Nõukogude Liidu eksam (0)

1. Sissejuhatus:
Ülevaade looduslikest oludest-  Leedu  pindala  on 65 200  km²  ja ta paikneb Ida-
Euroopa lauskmaa lääneosas Läänemere ärees. Naabriteks on Läti, Valgevene, Poola
ja   Vene   FV   Kalingradi    oblast .   Leedu   mererand   on   pea   kogu   pikkuses   kaetud
liivaluidetega. Žemaidi kõrgustik (120-180 m, 234 m). Kesk-Leedu on  madalik . Ida-
ja lõunaosa on metsane järvederohke. Leedu kõrgeim tipp on 294 m - Juozapinési
mägi.
Kliima:  Ilmastik võrreldes Eesti  omaga  on pehmem ja suved on  pikemad . Niiske
kliima, talv on pehme ja suvi jahe. Aasta keskmine temperatuur on +6° C. Jaanuari
keskmine temperatuur on -2,8° C, juuli oma +16,2° C. Sademeid on aastas 540-930
mm (Kirde- ja Lõuna Leedu viljaaed).
Jõed  ja järved:  Leedus  on  8000   jõge,  millest  vaid  20  on pikemad  kui  100 km.
Nemunas  suurim veesoon (936 km), voolab üle Leedu 500 km, rahvuslik sümbol.
Jõgi  Neris  (510 km), voolab läbi  Vilniuse  linna. Jõed on laevasõidukõlblikud. Leedus
järvi,   mille   pindala   on   üle   0,5   ha   on   2833;   üle   1000   ha   suurusi   järvi   on   14.
Suurimateks järvedeks on Drūkšiai, Dusia, Sartai.
Mets:  Mets   katab   Leedu   alast   28%.   Ülekaalus   on   okaspuud   (mänd   37%).   1930.
aastail märgiti, et Leedus põllumaad oli 50% territooriumist (Eestis 23%).
Maavarad :  On vähe. Leidub  turvast , lubjakivi, dolomiiti, savi, merevaik ja naftat
(varusid alles uuritakse).
Vanima  asustuse kujunemine-  Inimasustus  hakkas Läänemere ääres  tekkima  11 000
- 12 000  aastat tagasi. Leedu  alale  jõudsid inimesed vanemal kiviajal (11 000 - 12
000).    Asukad    tulid   kahest    suunast :   1)   Läänest   -    Levikuala    Põhja-Saksamaa,   2)
Lõunast   -   Levikuala   Poola,   Lääne- Valgevenes .   Avastatud   üle   100   selle   ajajärgu
asulakohti.  Mesoliitikumis  (9.   a.   tuh   lõpp   -   4.   a.   tuh.   eKr)   kujunesid   Baltimail
kohalikud   arheoloogilised   kultuurid.  Antropoloogide   arvates   olid   keskmise   kiviaja
inimesed  Indo- Eurooplased .   Lõuna-Leedus   levis  Neemeni   kultuur,   millele   oli
iseloomulikud   veekogude   kaldail   paiknevad   küttijate   ja   kalastajate    asulakohad ,
tulekiviesemed.   Põhja-Leedus   oli  Kunda   kultuur,   mille   omapäraks   oli    sarv -   ja
luuesemete   rohke   kasutamine.  Neoliitikumis  (4.   a.tuh   eKr)   tulid  kammkeraamika
hõimud.   3.   a.   tuh   II   poolel   eKr   levisid  nöörkeraamika   ehk    venekirveste    kultuuri
hõimud, keda  peetakse  indoeurooplasteks - Etendasid määravat  osa  balti  hõimude
kujunemisloos. Kujunesid baldid. Varajane  metalliaeg  (pronksiaeg 18.-16. saj eKr ja
varajane    rauaaeg    5.   saj   eKr)   -   Toimus   üleminek   viljelevale   majandusele.   Tekkis
ülikute kiht ja muutusid inimeste vahelised suhted. Suurenes mehe roll ja kujunes
patriarhaalne   suurpere .  Tekkisid uut tüüpi  kindlustatud asulad  ja hooned.  Aeste’id
( Tacitus  98 pKr). Vanem rauaeg (1.-4. saj) ja kesmist rauaaega (5.-8. saj) peetakse
suureks   Läänemere   äärsete   hõimude   tõusuajaks.   Tihenesid   suhted   naaberaladega.
Roomlasi   huvitas   merevaik   ja   karusnahad.    Rooma    viivat   teed   nimetati
merevaiguteeks.    Roomast    jõudsid   siia   pronksehteid,   vask-   ja   hõbemünte.  I
aastatuhande   keskel   pKr  tihenesid   sidemed   ülemerenaabritega   -   Suhted
Skandinaavia  viikingitega  viitavad Lääne-Leedus rajatud linnuste vöönd.
Balti hõimud-  I aastatuhande keskpaiku ilmnevad matmisviisis kohalikud eripärad,
mis viitavad etniliste rühmade eristumisele. 12.  sajandiks  on kujunenud välja etnosed.
Kursid - Kuramaal ja Klaipedanil elav rahvas.  Semgalid  - Põhja-Leedu alad. Seelid -
Ida-Leedu.  Žemaidid  - Alam-Leedu ehk lauskmaalased, üks tulevase Leedu rahva
põhihõime.  Aukštaitid -  Ülem-Leedu ehk mägismaalased.   Leedulased , kes sulasid
ühte aukstaitidega, elasid Ida-Leedu ja Valgevene aladel. Jatvingid - Lõuna-Leedus,
Lääne-Valgevenes.  Skalvid  - elasid Nemunase alamjooksul.  Muistsed preislased -
Lõuna-Nemunases. Balti hõimude vahelised suhted olid keerulised ja muutlikud.
Leedu   muinasaja   lõpul-  Esile   oli   tõusnud    suuremaid    varandusi   ja   võimu   omav
ülikkond   ehk   piirkondade   vanemad,   kes   olid   rahva   sõjalisteks   ja   poliitilisteks
juhtideks  (ringkonna vanemad, väejuht, vanem). Arenenud   paganlik  usk  ja rikas
mütoloogia. Olid preestrite seisus, mille eesotsas oli ülempreestrer, kelle mõju oli
väga suur. Jumalustena austati loodusjõude - päikest, kuud, tähti,  tuld , vett, välku.
Kõige tähtsam jumalus oli Dievas - Headuse ja õigluse jumal, kes jälgis korra järele ja
määras saatust.  Perkunas  - Kõue ja äikese valitseja, kes loopis süüdlasi.  Valinas -
Pimeduse    ja   allilma   valitseja.  Laima   -  Jumalanna,   kes   määras   inimese   sündi   ja
õnnelikku elu.  Zamina -  Viljakuse ja elu andja.  Ragana  - Öö, surma ja taassünni
jumalanna.
Leedu keel-  Indoeuroopa  keel. Leedu keel on üks kahest elavatest balti keelest (Läti
keel). Kõige arhailisem kõigist elavaist indoeuroopa keeltest. Usutakse, et tänapäeva
keeltest on leedu keel lähim indoeuroopa algkeelele. 10. sajandil eKr Balti keeled
moodustasid eraldi haru. Aastatel 400 - 600 Idabalti keeled eraldusid balti keeltest.
Aastal 800. hakkas ilmnema leedu ja läti keele erinevus. 13.-14. sajand leedu ja läti
keel jätkasid eraldi  arenemist .
2.  Leedu suurvürstiriik:
Leedu 13. sajandi alguses-  12. sajandi II poolel ja 13. algul on Leedut ohustanud
ristisõdijad.   1202   Riias   asutatud   Mõõgavendade   ordu   tekitas   peavalu   Leedule.
Esimene rahvusvaheline leping sõlmiti 1201. aastal sakslastega Riias.  Lepingud  olid
lühiajalised ja eesmärk oli kindlustada rahu, et vallutada naaberalasid. 13. sajandi
alguses   leedulased    pidasid    röövretke   Liivimaale   (1213,   1214),   mis   asendusid
vallutusretkedega. Tajudes ristisõdade ohtu, on leedulased püüdnud ühendada balti
hõimude jõude toetades näiteks kurelasi ja semgaleid. 13.-14. sajandi Leedut võib
nimetada  sõjaliseks    monarhiaks .   13.   sajandi   alguseks   olid   Leedus   olemas
muinasmaakonnad ,   mille   eesotsas   olid   päritava   võimuga  vürstid.   Teada   on   10
maakonda : Ceklis, Dainava, Deltuva, Karsuva, Lietuva, Medininkai, Nalšia, Suduva,
Skalva ja Upyte. 1219. aastast eksisteeris leedulaste konföderatsioon, mille eesotsas
on 5 vanemat vürsti ( Mindaugas ). 
Võitlus Saksa orduga- Saksa ehk  Teutooni  ordu oli asutatud 1190. aastal Palestiinas,
kuid hiljem  iseseisvus . Saanud Püha Saksa- Rooma  riigi keisri kui ka Rooma paavsti
käest õnnistuse pidada ristisõda paganlikel  maadel .  1236 . aastal toimus  Saule  lahing,
kus rünnati rüüsteretkelt naasvat Mõõgavendade ordu ja ristisõdijate väge, milles said
sruma  ordumeister  ja 48 orduvenda.  1237 . aastal tekkis Saksa ordu  Liivimaa  haru.
Teutooni ordu, tegutsedes oma kahe haruga - Preisist ja Liivimaalt surusid Leedut.
1243.   aastal   Mindaugas   andis   tõsise   löögi   kurelaste   maale   tunginud   Saksa   ordu
rüütlitele, kuid keskendus ise kirde- ja idapiiride kindlustamisele. 
Mindaugas (1236-1263) -  Esimene Leedu suurvürst, kes viis lõpule Leedu maade
ühinemisprotsessi   ja   rajas   Leedu   suurvürstiriigi.   Ta   pärines   Aukštaitiast
(mägimaalased)   ja   ta   oli   suguluses   Žemaitija   valitsejatega.   Mõned   konkurendid
Mindaugas hävitas, teised allutas ja kolmandatega sõlmis sugulussidemed.  Sooritas
kallaletunge Vene maadele. Mindaugas üritas oma hõimlaste žemaidi vürstide huvi
suunata Polotski vastu, kuid nende vahel tekkis konflikt.  Tüli žemaitidega:  Esile
tõusis   vürst  Tautvilas,   kes   ründas   Musta-Vene   alasid,   hõivates   seal   Mindaugase
kontrolli all olevad linnuseid. Toetuse saamiseks  Riiast , Tautvilas lasi end  ristida  ja
astus   ühendusse   orduga.   Koos   rünnati    1250 .   aastal   Mindaugase   valdusi,   kuid
Mindaugasel õnnestus vastase purustada. 1251. aastal Mindaugas lasi end ristida koos
kaaskonnaga .  1253. aastal Mindaugas sai kuningaks. Loodi Leedu  piiskopkond , mis
oli allutatud paavsti kuuriale. Kehtestas Mindaugas uue maksu ehk  djaklo, mis oli
mõeldud   lossigarnisonide   ülalpidamiseks.   Parandas   suhteid    Galiitsia -Volõõniaga
(ründasid koos  tatarlaste  maid) ja Tautvilasega (Polotski vasall).  1259. aasta sõlmis
Mindaugas Saksa orduga kokkuleppe, millega loovutas neile Žemaitija, et kindlustada
endale Saksa ordu toetust.  1260. aastal žemaidid saavutasid võidu üle Mindaugase
vägede  Durbe  järve   ääres,   kahjustada   sai   oluliselt   Saksa   ordu   ja    Liivimaa    haru
ühisvägi.   Lahingus   langes   Liivi   ordumeister,    marssal    ning   150   ordurüütlit   ->
orduvastane   ülestõus   Kuramaal,   Saaremaal   ja    Preisimaal .   Ristisõdijatega   alustas
uuesti   võitlust   ka   Mindaugas,   kui  1261.   aastal   loobus   ristiusust,   kuid   soovitud
tulemusi ei saavutatud. Mindaugas suri 1263. aastal vandenõus (Treniota tappis, keda
hiljem   samuti    tapeti ).   Leedus   kindlati   keskvõimu   polnud,   maal   valitses   uuesti
paganlus . 
Gediminas   (1316-1341)   -  Sündis   1275.   aastal   Vilniuses.   Kuulub   gedimiinide
sugulaskonda, kelle puhul pole välistatud lähem  sugulus  Mindaugasega. Gedimiinid
pärisid   riigi,   millel   olid   omad   piirid   ja   ainuvalitsuslik   võimuvorm.   Pidas   tihedaid
sidemeid     Pihkva ,    Novgorodi    ja   Tveriga,   et   vastu   seista    Moskva    kasvavale   jõule.
Laiendas Leedu poliitilisi ja kaubanduslikke sidemeid Lääne-Euroopaga, soosis linnu
ja kaubandust, korrastas riigivalitsemist ning  armeed  - 1323. aastal levis Euroopas
kuuldus,   et   Gediminas   on   nõus   vastuvõtma   ristiusu,   kuid   hoopis   eesmärk   oli
meelitada   kaupmehi   ja   käsitöölisi   Leedu.   Paisutas   LSV   suureks.   Enamiku   vene
aladest  oli ta ühendanud Leeduga rahulikul teel - tänu tatarlaste hirmule, sest Leedu
võim   oli   parem   kui   tatarlaste   võim.   Ta   ühendas   Leeduga   Valge-Vene,   Polotski
vürstiriigi   ja   Ukraina    alad.   Suutis  säilitada   paganliku   usku.  Gediminas   suri   1341.
aastal lahingus ristirüütlitega. 
Algirdas ja Kestutis (1345-1377) -  Gediminase pojad. Algirdas oli aastatel 1345-
1377 Leedu suurvürstiriigi valitseja, Kestutis oli kaasvalitseja. Kestutis valitses riigi
lääneosas ja võitles Saksa ordu vastu. Algirdas valitses riigi  idaosa  ja sõdis lõunas
tatarlastega. Algirdas lõi impeeriumi, mis ulatus Läänemerest Musta mereni (50 miili
Moskvast).   Üks   Euroopa   suurimaid   riike.   Püüdes   takistada   Moskva   vürstiriigi
tugevnemist toetades Tveri vürste ja korraldas 3 sõjakäiku Moskva vastu. 1370. aastal
sai lüüa Saksa ordult. Aastal 1377 kui Algirdas suri sai Kestutis suurvürstiks. 
Suurvürst Jogaila -  1377- 1381 /1382- 1401  oli Leedu suurvürst ja Poola kuningas
1386-1434.   Pärines   gedimiinide   seast,   panu   aluse  Jagelloonide   dünastiale,   mis
valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki  1572 . aastani. Jogaila vanaisa oli
Gediminas, isa oli Algirdas, onu Kestutis.  1377. aasta kodusõda  - Peale Algirdase
surma, ta pojad mõlemast abielust hakkasid sõdima omavahel. Esimest  poega  toetas
Moskva suurvürstiriik ja Jogailat toetas Saksa ordu. Suurvürstiks sai Jogaila ning läks
tülli Kestutisega. Jogaila kaotas ning talle jäeti ühe vürstkonna. 1382. aastal korraldas
Jogaila koos Saksa ordu ja vendadega riigipöörde, kus tapeti Kestutise (paganlikult
põletatud). Saksa ordualadele põgenenud Vytautas (Kestutise poeg) võttis vastu  1383 .
aastal katoliku usu. Jogaila abiellus Jadwigaga ning kuulutati Poola kuningaks 1386.
aastal. 
Krevo    Unioon    (1385)   -  Sisuliselt   tegemist   oli   Poola-Leedu   personaaluniooniga.
Krevo    uniooni    kindlustamiseks   lubas   Jogailo   leedu   aadlikele   rohkem   lääne   ja
suuremaid   õigusi.   Kuid   leedulased   polnud   veel   valmis   aadliprivileegide   nimel
Poolaga ühinema ja katoliku usku üle minema. Tekkis Jogaila-vastane mäss, mille
eesotsas oli Vytautas. Jõuti omavahel  kokkuleppeni,  Vytautasest sai Leedu tegelik
valitseja, sest Jogaila keeldus tiitlist, mille tõttu  personaalunioon   kadus . 1429. aastal
taheti   Vytautast   kroonida   kuningaks,   kuid   see   oli   vastumeelne,   sest   Poola   võim
väheneks. 
Leedu    ristiusustamine    ( 1387 )   -  Garanteeriti   kõigile   katoliku   usu   vastu   võtnud
aadlikele   samad   õigused,   mis   olid   poola   aadlil.   Asutati   Vilniuse   piiskopkond   ja
kohustati   kõiki   leedulasi   end   ristida   laskma.   1401-1404   alustas   tööd   Leedu
Kolleegium , mis pidi ette valmistama vaimulikke Leedu jaoks. 
Vytautas   Suur   (1392-1430)   -  Leedu   suurvürst   1392-1430,   Kestutise   poeg.   1392.
aastal sõlmisid Jogaila ja Vytautas lepingu, mille alusel Vytautas lubas olla truu ja sai
Trakai vürstkonna. Tegelikult temast kujunes välja Leedu valitseja. 1401. aastal sai
endale eluaegse ja 1413. aastal pärandatava Leedu suurvürsti  tiitli . Vytautas võttis
vastu   õigeusu,   ta   mõlemad    abikaasad    olid   õigeusklikud   venelannad.   Leedu
dünastilised sidemed Venemaaga olid tugevad (56 õigeusku ristitud Leedu vürsti).
1397-1398 korraldas sõjakäigu Musta mere äärde ja Krimmi, võidukas. Saavutused:
Leedu riik saavutas oma suurima ulatuse - Balti merest Musta mereni. Sisepoliitikas -
Etnilise Leedu katoliseerimine, kirikute ehitamine. Leedu aadli tugevdamine, kinkides
rohkesti   maid   koos   talupoegadega.   Kaubanduse   ja   käsitöö   soosimine,   meelitades
selleks  Leetu   juute ,  pakkudes  neile privileege. 
Grünwaldi   lahing    1410    -  1409.   aasta   kevadel   alustasid   taas   žemaidid   suurvürst
Vytautase   üleskutsel   ülestõusu   ordu   vastu.   Sõja   kavandasid   Jogaila   ja   Vytautas.
Ühisvägi purustas 1410. aastal Grünwaldi küla juures ordu väe. 1411. aastal sõlmiti
rahuleping , mille kohaselt Saksa ordu loobus Žemaitijast. Kaotus pani aluse Ordu
kiirenevale allakäigule. 
3.  Leedu unioonis Poolaga ja Rzeczpospolita koosseisus :
Leedu-Poola personaalunioon Jagelloonide ajal-  Pärast Vytautase surma suurenes
Poola   mõju   Leedus.   Toimus   Leedu   suuraadlike    ristimine    ja   võrdsete   privileegide
andmine. Poola keel tungis nii Leedumaa kui ka linnaeliidi hulka.  Aadel  ja linnade
ülemkihid   pidasid   leedu   keelt   rohkem   talupoegalikuks   dialektiks.   Kazimieras   oli
Leedu   suurvürst   aastatel   1440-1492.   Leedu   suurnikud   saavutad   uusi   õigusi:   1)
Vabastamise riigimaksudest, 2)  Kohtupidamise  õigus oma talupoegade üle, 3) Maa-
alad koos talupoegadega. Kujunes välja suurmaavaldajate ehk magnaatide kildkond.
Kujunes välja Raada, millel oli nõuandmise funktsioon ja heakskiitev organ. Raada
kui ülemkoja kõrvale kujunes 15. sajandi lõpust ka alamkoda ehk   Seim , milles olid
kõik   ülikud.   Kazimieras   toetas   õigusreformi   ja   hariduse   edendamist,   soodustas
suuresti   Leedu   kultuurilist   läänestamist   ehk   poolastamist   ja   katoliseerimist.   16.
sajandil   täienesid   kapiitlid   leedulastest   vaimulikega.   Kaotliiklus   sai   Leedus   väga
mõjukaks poliitiliseks ja kultuuriliseks jõuks, mis kiirendas läänestumist. 
Leedu   Liivi   sõjas   -   1557 .   aastal   sõlmiti   sõjaline   liit   Leedu   ja   Liivi   ordu   vahel
(varasemalt   oli   sõlmitud   Posvoli   leping   Poola   ja   Saksa   ordu   vahel).   1561.   aastal
sõlmiti   Vilniuses   leping,   millega   ordumeister    Kettler    ja   Riia    peapiiskop    koos
vasallidega   tunnistasid   end   Leedu   suurvürsti   vasallideks.   Leedu   sai   endale   1/10
Eestimaa - ja  Liivimaast  (andis 600 000 kulda).  Aadlikud  said  Sigismund  Augusti
privileegi.   1562 -1583 Vene ja Leedu-Poola sõda:  Moskva tsaaririigi peajõud olid
suunatud  Leedu  vastu.  Toimus  vastusõjakäik  Smolenski  ja  Pihkvamaa  valdadesse.
Venelased  vallutasid Polotski ning nüüd algasid läbirääkimised, mis ebaõnnestusid.
1564. aastal Leedu väed tegid sõjakäigu Liivimaale, hetmani väed ründaisd Tartumaa
valdu. Sõjategevus lõppes pärast  1569 . aastat, kui ühinesid Poola  kuningriik  ja Leedu
suurvürstiriik Rzeczpospolitaks - Sõlmiti 3 aastaks  vaherahu . 1572. aastal suri Poola
kuningas ja uueks kuningaks 1575. aastal  Stefan Batory -  Tegi koostööd  Rootsiga
Moskva tsaaririigi vastu. 1577. aastal Poola-Leedu kaotas enda alad Vana-Liivimaal.
1578 . aastal toimus pööre, 1580. aastal purustati tsaariväed Võnnu lähedal, piirati
Pihkvat ning Rootsi väed piirasid  Paidet , Rakveret ja Narvat.  SÕJA LÕPP:  1582.
aastal sõlmiti  Jam- Zapolski   vaherahu ja rootsiga sõlmiti  Pljussa  vaherahu. Lõuna-
Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, hiljem sai  Kuramaa .
Lublini unioon (1569) -  1548. aastaks olid Leedus välispoliitilised probleemid: 1)
Pikaaegne   konflikt    Moskvaga ,   2)   Reguleerimata   suhted   Poolaga.   Kasvav   Vene
hädaoht   ja   1558.   aastal   alanud   Liivi   sõda   sundisid   Leedut   mõtlema   sidemete
tugevdamisele   Poolaga.  1569.   aastal  sõlmiti   Lublinis   unioonilepingu.   Poola
kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist sai ühine riik (Rzeszpospolita).  Uuel  riigil oli
üks valtiav kuningas, ühine Varssavis kogunev maapäev (seim) ja tegutsev valitsus
( Senat ). Ühtne välispoliitika ja raha. Poolakatel oli õigus omandada maad ka Leedus.
Leedu säilitas:  oma õigussüsteemi, haldusaparaadi, sõjaväe, riigikassa ja riigivapi.
Lublini uniooni tulemused: Leedu kaotas 1/3 aladest Poolale
Reformatsioon ja  vastureformatsioon  Leedus -  1544. aastal rajati  Köningsbergi
ülikool, millest sai Leedu luterliku kultuuri keskus.  1547 . aastal  luterlane  Martinas
Mažvydas andis välja esimese leedukeelse raamatu ehk katekismuse. Poola kuningas
Sigismund II August, oli protestantismi suhtes tolerantsem kui ta isa. Sigismund jäi
lojaalseks katoliiklaseks, kuid lõpetas protestantide tagakiusamise,  andes   1563 . aastal
välja Religioosse tolerantsi edikti - Võrdsed õigused kõigile kristlastele. 16. sajandi
II poolel asutati reformeeritud kirikuid ja  koole . Reformatsioon levis üle suurema osa
Leedust  - peamiselt aadli ja  linlaste  seas. Vastureformatsioon - Viis katoliikluse 16.
sajandi lõpul ja 17. sajandi algul taas domineerivaks religiooniks. Vastureformatsiooni
teostasid 1569. aastal  jesuiidid.  1570 . aastal loodi Vilniuses Jesuiitide kolleegium,
mis sai 1579. aastal ülikooli põhikirja ja  privileegid . Leedu suutis vältida ususõdu. 
Kultuuri  areng -    1547. aastal  luterlane  Martinas Mažvydas andis välja  esimese
leedukeelse raamatu ehk katekismuse. Abraomas Kulvietis (1510-1545) üks esimesi
religioosse   kirjanduse   tõlkijaid   leedu   keelde   -   Tõlgis    Lutheri    hümnid   ja   Taaveti
psalmid. 
Vilniuse ülikool (1579) - 1570. aastal loodi Vilniuses Jesuiitide kolleegium, millele
kuningas   Stephan   Bathory   ja    paavst     Gregorius    XIII   andsid   1579.   aastal   ülikooli
põhikirja ja privileegid. 
Leedu   17.-18.   sajandil   ehk   Poola   ajaloo    varjus    -   Sõjaline   ja   diplomaatiline
kaotus:  17.   sajandi   keskel   tabas   Poola-Leedut   rida   õnnetusi   ja   sõjalist    ebaedu .
Ukraina kaasakate mässud tõmbasid Poola-Leedu 13-aastasse sõtta Moskvaga: 1655.
aastal vallutasid vene väed Vilniuse, Kaunase ja Grodno, mille Leedu väed hiljem
tagasi pidid vallutama. Rootsi kuningas Karl X kasutas ära olukorda ja tungis sisse
Leetu, kus kuningas pakkus dünastilist  uniooni Rootsiga, millega katkestati unioon
Poolaga - Rootsi hiljem loobus  liidust  Leeduga.  1667. Andrussovo rahu  - Poola-
Leedu   loovutas   Venemaale   Smolenski,   Kiievi   ja   Ukraina.   Sai   tagasi   Latgale   ja
Valgevene.   Poola-Leedu   nõrgenes   poliitiliselt,   majanduslikult   ja   kannatada   said
ühiskondlikud    struktuurid .   17.   saj   lõpuks   sai   kuninga   valimine  altkäemaksu  ja
korruptsiooni,   rahvusvaheliste   intriigide   ja  välismaise   vahelesekkumise    objektiks .
Põhja-sõja laastav mõju Leedule. 
Leedu Poola jagamiste ajal - I jagamine: 1772. aastal: Poolas puhkes kodusõda, kus
katoliiklased   moodustasid   kuningavastase   liidu.   Poola   kaotas   29%   territooriumist
(Latgale, Valgevene alad, Galiitsia, Poola lääne- ja põhjapoolsed alad). II jagamine:
1793. aastal:  Preisimaa  katkestas liidu Poolaga, vene väed tungisid sisse ja poolakad
kaotasid. Poola riigist läks suur tükk Venemaa keisririigile ja Preisi kuningriigile.
Järele oli jäänud 200 000 km². III jagamine:  1795. aastal: Poolas puhkes ülestõus.
Otsustati lõplikult ära jagada Poola alad. Venemaa sai 120 000 km². Preisimaa sai
endale   55   000   km².   Austria   sai   47   000   km².  IV   jagamine:  1815.   aastal:   Viini
kongressil 1815. aastal kui lõppesid Napoleoni sõjad toimus järjekordne jagamine.
Venemaa   reaalunioonis   olev   hertsogriigist   moodustati   kuningriik.   Preisimaa
moodustas oma aladest Krakowi vabariigi. 
4.  Leedu Vene impeeriumi koosseisus: 
Leedu  administratiivne  jaotus- 1796. aastal moodustati Leedu  kubermang , mis läks
Venemaa koosseisu. Esimene suurem  muudatus  halduses  teostati  1801. aastal - Leedu
kubermang jagati kaheks, mis olid allutatud Leedu kindralkubernerile Vilniuses. 1819.
aastal eraldati osa Leedu rannikualast ja liideti Kuramaaga. 1843. aastal moodustati 7
Leedu maakonnast Kaunase kubermang. Leedu aadel säilitas oma võimsuse ja mõju
ühiskonnas   -   Säilis   aadli    omavalitsus    kubermangus   ehk   Seimikute   näol.  Poola
jagamine:  Edela-Leedu, mis läks Preisi võimu alla  leidsid  aset muutused. Seal elas
1/5 etnilistest leedulastest. Loodi Varssavi hertsogiriigi, kus kaotati ära 1807. aastal
pärisorjus. 
Leedu 1830-1831ja 1863-1864 Poola ülestõusu ajal- 1830- 1831 . aasta  revolutsioon
sai   alguse   Varssavis,   mille   peapõhjuseks   oli   Nikolai   I   püüded   vähendada   Poola
kuningriigi autonoomiat. Leedulaste rahulolematuse põhjuseks oli asjaolu, et Leedu
maadel   oli   väiksem   atuonoomia   kui   Poola   kuningriigil.  Eesmärk:  Iseseisvuse
saavutamine Venemaast ja Poola-Leedu taastamine. 1831. aastal organiseerisid leedu
aadlikud võitlussalku (30 000). Vallutasid mässajad terve rea maakonnalinnu ning lõid
oma võimuorganid. Said ülekaalukate vene vägede käest lüüa ning tõrjuti Leedust
välja.  Ebaõnnestumise   põhjus:  Vene   vägede   suur   ülekaal;   mässajate   juhtimise
nõrkus; ühtsuse puudumine; talurahva nõrk toetus.
 1863-1864 ülestõus: Võimule tuli Aleksandr II ning Venemaa sai lüüa Krimmi sõjas.
See   oli   suurte   lootuste   aeg   ja   aktiivse   tegutsemise   aeg.   1861.   aastal   väljastati
talupoegade manifest, millega talupojad said isiklikud  vabadused . Talupojad  lootsid ,
midagi   enamat.   Nad   lootsid   saada   endale   maad,   saada   kohe   vabaks   mõisnikust.
Tekkisid   talurahvarahutused   pettumusest.    Lisandusid    poliitilised   lootused.   1861.
aastal   korraldati   linnades   manifeste,   kus   hakati   nõudma   Poola   ja   Leedu   riikluse
taastamist   (Varssavis:   5,   Vilniuses:   68   inimest   hukkus).    1862 .   aastal   moodustati
mitmeid  sala   komiteesi,   millel   oli   eesmärk   ette   valmistada   ülestõusu.  Salajane
Leedu   komitee  (punased)    Konstantin    Kalinowski   -   Anti   välja   “Talurahva   tõde”
ajalehte. Valged olid aadlikud. Punased  soovisid  sõda, kuid valged soovisid laiendada
oma   aadli   õigusi.  Eesmärk:  Taastada   Poola-Leedu   riik.   1863.   aastal   moodustati
Leedu ja Valgevene Ajutine Valitsus. 15 000 ülestõusnut leedulast vastu 100 000
vene   sõduri.   Lahing   kaotati,   nüüd   lahingute   pidamine   muutus   partisanivõitluseks.
Sygmunt Sierakowsky - Sõjaväeline üldjuht Leedukatel, juhtis 2000 mehelist salka.
Žemaitijas -  Preester , kes juhtis väesalka.   Kindral  Mihhail Muravjov  surus maha
ülestõusu:   Hukati   üle   200   juhi;   põletati   kümneid   külasid,   elanikud   küüditati
(Siberisse, Vene kubermangu) ülejäänud sõjaväkke ja karistustööd.  Aadlid   kaotavad
oma domineeriva staatuse ühiskonnas. 
Venestus Poolas-  Haridusminister  Sergei  Uvarov   ametliku   rahvusluse   doktriin   -
Kõik tuli allutada isevalitsuse, õigeusu ja vene rahvusluse huvidele.  1832 . aastal suleti
Vilniuse ülikool - Avati Meditsiiniakadeemia ja Katoliku Vaimulik Akadeemia (viidi
üle   Peterburgi).   1842.   aastal   suleti   Meditsiiniakadeemia   -   Üliõpilasi   süüdistati
patriootiliste vabastusideede levitamises. Vilniuses  keelustati  avaldada poliitilisi poola
keelseid   väljaandeid.   1839.   aastal   eemaldati   koolide   programmidest   poola   keel   ja
kirjandus. 1840. aastal tühistati Leedu statuut ja kehtestati vene kubermanguseadustik.
Leedus   kaotas   tiitli   üle   40   000   väikeaadliku.   Tagakiusati   katoliku   kirikut   -
sekulariseeriti   kirikumaad,   eesmärgiks   vähendada   majanduslikku   võimsust.    1844 .
aastal  allutati   juudi  elanikkond  üldisele   valitsemiskorrale   (sõjaväekohustus).  1864.
aastal keelustati leedu kirjasõna. Sellele järgnes trükikeeld.  1891 -1903 vene politsei
konfiskeeris   200   000   köidet   illegaalseid   leedu   raamatuid.   1864- 1904    trükiti   Vene
riigis vaid 77 leedukeelset teost siis väljaspool  piire  anti välja 4000 raamatut (USA). 
Pärisorjuse   kaotamine   ja    maareform    1861-1864   -  Esimesed   sammud   talurahva
olukorra   parandamiseks   olid   ettevõetud   1840.   aastal   -   Laiendas   kroonuvaldustes
talurahva   omvalitsust   ja   üleminek   teorendilt    raharendile .   1844.   aastal   võeti   vastu
seadus,   millega   reguleeriti   mõisnike   ja   talupoegade   vahelisi   suhteid.   1863.   aasta
tsaari   ukaas  -   Talupojad   vabastati   teorendikohustusest   mõisnikele.   Alandati
maksukoormust. Leedulastel ja poolakatel oli keelustatud mõisate  ostmine  - Nad ei
tohtinud osta maad üle 70 ha. Toodi sisse vene talupoegi. 
Rahvuslik ärkamine Leedus - Leedu rahvuslik liikumine sai tõusu 19. sajandi lõpul
ja 20. sajandi algul. Kõnekeelena  asendas leedu keel poola keelt. Kerkis üles  uus
haritlaste  eliit , kes taaskinnistas leedu rahvusliku ja kultuurilise identiteedi tunnet,
rõhutades iseseisvust Poolast ja Venemaast.  Dr.  Jonas   Basanavičius  ( 1851 -1927)  -
Silmapaistev  arst, harrastusajaloolane, leedu rahvusluse isa. Vincas Kudirka (1858-
1899) - Andekas luuletaja ja ajakirjanik. Mõlemad olid pärit Suvalkijast, mis kerkis
üles rahvusliku liikumise keskuseks. Juba 1807. aastal oli siin  kaotatud  ära pärisorjus.
Enamik   haritlastest   pärines   jõukate   talunike   peredest,   kes   moodustasid   rahvusliku
liikumise selgroo. Kui ülejäänud Leedus oli õppekeeleks vene keel, siis Suvalkijas oli
emakeelne õpetus gümnaasiumis. Paljud rahvuslikud juhid said hariduse. 
Jonas  Basanavičius  -  Asutas   leedukeelse    ilmaliku    ajakirja   Koit   ja   väljaandmine
1883-1886 (40 tiraaži: 1000 eksempläri), mis õhutas rahvusliku uhkuse tunnet Leedu
ajaloo ja kultuuri suhtes, kutsus üles rahvuslikule ühtsusele. Asutas 1905. aastal Leedu
Õpetatud Seltsi. Ajakiri oli  populaarne  talupoegliku päritoluga haritlaste seas, mille
lugemine sai tõeliseks äratajaks.  Vincas Kudirka  asus tegelema ajakirjandusega, ta
käsitles   oma   kirjutistes   kriitiliselt   majanduslikke,   sotsiaalseid   ja   rahvuslikke
probleeme ja õhutas vastupanu tsaarile. Ta lõi kuukirja  Kell, mis ilmus kuni 1906.
aastani. Luule kogumik “Vabad tunnid”, ülistas võitlust vabaduse eest. 
Väljaränne   -  Vene   riigis   elas   1,65   miljon   leedulast,   millest   enamus   elas    kolmes
kubermangus.    Siberis    asus   2000   leedulast   (mässajad).   Sõjaväeteenistus   kohaks
leedulastel   oli    Kaukaasia    (5000)   ja   Kesk-Aasia   (1000).   Leedulaste    agraarne
väljaränne   Venemaale   oli   19.   sajandi   lõpuks   vähene   -   30   000    ringis .   Suurenes
väljaränne impeeriumi linnadesse (Riia, Liepaja, Peterburi, Moskva ja Odessa) 74 000
leedulast. 1850. aastate lõpul algas  massiline  väljaränne Leedus, peamiselt suunduti
USA-sse,   alles   1899.   aastal   arvestati   leedulasi   eraldi   poolakatest.  Põhjus:
Majanduslik   olukord,   mis   viis   noori   talupoegi    otsima    paremaid   elutingimusi.
Poliitiline: Põgeneti poliitiliste repressioonide eest (1830, 1863-1864). Samuti lahkuti
leedu keele ja kultuuri ahistamise pärast. Suurimad leedulaste  kolooniad  olid Pariisis,
Inglismaal   (15   000),    Glasgow    ja   Šveits.    1897 -1898.   aastatel   elas   USA-s   55   000
leedulast (1914. aastal üle 300 000: 1905 aasta revolutsiooni pärast).  Esmalt  USA-s
leidsid leedulased tööd Pennsylvania kaevanduses, siis suunduti linnadesse. Arvukalt
USA leedulasi   rändas   Kanadasse,   Brasiiliasse,  Argentiinasse,   Lõuna-Aafrikasse   ja
Austraaliasse. Kuidas? 75% emigrantidest lahkus ilma passita  salaja  üle Vene-Saksa
piiri.   Saksa   võimud   suhtusid   soosivalt,   sest   saksa    raudtee    ja   laevaliinid   teenisid
kasumit. 1883. aastal loodi emigratsioonibüroode illegaalse võrgu -  juutid , poolakad,
leedulased, valgevene, ukraina ja venelased.  Valitsuse suhtumine:  Venemaa suhtus
soovivalt,   sest   Leedu   kaotas   noori   jõude   ja   nõrgendas   vastupanutahet.  Väljaränne
kahjustas mõisamajandust - Saksamaa oli vastu. 
Poliitilise  organiseerumise  algus - Vincas Kudirka poolt asutatud  ajakirjad  tähistasid
Leedu   rahvusliku   liikumise   politiseerumist   ja   radikaliseerumist.   Sotsialistlike   ja
sotsiaaldemokraatlike   ideede   levik   1890.   aastail   tõi   uusi   jooni   Leedu   poliitikasse.
Sotsialism    levis   tööliste   seas,   kes   moodustasid  1893.   aastal  Poola   Sotsialistliku
Partei  (PPS)   -    Josef    Pilsudski.  1896.   aastal   loodi  Leedu   Sotsiaaldemokraatlik
Partei   (LSDP)  -   Rõhutas   iseseisvust.   Hiljem   toimus   lõhenemine   kaheks   -   Leedu
iseseisvuse   toetajateks   ja   internatsionalistideks,   kes   ühinesid   venelastega.   LSDP
mõjukam liider oli  Vincas Mickevičius-Kapsukas  (1880-1935) - Pärit jõukast Suvalkija
taluperest. Radikaliseerus bolševismini. Marksistlike juurtega  sotsiaaldemokraatia  oli Leetu
jõudnud   juba   1880ndate   aastate   algul.  1897.   aastal   asutati  Sotsiaaldemokraatlik   Juudi
Tööliste   Ühing  -   Üks   paremini   organiseeritud   sotsiaaldemokraatlikke   rühmitusi   Vene
impeeriumis.   1902 .   aastal   asutati  Leedu   Demokraatlik   Partei  ( liberaalne )   -   Sihiks   oli
demokraatlik autonoomne Leedu, kõigil  rahvastel  võrdsed õigused, talurahva majandusliku
olukorra parandamine. Tekkis kaks tiiba -  Radikaalne   tiib  liaudininkud ja konvservatiivsem
rahvuslaste  tiib tautininkud. 
1905. a. Suur Vilniuse Seim -  Revolutsioon Leedus oli osa ülevenemaalisest,
kuid   omas   selget   eripära.  Venevastasus  -   Nõuti   emakeelse    koolihariduse
kehtestamist, leedu  katoliiklaste  lubamist kohalikesse omavalitsusametitesse.
Nõuti   1861.   aasta   talurahvareformi   kohase   maa   väljaostumaksu   kaotamist,
mõisnike    maaomandi    piiramist,   mõisatöölised   nõudsid   palga   tõstmist
(Mõisatepõletamine ei toimunud). Toimus sulaste streike kõrgema palga eest.
Leedu talupoegade passiivsus: Puudus  terav  maapuudus nagu Eestis ja Lätis.
Talupojad, kellel puudus maa olid juba välja rännanud. 1905. aasta sügisel
peeti   Leedus   maal   miitinguid   ja   demonstratsioone   -   Suleti   vallavalitsused,
asuti    valima    uusi   ametnikke,   politseilt   võeti   relvad,   rünnati   ameti-   ja
mõisavõime.  Karistusekspeditsioonid  -    Pommitati    mässuliste   külasid   ja
laastati linnu. 
 Tippsündmuseks Suur Vilniuse Maapäev - Tsaari manifest lõi Leedus uue olukorra.
Loodi  Leedu komitee  ning pöörduti nõudmisega Vene Ministrite Nõukogu poole,
nõudes rahvuslikku autonoomiat, leedu keele lubamist asjaajamiskeelena, leedukeelse
koolikorralduse   kehtestamist.   Vilniuse   maapäevale   kutsuti   kõik   leedu   haritlased.
Kogunes  üle 2000 inimese. Maapäeva juhatajaks oli J.Basanavičius. Presiidiumil olid
esindatud    liberaaldemokraadid,   sotsiaaldemokraadid ,   kristlikud    demokraadid    ja
talurahvasaadikud. Otsused: 1) Deklareeriti kõigi rahvuste võrdsust Leedus ja leedu
rahva   ühinemsit   vabadusliikumisega,   2)   Rahvuslik    autonoomia ,   kehtestades
demokraatia,   3)   Boikoteeritakse   vaenulikke   ettevõtmisi   nagu   sõjaväest
kõrvalhoidmine, maksude mittemaksmine ja  streigid , 4) Ametlik keel leedu keel. 
5.  Leedu I maailmasõja aastail ja Leedu Vabariigi sünd:
I maailmasõja algus-  Esimese maailmasõja käigus  okupeerisid  Saksa väed Leedut
1915.   aastal.   Lõppes   120   aastat   kestnud    tsaariaeg    Leedus.   Moodustati   Vilniuse
esindajate    konverents ,   mis    tunnistas    Saksa   ülemvõimu.   Sõjal   oli   hävituslik   mõju
Leedule. Üle 0,5 miljoni Leedu elanikku põgenes või sunniviisiliselt evakueeriti  itta .  
Leedu Põgenike Abistamise Komitee (1914)-  1914. aastal rajati Vilniuses Leedu
Põgenike Abistamise Komitee ehk Leedu komitee, mille eesotsas oli M. Yčas ja  A.
Smetona .   Pärast   Vilniuse   langemist   osa   liikmetest   Leedu   komiteest   põgenes
Petrogradi   ja   loodi   sinna   Leedu   esinduse.  Teine   osa   jäi    kodumaale ,   püüdes   edasi
tegutseda. 
Saksa  okupatsioon  Leedus (1915-1918)- 1915. aastal moodustasid  sakslased  Leedu-
Kuramaa   administratsiooni,   mis   jagati   34   kreisiks   ja   230   vallaks   (Saksa
valdussüsteem). Karm rekvisitsiooni- ja töösunnipoliitika. Rekvireeriti toitaineid ja
töösunnipoliitika   oli   seotud   tööjõu   puudusega.   Esialgu   sakslased   soovisid   Leedut
annekteerida,   kuid   hiljem   kui   USA   sekkus   hakati   soosima   leedulaste   rahvusliku
taotlust . 
Leedu   Taryba   (Maanõukogu)   moodustamine   (september   1917)-  20   liikmeline
rahvusnõukogu,   millesse   kuulusid   rahvusvähemused   -    valgevenelased ,    juudid ,
poolakad.   Esimeheks   sai  A.   Smetona.   Toimusid   ettevalmistused   Leedu
iseseisvumiseks. 1917. aasta  oktoobris  ja novembris käisid Taryba esindajas Rootsis
ja   Šveitsis.    Stockholmis    koosolnud   Leedu   esindajad   USA-st   ja   Venemaalt   kiitsid
heaks   konverentsi   otsused   ja    tunnustasid    Tarybat   iseseisva   riigi   ülesehitamisel
õiguspädeva organina. 
Iseseisva Leedu riigi väljakuulutamine (16.02.1918)-  20. novembril 1917. aastal
Taryba võtab vastu deklaratsiooni Leedu lahkulöömise kohta Vene riigist. Arvesse
võttis,   et   Leedut    vallutati    Vene   poolt   jõuga   ning   iseseisvuspüüded   polnud   kunagi
lõppenud   (1830,   1863,   1905).   Leedu   oli   rõhutud   ja   halastamatult   koheldud
tsaarivalitsuse poolt. Leedu rahvas on nüüdsest vaba kõigist  sidemetest  Vene riigiga. 
16.   veebruaril     1918   kuulutas   Taryba   Vilniuses   pidulikult   välja   Leedu   riikliku
iseseisvuse.   -   Et   kiirendada   iseseisvumist   Taryba   otsustas   ise   kuulutada   ennast
iseseisvalt,   eirates   Saksamaaga   sõjalist   ja   majandusliku   liit.   Saadeti   laiali   oma
saadikud  otsides  iseseisvuse tunnustust. 
Suhted saksa okupatsioonivõimudega- Saksa võimudel olid erimeelsused Tarybaga,
mis   viisid   ajutise   sisekriisini.   13.   novembril   1917.   aasta  Berliini    protokoll ,   mis
kinnitas   Leedu   sõltumatuse   taotluse,   kuid   vaid   etnograafilistes   priidies.   Leedu
kohustus   olema   sõjalises,   tolli-   ja   rahaliidus   Saksamaaga   (keeldus).   Saksa    survel
kuulutati Leedu kuningriigiks - Taryba liikmed ei nõustunud sellega ja mõned neist
lahkusid Taryba koosseisust. Kuningas ei pääsenud troonile. Leedulased olid kindlad,
et   Saksamaa   kaotab   I   MS.   1918.   aastal   20.   oktoobril   Saksamaa   tunnistas   Leedu
iseseisvust. 
Võitlus Leedu iseseisvuse eest (detsember 1918 - juuli 1920)- Üldiselt:  1) Leedu
sõjavägi oli väike, kaotused olid väikesed (1444 meest hukkus), 1/3 suri haigustesse,
2800 meest haavatuna. 2) Põhiliitlane oli Saksamaa. 3) Põhivaenlane oli Poola. 4)
Sõda kestis kauem kui Eestil ja Lätil. 4) Sõja lõpus tegutseti lühikest aega  NSVL
liitlasena.   5)   Leedu   sõjaväe   ülemjuhataja   vahetus   pidevalt.   Leedulastel   oli   vähem
sõjalise väljaõppe  või ilmasõja  kogemusega mehi, sest leedulased  olid vastumeelt
teenima    Vene    armees .   Pärast   I   MS   suuremal   osal   leedu   sõjameestest   õnnestus
kodumaale naasta, kuid ilma  relvadeta . Leedus põgenikena lahkus umbes 300 000
leedulast.  Sõjaväe  organiseerimine :  Leedu valitsus alustas sõjaväe organiseerimist
1918. aastal, tehes seda Saksa okupatsiooni ajal ja sakslaste abil. Sakslased varustasid
leedulasi, kuid tuli maksta, Saksa valitsus andis välislaenu Leedule. Vabatahtlike oli
6000, hiljem sundmobiliseeriti. 
Kõige rohkem ohustas Leedut Nõukogude Venemaa, sest taanduvad saksa väed jätsid
Leedu alad kaitsmata. Samal ajal sissetungisid Poola väed. L. Trotski juhtis vene
armeed   Leedu   vabadusvõitluses   -   Eesmärk   oli   vallutada   Leedu,   et   pääseks   tee
Saksamaale ning ühineda Saksa revolutsiooniga. 8. detsembril 1918. aastal Leedu
kommunistide loodud  Ajutine  Revolutsiooniline  Tööliste ja Talupoegade Valitsus
kuulutas   end   Leedu   nõukogude   vabariigiks   ja    palus    abi   -   Saadeti   punaarmee
väeosasid. 27. veebruaril 1919. aastal kuulutati välja Leedu-Valgevene Nõukogude
Vabariigi ehk Litbel. Samal ajal 1919. aastal M. Sleževičiuse valitsusel õnnestus: 1)
Seista   vastu   majanduslikule   kaosele,   2)   Luua   Leedu    armee :   12   000   meest,   3)
Rakendasid   mobilisatsiooni.  Leedu   võitlus    NSVL :  Alles    veebruaris    1919.   aastal
suutsid   Leedu   väed   kogu   rindel   alustada   korrapärast   sõjategevust   ja   vastupanu
Punaarmeele. Poola väed vallutasid Vilniuse ja Litbeli valitsus pages. 1919. aasta
augustiks suruti Punaarmee Leedust välja. Sõlmiti vaherahu, millega NSVL tunustas
Leedu valitsust de  facto  ja kinnitas, et Litbel enam ei eksisteeri (Rahu sõlmiti 12.
juulil 1920 Moskvas) - 3 miljon kuldrubla, Vilniuse linn (Poola käes). 
Leedu-Valgevene   NSV-  Mõiste   Leedu   oli   tol   ajal   üsna   ebamäärane,   haarates
ajaloolistel põhjustel enda alla ka Valgevene. Seisukohta pooldasid  enamlased , kes
moodustasid   Leedu-Valgevene   Nõukogude   Sotsialistliku   Vabariigi   ehk  Litbel.
Domineerisid   Nõukogude   võimuorganites   mitteleedulased.   Leedulased   olid   selle
vastu,   sest   nõukogude   võim   keeldus    jagama    mõisamaid   talupoegadele.   Litbeli
valitsuse hukk olid põhjustatud lüüasaamistega Saksa, Leedu ja Poola vägede käest. 
Leedu-Vene   rahuleping   (12.07.1920)-  Tartus   sõlmiti   Leedu   ja   Nõukogude   Liidu
vahel vaherahu, millega NSVL tunnustas Leedu valitsust de facto ja kinnitas, et Litbel
enam ei eksisteeri. Rahu sõlmiti 12. juulil 1920. aastal Moskvas. Leedu sai endale 3
miljon kuldrubla ja Vilniuse linna, mille juurde käis lahmaka  territoorium . 
Leedu-Poola konflikt- Suhted pingestusid 4.  aprillil  1919. aastal kui Poola teatas, et
ei tunnusta Leedu vabariiki ning hõivas Vilniuse ja jätkades pealetungi. 
Leedu   võitlus   Poolaga:  Suhted   pingestusid   1919.   aastal   kui   Poola   teatas,   et   ei
tunnusta   Leedu   vabariiki   ja   hõivas  Vilniuse.   Sõjas   Poola   vastu   NSVL oli    liitlane
Leedul.   Leedu   jäi   Vilniusest   ilma,   sest   Poola   kavalusega   hõivas   Vilniuse   ning
annekteeris. 
6.  Leedu Vabariik 1920-1939: 
Parlamentaarne vabariik 1920-1926-  1920. aastal valiti  Asutav Kogu, mis pani
aluse   konstitutsioonile   Leedu   Vabariigis.   Kuulutati   Leedu   demokraatlikuks
vabariigiks,   ajutiseks   pealinnaks   Kaunas.   Asutav   Kogu   koosnes   112   liikmest
(Kristlikud   demokraadid,   Talurahvaliit   ja   Tööliste   Föderatsioon).   Liikmeskond   oli
noor - Alla 30-aastaseid 29 ja üle 50-aastaseid 8. 10. juunil 1920. aastal võeti vastu
ajutise    konstitutsiooni   (seadusandlik   ja   täidesaatev   võim).   Kinnitati   hümniks   V.
Kudirka   “Isamaalaul”,   riigilipp   (kollane-rohleine-punane)   ja   riigivapp   (Punane
vapikilp, millel on valge ratsarüüter, käes mõõk ja  ristiga  kilp).  1. augustil 1922.
aastal   Asutav   Seim   võttis   vastu   põhiseaduse,   mille   järgi   valiti   piiratud   võimuga
president  parlamendi poolt kolmeks aastaks. Täidesaatev võim kuulus peaministrile ja
valitsuskabinetile, kõrgeim võim kuulus kolmeks aastaks valitud parlamendile ehk
Seimile. Asutav Kogu ratifitseeris Leedu esimese olulisema välislepingu -  Moskva
rahu, mis oli Leedu jaoks õiguslik alus. Järgmiseks tähtsamaks  aktiks  oli maareform
ja  rahareform . 
Poliitiline elu: Parempoolse tiiva moodustasid Kristlik-Demokraatlik Partei (LKDP),
Talurahvaliit   ja   Tööliste   Föderatsioon.   Keskel   paiknes:   Rahvuslik   Progressipartei
(LRP) - A. Smetona, J. Basanavičius, M.Yčas; Suur toetus Leedu armee ohvitseridelt
(Alles 1926. aastal pääsesid parlamenti). 1924. aastal moodustati  Leedu Rahvuslik
Liit.    Vasakpoolsed :   Rahvasotsialistide   partei   (LRSP)   -   Vasakliberaalne    maarahva
partei marksistliku kallakuga. Kommunistlik Partei keelustati Leedus ära 1919. aastal.
1922. aasta põhiseadus andis parteidele suure tegutsemisruumi. 
1922. aasta  konstitutsioon - 1. augustil 1922. aastal Asutav Seim võttis vastu
põhiseaduse, mille järgi valiti piiratud võimuga president parlamendi poolt
kolmeks aastaks. Täidesaatev võim kuulus peaministrile ja valitsuskabinetile,
kõrgeim võim kuulus kolmeks aastaks valitud parlamendile ehk Seimile. 
Maareform-  1923. aastal Leedus elas 2,03 miljon inimest, millest maaelanikkond
moodustas 84%. Leedus oli suurmaavaldus peamiselt poolakate ja venelaste käes,
väike osa kuulus ka sakslastele. 1919. aastal kuulus mõisnikele (1% ehk 1600) üle
26% maa-alast, 55% talurahva oma, ülejäänud kirikutele ja linnadele. Maareformi
alustati juba varasemalt, järk-järgult võõrandama Vene riigile ja pankadele kuulunud
maid enda kontrolli alla. Mykolas Krupavicius - Põllutööminister, kes aastatel 1923-
1926   viis   läbi   maareformi.  15.   veebruaril   1922.   aastal   võeti   vastu   maareformi
seadus  - Võõrandati väljajagamiseks üle 80 ha suurused eramõisad (Vene ametnike
mõisad, poolakate mõisad). Maaseadusega arvati riiklikku maafondi 500 000 ha maad
ehk   30%   kogu   Leedust.   Kompensatsioon :  Aluseks   võeti    1910 -1914   maahinnad,
maksti   Ober-Ost   markades,   mis   1922.   aastaks   olid   devalveerunud   ning   kui
konverteeriti hüvitus littidesse siis hüvitus oli veelgi väiksem. Soo- ja rabamaad ei
kompenseeritud. Hüvitust ei saanud need, kes võitlesid Leedu vastu (poolakad). Kes
said maad?  Eelistati   maata  ja vähese maaga talupoegi (8-20 ha maad). Maa tuli välja
osta 36 aasta jooksul - Hind olenes headusest, asukohast, majanduslikust olukorrast.
Maatuid oli 55 000 ja 38 000 olid vähese maaga talupojad. Maa jagamisel suudeti
rahuldada 70% maad taotlenute soovi. Eesõigus oli Leedu armee vabatahtlikel (tasuta
maa, 15% maast said). 
1926.
aasta   riigipööre   ja   A.  Smetana   autoritaarne   režiim-  1926.   aastal
valimistel   võimule   tõusis   Rahvussotsialistide   ja   Sotsiaaldemokraatide
koalitsioo, mille presidendiks sai  Kazys Grinius  ja peaministriks  Mykolas
Sleževičius.   Uus   valitsus   eemaldas   korrupteerunud   ametnikke,   kärpisid
sõjalist  eelarvet , kaotasid ära  surmanuhtluse ,  amnestia  poliitvangidele. Suleti
rida katoliiklikke ühinguid. Amnestiaga vanglast vabastati kommuniste, kes
organiseerisid suure poliitilise demonstratsiooni.  Ebastabiilsus  ja korratused
õhutasid   parempoolse   tiiba   vastureaktsiooni,   milles   juhtivat   osa   etendasid
kristlikest   demokraatidest   ja    rahvuslikult    meelestatud   üliõpilastest   ning
ohvitseridest.  17.   detsembril   1926.   aastal  leidis   aset   parempoolsete
ohvitseride mäss, millega peatati ja tagandati Seim. Uueks presidendiks sai A.
Smetona ja peaministriks sai A. Valdemaras (välis-, sise- ja kaitseminister).
Kõige   rohkem   kaldus   autoritaarse   valitsemisviisi   suunas    peaminister
Augustinas   Voldemaras   -  Pidas   olulisi   läbirääkimisi   Saksamaa,   Poola   ja
Vatikaniga. Sattus konflikti A. Smetonga ning teda tagandati võimult 1929.
aastal.   Tautininkutel   1938.   aastaks   oli   15   000   liiget   ja   40   000   toetajat.
Opositsioonist    lahtisaamine :  1936.   aastal   keelustati   poliitiliste   parteide
tegevuse   (väljaarvatud   tautininkute   oma).   1936.   aastal   valiti   IV Seim,   mis
koosnes   ainult   tautininkutest.  12.   mai   1938.   a   põhiseadus   -  Kinnitas
autoritaarse   valitsemissüsteemi,    mainitud    oli   terve   rida   kodanike   kohustusi
oma riigi suhtes, andis  presidendile   voli   valitseda  dekreetide abil. 
Rahvusküsimus   Leedus-  1919.   aastal   Leedu   deklareeris   vähemusrahvuste
võrdõiguslikkust. Leedu suurimaks rahvusvähemuse moodustasid juudid (1923: 154
000).   Juudid   toetasid   Leedu   omariiklust   ja   osales   vabatahtlikena   Vabadussõjas.
Juutidele    tagati    rahvusautonoomia:   juudiusu    kogudused    -   koguduste   liit   -   juudi
rahvusnõukogu.   Tegutses   300   juudi   kooli   ja   20   gümnaasiumit.  1922.   aasta
konstitutsioon  laiendas autonoomiaõigust teistele vähemusrahvustele - Rahvuslikud
omavalitsusorganid.   Poola   hõivas   Vilniuse   ja   seal   tagakiusati   leedulasi,   mistõttu
leedulased   kiusasid   poolakaid   (kultuuriline   autonoomia,   esindajad   Seimis).   1926.
aastal algas rahvusautonoomia  lammutamine . 
Kultuuri ja majanduse areng iseseisvusperioodil-  Haridus : Arendati rahvuskoole
ja   rahvaharidust,   mille   eeskujuks   võeti   Soome   ja   Šveitsi.   Kehtestati   kohustuslik
algharidus   ja   algatati   kirjaoskamatuse   likvideerimise   kampaaniat,   mille   tulemusel
kirjaoskamatus vähenes 44%-lt 15%-le. 1922. aastal kujunes Leedu Ülikool, 1924.
aastal   asutati   Leedu   Põllumajandusakadeemia,   1936.   aastal   Veterinaarakadeemia.
Kultuur:  Tegutsesid    teatrid ,   lasteteater   ja   nukuteater.   Avati   Sõjamuuseumi
ekspositsioon . Avati kunstigalerii. Avati Ajaloo- ja kunstimuuseum. Suurim ajaleht oli
“Lietuva.” Regulaarsed radiosaated 1926. aastast. 1924. aastal hakati kinodes näitama
Leedu filme. 1924. juunis  I rahvuslik  laulupidu . Populaarseks muutus Ameerika
leedulaste   kaudu   saabunud    korvpall    ja   lennundus   (Ameerika   leedulaste   lend   üle
Atlandi ookeani 1933. aastal, traagiline lõpp).  Korvpallis  Leedu  meeskond 1937. aasta
Riias   sai   Euroopa   meistriks   (1939,   2003).  Majandus:  Esimestel   aastatel
majanduselus   oli   probleemiks   rahapuudus   -   Kuni   rahasüsteemi   korrastamiseni
käibisid   siin   idamargid.   Välisleedulased   ostsid   obligatsioone.   Valuutareservide
kogumisele aitas kaasa Moskvalt saadud 3 miljonit kuldrubla. 1922 - Kehtestati oma
raha  lit,   mis   kullavarudega   võrdus   10   USA   sentiga.   Vabaneti   Saksa   majanduse
dominatsioonist.  Hinnad stabiliseerusid.  Leedu oli agraalne maa, mida domineeris
loomakasvatus , mis moodustas põhilise osa ekspordist.   EKSPORT : 26% liha, 40%
piimasaadused, 37% munad. Leedu tööstus andis toodangut siseturu tarbeks. 
Vilniuse ja  Klaipeda  küsimus Leedu välispoliitikas- Suhted Poola ja Leedu vahel
olid pingelised, sest Poola annekteeris Vilniuse. 1920-1922 aastatel toimus Vilniuse
küsimuse   lahendamine.   Vilnius    oli   Leedu   suurvürsti   riigi   vägevuse   sümbol,   mida
rahvas   vajas,   kuid   rahvuslikult   oli   tegemist   poola-juudi   linnaga   (leedulased   vaid
2,1%). 1923. aastal liitlasmaade suursaadikute konverents otsustas, et Vilnius kuulub
Poolale.   Diplomaatilised   suhted   puudusid,   piir   oli   suletud,    liiklus     seisis .   Suhete
tervanemine toimus 1927. aastal kui Poola ja Leedus kehtestus autoritaarne võim (A.
Smetona   ja   Jozef   Pilsudski),   mis   ähvardas   kasvada   sõjaohuks.   Rahvasteliidu
resolutsiooniga tühistati sõjaseisukord Poola ja Leedu vahel - Mõlema osa poolele oli
see võit. Leedu uues põhiseaduses pealinn oli jätkuvalt Vilnius. 
Poola  ultimaatum  (17. märts 1938): Sai alguse piirikonfliktist, kui tapeti ära Poola
sõdur. Leedule seati ultimatiivne nõue seada sisse diplomaatilised suhted ja avada
saatkonnad Varssavis ja Kaunases, mis tähendaks seda, et Leedu nõustub, et Vilnius
on Poola pealinn. Vastuse  andmiseks  anti 48 tundi, ähvardades Leedut keeldumise
korral sõjaga. Saksa-Poola mittekallaletungileping. Leedu mõistis, et ei tasu riskida
oma   riigiga   ja   1935.   aastal   esitati   memorandumi:   “Meil   on   Klaipeda,   kuid   seda
ähvardab   suur   oht;   meil   ei   ole   Vilniust   ja   lähemas   tulevikus   pole    loota    selle
tagasisaamist.” Me peame kaitsma  Klaipedat. Leedu oli  raskes  olukorras: Lõunas
asus Poola; Põhjas oli Balti liit; Idas asus ebausaldusväärne Nõukogude Liit; Läänes
asus Saksamaa. 1939. aastal Saksamaa  liitis  enda alaga Klaipeda. 
7.  Leedu II maailmasõja aastail 1939-1945.
 
II maailmasõja algus ja Vilniuse tagasisaamine-  MRP salaprotokoll nägi ette, et
Leedu   läheb   Saksamaa   mõjusfääri.   Pärast   Saksamaa    kallaletungi    Poolale   tungis
Nõukogude Liit Poola idaossa - Leedu jäi neutraalseks. 28. septembril 1939. aastal
sõlmisid  Molotov  ja Ribbentrop uue Nõukogude-Saksa piiri, mis andis suurema osa
Leedust Nõukogude Liidule.  Stalin  hakkas oma mõjupiirkondi kinnistama, kasutades
pealesunnitud  vastastikuse   abistamise   pakte.   Leeduga   sõlmiti   vastastikuse
abistamise pakt  10. oktoobril 1939. aastal  - Präänikuks sai Leedu endale Vilniuse
ning vastutasuks nõuti baase 20 000- mehelise Punaarmee pagiutamiseks (Leedus oli
20 000 sõdurit). Vilniuse tagasisaamise rõõm varjutas nõukogude baasidest tuleneva
ohu - Poola sõjaväelased pagesid Leedusse ning Leedu oli kohustatud tsiviilpõgenike
eest hoolitsema. Vilniuse piirkond oli majanduslikult nõrgemini arenenud. 
NSV Liidu ultimaatum 14.06.1940 ja nõukogude okupatsioon Leedus- 25. mail
1940 esitas Nõukogude Liit Leedule süüdistuse - Leedulased õhutavad punaarmeelasi
deserteeruma   ning   spioneerivad   Punaarmee   vastu.  14.   juuni   1940   Nõukogude
ultimaatum   -  Nõuti   Leedu   siseministri   ja    kaitsepolitsei    juhi   arreteerimist,
nõukogudesõbraliku   valitsuse   moodustamist,   täiendavate   nõukogude   sõjavägede
sisselubamist.  Vastust   nõuti   järgmise   päeva   hommikuks   kell   10:00.   Leedu   loobus
sõjalisest vastupanust ja alistus. 15. juunil marssis juba 200 000 punaväelast Leetu.
Sovetiseerimine:  Esialgu   juhtisid   sovetiseerimist   Leedus   NSVL   asevälisminister
Vladimir Dekanozov  ja  Nõukogude  Liidu   saadik  Nikolai   Pozdnjakov. Ametisse
määrati Moskvameelne valitsus -  Justas Paleckis  - Poliitiliselt kogenematu, sobilik
figuur  nukuvalitsuse jaoks.   Korraldused :  1) Saadeti laiali IV seim, 2) Legaliseeriti
Leedu Kommunistlik Partei, 3) Vabastati vasakpoolsed poliitvangid, 4) Lahutati  kirik
riigist,   5)   Arreteeriti   üle   500   tuntud   leedu   tegelase   (küüditatud),   6)
Mittekommunistlikud    organisatsioonid    keelustati,   7)   Rahvaseimi   valimised
(võltsitud), 8) Natsionaliseeriti maa ja peamised majandusobjektid, 9) Võeti vastu
Nõukogude   konstitutsioon,   10)   Toimus   sakslaste   ümberasutamine   Leedust
Saksamaale   (vastupidi).   Talupoegadele   olid   pandud   kõrged   toiduainete   andmise
normid   ja   töökohustus.   Toimus   Leedu   rahaühiku   devalveerimine   (sundkursi
kehtestamine  rubla  suhtes). Hinnad tõusid neli korda,  palgad  tõusid  vaevalt  2 korda.
Meelepaha kutsus nõukogude kirikuvaenulik poliitika. 
Repressioonid  ja  vastupanuliikumine  Leedus nõukogude ja saksa okupatsiooni
ajal-  Nõukogude   okupatsioon:  Esimesel   nõukogude   aastal   lootis   kommunistlik
valitsus   täielikult   eemaldada   kõik   Leedu    institutsioonid .   Laialdane   oli   passiivne
vastupanu   sabotaaž   töökohtadel   ja   nõukogude   ürituste   boikoteerimine.   Toimus
repressioonide   tugevdamine.   Kaunase   vangla   kambrid,   mis   olid   ette   nähtud   4
inimesele, olid täidetud 10-12 inimesega. Kokku arreteeriti enne sõda või tapeti või
saadeti NSVL vanglatesse (surid) umbes 5000 leedu avaliku tegelast. Põrandaalune
vastupanuliikumine   -  Roomas   tulid   kokku   Leedu   diplomaadid   ja   lõid  Leedu
Rahvuskomitee.   Berliinis   loodi  Leedu   Aktivistide   Rinne  (LAF),   millel   olid
põrandaalused keskused ja organisatsioonid Leedus. Eesmärgiks oli taastada Leedu
iseseisvuse.  14. juuni 1941 massiküüditamine  -  18 000 leedulast. I Nõukogude
okupatsiooni ajal Leedus hukkus 50 000 inimest. 
Saksa   okupatsioon:  9.   novembril   1942.   aastal   edastati   memorandumi   protestiga
Leedu   koloniseerimise   ning   leedulaste   ja   poolakate   väljatõstmise   vastu,   samuti
repressioonipoliitika   vastu   juutide   suhtes.   1943.   aastal   toimusid   talupoegade
karistamised,   tööjõu   ja   kahuriliha   mobiliseerimine.   Kujunes   välja   vastupanu
liikumises kaks tiiba: 1) Leedu Rinne - Kasvas välja LAF’ist, mis tegeles passiivse
vastupanuga, 2)  Leedu Vabadusvõitlejate Liit  - Sõjakam natsismivastane tiib, mis
tegi   sõjalist   vastupanu.  16.-18.   aprill   1943   repressioonid   -  46   ühiskonnategelast
saadeti koonduslaagrisse, suleti Kaunase ja Vilniuse ülikool ja teised kõrgkoolid. 
Leedu   Aktivistide   Rinne-  11.   novembril   1940.   aastal   loodi   Berliinis.   Peamine
organisatsioon , mis tegeleas vastupanuliikumisega Leedus, sest tal olid olemas omad
keskused. Eesmärgiks oli taastada Leedu iseseisvus. LAF juhiks oli Škirpat. Sai kõigi
kommunismivastaste   rühmade   ühendajaks.   Ootasid   Nõukogude-Saksa   sõja
puhkemist. 
Saksa   mobilisatsioonikatsed-  1.   märtsil   1943.   aastal   alustasid   saksa   võimud
värbamist  Leedu SS-Leegioni - Kuhu taheti koondata 30 000 - 40 000 meest, kuid
ebaõnnestus   vastupanuliikumise   tõttu.   Sellele   järgnesid   repressioonid.
Okupatsiooniaastail õnnestus saksa võimudel organiseerida 20 omakaitse pataljoni,
millest   mõned   saadeti   rindele.   18.   juulil   1943.   aastal   nõuti   270   000   inimese
ümberasustamist Saksamaale tööteenistuseks, ebaõnnestus. 1944. aastal anti luba luua
Leedu kohalikud kaitsejõud, mis pidid kaitsma Nõukogude armee vastu. Armeega
registreerus 20 000 meest, siis saksa võimud mõistsid, et nad kasutavad seda sõjaväge
enda eesmärkide saavutamiseks. 
Holocaust-  Saksa   okupatisooni   tulemusena   tapeti   90%   leedu   juutidest   (200   000).
Saksa okupatsiooni ajal hävitati Leedus üle 250 000 juuti. Juutide hukkamisi teostasid
spetsialiseeritud   natsiüksused.   Ei   saa   eitada   massilise   juudivaenulikkuse   puhangut
leedulaste   hulgas   ja   aktiivset   osalust,   omaalgatuslikkust   juutide   mõrvamisel   ning
nende vara röövimisel. Juutide tapmisega oli seotud  Leedu  politseipataljonid   - 15
pataljonist osales selles vähemalt 10. 
Uus nõukogude okupatsioon- 1944-1945. aastal toimus Nõukogude Liidu  pealetung
Valgevene rindel, mis viis ka Leedu hõivamiseni. Leedu vallutus lõppes 1945. aastal
Klaipeda piirkonna liitmisega Leedu NSV-ga, mille pindala kasvas. Leedu elanikkond
oli   suuresti   vähenenud.   Klaipeda   hõivamisel   osales   Nõukogude  Armee   16.   Leedu
diviis  (50 000 leedu meest). 1944. aastal Leedu juhtimist teostas ÜK(b)P KK Leedu
büroo Moskvas eesotsas Mihhail Susloviga - Leedu võimu kõrgeim instants. 1944.
aastal tapeti 2000 leedu partisani ja üle 5000 arreteeriti. Moodustati   SARK , mille
eesmärk oli võidelda partisanide vastu - Suurimad salgad purustati. Mihhail Suslov
palus L. Berialt, et  saadetakse  täiendavad SARK jõud (9 polku). 1945. aastal mõisteti
sõjatribunali alusel süüdi 8500 inimest, kellest 500 maha lasti. 
Leedu  inimkaotused -  Enne II MS Leedus elas 2 900 000 inimest, 1945. aastaks
Leedus   elas   2   400   000   inimest.   Nõukogude   Liit   küüditas:   85   000   inimest,
mobiliseeris: 60 000, evakueeris: 20 000. Sakslased küüditasid/hukkasid: 250 000
inimest, tööteenistus: 75 000 inimest. 
8.  Leedu NSV:
Metsavendlus- Metsasõdu toimus 1944-1953 aastatel, milles hukkus 50 000 inimest.
Esimesed partisanisalgad loodi Leedus juba Saksa okupatsiooni ajal (1943):
1) I etapp - 1944-1946: Suur ulatus ja aktiivse võitluse  taktika . Kõige traagilisem
võitlusperiood, sest hukkus 10 000 leedulast. 
2) II etapp - 1946-1948:  Massiline partisanivõitlus, milles osales 20 000 partisani.
Territoriaalselt oli Leedu jaotatud 9 vastupanupiirkonnaks. Nende vastu opereerisid 60
000   -   100   000   nõukogude   sõjaväelast   koos   suurtükiväe   ja   lennuväega.
Vastupanuliikumise juhtideks olid leedu  ohvitserid  ja haritlased (õpetajad). 1944-1947
- Hukkus 13 000 nõukogude sõjaväelast, kuid Leedu partisanide andmeil ulatusid
vaenlase kaotused 80 000 meheni. Partisanid kaotasid 30 000 meest. 
3) III   etapp   -   1948-1953:  Tsentraliseeritud   struktuuride   loomise   katsed.
Silmapaistvaim partisanide juht oli Leedu armee kapten Jonas Žemaitis-Vytautas -
Sai suurima metsavendade salga juhatajaks, mis isegi andis regulaarselt 2 korda kuus
välja ajalehte “Vabaduskell.” Lõi uue  juhtimisskeemi  - Regionaalsed peakorterid,
mis   ühendasid   poliitilise   kui   ka   sõjalise   juhtimise.  Leedu   Vabadusvõitluse
Liikumine - Tulid kokku kõigi partisanisalkade esindajad ning loodi nõukogu, mille
eesotsas oli J. Žemaitis ning avaldati 1949. aastal   deklaratsioon : 1) Demokraatliku
Leedu Vabariigi taastamine toimub kristliku moraali ja rahvusvahelise seaduse alusel,
2) Kuni uue Seimi valimiseni täidab presidendi kohuseid J. Žemaitis-Vytautas. Ta
püüdis võidelda  joomise  ja distsiplineerimatuse vastu, anda võitlusele spioonide ja
reeturitega   seaduslikumat   vormi.   1947.   aastal   nõukogus   olid   juba   mitmed
kommunistid . 1951. aastal J.Žemaitist tabas  tromboos  ja osaline  halvatus  (1,5 aastat).
1953. aastal õnnestus  NKVD -l reeturiga abiga ja närvigaase kasutades elusalt tabada
metsavendade   juhti   ja   viidi   ta   Moskvasse.   1954.   aastal   lasti   ta   maha.   Üksikud
partisanide grupid tegutsesid 1960. aastateni. 
1949. aasta   märtsiküüditamine   ja    kolhoseerimine -  1946.   aastal   kavandati
viisaastaku   plaan   (1946-1950),   mis   pidi   looma   tingimused   Leedu
integreerimiseks   Nõukogude   Liidu   süsteemi.    Kesksel    kohal   oli
põllumajanduse   kollektiviseerimisel.   1945.   aastal   korraldati  nõukogulikku
maareformi  - Maareform redutseeris kõik üle 30 ha suurused  talud  ja jagas
uusmaasaajatele.   Kogu   maad   natsionaliseeriti.   1947.   aastal   rajati   esimene
kolhoos  ning alustati võitlust keskmike ja jõukate talupoegade vastu ( kulakud
~ 15 000 talupoega). 1948. aastal võeti vastu otsus moodustada  kolhoosid
Leedus.  Küüditamine:  1)   22.-23.   mai   1948.   aastal   -  Suurim
küüditamisaktsioon Leedus:  11 365 perekonda ehk 40 000 inimest. 2)  II
suurküüditamine - 25.-28. märts 1949: 8 765 perekonda ehk 32 000 inimest
(Kolhoosikorra   saavutamiseks).   3)  Järjekordne   massiküüditamine  -   2.-3.
oktoobril 1951: 16 000 inimest. 4) 1952. aasta küüditamised - 312 perekonda
ehk 1100 inimest. Metsasõja toetusbaasi lammutamine. Kolhoseerimine viis
näljahädani. 
Nõukogulik industrialiseerimine- 1970. aasta paiku oli pool elanikkonnast hõivatud
tööstuses. 1970. aastal SKP 55% tööstus, 27% põllumajandus ja ehitus 9%. 1970.
aastaks tähtsamad tööstusharud: masina- ja metallitööstus (33%), kergetööstus (25%)
ja toiduainetetööstus (13%). 1988. aastal esikolmikus olid toiduainetetööstus, masina-
ja metallitööstus ja keemiatööstus. 1970.-1980. aastail päärdati rõhku  energeetika - ja
keemiatööstusele.   Leedus   toodeti   700   000   tonni   mineraalväetist.   Energeetia   ja
kütusetööstus põhinesid naftal, gaasil ja kivisöel. Kõik see viis Leedu ökokatastroofi
äärele ja vallandas looduskaitseliikumise. 
Kollaboratsionalism   ja   rahvuskommunistid-  1950.   aastatel   leedulaste   osakaal
kommunistlikus  parteis  oli 1/4. Leedulaste osakaal parteis hakkas jõudsalt kasvama
1950ndatel aastatel ( perestroika  ajaks 70%). LKP eesotsas seisis kuni 1974. aastani A.
Sniečkus  -   Truu   Kremlile.   Rahvusliku   opositsiooni   armutu   mahasuruja.   Edukalt
sovetiseeris Leedut. Leedulaste suurem komparteistumine nõukogude ajal on andnud
alust   spekulatsioonideks  -  Rahvuskommunistid  suudavad  edukamalt  kaasa   aidata
rahvuskultuuri arengule ja vähendada vene sissetungi ja mõju. Peale Stalini surma ja
Ungari ülestõusu mahasurumist hakati rohkem pöörama tähelepanu kommunistliku
parteide liikmeskonnale ja üritama rakendada rohkem kontrolli. 
Nõukogude   rahvuspoliitika   Leedus-  Leedus   oli   kõrge   loomulik   iive,   mis   aitas
kiiresti   taastada   sõjaeelse   rahvaarvu   1970.   aastaks.   Leedu   elanikkonna   rahvusliku
struktuuris jäi domineerima leedulased: 1923: 80,6%,  1959 : 79,3% ja 1989: 79,6%.
Venekeelse   elanikkonna   osakaal   kasvas   2,5%   -lt   12%-le.   Industrialiseerimise
kõrvaltulemuseks oli venekeelse elanikkonna  suurendamine  - Alates 1945. aastast tuli
Leetu üle 300 000 venelase . 
Kultuur   okupeeritud   Leedus-  Nõukogude   okupatsiooni   ajal   Leedu   kultuur   sai
tõsiselt kannatada. 1950. aastal lasti õhku mälestusmärk “Kolm risti” (1916).  Kukutati
Vilniuse katedraalis Püha Kazimirase, Püha Helena ja Püha Stanislausi kujud. 1950.
aastal keelustati V. Kudirka Leedu vana hümn ja asendati uue Leedu NSV hümniga.
Tähistamaks   Leedu   NSV 10.  aastapäeva   hävitati   Leedu  Vabadusmonument.   1946.
aastal tagakiusati “kosmopoliitilikke” kirjanikke. 1960. aastail algas Leedus kodu-
uurimise   ja   muinsuskaitseliikumine,   mis   tõstis   au   sisse   Leedu   kuulsusrikka
minevikku . 
Katoliku  kirik  ja  dissidentlik liikumine-  1948. aastal  toimus  kõigi  kirikuvarade
natsionaliseerimine   ja   ideoloogiline   rünnak   Leedu   katoliku   kiriku   vastu.   1/3
külavaimulikest küüditati või tapeti.  Sajad  kirikud ja  kloostrid  suleti. 1968. ja 1972.
aastatel   koostasid   leedu   katoliiklased   2   massipetitsiooni   religioosse   tagakiusamise
vastu (17 000 allkirja) ning saadeti ÜRO-sse, kust vastust ei saadud. Tõmbas endale
USA   ajakirjanduse   tähelepanu.   Dissidentlus :  1972.   aastal   hakkas   ilmuma   Leedu
katoliku   kiriku   kroonika   (1972-1987),   mis   registreeris   kõik   rahvuslike   õiguste
rikkumised   ja   teisitimõtlejate   tagakiusamides   Leedus.   1970.   aastal   algas   Leedus
dissidentlik liikumine. 
Leedu   emigratsioon-  Sõda   pillutas   leedulased   üle   maailma   laiali.   Levis   nali:
“Leedulased on maailma suurim rahvas - süda on Leedus, mõistus Siberis ja rahatasku
Ameerikas.” Nõukogude võim isoleeris Leedu  muust  maailmast. USA-s elas 1930.
aastal 440 000 leedulast ja mujal veel 100 000. 1944. aastal põgeneti Nõukogude
armee   eest   läände   60   000   leedulast.   Peamiselt    mindi    USA-sse,   Kanadasse   ja
Austraaliasse. Põhiosa, kes emigreerusid olid haritlased, ametnikud ja  vaimulikud .
1990. aastal USA-s elas 526 000 leedu kodanikku, Kanadas 35 000, Lääne-Euroopas
24 000, Austraalias ja Uus- Meremaal  10 000 leedulast. 
9.   Taasiseseisvumine :
Iseseisvusliikumise algus 1980. aastate teisel poolel-  1980. aastal avaldati  protesti
NSVL   agressiooni   vastu   Afganistaanis.   1980.   aastate   algul   toimus
keskkonnakaitseliikumine.  1971 . aastal oli 20 000 liiget siis 1983. aastal oli juba 320
000   liiget   -   Protestiti   Leedu   looduse   ja   ühiskonna   reostamise   vastu   -
Tuumaelektrijaama ehitamise vastu; naftaleiukohtade avastamine.  1980. aastate II
pool:  Gerrontokraatia   ajal   (1984-1985)   nõrgenes   nõukogude   võim   Leedus.  Andis
järele  kirikuvastane  kampaania - Ametisse pühitseti mitu uut piiskoppi. Haritlased
nõudsid tõkete kaotamist  teaduses , avaldasid muret üle leedu keele seisundi (sõnavara
reostatud vene keelega). 1985. aastal võimule tuli M. Gorbatšov, kes andis lootust,
lubades reforme (Perestroike) ja ühiskonna avatust ( Glasnost ). Leedu kommunistlik
partei   ei   suutnud   vastu   seista   rahvuslastele.  23.   august   1987   -  Kogunes   rahvas
Vilniuses tähistama MRP 48. aastapäeva.  Vastuseks  korraldas kommunistlik partei ja
KGB ametliku meedia vasturünnaku ja vastudemonstratsiooni, toimus orgnaisaatorite
vangistamine   ja   ahistamine   -   Kukkus   läbi,   sest   Gorbatšov   kutsus   demokraatlikele
reformidele ja avalikustamisele. See tekitas segadust kommunistidele ning püüdsid
takistada   Leedu   iseseisvuse   väljakuulutamist   16.   veebruaril   1988.   aastal   70.
aastapäeva puhul kavandatavat massidemontratsiooni. Leedu linnad olid sõjaväe ja
miilitsa    ning   julgeoleku   valvsa   pilgu   all   -   Demonstreeriti   hirmu   ja   anti   alust
ägedamale kriitikale võimude vastu. Toetust sai reformistliku Eestimaa Rahvarinde
loomisest, mis ergutas Leedu Kommunistliku partei reformimeelseid. 
“Sajudis”  (1988-1990 iseseisvusliikumine) -  1988. aastal moodustati 35-liikmeline
initsiatiivgrupp Perestroika toetuseks, mis sai Leedu Taassünni liikumise ehk Sajudis
tuumikuks.  Sajudis  -   Pool   liikmeskonda   olid   LKP   liikmed.   1988.   aastal   toodi
demonstratsioonidele    rahvuslipp    ja   sümbolid   ning   nõuti   suveräänsust,   looduse   ja
rahvuskultuuri   kaitset.  “Roheline   marss”  -   Sajudise   poolt   korraldatud
demonstratsioon , mis kaasas väikelinnu ja asulaid. 1988. aastal esimest korda üle
sajandite   nimetati  V.   Sladkevičius  kardinaliks.  23.   august   1988  -  MRP   49.
aastapäeva demonstratsioon, kus nõuti salaprotokollide avalikustamist ja tagajärgede
(Balti riikide annekteerimist) tunnistmaist.  Seepeale  ründasid nõukogude siseväed ja
miilits    organiseerijaid   -   LKP parteijuht   tagandati   võimult.   LKP  etteotsa    tõusis  A.
Brazauskas   - NSVL vägede väljaviimise vastu, lubas laialdasi reforme, kuid kõik
nõukogude süsteemi raames. 
1988 oktoober “Sajudise” asutamiskongress -  Kujundas uue liikumise struktuuri:
valiti   täidesaatva   nõukogu,   mille   esimeheks   sai  Vytautas   Landsbergis.   Sajudise
peamised   programminõuded:   1)   Õigusriik,   2)   Majanduslik   autonoomia,   3)
Enesemääramisõigus,   4)   Leedu   keel   ametlik   keel,   5)   Võrdsed   õigused
vähemusrahvustele. Kuulutatigi Leedus leedu keel ametlikuks  keeleks , 16. veebruar
Leedu rahvuspühaks. Sajudis hakkas nõudma taastada Leedu iseseisvust. Leedu partei
tunnistas kõik küüditamised ja Leedu okupatsiooni. 1989. aastal tunnistati, et Leedu
otsus ühineda NSVL oli õigustühine (seadusvastane).  Balti kett 23. august 1989 -
Miljon inimest ühtses  rivis  Tallinnast Riia ja Vilniuseni avaldasid protesti. Tulemus:
NSVL pidi tunnistama MRP salaprotokollide olemasolu ehk NSVL okupatsioon ja
annektsioon    oli   ebaseaduslik.   1989.   aastal   peetud   LKP   kongressil   hääletas   855
delegaati 1050-st selle poolt, et väljuda kommunistlikust partei ja asutada iseseisva
sotsiaaldemokraatliku partei. 
Leedu   iseseisvuse   väljakuulutamine   11.   märtsil   1990-  Veebruaris   1990.   aastal
toimusid esimesed mitmeparteilised valimised Nõukogude Liidus ehk Ülemnõukogu
valimised. Võitlus toimus Sajudise ja Leedu KP vahel, võiduka ülekaalu saavutasid
Sajudise   -   141   kohast   Sajudise   sai   97   kohta.  11.   märtsil   1990  -   Ülemnõukogu
kuulutas välja Leedu Vabariigi  taastamise  koos sõjaeelse vapi ja lipuga (Leedu NSV
kaotati   ära),   kehtestati   1938.   aasta   põhiseadus.   Ülemnõukogu   esimeheks   ehk
riigipeaks  sai  V. Landsbergis.  NSVL:  Kuulutas Leedu deklaratsioonid kehtetuks ja
rakendasid mässulise Leedu vastu repressiivmeetmeid. Sõjaväelased hõivasid LKP
hoonet. Majandusblokaad - Leedu ei saanud bensiini, diislikütust. Gorbatšov ähvardas
Leedut territooriumite tagastamise ja reparatsioonimaksude nõudmisega. Majandusabi
USA-lt, Suurbritannialt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Olukorda teravdasid erimiilitsa
ehk    OMON ,   mis   teostasid   kallaletunge   Leedu   tolli-   ja   piiripunktidele.   Viimaks
otsustati rakendada sõjalist jõudu leedulaste vastu. 
Vilniuse   veresaun   13.   jaanuaril   1991-  Varahommikul   ründasid   nõukogude
dessantvägede tankiüksused ja eriüksused (KGB “Alfa”) Leedu TV teletorni, tappes
14 leedu tsiviilisikut ja haavates sadu. LKP üritas sõjaväe toel võimu üle võtta. Vene
NSFV   koos   president    Boriss    Jeltsiniga   mõistsid   hukka   toimuvat   -   Sõlmis   Balti
riikidega koostöölepingu ja lubas, et lõpetab sõjategevuse. Lääs protestis Nõukogude
Liidu   võimu   vastu.  9.   veebruaril   1991.   aasta    referendum    -  90,2%   hääletas
iseseisvumise poolt ja 5,5% vastu. 
Vene   vägede   väljaviimine-  Lõplikult   kindlustas   Leedu   iseseisvuse   kommunistlik
riigipöördekatse   läbikukkumine   18.-22.   augustil   1991.   aastal.   OMON-i   üksused
tõmmati Baltikumist tagasi ja Leedu politsei võttis üle KGB peakorteri Vilniuses.
Üksteise järel Läänemaailm hakkas  tunnustama  Leedu, Eesti ja Läti valitsust. 
10. Leedu Vabariik: 
Riigi   ülesehitamine   ja   poliitiline   areng   viimase   20   aasta   jooksul-
Parlamendivalimised ja viimasel ajal ka  presidendivalimised  on Leedus valmistanud
välisvaatlejate   jaoks   suuri   üllatusi.  Võrreldes   Eesti   ja   Lätiga   on   Leedu   valitsused
olnud mõnevõrra lühemaealised ja poliitilised pöörded dramaatilisemad.1991-1992 -
Võitlus   Ülemnõukogu   esimehe  V.   Landsbergise  ja   opositsiooni   vahel   ehk
Sotsiaaldemokraadid.  Sajudise   liikumine   läks   paremale,   kaotades   suure   osa
haritlaskonnast.   1993.   aastal   Sajudis    lagunes    -   Parempoolne   enamus   moodustas
konservatiivide partei ehk  Isamaaliit  eesotsas V. Landsbergisega. Sajudise valitsused
teostasid   rahareformi   ja   erastamisprogrammi,   kuid   ei   suutnud   vältida   tööstuse   ja
elatustaseme langust. Sellest tulenevalt õnnestus opositsioonilistel LDTP 1992. aastal
saavutada   suur   valimisvõit   (75/141).  A.   Brazauskase  juhtimisel   teostasid
sotsiaaldemokraadid   mõõdukamat   ja   ettevaatlikumat   süsteemireformimist.   1993.
aastal A. Brazauskas sai presidendiks. 1993. aastal alustati  õigusreformi  ja jätkati
majanduse ümberstruktureerimist. Esimesena Balti riikidest jõudis Leedu 1993.
aastal   vene   sõjaväest   lahti   saada.   1995.   aastal   toimus  finantsskandaal,   mis   viis
pankrotti  3 suuremat panka - Hulk pangategelasi ja  poliitikuid  sattus politseijuurdluse
alla. Järjest rohkem räägiti korruptsioonist. 1996. aastal parlamendivalimister saavutas
Isamaaliit  suure   võidu   üle   Sotsiaaldemokraate.   1990.   aastate   keskpaiku   elab   üle
poole Leedu elanikkonnast vaesuse piirist allpool ning 1/10 on töötud. 2004. aasta
valimised   demonstreerisid   rahva   usaldamatust   riigi   vastu   ning   on   suurenenud
vastuvõtlikkus   populismi   suhtes.  2008.   aasta   valimised:  Seimivalimisi   tähistasid
Vene ohu tõrjumine, pööre konservatiivsusse, populismi jätkuv levik, vasakpoolsuse
krahh ja rahva ulatuslik ükskõiksus. Referendum kukkus läbi väiksema osaluse tõttu.
Suurimaks parteiks tõusis  blokk  Isamaaliit - Leedu Kristlikud Demokraadid. Võidu
tõi Venemaa ohu rõhutamine.
Parteipoliitiline süsteem ja valimistulemused-  Leedu on parlamentaarne riik, kus
valitsusvõimu  teostab  4 aastaks valitud parlamendi (Seimi) poolt moodustatav valitsus
eesotsas peaministriga. Võrreldes Eesti ja Lätiga siis Leedu presidendil on suurem
mõju välis- ja  kaitsepoliitika  teostamisel. Rahva poolt 5 aastakts otse valimiste teel
valitakse   endale   president.   Probleem   on   tasakaalu   küsimuses    riigipea    ja   valitsuse
vahel. Presidendil on suurem vetoõigus parlamendi poolt väljakuulutatud seaduste
üle,   mille   ületamiseks   peab   parlamendil   olema   absoluutne   häälteenamus.   Leedu
presidendil   on   seadusandliku   initsiatiivi   õigus.   2008.   aasta   parlamendi   valimise
tulemused: 1) Isamaaliit 45 kohta, 2) Sotsiaaldemokraatlik partei 25 kohta, 3) Leedu
Rahvusliku Taassünni partei 16 kohta, 4) Uus Liit 15 kohta. 
Majanduslik  areng-  Taasiseseisvumise järel  tuli  Leedul  läbi  teha  raske üleminek
plaanimajanduselt   turumajandusele   -   Viia   läbi   rahareform,   majanduse
ümberstruktureerimine,   seista   vastu   inflatsiooni   survele   ja   ümber   orienteerida
väliskaubandus. 1991-1995 toimus suur  majanduslangus  (1/10 töötud, 50%  vaesuses ).
1992. aastal inflatsiooni kasv 960% stabiliseeris tänu valuuta sisseviimisele. Põhiline
osa SKP-st annab teenindussektor (kaubandus ja telekommunikatsioon). Alates 2000.
aastatest    on   tööstus   kasvanud:   toiduainetetööstus,   keemia-   ja   farmaatsiatööstus.
Põllumajandus moodustab 8% SKP-st, kuid omab suurt tähendust. Tähtsaimad on
teravilja,   suhkrupeedi,   kartuli   ja   juurviljakasvatus,   piimakarja-   ja   seakasvatusega.
Väliskaubanduse  partnerid : 1992. aastal  suundus  3/4 Leedu ekspordist Vene NFSV
ja   Valgevenesse.   1996.   aastal   läks   ligi   40%   (2002:   50%)   ekspordist   Saksamaale,
Suurbritanniasse. Venemaa osatähtsus Leedu  kaubavahetuses  on kõige suurem - 2002.
aastal läks Leedu ekspordist 11,3% (Eestil 3,4%, Lätil 5,9%). Tänu viimastel aastail
tõusnud   naftahindadele   annavad   naftakompaniid   Leedu   riigile   100   miljon   dollarit
aastas. Leedu  naftaressursid on 64 miljonit tonni  - 10 aasta toodang.  Elatustase:
Leedu jääb maha Eestist, kuid on ees Lätist. 
Välispoliitiline seisund-  Poola:  1992. aastal külastas Leedut Poola president, peale
mida hakkas kiiresti paranema Poola-Leedu suhted. 1994. aastal allkirjastati sõprus- ja
koostööleping, loobudes kõigist ajaloolistest pretentsioonidest. Vabakaubandusleping
sõlmiti 1997. aastal. Venemaa: 1997. aastal sõlmiti piirileping, kuid  ratifitseerimine
toimus alles 2003. aastal. Kuid Leedu suhted Venemaaga jäävad  kauaks  keeruliseks.
2005. aastal 9. mail Leedu ei võtnud osa Suure Isamaasõja lõppemise 60. aastapäeva
pidustusel.  Valgevene:  Suhted   on   problemaatilised.   2010.   aastal   nõuti   kindral
Vladzimir Uskopštšuki väljaandmist Leedule, sest 1991. aastal jaanuariveresauna ajal
oli   Vilniuse   garnisoni   ülem   ja   keda   Leedu   süüdistab   veresauna   korraldamises   -
Valgevene on keeldunud tema väljaandmisest ning teinud temast asekaitseministri.
Rahvusvaheline:  1994.   aastal   Leedu   vabandas   Iisraeli   visiidil   kaasalöömise   eest
holocaustis. 
Liitumine EU ja  NATo -ga-  Leedu koos teiste Balti riikidega edukalt ühines 2004.
aastal NATO ja Euroopa Liiduga.