loobuda (taas on selles osas tegelikult Eesti võimalused parimad). Erinevaks jooneks võib lugeda veel ka seda, et päris iseseisvumisprotsessi alguses 1987-1988 oli Eesti aktiivseim riik kolmest Balti riigist, pean silmas suveräänsusdeklaratsioone, mille Eesti 16.11.1988 Balti riikidest esimesena esitas. Läti-Leedu olid üsna äraootaval seisukohal. Muidugi on peale iseseisvumist Eesti (president Meri), Läti (president Ulmanis) ja Leedu (presidendid Brazauskas ja Adamkus) nii poliitilised kui ka majanduslikud kursid erinenud. Nördimusega võib jälgida nägelusi, millele kulutatud energiat võiks kasutada hoopis otstarbekamalt koostöö arendamiseks. Samuti ei pea ma õigeks Eesti kutsumist euroläbirääkimiste esimesse vooru usun, et eriti leedukatel on seda raske alla neelata. Taasiseseisvumine ja Balti kett jäävad minu jaoks Balti riikide ühtsuse sümboliteks ning loodetavasti on neil riikidel tulevikus enam sarnast kui erinevat.
28.09.1994 Estonia hukk http://www.abiks.pri.ee NIMED Adenauer K. SLV kantsler 4050 Aleksander I Vene tsaar 19. saj. Aleksander II Vene tsaar ärkamisajal Aleksander III Vene tsaar, venestaja 19. saj. Alleade S. 70.aastatel sotsialit Anvelt J. Eesti enemlaste juht, juhtis oktoobri pööret Eestis Brandt W. SLV kantsler 6070 Brazauskas A. Leedu president 90 Brussilov A. Venemaa kindral, sõjavägede ülemjuhataja Chaplin C. kuulus näitleja, koomik ja rezisöör Churchill W. Suurbritannia peaminister Cimze J. õptajate seminari rajaja (Valga) Dali S. sürrealist Dawes C.G. USA riigisekrätär Disney W. kuulus multifilmide looja Dzugasvili J. e. Stalin NSVL diktaator Eisenhower D. USA president 50 Eller H
VÕTTE JUHID kuna siin olid NSVL Oligarhid, suuremad konföderatsioon. CEO väed siis, suurt rolli ettevõtted (sadamaid Selle liider oli B. mängisid need väed, palju, energeetika, Lubys, kes siis esitati need struktuurid uued 92 peaministriks. püsisid. Esimeseks telekommunikatsiooni kooskäimise vormiks ettevõtted, pangad) Brazauskas nimekiri oli direktorite klubid. Sealt siis hakkasidki 2000 välja kujunema 1992 94 igasugused Roman Paksas majandusministri grupeeringud Leedu president kandidatuuri pakkus (oligarhid) 2003-2004, kes välja olemasolev süüdistati siis selles,
"Roheline marss" - Sajudise poolt korraldatud demonstratsioon, mis kaasas väikelinnu ja asulaid. 1988. aastal esimest korda üle sajandite nimetati V. Sladkevicius kardinaliks. 23. august 1988 - MRP 49. aastapäeva demonstratsioon, kus nõuti salaprotokollide avalikustamist ja tagajärgede (Balti riikide annekteerimist) tunnistmaist. Seepeale ründasid nõukogude siseväed ja miilits organiseerijaid - LKP parteijuht tagandati võimult. LKP etteotsa tõusis A. Brazauskas - NSVL vägede väljaviimise vastu, lubas laialdasi reforme, kuid kõik nõukogude süsteemi raames. 1988 oktoober "Sajudise" asutamiskongress - Kujundas uue liikumise struktuuri: valiti täidesaatva nõukogu, mille esimeheks sai Vytautas Landsbergis. Sajudise peamised programminõuded: 1) Õigusriik, 2) Majanduslik autonoomia, 3) Enesemääramisõigus, 4) Leedu keel ametlik keel, 5) Võrdsed õigused vähemusrahvustele. Kuulutatigi Leedus leedu keel ametlikuks keeleks, 16
Presidendid: Est&Lit 5a, Lat 4a. Lit rahvahääletusega, Est&Lat parlament. Ühekojalised parlamendid Riigikogu ja Seimid: 101, 100, 141. Otsedemokraatia-rahvahääletuse võimalus Lätis 10% valijate allkijadest. - Esimesed valimised: Est 1992 Mart Laari Isamaa radikaalsed turumajandusreformid, erastamine, presidendiks Lennart Meri. Lit 1992 võimule ekskommunistid ehk Demokraatlik Töölispartei ja presidendiks 1993 Algridas Brazauskas. Miks kommud? Majanduse halvenemine, komparteil toetus rahva seas ja ei tähistanud võõrvõime. Lat 1993 paremtsentristlik Läti Tee ja PM Valdis Birkavs, presidendiks Guntis Ulmanis. Kõige stabiilsem parteimaasitk Leedus, kus parem ja vasakpool eristunud. Eestis ja Lätis väga vahelduv ning pidevalt lisandus uusi parteisi. Suund jäi siiski turumajanduslikuks ja Läänele. Ülejäänud presidente-peaministreid vaata internetilehekülgedelt:
annaabi.ee 
