Enda piiride teadmine tagab rahulolu iseendaga. Võib väita et otsimine on nagu hinge söötmine. Tuleks elada joovastuste jaoks. Väikesed, mõõdukad annused, poolvarjud jätavad külmaks. Ei tohiks hoolida hoiatustest, tuleks riskida ning ise läbi tule ja vee minema. Reeglitest tuleb läbi murda, et endale omad kehtestada. Riskimine on nagu adrenaliin, see toidab su meeli ning vaimu. Elu tuleks võtta hulljulge seiklusena. Sest elamise võimalus on antud ainult üks kord. Kurbadel hetkel vajame kedagi, otsime sõpra, kes oleks kui kalju, kindlalt meie kõrval. Otsime lohutuse tuult, mis viiks kaugele ära meie mured ja nukruspuhangud. Sõbrad pole ainult kurbadeks ja rasketeks aegadeks mõeldud, vaid ka rõõmu jagajateks. Kellele siis veel oma õnnejoovastusest tilgakest anda kui lähedasele, kellega saab koos rõõmustada.
Ekke Moor koges oma otsingute käigus nii tõususid kui mõõnasid. Kord pärjas elu teda imepäraste näitetükkidega, kus ta hiilgas ning sai püstipäi edasi astuda, kord jällegi vaevas südant läbikukkumistega. Aga hetked, kus ta sai tunda ennast võitjana aitasid teda ka siis, kui elu ta vastu enam nii leebe polnud. Näiteks kiitus Praost Odjalt raske töö eest või Pille-Riini soe pilk peale Ekke abi suuruse mõistmist, olid need, mis teda üles tõstsid ka kurbadel hetkedel. Ta mõistis, et ta vaev sellel teekonnal pole olnud asjata ning samas ta ka kasvas enda vaimu suuruses, ta õppis kohusetunnet, lahke sõna ja teo väärtust ning mis kõige olulisem, isetust. Elu tõi ta ette need suurepärased näitemängud et tal oleks toetuda millelegi nendel rasketel hetkedel. Nendel rasketel hetkedel, läbikukkunud näitemängudes, kust oli raskem edasi liikuda, kui tavalisest tükist, oli veelgi suurem mõju. Need hetked panevad ümber hindama väärtusi
Chaplini filmi, sest tema filmides jooksid ka inimesed enamasti nagu peata kanad. See pala meenutas mulle täpselt seda, kuidas üks naine jookseb mööda küla, ahastuses, ei tea mida teha, kuid lõpuks läheb ikkagi koju tagasi ja kõik tantsivad nagu algul. Vahepeal tundus nagu oleks pala lõpp, sest kõla oli sama rõõmus kui algul, kuid siis läks pala jälle edasi kurval noodil. Ülesehitus oli veidi sarnane Claude Debussy Bergamaski süidiga. Pala lõppes samuti kurbadel vaiksetel nootidel. Skertso nr. 4 E-duur op. 54 Väga vahelduva tempoga pala, kuid kiireid kohti oli palju. Pala oli kas väga aeglane või väga kiire, vahepealset kiirust polnud. Kiired osad olid nii võimsad, et nendele mõtlemine pani lausa pea ringi käima. Pala meenutas inimeste kiiret elutempot, sest kõigil on kogu aeg kiire ning see pala toob selle ilusti välja. Väljend, mis seda pala kõige paremini kirjeldaks oleks vaikus enne tormi. Alati,
Õhtul, päikeseloojangul, laulis ta poisile laulu. Milles lubas, et varavalges ootab teda üllatus. Kui poiss enne päikesetõusu ärkas nind teele asus, ei suutnud ta oma silme uskuda kest karjateed lebas lõokesemuna. Ta korjas selle üles ja pistis põue sooja. Munast koorus välja hiir, hiirekesest sirgus kass ning tänu heale hoolitsusele kasvas kassist lambatall. Nüüd oli orvukesel olemas väike valge sõber, kelle eest hoolitseda ning kes üksikutel kurbadel hetkedel lepitust ja tuge pakkus. 6 KOKKUVÕTE Selline oli siis kuulsa rahvuseepose ,,Kalevipoeg" ühe valitud loo tutvustus ning proosavormis ümberjutustus. ,,Kalevipoja" ilmumine tähendab murrangut eesti kirjanduse arengus ja see oli ühtlasi suure ühiskondliku tähtsusega sündmus. Minu arvamus sellest teosest on igati positiivne. See oli minu esimene kokkupuude
ja uuesti seda andumust ja süvenemist kordama. Ja selle tõttu loodabki iga naine anda talle midagi, mida veel keegi teine pole talle andnud. Aga kõigile saab osaks suur pettumus ja neil õnnestub temas äratada ainult seda kordamise vajadust. ,,Ma ju kinkisin sulle lõpuks oma armastuse," hüüab üks neist. Ja pole midagi imestada, kui don Juan naerma hakkab: ,,Lõpuks? Ei, vaid jälle kord." Miks peaks armastama harva, et palju armastada? Kurbadel on kaks põhjust kurb olla: nad on kas teadmatuses või loodavad. Don Juan teab ja ei looda. Ta on nagu kunstnik, kes teab oma piire, ei ületa neid iial, ja saavutab sel kitsukesel rajal, kus ta vaim kodus on, meistri imelise kerguse. Ja see ongi geenius: aru, mis tunneb oma piire. Kuni füüsilise surmani ei tunne don Juan kurbust. Miski pole tema meelest tühisem kui teise elu lootus. Kahetsus lõbule raisatud iha pärast, see impotentsuse kulunud stamp on talle võõras
Kunksmoori käsu peale linnud tulid tmea juurde ning uus lennuk maandus õnnelikult. Külas käisid ka ajakirjanikud, kes pärisid mida Kunksmoor oskab ja kas ta on ikka päris nõid. Pärast oli Kunksmoor kurb, kui nägi ajakirjades kui edevalt ta oli käitunud. Hiljem tuli Trumm tema kätte paluma ning otsustati jääda koos Kunksmoori majja. Lugu (narratiiv, alltekst, õpetlikkus) Õnnetuse korral peab tegutsema. Kui sa oskad aidata, siis aita. Emotsioon (kuidas ette kanda?) Kurbadel kohtadel kurvema häälega, muidu ilmuka tooniga. Tekst (grammatika, lausete pikkus, sõnavara) Sõnavara on juba koolis käivale lapsele sobilik. Esineb ka raskemaid sõnu, nt taimeseljatäiega. Laused ise ei ole väga pikad. Vajalikud täiendused (laste aktiveerimine) Võib ise mängida nõida, näiteks teha hari. Millega lapse huvi äratada? Mis raamatus haarab? Mida raamat õpetab? Haarab ulmelisus, fantaasiarikkus. Raamat õpetab abivalmidust ja siirust
annaabi.ee 
