1)Ioonilineside-vastasmärgiliste laengutega ioonide vaheline tõmbejõud ioonkristallis.Elektronegatiivsus- iseloomustab elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronpaari.Moleku- laarne aine-koosneb molekulidest.Molekulides on aatomid ühendatud kovalentsete sidemetega.2) Aatomid tahavad, et nende väliskiht oleks täielikult elektronidega täitunud.5) A)Iooniline side,ioonvõre B)kovalentne, molekulvõre C)kovalentne,molekulvõre D)iooniline,ioonvõre E)metalliline,metallvõre.6)B,C.7)Molekulaarne koosneb molekulidest.Mittemolekulaarne koosneb aatomitest v ioonidest,mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.8)Mida suurem on erinevus elektronegatiivsuste vahel,seda polaarsem on. 1)Kovalentne side-tekib ühiste elektronipaaride moodustamisel aatomite vahel.Molekulorbitaalid tekivad aatomorbitaalide ühinemisel.Mittemolekulaarne aine-koosneb suurest hulgast keemiliste sidemetega ühe- ndatud aatomitest v ioonidest.Mole...
ÕHKPIDURID Pneumosüsteemide esitamine skeemidena Suurtel autodel kasutatakse hulga suruõhuga töötavaid seadmeid mida kasutus ja remondijuhistes esitatakse skeemidena, kus on ära toodud sinna kuuluvad seadmed ja nende ühendusviisid. Seadmed esitatakse rahvusvahelisele standardile vastavate tingmärkidena. Euroopas kasutatakse saksa standardit, mille lühend on DIN. Skeemide lugemine Pneumoskeemide lugemise lihtsustamiseks ja erinevate firmade poolt toodetud seadmete vahetatavuse tagamiseks kasutatakse ühenduskohtade tähistamiseks ühendusnumbreid. · Esimeste numbrite tähendused on: 0. Sisseimetav õhk 1. Sisenev suruõhk 2
Lühiajalise mälu talitus põhineb närviimpulsside liikumisel. 2. PIKAJALINE MÄLU JA SELLE TALITUS Informatsioon, mis võib meile edaspidi kasulik olla, salvestub pikaajalises mälus. Meeldejäätav talletub pikaajalises mälus lühiajalise mälu aktiivsuse tulemusena. Teabe organiseerimist pikaajalises mälus kirjeldavad kaks põhikontseptsiooni. Üks neist seletab informatsiooni talletamist inimese teadvuses semantilise hierarhiatena ja teine skeemidena. 2.1 Semantiliste hierarhiate kontseptsioon Semantiliste hierarhiate puhul kujutatakse pikaajalist mälu kui kujutluse ja mõistete säilitamist alluvusvahekorras olevate tähenduslike assotsatsioonide võrkudena , milles 5 6 konkreetsemad ja mõisted kuuluvad laiemate ning abstraksemate kategooria alla
3. Säilivad muljed isiklikest kogemustest, mis korjuvad meie elu vältel. 4. Säilib informatsioonil nii ruumiline kui ka ajaline dimensioon. 5.2. Skeemid Skeemide teooriad käsitlevad mälu subjektiivsemana. Selle kontseptsiooni kohaselt on meelespeetu seotud vahetu kontekstiga. Skeemid on sageli üles ehitatud subjektiivsetele kogemustele, koondudes oluliste võtmeideede ümber, millega omakorda seostuvad vähem olulised kogemused. Mälu kujutamisel skeemidena on palju sarnasust episoodilise mäluga. 6. Geshtaltpsühholoogia Geshtaltistid tõestasid, et tajutu pole vastuvõetud informatsiooni koopia. Arvukate katsetega demonstreeriti, et inimesed hoomavad maailma juba valmis mudelite või skeemidena. Kõik tajutav peegeldub läbi inimese varasemate teadmiste ja kogemuste prisma. Et aga vältida õpilaste meelevaldset õppematerjali interpreteerimist, tuleks õpilasi aidata tõlgendamisel
6.10.2008 Kaido Voitra ÕHKPIDURID Kaido Voitra Tartu khk Pneumosüsteemide esitamine skeemidena Suurtel autodel kasutatakse hulga suruõhuga töötavaid seadmeid mida kasutus ja remondijuhistes esitatakse skeemidena, kus on ära toodud sinna kuuluvad seadmed ja nende ühendusviisid. Seadmed esitatakse rahvusvahelisele standardile vastavate tingmärkidena. Euroopas kasutatakse saksa standardit, mille lühend on DIN. Kaido Voitra Tartu khk Skeemide lugemine Pneumoskeemide lugemise Esimeste numbrite tähendused on: lihtsustamiseks ja 0 Sisseimetav õhk erinevate firmade 1 Sisenev suruõhk poolt toodetud 2 Väljuv suruõhk (mitte välisõhku)
instrumendid nagu gnomon, mille Anaximandros oli Spartas üles seadnud. Orientaalsete kontaktide uuenemine avaldab otsustavat mõju kreeka teadustegevusele, milles astronoomilised küsimused mängisid suurt osa. Ja ometi hakkab kreeka astronoomia (mis oli vaba astraalsest religioonist) kohe alguses oma geomeetrilise vaatenurga ja ilmaliku iseloomu tõttu kasvama teisel pinnal, kui babüloonia teadus teda oli inspireerinud. Joonia filosoofid paigutavad maailmakorra ruumi; geomeetriliste skeemidena kujutavad nad endale ette universumi ülesehitust, asetust, kaugusi, mõõtmeid ja tähtede liikumisi. Peale selle joonistavad nad kaardile maa plaani, märkides sellele kõik asustatud territooriumi maad, mered ja jõed. Samuti konstrueerivad nad universumi mehhaanilise mudeli nagu Anaximandrose sfäärid, mida ta mõnede tunnistuste põhjal oli teinud. Andes endale sellisel kujul võimaluse maailma "näha", loovad nad sellest sõna otseses mõttes theôria, "vaatluse".
Isiksuslikult olulise teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. /-/ Iseloomulik on osa materjali üldistatud kuju. Püsimälus talletatud materjali tohutu hulk ja mitmekesisus eeldavad selle kasutamiseks kõrgtasemelist organisatsiooni."19" Sellist info organiseerimist kirjeldatakse kahe põhikontseptsioonina: 1. info talletumine inimese teadvuses semantiliste hierarhiatena; 2. info talletumine inimese teadvuses skeemidena.20 Pikaajalist ehk püsimälu liigitatakse mälus sisalduva info, selle kasutamise teadvustatusest ing omandamisviisist lähetuvalt. E. Tulvingu järgi eristatakse: 1. protseduurilist mälu, mis seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega, see omandatakse üksnes tegevuse käigus ja kasutamise suuresti teadvustamata( kirjutamine, jalgrattasõit, ujumine); 17 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat
kujunemise, määratlemise ning mõõtmise suhtes. ENESEHINNANGU TEOREETILISI KÄSITLUSI Enesehinnagu määratlemine. Enesehinnangut uuritakse valdavalt minakontseptsiooni raamistikus. Sarnaselt paljude teiste uurijatega käsitleb Burns minakontseptisooni kui psühholoogilist tervikut, mis sisaldab meie tundeid, hoiakuid, hinnangid. Põhimõtteliselt võib minakäsitluses eristada kirjeldavat ja hinnangulist aspekti. Kirjeldav (ehk kognitiivne) komponent koosneb teadmistest, mida kujutatakse skeemidena, mis sisaldavad personaalseid mälestusi, semantilisi tähendusi ning kontrollivad enesekohase informatsiooni töötlust. Sellele vastandina määratletakse enesehinnangut traditsiooniliselt kui minakontseptsiooni tundmuslikku avaldust, mis väljendab indiviidi enesekohast suhtumist. Vastandus kahe aspekti vahel on pingestatud (inimene võib endasse hästi suhtuda isegi juhul, kui tal puudub selleks teiste arvates küllaldane alus). Siiski peab
Piaget´ tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete õppimisteooriate lähtealusena (selgitada skeemide moodustamist, kognitiivse dissonantsi olemust ja toimimismehhanismi, tasakaalustamis1t) Õpilaste sisemine huvi ja sellest lähtuv aktiivsus.(õppurite kohanemine keskkonnas). Inimese intellekti kujunemine põhineb tema enda sisemisest aktiivsusest tingitud toimingutest pärinevate tegevust- ja mõtteskeemide talletumisel mälus. Skeemidena laekuv kogemus võimaldab inimestel ette näha sündmuste arengut tuttavates situatsioonides ja käituda eesmärgipäraselt. Huvist lähtuva sisemise aktiivsuse käivitab kognitiivne dissonants ehk ebakõla. See on olukord milles inimene tunneb ebamugavust välismaailmast tajutava (nähtuse, objekti) erinevuse tõttu. Olemasolevat kujutlust võrreldakse tajautavaga, ebakõla ilmnemisel modifitseeritakse v
Sarnaselt paljude teiste uurijatega käsitleb Burns (1979) minakonseptsiooni kui psühholoogilist tervikut, mis sisaldab meie tundeid, hoiakuid, hinnanguid samuti kirjeldavaid kategooriaid meist. Väliselt näitab see meie käitumist ja iseloomujooni ning sisemiselt seda, mida me enda ja maailma vastu tunneme. Kontseptuaalselt võib minakäsitlustes eristada kirjeldavat ja hinnangulist aspekti. Kirjeldav ehk kognitiivne komponent koosneb teadmisest, mida kujutakse skeemidena, mis sisaldavad personaalseid mälestusi, semantilisi tähendusi ning kontrollivad enesekohase informatsiooni töötlust. Nimetatud teadmuslik komponent koosneb nii objektiivsest teadmisest kui ka isiku uskumustest enda omaduste kohta ("Tean, milline ma olen"). Vastandina mainitud kirjeldavale komponendile määratletakse enesehinnangut traditsiooniliselt kui mina- konseptsiooni afektiivset ehk tundmuslikku avaldust, mis väljendab indiviidi enesekohast suhtumist ("Suhtun nedasse hästi")
Pullmann, H. (2003). Enesehinnang. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 193-223. Enesehinnang Minakontseptsioon: tervik, mis sisaldab meie tundeid, hoiakuid, hinnanguid ja kirjeldavaid kategooriaid meist. Väliselt näitab see meie käitumist ja iseloomujooni, seesmiselt näitab seda, mida me enda ja maailma vastu tunneme. 2 komponenti selle käsitluses: 1. Kirjeldav- kognitiivne aspekt; teadmised skeemidena; sisaldavad meie mälestusi, semantilisi tähendusi ja kontrollivad enesekohas info töötlust. Teadmised, uskumused enda kohta.. 2. Hinnanguline- enesehinnang; vastandina eelnevale käsitletakse siin seda kui üldist reflekteerivat hoiakut (hinnangulist), mis on suunatud sellele, kuidas isik tunneb ennast kui hinnangu objekti ja mida arvab. NB! Inimene ei kirjelda end kunagi neutraalselt, see on alati hinnanguline Enesehinnang on üks peamisi psühhol
kubatuur, sh köetav ja kütmata kubatuur); Eelprojekt: Heakskiidetud eskiislahenduse põhjal tuleb koostada eelprojekt, mis sisaldab koolihoone põhimõttelahendused, arhitektuursed plaanilahendused, ning asendiplaani lahenduse koos tehniliste välisvõrkudega. Tehniliste osade (konstruktiivne osa, küte ja ventilatsioon, veevarustus ja kanalisatsioon, elektripaigaldus, nõrkvoolusüsteemid, turva- ja valvesüsteemid) lahendused anda põhimõtteliste skeemidena ja seletuskirjana. Eelprojekti mahus teostada keskkonnamõjude ja keskkonnariskide hindamine. Põhiprojekt: Põhiprojekti mahus peab olema üheselt määratud kõigi teostatavate tööde maht ning nõutavad kvaliteeditasemed. Põhiprojekti staadiumis tuleb anda köögiruumide, pesuruumide, klassiruumide jne tehnoloogilised lahendused koos seadmete spetsifikatsioonidega. Lahendada jäätmekäitluse tehnoloogia. Põhiprojekti koosseis: Asendiplaan Arhitektuuri osa Sisekujundus
DSM IV teljed I. põhidiagnoos II. kaasuv isiksusehäire v vaimne alaareng III.kehaline haigus, seotud põhiga IV. psühhosotsiaalse stressori tase (1-5) V. üldine funktsioneerimine (1-100) 10. loeng Mõtlemine ja keel MÕTLEMINE mõistete moodustamine, vaimsete elementidega manipuleerimine, organiseerimine, probleemide lahendamine Peirce sümbol on miski mis mõtlemises asendab midagi muud Elemendid esinevad Analoogiliselt kujundina Sümboliliselt mõistete, skeemidena, stsenaariumitena Keel loov, struktureeritud Sümbol keele vorm mida saab kasutada teise asja esindamiseks tähenduslik, osutav, suhtlemiseks mõeldud Piaget: lapsel keel egotsentriline (monoloog iseendaga), areneb kognitsioonidega suhtlemiseks Võgotski: keel ja mõtlemine arenevad koos, keel kohe suhtlemiseks tavamõiste välised tunnused, seosed asja ja sõna vahel teaduslik mõiste mõistete süsteemis, seosed mõistete vahel
koostöö efektiivust mõjutavaid tegureid: päevakorda, osalejate rolle, läbiviimise viise. Koosolekut juhatab eelnevalt määratud või koosoleku algul valitud juhataja. Reglement ehk koosoleku töökord määrab ära ettekannete ja sõnavõttude kestuse. Põhiettekanne võiks kesta kuni 15-20 minutit. Selles tuuakse välja põhiprobleemid, peamised mõtted, arengusuunad. Ettekanne peab olema elav ning sisaldama fakte ja majandusnäitajaid arvude, tabelite, skeemidena. Sõnavõtu kestuseks vöiks olla mõni minut. Koosoleku juhtimine Koosoleku juhatajal on kaks liidrirolli: antud ülesande juhtimisega seotud roll ja sotsiaalne roll. Ülesandega seotud rollis peab koosoleku juhataja aitama rühmal püsida ettenähtud sihil ja täita oma eesmärke. Selleks peab ta määratlema probleem või eesmärgi, küsima ja pakkuma fakte, ideid või arvamusi, püüdma süstematiseerida ja korrastada, tegema diskussioonist kokkuvõtteid,
ja looma seoseid õpitu vahel. Näiteks pidime me loetud raamatu põhjal näideldes analüüsima mõne karakteri iseloomu ja jõudma arusaamisele miks see karakter vastavalt käituda võis. 2 Kognitiivsete õppimisteooriate olemus 2.1 Tunnetusprotsess ja õppimine Piaget' tunnetusprotsessi mudeli järgi kujunevad skeemid inimese teadvuses, et kogetut ja õpitut iseenda jaoks korrastada (Tankler, 2005). Kogemus, mis laekub mällu skeemidena võimaldab inimesel ette näha sündmuse arengut tuttavates situatsioonides ja käituda eesmärgipäraselt. Sisemise aktiivsuse käivitab kognitiivne dissonants ehk ebakõla. See on olukord, kus inimene tunneb ebamugavust, kuna tal olemasolev skeem erineb välismaailmas tajutavast. Kui ebamugavustunne jääb mõõdukuse piiridesse, siis püüab inimene seda vähendada läbi mõtlemise struktuuride muutmise, et need oleksid kooskõlas tajutavaga või
väljendusviiside eeliseid ja võimalikke puudusi. Verbaalne esitusviis- on majandusteooria loomise alus. Enne seoste analüüsimisele asumist tuleb defineerida mõisted, mida järgnvalt kasutatakse. Puudus: mitmetel mõistetel on on tavaelus ja majandusteoorias erinev tähendus. Graafiline kirjeldusviis- kahe muutuja- hinna ja koguse- seost kujutatakse kahemõõtmelises teljestikus. Graafikud esitatakse sageli seoste üldkuju esitavate skeemidena, pööramata tähelepanu seose täpsele matemaatilisele kujule ning telgede mõõtkavale. Kuna majanduses on enamasti tegemist muutujate pos väärtustega, siis kujutatakse vaid teljestiku vastavat osa. Matemaatiline väljendusviis- pannakse kirja kas üldistatud teoreetilisel kujul või konkreetse võrrandina. 4. Selgitage optimaalsusprintsiibi olemust ja selle erinevaid vorme (Pareto- optimaalsus, maksimaalne tulemus minimaalsete ressurssidega ja vastupidi).
Katse ja eksimus emeetodi abil avastavad nad järk-järgult, et käega haaratav langeb kokku sellega, mida näevad. Lastel on kaasasündinud instinktiivne uurida oma keskkonda: nad imevad, raputavad, taovad ja loobivad oma käeulatuses olevaid esemeid. Nii omandavad nad uusi kogemusi, mis avardavad võimalusi arukamaks ja eesmärgipärasemaks tegevuseks. Koguneb hulk kogemusi, mis talletuvad algul mälus motoorsete tegevusskeemidena, hiljem kujundlike skeemidena. Lapsel tekib esemete permanentsuse taju. Selle perioodi lõpuks on lastel kogunenud piisavalt kujutlusi ja informatsiooni, et lahendada mitmesuguseid probleeme, ilma et nad tingimata manipuleeriks esemetega, st nad hakkavad ette kujutama oma potensiaalseid toiminguid neile tuttavate objektide või nähtustega. 2) Operatsioonide-eelne periood- Seda perioodi iseloomustab uute kujutluste, lihtmõistete ja terminite kiire omandamine
Kindel kava on kirjutamisel äärmiselt vajalik, vastasel juhul võidakse kirjutama jäädagi. 5.6. Uurimistulemuste tõlgendamine, järelduste tegemine Uurimistulemuste tõlgendamine ja üldistamine tähendab kogutud andmete ja nende analüüsitulemuste lahtimõtestamist laiemas kontekstis. Õpilane tõlgendab kogutud andmeid ja arutleb nende põhjal, mida saadud tulemused näitavad või tähendavad. Tulemusi saab esitada tabelite ja skeemidena, kuid nendes sisalduvad andmed (arvud, protsendid jms) tuleb kindlasti tekstis lahti kirjutada. Uurimistulemuste tõlgendamise käigus peaks saama vastused järgmistele küsimustele: 1. Mida saadud tulemused tegelikult näitavad? Näiteks tulemus, et poiste keskmine hinne füüsikas on oluliselt kõrgem tüdrukute omast, näitab, et poiste õpitulemused füüsikas on tüdrukute omadest paremad. 2. Kas tulemusi võib pidada usaldusväärseteks? Oma uurimistöö esimeseks kriitikuks peab
Reaalselt moodustavad need aga ühtsuse, põimudes tavaliselt omavahel( nt põhjus ja tagajärg). Vahel võib juhtuda, et analüüs järgneb sünteesile. (nt tööhüpoteesi puhul) KIRJELDAMINE. Kirjeldamine on epiirilis-teoreetiliste teadmiste saamise erimeetod. Selle olemuseks on süstematiseerida eksperimendi käigus vaatluste ja mõõtmiste tulemustena saadud andmeid. Andmed esitatakse teatud kindlas teaduskeeles tekstina, tabelitena, skeemidena, graafikute või joonistena. Nähtuse üksikute külgede kohta käivate faktide süstematiseerimise ja üldistamisega seoses saame nähtustest, protsessist või ainest tervikliku pildi. Kirjeldamise protsessis ei fikseerita ainult fakte, vaid ka nendevahelisi sõltuvusi: järgnevust, üheaegsust, põhjuslikkust, vastastikust seost jm. Üldistamine ja abstrahheerimine (tunnetusakt, mõtlemisoperatsioon, mis toob esile
Pikaajaline mälu info mida on vaja hilisemaks tarbimiseks. Mehhaaniline kordamine, seostamine varasema teadmistega. Laekuva kogemuse tulemusena kuj. inimese mälus kogetud sündmustest kõige erinevamad tervikskeemid, kus seostuvad teadmised, emotsioonid faktid. Semantilise hierarhia konsepts. võime moodustada üldistavaid kategooriaid (loom koer) aeg mis kulub kahe mõiste seostamiseks oleneb nende kaugusest tähenduslikus hierarhias (lind-pääsuke, lind-emu) Skeemid mälu kuj. skeemidena on palju sarnasust episoodilise mäluga (järelduste tegemine, seos emotsioonidega) Mälu tõlgendav isel. varasem teadmine, kujutlus kajastub mälus kogemuslike skeemidena. (käitumine kooli, poes) kui õpitav ei seostu olemasolevate skeemidega tundub see mõttetuna. Metakognitsioon Inimese mõtlemist oma tunnetusteg. üle nim. metakogn. Õppim seonduv metak. on mõte sellest mida teeme ja kuidas suuname oma õppimist. See on määratud ainealase kogemusega , mitte vanusega
Aeg, mis kulub kahe mõiste seose tajumiseks, oleneb nende kaugusest tähenduslikus hierarhias. Semantiliste hierarhiate kontseptsioonile toetuvad deklaratiivsed tedmised. Siia kuuluvad mitmesugused järelduslikud teadmised, mis moodustuvad olemasolevate mõistete süsteemi alusel. Tänu sellele tunnevad inimesed ära esemed, objektid ine. Koolis õpitakse deklaratiivsete teadmistena fakte, mõisteid, seaduspärasusi ja teooriaid. Teine pikaajalise mälu konseptsioon kirjeldab selle talitlust skeemidena. Skeemide teooria käsitleb mälu subjektiivsemana. Mälu kujutamisel skeemidena on palju sarnasust episoodilise mäluga. Inimese episoodilise iseloomuga mälestused on sageli tugeva emotsionaalse värvinguga. Seepärast saab oletada, et ka meeldetuletamine võiks sõltuda inimese hetkemeeleolust. Meeleolu mõjutab õppimist. Üldjuhul suudavad õppijad paremini meenutada varemõpitut, kui nende meeleolu meenutamise ajal vastab emotsionaalsele seisundile, milles nad õppimise ajal olid. Pos
suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda. Operatiivmälu & töömälu - on nimetatud ka lühimälu sünonüümiks, kui Alan Baddeley teooriale on hakatud nim töömäluks. Põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Ruumilis-visuaalne visanditahvel - talletatakse vahetu kujundiline info üldistatud kujul (skeemidena) Hääldusring mälus oleva sõnalise teabe ülekordamine Kontrolliprotsessid tsentraalne täideviiv süsteem, mis kujutab endast suunatud tähelepanumehhanismi, mille abil kontrollitakse infovoogude valikuid ja kulgu töömälus ja selle allsüsteemide vahel ning võetakse vastu otsuseid. Tahteline mälu ja tahtmatu mälu - kõik mäluprotsessid ja enamik mälu liike kujutavad endast tahtelise ja mittetahtelise keerukat kombinatsiooni, kus üks võib teise ees vaid veidi domineerida
mina tean, teised ei tea mina ei tea, teised ei tea (1)Avalikud ja (2)privaatsed aspektid seoses minaga: (1) enda sotsiaalsed aspektid ja (2) enda varjatud, sotsiaalsed aspektid Mina kui tervik Mina.kontseptsioon on hoiak ja väljendub inimese suhtumises endasse kui tervikusse, hinnag võib olla positiivsem või negatiivsem: Kognitiivne- ratsionaalne: Afektiivne- seotud tunnetega: teadmised, mida on kujtatud skeemidena, enesekohane suhtumine: objektiivsed mis sisaldavad personaalseid mälestusi, tundmused kui ka uskumused, kuidas semantilisi tähendusi, kontrollivad indiviid hindab ja väärtustab oma personaalset enesekohast info töötlust tunnetust. Mina- kontseptsioon koosneb kirjeldavast ja hinnangulisest osast. Self- image- mina-pilt a) Kirjeldav ehk kognitiivne osa koosneb teadmistest, kujutatakse skeemidena ja mis
mõjutavaid tegureid: päevakorda, osalejate rolle, läbiviimise viise. Koosolekut juhatab eelnevalt määratud või koosoleku algul valitud juhataja. Reglement ehk koosoleku töökord määrab ära ettekannete ja sõnavõttude kestuse. Põhiettekanne võiks kesta kuni 15-20 minutit. Selles tuuakse välja põhiprobleemid, peamised mõtted, arengusuunad. Ettekanne peab olema elav ning sisaldama fakte ja majandusnäitajaid arvude, tabelite, skeemidena. Sõnavõtu kestuseks vöiks olla mõni minut. Koosoleku juhtimine Koosoleku juhatajal on kaks liidrirolli: antud ülesande juhtimisega seotud roll ja sotsiaalne roll. Ülesandega seotud rollis peab koosoleku juhataja aitama rühmal püsida ettenähtud sihil ja täita oma eesmärke. Selleks peab ta määratlema probleem või eesmärgi, küsima ja pakkuma fakte, ideid või arvamusi, püüdma süstematiseerida ja korrastada, tegema diskussioonist kokkuvõtteid,
Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varasemaga või siis vähemalt tugevad elamused. Maht on praktiliselt piiramatu. - operatiiv ehk töömälu – on nimetatud ka lühimälu sünonüümiks. Töömälu põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Töömälu osisteks on: ruumilis-visuaalne (talletatakse info üldistatud kujul, skeemidena), hääldusring (sõnalise teabe ülekordamiseks), tsentraalne täideviiv süsteem (tähelepanumehhanism, mille abil kontrollitakse infvoogude valikuid ja kulgu töömälus, võetakse vastu otsuseid). Sisu ja funktsiooni alusel eristatakse püsimälus kolme alaliiki: - episoodiline – sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, on nö autograafiline. Episoodilises mälus on koguaeg midagi aktiveeritud, ta muutub pidevalt, täieneb
esimene ja varasem vaatleb õppimist peamiselt informatsiooni vastuvõtmisena; teine, mida esindab nn radikaalne konstruktivisim, informatsiooni rekonstrueerimisena. 2) J. Piaget tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete ja konstruktivistlike õppimiskäsituste lähtealusena. Enamiku nende teooriate lähtealuseks on Piaget’ tunnetusprotsessi üldmudel, kus õppimist käsitletakse uue teadmise integreerimisena eelnevate kogemustega. Skeemidena laekuv kogemus võimaldab inimestel ette näha sündmuste arengut tuttavates situatsioonides ja käituda eesmärgipäraselt. Sisemise aktiivuse käivitab kognitiivne dissonants ehk ebakõla (ebamugavustunne). Inimene püüab seda vähendada kas 1) et enda mõtlemisstruktuurid oleksid paremini kooskõlas tajutavaga, või 2) mõjutada välismaailma viisil, et see vastaks rohkem olemasolevatele arusaamadele. Mõlemal puhul aga toimub seniste teadmiste ja
aga eeskätt kunstitaotluslik keelekasutus. Tarbekirjandust eristab looduskirjandusest nihe teksti struktuuris. Tarbetekst on üldiselt heterogeenne, seda nii temaatika kui stiili poolest, samuti on tal sageli mitu autorit või koostajat. Seal esitatakse hulgaliselt mitmesuguseid praktilisi andmeid – näiteks teavet mingi piirkonna loo- duse, ajaloo, vaatamisväärsuste, teenuste ja hinnataseme kohta; infot esi- tatakse nii jutustava tekstina kui ka tabelite, jooniste või skeemidena. Graafiliste osiste olemasolu lähendab tarbekirjandust vormiliselt teadus- kirjandusele, kus teksti kujul vormistatud analüüsi kõrval on andmete ülevaatlikul esitamisel samuti oluline tähtsus. Looduskirjanduse ja tarbekirjanduse peamine sarnasus seisneb õpetavas-juhendavas suunit- luses; samuti igapäevaelus praktiliselt kasutatavaid näpunäiteid sisal- dava teabe edastamises. Eesti looduskirjanduses on suhteliselt levinud teksti ja foto kombinat-
isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda. Konkreetse indiviidi eluseigad meenuvad episoodilise mälu vahendusel. Unustamine on kiire, mida enam on uut infot, seda tugevam unustamine. Operatiivmälu töömälu. Põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesannete täitmiseks. Osisteks on (1) ruumilis-visuaalne ,,visanditahvel", milles talletatakse vahetu kujundiline info üldistatud kujul (skeemidena), (2) hääldusring mälus oleva sõnalise teabe ülekordamiseks, (3) tsentraalne täideviiv süsteem, mis kujutab endast suunatud tähelepanumehhanismi, mille abil kontrollitakse infovoogude valikuid ja kulgu töömälus ja selle allsüsteemide vahel ning võetakse vastu otsuseid. Praiming puhul avaldab eelnevalt omandatud teave mõju hilisemale mälust sõltuvale tegevusele ning seda sõltumata sellest, kas seda teadvustatakse või mitte.
püstitatud olukordades orienteeruda. Konkreetse indiviidi eluseigad meenuvad episoodilise mälu vahendusel. Unustamine on kiire, mida enam on uut infot, seda tugevam unustamine. Operatiivmälu töömälu. Põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesannete täitmiseks. Osisteks on (1) ruumilis-visuaalne ,,visanditahvel", milles talletatakse vahetu kujundiline info üldistatud kujul (skeemidena), (2) hääldusring mälus oleva sõnalise teabe ülekordamiseks, (3) tsentraalne täideviiv süsteem, mis kujutab endast suunatud tähelepanumehhanismi, mille abil kontrollitakse infovoogude valikuid ja kulgu töömälus ja selle allsüsteemide vahel ning võetakse vastu otsuseid. Praiming puhul avaldab eelnevalt omandatud teave mõju hilisemale mälust sõltuvale tegevusele ning seda sõltumata sellest, kas seda teadvustatakse või mitte. Inimene on
KARISTUSÕIGUS 14.02.2008. a. Üldosa lõpeb kirjaliku arvestusega (10 küsimust, tuleb vastata laiemalt). Eksamil on ka 10 küsimust (51 punkti on miinimum). Kirjandus: ,,Karistusseadustik", Jaan Sootak, Priit Pikamäe. ,,Optiline karistusõigus", Jaan Sootak (üldosa on antud skeemidena). ,,Karistusõiguse üldosa skeemid". ,,Süüteomõiste ja delikti struktuur", Jaan Sootak. ,,Karistusõigus", Poigo Nuuma (konspekt). Kaasuste lahenduse metoodika. Analüüs, kas on need tunnused, mis on seaduses loetletud, kas on õigusvastane, kas on süüdi.....kuidas karistada. ,,Karistusõiguse kaasuseülesannete lahendamise metoodika", Jaan Sootak. 1. Sissejuhatus Õiguseallikas on õigusakt, mis paneb kohustusi või annab õigusi määramata hulga inimestele või
haaratav ja jälgitav. Lühimälu funktsioone saab ka katskestada ilma, et püsimälu häiruks, osa info taastamine mälus on lühikese aja funktsioon, osa pikema aja funktsioon. Info skaneerimise kiirus on keskmiselt 30-70 ms ühiku kohta (40 tähte). Mida suurem on skaneerimise kiirus seda suurem on lühimälu maht. Samas ajaühikus jõuame lühimällu viia rohkem infot. Info esindub verbaalselt, semantiliselt (mõistetakse tähendusi), abstraktsete skeemidena, tinglike koodidena. Visuaalne lühimälu on erinevalt ikoonist mittemaskeeritav, väiksema mahuga, püsivam, vähem detailne, skemaatilisem. Mida kauem aega võtab lühikõne, seda väiksem on lühimälu maht vastavate ühikute jaoks. (Petersonid sisekõne kaashäälikud ja nr segamini halvad tulemused tänu silpide omavaheline interferents :S) 3) Püsimälu talletakse materjali, millel on nö strateegiline tähendus; isiklikult olulised
võimsusest, momendist, temperatuurist, rõhust, nivoost, töödeldava detaili mõõtmetest, sooritatud operatsioonide arvust jne. Elektriajamite avatud juhtimissüsteemid ja -skeemid I. Elektriajamite juhtimise kontaktskeemid 1.1. Elektriajamite juhtimisskeemidel kasutatavad tingmärgid ja tähised. Elektriajamite kontaktjuhtimisskeeme on otstarbekas kujutada laotatud põhimõtte- skeemidena, kus juhtimisskeemi aparaatide elemente (kontakte, mähiseid jne) kujutatakse ahelates, kus nad täidavad mingit kindlat ülesannet. See võimaldab paremini mõista skeemi tööpõhimõtet. Elektriajamite juhtimisskeemid koosnevad jõuahelatest ja juhtimisahelatest. Jõuahelateks on ahelad, milliseid läbib elektrimootori töömähiste koormusvool (asünkroonmootori rootori- ja staatorimähiste ahelad, sünkroonmootori staatorimähise ahel, alalisvoolumootori ankrumähise ahel)
sündmusest/olukorrast/tegevust.. Mida tehti? Mis on teada? Mis pole teada? 2) MSM: matemaatline SM : Teada on esiteks..hulk/arv/mõõt. Teada on teises, hulkb, arv, mõõt. Mille hulk pole teada? MATEMAATILINE MUDEL Kajastab suuruste (hulkade, mõõtude) arvulisi tunnuseid ja nende seoseid. Hulk või mõõt Arv Ülesanne problasituatsioonimudel (kirjeldus) matemaatilise situatsiooni mudel (MSM). Matemaatilisi mudelied võib esitada: skeemidena, tabelitena, struktureeritud sümbolitena või võrdustena. *Kui on pöördkontstruktsioon: siis tekstis on üks võimalus, aga siis ALATI tee ka pöördkonstruktsioon. Ehk nt maril oli 2 õuna vähem, JA jüril oli seega 2 õuna rohkem kui Maril. *Kompositsioon (seostamine tervikuks), nt mustad ja kirjud lehmad=lehmakari) *Implikatsioon (kui..., siis...) *Kaks muutust moodustavad uue muutuse. Küsimuste liigid matas: 1) Ülesande sisu kohta (SM) 2) SM laiendamiseks
koolid (üks kool kuni 12 piirkondlikult võistelnud kooli kohta). Pearõhk on otsitava teabe määratlemisel ja selle käsitlemise oskustel. Oluline on tunda eri teatmeteoste ülesehitust, leida tundmatu teose kasutamise 168 LISA 9 juhised, valida ülesande lahenduse leidmiseks sobiv raamat või muu alli- kas. Ülesannete lahendamiseks vajalikku infot esitatakse tekstina, helindi- na, tabelis, piltide ja skeemidena, aga ka reaalsete objektide kaudu. TÖÖÕPETUSE KONKURSS Käsitöö ja kodunduse ning töö- ja tehnoloogiaõpetuse konkursid toimu- vad vastavalt juhenditele mitmes voorus. Vastata tuleb nii teooriaküsimus- tele kui teha ka praktilisi töid. Maakondades ja linnades korraldatavate võistluste, konkursside jm üri- tuste kohta saab teavet koolidest või haridusametitest, aga ka noortekes- kuste ja huvikoolide kaudu.
annaabi.ee 
