C.R Jakobsoni nimeline Gümnaasium Referaat Valge kääbus Koostaja: Andry Nõgols 9c Viljandi 2012 Valge kääbuse teke Valge kääbus tekib siis, kui evolutsiooni lõppfaasi jõudnud punase hiidtähega (hiiglasuureks paisunud täht) toimub supernoova. See tähendab, et punane hiidtäht heidab ära oma vesinikurikkad välimised kihid ning tekib planetaarudu. Tähest jääb järele väga kuum ja tihe tuum, mida nimetataksegi valgeks kääbuseks. Edaspidi kiirgab valge kääbus vaid oma sisemise soojuse arvelt. Esialgne valgete kääbuste pinnatemperatuur on väga kõrge: 100 tuhat kraadi ja enamgi
tal oli väike aju. Kõik naersid ta üle ja mõnitasid.Siis sunniti teda veel ühte karikat tühjendama kuna ta ei osanud selleks ajaks maskipeo vaatemängu kohta midagi rääkida.Ta ei tahtnud seda juua ning siis Trippetta astus monarhi juurde põlvili, et oma sõpra päästa.Ta tõugati eemale ja visati peekritäie veini näkku. Peale seda oli kuuldaval kummaline hääl midagi kraapimise taolist. Kuningas ütles Hüpikkonnale, et tema tegi seda häält ja siis oli kääbus naerma puhkenud. Kohe peale seda hakkas ta maskeraadi plaani arutama.Ta mõtles välja, et läheb vaja kaheksat tegelast,et nad mängiks aheldatud orangutange, kes peavad selga tõmbama trikood siis kaetakse nad tõrvaga üle ja pannakse linakiudu peale. Muretseti ka kett millega seoti nad kinni ja nii,et nad saaksid moodustada ringi. Oli üks suur saal, kus maskeraad pidi toimuma oli ümara kujuga ja selle saali keskel oli kroonlühter, mida sai alla lasta ja üles tõsta
pilvedest kosmoses. Kokkutõmbuva gaasi pilve keskmesse tekib suure tiheduse tuum, mida tuntakse prototähena. Prototäht Prototäht on suur tihe gaasi kogu. Prototäht on päikese elu kõige varjasem staadium. Ühe solaarmassiga tähele kestab see periood 100,000 aastat. Punane hiid Staadium, kus täht paisub, sest tähe temperatuur ja sisemine rõhk hakkavad kasvama. Kui punasel hiiul ei ole piisavalt suur mass, et teha heeliumist süsinikku, siis temast saab Valge kääbus. Valge kääbus Väike täht, mis koosneb põhiliselt degenereerunud elektron mateeriast. Tähe õrn valgus tuleb säilinud termotuuma energiast, mida kääbus edastab. Supernoova Supernoova on tähe plahvatamine, mis on väga tugeva valgusega ja valgustab hetkeks terve galaktika hääbudes mitme nädala/kuu vältel. Plahvatus lennutab laiali enamus tähe materialist. Neutron täht Supernoovast alles jäänud tähe materjal. Sellised tähed koosnev peaaegu täielikult neutronitest.
Eesti nahkhiired Kes on nahkhiired? Kes on nahkhiired? Hõimkond – keelikloomad (Chordata) Klass – imetajad (Mammalia) Selts – käsitiivalised (Chiroptera) Chiroptera = cheiros (käsi) + pteros (tiib) Nahkhiire ehitus Tagajäsemed Saba ja sabalennus Pöial Esijäsemed Külglennus V sõrm II sõrm III sõrm IV sõrm Milliseid nahkhiiri maailmas leidub? Käsitiivaliste selts on mitmekesine Mida nahkhiired söövad? • Nektar • Puuviljad • Putukad • Teised selgrootud • Kala • Imetajate ja lindude veri Kajalokatsioon • Nahkhiired orienteeruvad kajalokatsiooni abil. • Väljastatud ultraheli (sinine) põrkub objektidelt t...
TÄHE ARENGU ETAPID KOOSTAJA: MARTIN HETSIN MIS ON TÄHT? Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha Päike on suurim täht päikesesüsteemis PUNANE HIID Punane hiid on vana täht, mis on paisunud hiiglasuureks Päikesest saab hiid umbes 5 miljardi aasta pärast SUPERNOOVA Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi VALGE KÄÄBUS Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega niinimetatud surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsiooneJa mis jahtub aeglaselt kuni muutub mustaks kääbuseks TÄNAN KUULAMAST!!
TÄHE ARENGU ETAPID KOOSTAJA: MARTIN HETSIN MIS ON TÄHT? Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha Päike on suurim täht päikesesüsteemis PUNANE HIID Punane hiid on vana täht, mis on paisunud hiiglasuureks Päikesest saab hiid umbes 5 miljardi aasta pärast SUPERNOOVA Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi VALGE KÄÄBUS Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega niinimetatud surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsiooneJa mis jahtub aeglaselt kuni muutub mustaks kääbuseks TÄNAN KUULAMAST!!
Nõid käib sellega ümber poisi. III VAATUS Jakob (ärkab, aevastab. Tal on kapuutsiga riietus): Oi, ema käest saan ma nüüd kindlasti tõrelda, et ma võõras majas magama jäin, selle asemel, et teda turul aidata. (Kiirustab minema) Võiksin tõsimeeli vanduda, et olin moondunud oravaks. Oli see alles unenägu. (Jõuab turule ja paneb selja tagant käe ema õlale). Ema: Mine ära, hirmus kääbus. Ma ei kannata sellist tembutamist. Jakob: Mis sul on, emake, et sa oma poja minema saadad? Ema: Ma ütlesin sulle juba, mine oma teed Jakob: Olen ju sinu poeg Jakob. Ema: Ära puutu mu kaupa! (Teisele müüjale) Ei, nüüd läheb nali juba häbematuks. Siin ta seisab Ja julgeb mind pilgata. Räägib: mina olen ju sinu poeg. Häbematu! (Kõik tänitavad: kääbus! Kas te olete sellist enne näinud!) 1. Kaubamüüja: Väikemees on vist tsirkusest. 2
Hiidude tihedus on väga hõre, väliskihid isegi õhust hõredamad. Hiiud kujutavad endast tähtede hilist arenemisjärku. (Raadius u 1600 miili) Kui M on väiksem kui 1,4 tõmbub täht kokku, kuni gaasi aatomite elektronkatted osaliselt kattuvad. Elektronidevahelised tõukejõud on piisavalt suured, et peatada kokkutõmbumine. On erakordselt väiksed, aga väga suure tihedusega Enamustest tähtedest saab elutee lõpus valge kääbus. Valgete kääbuste pinnatemperatuur on väga kõrge, mille tõttu nad paistavad valgetena. Oma olemuselt isegi rohkem hiiglaslikud planeedid kui tähed. Nende mass on liialt väike, et temperatuur sisemuses tõuseks piisavalt kõrgele ja saaksid alata tuumareaktsioonid. Nad helendavad mõnda aega soojuskiirguse arvel ning siis kustuvad. (Raadius u 16 km) Kui M on suurem kui 1,4 ületab gravitatsioon elektronide vastupanu ja surub nad tuuma sisse
suurem periood. 2)korrapäratud-plahvatavad,novad-väike plahvatus 1.Tähe sünd: kosmiline tolm e. H ja He gravitatsioon, 15 mln kraadi->termotuumareakt. Eluiga sõltub massist. Mo=päikese mass. 10 Mo=1mln, päike elab=10 mrd 2.Tähe surm: H otsas->He->c->punane hiid plahvatab novana, aine paiskub kosmosesse. 1)jäänus suurem kui 1,4 Mo->valge kääbus-must auk-ülitihe ainekogum 2)jäänus väiksem kui 1,4Mo->valge kääbus->must kääbus Galaktikad ehk täheparved. 1)Linnutee Galaktika, spiraalne,Päikesesüsteem,tuumas sünnivad uued tähed,laius 100 000va. U 100 mrd tähte,tiirlemisperiood=200 mln a, kiirus 300 km/s. 2)Andromeda, 2mln va kaugusel, 180 000va lai, u200 mrd tähte,2 kaaslast Suur ja Väike Magalhaesi Pilv. Elleptilised on väljavenitatud ringid, korrapäratud avastas Herschel 1924. Kohalik Rühm-Linnutee +20 muud ( galaktika parved) 35 000 galaktikat teada.
Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Tähed........................................................................................4 Hüperhiid.................................................................................5 Neutrontäht..............................................................................6 Valge kääbus............................................................................7 Päike........................................................................................8 Tähtkujud.................................................................................9 Tähtede surm.........................................................................10 Tähtede kiirgus......................................................................11 Tähtede värvus ja heledus........................
omakorda kujundab pilve keskosas tombu (kokkutõmbumine kiirem kui mujal) ja see põhjustab tuuma tiheduse suurenemise (soojuskiirgus ei pääse välja). Tähe sisemus kuumeneb, rõhk suureneb, kokkutõmbumine lõpeb,tekib prototäht mis tekitab pilve välisosa langemist, toimub tihenemine, kuumenemine, mis paneb alguse termotuumareaksioonidele ja tulemuseks on tähe stabiilne olek(~ 10 miljardit aastat). Tähe elukäik prototäht-> punane hiid-> valge kääbus (kui tähe massoon 0,1- 1,5 päikese massi) punane hiid- H2 lõpeb, välispind jahtub ja täht paisub. Heeliumi tuum hakkab kokku tõmbuma ja temperatuur tuumas kasvab mis tekitab heeliumi põlemise. Prototäht-> superhiid-> supernoova: * valge kääbus *neutrontäht Tähe tuum ei jõua väliskihtide rõhumist tasakaalustada tekitab tähe kiire kokkutõmbamine raskusjõu mõjul ja toimub plahvatus supernoovana.
Eesti imetajad B Eesti Ladina Brandti lendlane Myotis brandtii (Tõmmulendlane) H Eesti Ladina Habelendlane Myotis myviistacinus Hallhüljes Halichoerus grypus Halljänes Lepus europaeus Harilik siil Erinacevs europaeus Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik ...
Eesti imetajad B Eesti Ladina Brandti lendlane Myotis brandtii (Tõmmulendlane) H Eesti Ladina Habelendlane Myotis myviistacinus Hallhüljes Halichoerus grypus Halljänes Lepus europaeus Harilik siil Erinacevs europaeus Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik ...
6 (ülimalt massiivsed tähed, mis kaotavad pidevalt kiiresti massi ja on ekstreemselt kuumad), millel on tihe tähetuul, mis lõhub väliatmosfääri. 3 Tähtede liigid 3.1 Peajada tähed – noored tähed Peajada faas on tähtede elus pikim faas. Siis põleb ta veel tavaliste kütuste ehk vesiniku pealt. 90% tähtedest on selles faasis. Kollane kääbus Kollased kääbused on väikesed, peajada tähed. Kuigi neid on palju, on nende suurus 40%-100% Päikese omast, mis teeb Päikesest nende seas ühe suurema. Punane kääbus Punased kääbused on väikesed, jahedad, väga tuhmid peajada tähed. Punased kääbused on kõige tavalisemad tähed. 3.2 Hiid, ülihiid ja hüperhiid – vanad, suured tähed Punane hiid Punane hiid on suhteliselt vana täht, mille diameeter on umbes 100 korda suurem, kui ta oli algselt,
tsükliline (mida aktiivsem Päike, seda rohkem neid). Tsükkel = 11a. Aegajalt tekivad pinnale heledad piirkonnad, millest toimuvad pursked (protruberantsid), mille tulemusel paiskuvad kosmosesse osakesed, mis põhjustavad Maal tugevalt virmalisi, elektrihäireid. Tähed: jagunevad temperatuuri, suuruse, äärmuse järgi Temp: punane (3000-3500K), kollane (5000-6000K - Päike), valge (7500-10000K), sinakas (30000K-) Suurus: kääbus, keskmine, hiid Äärmus: valge kääbus, punane hiid Erilised tähed: tähesüsteemid (2-5 tähte); üks heledam ja suurem, teine väiksem, tumedam, trajektooril liigub nende masskese, ise pöörlevad ümber masskeskme. Muutlikkud tähed: heledus muutub (mitteperioodiliselt vs perioodiliselt) Tsefeiidid: periood sõltub tähe heledusest (mõnikümmend minutit vs mõni ööpäev) Noovad: heledus kasvab väga kiirelt, kahaneb aeglaselt Supernoovad: tohutult hele täht, mis seejärel kustub (sureb)
Nende heledus on tavaliste tähtedega võrreldes väga väike. Punased kääbused on küll Jupiterist suuremad, kuid keskmise suurusega tähtedest väiksemad, näiteks Päikesest. Palja silmaga neid ei näe, ka Päikesele lähimat tähte, Proxima Centaurit. Punasel kääbusel toimub konvektsioon terve tähe ulatuses, mistõttu ei ole võimalust tuumal tekkida, kuna termotuumasünteesi käigus tekkinud heelium on pidevalt ringluses. Sellepärast on nende areng aeglane. Valge kääbus saab keskmise suurusega tähest selle lõppjärgus, see on niinimetatud surnud täht. Selles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja jahtub aeglaselt mustaks kääbuseks. Arvatakse, et Universumi eluea jooksul ei ole külmi musti kääbuseid jõudnud tekkida, sest Universum pole nii kaua veel eksisteerinud. Kuigi valged kääbused on umbes Maa suurused, on nende mass võrreldav Päikese massiga. Palja silmaga ei ole
Kui tavaliste tähtede tihedus on saamas suurusjärgus vee tihedusega, siis hiidude tihedus on sellest rohkem kui miljon korda väiksem. Hiidude väliskihid koosnevad gaasist, mis on hõredam kui õhk. Kui hiidtäht läbi hakkab põlema, siis muutub ta punaseks hiiuks. Osa tema gaasilisest ainest valgub naabertähele, mis muutub selle tagajärjel oma kaaslasest palju suuremaks. Esialgsest hiiust saanud punane ülihiid aga plahvatab supernoovana ja moodustub kas valge kääbus, pulsar või must auk, olenevalt tähe algsest suurusest. Nüüd muutub teine hiidtäht punaseks hiiuks ja temaga kordub sama, kuni lõpuks tiirlevad üksteise ümber 2 läbipõlenud tähte. Hiid täht on tunduvalt suurema raadiuse ja heledusega kui peajada täht, mis on sama pinnatemperatuuriga. Hiidtähtede raadius on tavaliselt 10 kuni 100 korda suurem kui Päikese raadius, mis on 695 500 km. Tähti mis on heledamad kui hiiud kutsutakse superhiidudeks või ülihiidudeks
kääbus ehk tihe ja kuum jäänuktäht, milles enam energiat juurde ei teki. Kui komponentide vahekaugus on piisavalt väike, hakkab osa teise tähe ainest gravitatsiooni mõjul valgele kääbusele voolama. Aine surutakse kääbuse pinna lähedal tugevas gravitatsioonis kokku ning selle temperatuur tõuseb. Kui aine juurdevoolu jätkudes ületab kääbuse mass 1,4 Päikese massi, algab äkiline kogu kääbust hõlmav termotuumareaktsioon ning kääbus hävib supernoova plahvatuses. Slaid 4 Supernoovad saavad oma nimetuse aastaarvu järgi. Pildil on näha 1572. aasta novembri alguses plahvatanud supernoovat Kassiopeia tähtkujust, mis kannab nime SN (SuperNova) 1572. See on üks kaheksast supernoovast, mida on ajaloodokumentide kohaselt palja silmaga nähtud ning seda on peetud üheks tähtsamatest sündmusest astronoomia ajaloos. "Uue tähe" sünd aitas põhjalikult muuta antiikajast peale püsinud mudeleid taevast ja maast, mille
Sugulased Nahkhiired kuuluvad käsitiivaliste seltsi, mis jaguneb kaheks alamseltsiks. Suur-käsitiivaliste (Megachiroptera) hulka kuuluvad vaid Vana Maailma troopikas elutsevad 170 liiki, kes paigutuvad kõik ühte sugukonda. Suur-käsitiivalised toituvad peamiselt puuviljadest, nektarist ja õietolmust. Tuntuim neist on kalong ehk lendkoer (Pteropus), kes elab Indoneesias. Suur-käsitiivalised on küllaltki kogukad, mõne liigi tiibade siruulatus võib ulatuda kuni pooleteise meetrini ja kaal kiloni. Väike-käsitiivalisi (Microchiroptera) on 16 sugukonda, kokku umbes 760 liiki. Enamik väike-käsitiivalisi toitub putukatest, kuid on ka liha- ja puuviljasööjaid ning vere- ja nektariimejaid. Lihasööjad nahkhiired söövad närilisi, kahepaikseid ja roomajaid, pisikesi linde, teisi nahkhiiri ning isegi kala. Mõõtmetelt jäävad väike-käsitiivalised esimesele alamseltsile kõvasti alla: tiibade siruulatus võib olla maksimaalselt 70 sentimeetrit, kaal kun...
Eesti imetajad Eestis on 65 liiki imetajaid. Kas sa tunned neid? Ava http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imetajalist11.htm ja tutvu välimuse ja kohastumustega. Püüa täita tabel ja nimetada võimalikult palju erinevaid imetajate liike Millised Eesti Nimeta liigid Vasta küsimustel imetajad .... ... esinevad 1.metskits 2.halljänes Miks arvukad? Eestis kõige 3.metssiga 4.pruunkaru Neil on palju süüa, Eesti kliima sobib neile, neil pole palju vaenlasi arvukamalt? 5.põder 6.rebane ... on seotud 1.ondatra 2.saarmas Nimeta nende kohatumusi vee- siseveekogudega 3. kobras eluga? Näiteks kopral ...
Eesti imetajad Eestis on 65 liiki imetajaid. Kas sa tunned neid? Ava http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imetajalist11.htm ja tutvu välimuse ja kohastumustega. Püüa täita tabel ja nimetada võimalikult palju erinevaid imetajate liike Millised Eesti Nimeta liigid Vasta küsimustel imetajad …. … esinevad 1.metskits 2.halljänes Miks arvukad? Eestis kõige 3.metssiga 4.pruunkaru Neil on palju süüa, Eesti kliima sobib neile, neil pole palju vaenlasi arvukamalt? 5.põder 6.rebane … on seotud 1.ondatra 2.saarmas Nimeta nende kohatumusi vee- siseveekogudega 3. kobras eluga? Näiteks kopral on...
Hüpikkonn Kuningas oli väga suur nalja austaja. Ta oli valinud ka kõik oma ministrid selle järgi, kes paremini nalja teeb. Kuningas oli ka väga tüse, nagu ka ta ministrid. Tema kojanarr, Hüpikonn oli lisaks narrile veel ka kääbus ja lombakas, mis muutis tema väärtuse kuninga silmis eriti kõrgeks. Nimi Hüpikkonn oli talle antud kuninga ja seitsme ministri poolt, kuna narr ei suutnud liikuda nagu tavalised inimesed, vaid liikus hüpeldes. Hüpikkonn ja tema sõbranna Trippetta,(ka kääbus, aga siiski väga proportsionaalne ja oivaline tantsija) oli kuningas saanud kaugelt maalt. Kuna kuningas teadsis, et Hüpikkonn, ei talu hästi alkoholi, sundis ta teda ikka jooma, kuna armastas vingerpusse mängida. Trippetta läks kuningalt paluma, et too lõpetaks oma julmuse, aga kuningas viskas selle eest Trippettale hoopiski veini näkku ja tõukas teda. Langes pool minutit surmvaikust, kuni selle katkestas imelik hääl
Tõrva Gümnaasium Aivo Kozlovskis 10b Tulemaa Juhendaja: Laine Tangsoo Tõrva 2011 2 Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................................3 2. Avastamine...............................................................................................................4 3. Tulemaa....................................................................................................................5 4. Kaart.........................................................................................................................6 5. Pinnamood, majandus..............................................................................................7 6. Tulemaa rahvuspark.................................................................................................8 7. Kokkuvõte....................................
tekkinud ainetest. Lõpuks põleb kõik rauaks ja täht kustub.(2) 8 1.4. Kääbused Kääbustähed on väiksemõõtmelised ja väikese absoluutse heledusega tähed. Eristatakse valgeid, kollaseid, punaseid ja pruune kääbustähti.(5). Alguses on valged kääbused kohutavalt kuumad. Aegamööda nad siiski jahtuvad, nende valgus muutub üha punasemaks, siis pruuniks. Lõpuks saavad neist mustad kääbustähed.(6) Valge kääbus Väikese või keskmise massiga tähed, nagu meie päike lõpetavad valgete kääbustena. (1) Päike tõmbub siis kokku umbes maakera suuruseks ja tema pinnatemperatuur saab olema praegusest mitu korda kõrgem. Väga kuumad taevakehad näivad valged. (6) Tüüpilise valge kääbuse mass on 60% Päikese massist, kuid mõõtmed on vaid veidi suuremad Maa omadest. Suurema osa valgete kääbuste massid jäävad vahemikku 0,5...0,7 Päikese massi,
BAROKK ITAALIAS 1.Giovanni Lorenzo BERNINI(1598-1680) Püha peetri kirik Baldahhiin Püha Püha Theresa ekstaas Peetri kirikus 2.CARAVAGGIO(1572-1610) bachos Peetruse ristilöömine Uskmatu Toomas Poiss, keda hammustas Poiss puuviljakorviga sisalik BAROKK PRANTSUSMAAL Louvre'i loss Versaille'i loss BAROKK HISPAANIAS 1.EL GRECO(1541-1614) Kristuse lahti- Püha perekond Veronika rätik riietamine Püha Sebastian apokalüpsise viienda pitseri lahtimurdmine 2.Diego VELAZQUES(1599-1660)-Hispaania baroki peaesindaja Joodikud paavst Innocentius X kuningas Felipe IV Breda alistamine ehk piigid Veenus peegliga olivarese portree infrant ehk Balthazar kojadaamid ...
Mango Kelly-Krette Kase 11A Tutvustus · Sünnimaa India · Üle 6000aasta, hinduismi legendid · Mangopuu (Mangifera) · Luuvili · Ümmargune, muna- või silindrikujuline · Suur kiuline, lame seeme Vili · Pikkus 625 cm · Mass 1,82,3 · Vilja kest nahkjas, vahakas, sile, paks. Värvus hele- kuni tumeroheline, kollane, kollakasoranz, punakasroosa või punane · Viljaliha mahlane, kiudjas, kreemjas. Värvus helekollasest oranzini · 7680% vett, 1120% suhkruid, 0,20,5% happeid, A-, B-, C-, E-rühma vitamiine. Kaltsiumi, rauda, magneesiumi ja mangaani. Puu · Lehed jagunematud, rohkearvulised väikesed õied · Puud 1030 m · iga 100 aastat ja rohkem Levik · 4000 aastat tagasi Indias · Ida-Aasias 5. ja 4. sajandi vahetusel eKr. · 10. sajandil Ida-Aafrikas · Ameerikas 17. sajandil · Tänapäeval troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes üle kogu maailma (India ja Hiina) · Euroopas Andaluusias, Hispaanias,...
oValged kääbused (nö surnud tähed) HIIUD o Suuri tähti nimetatakse hiidudeks ja kõige suuremaid ülihiidudeks o Hiidude läbomõõt on sadu, ülihiidudel tuhandeid kordi suurem kui Päikese läbimõõt o Hiid tähed on väga hõredad o Hüperhiiud tekivad väga harva o Hüperhiidude pinnatemperatuur sõltub tähe spektriklassist KÄÄBUSED o Väikseid tähti nimetatakse kääbusteks o Valgete kääbuste tihedus on palju suurem tavaliste tähtede omast o Ei paista kaugele o Valge kääbus on surnud täht, ei toimu termotuumareaktsiooni ja jahtub kiiresti TAVALISED TÄHED(PEAJADA TÄHED) o Koondunud enamik tähtedest o Kõigis leidub vesinikku o Einevad massi poolest o Väikesed tähed on madala temperatuuriga, punased ja pikaealised TÄNAN KUULAMAST!
Vignola-Cesi kirik Roomas,barokkarhitektuuri eelkäia,kolmnurkne viil uhke kapiteel.Maderna Santa Susanna kirik Roomas.Bernini Rooma Peetri kiriku väljak ja kolonnaad,pronks tabunaakel Rooma Peetri kirikus,Taavet, Apollon ja Daphne.Ludavico paavst Urban8, Alexander7 hauamonumendid.Baranini San Carlo alle Quatto Fonatne kirik. Venemaa Trezzini Peeter Pauli katedraal,Kollegiumide hoone,Peetr1 suvemaja.Rastrelli Tsarskoje Selo,Cameroni galerii,talvepalee,Peterof, Smolnoi kristuse ülestõusmise kirik ja klooster. Itaalia:Carraci lihuniku pood,la scelta di ersole, neitsi maarja taevasse minemini.Caravaggio poiss puuviljakorviga,püha heronymos, kaardimängjad,püha peetruse ristilöömine, pauluse pöördumine.Gentilech-esimene naine juudit ja tema teenjanna,daami portree, veenuse ja cupido.Pozzo lafresca sant jgnazzio kirik roomas. Hispaania:El Greco maarja magdalena,st. Sepastian,kristuse lahtiriietumine,neitsi ülestõusmine, püha kolmainsus,apokalü...
jooksul kiirgab. · Supernoova saab tekkida Päikesest vähemalt 8 korda massiivsemast üksik- või kaksiktähest. · SN 1054 Teke ja põhjused · Üksiktähe plahvatuse põhjuseks on tuumakütuse lõppemine. Tähe keskmest lähtuv kiirgusrõhk lakkab ja järgneb tähe gravitatsiooniline kollaps. · Kaksiktähe korral areneb suurema massiga täht kiiremini, tema tuumakütus lõppeb ning tekkib valge kääbus täht. Kahe tähe vahelise kauguse vähenedes hakkab teise tähe aine kääbusele voolama. Aine surutakse pinna lähedal tugevalt kokku ja selle temperatuur tõuseb. Aine juurdevoolu jätkudes toimub termotuumareaktsioon ning tekib supernoova. Erinevaid supernoovasi Moodustatud röntkenkiirguse ja infrapunakiirguse spektrites tehtud piltidest. 00 6 S N1 15 7 2 SN 1 6 0 4 SN 1 9 87 A SN 9 4 D SN 19 SN 2 00 6X
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast. Imetajate kehaehitus Väliselt on kõik imetajad eriilmelised. See tuleneb sellest, et imetajate elukeskkond on erakordselt mitmekesine, mis hõlmab maapinda, puude võra, pinnast, vett, õhku. Väga erinevad on ka keha mõõtmed, näiteks alates kääbus-ripskariliku 3,8 cm ja 1,5 grammi kuni sinivaalani, kes ulatub üle 30 meetri ja 150 tonnini. Katteelundkond Imetajate katteelundkond võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskkonna negatiivse mõjude eest. Nahk koosneb imetajatel, nagu ka selgroogsetel kahest kihis, välimisest marrasnahast ja sisemisest ehk pärisnahast. Nahk on kaetud karvadega. Karvad sisaldavad pigmenti, mis määravad ära välise värvuse. Pikemad ja tugevamad pealiskarvad kaitsevad nahka ja pehmemaid aluskarvu ehk villkarvu mis kaitsevad külma ja sooja eest. Nahas on palju näärmeid: higinääre, rasunääre, mille eritis hoiab karvad mä...
raba e kõrgsoo aabasoo e peenrasoo vaipsoo turba kasv aastas 1mm/a 0,6mm/a 0,5-1mm/a väljakujunenud 8000a tagasi 3000-4000a tagasi 10,000 a tagasi ehituslik eripära kumer siirdesoo,mil on merepinnast 200m pinnavorm,mil on laiad älved ja kitsad kõrgusel,mustriline raba äärtes suured rabapeenrad vesised lohud iseloomulik vesi liigub keskelt asuvad tekk,mis katab ühtlase servadele nõgudes,läbivoolulis kihina kogu maa-ala ed suvel on maa külmunud levik Kirde-ja Tudra alad Parasvöötme merelises Lõuna-Eestis Skandinaavia ...
*esinemisviis lööv ja loosunglik Futurism kirjanduses: *eksperimeenteeriti sõnade ja vormiga(erakordne sõnakasutus, visuaalne külg) *futuristide värss oli mehine ja plahvatuslik *väljenduslaad oli närviline, plakatlik *kasutati telegrammstiili, kollazitehnikat *oluline oli luuletuse graafiline pilt Teemad, millest kirjutati: *tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus, linna ülistamine , patriotism, sõja ja vägivalla ülistamine Futurism kääbus 1920.aastail KUBISM Futurismi edasiarendus *Kubismis peamine on vorm, mitte sisu., *Kubistid loobusid jutustavast sisust, st. teosed koosnesid katkendlikest lausetest. *G.Apollinaire- kubismi luuleteooria looja.
Ajakiri ,,Irish Astronomical Journal" (Iirimaa) toimetaja Marylandi Ülikool(USA) - astrofüüsika külalisprofessor American Academy of Arts and Sciences auliige American Association for the Advancement of Science liige Astronomical Society of the Pacific liige Meteoritical Society liige National Academy of Sciences in Washington liige New York Academy of Sciences (USA) liige Royal Irish Academy liige Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik Valge kääbus Tähed Tartu ja Harvardi observatooriumite koostöö Andromeeda galaktika Andromeeda tekkimine Öpiku statistilised uurimused Maaga kohtuvate komeetide ja asteroidide kohta rajasid aluse meie arusaamale komeetide ja asteroidide liikumisest ning mõjust Maale. Öpik on pälvinud ka astronoomide kõrgeima autasu - Bruce'i medali.
filoloogias. Õpingud Töökohad • Tegutses keeleõpetajana Jaltas, Tartus, Kuressaares. • Postimehe toimetuse liige aastatel 1912- 1914. • Tartu Ülikooli eesti keele lektor aastatel 1926- 1934. • Kirjastuse toimetaja aastatel 1904-1941. • Stockholmis lisaks artiklite ja kooliraamatute autorina töötas ka veel tõlkijana. Keeleuuenduse mõju • Johannes Aavik rikastas eesti sõnavara sadade soome laenude, tuletiste ja murdesõnadega. (nt. kääbus, hajuma, lebama, mainima) • Kodumurdest tegi ta ka eestlastele tuttavaks päris mitmeid sõnu. (nt. kipakas, jõhker, tarima) • Lisaks eelnimetatule on ta kirjutanud ka päris mitmeid teoseid. Aaviku teosed Mälestus • Johannes Aaviku Selts asutati Tallinnas Nõmmel 26. septembril 1992. aastal. Seltsi juhib Helgi Vihma. • 19. juunil 1992. aastal avati Kuressaares tema vanematekodus Saaremaa Muuseumi filiaalina Johannes
!) Tartu murre oli kunagi aluseks Lõuna-Eesti kirjakeelele. Setu murre on väga venepärane. Murded jagunevad väiksemateks murrakuteks, mille kasutuspiirkond on tunduvalt väiksem kui murdel. Murdeid võib olla palju, kuid kirjakeeli on igal rahvusel, kultuuril või riigil enamasti üks. Keeled: eesti, vene, soome ( väikese tähega) kohanimelised murded, murrakud: Võru murre, Haljala murrak. Murded ei ole kadunud, sest murdekeelst on eesti kirjakeelde tulnud palju sõnu. Nt. kääbus, leebe, hajuma, peibutama, sebima, meeldeldi, äsja.
Õnneks elas Auschwitzi kõrval väikeses majakeses seitse kääbusmehi- kest, kellel hakkas Tumemustakesest kahju ning ta gaasikambrist välja aitasid. ''Tere,'' ütlesid kääbused kooris, kui Tumemustake oli silmad lahti teinud. ''Äkki ma saaksin natuke aega siin elada,'' ütles Tumemustake ''Aga ainult katsuge mind ahista- da ja ma kisun teil munad küljest ja topin need teile pärasoolde.'' ''Mis sa nüüd,'' ütles üks kääbustest ''me ei üritaks midagi sellist.'' Kääbus lisas ''Sa võid siin elada, kuid sa pead mägedesse kulda kaevama minema kuni meie siin majapidamist korras hoiame.'' Tumemustakese süda lausa hüppas rõõmust seda kuuldes, ta haaras kirka ning ruttas kevandusse ja kaevas seal terve päeva. Õhtul puhkamiseks maha istudes nägi ta ühte meest enda poole tulemas. ''Mees, ta tahab mind kindlasti vägistada,'' taipas Tumemustake koheselt, ning valmistus vägistamist täpse kirkahoobiga preventeerima.
illatiivi vormid ning -ismid ja ikud. Aaviku-eelsete -ismuste ja -ikeride asemel; tähelepanuväärne on ka Aaviku poolt soovitatud ning eesti keeles täielikult kodunenud soome laenude hulk, nagu ka eesti murdeist kirjakeelt rikastama toodud sõnade oma. Aavikut ei toetand ei valitsus, ei ükski organisatsioon ega asutus. Johannes Aavik võttis ta soome keelest kasutusele selliseid sõnu, mille tüvi oli mõlemas keeles olemas. Näiteks lennukas, püstitama, jäse, almus, kääbus, kõiv, orb jt. Sõna "aluse" määratleb Aavik järgmiselt: 1) kahesilbiline tüvi; 2) tugevnev astmevaheldus; 3) pikk vokaal 1. silbis; 4) konsonant sõna alguses; 5) teine tüvesilp on -da-; 6) 1. silbi lõpus on l, n, või r. Info sain: http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Aavik http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=8 http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=319 http://www.maaleht.ee/LEHT/2000/12/07/kultuur.html www.kodu.ee/~eva/Aavik.doc
Ernst Julius Öpik sünd.22.okt.1893 Kunda - surn.10.sep.1985 Bangor, Põhja-Iirimaa Ta oli Eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Ernst Öpik saavutas oma tuntuse vanemas eas. Ta oli erakordselt mitmekügne teadlane, kes esitas oma ajast ettejõudnud algupäraseid ideid ja avaldas uurimusi paljudes astronoomia valdkondades. 1916. aastal avaldatud töös arvutas ta valge kääbuse 40 Eri B(Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega nn. surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks tiheduse), kuid pidas tulemust võimatuks. Seetõttu jäi Öpik ilma valgete kääbuste kui eksootilist tüüpi tähtede avastamise aust. Aastal 1922 jõudis ta järeldusele, et tähtedes toimuvad termotuumareaktsioonid ja täestas seda aastal 1937. Hiljem ta püüdis
mõttes. Ta on viies planeet päikesest ning kõige suurem päikesesüsteemis. Tema kaugus maast on 600 miljonit kilomeetrit, kuid oma suuruse tõttu on ta Maalt teleskoobiga hästi vaadatav. Jupiter on nii suur, et kui tema sisse saaks panna kõik teised planeedid, jääks seal ikka veel vaba ruumi üle. Ta on 2,5 korda raskem kui kõik teised päikesesüsteemi planeedid kokku. Oma suuruse ja raskuse tõttu on teadlased hakanud Jupiteri kohta ütlema ka "brown dwarf" ehk siis eesti keeles pruun kääbus ja seda sellepärast, et tema mass ehk kaal on tähe ja planeedi vahepealne. Jupiter koosneb peamiselt gaasidest ja seepärast nimetatakse teda ka gaasiliseks hiiglaseks. Tema sisemus toodab ise ka energiat, samuti saab ta energiat päikesest. Ta liigub tähtede vahel soliidse aeglusega. Planeet on märgatavalt lapik, sest kiire pöörlemine surub Jupiteri pooluste kohalt kokku. Jupiteri ööpäev kestab napilt alla kümne tunni, tema aasta pikkuseks on umbes 11,9 Maa aastat ehk 10 000
Kasvab Siberis idast kuni Taga-Baikalini, Ohhoota mere rannikul, Kamtshatkal, Sahhalinil ja Kuriili saartel, Hiinas, Koreas, Jaapanis, moodustades tavaliselt tihedaid läbipääsmatuid tihnikuid. Kasvab nii kivistel, rähksetel, liivastel pindadel, samuti edukalt ka igikeltsa tingimustes. Kääbus-seedri puit on väga hea küte. Roomava seedermänni seemnetest saadakse toidu ja tehnilist õli. Pähkleid töötleb kohalik elanikkond, tööstuslikku tootmist peaaegu ei ole. Kultuuris leidub kääbus seedermändi harva. Ta 10 pakub huvi kaljuste pindade ja liivaste alade taimestamise , alpiaedade kujundamise ja põhjaalade parkide haljastamise seisukohalt. Kääbus-seedermänni iseloomulikuks ökoloogiliseks eripäraks on tema võime külmade tulekul vastu maad nihkuda. Nii elab ta edukalt lumekatte all üle karmid talved oma looduslikus kasvukohas. (15) 7. Loomastik 7
FANTAASIAMÄNGUD Kummalised asendid. Lapsed liiguvad muusika saatel kõndides, joostes, hüpates, jne vastavalt antud ülesandele, ruumis ringi. Muusika katkedes ütleb juhendaja millised kehaosad puudutavad põrandat (nt pea ja ksk jalga, kaks kätt ja üks jalg, selg ja jalatallad jne). Ülesanne täidetud mäng jätkub. Kala näkkab Lapsed loevad põrandal. Juhendaja ütleb, millisest kehaosast õng tõstab kala (nt peast, varbast, põlvest) Kuju mäng Muusika mängides liiguvad lapsed saalis ringi vastavalt antud ülesandele (joostes, hüpeldes, galoppi, vabalt tantsides). Muusika katkedes tehakse kuju. Kordusmängudes toimub liikumine ja kujude tegemine 2,3,4 jne kaupa. Kujusid võib teha ka kogu rühm koos. Tingimuseks on, et lapsed on omavahel ühendatud. Tähelepanu stoppmäng. Üks mängijatest on juhtmängija. Kõik lapsed liiguvad tema moodi läbisegi. Juhtmängija muudab liikumist, kes ei märganud seda saab karistuspunkti. Juu...
,,Nibelungide laul". Sel ajal kui see kirja pandi oli juba kultuur muutnud (rüütlid) siis see mõjutas seda. Sigfried- oli mees oli tapnud lohe ja supelnud siis tema veres sai haavamatuse. Aga mingi leht jäi abaluude alla ja see koht oli haavatav. Ta oli Purgundia kuninga poeg. Ta oli saanud (lohelt, kes sai selel jumalatelt) Nibelungide varanduse, mis oli ka neetud.(see oli kääbuse oma, kui jumal selle neilt ära võttis siis kääbus needis seda). Igatahes oli see suur rikkus, seal oli ka keep, mis muutis nähtamatuks ja ka sõrmus. Sigried läheb appi Güntherile(kirde-sakslane, kuningapoeg). Sig aitab Günil vaenlasest võitu saada. Günil on õde Kriemhild. Kes hakkas meeldima Sigridele. Gün on põhmõtteliselt nõus sellega aga Gün tahab Islandi kuningatütart Brunhild. Bru andis oma kosilastele ülesanded ja kui seda ära ei suudetud teha, siis võeti pea maha. Brun kutsus Sigi appi ja ülesanded said tehtud
Tähe kiirgus tekib termotuumasünteesides. 25.Millal muutub täht punaseks hiiuks? Kirjeldage seda tähte. .Täht muutub punaseks hiiuks, kui H2 hulk tähes langeb ¼ ni ning tähe heledus hakkab kiiresti kasvama saavutades H2 lõppemise hetkeks varasemast 100x suurema väärtuse (kiirgab veel u mld a). 26. Kuidas lõppeb tähe areng? Tähe areng lõpeb kui mõõtmete ja heleduse pidev kahanemine jõuab selleni, et tuumaaine siserõhk peatab kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus (kiirgab väga vähe, võib elada veel mld aastaid). Suuremad tähed aga võivad plahvatada- noovad/supernoovad. Võib hävida terve planeet või pealispind. Järele jääb pruun kääbus- samuti võib elada veel mld aastaid. 29.Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks? Päike on 2. põlvkonna täht, sest enamik tema stabiilsest 10 mld aasta pikkusest ajast on praeguseks juba läbi. Lk.94 1.Mis on Linnutee?
hiid. Tähe tuuma kokkutõmbumisel suureneb temperatuur tuumas 100 miljonini kraadini. Kui tähes heelium otsa saab, on otsas ka kogu tähe tuumakütuse varu. Edasi jätkuvad kihilised tuumapõletused. Kui kihiline tuumapõletamine lõpeb, on tähe tuum muutunud juba väga tihedaks, samas on väliskihid ulatuslikud ja hõredad. Kuuma tähetuuma kiirgusrõhk hajutab väliskihid maailmaruumi. Väliskihid hajuvad planetaaruduna tähtedevahelisse ruumi ning tuumast jääb järele valge kääbus. Suure massiga tähtedes lakkavad tuumareaktsioonid täielikult. Lakkab ka seest tulev kiirgus ja tuum jääb väliskihtide tohutu raskuse alla. Täht variseb kokku. Temperatuur tõuseb kõigis kihtides järsult ning algavad tuumareaktsioonid, mis viivad kogu tähte hõlmava termotuumaplahvatuseni. Slide 5 Tähtede surm Väikese massiga tähed tõmbuvad kokku ja muutuvad valgeteks kääbusteks. Alguses on
Tähe kiirgus tekib termotuumasünteesides. 25.Millal muutub täht punaseks hiiuks? Kirjeldage seda tähte. .Täht muutub punaseks hiiuks, kui H2 hulk tähes langeb ¼ ni ning tähe heledus hakkab kiiresti kasvama saavutades H2 lõppemise hetkeks varasemast 100x suurema väärtuse (kiirgab veel u mld a). 26. Kuidas lõppeb tähe areng? Tähe areng lõpeb kui mõõtmete ja heleduse pidev kahanemine jõuab selleni, et tuumaaine siserõhk peatab kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus (kiirgab väga vähe, võib elada veel mld aastaid). Suuremad tähed aga võivad plahvatada- noovad/supernoovad. Võib hävida terve planeet või pealispind. Järele jääb pruun kääbus- samuti võib elada veel mld aastaid. 29.Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks? Päike on 2. põlvkonna täht, sest enamik tema stabiilsest 10 mld aasta pikkusest ajast on praeguseks juba läbi. Lk.94 1.Mis on Linnutee?
Neljapäeval 22-ndal novembril käisin ma kuulamas konserti, kus esinesid (tenor)Mati Turi ja (klaver)Martti Raide. Mati Turi lõpetas Eesti Muusikaakadeeamia Koorijuhina prof Ants Üleoja juhendamisel ning õppis laulmist prof Jaaklo Ryhäneni juures.Aastatel 1992-2004 oli ta Eesti Filharmoonia Kammerkoori liige ning alates 2005. aastast on ta olnud vabakutseline laulja.Solistina on Turi esinenud mitmete tuntud ansamblite ja kollektiividega:Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri , Tallina Kammerorkestri, Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri,Riia Kammerorkestri, Malmö Sümfooniaorkestri, Iisreali Kammerorkestri, Austraalia Kammerorkestri, Hollandi Kammerkoori ja paljude teistega.Ta on teinud koostööd ka mitmete tuntud dirigentitega, nende seas Tõnu Kaljuste, Paul Mägi, Arvo Volmer, Paavo Järvi, Eri Klas, Olari Elts.Mati Turi on pälvinud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2002) ning Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali preemia (2012). Martti R...
Parasniisked, ● viljakad mullad. Talub saastunud õhku. Tundlik põua suhtes. ● Kasutamine: üksikult, rühmadena aedades, väiksematel ● haljasaladel ja kiviktaimlates. ● Märkus: üks ilusamaid keraja kasvuga elupuusorte. ● Nooremaid taimi soovitav varakevadel varjutada päikese eest. Harilik elupuu 'Little Gem' Thuja occidentalis Poolkerajas vorm ● Kasvukuju: tihe, kerajas, kääbus. ● Kõrgus: kuni 0,6m. ● Laius: kuni 0,6m. ● Okkad: tumerohelised. ● Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline, kasvab paremini parasniisketel muldadel. ● Kasutamine: igal pool haljastuses, hinnatud kääbusheki taimena. ● Märkus: talub hästi pügamist ja saastatud õhku.
Spiro näitas perele maja, mis perele ka kohe meeldima hakkas. See maja oli lumivalge. Kui Gerry käis tubades ringi, nägi ta akna küljes rippumas nahkhiirt, kes urises. Niipea kui pere oli sisse kolinud lendas nahkhiir minema. Pere teatas Gerryle paar päeva hiljem, et tal on uus õpetaja ja kes tunneb lindude vastu sama huvi nagu Gerrygi. Järgmisel päeval läks Gerry oma uue õpetaja juurde. Ta koputas uksele kuni vaiksed sammud olid kuulda. Uks läks lahti ning Gerryle vaatas otsa väike kääbus naine, kes oligi tema uus õpetaja. Õpetaja kutsus Gerry sisse ning nad läksid koos töötuppa. Uus õpetaja tegi Gerryle ettepaneku, et näitab oma kollektsiooni. Läksid teisele korrusele. Kui õpetaja ukse lahti lõi hakkas linnukoor pihta. Kõik linnud olid kanaarilinnud. Gerry majast allpoole jäid maleväljad. Gerryle meeldis see koht väga, sest seal sai jahil käidud. Lõpuks tuli aeg mil perel sai puhkus läbi ja pidid tagasi kodumaale sõitma.
Sõja aeg on poiss läinud sõjaväkke ja ta on jäänud pimedaks. Sellest hoolimata tunneb poiss filmi lõpus oma parima hobuse ära. Näiteid filmidest näiteks filmis ,,300" oli kõige kurvem koht see kui Sparta sõdis vaenlastega ja Sparta juhi parim sõber sai surm. See on kõige julmem kogemus, kui näed enda kõrval oma parimat sõpra suremas ja sa ei saa midagi teha. Teine kurb või pahatahtlik koht oli see, kui üks mees kes oli kääbus reetis Spartat ja tänu temale said Sparta sõdalased surma. 2. Too tekstist näiteid, kuidas sõda on inimesi muutnud. See hetk kui doktor kõnnib Franzi vood mööda ja ei vaata ta poolegi. Ja kui Franz hakkab surema ja ta sõber kutsub arsti, siis alguses ei taha arst tulla ja kui lõpuks tuleb on juba hilja. Ja arst vaid ütleb," Viige Franz teiste juurde, meil on vaja tühja voodit." See oli nii kurb koht, sõda muudab inimesed üks kõigeks ja julmaks. Loomulikult on
Second level Third level Fourth level ,,Õuedaamid" Fifth level ,,Las Meninas" ehk ,,Õuedaamid" (165657) Õlivärvidega maalitud. Suurus: 318×276 cm, ristkülik. Tegelasi palju: tähtsaim oli väike Infanta Margarita Teresa. Tema ümber 2 õuedaami, õrritav poisike, munk ja nunn, ukseavas seisev teener, kääbus ja peegelduvad kunstnik ja kuninglik paar. Kujutab õuedaame vabal ajal loomulikus olekus. Tähtsuse järjekorras Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Valgus tuleb aknast ja tagauksest. Valgusest sõltuvalt on maalitud täpsed varjud. Kostüümid on meisterlikult ja tõetruult välja joonistatud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
