Laste- ja noortekirjandus full konspekt (0)

06.09.2021 Tee lugemise ajal märkmeid:
esmakordne ilmumisaeg
ajastus
žanr
tegelased
tähtsamad punktid teoses
jne
esimeses eksamis:
3 raamatupaari (- Pinoccio ja Nukkude teater, Teraspoiss ja Nullpunkt, Volli vanad vigurid ja 
Kuidas meil asjad käivad
2 autorit lapsed jaotatakse vanuse järgi 3me rühma - 10-11 ~ huvituvad faktidest, miks küsimused, tahavad kõike teada - 12-14 ~ huvi luule vastu langeb drastiliselt - 15-17 ~ tuleb arendada kujundlikku mõtlemist, suunata erinevate kirjandusžanritele Kuidas on autori adressaaditunnetus? kas vanusele iseloomulikud tunnused on tabatud? lapse rollid - pere ~ saaja-andja. peresisesed suhted. lapse ja vanema suhted - sotsiaalelu ~ suhtlus sõpradega, koolielu, huvitegevus, tänavaelu, riskikäitumine - haridus ~ laps õpilasena - majandus ~ tööjõud (nt karjased), tarbija (tahab kõike saada) - kunst ~ ühiskonna kriitik, “lapsesuu ei valeta”, keskkonna looja, laps on iselooja, 
missugused mänge mängivad, lapsi arendavad mängud + pereliige (kodukoht, suhted kodus, kasvatuspõhimõtted)
+ õpilane (kooli poolne nägemus, suhted koolis, kasvatuspõhimõtted)
+ laia ilmaga suhtleja (tegevusalad, hobid, sõpruskond, keelekasutus)
+ ühiskonna liige (erinevad keskkonnad) 08.09.2021 Mis on lapsepõlv? 1. ajavahemik, mil ollakse laps
2. inimese seisund enne täiskasvanuks saamist
3. materiaalsetest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest teguritest lähtuv sotsiaalne   
konstruktsioon. nt: lapsepõlv taluühiskonnas, sõjaaegne ja -järgne lapsepõlv. Lapsepõlv kui maailmavaate kujundamise aeg. Mis on maailmavaade.
Lapsepõlv kui sotsiaalselt spetsiifiliste ideede, suhtumiste ja tegevuste süsteem
Lapsepõlv kui eriline eluperiood (pedagoogika ja psühholoogia vaatenurk)
Lapsepõlvekäsitlus on tänapäeval teisenemas. Lapsed osutuvad nii mõneski mõttes 
oskajamateks ja sotsiaalselt võimekamateks kui täiskasvanud. (nt: digitaalsed 
pärismaalased, lapsed kui keeleõpetajad


Põlvkond on sotsiaalne kategooria - sündinud kindlal ajaperioodil - jagavad ühist kogemust või teamist Põlvkond on võimas identiteeditähis
Põlvkond suhestus sotsiaalse, kultuurilise ja ajaloolise ajaga
Sotsiaalsed põlvkonnad tekivad kiirete ühiskondlike muutuste ajal
Põlvkondlikud muutused on sageli seotud meediatehnoloogia arenguga
Kõneldakse ka põlvkondlikust kultuurimaitsest ja meediavalikust Alpha-põlvkond (sündinud 2010 ja hiljem) nn. iPadi-põlvkond
Puuduvad autoriteedid, nutikad, tähelepanelikud, eneseteadlikud, riskialtid, ettevõtlikud, 
nõudlikud, kõike ja kohe, ekraaniajastu lapsed. Tugevalt küborgiseeruv põlvkond. Vanemad 
on neist rohkem kui 30 aastat vanemad. Vajavad isiklikumat, praktilist õpet. Vajavad aina 
rohkem tugisüsteeme, mentoreid jne. Lastekultuur kui subkultuur (2 tähendust) 1. Vaimulooming, mis otse ja teadlikult lastele loodud ja vahendatud: lastekirjandus, - folkloor, -film, samuti organisatsioonid ja asutused, mis rajatud laste kultuuriliseks 
harimiseks ja eneseväljendamiseks, s.o huviringid, -koolid, lastekeskused, 
spordiklubid 2. lastekultuur on ka see väärtus ja tegevussüsteem, mida lapsed ise endi hulgas  arendavad: laste mängud, omaalgatuslikud organisatsioonid. Lastekultuur ja turundus + lastele suunatud brändid ja tooted: Hello Kitty, Monster High... Lottemaa, Muumimaa
+ raamatutegelased kommertsmaailmas: Lotte, Sipsik, Harry Potter
+ bränditeadlikkust kujundavad noorteraamatud: brändid tuuakse raamatutesse,  multikatesse, muusikasse: Monster High raamatud. Reklaamitakse teisi brände. Mis on lastekirjandus?
Lastekirjandusena leiavad käsitlemist mitmesugused tekstid: - lastele mõeldud teosed - otseselt lastele kirjutatud raamatud, ajalehed-ajakirjad.     
nt: Kumake, Hea Laps, Täheke, Postimees Juunior - täiskasvanute kirjandusest ehk üldkirjandusest valitud ja kohandatud tekstis.           
nt: Kalevipoja ümberjutustus, lastepiibel, Alice Imedemaal, Hamlet koomiksina - laste poolt tegelikult loetavad tekstid - laste endi loodud kirjandus nt: Sten Roosi muinasjutuvõistlus - teosed, mida kasutatakse kooliõpikutes nn koolilektüür Lastekirjandus vs täiskasvanute kirjandus
erinevad teemad
õpetlikud lood
visuaalselt atraktiivsed, illustratsioonid
keskendub tegevusele (jutustamisviis)
sõnavara erineb
karmid teemad pehmendatakse
tegelasteks loomad, maagilised esemed. Tegelased pole sügavad
tüüpilised, elulised olukorrad


õnnelik lõpp
maailmavaate kujundamine
raamatu maht, tähekujud ja -suurus Lastekirjanduse liigid Marina Nikolajeva teooria järgi + muinasjutud (nii rahva- kui ka autoriga)
+ fantaasiakirjandus
+ realistlik kirjandus
+ aimekirjandus e populaarteaduslik Lastekirjanduse olemus (kokkuvõtvalt)
Lastekirjanduse tekstid tähendavad mitmesugust kommunikatsiooni (trükised, video, audio, 
arvutimängud jm)
Lastekirjanduse loomine on mitmetasandiline ja -mõtteline (kelle positsioonilt vaadata: kas 
autori, lapse, lapsevanemate, kirjastaja, avalikkuse)
Lastekirjanduse loomine eeldab adressaaditunnetust (kes on laps ja mis on lapsepõlv? 
Seega vaatepunkti küsimus, individuaalne mõõde) Lastekirjanduse piirjooned 1. Kuulub ilukirjanduse ja esteetika valdkond (lastekirjanduse kui ilukirjanduse eristus  on hiline - 20.saj algus) 2. Kuulub mitteilukirjanduse ja esteetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda (nt  aimekirjandus) Lastekirjanduse funktsioonid: 1. Esteetiline funktsioon + hedonistlik ehk naudinguline. raamat peab olema lõbus, naljakas
+ mängulis-artistlik
+ heuristiline ehk leiutav
+ ajaviiteline, meelelahutuslik
+ puhastav (katarsis) 2. Tunnetuslik ehk epistemoloogiline funktsioon + õpetuslik ehk didaktiline
+ kasvatuslik ehk ideoloogiline lastekirjandus tekkis didaktilise nähtusena, põhilisteks läteteks olid: - usulise sisuga raamatud (katekismus) - koolikirjandus (aabits, lugemik) - õpetlikud rahvaraamatud (kalender) ajapikku eristus laste lugemisvaras ilukirjandus, kooli õppekirjandus, leksikonid, 
teatmekirjandus, aimekirjandus 3. Väljenduslik ehk ekspressiivne funktsioon (keel peab olema huvitav)
4. Kommunikatiivne funktsioon + minevikust rääkimine
+ sotsialiseerumine - laps õpib suhtlema 5. Fiktsionaalne funktsioon + fantastilised kujutelmad
+ vaheldus tavaelule


Eesti lastekirjanduse kriitika teke
Eesti lastekirjanduse kriitika sai alguse 1870ndatel
Raamatute arvu kasv - tõstatus trükiste väärtuse küsimus
Kriitika huvitus esmalt aabitsatest ja kooliõpikutest
Arvustati ajalehtedes - tekkis elav suhtlus ja arutelu nt muinasjuttude ja jõulujuttude üle
Rõhutati et lastekirjanduse roll on õpetada lapsi lugema ja kujundada eestlust 1920ndate teoreetilised vaated lastekirjandusele ● uuriti lastekirjanduse spetsiifilisi probleeme
● lastekirjanduse liigitamine muutus üha põhjalikumaks
● soospetsiifilisus
● ealised iseärasused
● mis teemasid kui palju ja kuidas käsitleda - vaimulikkus, julmus jne
● kriitika mõjuvõim Jüri Parijõgi - lastekirjanik ja -kriitik + pöörab tähelepanu lugeja soole - kirjutas peamiselt poistele
+ arvas et ilukirjandus peab andma teadmisi, emotsioone, väärtusi kujundama
+ rõhutas laste hingeelu valgustamisele
+ tema teoseid iseloomustab - meisterlik sõna- ja kujundivalik, sotsiaalne  erksus Jaan Roos 
Marta Sillaots
Paul Ambur 15.09.2021 Antimuinasjutt - kurva lõpuga muinasjutt Kunstmuinasjuttude erinevus folkloorsest muinasjutust
kunstmuinasjutul: + on autor, rahvamuinasjutul ehk folklooril pole autorit
+ on oluline ajastu ja elustiil, folklooril on ajaline määramatus
+ arvusümboolika võib puududa
+ astmeline tõus ei pruugi olla kindlalt markeeritud
+ seosed rahvauskumuste ja animismiga, iseloomulik on antropomorfism (esemete ja  loomade inimeste sarnaseks loomine) + hea ja kurja kokkupõrge on esitatud komplitseeritult
+ konkreetsed tüüptegelased ja -objektid esinevad varieeritult
+ kangelane (tavaline laps) ei pea olema läbinisti positiivne (kangelane)
+ absurdi toomine muinasjuttudesse. Lastekirjanduse kontekstis tuleb rääkida kunstmuinasjutust ehk autorimuinasjutust. 
Kunstmuinasjutt on kirjanikupoolne teisendus, mille rahvajutu motiivid on esitatud tuntava 
kunstilise omapäraga või suisa pahupidisel viisil
Põhineb suuresti autori vabal fantaasial


Võib olla tomaanimõõduline arendus - keerukas süžee - välja arendatud karakterid - tegelased muutuvad ja arendavad sündmuste käigus - inimsuhete mitmeplaanilisus jne Esmane ja teisene maailm võivad muinasjuttudes seostuda mitmeti: + reaalmaailma tegelane satub imelisele maale nt. haldjate riik 
+ muinasjutuline olevus tegutseb reaalses maailmas (nt. “Kunksmoor”)
+ muinasjutulises maailmas on äratuntavad reaaleulised tüübid ja olukorrad (nt. “Lotte  reis Lõunamaale”) + loomad kõnelemas ja inimese kombel elamas (nt. “Rohelise päikese maa”) (tee vahet kas loomad on antropomorfiseeritud või teaduslikult) + kõnelev mänguasi või nukk (nt. “Nukkude teater”)
+ ajalugu kui muinasjutuline aegruum (nt. “Lõvi ja lohe”) Ansomardi “Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud” - pani aluse tondijuttude traditsioonile. 
Traditsiooni jätkas Juhan Jaik. Kaarnakivi vs nukitsamees - võrdlus Olustik - sünge, müstiline, sõda, mets, tondid, taluajastu. talupoeglik mõtteviis. Loodus on 
hingestatud, animistlik, loodus on nõiduslik, inimeste eksitamine
Tegelased - tavalised lapsed, täiskasvanud, müstilised tegelased, tondid
Lapsed järgivad kodust kasvatust.
Uudishimu ajendab tegelasi
Süžeeline areng - Kaarnakivi oli otsene ja jutustamist vähe; nukitsamehes päeval möödusid. 
Sündmustikku sekkub ebatavaline jõud 1. Millised imepäraseid elemente mõlemas jutus esineb? Mis asi on kaarnakivi? Kuidas  avaldub neis lugudes õudus? Nukitsamees Kaarnakivi sügavas metsas müstilised tegelased - rääkiv
lind, nukitsamees muutus lapseks (kahe 
maailma liitumine) erinevad tondid (kodukäijad, sänid, 
peninukid), kaarnakivi oli müstiline kivi. 
Võti kahe maailma vahel õudus avaldus puhtalt situatsioonis - metsa 
eksinud kollid, tondid, autori kirjeldus tekitas õudu. Nukid kadusid kui poiss ristiti. Abi on 
heatahtlikusest ja kannatlikkusest. Nahk 
muutus samuti heledamaks. Haridus on 
elumuutev 2. Millised on tegelaste olulised väärtused? Millised kasvatuslikke õpetussõnu võiks  neist lugudest välja lugeda? Perekond - Kusti ja Iti & sõda viis kodused ära, kaarnakiviga toodi kodused tagasi
Ära usalda võõraid, eriti kui neil on tume nahk
Piitsa ikka ka vaja, ainult präänikuga ei saa


Kui teed head, saad selle ka vastu




20.09.2021
Fantaasiakirjandus - kunstilise mõtlemise tüvi


Fantaasia - teadlikult ebareaalne ettekujutus, hõlmab kõike seda, mis meile teadaolevas 
tegelikkusest ei eksisteeri
Fantastika e fantaasiakirjandus sisaldab imepäraseid või üleloomulikke st nii või teisiti 
ebareaalseid elemente, tegelasi, sündmusi või nähtusi
Fantastika tähendab tavaümbruse nihet, reaalsuse kummastavat moonutusi. Rikutakse 
realistliku maailmatunnetust Fantastika ja reaalsuse suhe - vastastikune dialoog (millest laps mõtleb, arutleb)
Fantasika: - eemaldab lugeja talle teadaolevast tuttavast argiümbrusest ehk eskapism - pakub võõrituslikke kogemusi ehk võõritusefekt - loob tegelikkusest lahknevaid maailmu ehk alternatiiv- ja paralleelmaailmad Realistliku ja fantastilise ühendused - nn portaalid ➔ Kõrgfantaasia ehk high fantasy - nt. “Alice Imedemaal” - luuakse teine maailm, seos tegelikkusega pole oluline. Omad seosed, omad reeglid. Seotud 
muinasjututraditsioonidega. Võib esineda seose folklooriga - rahvapärimused, 
uskumused. Võib esineda seoseid ajalooga. Sekundaarsed maailmad. Kangelased, 
kangelannad, mentorid, suunajad. Teekonnamotiiv - midagi leida, kuhugi minna, 
takistused - moraalne tahe, minna vastu oma saatusele, saavutada eesmärgid. 
Mõistetakse mis on hea, mis on halb, mis on vale, mis on õige. (Lotte ja 
Leiutajateküla). Kokkupõrge hea ja kurja vahel ➔ Madalfantaasia ehk low fantasy - nt. “Kunksmoor” - tavamaailmas esinevad mõned  fantastilised elemendid (Sipsik).  Ekstrapolatsioon - fantaasiamaailm toimib vastavalt oma sisemaailma. Autor loob reeglid ja 
keskkonna ning peab järgima neid teose lõpuni - muidu tekib absurd Fantastika teemad: 1) nähtamatus
2) moondumine
3) kahestumine
4) vastandumine Fantastika ja muinasjutt: + fantastika südamikuks on muinasjutule omane imepärasuse tunnetus
+ fantaasiakirjanduse tüveks on muinasjutt, mida kohtab kõikvõimalike  ümbertöötlustena + klassikaliste muinasjutušüžeede tüüpskeemid ja -elemendid on fantastika  mängumaaks (keelefantaasia) Kangelasfantaasia - kujutab müütiliste kangelaste või iidsete sangarite elu ja saatust, 
rõhutab nende väljavalitust, aatelisust ja vastutustunnet ning nende erilisi maagilis võimeid, 
füüsilisi või psüühilisi omadusi. Panusatb seikluslikkusele: väline põnevus, hoogne 
sündmustik. Ebatavalised tegelased: Pipi Pikksukk, Mary Poppins
Mänguasja- ja nukufantaasiaad - koondab nn lelulugusid. lood elustunud nukkudest ja 
mänguasjadest. Antropomorfiseerimised. 
Olendifantaasia - loomad, haldjad, tondid, päkapikud, vaimud, trollid pannakse rääkima ja 
tegutsema inimese moodi. Antropomofiseerimised - ühiskond, tunded, soovid, pered
Loomafantaasia - tegelasteks on loomad, kehastavad mingisugust käitumist. Tegutsevad 
inimeste kombel, üritavad luua paremat ühiskonda. “Charlotte koob võrku”.


Alice Imedemaal vs Rohelise päikese maa 04.10.2021
Sotsiaalne elu:
Tsemendivabrikus kirjeldati nii laste kui ka täiskasvanute elu/probleeme(alkohol, vägivald). 
Laste mängud hõlmasid oma vanemate ja täiskasvanute elu realistlikku matkimist. 
Vutimeestes tegevus umbes 20.sajandi algul Tallinnas. Üüri maksti saksiprouale. Eluolu 
jaguneb seisusteks-rikkad vaesed.
Haridus:
 Vutimeestes hariduse teemat vähe. Tom Sawyer´is hariduse teemat rohkem, oluline on 
kristlik kasvatus. 
Psüühiline maailm: 
Tsemendivabrikus kristlik aukartus, hirm karistuse ees. Laste psüühikat iseloomustab 
tõsidus ja mured, mis on vanematelt üle kantud. Vutimeestes mured vanemate pärast. Tom 
Sawyeris on nutikad ja aktiivsed poisid, rõhutatud on sõpruse teemat Tomi ja Hucki vahel. 
Tom ja tema sõbrad jäljendasid mängides Robin Hoodi(teiste raamatute roll teoses).
Moraalne ja väärtuste maailm:
Tsemendivabrikus sisemine dilemma ja soov võtta vastutus täiskasvanute ees. Toru 
varastamine ja sellega seonduvad süümepiinad. Kõik mida poisid tegid tulenes vanemate 
käitumisest. Tom Sawyeris Tomil mure, kuidas tädi temasse suhtub, soov tunda seda, et 
nad teistele olulised on (näiteks läbi kodust ära jooksmise)
Kristlik, pärimuslik kultuur: 
Tsemendivabrik ja Tom Sawyer tugevalt seotud usu ja ebausuga(Viimne päev). Tom 
Sawyeris palju ebausku nt kassiga surnuaeda minek, varanduse otsimise pooleli jätmine kui 
tuli meelde, et on reede ja see ebaõnne kaasa võib tuua. Olulisel kohal ka kristlik usk, käidi 
pühapäevakoolis, loeti palveid. Vutimeestes ei sallitud argpükse, paika pandi kindel 
sõjaplaan
Keelekasutus:
Vutimeestes saksa ja vene keelsed terminid. Keelekasutus mitmekesine ent noortepärane, 
erinevus rikaste ja vaeste keelekasutuses. 06.10.2021
…
Mudilaskirjandus. Titakirjandus
Adresseeritud 1-5 eluaastastele, saavutamaks kontakti raamatuga juba väikelapseeas. 
Iseloomulik: - didaktilisus - visuaalsus, piltide kiire vaheldumine - tegevuse domineerimine - poeetilisus ja mängulisus - pahupidisus, vastandlikkus, kontrastid; situatsioonid, mis ei vasta tavapärasusele - lapsele tuttav temaatika (lasteaiast kooli jne) - lihtne keel (sõnavara ja sõnastus) Väikelasteluule: K.E.Sööt, E.Enno, J.Oro, Felix Kotta, E.Niit, H.Mänd


1970. vallandub sõnamängulisus lasteluules Trips Traps Trull vs Paula lood
Lapsed üritavad idüllilise elu tasakaalu kõigutada. Lapsevanemad taastavad selle oma 
hoolivuse ja kontrolliga.
Jutustamise lapselik siirus














13.10.2021
Folkloor ja lastekirjandus
Rahvaluule on (laste)kirjanduse läte


Lastekirjandus laenab teemasid ja motiive folkloorist
Folkloorsed lastetekstid jagunevad üldjoontes kaheks: - lastele lauldud-loetud lood - laste endi lauldu-loetu (lastefolkloor) Laulumängud olid laste kasvatamise ja arendamise põhiliseks vahendiks
Folkloori kaudu toimus lapse kokkupuude esivanemate traditsioonile maailmavaatega Folkloorse lasteluule liigid: - Hällilaulud ehk äiutused - uni on personifitseeritud (isikustatud), und kutsutakse lapse
juurde, lauldakse millest laps teinud on - on märgata algriimi, regivärsilisust, 
mõttekordusi - Hüpitus- ja mängituslaulud - rütmilised - Sõidulaulud - erinevad sõidud - Naljalaulud lindudest ja loomadest - Ahellaulud ja mõistatamised - küsimus-vastus kombinatsioon; põhjus-tagajärg 
kombinatsioon; lõputa luule - minnakse lõpuga tagasi alguse juurde (suletud ring) - Liisklugemised (liisusalmid) - mängudes vaja loosida kedagi nt. lugeja vms - Ringmängulaulud - nt “lähme rukist lõikama” - Narritamissalmid - nimesõim, mõnitamine - Loitsud ja valusalmid - et laps saaks terveks jne Lastele mõeldud rahvalaulude teemad: + vaeslapselaulud
+ laulud kodust ja lapsepõlvest
+ laulud noortest ja nende suhetest
+ laulud loomadest ja loodusest Eesti lasteluule juures on rahvaluules
Rahvusliku liikumise ajal oli ka noortele adresseeritud luuletusi
Ilmalike lastelaulude kõrval leidus ka religioosse sisuga laulukesi












25.10.2021
Noortekirjandus


Noortediskursus
Noortekirjandus on osa noorte kultuurist ja peegeldab seda. Noortekirjandus vananeb seega
kiiresti kuivõrd noortekirjandus on tugevalt seotud põlvkondadega ning nende harjumustega
Noortekirjandus on laste- ja täiskasvanute kirjanduse vahepealne vorm  Laiemas plaanis võib kõnelda noortediskursusest, mis hõlmab kõikvõimalikke noorte eluga 
seotud aspekte: 1. Kiired sotsiaalsed muutused: a. traditsioonide hülgamine, uute väärtuste pealetung (nt vaba aeg, sõbrad,  edukus, loovus, tarbimine) b. Elustiilide ja subkultuuride paljusus - emod, hipsterid, häkkerid jne 2. Noortekultuuri pealetung a. tänaval, linnaruumis - riietus, soengud, toidukohad, kogunemispaigad jne
b. meedias - netisuhtlus, telesarjad, muusikažanrid, iidolid, nutimaailm jne
c. kultuuri läbiva hoiakuna - protestimeelsus, väärtuste ümberhindamine,  keelekasutus jne 3. Nooruse printsiibi valitsemine ehk noorsoo võim - mida noored tahavad, lõimumine  täiskasvanute maailmaga (haridusest tööturule jne) 4. Nooruse allakäigu ilmingud, noorte riskikäitumine - kuritegevus, vägivald,  meelemürgid, vaimsed probleemid, vaenulik hoiak Põlvkond on sotsiaalne kategooria: - sündinud kindlal ajaperioodil - jagavad ühist kogemust või teadmist Põlvkond on võimas identiteeditähis
Põlvkond suhestub sotsiaalse, kultuurilise ja ajaloolise ajaga
Kõneldakse ka põlvkondlikult kultuurimaitsest ja meediavalikust
Põlvkondlikkus tähendab sotsiaalse ja kultuurilise konteksti pöördelist muutumist Noorsookirjandus vs noortekirjandus: - noorsookirjandus on vanamoodsem, kohmakam - noortekirjandus on rohkem noortele suunatud - murdeealiste kirjandus - keskmise kooliastme kirjandus - noorukite kirjandus - noorte täiskasvanute kirjandus - noorkirjandus - noorte enda poolt kirjutatud kirjandus Eesti noortekirjandus algas suuresti Aidi Vallikust, kelle raamatust “Kuidas elad, Ann?” algas
Eestis noortekirjanduse buum


Noortekirjanduse analüüsitasandid: + noored ja ühiskond (kool, töö, ühiskondlik tegevus)
+ noored ja perekond (suhtlemise vähesus, poolikud või lagunenud pered)
+ noored omavahel (erikeeled, släng, suhtlusvõrgustikud, hobid, armastus, sõprus)
+ suhe iseendasse (eksistentsiaalsed probleemid, nooruse vaevad ja üleelamised)




Noorteromaanide tegelased:
Tänapäeva noorteromaani peategelane (koondportree) 1. radikaalsem tegelanbe pakatab vastuoludest ja pingetest: mässumeelne, protestib


2. Konservatiivsem tegelane - korralik


27.10.2021


01.11.2021


















08.11.2021


Aimekirjandus ehk populaarteaduslik kirjandus Loodus kui pääsemine vanemate eest














10.11.2021
Mina ei pea oskama enam tüdrukuteraamatuid