Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Nõukogude Liidu eksam (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
1. Sissejuhatus:
Ülevaade looduslikest oludest-  Leedu  pindala  on 65 200  km²  ja ta paikneb Ida-
Euroopa lauskmaa lääneosas Läänemere ärees. Naabriteks on Läti, Valgevene, Poola
ja   Vene   FV   Kalingradi    oblast .   Leedu   mererand   on   pea   kogu   pikkuses   kaetud
liivaluidetega. Žemaidi kõrgustik (120-180 m, 234 m). Kesk-Leedu on  madalik . Ida-
ja lõunaosa on metsane järvederohke. Leedu kõrgeim tipp on 294 m - Juozapinési
mägi.
Kliima:  Ilmastik võrreldes Eesti  omaga  on pehmem ja suved on  pikemad . Niiske
kliima, talv on pehme ja suvi jahe. Aasta keskmine temperatuur on +6° C. Jaanuari
keskmine temperatuur on -2,8° C, juuli oma +16,2° C. Sademeid on aastas 540-930
mm (Kirde- ja Lõuna Leedu viljaaed).
Jõed  ja järved:  Leedus  on  8000   jõge,  millest  vaid  20  on pikemad  kui  100 km.
Nemunas  suurim veesoon (936 km), voolab üle Leedu 500 km, rahvuslik sümbol.
Jõgi  Neris  (510 km), voolab läbi  Vilniuse  linna. Jõed on laevasõidukõlblikud. Leedus
järvi,   mille   pindala   on   üle   0,5   ha   on   2833;   üle   1000   ha   suurusi   järvi   on   14.
Suurimateks järvedeks on Drūkšiai, Dusia, Sartai.
Mets:  Mets   katab   Leedu   alast   28%.   Ülekaalus   on   okaspuud   (mänd   37%).   1930.
aastail märgiti, et Leedus põllumaad oli 50% territooriumist (Eestis 23%).
Maavarad :  On vähe. Leidub  turvast , lubjakivi, dolomiiti, savi, merevaik ja naftat
(varusid alles uuritakse).
Vanima  asustuse kujunemine-  Inimasustus  hakkas Läänemere ääres  tekkima  11 000
- 12 000  aastat tagasi. Leedu  alale  jõudsid inimesed vanemal kiviajal (11 000 - 12
000).    Asukad    tulid   kahest    suunast :   1)   Läänest   -    Levikuala    Põhja-Saksamaa,   2)
Lõunast   -   Levikuala   Poola,   Lääne- Valgevenes .   Avastatud   üle   100   selle   ajajärgu
asulakohti.  Mesoliitikumis  (9.   a.   tuh   lõpp   -   4.   a.   tuh.   eKr)   kujunesid   Baltimail
kohalikud   arheoloogilised   kultuurid.  Antropoloogide   arvates   olid   keskmise   kiviaja
inimesed  Indo- Eurooplased .   Lõuna-Leedus   levis  Neemeni   kultuur,   millele   oli
iseloomulikud   veekogude   kaldail   paiknevad   küttijate   ja   kalastajate    asulakohad ,
tulekiviesemed.   Põhja-Leedus   oli  Kunda   kultuur,   mille   omapäraks   oli    sarv -   ja
luuesemete   rohke   kasutamine.  Neoliitikumis  (4.   a.tuh   eKr)   tulid  kammkeraamika
hõimud.   3.   a.   tuh   II   poolel   eKr   levisid  nöörkeraamika   ehk    venekirveste    kultuuri
hõimud, keda  peetakse  indoeurooplasteks - Etendasid määravat  osa  balti  hõimude
kujunemisloos. Kujunesid baldidVarajane  metalliaeg  (pronksiaeg 18.-16. saj eKr ja
varajane    rauaaeg    5.   saj   eKr)   -   Toimus   üleminek   viljelevale   majandusele.   Tekkis
ülikute kiht ja muutusid inimeste vahelised suhted. Suurenes mehe roll ja kujunes
patriarhaalne   suurpere .  Tekkisid uut tüüpi  kindlustatud asulad  ja hooned.  Aeste’id
( Tacitus  98 pKr). Vanem rauaeg (1.-4. saj) ja kesmist rauaaega (5.-8. saj) peetakse
suureks   Läänemere   äärsete   hõimude   tõusuajaks.   Tihenesid   suhted   naaberaladega.
Roomlasi   huvitas   merevaik   ja   karusnahad.    Rooma    viivat   teed   nimetati
merevaiguteeks.    Roomast    jõudsid   siia   pronksehteid,   vask-   ja   hõbemünte.  I
aastatuhande   keskel   pKr  tihenesid   sidemed   ülemerenaabritega   -   Suhted
Skandinaavia  viikingitega  viitavad Lääne-Leedus rajatud linnuste vöönd.
Balti hõimud-  I aastatuhande keskpaiku ilmnevad matmisviisis kohalikud eripärad,
mis viitavad etniliste rühmade eristumisele. 12.  sajandiks  on kujunenud välja etnosed.
Kursid - Kuramaal ja Klaipedanil elav rahvas.  Semgalid  - Põhja-Leedu alad. Seelid -
Ida-Leedu.  Žemaidid  - Alam-Leedu ehk lauskmaalased, üks tulevase Leedu rahva
põhihõime.  Aukštaitid -  Ülem-Leedu ehk mägismaalased.   Leedulased , kes sulasid
ühte aukstaitidega, elasid Ida-Leedu ja Valgevene aladel. Jatvingid - Lõuna-Leedus,
Lääne-Valgevenes.  Skalvid  - elasid Nemunase alamjooksul.  Muistsed preislased -
Lõuna-Nemunases. Balti hõimude vahelised suhted olid keerulised ja muutlikud.
Leedu   muinasaja   lõpul-  Esile   oli   tõusnud    suuremaid    varandusi   ja   võimu   omav
ülikkond   ehk   piirkondade   vanemad,   kes   olid   rahva   sõjalisteks   ja   poliitilisteks
juhtideks  (ringkonna vanemad, väejuht, vanem). Arenenud   paganlik  usk  ja rikas
mütoloogia. Olid preestrite seisus, mille eesotsas oli ülempreestrer, kelle mõju oli
väga suur. Jumalustena austati loodusjõude - päikest, kuud, tähti,  tuld , vett, välku.
Kõige tähtsam jumalus oli Dievas - Headuse ja õigluse jumal, kes jälgis korra järele ja
määras saatust.  Perkunas  - Kõue ja äikese valitseja, kes loopis süüdlasi.  Valinas -
Pimeduse    ja   allilma   valitseja.  Laima   -  Jumalanna,   kes   määras   inimese   sündi   ja
õnnelikku elu.  Zamina -  Viljakuse ja elu andja.  Ragana  - Öö, surma ja taassünni
jumalanna.
Leedu keel-  Indoeuroopa  keel. Leedu keel on üks kahest elavatest balti keelest (Läti
keel). Kõige arhailisem kõigist elavaist indoeuroopa keeltest. Usutakse, et tänapäeva
keeltest on leedu keel lähim indoeuroopa algkeelele. 10. sajandil eKr Balti keeled
moodustasid eraldi haru. Aastatel 400 - 600 Idabalti keeled eraldusid balti keeltest.
Aastal 800. hakkas ilmnema leedu ja läti keele erinevus. 13.-14. sajand leedu ja läti
keel jätkasid eraldi  arenemist .
2.  Leedu suurvürstiriik:
Leedu 13. sajandi alguses-  12. sajandi II poolel ja 13. algul on Leedut ohustanud
ristisõdijad.   1202   Riias   asutatud   Mõõgavendade   ordu   tekitas   peavalu   Leedule.
Esimene rahvusvaheline leping sõlmiti 1201. aastal sakslastega Riias.  Lepingud  olid
lühiajalised ja eesmärk oli kindlustada rahu, et vallutada naaberalasid. 13. sajandi
alguses   leedulased    pidasid    röövretke   Liivimaale   (1213,   1214),   mis   asendusid
vallutusretkedega. Tajudes ristisõdade ohtu, on leedulased püüdnud ühendada balti
hõimude jõude toetades näiteks kurelasi ja semgaleid. 13.-14. sajandi Leedut võib
nimetada  sõjaliseks    monarhiaks .   13.   sajandi   alguseks   olid   Leedus   olemas
muinasmaakonnad ,   mille   eesotsas   olid   päritava   võimuga  vürstid.   Teada   on   10
maakonda : Ceklis, Dainava, Deltuva, Karsuva, Lietuva, Medininkai, Nalšia, Suduva,
Skalva ja Upyte. 1219. aastast eksisteeris leedulaste konföderatsioon, mille eesotsas
on 5 vanemat vürsti ( Mindaugas ). 
Võitlus Saksa orduga- Saksa ehk  Teutooni  ordu oli asutatud 1190. aastal Palestiinas,
kuid hiljem  iseseisvus . Saanud Püha Saksa- Rooma  riigi keisri kui ka Rooma paavsti
käest õnnistuse pidada ristisõda paganlikel  maadel1236 . aastal toimus  Saule  lahing,
kus rünnati rüüsteretkelt naasvat Mõõgavendade ordu ja ristisõdijate väge, milles said
sruma  ordumeister  ja 48 orduvenda.  1237 . aastal tekkis Saksa ordu  Liivimaa  haru.
Teutooni ordu, tegutsedes oma kahe haruga - Preisist ja Liivimaalt surusid Leedut.
1243.   aastal   Mindaugas   andis   tõsise   löögi   kurelaste   maale   tunginud   Saksa   ordu
rüütlitele, kuid keskendus ise kirde- ja idapiiride kindlustamisele. 
Mindaugas (1236-1263) -  Esimene Leedu suurvürst, kes viis lõpule Leedu maade
ühinemisprotsessi   ja   rajas   Leedu   suurvürstiriigi.   Ta   pärines   Aukštaitiast
(mägimaalased)   ja   ta   oli   suguluses   Žemaitija   valitsejatega.   Mõned   konkurendid
Mindaugas hävitas, teised allutas ja kolmandatega sõlmis sugulussidemed.  Sooritas
kallaletunge Vene maadele. Mindaugas üritas oma hõimlaste žemaidi vürstide huvi
suunata Polotski vastu, kuid nende vahel tekkis konflikt.  Tüli žemaitidega:  Esile
tõusis   vürst  Tautvilas,   kes   ründas   Musta-Vene   alasid,   hõivates   seal   Mindaugase
kontrolli all olevad linnuseid. Toetuse saamiseks  Riiast , Tautvilas lasi end  ristida  ja
astus   ühendusse   orduga.   Koos   rünnati    1250 .   aastal   Mindaugase   valdusi,   kuid
Mindaugasel õnnestus vastase purustada. 1251. aastal Mindaugas lasi end ristida koos
kaaskonnaga .  1253. aastal Mindaugas sai kuningaks. Loodi Leedu  piiskopkond , mis
oli allutatud paavsti kuuriale. Kehtestas Mindaugas uue maksu ehk  djaklo, mis oli
mõeldud   lossigarnisonide   ülalpidamiseks.   Parandas   suhteid    Galiitsia -Volõõniaga
(ründasid koos  tatarlaste  maid) ja Tautvilasega (Polotski vasall).  1259. aasta sõlmis
Mindaugas Saksa orduga kokkuleppe, millega loovutas neile Žemaitija, et kindlustada
endale Saksa ordu toetust.  1260. aastal žemaidid saavutasid võidu üle Mindaugase
vägede  Durbe  järve   ääres,   kahjustada   sai   oluliselt   Saksa   ordu   ja    Liivimaa    haru
ühisvägi.   Lahingus   langes   Liivi   ordumeister,    marssal    ning   150   ordurüütlit   ->
orduvastane   ülestõus   Kuramaal,   Saaremaal   ja    Preisimaal .   Ristisõdijatega   alustas
uuesti   võitlust   ka   Mindaugas,   kui  1261.   aastal   loobus   ristiusust,   kuid   soovitud
tulemusi ei saavutatud. Mindaugas suri 1263. aastal vandenõus (Treniota tappis, keda
hiljem   samuti    tapeti ).   Leedus   kindlati   keskvõimu   polnud,   maal   valitses   uuesti
paganlus
Gediminas   (1316-1341)   -  Sündis   1275.   aastal   Vilniuses.   Kuulub   gedimiinide
sugulaskonda, kelle puhul pole välistatud lähem  sugulus  Mindaugasega. Gedimiinid
pärisid   riigi,   millel   olid   omad   piirid   ja   ainuvalitsuslik   võimuvorm.   Pidas   tihedaid
sidemeid     Pihkva ,    Novgorodi    ja   Tveriga,   et   vastu   seista    Moskva    kasvavale   jõule.
Laiendas Leedu poliitilisi ja kaubanduslikke sidemeid Lääne-Euroopaga, soosis linnu
ja kaubandust, korrastas riigivalitsemist ning  armeed  - 1323. aastal levis Euroopas
kuuldus,   et   Gediminas   on   nõus   vastuvõtma   ristiusu,   kuid   hoopis   eesmärk   oli
meelitada   kaupmehi   ja   käsitöölisi   Leedu.   Paisutas   LSV   suureks.   Enamiku   vene
aladest  oli ta ühendanud Leeduga rahulikul teel - tänu tatarlaste hirmule, sest Leedu
võim   oli   parem   kui   tatarlaste   võim.   Ta   ühendas   Leeduga   Valge-Vene,   Polotski
vürstiriigi   ja   Ukraina    alad.   Suutis  säilitada   paganliku   usku.  Gediminas   suri   1341.
aastal lahingus ristirüütlitega. 
Algirdas ja Kestutis (1345-1377) -  Gediminase pojad. Algirdas oli aastatel 1345-
1377 Leedu suurvürstiriigi valitseja, Kestutis oli kaasvalitseja. Kestutis valitses riigi
lääneosas ja võitles Saksa ordu vastu. Algirdas valitses riigi  idaosa  ja sõdis lõunas
tatarlastega. Algirdas lõi impeeriumi, mis ulatus Läänemerest Musta mereni (50 miili
Moskvast).   Üks   Euroopa   suurimaid   riike.   Püüdes   takistada   Moskva   vürstiriigi
tugevnemist toetades Tveri vürste ja korraldas 3 sõjakäiku Moskva vastu. 1370. aastal
sai lüüa Saksa ordult. Aastal 1377 kui Algirdas suri sai Kestutis suurvürstiks. 
Suurvürst Jogaila -  1377- 1381 /1382- 1401  oli Leedu suurvürst ja Poola kuningas
1386-1434.   Pärines   gedimiinide   seast,   panu   aluse  Jagelloonide   dünastiale,   mis
valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki  1572 . aastani. Jogaila vanaisa oli
Gediminas, isa oli Algirdas, onu Kestutis.  1377. aasta kodusõda  - Peale Algirdase
surma, ta pojad mõlemast abielust hakkasid sõdima omavahel. Esimest  poega  toetas
Moskva suurvürstiriik ja Jogailat toetas Saksa ordu. Suurvürstiks sai Jogaila ning läks
tülli Kestutisega. Jogaila kaotas ning talle jäeti ühe vürstkonna. 1382. aastal korraldas
Jogaila koos Saksa ordu ja vendadega riigipöörde, kus tapeti Kestutise (paganlikult
põletatud). Saksa ordualadele põgenenud Vytautas (Kestutise poeg) võttis vastu  1383 .
aastal katoliku usu. Jogaila abiellus Jadwigaga ning kuulutati Poola kuningaks 1386.
aastal. 
Krevo    Unioon    (1385)   -  Sisuliselt   tegemist   oli   Poola-Leedu   personaaluniooniga.
Krevo    uniooni    kindlustamiseks   lubas   Jogailo   leedu   aadlikele   rohkem   lääne   ja
suuremaid   õigusi.   Kuid   leedulased   polnud   veel   valmis   aadliprivileegide   nimel
Poolaga ühinema ja katoliku usku üle minema. Tekkis Jogaila-vastane mäss, mille
eesotsas oli Vytautas. Jõuti omavahel  kokkuleppeni,  Vytautasest sai Leedu tegelik
valitseja, sest Jogaila keeldus tiitlist, mille tõttu  personaalunioon   kadus . 1429. aastal
taheti   Vytautast   kroonida   kuningaks,   kuid   see   oli   vastumeelne,   sest   Poola   võim
väheneks. 
Leedu    ristiusustamine    ( 1387 )   -  Garanteeriti   kõigile   katoliku   usu   vastu   võtnud
aadlikele   samad   õigused,   mis   olid   poola   aadlil.   Asutati   Vilniuse   piiskopkond   ja
kohustati   kõiki   leedulasi   end   ristida   laskma.   1401-1404   alustas   tööd   Leedu
Kolleegium , mis pidi ette valmistama vaimulikke Leedu jaoks. 
Vytautas   Suur   (1392-1430)   -  Leedu   suurvürst   1392-1430,   Kestutise   poeg.   1392.
aastal sõlmisid Jogaila ja Vytautas lepingu, mille alusel Vytautas lubas olla truu ja sai
Trakai vürstkonna. Tegelikult temast kujunes välja Leedu valitseja. 1401. aastal sai
endale eluaegse ja 1413. aastal pärandatava Leedu suurvürsti  tiitli . Vytautas võttis
vastu   õigeusu,   ta   mõlemad    abikaasad    olid   õigeusklikud   venelannad.   Leedu
dünastilised sidemed Venemaaga olid tugevad (56 õigeusku ristitud Leedu vürsti).
1397-1398 korraldas sõjakäigu Musta mere äärde ja Krimmi, võidukas. Saavutused:
Leedu riik saavutas oma suurima ulatuse - Balti merest Musta mereni. Sisepoliitikas -
Etnilise Leedu katoliseerimine, kirikute ehitamine. Leedu aadli tugevdamine, kinkides
rohkesti   maid   koos   talupoegadega.   Kaubanduse   ja   käsitöö   soosimine,   meelitades
selleks  Leetu   juutepakkudes  neile privileege. 
Grünwaldi   lahing    1410    -  1409.   aasta   kevadel   alustasid   taas   žemaidid   suurvürst
Vytautase   üleskutsel   ülestõusu   ordu   vastu.   Sõja   kavandasid   Jogaila   ja   Vytautas.
Ühisvägi purustas 1410. aastal Grünwaldi küla juures ordu väe. 1411. aastal sõlmiti
rahuleping , mille kohaselt Saksa ordu loobus Žemaitijast. Kaotus pani aluse Ordu
kiirenevale allakäigule. 
3.  Leedu unioonis Poolaga ja Rzeczpospolita koosseisus :
Leedu-Poola personaalunioon Jagelloonide ajal-  Pärast Vytautase surma suurenes
Poola   mõju   Leedus.   Toimus   Leedu   suuraadlike    ristimine    ja   võrdsete   privileegide
andmine. Poola keel tungis nii Leedumaa kui ka linnaeliidi hulka.  Aadel  ja linnade
ülemkihid   pidasid   leedu   keelt   rohkem   talupoegalikuks   dialektiks.   Kazimieras   oli
Leedu   suurvürst   aastatel   1440-1492.   Leedu   suurnikud   saavutad   uusi   õigusi:   1)
Vabastamise riigimaksudest, 2)  Kohtupidamise  õigus oma talupoegade üle, 3) Maa-
alad koos talupoegadega. Kujunes välja suurmaavaldajate ehk magnaatide kildkond.
Kujunes välja Raada, millel oli nõuandmise funktsioon ja heakskiitev organ. Raada
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Nõukogude Liidu eksam #1 Nõukogude Liidu eksam #2 Nõukogude Liidu eksam #3 Nõukogude Liidu eksam #4 Nõukogude Liidu eksam #5 Nõukogude Liidu eksam #6 Nõukogude Liidu eksam #7 Nõukogude Liidu eksam #8 Nõukogude Liidu eksam #9 Nõukogude Liidu eksam #10 Nõukogude Liidu eksam #11 Nõukogude Liidu eksam #12 Nõukogude Liidu eksam #13 Nõukogude Liidu eksam #14 Nõukogude Liidu eksam #15 Nõukogude Liidu eksam #16 Nõukogude Liidu eksam #17 Nõukogude Liidu eksam #18 Nõukogude Liidu eksam #19 Nõukogude Liidu eksam #20 Nõukogude Liidu eksam #21 Nõukogude Liidu eksam #22 Nõukogude Liidu eksam #23 Nõukogude Liidu eksam #24 Nõukogude Liidu eksam #25 Nõukogude Liidu eksam #26 Nõukogude Liidu eksam #27 Nõukogude Liidu eksam #28 Nõukogude Liidu eksam #29 Nõukogude Liidu eksam #30 Nõukogude Liidu eksam #31 Nõukogude Liidu eksam #32 Nõukogude Liidu eksam #33 Nõukogude Liidu eksam #34 Nõukogude Liidu eksam #35 Nõukogude Liidu eksam #36 Nõukogude Liidu eksam #37 Nõukogude Liidu eksam #38 Nõukogude Liidu eksam #39 Nõukogude Liidu eksam #40 Nõukogude Liidu eksam #41 Nõukogude Liidu eksam #42 Nõukogude Liidu eksam #43 Nõukogude Liidu eksam #44 Nõukogude Liidu eksam #45 Nõukogude Liidu eksam #46 Nõukogude Liidu eksam #47 Nõukogude Liidu eksam #48 Nõukogude Liidu eksam #49 Nõukogude Liidu eksam #50 Nõukogude Liidu eksam #51 Nõukogude Liidu eksam #52
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 52 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-06-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ajaloolik Õppematerjali autor

Lisainfo

Nõukogude Liidu ajaloo konspekt, mis on kirjutatud loengumaterjali põhjal ja on kasutatud ka raamatut "Lühike Venemaa Ajalugu." Sobib ettevalmistuseks eksamiks, kuid on soovitatav lugeda Lühike Venemaa Ajalugu või mõni teine raamat, et täiendada oma teadmisi. Vastatud on 2018. aasta Nõukogude Liidu ajaloo programmi küsimustele.
Nõukogude Liidu ajalugu , Nõukogude Liit

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

222
doc
Nõukogude Liidu ajalugu
176
doc
Nõukogude Liidu ajalugu osa 2
86
doc
Eesti uusima aja ajalugu
204
pdf
Eesti uusima aja ajalugu
51
doc
Eesti ajalugu - konspekt
132
doc
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
89
doc
Ajalugu
43
pdf
Eesti uusima aja ajalugu



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun