peegeldab animistlikku maailmavaadet Kunstmuinasjutt- teadaoleva autori kirjutatud muinasjutt, on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu põhjal. Mõistatus- rahvaluule lühivorm, koosneb küsimusest ja vastusest, viide lahendusele mingi omaduse, võrdluse kaudu. Aimeraamat- üldarusaadav ja huvitav teadussaavutuste ja teaduslike probleemide kirjeldamine, eesmärk edasi anda teadmisi, loogiline ülesehitus, illustratsioonid olulised- nt lasteentsüklopeediad. 1. Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed. ● Friedrich Reinhold Kreutzwald ○ “Eesti rahva ennemuistsed jutud”, “Udumäe kuningas”, “Vaeslapse käsikivi”, “Põhja konn”, “Tark mees taskus”, “Kullaketrajad”, “Puulane ja tohtlane”, “Julge rehepapp” ● Juhan Kunder ○ “Eesti muinasjutud”, “Suur Peeter ja Väike Peeter” ● Matthias Johann Eisen ○ “Esivanemate varandus
Esimesed eestikeelsed aabitsad pärinevad 14. sajandist, teosed Rootsis Lundi ülikoolis. Lastekirjanduse kujunemine on kujutatud järgmiselt: *rahvaluule ja täiskasvanute kirjanduse töötlused *didaktilised lood aabitsates ja vaimulike raamatutes *lastekirjandus kui iseseisev süsteem, teatava žanri ja laadiga *polüfooniline mitmehäälne kirjandus Lastele hakati lugemisvara väljastama reformatsioonidega kaasnenud emakeelse rahvahariduse ideede ajal. Lastekirjandus kui esteetiline nähtus sai alguse 18.sajandil Lääne- Euroopas. Lastekirjanduse teket on seostatud ühiskonna kultuuritaseme tõusu, pedagoogilise mõtte kujunemise ja perekonna, lapse väärtustamisega. Kujunemisele aitasid kaasa valgustuslikud ideed, romantiline kirjandusvool, mille kaudu tulid muinasjutt ja fantaasiakirjandus. Ettevalmistav periood, 17.-19. sajandi keskpaik Vaimulik ja õpetuslik kirjandus, nii lastele kui täiskasvanutele mõeldud proosa. 1782 ilmus
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest).
kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid (proosa, luule, draama) ja zanrid ( romaan, jutustus, muinasjutt, poeem, komöödia, draama). Lastekirjanduse poeetika on identne täiskasvanute kirjanduses kasutatavate struktuuri- ja kujundusvõtetega. 2. Väikelastekirjanduse eripärast Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine ehk
5) tähtpäevadega seotud laulud 6) Humoristliku põhitooniga laulud 7)Hoiatava funktsiooniga laulud 8) Dialoogile rajatud julguse/kindluse proovimise mängud 9) Nimesõimule rajatud laulud Ahellaulud 1)Küsimus-vastus-küsimus 2)Nn. Lõputa laulud (moodustub ring) Karjaselaulud EESTI LASTEKIRJANDUSE TEOREETILISE MÕTTE ARENGUST (UNDRITZ, LIIV, KUNDER, PARIJÕGI) Paul Undritzi kõne ,,Laste kirjadest" avaldati Eesti Postimehes. (kirjad tähendavad raamatuid) Tema arvates oli lastekirjanduse põhiülesandeks eeskuju andvate ja hirmutavate kujutluspiltide loomine, et nende läbi last vooruslikuks kasvatada. Saksalas ilmus Juhan Liivi artikkel ,,Laste kirjavara", kus propageerib järgmisi mõtteid: lasteraamatuid võivad kirjutada ainult küpsed kirjanikud; lastele pakutavad kirjanduslikud ,,kujud" peavad lihtsad, kuid seejuures vooruslikud olema; keel olgu
tekstid: vendade Grimmide (1812) ja H.Chr. Anderseni (1835) muinasjutud; Lewis Carroll Alice imedemaal 1865; Louisa May Alcott Väikesed naised 1868; Mark Twain Tom Sawyeri seiklused 1876 jt. Eesti lastekirjanduse algus: Carl Körber Karjalaste lugemise raamat 1849 ja Pähkliraamat 1851; Martin Körber Laste Siioni kannel 1861. Lastelaulud (luuletused): J.V. Jannsen, Friedrich Kuhlbars, Carl Eduard Malm. Muinasjutu(töötluse)d: Fr.R. Kreutzwald, Eesti rahva ennemuistsed jutud 1866; Juhan Kunderi, Jakob Kõrvi, M.J. Eiseni muinasjutud. Muu lasteproosa: Jakob Pärn Lühikesed jutud armsa lastele 1873; Juhan Kunder, Lood lastele 1885-88. Liigiline väljaarenemine 20. sajandi algul (1900-1917). Lastesarjade ja -ajakirjade asutamine, eri kirjandusliikide (ka lastenäidend) väljakujunemine. Lasteajakiri Lasteleht 1901. EKS-i toimetatud seeria Nooresoo kirjavara 1909. Pildiraamatud (koomiksid). Wilhelm Busch ja Heinrich Hoffmann
Fr. R Kreutzwald 1850 esimene LR ,,Reinuvader Rebane". Hiljem ,,Eesti ennemuistsed juttud". J. Kunder (1852-1888) LKteoreetik, pidas tähtsaimaks looduse tundmist ja selle kohta õppimist. J. Liiv 1889 artikkel ,,L kirjavara", eitas röövlimuinasjutte, LK küpsete kirjanike töö, lihtsad voruslikud tegelsed, kerge luuleline keel, lastele teada sõnad. Nõustuti et LK oluline hariduse & kultuuritaseme tõstmisel, peeti vajalikuks LK arengu soodustamist. 19. saj lõpu autoreid Eesti lastekirjanduses E. Bornhöhe ja A. Saali ajaloolised jutustused, E. Vilde rajas teed eesti kriitilisele realismile, P. Undritz ,, Looduse lood lastele", J.M. Sommer ,,Kuldsed jõulu pähklid", J. Pärn 19.saj lõpu viljakaim jutukirjanik, J. Kunder kooliK ja est LK teooria rajaja, Ado Grenzstein ,,Viisk, põis ja õlekõrs" Lasteproosa ja lasteluule juhtivaid autoreid 20.-30. aastatel
Loengust panin miskit kirja vaid alguses ja ega ma muidu ka just eriti eeskujulik kohalkäija polnud. Konspekti vormistus on jäänud just selliseks, nagu see oli siis, kui ma ise sellest õppisin. Kõik lisamärkused jne olid minule endale mõeldud ja Sul ei pruugi neist kasu olla. Ilmselt on Sulle sellest konspektist abi, kui sa näiteks soovid enda koostatud loengute põhjal kirjutatud konspekti täiendada ega viitsi läbi lugeda Reet Krusteni väljaannet. Siinkohal mainiksin, et kuskil Eesti Vabariigi lastekirjanduse käsitluse juures jätsin ma selle lugemise pooleli, ei viitsinud enam ja aega polnud. Konspekt ei ole kohe kindlasti mitte täiuslik! Kui Sa päev enne eksamit alustad õppimist sellest konspektist (ja pole väga loengus käinud jne), siis ei pruugigi Sul sellest suurt kasu olla. Ühtlasi pead olema valmis ise kaasa mõtlema, sest iga punkti all ei ole ma kõike kirja pannud – ise olin valmis neist kirjutama peast oma teadmisi.
Kõik kommentaarid