o Lastele kirjutaja peab tundma laste hingeelu. Kasutatud kirjandus: 1. "Eesti lastekirjandus", Reet Krusten, Elmatar 1995 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Kunder (28.03.2011, kell 16.30) 3. http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/sisu.html (28.03.2011, kell 16.30) 4. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid? item_id=28&table=Persons (28.03.2011, kell 16.30). Reinhold Kamsen (1871-1952) Luuletaja ja lastekirjanik Reinhold Kamsen sündis 24. (12.) okt 1871 Viljandimaal Imavere vallas talupoja peres. Õppis Järavere külakoolis. Alates 1909 pidas Pilistvere alevikus seltsimaja ning töötas laenu-hoiuühisuses ja majandusühingu raamatupidajana. 1920. aastast oli Kamsen Põltsamaa tarvitajate ühingu raamatupidaja ning osales kohalikus seltsitegevuses. 19271931 töötas Kamsen ajalehe
Arutleme lastega teemal Luuletus SISSE- "Talv ja lumi". Küsin lastelt, et mida saab talvel nii õues kui toas teha ning "Mõtteid JUHA- mis neil veel talvega seotstub. Edasise õppetöö jaoks haaran laste tähelepanu talvest" TUS luuletusega "Mõtteid talvest". Seejärel palun lastel jutustada, millest äsja Reinhold kuuldud luuletus rääkis. Kamsen Hommikuringi lõpetuseks seletan lastele, mida päeva jooksul tegema hakkame. II Palun lastel endeid kolmeks lugeda. Seejärel number ühed ühte rühma, Valmis PÕHI- number kahed teise rühma ja number kolmed kolmandasse rühma. Palun meisterdatud OSA lastel laudade taha istuda, oma rühmakaaslastega kõrvuti. Näitan lastele ette lumehelbed.
Värsiraamatuid avaldati 20 ja 30ndatel vähe. E. Enno ja J. Oro looming jäi neil aastatel laialipillatuna perioodikasse. Lasteluule raamatuproduktsiooni ei tule erilist muudatust ka 30ndatel. 20 ja 30ndate eesti lasteluule suuremad saavutused on seotud E. Enno ja J. Oro nimega, kes viljelesid peamiselt lapse ja looduse suhteid puudutavaid teemasid. Kahe nimetatud luuletaja kõrval jätkasid lastevärsside kirjutamist ka K. E. Sööt ja R. Kamsen. Ernst Enno (1975-1934) tuli lastekirjandusse peaaegu üheaegselt K. E. Söödiga. Mõlemad tegid kaastööd ,,Lastelehe" esimestele aastakäikudele ning kujundasid sealtpeale eesti lasteluule kõrgtaset aastakümnete vältel. E. Enno luule tervikuna kuulub nende loominguliste nähtuste hulka, mida ei ammendata ka kaasajas ja mille sügavam lahtimõtestamine võib toimuda järk-järgult erinevates ajastutes. Reserveeritud suhtumist põhjustas E
Võid tulel tungida, pidas halvaks külma sauna. Ükspäinis elu osaks sul Kadus kiirelt üle mäe Ja luule laulussa. lapsed, eks nüüd tuppa läe! Su pärast rõõmus on mu meel, Su ilu imetsen: Sust kõlagu mu kandlekeel, Su kasuks kõnelen! MATKAJA TALVEÖÖ Reinhold Kamsen Kirr, kõrr, kõrinal Jakob Tamm Sõidan üle õue, Öö on selge. Kõrgel kuu. Virr, võrr, võrinal Läige üle lume. Kõnnin teel kui kõue. Piitsa plaksutan: Härmas seisab iga puu. Nõõ, nüüd jookse ruttu!
Lood lastele 1885-88. Liigiline väljaarenemine 20. sajandi algul (1900-1917). Lastesarjade ja -ajakirjade asutamine, eri kirjandusliikide (ka lastenäidend) väljakujunemine. Lasteajakiri Lasteleht 1901. EKS-i toimetatud seeria Nooresoo kirjavara 1909. Pildiraamatud (koomiksid). Wilhelm Busch ja Heinrich Hoffmann. Karl August Hindrey piltvärsilood alates 1906. Murrang eesti lasteluules: Karl Eduard Söödi ja Ernst Enno looming. Teisi lasteluuletajaid: Reinhold Kamsen, Georg Eduard Luiga. Ansomardi Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud 1901; Lastejutud 1911. Ernst Särgava Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest 1911. Realistliku lasteproosa klassika: Jaan Lattik Meie noored 1907; Oskar Luts, Kevade 1912. August Kitzbergi lastenäidendid (Kaval-Ants ja Vanapagan 1907, Kuri kuningatütar 1909 jt). Küpse kunstitaseme saavutamine Eesti Vabariigis 1918-1940. Väljaannete mitmekesisus, uued laste- ja noorteajakirjad: Laste Rõõm 1921, Vikerkaar, Noorusmaa jpt
,,Uudishimulikud kassid", avastas folkloorse lastelaulu ning arendas selle põhjal välja emotsionaalselt sisendusjõulise, rahvalaulule omase vormitraditsiooniga lasteluule. J.Bergmann lastekirjanduse üheks teerajajaks, ,,Lastelehe" põhistruktuuri kujundaja. Luules elurõõmus, lõbus mängulisus ja kujundlikkus, mõtteline selgus ja kaalukus, vormipuhtus. 2 Reinhold Kamsen olulisel kohal laps ise, lapse mängud, suhted ümberkaudsetega. Lasteluulesse tuleb mängulis-humoristilikke motiive, ilutsev toon taganeb. 30ndatel ilmus tema luuletusi Eesti Naise lisas. Põhiteemaks loodus, meeleolud aastaaegade vaheldumisega seotult. Ernst Enno - Luul-d: Üks rohutirts läks kõndima: Sügis; Emakene. Mõista ja elada sisse lapse hingeellu Julius Oro : Luul-d: Kuidas elas Kärdi Kusti; Karjapoiss Junks; Enno ja
15. Millest räägivad K. A. Hindrey piltvärsslood? Nende salmidega tuli eesti lasteluulesse huumor. Hindrey eeskujuks olid H. Hoffmanni Struwwelpeter” (1845) ja W. Buschi samalaadsed, eesti lugejale osalt tuttavad lood. Tekstide eesmärk oli endiselt õpetusi jagada, kuid seda tehti nalja vormis mõningase kunstilise liialdusega. 16. R.Kamseni, K.E. Söödi, E. Enno, J. Oro lasteluule. Mis neid autoreid (igaüht eraldi) iseloomustab? Reinhold Kamsen (1871-1952) oli eesti lastekirjanik, ajakirjanik ja luuletaja. Tegi kaastöid Lastelehele, vanemas eas avaldaski peamiselt lastele mõeldud tekste. Mõned Kamseni lastelaulud on saanud viisistatuna üldtuntuks (nt "Küll on kena kelguga"). * luuletused ilmusid ajalehtedes-ajakirjades * teemadeks loodus ja aastaajad, lapse mängud ja suhted ema, kaaslaste ja loomadega * kulunud kujundid, isikupäratus
positiivseid tegelasi, vaid pahad lapsed, näiteks ''Pambu-Peedu,'' ''Seene-Mikk.'' Hindrey piltvärsilugude erijooned – head ja halvad tegelased, inimeste ja loomade vahelised suhted, õpetamine hirmutamise abil, kristlik tonaalsus (halb saab karistatud), konarlik irdriimiga värss, negatiivselt kajastab täiskasvanute maailma (laiskus, ahnus, neegrid, mustlased). 20.sajandi alguse lastekirjandus Lasteluule: ''Talvel'' Reinhold Kamsen, ''Nõmme lillekesed'' E.L. Wöhrmann, Jaan Bergmann Tõsieluline proosa: ''Meie noored'' Jaan Lattik, sisaldab huumorit, laste siseelu, Jüri Parijõgi jätkab stiili. ''Minu esimesed triibulised'' Eduard Vilde, ''Kevade'' Oskar Luts. Muinasjutuline proosa – Ansomardi (Peäro August Pitka) jutustuskogud ''Jalgsemaa Kitse- eide muinasjutud,'' sisaldas kolme juttu, mis panid alguse tondijuttude traditsioonilie. Pitka hukkus 1915 Poolas sõjas. Teoreetilised vaated lastekirjandusele 1920
,,Jaurat jauram";"Jaurat jaurami jõngermannid" ,,Summi Sulpsu sekeldused" ,,Kaval Hans ja Vanapagan" ,,Kalevipoeg" ,,Suur Tõll" ,,Võõrastütar ja peretütar" 3 J.Bergmann lastekirjanduse üheks teerajajaks, ,,Lastelehe" põhistruktuuri kujundaja. Luules elurõõmus, lõbus mängulisus ja kujundlikkus, mõtteline selgus ja kaalukus, vormipuhtus. Reinhold Kamsen olulisel kohal laps ise, lapse mängud, suhted ümberkaudsetega. (,,Kooli minek"). Lasteluulesse tuleb mängulis-humoristilikke motiive, ilutsev toon taganeb Luul-d: ,,Memm ja Maimu"; ,,Mõistatus"; ,,Kraav" kogu"Küll on kena kelguga" 30ndatel ilmus tema luuletusi Eesti Naise lisas ,,Väikeste sõber" ja Taluperenaine lisas ,,Laste Maailm". Põhiteemaks loodus, meeleolud aastaaegade vaheldumisega seotult. Luul-d: Laul lumele; Talve rõõm; Lumehanges Ernst Enno
„madal“ fantaasia (A. Pervik). 10. Eesti fantastika (kunstmuinasjutu) arengujooni ? 11. Lasteluule iseloomulikud tunnused paberil kõlakujundid, mõjuv kõlajõud, elurõõmus lõbus mängulisus, kujundlikkus, dünaamilisus, meeldejäävus, hea rütmitunne, täisriimid, sõnavara rikkus ja tabavus, kujundlik ütlemisviis (korjatud mitme luuletaja loomingu iseloomustuse pealt) 12. Lasteluule autoreid Hindrey, Bergann, Kamsen, Sööt paberil (20. saj luuletajad) Ernst Enno tuli lastekirjandusse peaaegu üheaegselt K. E. Söödiga. Mõlemad tegid kaastööd Lastelehe esimestele aastakäikudele ning kujundasid sealtpeale eesti lasteluule kõrgtaset aastakümnete vältel. E. Enno pani koos Nurmiku ja Oroga aluse ka lasteajakirjale Laste Rõõm ning oli pikemat aega selle toimetajaks. Enno luulet on nimetatud hämarasõnaliseks ja raskeks, aga ka pehmeks ja unistavaks.
(Grenzstein): „Viisk, põis ja õlekõrs“ Friedrich Kuhlbars: luuletused ilmusid koos nootidega, ilutsev stiil, olulised hällilaulud, „Vanemuine“ (Kui Kungla rahvas…) K. A. Hindrey piltvärsslood. piltvärsslood “Pambu-Peedu”, “Seene Mikk”, “Piripilli-Liisu”, „Nina-Jass ja Näpp-Mall“, „Lõhkiläinud Kolumats“ -eesti lasteluulesse tuli huumor,kunstilised liialdused (lapsi hirmutavad) R.Kamseni, K.E. Söödi, E. Enno, J. Oro lasteluule. Reinhold Kamsen: Luuletused ilmusid ajalehtedes-ajakirjades, teemad loodus ja aastaajad, lapse mängud ja suhted ema, kaaslaste ja loomadega,kulunud kujundid, isikupäratus.„Talvel“ („Küll on kena kelguga…“) Karl- Eduard Sööt: 1923 kogu „Lapsepõlve Kungla“,1949 kogu „Lastelaule“,folkloorse taustaga,hällilaulud, mängituslaulud,hea kõla ja rütm,keskendunud lapsele ja tema vajadustele.
annaabi.ee 
