus.................................................................................................................................... 10 Sissejuhatus
Deduktiivne järeldus alguses teooria ja siis näited Induktiivne järeldus kõigepealt üksikud näited ja siis tuuakse teooria Arusaamist lihtsustavad strateegiad Algoritm seeria küsimusi või juhendeid, mis hakkavad korduma. Näiteks kirjalik jagamine. Mõtlemist suunavad küsimused Lineaarsed korrastatused ehk lineaarsed süllogismid Tingimuste seadmine Tunnussõnade jälgimine Eelduste indikaatorid Järelduste indikaatorid Metatunnetus ehk metakognitsioon mõtlemine oma mõtetest, õppimisest. Kuidas me jõame mingite tulemusteni? Mida ma valesti tegin? Mõtlemise liigid Diskursiivne mõtlemine loogiliselt järeldav Intuitiivne mõtlemine - ,,kõhutunne" Reprodutseeriv mõtlemine Loov mõtlemine Teoreetiline mõtlemine Praktiline mõtlemine Probleemülesande lahendamise laadi järgi Kaermuslik-motoorse ehk tegevusliku mõtlemine Loogilis-abstraktne mõtlemine
) 23. Millised on Stenbergi praktilised intelligentsusteooria 10. Loetlege Andtersoni jt (2001)kognitiivsete õppe-eesmärkide põhikomponendid? taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad? analüütiline ehk kontseptuaalne kolme liiki protsesse- metakognitsioon, soorituslikud oskused ja teadmiste Määrab sisusoorituse eraldi erinevalt Bloomist. omandamine Sisu faktiteadmine, kontseptuaalne teadmine, protseduuriline kreatiivne ehk loominguline tahk kaks komponenti- uudsus ja teadmine, metakognitiivne automaatsus. Praktiline ehk kontekstuaalne 11
kohandada keskkonda vastavalt andekate vajadustele, aga kõiki mittesobivusi ei saa paraku parandada. Andekate isiksuslikud muutujad ja sotsiaalsed probleemid · Mitmed uurijad on rõhutanud, et andekad inimesed on introverdid. Seda arvatakse sellepärast, et andekad lapsed on iseseisvad ja ei ole nii kinni sotsiaalses suhtluses nagu teised lapsed. · Tundlikkus. Andekatel lastel on juba varakult hästi arenenud metakognitsioon ja nad on mõtlemises küpsed. Nad on tundlikud valetamise ja maailmaprobleemide suhtes. · Perfektsionism. See teema on inimestele üsna vastuoluline, sest igaüks mõistab perfektsionismi omamoodi. Andekate jaoks tähendab see aga seda, et nad püüavad alati olla oma tegemistes täpsed ja parimad, pühendunud. Andekad lapsed teevad asju pühendumisega. Tihtipeale ei ole neile oluline tundide arv mingi asja sooritamiseks või uurimiseks
Emotsioonide olemus · Mida tähendab "tundma"? Tunnen kui "elan läbi" ja tunnen kui "tean". · "To feel" ja "perezivatj". · Tundes on "peegeldus". · Emotsioonis on objekti peegeldus. Objekti vahetu peegeldus · Emotsioonis on keha, emotsiooni kandja peegeldus. · Emotsioon on kahekomponentne. Objekt ja ihu. 6 põhiemotsiooni: hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus, üllatus (põlgus) Armastuse kolmnurk Robert Sternberg: kolmene intelligentsus: komponentne (metakognitsioon), kogemuslik ja kontekstuaalne (igapäevane). Emotsionaaline intelligentsus: arusaamine enda tunnetest ja nende väljendamine, arusaamine teiste tunnetest ja oskab reguleeriga oma tundeid. STRESS Psüühiline seisund kui inimene tajub/tunneb, et nõuded ületavad tema isiklikke ja sotsiaalseid ressursse, mida suudaks mobiliseerida, kasutusele võtta. Stress tuleb tundest, et ei suuda hakkama saada probleemidega, asju käsitleda, kuna nõudmised on liiga suured.
võrrelda ja näha, kus laps võrreldes eakaaslastega asub. Siit tulenebki lasteasutuse väga oluline roll see võiks olla üks esimestest asutustest, kust lapsevanem saab nõu ja abi oma lapse kasvatamisel ning lapse arengu suunamisel ja toetamisel. A.L.Brown ja J.S.DeLoache võtavad lapse kognitiivse arengu kokku järgmiselt: 1) baasprotsessid taju, mälu, tähelepanu; 2) strateegiad kuidas vajalik omandada; 3) metakognitsioon teadmine endast kui õppijast; 4) teadmiste maht kui palju on vaja õppida; Herrnsteini ja Murray kognitiivsete klasside teooria. Herrnstein ja Murray jagavad maailma viieks kognitiivseks klassiks: ,,väga kõrge", ,,kõrge", ,,keskmine", ,,madal" ja ,,väga madal". Kognitiivne klass näitab populatsiooni üldist jaotuvust vaimse võimekuse järgi. Teades oma vaimset vanust, saab teada ka kognitiivse klassi, kuhu kuulutakse võrreldes ülejäänud populatsiooniga.
Episoodilises mälus säilib informatsioonil nii ruumiline kui ka ajaline dimensioon – kajastub asetleidnud sündmuste toimumise koht kui ka aeg. Formeerub üldjuhul kaasneva ehk tahtmatu õppimise tulemusena ja võib pidada meeles suurt hulka informatsiooni. Võrreldes episoodilise mäluga on semantiline mälu abstraktsem, sest informatsioon säilitatakse selles loogiliselt seotud kujutluste, mõistete ja põhimõtetena. 10) Metakognitsioon. Tajutava informatsioooni selekteerimist ja töötlemist mälustruktuurides suunab ning kontrollib metakognitsioon. Õppimisega kaasnevas metakognitsioonis eristavad paljud autorid mõtlemist oma teadmiste ja õppimise kui protsessi üle. praktika on näidanud, et õpetajad ei pööra veel piisavalt tähelepanu metakognitiivsete oskuste kujundamisele, kuigi need on edukaks õppimiseks hädavajalikud. Nende oskuste õpetamine aitab kaasa nii madalate kui kõrgete võimetega õpilaste õppimisele
Võimalik on see vähemalt kahel viisi. 1)korrata vajalikku infot kuni meeldejäämisena või 2)teadlik meeldejätmine, töödeldes uut infot vanade teadmiste valgusel. 7. Semantiline ja episoodiline mälu Semantilises mälus säilitatakse informatsiooni, mida kirjeldatakse lauselises vormis. Materjal ei ole seotud isiklike mälestustega, sisaldab faktilisi teadmisi. Episoodiline mälu on muljed isiklikest kogemustest, mis kogunevad elu vältel 8. Metakognitsioon õppimist mõjutava tegurina. Tajutava informatsiooni selekteerimist ja töötlemist mälustruktuurides kontrollib ja suunab metakognitsioon. Õppimisega kaasnevas metakognitsioonis eristatakse mõtlemist oma teadmiste ja õppimise kui protsessi üle. Metakognitiivsete oskuste õpetamine aitab kaasa nii madalate kui kõrgete võimetega õpilaste õppimisele. Oluline on arendada metakognitiivseid oskusi. e) Kognitiivsete õppimisteooriate rakendused 1
86. IQ testid : vanad ja uuemad. Tänapäeval on kronoloogilise ea kasutamine valdavalt asendunud proportsiooninormide kasutamisega. Heaks ning suhteliselt universaalseks IQ testimise vahendiks on Raveni progresseeruvad maatriksid. 87. IQ defineerimise muutumine ajaloo jooksul. Tänane mõõtmine 19 Robert Sternberg: kolmene intelligentsus: komponentne (metakognitsioon), kogemuslik ja kontekstuaalne (igapäevane). Howard Gardner: lingvistiline, loogiline/matemaatiline, visuaalne. muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne. NB! Relevantsem aja ja keskkonna nõuetele. Kiirus, mälu ei ole enam nii oluline. 88. Stereotüüpide olemus. ...kinnistunud seoste kogum, mis väljendub isiku hoiakutes, harjumustes ja käitumises. Stereotüüp on üldistatud püsiv mulje mingist nähtusest, mis tavaliselt
võime moodustada üldistavaid kategooriaid (loom koer) aeg mis kulub kahe mõiste seostamiseks oleneb nende kaugusest tähenduslikus hierarhias (lind-pääsuke, lind-emu) Skeemid mälu kuj. skeemidena on palju sarnasust episoodilise mäluga (järelduste tegemine, seos emotsioonidega) Mälu tõlgendav isel. varasem teadmine, kujutlus kajastub mälus kogemuslike skeemidena. (käitumine kooli, poes) kui õpitav ei seostu olemasolevate skeemidega tundub see mõttetuna. Metakognitsioon Inimese mõtlemist oma tunnetusteg. üle nim. metakogn. Õppim seonduv metak. on mõte sellest mida teeme ja kuidas suuname oma õppimist. See on määratud ainealase kogemusega , mitte vanusega. Õpetamisega saab tõhustada metak. õpilastel. Aitab kaasa nii madalate kui kõrgete võimetega õpilaste õppimisele. Parandab kerget vaimset peetust ja lugemisoskust õpiraskustega lastel. Kognitiivne õpiteooria. Mnemotehnilised võtted. Keeruliste nimede meelespidam
Õppisid selgeks * Määratlevad asju ja sündmusi isikliku meelelise uudsed paarid (AC, BD, jt). Omandasid "transitiivse kogemuse alusel järelduse": Kui A>B ja B>C siis A>C * Puudub metalingvistika sõna pole veel asjast selgelt I. 3. Situatsioonid* Aeglasele uudse avastamisele eristunud; epilingvistiline keele tundmine lisandub insight ehk taipamine. Nt. Köhleri katsed * Puudulik metakognitsioon enese ja teiste vaimseid ahvidega omadusi mõistavad eelkõige läbi tegevuste ja * ahvid teevad tööriistu keerulisemalt Kanzi õppis sündmuste paari päevaga saama kivist terava servaga kilde sellises II. 7. Keelesisesed formaal-loogilised märgid järjekorras:- taob käeshoitud kive nõrgalt üksteise (teaduslikud mõisted) (al. 7 a.v
86. IQ testid : vanad ja uuemad. VANAD: Binet-Simon, 1905. Alfa armee test, beta armee test. Grupi test. Stanford Binet test. Loius Terman tegi tõlke. IQ = vaimne vanus MA jagatud kronoloogilise vanusega CA. UUED: Praegu on standardhälbe (SD)kaudu IQ arvutus. David Wechsler: verbaalne IQ, mitte verbaalne IQ. Erinevus kahe IQ vahel. Robert Sternberg: kolmene intelligentsus: komponentne (metakognitsioon), kogemuslik ja kontekstuaalne (igapäevane). Howard Gardner: lingvistiline, loogiline/matemaatiline, visuaalne. muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne. NB! Relevantsem aja ja keskkonna nõuetele. Kiirus, mälu ei ole enam nii oluline. 87. IQ defineerimise muutumine ajaloo jooksul. Saksa psühholoog William Stern sõnastas 1912. aastal IQ põhidefinitsiooni, kui ta defineeris intelligentsuskvoodi hinnangulise "vaimse vanuse" ja tegeliku "kronoloogilise
Elementaarne põhiline, kõige vajalikum, algeline Esteetiline ilus, kaunis, maitsekas Hermaneutika tunnetusmeetod Induktiivne loogiliselt üksikutelt üldisele siirduv Interpreteerima tõlgendama Informatsioon moodustub andmeid interpreteerides Innovatsioon parem tehnouuendus Kriteerium etalon tehtu hindamiseks Kvaliteet omaduste kogum Kvantiteet koguseline ulatus Meetod kindel, äraproovitud tee millegini Menetlus käsitlemine, käsitsemine,käitlemine Metoodika meetodite kogum Metakognitsioon teooria, teadmine kognitsioonist: tajumisest, mõtlemisest, kujutlemisest Objekt ese, asi, käsitluse aines Haldamise objekt ainelised väärtused Juhtimise objekt protsessid Mõõtmise objekt karakteristikud Sidustamise objekt süsteemid Valdamise objekt vaimsed väärtused Valitsemise objekt inimesed Objektiivne tegelikult eksisteeriv, erapooletu Orienteeruma ülevaadet omama, asukohta teadma
Elementaarne põhiline, kõige vajalikum, algeline Esteetiline ilus, kaunis, maitsekas Hermaneutika tunnetusmeetod Induktiivne loogiliselt üksikutelt üldisele siirduv Interpreteerima tõlgendama Informatsioon moodustub andmeid interpreteerides Innovatsioon parem tehnouuendus Kriteerium etalon tehtu hindamiseks Kvaliteet omaduste kogum Kvantiteet koguseline ulatus Meetod kindel, äraproovitud tee millegini Menetlus käsitlemine, käsitsemine,käitlemine Metoodika meetodite kogum Metakognitsioon teooria, teadmine kognitsioonist: tajumisest, mõtlemisest, kujutlemisest Objekt ese, asi, käsitluse aines Haldamise objekt ainelised väärtused Juhtimise objekt protsessid Mõõtmise objekt karakteristikud Sidustamise objekt süsteemid Valdamise objekt vaimsed väärtused Valitsemise objekt inimesed Objektiivne tegelikult eksisteeriv, erapooletu Orienteeruma ülevaadet omama, asukohta teadma
sõnaga osutatavasse rühma erineval nn. "perekonnasarnasuse" alusel; prototüüpsus * Vastavalt on keelekategooriate piirid ähmased ja situatsiooniga koos muutuvad Piirangud: * Suhtlemisel lähtuvad endale tajutavast kontekstist, nt. telefoni teel jms suhtlemisel info edastamine puudulik. * Määratlevad asju ja sündmusi isikliku meelelise kogemuse alusel * Puudub metalingvistika sõna pole veel asjast selgelt eristunud; epilingvistiline keele tundmine * Puudulik metakognitsioon enese ja teiste vaimseid omadusi mõistavad eelkõige läbi tegevuste ja sündmuste II. 7. Keelesisesed formaal-loogilised märgid (teaduslikud mõisted) (al. 7 a.v.) * Sõnaga osutatava rühma moodustamise aluseks on individuaalselt vajalikud ja kollektiivselt piisavad tunnused * Kõik liikmed kuuluvad rühma samal põhjusel * Rühma moodustamise alus võib olla ülemeeleline (happed ja leelised)
Kahjustuse koht pole oluline, vaid suurus! Ekvipotentsiaalsuse printsiip: säilinud ajupiirkond saab kahjustatu funktsiooni üle võtta (vaid assotsiatsioonipiirkonnad). Massitoime printsiip: ekvipotentsiaalsus langeb koos aju suurema kahjustusega. NPS Metodoloogiline jaotus Kliiniline: Kui ei tea kahjustuse eelset taset, on väga raske interpreteerida kahjustuse järgset taset. Aju ja psüühika suhted arengu käigus muutuvad. Eksperimentaalne: Loomkatsed – aju anatoomia erinev. Metakognitsioon? Teadvus olemas mõlemal. Inimkatsed – Wada test (süst unearterisse, toime pole päris lateraliseeritud). Kallosotoomia (mõhkkeha läbilõikamine). Ajukoore stimuleerimine (inimene peab olema teadvusel; magnetväljaga stimulatsioon võib funktsioneerimise välja lülitada – kahjustus). Arvutistimulatsioonid. Psühhofüsioloogia: Elektroentsefalograafia (EEG) – 5 erinevat. Algselt kirjeldas aju struktuuri mõju ajukoorele
3) Mõjutatud juhuslikest detailidest (tugev stress, vägivald, hirm, viha, küsimise vorm, maskeeringud). 4) Tähelepanu puudumine (on asju, millega puutume kokku väga tihti, kuid mida ei ole mõtet täpselt meelde jätta). 5) Ei korrata küllalt palju ja kohe. 6) Ei looda mõtestatud seoseid. 17. Kas pikaajalise mälu maht on pigem (1) piiratud või (2) piiramatu? Piiramatu. 18. Mis on metakognitsioon? See on inimestele omane võime mõelda ja jälgida oma mõtteprotsesse. Rida autoreid eristab õppimisega kaasnevas metakognitsioonis kahte tahku: mõtteid selle üle, 1) mida teame ja 2) kuidas suuname oma õppimist. Õppimisteooriate rakendused ja sotsiaalkonstruktivistlikud õppimisteooriad 1. Kuivõrd üldistub Thorndike’i järgi ühes situatsioonis õpitu uuele õppesituatsioonile ja mis tähenduses?
Kui isik on ühtaegu andekas ja samas esinevad tal ka õpiraskused, “mängib” andekus õpiraskused üle ja nende laste meta- kognitsioon on vaid veidi häiritud. Nii leiti, et andekad düslektikud ületa- sid keskmiste võimetega ja ilma õpiraskusteta lapsi metakognitsioonis, mis viitab andekuse ja metakognitsiooni tugevale seosele. Eksperttaseme saavu- Metakognitsioon – selge teadlikkus oma mõtetest, võimetest ja õpi- tamiseks on vaja nii protsessist ning nende suunamine mängib peamist rolli keeruliste ülesan- eneseregulatsiooni kui nete lahendamisel. Eksperttaseme saavutamiseks on vaja nii eneseregu- ka laialdast fakti- ja protsessuaalsete tead- latsiooni kui ka laialdast fakti- ja protsessuaalsete teadmiste repertuaari miste repertuaari. ning nende teadmiste valikulist rakendamist sõltuvalt tingimustest
täpset ja olulist informatsiooni, ent seda meenub vähe. Spetsiifilisi detaile puudutavate küsimustega tuleb oluliselt rohkem infot välja ning kui tegemist ei ole suunava küsimusega, aitab nendele vastamine mälujälgi kinnistada. Abitegevustega on võimalik mälestusi nii toetada kui ka rikkuda! Mälu arengut on seostatud muutustega neljas valdkonnas: Muutunud baasprotsessid ja töötlusvõime Muutunud strateegiad Muutunud metakognitsioon Kasvav valdkonnaspetsiifiline teadmine BAASPROTSESSID on sageli kasutatavad, kiiresti sooritatavad mälutegevused nt seostamine, üldistamine, ära tundmine ja meenutamine; neile tuginevad kõik ülejäänud kognitiivsed protsessid. Õppimise aluseks on kaasasündinud võime luua seoseid ehk assotsiatsioone Ära tundmine, mis väljendub harjumises (habituatsioon) ja selle kaos on samuti sünni hetkest olemas, ent see oskus areneb edasi kuni kooliea alguseni.
vähe. Spetsiifilisi detaile puudutavate küsimustega tuleb oluliselt rohkem infot välja ning kui tegemist ei ole suunava küsimusega, aitab nendele vastamine mälujälgi kinnistada. ! Abitegevustega on võimalik mälestusi nii toetada kui ka rikkuda Mälu arengut on seostatud muutustega neljas valdkonnas: o Muutunud baasprotsessid ja töötlusvõime o Muutunud strateegiad o Muutunud metakognitsioon o Kasvav valdkonnaspetsiifiline teadmine Baasprotsessid on sageli kasutatavad, kiiresti sooritatavad mälutegevused – nt seostamine, üldistamine, ära tundmine ja meenutamine; neile tuginevad kõik ülejäänud kognitiivsed protsessid Õppimise aluseks on kaasasündinud võime luua seoseid e. assotsiatsioone Ära tundmine, mis väljendub harjumises (habituatsioon) ja selle kaos on samuti sünni hetkest olemas, ent see oskus areneb edasi kuni kooliea
nende meeleolu meenutamise ajal vastab emotsionaalsele seisundile, milles nad õppimise ajal olid. Pos.tunded suurendavad enesekindlust, optimismi ja initsiatiivi õppimisel, negatiivsed aga takistavad. Pikaajalist mälu võib ette kujutada mõistete hierarhiate ja episoodiliste kogemuste kombinatsioonina. Inimese varasem teadmine või kujutlus kajastub mälus kogemuslike skeemidena. Kui õpitav ei seostu õpilasel olemasolevate skeemidega, võib see talle mõttetuna tunduda. Metakognitsioon. Tajutava informatsiooni selekteeerimist ja töötlemist mälustruktuurides suunab ning kontrollib metakognitsioon. Õppimisega kaasnevas metakognitsioonis eristatakse mõtlemist oma teadmiste (mida teame) ja õppimise kui protsessi üle (kuidas suuname oma õppimist). Praktika on näidanud, et õpetajad ei pööra veel piisavalt tähelepanu metakognitiivsete oskuste kujundamisele, kuigi need on edukaks õppimiseks hädavajalikud
a.areneb võime tajuda teiste tundeid ja oma käitumise tagajärgi FS-s 11.a.(t) 12,1 a (p) – areneb nn. moraane mõtlemine TS 16,7a (t) 16,2 a (p) • 10-11.a. areneb realistlik kontseptsioon surmast PS 10,2 a (t) 11,8 a (p) • 10-12.a. areneb metakognitsioon (teadmised enda õppimise ja oskuste kohta) – areneb eneseteadvus ja –uhkus Meeste aju täismaht 15.a. • Naistel 11.a. Tähelepanu ja kõne – Meeste aju maht suurem • Tähelepanufunktsioonide suhteline küpsus 9- 10. a edasine kasv on vähene.
See tähendab, et õpilane võib Tegelastepõhine tõlgendada sündmusi tegelaste endi mõtete, sõnade ja tegude põhjal. Kui pildil inimesi pole, on fotograafil või kunstnikul alati oma tõlgendus. Meie ise (õpilased) Me mõistame iseenda mõtteid pildi kohta ja selle sisu – see on oma tegevuse reflekteerimine ja üldistamine (metakognitsioon). Kirjeldatud näited piltide kaudu õppimisest näitavad, et õppimise kasutegurit võib suurendada klassikaaslastega oma teadmisi jagades. Sel moel saame luua õpidialooge. Selliste dialoogide eesmärgid ajaloolise pildi puhul on järgmised: · õppida andma hinnangut teadmise erinevatele vaatenurkadele, tuginedes pildimaterjali sisulisele analüüsile; · osata leida uusi kriitilisi vaatenurki ja osata neid rakendada peamiselt õpikutest ja õpetajalt saadud
annaabi.ee 
