SISUKORD 1TEATRI AJALUGU........................................................................................................ 3 2EESTI DRAAMATEATRI LAVASTAJAD...........................................................................5 2.1Merle Karusoo..................................................................................................... 5 2.2Hendrik Toompere Jr........................................................................................... 5 2.3Uku Uusberg....................................................................................................... 6 2.4Ingomar Vihmar.................................................................................................. 6 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................. 7 3 1 TEATRI AJALUGU Draamateater kasvas välja koolist
Katuselt Kasar/Uusberg/Tomson Käisin 14.09.2011 vaatamas kaasaegset ooperit ,,Katuselt". Etendus toimus Põhuteatris, see oli ka üks viimaseid etendusi, mis toimus selles hoones enne lammutamist. Ooperi helilooja ja libreto autor oli Jarek Kasar, esinejanimega Chalice. Teine libreto autor ja lavastaja oli Uku Uusberg. Kunstnik oli Jan Tamson. Laval näitlesid ja laulsid Hannaliisa Uusmaa, Jarek Kasar ja Uku Uusberg. Etenduses tegi kaasa ka noorteorkester Reaalmazoor, mida dirigeeris Edmar Tuul. Esitati Jarek Kasari loomingut, mis oli valminud spetsiaalselt selleks projektiks. Muusika oli väga omapärane ja erinev Chalice tavapärasest loomingust. Etendus oli väga eriline ja minu teada pole Eestis varem midagi taolist tehtud. Ooperi läbivaks teemaks oli, et kas minna katusele seiklema või püsida kodus. Etenduse lavakujunduses oli palju erinevaid detaile. Laval oli kujutatud maja, siseruume ja katuseid
10.klass 2014 19.detsembril kell 19.00 toimus Tallinna lauluväljaku klaassaalis ETV Tütarlastekoori talvekontsert ,,For Music". Sellel kontserdil esinesid ETV Tütarlastekoor ja vilistlaskoor. Dirigendiks oli koorijuht Aarne Saluveer ning andekad noored heliloojad Pärt Uusberg, Kadri Voorand ja Rasmus Puur. Kontsert algas Pärt Uusbergi loodud naiskooriteosega ,,7 laulu Neitsi Maarjale". Tsükkel on kirjutatud Aarne Saluveerile ja ETV Tütarlastekoorile ning selle 7 osast esitati kontserdil 6. Sellele järgnes noore helilooja Rasmus Puuri kaks laulu ,,Ainus, mis alati käes" ja ,,Sule silmad...", mis on pärit tsüklist ,,Kolm laulu Doris Kareva sõnadele". Värskust ja energiat tõid
Kontserdiretsensioon Oktoobri 15. kuupäeval kell 15:00 külastasin Kuressaare Laurentiuse kirikus Pärt Uusbergi kontserti, kus esines tema koor Head Ööd, Vend. Pärt Uusberg on sündinud 16.12.1986. Suuremat kuulsust on ta kogunud alates 2014. aastast, kui oli viimane laulupidu. Kuna laulan ise juba paar aastat segakooris ja olen õppinud erinevaid asju kuulma ja tähele panema, siis leidsin ka selles kontserdis palju. Pärdi loomingut tean ma juba viimasest üldlaulupeost, kui esitusel oli „Muusika“. See laul oli üks raskemaid, kuid ilusamaid. Pärti iseloomustab minu arust üldine rahulikkus ja mõnel hetkel meeldib talle võimsust ja valjust lisada
Teatri juhid Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Rein Oja Priit Pedajas Teatri lavastajad Merle Karusoo Hendrik Toompere Jr Uku Uusberg Ingomar Vihmar Näitlejad Ita Ever Tõnu Aav Guido Kangur Maria Klenskaja Lembit Ulfsak Lavastused Kevadine Luts Saatuse heidikute kuu Tuhk ja akvaviit Eesti Matus Cancún Auhinnad Aasta lavastuse auhind
aastal? OSKAR WILDE 6. Missugune oli Disney esimene täispikk multifilm? LUMIVALGUKE JA SEITSE PÖIALPOISSI 7. Millist vibu ja nooli kasutavat legendaarset tegelast mängisid Errol Flynn ja Kevin Kostner? 8. Milline oli esimene film, mis võitis 1941.aastal kaks Oskarit? BEN HUR 9. Kes mängis filmis ,,Nukitsamees" metsamoori? ITA EVER 10. Millises Ameerika osariigis asub Hollywood? CALIFORNIA 11. Kes mängis Joosepit filmis ,,Klass"? PÄRT UUSBERG 12. Kes laulab filmist ,,Titanic" tuntuks saanud laulu ,,My heart will go on"? CELINE DION 13. Millise kirjaniku sünniaastapäeval tähistatame emakeelepäeva? KRISTJAN JAAK PETERSON
Aastast 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige. 2000. aastate üks menukamaid Eesti kirjanikke. Tuntuim nüüdiskirjanikke. Kirjutanud proosat, näitekirjandust, stsenaariume, lasteraamatuid, kuuldemänge. Näidendid Tema kirjutatud näidendeid on lavastatud läbi aastate. Üks esimesi on lavastatud Nukuteatris 1992 ‘’Vanamehed seitsmendalt’’ Üheks hilisemaiks on lavastatud Eesti Draamateatris 2012 ‘’Kevadine Luts’’, lavastajaks Uku Uusberg. Raamat ‘’Rehepapp’’ Ilmus 2000.aastal. 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, nüüdseks veel rohkem. Tõlgitud soome, norra, ungari, läti ja vene keelde. Romaan on jagatud 30 peatükiks. Pealkirjadeks on esimesest kolmekümnenda novembrini. Kasutatud allikad https:// et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Kivir%C3 %A4hk http:// www.teater.ee/teater_eestis/eesti_au toreid/aid-25/ANDRUS-KIVIR%C3%84HK https://et.wikipedia.org/wiki/Rehepap
Retsentsioon „Pea vahetus“ Vaatasin ERR arhiivist etendust „Pea vahetus“. Tegevus toimub raudtee jaamas, kus kohtuvad kas kunagist toakaaslast. Etendus koosnebki nende kahe tegelase dialoogist. Vahepeal segab nende vestlust orkestri vanem peeter ja raudtee jaama teataja Ets. Lavastaja on Uku Uusberg, kes on ka ühtlasi ka lavastuse autor. Lavastus oli hästi läbi mõeldud. Tunduski nagu oleks kas vana tuttavad saanud jaamas kokku ja omavahel vestlema hakanud. Kuigi mind hakkas häirima see, et jaam, kus tegevus toimub, väljusid rongid, vähemalt lavastuse algul, üsna tihti ei olnud seal, peale kahe peategelase ja orkestri, mitte kedagi. Märt Avandi mängitud osa õnnelik pianist oli väga hästi välja tulnud. Ta suutis
2004 Helena / Haldjas William Shakespeare Suveöö unenägu 2006 Sally Brian Friel Kodukoht 2006 AnnaLisa; Elisabeth Dohna Selma Lagerlöf Gösta Berlingi saaga 2006 Marie JeanClaude Grumberg Õmblejannad 2006 Katja Ivan Turgenev Kuu aega maal 2007 Liza Drozdova Fjodor Dostojevski Sortsid 2007 Colombina; Lumivalgeke Mihkel Ulman Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra 2008 Helena Ingmar Bergman Sügissonaat 2008 Regan Uusberg, Shakespeare Head ööd, vend 2008 Iris Bogusùaw Shaeffer Loojang 2008 külaline Madis Kõiv Lõputu kohvijoomine 2008 Dolores, Juan Preciado ema Juan Rulfo Pedro Páramo 2009 Luule lugeja koost. Priit Pedajas Arbujad Rollid mujal 2005 Kuningatütar George Orwell/ Mart Koldits Loomade farm Tallinna Linnateater 2005 Kylliki Lemminkäinen. Mäng Kalevala teemal Pärimusteater Loomine
Klass Filmi rezissöör on Ilmar Raag. Ta on kirjutanud ka stsenaariumi. Operaator on Kristjan Jaak Nuudi. Peaosades näitlesid Vallo Kirs- Kaspar, Pärt Uusberg- Joosep, Lauri Pedaja- Andres, Paula Solvak- Thea. Teised näitlejad koos tegelasnimedega: Mikk Mägi- Paul, Riina Ries- Riina, Joonas Paas- Toomas, Kadi Metsla- Kati, Triin Tenso- Kerli, Virgo Ernits- Tiit ja Karl Sakrits- Olav. Film "Klass" sai valmis aastal 2007 ja esilinastus 15. märts 2007. Film kestab 99 minutit. Joosep oli keskkooliõpilane, keda kiusasid kõik tema klassikaaslased. Kui klassi tuli uus
Retsensioon Kristin Häng 10A "Pea vahetus" Vaatasin ERR arhiivist lavastust "Pea vahetus". Tegevus toimub raudteejaamas, kus kohtuvad kaks kunagist toakaaslast. Lavastus koosnebki nende kahe dialoogist. Vahepeal segab nende vestlust orkestrivanem Peeter ja raudteejaama teataja Ets. Lavastaja on Uku Uusberg, kes on ühtlasi ka lavastuse autor. Lavastus oli hästi läbi mõeldud. Oligi täpselt selline tunne, et vanad sõbrad saavad rongijaamas kokku ja hakkavad vestlema. Omavahel dialoogi pidavat kahte kunagist toakaaslast mängisid Märt Avandi ja Priit Võigemast. Need kaks tegelast Pianist ja Geenius, olid mitmes mõttes erinevad inimesed. Juba välimust vaadates, ühel juuksed segamini, särk pükstest väljas, riided tahmased ja teisel kõik silutud kammitud ning ka särk ilusti pükstes.
Keti Lõpp Külastasin 28.septembril Tallinna Linnateatri Taevalava ning etenduseks oli „Keti lõpp“. Teksti autor Paavo Piik, lavastaja Priit Võigemast, kunstnik Marion Undusk ja muusikaline kujundaja Veiko Tubin. Mängivad Andero Ermel, Alo Kõrve, Veiko Tubin, Priit Võigemast, Elisabet Tamm, Sandra Uusberg ja Evelin Võigemast. Etendus algas sellega, kui astusin saalist sisse- nimelt oli laval täispuhutav bassein, mille sees oli palju-palju palle ning seal sees omakorda lamas mees, hiljem tuli välja, et see oli luuletaja. Algus venis, nimelt tundus, et terve teatritükk koosnebki vaid graafilistest pallidest ning muusikast. Tegelikult, kui juba asjaks läks, siis see tükk oli väga huvitav tänapäeva maailmapildi tõlgendus.
· 2009 Muusik (ÖdönvonHorvath "Lood Viini metsadest") · 2009 Bruno (Janno Põldma, Heiki Ernits "Lotte ja Bruno muusikatund") · 2010 Arnu (Mati Unt"Huntluts") · 2010 Hr Mooney / Politseinik /Baarmen / Dr Marston (DanGordon "Vihmamees") · 2011 Esimene statist,Sõdur (Mati Unt "Viimnepäev") · 2011 Lysander (Henry Purcell "Haldjakuninganna") · 2011 Cleante (Molière "Ebahaige") · 2012 - Zlava (Uku Uusberg "Karjäär") · 2013 - Thomas Magill (Enda Walsh "Härrasmees") Rollid Draamateatris: · 2013 - (John Hodge "Kollaborandid") · 2014 - (Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahmani, Piret Saul-Gorodilovi ,,Laul, mis jääb") · 2014 - (Paavo Piik, Mari-Liis Lill "Varesele valu..")
22. märtsil vaatasime 2014. aastal avaldatud dokumentaalsetel ainetel põhinevatel Eesti eksperimentaalset ajaloolistmänguilmi "Risttuules", mille sündmustik iseenesest ei ole sugugi erakordne. Film käsitleb 1941. aaasta juuniküüditamist, mis puudutab paljusid eestlasi. Filmis kujutatakse peategelase Erna ja tema perekonna lugu 12 aasta jooksul, põhinedes ühe eesti naise Siberist saadetud kirjadel. Rezissöör on Martti Helde, operaator Erik Põllumaa ning muusika on teinud Pärt uusberg. Peaosades mängivad Laura Peterson, Tarmo Song, Mirt Preegel ning Ingrid Isotamm. Tegu on ühe suurepärase ja teistsuguse filmiga. Erineb ta teistest filmidest mitme asja pärast. Esiteks puudub filmis otsene kõne, kirjade teksti loetakse kaadri tagant. Tegeane justkui peab monoloogi, rääkides nendest asjadest, mida ta sooviks öelda oma kaugel, teadmata kohas olevale abikaasale. "Risttuules" tegelased ei liiguta ega räägi. Enamust filmist koosneb tardunud kaadritest ehk nn
Kontserdi analüüs “Ivanov” Käisin 2.veebruaril Eesti Draamateatris vaatamas etendust “Ivanov”. Etenduse autor on Anton Tšehhov ja lavastaja Uku Uusberg. Näidend on kahes vaatuses ning peaosa rollides mängivad Indrek Sammul, Aivar Tommingas (külalisena), Guido Kangur, Mait Malmsten, Maria Peterson (külalisena), Ülle Kaljuste, Liisa Saaremäel, Harriet Toompere, Raimo Pass, Kristo Viiding ja legendaarne Ita Ever. Vaatemäng oli tohutult kaasahaarav, sest see oli võimsalt etendatud, justkui oleks ise laval kaasa löönud. Näitlejad sulandusid oma rolli imelise kergusega ja
2000 Huhuu – Fr. Tuglas Popi ja Huhuu Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia... 2000 Pontus – A. Lindgren Rasmus, Pontus ja Lontu 2010 Kolmas – Paavo Piik Panso 2001 Edgar – W. Shakespeare Kuningas Lear 2011 Tetsumi – M. Algus, I. Vihmar Õitseng 2001 Laulu-Lullu – Tammsaare Tagasi Vargamäel 2011 Paul – Uku Uusberg Kuni inglid sekkuvad 2001 sulane Jaan – A. Kivirähk Rehepapp 2012 Frank – Roland Schimmelpfennig Naine minevikust 2001 sulane Jaan – A. Kivirähk Rehepapp ja näärisokk 2012 Jón Marteinsson – Halldór Laxness Islandi kell 2002 episoodid – T. Johnson Elluastuja
2007 Sipola – Antti Tuuri Jõgi voolab läbi linna 2008 Joel – Vetemaa, Aule, Karusoo Sigma Tau-C705 2008 James Tyrone juunior – Eugene O'Neill Pikk päevatee kaob öösse 2008 külaline – Madis Kõiv Lõputu kohvijoomine 2009 Luule lugeja – koost. Priit Pedajas Arbujad 2010 Nikolai Vassiljevitš Vassiljev – Andrus Kivirähk Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia... 2010 Kolmas – Paavo Piik Panso 2011 Tetsumi – M. Algus, I. Vihmar Õitseng 2011 Paul – Uku Uusberg Kuni inglid sekkuvad 2012 Frank – Roland Schimmelpfennig Naine minevikust 2012 Jón Marteinsson – Halldór Laxness Islandi kell 2012 Patsy – Enda Walsh Uus elektriline tantsusaal 2012 staabikapten; Peep; Eller – Andrus Kivirähk Kevadine Luts 2013 Mihhail Bakunin – Tom Stoppard Utoopia rannik. II osa. Laevahukk 2013 Robert Malmgren – Bengt Ahlfors Tuhk ja akvaviit 2013 Ahto – Mika Keränen Vana roosa maja 2014 Artur Sirk; Ants Eskola – Indrek Hargla Wabadusrist
Näitlejad: Tõnu Aav, Märt Avandi, Maria Adjushko, Ita Ever, Kersti Heinloo, Mihkel Kabel, Ülle Kaljuste, Guido Kangur, Tõnu Kark, Maria Klenskaja, Kersti Kreismann, Marta Laan, Lauri Lagle, Roland Laos, Mari Lill, Mari-Liis Lill, Ain Lutsepp, Mait Malmsten, Kaie Mihkelson, Hilje Murel, Laine Mägi, Tõnu Oja, Ester Pajusoo, Raimo Pass, Merle Palmiste, Margus Prangel, Jaan Rekkor, Tiit Sukk, Taavi Teplenkov, Harriet Toompere, Hendrik Toompere jr jr, Lembit Ulfsak, Ivo Uukkivi, Uku Uusberg, Jan Uuspõld, Britta Vahur, Viire Valdma, Martin Veinmann.
Parima lavastuse auhind Eesti Teatriliit seab alates 2009. aastast sisse aasta parima lavastuse auhinna. Auhind määratakse ühele eelmise kalendriaasta jooksul Eestis esietendunud lavastusele. Auhind hindab lavastust kui erinevate autoripositsioonide koostoimel sündinud tervikut. · «Ruja». Libreto Tiit Ojasoo (NO99), Ene-Liis Semper (NO99), lavastaja Tiit Ojasoo, muusikajuht Erki Pehk (RO Estonia), kunstnik Ene-Liis Semper, valguskunstnik Palle Palme (Rootsi), koreograaf Marika Aidla, kontsertmeistrid Ele Sonn, Irina Oja, koormeister Piret Talts, koori kontsertmeister Marika Mägi, Tartu Noortekoori kontsertmeistrid Kadri Leppoja, Riho Leppoja. Teater Vanemuine. Lavastaja auhind · Lembit Peterson «Maarja kuulutamine» ja «Linn». (Theatrum). Naisnäitleja auhind · Maria Peterson ja Laura Peterson partnerluse eest Mara ja Violaine osatäitmistes lavastuses «Maarja kuulutamine». (Theatrum). Meesnäitleja auhind · Marius Peterson Sergei Ba...
põhjuseks suukorvita mops (Õhtuleht) 4. Keelte, keelkondade, rahvaste, hõimude nimetused ning nende tuletised kirjutatakse väikse tähega. Näited: 1) eestlased, venelased, uus-sisserändajad ja ... „meie“ (Delfi) 2) keele-eestlane: suhtleb peamiselt eesti keeles; (Delfi) 5. Suure algustähega kirjutatakse müütiliste olendite nimed ja hüüdnimed. Näited: 1) Kolmandaks erineb Vanapagana (Uku Uusberg, pildil vasakul) õndsakssaamissoovi väline vorm kõvasti telefilmis nähtud Lembit Eelmäe omast. (Delfi) 2) Igor Volke: Jeesus Kristus võis olla tulnukas (Delfi) 6. Riigid kirjutatakse suure algustähega. Näited: 1) Peaminister Taavi Rõivas alustab koos äridelegatsiooniga visiiti Rootsi ja Taani (Delfi) 2) Lugeja: Venemaa poliitika teeb Euroopa Liidus elavatele venelastele karuteene (Delfi) 7
maailmakaardile ning väga populaarsed on Heiki Ernitsa ja Janno Põldma koostöös valminud animafilmid. Samuti alustas Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni õpetamist. Seoses filmikunsti levikuga on Eesti jõudnud ka Oscari galale, filmidega „Mandariinid“ ja „Vehkleja“. „Vehkleja“ pääses 9 parima hulka, gala toimub 28. veebruar 2016. (Teater ja kirjandus) Teatri arengule on olulist mõju avaldanud Peeter Jalakas, Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper, Hendrik Toompere, Uku Uusberg ja Elmo Nüganen. Näitlejatele on tavapäraseks muutunud tuntuse kogumine televisioonis. Eesti nüüdiskirjanduses on edukaimaks proosaautoriks Andrus Kivirähk. Kirjanduses puudub selge stiil ja iseloomulik on uussiirus (kui keegi küsib, siis uussiirus on: püüdlus elulähedusele, realismile ja sotsiaalsusele). (kultuuri tarbiminine) Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti inimeste kultuuritarbimine keskmisest kõrgem ja sarnaneb sellega Põhjamaade vastavate näitajatega. 2013
Miks? Tahaksin kuulata kontserdil näiteks Olav Ehala, Alo Mattiiseni ja Tõnis Mäe muusikat. Olav Ehala muusika on mulle tuttav juba varasest lapsepõlvest ning seetõttu toovad tema laulud esile palju häid mälestusi, tundeid, mõtteid jms ning nii Tõnis Mäe kui ka Alo Mattiiseni muusika on mulle südamelähedane just rahvustunde tekitamise tõttu… Neeme Järvi Eri Klas Lepo Sumera Tõnis Mägi Ester Mägi Eino Tamberg Jaan Rääts Pärt Uusberg Risto Joost Jüri Reinvere Paavo ja Kristjan Järvi Paul Mägi Tõnu Kaljuste Hirvo Surva Olav Ehala Jaak Joala Tõnu Kõrvits Helena Tulve Rasmus puur ja Valter Soosalu, Hardi Volmer, Lydia Rahula
toimub uue info omandamine. Õpetajana peaksin arvestama eelkõige õpilaste töömälu on piiratusega ning peaksin ka teada, kuidas valida erinevaid õpistiile ja õpimeetodeid, et toetada õpilaste õppimist. Õpilasena on minu arvates kõige olulisem teada millised õppimisstiilid toetavad minu õppimist kõige enam, et saaksid valida enda jaoks sobivamad õpistiilid. Kasutatud kirjandus CITATION And l 1061 : , (Uusberg, s.a), CITATION Edg18 l 1061 : , (Krull, 2018), CITATION Kik10 l 1061 : , (Kikas, 2010),
aastal Muusika- ja Teatriakadeemia kõrgema lavakunstikooli 23. lennu lavastaja eriala. On õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ja EMTAs oboe erialal. Alates 2008. aasta augustist töötab Vanemuise teatris näitleja ja lavastajana. Lavastusi Vanemuises: Ödön von Horvath ,,Lood Viini metsadest", Martin Crimp ,,Linn". Lavastused mujal: ,,Raudmees. Odysseuse eksirännakud" Tartu Uus Teater. Praeguseid rolle Vanemuises: Esimene statist, Sõdur (Mati Unt ,,Viimnepäev"), DJ Zlava (Uku Uusberg ,,Karjäär") Juss Haasma Sündinud 23. august 1985 Tallinnas. Lõpetas 2008. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kõrgema lavakunstikooli 23. lennu. 2008-2009 oli Ugala teatri näitleja. Pälvis Ugala publikupreemia rolli eest lavastuses ,, Arturi laulud ja aastad". Tema rolle: Erik( ,,Sinul on meretäis hirmu", Eesti Draamateater), Essu (Kauksi Ülle ,,Peko", Vanemuine), Gunnar Graps (Põllu/Annus ,,Raudmees. Odysseuse eksirännakud", Tartu Uus Teater).
Soovid osta telefoni. Tõeliselt läbimõeldud otsuse langetamiseks peaks esmalt vaatlema kõiki telefone eristavad tunnuseid. Seejärlel peaks endale tegema selgeks iga omaduse olulisus (aku kestvus on tähtsam, kui nimemälu maht). Lõpuks jääb üle hinnata (eelistatult numbriliselt) iga turul pakutava mudeli kõiki omadusi, korrutada antud hinded olulisuse kaaludega, tulemused summeerida ja parim valik ongi käes! Just selline on maksimaalselt kaalutletud otsustamise universaalne skeem (Uusberg, A). Argumendi elemendid Väide Argument Tõestus Seos Argumendiks võib pidada mõtteavaldust, milles sisalduvad (sõnastatud või sõnastamata) väide, tõestusmaterjal ja nendevaheline seos. Argumendiks võib olla aksioon, definitsioon, varem tõestatud väide või faktidel põhinev otsustus (Eesti Entsüklopeedia, 1989). Mida rohkem sisaldavad abistavad
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond KNT2 Nadezda Vassiljeva ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED. PEREKONNA MÕJU ÕPILASTE SOTSIAALSELE ARENGULE Referaat Juhendaja- Uusberg Urve Tallinn 2012 Sisukord Sotsiaalne areng............................................................................................................................... 3 2. Sotsialiseerimine..........................................................................................................................4 3. Sotsiaalne keskkond arengufaktorina........................................................................
minevik kui ka tulevik praeguses hetkes? (http://www.linnateater.ee/et/lavastused/conway.html) ,,Aeg ja perekond Conway" on mitmekihiline tekst, mis põimib endas isiklikku ja põlvkondlikku draamat, 20. sajandi briti ajaloonarratiivi ning tavatut ajakäsitlust, tehes seda kõike hoogsas, emotsionaalses ja värvikirevas toonis. (http://danzumees.blogspot.com/2011/03/aeg-ja-perekond-conway-tallinna.html) 4.1 Osades Anne Reemann Evelin Pang Ursula Ratasepp Elisabet Tamm Külli Teetamm Sandra Uusberg Andero Ermel Mikk Jürjens Alo Kõrve Mart Toome (http://www.linnateater.ee/et/lavastused/conway.html) 5. ,,Kaotajad" Elmo Nüganeni lavastatud muusikal, mis esietendus 31. mail 2003. aastal Linnateatris. Etendus kestab 2 tundi. (http://www.freewebs.com/kaotajad/) Tekst ja laulusõnad: Jaan Tätte Helilooja: Olav Ehala Kunstnik ja valguskujundus : Iir Hermeliin Koreograaf: Teet Kask (http://www.freewebs.com/kaotajad/) 5.1 Osades Evelin Pang- Pille Marko Matvere- Ralf Hele Kõre- Eva
” Nimetage eesti lasteraamatuid (vähemalt 5), mille põhjal on tehtud multifilm (teada ka filmi režissööri). * E. Raud ,,Naksitrallid” R: Avo Paisik. *Huviline filmikaamera R: Ants Kivirähk * Silvia Väljal ,,Jussikese seitse sõpra” R: H. Pars. *Ellen Niit ,,Suur maalritöö”R: A. Järvine.*Aino Pervik,,Kunksmoor” R: H. Pars. Milliste tuntud lastelaulude või luuletuste põhjal on tehtud multifilimid? A. Dahlberg „Mutionu pidu“ („Laululood“), režissöör: Valter Uusberg. A.Grenzstein „Uhti, uhti uhkesti“, režissöör: Heino Pars. E. Niit „Krõll“, režissöör: Elbert Tuganov. Võrrelda Miriami peitusemängu lugu raamatus ja multifilmis. Mis tuleb paremini esile raamatus, mis filmis? Raamatus: vanemad õpivad lastelt (ketšup vaasiks), raamatus mainiti vaid lugemist- olgu, miriam kõige vanem, tema loeb, suurem võimalus fantaasiaks. Filmis: helid, valimine, kes loeb, lihtsam ette kujutada, otsekõne vähem.
ükskõiksust. Üldiselt domineerisid ka siin peamiselt positiivsed tunded, 35% kuulajatest tundis rõõmu ja 14% heaolutunnet. 21% kuulajatest tundis ka ärevust. Kõige negatiivsem tunne, mida lugu tekitas oli segadus seda tundis 2% õpilastest. 32 6.6. Meeleolu muutused Pärt Uusbergi loo "Ma ei sure" puhul Viiendaks looks, mida gümnasistid kuulsid, oli samuti Eesti helilooja muusikapala Pärt Uusbergi lugu "Ma ei sure". Pärt Uusberg on eesti dirigent ja helilooja, kes mängis filmis "Klass" Joosepit. Kuulatud lugu ongi kogunud tuntust filmi tunnusmeloodiana. Joonis 23. Meeleolu muutused Pärt Uusbergi loo "Ma ei sure" puhul Nagu näha, valdas lugu kuulates noori peaaegu ainult negatiivsed tunded. Ainus positiivne tunne oli heaolutunne, mida tundis ainult 7% kuulajatest. Peamine meeleolu, mida lugu tekitas, oli kurbus. Oli ka väike protsent (2%), kes tunnistasid, et lugu tekitas neis suurt hirmu. 6.7
lahendatud näidendid ja traagilise ja koomilise poole ühendamine ka neil kolmel: Aapo Ilves (Räpina näitemängude sari), Jan Rahman ja Olavi Ruitlane. Veel: Peeter Sauter, Tiit Aleksejev, Indrek Hargla, Meelis Friedenthal (mononäidend ,,Parrot"), Tiina Laanem, Loone Ots, Piret Jaks, Siret Campbell (Paju) (tähelepanuväärne. Ulmenäidendid). Siis oli paus ja peale seda tulid: Martin Algus (klassikalisi näidendivorme kasutanud), nagu ka Urmas Lennuk. Toomas Suuman, Uku Uusberg, Jim Ashilevi, Mart Aas, Andres Noormets, Kadri Noormets (kadrinoormets) (lavastus ,,Go neo und romantix" eksperimentaalnäidend), Siim Nurklik. Dokumentaalsus ja draamakirjandus: Merle Karusoo ,,HIV" (2002), Tõnu Õnnepalu ,,Vennas" (2014), Mari-Liis Lill koos Paavo Piigiga ,,Varesele valu, harakale haigus.." (2014) ja koos Maria Lee Liivakuga ,,Väljast väiksem kui seest" (2017). Postdramaatiline teater ja teatritekst: Ivar Põllu ,,Endspiel" (2008) Kõivu ja Vahingu romaaniga seotud
annaabi.ee 
