Eesti lastekirjandus (0)

EESTI LASTEKIRJANDUS . KONTROLLTÖÖ TEEMAD JA KÜSIMUSED.
1. Definitsioonid:
aimekirjandus- teabe- e populaarteaduslik kirjandus. Tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi ning probleeme. Eesmärk on anda edasi teadmisi ning ilukirjanduslik narratiiv on pigem vahend, et köita lugeja tähelepanu ning muuta teaduslik tekst lapsele paremini arusaadavaks.
lasteentsüklopeedia- lühikese ja informatiivse tekstiga ning võimalikult natuurilähedaste piltidega teos, mille põhirõhk on sageli illustratsioonidel.
fantaasiakirjandus- ebareaalseid ja üleloomulikke elemente, imepäraseid tegelasi või sündmusi käsitlev kirjandus; igapäevamaailma probleeme käsitletakse metafoorselt. Laias tähenduses kogu see kirjandus, mis ei tegele otseselt ja eelkõige harjumusliku, igapäevaelulise elu reaalse kujutamisega (siia alla kuulub nii ulmekirjandus, absurd, aga ka kunstmuinasjutud). Tihedalt seotud folkloori, muinasjuttudega. Esimene laste fantaasiakirjanduslik teos Carrolli „Alice Imedemaal”; eesti autoritest nt Lutsu „ Nukitsamees ”, Truupõllu „Rohelise Päikese Maa”, Beekmani „Aatomik” jpt.
mütoloogia- ühe rahva müütide, muistendite, usundite kogum; aga ka müüditeadus, mis uurib müüte ja teeb neist järeldusi kultuuri olemuse ja mõttemallide kujunemise kohta. Iga rahva müüdilooming peegeldab selle kultuuri maailmatunnetamise taset ja -mõistmise viisi. Eri rahvaste mütoloogiatel on palju ühisjooni.
müüt- põlvest põlve edasiantav usulise tähendusega fantastiline lugu, mis seletab maailma olemuslikke nähtusi ja teket, räägib jumalatest, sangarite kangelastegudest, inimkonna tulevikust jne. Maailmamõistmise vorm, sellega seondub müütiline mõtlemine. Kui usund hakkab lagunema, muutuvad müüdid muinasjuttudeks, fantaasiaks, ei võeta enam tõepähe, säilib esteetiline köitvus, seega kasutatakse müütide aluseks olevaid lugusid v detaile kunstis, kirjanduses edasi. Müüte tasub tunda ja lastele tutvustada nii harival kui ajaviitelisel eesmärgil.
muistend - tõestisündinud loona esitatav lühike rahvajutt, mis on seotud kindla koha, isiku v sündmusega. Tekkinud mütoloogilistel alustel, faktidele lisandub fantaasia . Tekke- ja seletusmuistendid, vägilasmuistendid, kohamuistendid, usundilised muistendid , ajaloolised muistendid, kunstmuistendid (nt Faehlmann). Tänapäevane variant: linnalegendid, mis levivad eriti hoogsalt nt kooliõpilaste seas või interneti vahendusel.
lastekirjandus- lastele suunatud kirjandus; kitsamalt: täiskasvanute poolt lastele kirjutatud ilukirjandus. Siia alla võib kuuluda kõik see, mida lapsed loevad (ka reklaambrožüürid ja teadusajakirjad), aga see muudab mõiste väga laiaks ja hägusaks.
valm- lühike õpetliku sisuga mõistujutt v luuletus , kus peamiselt antropomorfeeritud loomtegelaste kaudu kujutatakse inimeste iseloomujooni ja käitumist; iseloomulik on, et loo moraal tuuakse eraldi (alguses v lõpus) välja.
muinasjutt - rahvauskumustel, müütidel või vabal fantaasial põhinev meelelahutuslik, sageli õpetliku sisuga lugu, mis ei pretendeeri usutavusele (vrdl müüt, muistend, pajatus). Iseloomulik on imepärase, üleloomuliku esinemine, tegelaste ja sündmustiku skemaatilisus, tegevuse kordused, detailide vähesus, ajaline-ruumiline ebamäärasus, maagilised esemed, imepärased v imevõimetega tegelased. Rahvamuinasjutud (anonüümsus, suuline levik), kunstmuinasjutud (autorilooming, mis järgib muinasjutu tüüpilist temaatikat , ülesehitust).
gradatsioon- astendus; kunstiline kujund, intriigi arengu järk-järguline intensiivistumine, pinevuse astmeline tõus, meeleolu järk-järguline süvendamine, nt muinasjutus järjest keerulisemate ülesannete lahendamine.
kunstmuinasjutt- autorimuinasjutt, mis on loodud kindla autori poolt, võib olla nii rahvamuinasjutu teisendus, edasiarendus kui ka pahupidine tõlgendus; aga teisalt tugineda ka autori vabale fantaasiale n-ö muinasjutt-romaan, mis on fantastilise sisuga, keerulise süžeega, hästi välja arendatud karakteritega (nt Alice Imedemaal või Sõrmuste isand ; ka Lotte reis Lõunamaale vm).
mõistatus - folkloori lühivorm, sõnaline peitepilt, mingi asja, nähtuse, olendi, eseme v tegevuse napisõnaline kirjeldamine ülesandega ära arvata, millest jutt käib. Algul olid mõistatused rituaalsed-maagilised, nüüd pigem taibukuse proovikiviks. Võib olla metafoor, võrdlus või kirjeldav lause. Tänapäeval keerdküsimused, piltmõistatused.
2. Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed.
Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed jutud” (Vaeslapse käsikivi, Põhja konn, Tark mees taskus);
Kunder „Eesti muinasjutud ” („ Kass ja hiir”, „ Vaeslaps ja talutütar”);
Eisen („Kohalised Eesti muinasjutud”);
Särgava („Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest”);
Jakobson („Siili ja jänese võidujooks”, „Hiir, vähk ja sitikas”).
3. Mis teeb keeruliseks lastekirjanduse mõiste määratlemise?
See, et mõisteid „laps” ja „kirjandus” on üldse raske määratleda ja liigitada, samuti tekib küsimus, kas kõik, mida laps loeb, on lastekirjandus; lastekirjanduse alla kuuluvad kõik belletristika valdkonnad (eepika, lüürika, dramaatika).
4. Mille poolest erineb lastekirjandus täiskasvanukirjandusest?
Kommunikatsiooni asümmeetria (kirjutavad täiskasvanud, kuid tarbivad nii lapsed kui täiskasvanud); on korraga nii ilukirjanduslik kui pedagoogiline. Arvestab lugeja vanuse, soo, tähelepanuvõimega, ideid esitatakse lihtsamas vormis, tegelased on mustvalgemad, vormieksperimendid on sagedasemad.
5. Esimesed olulised teosed eesti lastekirjanduse ajaloos.
1641. esimene eestikeelne aabits;
1782 Arvelius „Üks kaunis jutu- ja õpetuseraamat”;
1849 Körber „Karjalaste lugemiseraamat”;
1866 Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed jutud”;
1884 Kunder „Eesti muinasjutud”.
6. Miks on muinasjutud olulised lapse jaoks?
Fantaasia areng, nendeta jääb laste hinge tühi koht; õpetlikkus; laps saab samastuda teat. loomuomadustega, ettevalmistus reaalseks eluks; teeb lapse õnnelikuks; annab julguse uskuda imedesse.
7. Muinasjutu seadused.
Kindel algus, kindel lõpp, arvkordused, sümboolsed numbrid (3, 7, 12), välja mõeldud, pole kindlat aega ega kohta, proosateos, nimed on umbmäärased/tüüpilised, vastandid, kaksuse seadus (dialoogid; kolmas tegelane tumm kaaslane)
8. Muinasjuttude liigitus ja sobivad muinasjutunäited.
loomamuinasjutud (nt lood kavalast rebasest),
imemuinasjutud (nt Aladdini lood),
legendilaadsed muinasjutud (seletavad millegi tekkimist, piiblimotiividest kantud muinasjutud),
novellilaadsed muinasjutud (nt Kaval-Antsu lood),
kunstmuinasjutud (nt „Nukitsamees”).
9. Mis on gradatasoon ja kuidas see avaldub muinasjuttudes?
Kompositsioonivõte: üht liiki mõistete reastus mingi omaduse või hulga järk-järgult kasvavas või kahanevas järgnevuses.
Avaldub: lohel tuleb raiuda maha kolm pead; esitatakse kolm ülesannet/ küsimust; tuleb läbi minna paksust metsast , ületada mägi ja meri; kolme jõe ületamisel iga järgmine laiem; kolm soovi.
10. Põhjendage järgnevaid väited näidetega loetud eesti muinasjuttudest.
Muinasjutu-uurijad on veendunud, et muinasjutud valmistavad lapsi eluks ette.
Ettevalmistus eluks:
Elu on komplitseeritud, kuid igast olukorrast leidub väljapääs: Fr.R. Kreutzwaldi “Kullaketrajad” (Nõid moondab sõnakuulmatu tütre jõenupuks, nõia teised tütred aitasid kuningapojal aga lindude keele ära õppida, mille abil sai kuningapoeg Soome targalt teada, kuidas neiu nõidusest päästa. Targa nõuaennete järgi talitades päästis kuningapoeg nõia tütre ja abiellus temaga).
Reeglite järgimise olulisus: Kreutzwald “Vaeslapse käsikivi”, “Kaksteistkümmend tütart”, Kunder “Kuldmuna” http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/sisu.html
Kuula targemaid nõuandjaid: “Kullaketrajad”,
Kunderi “Vaeslaps ja talutütar” http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/sisu.html
Igapäevaelus ei lähe soovid alati täide, muinasjuttudes juhtub seda sageli.
Soovid ei lähe alati täide:
Tegelikult on väga paljudes muinasjuttudes soovid täide läinud (Pöialpoiss- ema soovib pöidla suurust last ja saabki, hiljem soovib Pöialpoiss koju ja saabki; Breemeni linna moosekandid- loomadest said muusikud ja said oma kodu) jne. Muinasjuttudes juhtuvad sageli imed, mille tõttu kellegi unistus või soov täitub ja seega lõppeb alati kõik hästi.
Tegelased muinasjuttudes: saab selgelt eristada, kes on hea, kes halb.
Kes hea, kes halb:
,,Hea eit ja õel eit” August Jakobson (Eit oli hea ja lahke, õde ja õetütar olid ihnsad. Kord leidis eit metsast väga suure seene, tahtis koju viia, aga seene all elasid väiksed mehikesed . Mehikesed kutsusid eide külla ja pakkusid talle varandust, eideke võttis kolm vasksest münti. Kui eit koju jõudis muutusid mündid suurteks kuldrahadeks. Õel eit oma tütrega tahtsid rikkaks saada, hurjutasid, et hea eit nii vähe raha võttis ja läksid ise mehikeste juurde. Nad oli mehikesetega ebaviisakad, nõudsid varandust ning toppisid kartulikoti kulda täis, koju jõudes oli kuld muutunud kivideks.)
Tavaliselt on vaene hea ja abivalmis ning rikas ülbe ja ükskõikne.
Vaene hea ja rikas halb: “Ahjualuses” kubjas vs vaene kokk,
“Rikas vend ja vaene vend” http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/sisu.html
,,Vaene mees ja kivide isand” August Jakobson (Mees jäi haigeks, tahtis toa soojaks kütta, aga puid ei olnud. Läks rikka peremehe käest puid küsima, aga too ei andnud. Koju minnes leidis mees kuiva kasevõsa, hakkas raiuma, aga selgus, et seal võsas elas kivide isand. Kivide isand palus, et mees võsa ei raiuks, vastutasuks oli nüüd vaesel mehel alati tuba soe ja söök laual. Käis ka rikas mees kivide isandat otsimas, aga ei leidnud.)
11. Missugused on lastele mõeldud rahvalaulu liigid (5 liiki)?
hällilaulud, hüpitus- ja mängituslaulud, mängulaulud, ahellaulud, töölaulud
12. Esitage näide hüpitus-ja mängituslaulu kohta.
Lauldes:
"Sõit-sõit linna! Mis sinna minna?"
"Moosisaia sööma, limonaadi jooma!" (hüpitad last laulu taktis põlvedel)
Ilmekalt lugedes:
Sile tee, sile tee! (sujuvad liigutused küljelt küljele)
jõnkast-jõnksat, jõnksat-jõnksat! (hüpitad kõrgemale)
Auk! ( lased lapsel põlvede vahelt läbi "kukkuda", ise loomulikult tal kätest kinni hoides)
13. Esitage näide liisusalmi kohta.
Liisusalmide lugemine arendab lapse sõnavara ja samuti paraneb ka kuulmis- ja rütmitaju.
Liisusalm on rütmliline väike salm- mida peab korduvalt lugema.
Üks helevalge tuvi Vanamees, vanamees 66,
lendas üle Inglismaa. poolteist hammast oli suus.
Inglismaa oli lukku pandud, Kartis hiiri, kartis rotte,
luku võti katki murtud. kartis nurgas jahukotte.
Ütle, mitu seppa
peavad seda parandama!
14. Lasteluule algus Jannsenist 19. sajandi lõpuni. Olulisemad autorid ja teemad.
Lydia Koidula: „Hälli ääres“, „Hällilaul“, „Kitsetall“, „Meie kass“
Jaan Bergmann: ballaad „Ustav Ülo“, „Karjase laul“, „Kiisu“, „Pääsukeste teretus“
Ado Piirikivi (Grenzstein): „Viisk, põis ja õlekõrs“
Friedrich Kuhlbars: luuletused ilmusid koos nootidega, ilutsev stiil, olulised hällilaulud,
„Vanemuine“ (Kui Kungla rahvas…) “Teele teele kurekesed”
15. Millest räägivad K. A. Hindrey piltvärsslood?
Nende salmidega tuli eesti lasteluulesse huumor. Hindrey eeskujuks olid H. Hoffmanni
Struwwelpeter” (1845) ja W. Buschi samalaadsed, eesti lugejale osalt tuttavad lood. Tekstide
eesmärk oli endiselt õpetusi jagada, kuid seda tehti nalja vormis mõningase kunstilise liialdusega.
16. R.Kamseni, K.E. Söödi, E. Enno , J. Oro lasteluule. Mis neid autoreid (igaüht eraldi) iseloomustab?
Reinhold Kamsen (1871-1952) oli eesti lastekirjanik, ajakirjanik ja luuletaja. Tegi kaastöid
Lastelehele, vanemas eas avaldaski peamiselt lastele mõeldud tekste. Mõned Kamseni lastelaulud on saanud viisistatuna üldtuntuks (nt "Küll on kena kelguga").
* luuletused ilmusid ajalehtedes-ajakirjades
* teemadeks loodus ja aastaajad , lapse mängud ja suhted ema, kaaslaste ja loomadega
* kulunud kujundid , isikupäratus
Karl Eduard Sööt (1862-1950) oli esimene, kes huvitus folkloorsest lastelaulust ja kasutas oma luuletustes rahvaluule motiive. Tänu temale läksid mitmed rahvalaulud “uuele ringile”. Söödi luuletusi on peetud rahvaluuleks ja vastupidi. Varasem lasteluule oli õpetlik ja lõbustav, Söödi värsid aga lähtusid armastusest lapse vastu.
Ernst Enno (1875-1934). Enno luulelaad oli laululine - selle kõlakordused on meelitanud
paljusid heliloojaid tema luuletustele viisi looma. „Lillelallera“ - kutsus nii oma lasteluuletusi.
* Teemad: loodus, laste igapäevaelu
* Lihtne sõnastus , kõlapildid
* Olemuselt unistajalik, empaatiline, soe
* Luulekogu „Üks rohutirts läks kõndima“
Julius Oro (1901-1941).
* Kogud „Hiir rätsepaks“ (1967), „Laps ja kuu“ (2001)
* Teemad: aastaajad, loomad- linnud , lapsed
* Lihtne sõnastus, jutustav laad, pildilisus
Alates aastast 1999 antakse iga viie aasta tagant välja J. Oro nimelist lastekirjanduspreemiat
jäädvustamaks Vasalemma kauaaegse kooliõpetaja, eesti õppe- ja lastekirjanduse autori,
luuletaja, ajakirja „Laste Rõõm” tegevtoimetaja, isamaalise kasvatuse toetaja J. Oro mälestust, edendamaks ja toetamaks eesti lastekirjandust.
17. Mis on iseloomulik nüüdislasteluulele?
Nüüdislasteluulele on iseloomulik lihtsustatud riimiskeem, stroofivorm ja luuletuse pikkus.
Kauged riimid realiseeruvad nõrgemini, kuna vahepealsed seosed toimivad “mürana”, lähestikku paiknevad riimid annavad täielikuma riimiefekti. Veel iseloomustab nüüdislasteluulet nelikvärss, luuletused jutustavad laste elust, värsjutte avaldatakse iseseisvate teostena ja piir amtöörluule ja profesionaalse luule vahel hägustub. Nüüdisluule on sisuliselt kohastunud ajaga ehk siis luules on viited tehnilistest saavutustest ja töö teemat käsitletakse luules aina vähem, lapsed luuletustes tegutsevad rohkem tubases keskonnas kui õues, loodusluulet on vähem ja üha enam käsitletakse luules nn tabuteemasid.
18. Leidke lasteluule hulgast kaks teost, mis tekitaksid lastes huvi luule vastu. Nimetage teos, autor ja põhjendage valikut.
* Contra “Minu jonn ” (2006)- suunatud väikesele lapsele, lihtne keel ning rütm , samuti lapsele tuttavad teemad (riidepanemise jonn ja poejonn) ja nende väga mõistev käsitlemine. Väikese lapse jaoks on rütmilisus ja lihtsad riimid paeluvad ja kergemini kuulatavad kui proosatekst.
* Ellen Niit “Suur maalritöö” - kenad kõlakujundid, teemaks kuidas maailm värviliseks sai.
Lisaks on sellest loodud meeletult kena muusikaline film, mis võib tekitada huvi luule kui sellise vastu.
19. Mida õpetab F. Kotta " Tublid loomad"?
F.Kotta “Tublid loomad” käsitleb julgust, sõprust, abivalmidust, ennastsalgavust ning hea ja
kurja võitlust. https://arhiiv.err.ee/vaata/audioraamat-lapsepolve-lemmiklood-tublid-loomad
20. Nimetage vähemalt viis teemat mida on oma lasteluules käsitlenud
Ellen Niit- aastaajad (“Lillelaul”, “lapse suvi”), kodu (“Koduaed”), lapsed (“Meie lapsed”, pere (“Perekond Turteiltuid”), mängud (“Rongisõit”, “Tuulelohe”), kool (“Pesapuu”,“Koma”), loomad (“Jänkujenka”), universum (“Tõsised küsimused”), väikeste laste luuletused (“Teerull”).
Leelo Tungal- aastaajad (“Südasuvi!”, “Mai, see kukupai!”), loodus (“Marjamets”, “ Kalad
vihma ajal”), pere ja suhted (“Kes on meie ema?”, “Mina aitan isa”), kodu (“Kodu”), laste
mängud ja mänguasjad (“Mänguasjad - pärisasjad”), loomad (“Kassi asi”), kool/õppimine
(“Esimese klassi õpilane”, “A ja B”) tänapäeva tehnika (“Saatke meile meile”) jpm.
Heiki Vilep- aastaajad (“Sügisel”, “Lumikelluke ja külmataat”), mänguasjad (“Kaisukaru”,
“Mänguasjapoes”), kiindumus/tunnete väljendamine (“Musi”, “Vale häbi”), tülid/vaidlus
(“Mutionude vaidlus”, “Üks tüli”), pere (“Perekond”).
Heljo Mänd - lilled (“Võilill”, “Kellukas”). Jõulud /talv (“Suur kuusk”, “Lumelapsed”,
“Piparkoogipoisid”).  Kodu (“Kodu”). Puud (“Kuuske toomas”, “Mänd”, “Õnnelaul”).
Nõiad (“Viimane nõid”, “Nõiamäng”, “Vihmanõia laul).
Eno Raud - Kalad ja linnud (“Kalad kalad”, “Pöörane part”). Pori (“Porist”)
Jõulud (“Metsajõulupuu”).  Loomad (“Boa või kilpkonn”, “Kapsauss”, “Kana unenägu”).
Lumi (“Lumemees”, “Lumest”).