peategelase seadus (keskenddutakse ainult ühele tegelasele); kaksikute seadus (kaks tegelast ühes rollis- n. Hans ja Grete); vastandite seadus (tegelaskujud on kontrastsed- n. hea vaeslaps kuri peretütar); tegude või tegevuse seadus (tgelase oskusi/omapära kinnitavad konkreetsed teod); alguse seadus (algus rahulik, algusvormel); lõpuseadus (konkreetne lõppvormel). · Novellilaadsed e. Olustikulised muinasjutud Muinasjuttude lemmissituatsiooniks on sotsiaalselt seisundilt madalama ja rõhumise alla kannatava tegelase või jõult ja võimult nõrga, kuid kavala vastandamine tugeva, ent rumalaga. NB! Muinasjutte peaks lapsele jutustama, mitte lugema! Jutustamine tomib eriti hästi, kui jutustaja ja kuulaja vahel on emotsionaalne side. NB! Muinasjuttu ei tohi kunagi jutustada didaktiliselt (ei tohi hakata muinasjutust otsima kasvatuslikke aspekte). Muinasjutu sisu ei
MUINASJUTT LAPSE ELUS MIS ON MUINASJUTT? Pärismuinasjutt Ime ehk nõidusmuinasjutud, Novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud Legendilaadsed muinasjutud Muinasjutud rumalast kuradist Loomamuinasjutt Kunstmuinasjuttudeks nimetatakse kirjanike loodud muinasjutte. Tuntumad autorid on vennad Grimmid, Andersen, Kipling, Marsak, Hauff. MUINASJUTU KAUDU... Saab laps teadmisi inimestest, loomadest, suhetest, õiglusest ja ebaõiglusest jne Toetame lapse hingejõu arengut ja pakume tuge fantaasia arengul(muinasjuttude uurija J. Steit) Kujundame arusaamu elust.
Tööleht Kuidas muinasjutte liigitatakse? 1.Loomamuinasjutud 2.Imemuinasjutud 3.Novellilaadsed muinasjutud 4.Kunstmuinasjutud Mille järgi need ära tunned? (Tunnused) 1.Loomamuinasjuttudes on tegelasteks loomad või linnud, kellele on antud kindlad tunnusjooned-rebane on kaval, hunt ahne ja rumal, karu tugev ja lihtsameelne. 2.Imemuinasjuttudes on sündmustik üles ehitatud mõnele üldloomulikule, imepärasele sündmusele, asjale või olevusele. 3.Novellilaadsetes muinasjuttudes areneb sündmustik enam-vähem reaalses miljöös
..", "Sõin ja jõin seal minagi, kõhtu ei saanud midagi"), oluliste sündmuste rõhutamine mitmekordse kirjeldamise kaudu (näiteks 3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada), sümboolsete arvude (eriti 3) esinemine loo struktuuris või kirjeldustes (kolmarvu seadus; olulised on ka arvud 3, 7, 9, 12). Muinasjutud jaotatakse harilikult looma- ja pärismuinasjuttudeks. Pärismuinasjuttudel eristatakse omakorda järgmisi alaliike: ime- ehk nõidusmuinasjutud, novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud, legendilaadsed muinasjutud ja muinasjutud rumalast kuradist (eesti Kaval- Antsu ja Vanapagana lood). Muinasjutu põhisüzee on nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis tegelase võit tugeva või rikka, aga halva (rumala, õela jne) vastase üle. Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Kirjanike loodud muinasjutte nimetatakse kunstmuinasjuttudeks.
Kasutatakse esemeid, millel on imettegevad võimed. Eesti folklooris on imetegelasteks puugid, kratid, koerakoonlased, pisuhännad (kõik need on negatiivsed kangelased); haldjad, merinäkid, murueided ja nende tütred (positiivsed kangelased). Siinkohal peab küll lisama, et näkk esindab nii negatiivset kui positiivset poolt. Imemuinasjuttude kõrvalliik on legendid. Iseloomulik on nende pärinemine Piiblist; sellest ka valdavalt õpetlik toon. · Novellilaadsed muinasjutud. Nende tegevus areneb üldjoontes tõsielu piirides. Tuntav on sotsiaalne-olustikuline tagapõhi. Ainestik ja inimene, kes tegutseb, on täiesti tavapärased; tavaliselt on tegelane vaene. Süzee kulmineerub (novell!) erakordsetes sündmustes või üllatusmomendis, võimalik ka, et mingis teravas konfliktis. Üks tuntud novellilaadse muinasjutu motiiv karjapoisist kuningaks.
15. Muinasjutu seadused. Kindel algus: Elas kord...Seitsme maa ja mere taga...Oli kord vaen aga kaunis...Vanal hallil ajal..jne Kindel lõpp: Kui nad veel surnud ei ole, siis...Peale seda ei ole keegi näinud… Arvukordused: 3,7,9,12 16. Muinasjuttude liigitus ja sobivad muinasjutunäited. Loomamuinasjutud “Reinuvader Rebane” Imemuinasjutud “Tuhkatriinu” Legendilised muinasjutud “Õnneliku inimese särk” Novellilaadsed muinasjutud “Keiser ja murdvaras” Kunstimuinasjutud “Nukitsamees” 17. Olulisemad muinasjutuautorid ja nende teosed väliskirjanduses. Charles Perraul “Punamütsike” “Pöialpoisike” H.C. Andersen “Väike merineitsi” “Lumekuninganna” Vennad Grimmid “Lumivalgeke” “Okasroosike” 18. Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed. Fr.R.Kreutswald “Eesti rahva enne muistsed jutud” J
..", "Kui nad surnud ei ole...", "Sõin ja jõin seal minagi, kõhtu ei saanud midagi"), oluliste sündmuste rõhutamine mitmekordse kirjeldamise kaudu (näiteks 3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada), sümboolsete arvude (eriti 3) esinemine loo struktuuris või kirjeldustes (kolmarvu seadus; olulised on ka arvud 3, 7, 9, 12). Muinasjutud jaotatakse harilikult looma- ja pärismuinasjuttudeks. Pärismuinasjuttudel eristatakse omakorda järgmisi alaliike: ime- ehk nõidusmuinasjutud, novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud, legendilaadsed muinasjutud ja muinasjutud rumalast kuradist (eesti Kaval-Antsu ja Vanapagana lood). Muinasjutu põhisüzee on nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis tegelase võit tugeva või rikka, aga halva (rumala, õela jne) vastase üle. Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud
euroopalised. "Rebase kalasaak"- rebane kavaldab endale kalasaagi, teeseldes koolnut ja "Hänna abil kalastamine". Valmide ainestikus korduvad selged vastandusastmed: tark loom-rumal loom (rebane ja karu või hunt), koduloom-metsloom (koer -hunt), püüdja-püütav ( kass ja hiir, hunt ja lammas); linnud-neljajalgsed; inimene -loom. Soome valmid mõjuvad kaunis kalgilt, neis petetakse, vägivallatsetakse ja tapetakse. · Imemuinasjutud, novellilaadsed muinasjutud, satiirilised muinasjutud ja naljandid Imemuinasjutud on ajaviitejutustustest pikimad. Soositumaks teemaks see, kuidas kangelane saab endale printsessi, varanduse ja lugupeetud seisundi. Selleks tuleb tal hakkama saada kosilasekatsetega või koletise tapmisega. Osa imemuinasjutte kirjeldab kangelase sattumist koletise võimusesse ja surmaohust pääsemist: muinasjutus "Lapsed ja paharet" tapavad lapsed pahareti jne.
Kindel algus, kindel lõpp, arvkordused, sümboolsed numbrid (3, 7, 12), välja mõeldud, pole kindlat aega ega kohta, proosateos, nimed on umbmäärased/tüüpilised, vastandid, kaksuse seadus (dialoogid; kolmas tegelane tumm kaaslane) 8. Muinasjuttude liigitus ja sobivad muinasjutunäited. loomamuinasjutud (nt lood kavalast rebasest), imemuinasjutud (nt Aladdini lood), legendilaadsed muinasjutud (seletavad millegi tekkimist, piiblimotiividest kantud muinasjutud), novellilaadsed muinasjutud (nt Kaval-Antsu lood), kunstmuinasjutud (nt „Nukitsamees”). 9. Mis on gradatasoon ja kuidas see avaldub muinasjuttudes? Kompositsioonivõte: üht liiki mõistete reastus mingi omaduse või hulga järk-järgult kasvavas või kahanevas järgnevuses. Avaldub: lohel tuleb raiuda maha kolm pead; esitatakse kolm ülesannet/ küsimust; tuleb läbi minna paksust metsast, ületada mägi ja meri; kolme jõe ületamisel iga järgmine laiem; kolm soovi. 10
sagedamini üle-euroopalised. "Rebase kalasaak"- rebane kavaldab endale kalasaagi, teeseldes koolnut ja "Hänna abil kalastamine". Valmide ainestikus korduvad selged vastandusastmed: tark loom-rumal loom (rebane ja karu või hunt), koduloom-metsloom (koer -hunt), püüdja- püütav ( kass ja hiir, hunt ja lammas); linnud-neljajalgsed; inimene -loom. Soome valmid mõjuvad kaunis kalgilt, neis petetakse, vägivallatsetakse ja tapetakse. Imemuinasjutud, novellilaadsed muinasjutud, satiirilised muinasjutud ja naljandid Imemuinasjutud on ajaviitejutustustest pikimad. Soositumaks teemaks see, kuidas kangelane saab endale printsessi, varanduse ja lugupeetud seisundi. Selleks tuleb tal hakkama saada kosilasekatsetega või koletise tapmisega. Osa imemuinasjutte kirjeldab kangelase sattumist koletise võimusesse ja surmaohust pääsemist: muinasjutus "Lapsed ja paharet" tapavad lapsed pahareti jne.
◦ kordus, maagiliste arvude kasutamine ◦ kontrast (tegelased vastanduvad: rikas-vaene jne) ◦ astendamine, nt soove võib jagada kolme kategooriasse: mõistlikud, liiga suured ja karistusväärselt suured soovid) ◦ kontsentratsioon peategelase ümber (sündmusi kujutatase ühes liinis) ◦ lavalise kaksuse seadus (korraga kujutatakse vaid kaht tegelast ja nende dialoogi) • Olustikuline muinasjutt - olustikulise tagapõhjaga novellilaadsed muinasjutud. • biibliaineline legandilaadne muinasjutt - lähedane imemuinasujutule, tegelased pärinevad biiblist kunstmuinasjuttude erinevus folkloorsest muinasjutust • kunstmuinasjutud seotud mingil määral aja ja elustiiliga • arvusümboolika puudub, mingit kindlat arvu ei pruugi olla rõhutatud • gradatsiooniline tõus ei pruugi olla kunstmuinasjuttudes markeeritud • omane on seod rahvauskumustej animismiga, iseloomulik on antropomorfism
läbi poeetilise võtme, aga ei hooli reaalse elu seadustest ja loogikast (Mihkla & Tedre, 1980). See on luulelooming kindlate poeetiliste võtete, reeglite, sündmustiku arenduse ja lemmiktegelastega (Kask, Nirk, Sõgel, Vassar & Vinkel, 1965). Samuti on muinasjutt on kõige rahvusvahelisem rahvaluule liik, sest erinevatel rahvastel on nendes lugudes sarnane sisu, kangelased ja lõpplahendus. Muinasjutud jagunevad järgmisteks alaliikideks: loomamuinasjutud, imemuinasjutud ning novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud (Mihkla & Tedre, 1980). Eesti muinasjutud peegeldavad reeglina rahva talupoeglikku maailma ning võrreldes rahvalauludega on muinasjutud mehelikumad, nende jutustajateks on olnud ka üldjuhul mehed. Jutud on rohmakad, sisaldavad palju pilkavaid detaile ja mõnikord ebasündsaid juhtumisi. (Kask et al., 1965) 5 Muinasjuttude funktsioon on pakkuda kaasaelamisrõõmu, see koosneb kuulaja ja
..", "Sõin ja jõin seal minagi, kõhtu ei saanud midagi"), oluliste sündmuste rõhutamine mitmekordse kirjeldamise kaudu (näiteks 3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada), sümboolsete arvude (eriti 3) esinemine loo struktuuris või kirjeldustes (kolmarvu seadus; olulised on ka arvud 3, 7, 9, 12). Liigitus. Euroopa muinasjutud jaotatakse harilikult looma- ja pärismuinasjuttudeks. Pärismuinasjuttudel eristatakse omakorda järgmisi alaliike: ime- ehk nõidusmuinasjutud, novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud, legendilaadsed muinasjutud ja muinasjutud rumalast kuradist (eesti Kaval-Antsu ja Vanapagana lood). Muinasjutu tavaline põhisüžee hõlmab nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis (kavala) tegelase võitu tugeva või rikka, aga halva (rumala) vastase üle. Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Eesti muinasjuttude
näinud...jne); *arvukordused: 3, 7, 9, 12 3 päeva tuleb võidelda; 3 takistust ületada; appi tuleb 3 tegelast, Lumivalgeke satub 7 pöialpoisi juurde *kaksuse seadus: dialoogid, kolmas tegelane tumm kaaslane Muinasjuttude liigitus ja sobivad muinasjutunäited. *Loomamuinasjutud (,,Reinuvader rebane”). *Imemuinasjutud (,,Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi”) *Legendilised muinasjutud („Õnneliku inimese särk“, „Jumal ja kirikuõpetaja“) *Novellilaadsed muinasjutud (Kaval- Ants) *Rahvad ja muinasjutud (araabia,,Tuhat üks ööd”) *Kunstmuinasjutt (Luts ,,Nukitsamees”) Olulisemad muinasjutuautorid ja nende teosed väliskirjanduses. * Charles Perrault „Haneema muinasjutud“"Uinuv kaunitar","Punamütsike","Sinihabe","Tuhkatriinu ehk Kristallkingake","Pöialpoisike" * Hans Christian Andersen "Väike merineitsi","Vankumatu tinasõdur","Inetu pardipoeg","Lumekuninganna", ,,Pöial- Liisi”.
15. Laenulisuse oluliselt suurem osakaal nii tekstis kui muusikas 16. Kokkupuutepunktid kirjaliku meediumiga, ilukirjandusega 17. Teadlikkus autorlusest Esitajaiks enam mehed (regilaulude puhul naised) 15. Rahvajuttude alaliigid ja neile iseloomulik (Aarne- Thompson, E. Laugaste) Rahvajuttude liigitus Aarne-Thompsoni kataloogis: - loomamuinasjutud - „päris” muinasjutud o Imemuinasjutud o Legendilaadsed muinasjutud o Novellilaadsed muinasjutud o Muinasjutud rumalast kuradist - naljandid - vormelmuinasjutud - liigitamata Rahvaluule/jutu eepilised seadused: alguse ja lõpu seadus See on kivinenud vorm, kus muinasjutt ei alga liikuva tegevusega ega lõpe järsku. Rahulikust olukorrast siirdutakse üle tegevusele. Lõppsündmuse järel (katastroofiline iseloom) peab erutusseisund mingil viisil lahenema. Algusmeeleolu on tume, suured raskused peategelasel teel, aga lõpp on peamiselt õnnelik.
16. Kokkupuutepunktid kirjaliku meediumiga, ilukirjandusega 17. Teadlikkus autorlusest Esitajaiks enam mehed (regilaulude puhul naised) 15. Rahvajuttude alaliigid ja neile iseloomulik (Aarne-Thompson, E. Laugaste) Rahvajuttude liigitus Aarne-Thompsoni kataloogis: - loomamuinasjutud - ,,päris" muinasjutud o Imemuinasjutud o Legendilaadsed muinasjutud o Novellilaadsed muinasjutud o Muinasjutud rumalast kuradist - naljandid - vormelmuinasjutud - liigitamata Rahvaluule/jutu eepilised seadused: alguse ja lõpu seadus See on kivinenud vorm, kus muinasjutt ei alga liikuva tegevusega ega lõpe järsku. Rahulikust olukorrast siirdutakse üle tegevusele. Lõppsündmuse järel (katastroofiline iseloom) peab erutusseisund mingil viisil lahenema. Algusmeeleolu on tume, suured
Teisal Vanas Testamendis (1 Kun. 10) tahab Seeba kuninganna testida kuningas Saalomoni legendaarset tarkust ja tuleb "teda mõistuküsimustega kimbutama". Skandinaavia Hervarari saagas lahendab kuningas Heidrek jumal Odini mõistatuse Kuus jalga, kaks pead, kaks kätt ja nina, kuid minnes kasutab ainult nelja jalga, mis tähendas ratsameest. Folkloorses jutuvaras leidub samuti laia rahvusvahelise levikuga nn. mõistatusmuinasjuttude rühm. Siia kuuluvad novellilaadsed muinasjutud, nagu "Tark talutüdruk" (AT 875), "Kuningas ja tark talupoiss" (AT 921), "Keiser ja abt" (AT 922), mille põhjal Walter Anderson kirjutas oma kuulsa monograafia "Kaiser und Abt" ning avastas nn. folkloori enesekontrolli seaduse jt. Jutus AT 875 tekib vaidlus rikka ja vaese mehe vahel. Vaene on leidnud oma maa seest kuldse uhmri, mida rikas endale sooviks, või on vaese mehe lehm sattunud rikka vilja vmt. Kohtunik, kes
annaabi.ee 
