Pinnamood Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad alad Leedus on lääneosas Zemaitija kõrgustik, idaosas Aukstaitija kõrgustik ja edelaosas Dzkija kõrgustik. Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi, mis on 293,84 m merepinnast. Kõrguselt järgmised tipud on Juozapin mägi 293,6 m ja Kruopin mägi 293,4 m. Leedus on 758 jõge, üle 2800 järve ja riigi merepiir Läänemere rannikul on 99 km pikkune. Ainult 20 jõge on pikemad kui 100 km, näiteks Neris, Venta, Sesupe, Sventoij, Minija, Nevezis ja pikim jõgi on Nemunas. Järvi, mille pindala ületab 0,5 ha, on 2833, sealhulgas suuremaid kui 1000 ha on 14 (näiteks Druksiai, Dysnai, Dusia). Sügavaim järv on Tauragnas, mis on 60,5 m. Rannikualadel asuvad mitmed looduskaitsealad. Veidi rohkem kui 30% pindalast on kaetud metsaga. Kliima Leedu on merelise ja mandrilise kliima ülemineku alal. Talved on pehmed, suved jahedad. Keskmine temperatuur on talvel -5 °C ja suvel 17 °C.
eest valatud verd. See pärineb Leedu vürstiriigi lipult ja vapilt. Leedus on kahetasandiline haldusjaotus, 1. järgu haldusüksused on 60 linna- ja rajooniomavalitsust, mis omakorda jagunevad 2. järgu haldusüksusteks. Leedu president valitakse otsestel valimistel viieks aastaks ning tema volitused hõlmavad peamiselt väis- ja julgeolekuküsimusi. Ühekojalises Leedu parlamendis on (Seimas) on 141 liiget. Leedu pealinn Vilnius on maaliline linn, mis asub jõgede Neris ja Vilnia kallastel. Vanalinna arhitektuur on üks Ida-Euroopa silmapaistvamaid. Vilniuse Ülikool on ehitatud renessansi stiilis. Hoonel on palju siseõuesid, mistõttu on ta nagu linn linnas. Peaaegu 84% elanikest, kes Leedus elavad on leedulased. Veel elab Leedus poolakaid (üle 6% rahvastikust) ja venelasi (üle 5% rahvastikust). Leedu keel kuulub indo-euroopa keelte perekonda. Ekspordis on olulisel kohal naftatöötlemissaadused (23%), kerge- (16%), masina- (11%)
servitus, utis f. kohustus, servituut, orjes; sõltuvus, alluvus, orjus manumissio, onis f. vabaks laskmine, (orja) vabastamine 12. Rursus libertinorum tria sunt genera: nam aut cives Romani aut Latini aut dediticiorum numero sunt. Jälle, on kolm klassi vabakslastuid, nimelt, Rooma kodanikud, latiinid ja Rooma ülemvõimule alistunud rahvad. rursus tagasi; uuesti, jälle, taas; teisest küljest, seevastu libertinus, i m. vabakslastu tres, tria - kolm genus, neris n. sugu; järglane; laad, liik; klass, seisus; päritolu civis, is m.f. kodanik; kaaskodanik; alam civis Romanus Rooma kodanik1 Latinus, i m. latiin, Latiumi elanik2 dediticii, orum m. Rooma ülemvõimule alistunud rahvad3 numerus, i m. arv, hulk; tähtsus, positsioon 48. Sequitur de iure personarum alia divisio. Nam quaedam personae sui iuris sunt, quaedam alieno iuri sunt subiectae. Isikute õigusel on ka teine jaotus. Nimelt kellegi jaoks
acc. väljaspool; peale, välja arvatud; üle äärsed elanikud extrmus, a, um (superl. sõnast exter) f, factus sum, fier (fer) (pass. sõnast äärmine, viimane, kõige kaugem faci) tekkima, saama, juhtuma, sündima; fbula, ae f jutt, lugu; kuulujutt; müüt olema 9 firmus, a, um kindel, tugev; usaldusväärne genus, neris n sugu; laad, liik; viis, mood; flgitium, i n häbitegu, kõlvatus päritolu flamma, ae f leek, (leegitsev) tuli; lõõsk, ger, gess, gestum, ere kandma; omama; lõõm teostama, (ametit) pidama, (asja) ajama flect, flex, flexum, ere painutama; ära gladius, i m mõõk pöörama, kõrvale juhtima; muutma, glria, ae f kuulsus, au teisendama gradus, s m samm; aste
Leedu kõrgeim tipp on 294 m - Juozapinési mägi. Kliima: Ilmastik võrreldes Eesti omaga on pehmem ja suved on pikemad. Niiske kliima, talv on pehme ja suvi jahe. Aasta keskmine temperatuur on +6° C. Jaanuari keskmine temperatuur on -2,8° C, juuli oma +16,2° C. Sademeid on aastas 540-930 mm (Kirde- ja Lõuna Leedu viljaaed). Jõed ja järved: Leedus on 8000 jõge, millest vaid 20 on pikemad kui 100 km. Nemunas suurim veesoon (936 km), voolab üle Leedu 500 km, rahvuslik sümbol. Jõgi Neris (510 km), voolab läbi Vilniuse linna. Jõed on laevasõidukõlblikud. Leedus järvi, mille pindala on üle 0,5 ha on 2833; üle 1000 ha suurusi järvi on 14. Suurimateks järvedeks on Drksiai, Dusia, Sartai. Mets: Mets katab Leedu alast 28%. Ülekaalus on okaspuud (mänd 37%). 1930. aastail märgiti, et Leedus põllumaad oli 50% territooriumist (Eestis 23%). Maavarad: On vähe. Leidub turvast, lubjakivi, dolomiiti, savi, merevaik ja naftat (varusid alles uuritakse).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
