Lngstrump). Esimene raamat Pipist ilmus 1945. Selle pealkiri oli "Pipi Pikksukk" ja selle oli illustreerinud Ingrid Vang Nyman. Eesti keeles ilmus see raamat 1968 Vladimir Beekmani tlkes kirjastuses Eesti Raamat originaalillustratsioonidega ja 2008 ilmus sellest raamatust juba 4. trkk. Pipi elab tavalises Rootsi vikelinnas Segasumma suvilas. Ta elab ksinda, ilma hegi tisksvanuta. Tema isa on Eefraim Pikksukk, neegrite kuningas Kurrunurruvutisaarel. Pipi ema on surnud. Ise tleb Pipi selle kohta: "Minu isa on neegrikuningas ja ema on ingel taevas, mitte igal lapsel ei ole niisugusi vanemaid". Pipi on silmatorkava vlimusega. Tema juuksed on seotud kahte patsi nii tugevasti, et need hoiduvad peast eemale. Tema ngu on tedretppe tis. Jalas kannab ta eri vrvi sukki ja tema kingad on mitu numbrit suuremad kui vaja. Kingad ostis Pipile tema isa, jttes ruumi kasvamise jaoks. Sama omaprane on Pipi kitumine. Ta ei ki koolis ja on selleprast peaaegu kirjaoskamatu
detsembril 2019. Peaosades mängisid Abigail Sheppard(Pipi Pikksukk), Atte Kilpinen(Tommi), Valeria Quintana(Annika), Johan Pakkanen(Kapten Eefraim Pikksukk). Balleti koreogaafia autoriks on Pär Isberg ning muusika on komponeerinud Stefan Nilsson ja Georg Riedel. Minu jaoks oli balleti üldmeeleolu lustlik ning värvikas, oli palju kohti mis ajasid naerma. Samas oli see ka väga maagiline nagu muinasjutus. Ballett koosneb kahest Pipi raamatust. Esimene vaatus põhineb esimesel Pipi raamatul, mis võtab aset väikses Rootsi linnakeses Segasumma suvilas. Esimeses vaatuses nägin ma kõige tuttavamaid stseene Pipi teleseriaalist: pannkoogid ja põranda küürimine Tommi ja Annikaga, röövlite sissetung Segasumma suvilasse, teepeod toredate daamidega ja Pipi katse kooli minna. Väga tore oli üle pika aja neid stseene uuesti kogeda. Teine vaatus põhineb raamatul „Pipi Pikksukk Lõunamerel“, kus lapsed reisivad Pipi isa juurde Lõunamere saarele. Teel
Kontertiarvustus - “Pipi Longstocking” 17. Märtsil 2020 kuulasin arte.tv keskkonnas balletti “Pippi Longstocking”, mida esitati Soome rahvusooperi laval. Pipi pikksukk on põhjamaa laste üks vaieldamatu lemmik tegelane ja nüüd on Astrid Lindgreni raamatu ainetel tehtud Pipi Pikksuka lugu ka balletiks. Lugu toimub ühes väikeses linnas, kus elab maailma kõige tugevam tüdruk kes satub oma sõprade Tommy ja Annikaga erinevatesse toredatesse seiklustesse. Rootslasest tantsija ja koreograaf Pär Isberg on loonud väga huvitava ja tänapäevase koreograafia. Näiteks Pipi teeb mõnelegi silmad ette nii tänavatantsus, break-tantsus, stepptantsus kui ka capoeiras. Kui Pipi ühineb kohalike daamidega pärastlõunaseks kohviks siis
laps. Tal oli üks vend ja kaks õde Gunnar, Stina ja Ingegerd. Astrid Lindgren ise on öelnud "Me elasime Näsis niisama õnnelikult nagu lapsed minu Bullerby-raamatutes". Koolis käis Astrid Vimmerbys, mistõttu ta tundis ülihästi nii maarahva kui ka provintsilinna elanike elu. Külas elasid Bullerby lapsed, Vahtramäe 3 Emil, Hulkur Rasmus, aga provintsilinnas tegutsevad Pipi Pikksukk, meisterdetektiiv Kalle Blomkvist, Rasmus, Pontus ja Lontu, Lärmisepa tänava lapsed ja Madlike. Lapsepõlv oli Astrid Lindgreni kirjandusliku loomingu eeldus. Ta oleks justkui terve elu jätkanud elamist lapsepõlves. Seal liigub ta kergelt ja takistamatult, ronib üle kõigi aedade, kogeb samu tundeid, taaselustab fantaasiaid. See, kes järgneb talle lapsepõlvemaailma ei kohta ühtki takistust. Uksed avanevad, sest midagi ei ole varjata
Vimmerbys. Samal aastal loodi Rootsi Parlamendi toetusel Astrid Lindgreni mälestusauhind. See on rahaliselt suurim lastekirjanduse auhind, mis küünib 5 miljoni Rootsi kroonini. 2011. 4 aastal teatas Rootsi Pank, et uuel kahekümnesel rahatähel alates 2014/2015 on Astrid Lindgreni portree. 1.2 Astrid Lindgreni looming Astrid Lindgren kujunes kirjanikuks suhteliselt hilises eas. Oma esimese käsikirja ülemeelikust tüdrukust Pipi Pikksukast kirjutas ta küpsetes kolmekümnendates eluaastates ja esimese raamatu ilmumise ajal oli ta 38-aastane. Sellest ajast saati kirjutas ta lasteraamatuid lakkamatu hooga kuni 1980. aastate keskpaigani. Kui juurde lisada ka pildiraamatud, siis on Astrid Lindgren kirjutanud kokku umbes üheksakümmend raamatut. Astrid Lindgren on kirjutanud ka filmide käsikirju. Tema tuntumad teosed on näiteks ''Piki Pikksukk'',
Astrid Lindgren, neiupõlve nimega Astrid Ericsson sündis 14. novembril 1907. aastal Lõuna-Rootsis Smalandi maakonnas Vimmerby linnas. Astridi enda kirjelduste kohaselt oli tema lapsepõlv väga õnnelik, seda täitis mäng ja seiklused, mille vahel tuli teha ka talutöid ja Lindgren on alati nimetanud oma õnnelikku lapsepõlve inspiratsiooniallikaks. Astrid Lindgren kujunes kirjanikuks suhteliselt hilises eas. Oma esimese käsikirja ülemeelikust tüdrukust Pipi Pikksukast kirjutas ta küpsetes kolmekümnendates eluaastates ja esimese raamatu ilmumise ajal oli ta 38-aastane. Sellest ajast saati kirjutas ta lasteraamatuid lakkamatu hooga kuni 1980. aastate keskpaigani. Astrid Ericsson alustas oma karjääri hoopis ajakirjanikuna. Vaieldamatult on Astrid Lindgren rahvusvaheliselt kõige tuntum Rootsi kirjanik. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui kuuekümnesse keelde ja tema mälestusväärsed
1928. aastal asus ta sekretärina tööle "Kuninglikus Autuklubis" ("Motormännens Riksförbund"), kus tutvus oma tulevase abikaasa Sture Lindgreniga, kellega ta aastal 1931 abiellus ning poja Larsi lõpuks enda kasvatada võtta sai. Aastal 1934 sündis perre tütar Karin. Just Karini haigevoodi ääres istudes mõtles Astrid Lindgren välja loo karin punapäisest tüdrukust, kellele nime Pipi Pikksukk pani tütar. Tema üks esimesi ja suurt tähelepanu äratand raamatuid oli Pippi Pikksukk mis ilmus 1945.a. Eesti keeles ilmus tema teostest esimesena "Mio, mu Mio" . Selle tõlkis kirjanik Vladimir Beeham kes ongi tõlkinud eesti keelde suurema osa Lindgreni loominguist. 2002. aastal suri ta Stockholmis oma kodus, siis loodi ka Rootsi parlamendi toetusel Astrid Lindgren mälestusauhind
„Suured lootused“ Charles Dickens Inglise kirjandusklassiku romaan „Suured lootused“ on kahtlemata üks parim raamat, mida ma viimasel ajal lugenud olen. Kindlasti soovitan teost ka teistele. Raamat räägib orvu Pipi teekonnast džentelmeniks, sõprusest ning armastusest. Pip elab koos õe ja õe mehega. Poiss hakkab käima linnas missis Havishami juures, kes on pisut veider proua. Ta elab pimeduses, valgust tuppa ei lase ning seljas on räbaldunud pulmakleit ja toas kaetud pulmalaud ajast, mil pidanuks olema tema abielupäev. Missis Havishami juures kohtab Pip ka kena neidu Estellat, kellesse poiss ajapikku kõrvuni armub. Peagi tuleb noormehele
aastal sündis tal poeg Lars, kes oma esimesed eluaastat elas kasuvanemate juures Kopenhaagenis. 1928. aastal asus ta sekretärina tööle "Kuninglikus Autuklubis" ("Motormännens Riksförbund"), kus tutvus oma tulevase abikaasa Sture Lindgreniga, kellega ta aastal 1931 abiellus ning poja Larsi lõpuks enda kasvatada võtta sai. Aastal 1934 sündis perre tütar Karin. Just Karini haigevoodi ääres istudes mõtles Astrid Lindgren välja loo punapäisest tüdrukust, kellele nime Pipi Pikksukk pani tütar. Astrid Lindgreni teosed : "Pipi Pikksukk" "Väikevend ja Karlsson katuselt" "Vahtramäe Emil" "Meisterdetektiiv Blomkvist" "Hulkur Rasmus" "Tjorven, Pootsman ja Mooses" "Röövlitütar Ronja" "Vennad Lõvisüdamed" "Bullerby lapsed" "Mio, mu Mio" "Madlike" "Madlike ja Jaanikingu Põnn" "Hakkaja Kaisa" "Lärmisepa tänava lapsed" "Lärmisepa tänava Lota" "Pöialpoiss Nils Karlsson" "Päevanurme" "Britt-Mari puistab südant" "Lastepäev Bullerbys" "Kati Pariisis"
Temperamenditüübid Sangviinik Pipi Pikksukk Astrid Lindgreni samanimelisest teosest. · Pipi on väga julge ja suhtlusaldis. · Tema jaoks ei ole probleem rääkida võhivõõraga. · Ta on hüperaktiivne ei saa niisama käed rüpes paigal istuda ja tühja passida, kogu aeg peab olema tegevus, kuitahes absurdne see ka ei oleks. · Tal peab alati olema võistlusmoment nt. Katsub ta jõudu rammumeestega, laseb politseinikel end mööda majakatuseid taga ajada ja muu selline. · Ta ei solvu peaaegu kunagi vaid vastab solvangutele mõne sarkastilise või
Jadade loomine. Arvutamine. Tunnitöö on failis 1tund.xls Tänapäeval on levima hakanud igasuguseid andmebaase rahvastikuregister, sõidukiteregister jne. Üheks lihtsamaks andmebaasiks võib olla tekstifail, kus on nimekiri sõprade kontaktandmetega. Juku Joonlaud 6 123 456 [email protected] Ants Kartul 7 123 987 [email protected] Sille Sirge 56 654 456 [email protected] Pipi Pikksukk 422 422 [email protected] Kalle Karu 50 010 101 [email protected] Suurtel andmebaasidel on andmed salvestatud tabelitesse ning igas tabelis on alati ühesugused andmed. Näiteks: isikute tabel, elukohtade tabel, sõidukite tabel. Andmete seoste loomiseks on vaja teha juurde veel üks tabel, nagu on näha alloleval pildil. Töö Excelis toimub samuti tabelitega, sinna sisestatakse ka kõik andmed. Exceli saame käivitada:
,,Hallo Dolly!", 1996). https://et.wikipedia.org/wiki/Helgi_Sallo#Elulugu http://www.opera.ee/estoonlane/helgi-sallo/ http://www.efis.ee/et/inimesed/id/2917/fotod Rollid Helgi Sallo on loonud arvukalt armastatud rolle nii muusikalides, sõnalavastustes kui ooperites. Nendest olulisemad on Maria (Bernsteini ,,West Side Story"), Loe Lane/Bianca (Porteri ,,Suudle mind, Kate"), Pipi (Vinteri/Raudmäe ,,Pipi Pikksukk"), Aldonza/Dulcinea (Leigh' ,,Mees La Manchast"), Zerlina (Mozarti ,,Don Giovanni"), Musetta (Puccini ,,Boheem"), Irina Nikitina/Veera Satrova (,,Kaks kevadpäeva", Dunajevski muusikale), Fran Kubelik (Bacharachi ,,Tõotused, tõotused..."), Ännchen (Weberi ,,Nõidkütt"), proua Pfeil ja proua Krone (Mozarti ,,Teatridirektor"), Maenka (Smetana ,,Müüdud mõrsja"), Sally ja preili
Uulu põhikool Kirjandus Oliver Stimmer 7. klass ASTRID LINDGREN JA ILON WIKLAND Referaat Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2005 Sisukord Astrid Lindgren....................................................................................................3 Ilon Wikland........................................................................................................4 - Astrid Lindgren Astrid Lindgren sündis 14. novembril 1907. aastal Näsi talus Smålandi väikelinna Vimmerby lähedal. Ta neiupõlve nimi oli Astrid Ericssonist. Astrid Lindgren on osake meie elust. Mitu põlvkonda on ammutanud temalt rõõmu ja jõudu. Need, kes lugesid «Pipi Pikksukka»1940ndatel Rootsis ja 1960ndatel Eestis, loevad seda nüüd oma lastele ja lastelastele. 1977. aasta...
imelise häälega lauljana. Laulmist õppis ta konservatooriumi ettevalmistusosakonnas professor Tiit Kuusiku juures aastatel 1967 kuni 1969. 4 - töö Pärast õppestuudio lõpetamist 1965. aastal sai temast Estonia rahvusooperi koosseisuline solist. Tal on olnud üle viiekümne rolli ooperites, operettides ja muusikalides. Suurematest rollidest loobus ta aastal 1998. Nende hulgas on Denise "Mam'zelle Nitouche'is", Pipi "Pipi Pikksukas", Aldonza "Mees La Manchast", Nikitina/Satrova "Kahes kevadpäevas", Frasquita "Carmenis", Lõbus Naisterahvas "Ohvris", Madeleine "Savoy ballis", Sally Bowles ja Fräulein Schneider "Kabarees", Maenka "Müüdud mõrsjas", Ilona "Krahv Luxemburgis", Notsu "Puhhis" jne. Rollidest tõstab lauljatar-näitlejatar ise esile oma esimest osa teatri koosseisulise artistina - Pepit "Viini veres", Aldonzat muusikalis "Mees La Manchast", kui oma näitlejabiograafia üht olulist etappi
Mai kuus 2013 aastal Eesti muusikaüritused Muusikalid ,,Shrek" ,,Anastasia" ,,Cabaret" ,,Grease" ,,Pipi Pikksukk" ,,Minu veetlev leedi" Sümfooniaorkestrite kontserdid Kose Muusikakooli Keelpilliorkester Nõmme Muusikakooli kammerkoori ja kammerorkestri kontsert Põhjamaade Sümfooniaorkestri 15. sünnipäevahooaeg Eesti Kontserdi ja Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert Ooperid Liblikas (Tõnu Kõrvitsa ooper) Romeo ja Julia (C. Gounod' ooperi kontsertettekanne) 1001 ÖÖD pakett GURMEE pakett MAESTRO pakett Aken ooperi- ja balletimaailma Muusikafestivalid Rahvusvaheline J. Mravinski nimeline Muusikafestival Ida Muusika Festival Orient Türi Kevadfestival Tallinna Kitarrifestival Sõru Jazz Suure-Jaani Muusikafestival Rock ja pop Milow- Unplugged Tour...
Iloni legend Elas kord tüdruk nimega Ilon . Ilon on 11-aastane tütarlaps . Tema välimus sarnaneb väga Pipi omaga. Tal on peas punane müts , millel oleks nagu kaks sarve ja nende otsas on kaks lillekest . Mütsi alt paistavad õlgadeni blondid juuksed . Ta on alati rõõmsmeelne tüdruk . Ilon elab koos oma isaga , ema tal ei ole . Kui Ilon oli 4-aastane suri tema ema. Sellest ajast peale on ta üles kasvanud oma isaga. Ta kasvas üles Tallinnas , kui tema ema suri kolisid nad oma isaga Haapsallu. Koolis oli ta üks aktiivsemaid tüdrukuid , osales kõikidel
Pärast kooli lõpetamist oli ta 16-aastaselt praktikandiks ajalehe Vimmerby Tidningen juures. 19-aastaselt siirdus ta Stokcholmi , et õppida sekretäriks. Aastal 1926 sündis tal poeg Lars, kes oma esimesed eluaastat elas kasuvanemate juures Kopenhaagenis. Aastal 1924 abiellus ta Sture Lindgreniga ning võttis poja enda kasvatada. Aastal 1934 sündis perre tütar Karin. Just Karini haigevoodi ääres istudes mõtles Astrid Lindgren välja loo punapäisest tüdrukust, kellele nime Pipi Pikksukk pani tütar. 3.Tähtsamad sündmused on: Kui madlike saab täid, ta emal on sünnipäev, Alva läheb ballile, Madlike ja Liisbet saavad endale õndsusasja. 4.Tegelased on Madlike, Liisbet, ema, isa, Alva, onu Nilsson, Sasso ja Miia. 5.Kõige huvitavam teosest oli siis, kui Madlike sai Miialt täid. 6.Soovitan lugeda 8-12 aastastel, sest jutt ise räägib lapsest ja tema väiksemast õest. Deivi Õis 5b
Operetid ja muusikalid Operetid: Pealkiri: “Õhtu Straussiga” Autor: Johann Strauss Lavastaja: Fabrice Gibert Teater: Teater Vanamuine Pealkiri: “Tsirkusprintsess” Autor: Imre Kálmán Lavastaja: Thomas Mittmann Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Silvia” Autor: Imre Kálmán Lavastaja: Mart Sander Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Savoy Ball” Autor: Pál Ábrahám Lavastaja: Mart Sander Teater: Rahvusooper Estonia Muusikal: Pealkiri: “Minu veetlev leedi” Autor: F. Loewe Lavastaja: Ago-Endrik Kerge Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Pipi Pikksukk” Autor: Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe Lavastaja: Andres Dvinjaninov Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Boyband” Autor: Peter Quilter Lavastaja: Andres Dvinjaninov Teater: Pärnu Endla teater Pealkiri: “Tuhkatriinu” Autor: Peeter Sauter Lav...
jrk Eesnimi Perenimi 1. Anu Õun 2. Ats Aas 3. Kai Kadakas 4. Paul Õun 5. Mai Kadakas 6. Peeter Aas Sisesta tabel vastavalt näitele. Sorteeri tabel tähestikuliselt Tee tabelist neli koopiat ja määra nende kujundusteks: Table Elegant, Table Grid2, Table List3 ja Table Web1. Esimene tabel jääb kujundamata. jrk Eesnimi Pikkus 1. Mirtel 175 2. Taavi 182 3. Pille 165 4. Palle 176 5. Pipi 159 6. Annika 162 7. Mart 142 Sisesta tabel vastavalt näitele. Sorteeri tabel pikkuse põhjal pikkemad ees. Tee tabelist neli koopiat ja määra nende kujundusteks: Table List5, Table Colorful2, Table Classic1 ja Table 3D effects1. jrk Perenimi Sa Sk Sp 1. Kask 1999 10 5 2. Kuusk 2000 12 10 3. Lepp 1998 5 25 4. Kask 2001 6 3 5. Tamm 1997 3 29 6. Saar 1998 11 9 7
Sellele järgnes episoodiline roll muusikalis ``Mees La Manchast´´ jm. Balletitantsija nõutav tööstaaz oli 20 aastat ja siis tavaliselt nad pensionile ka saadeti. Väino Aren oli 37-aastane, kui ta ametlikult pensionäriks arvati. Paralleelselt inspitsienditööga jätkas ta tantsimist mitmetes varieteedes, osalemist operettides ja muusikalides: ``Kabaree´´, ``Viini veri´´, ``Hallo, Dolly´´, ``Poissmehed´´, ``Sinihabe´´ jm. ``Pipi Pikksukk´´, Varas Väino Aren, Pipi Anu Kaal -8- Varietee Teatri kõrvalt seadis Väino Aren 1968. aastal sammud varietee poole. Varieteeartisti karjäär algas Astoria keldrist. Ta kirjeldas oma tööpäeva järgmiselt: ``Tööpäev algas 10.00 treeningtunniga proovisaalis. Kell 11 algas proov ja see kestis ikka kolm tundi. 19.00 algas etendus, mis vältas samuti kolm tundi või enamgi, mines 22.00 või 23.99-ni. Varieteeprogramm algas23.00 ka kestis umbes kaks tundi
Ülo Vinter Ülo Vinter sündis 3. jaanuaril 1924 Tallinnas. Ülo Vinteri loomepärandi kaalukaima moodustavad lavateosed (eriti muusikalid, balletid) ning muusika nuku- ja telefilmidele. Lisaks on ta kirjutanud sümfoonilist muusikat (sh orkestrisüit „Paunvere“), lastelaule, koorimuusikat, levimuusikat (sh laule ja teoseid kergemuusikaorkestrile) ja kammerteoseid. Tema loomingus leidub lürismi ja huumorit, loodusekujundeid ning karakterpildikesi. Mitmed teosed on pälvinud auhinnalisi kohti loominguvõistlustel. Vinteri tuntuim teos on lastemuusikal „Pipi Pikksukk“ (koos Ülo Raudmäega, 1969), mida on eesti teatrilavadel kõige arvukamalt etendatud. Ainuüksi esiklavastust mängiti Estonias 410 korda. Muusikalist pärit laul „Laul Põhjamaast“ kuulub laulupidude repertuaari kullavaramusse. Samuti on Vinter kirjutanud muusika sellistele kultusfilmidele nagu „Mehed ei nuta“ (1968), „Noor pensionär“ (1972) ja „Siin me ole...
Kadri Adamson Kadri Adamson on sündinud 16. august 1976. Lõpetanud Tallinna Saksa Gümnaasiumi ja õppinud Eesti Humanitaarinstituudis germanistikat. 1999. aastal lõpetas Adamson Eesti Humanitaarinstituudi näitlejameisterlikkuse erialal. Ta on töötanud Theatrumis, Vanalinnastuudios, Vana Baskini teatris, lisaks nendele veel mitmes teatri-, tele- ja raadioprojektides. Adamsoni elukaaslane on Toomas Vara, kes oli TV3 juht. 18 veebruar 2006. sündis neil tütar Miira ja 7. novembril 2007 poeg Voldemar. Näitleja sai temast suure juhuse tahtel. Läks neiu sõber Rain Tamme palvel uurima, millal Humanitaarinstituudis näitlejate vastuvõtt on, ja pruukis Lembit Petersonil ainult möödamisi mainida, et: "Tore, teiega kohtume siis reedel!", kui Kadri oligi ära tehtud. Humanitaarinstituudi tudengi Kadri Adamsoni diplomitöö oli Rita osa Vanalinnastuudios etendus ,,Rita koolitamine." 2003. aastal alustas seriaal ,,Kod...
Sweden. Population - 9,415,295 Size - 449,964 square kilometres Sweden is a world leader in a number of fields. Landscape - Traveling north, you'll pass by endless numbers of lakes, streams, pine and birch trees. The landscape becomes more dramatic, and rolling hills rise into mountains. Southern and central parts of the country have warm summers and cold winters, the northern part of the country has shorter, cooler summers and longer, colder and snowier winters. Famous for Pipi Longstocking by Astrid Lindgren Interesting facts - When you travel to Sweden you will see traditional red wooden farmhouses in the countryside. The famous colour, also known and loved in Estonia, is called Swedish red. Kingdom of Norway Capital Oslo Language Norwegian The flag of Norway is red with an indigo blue Scandinavian cross outlined in white that extends to the edges of the flag.
Millal saab inimene täiskasvanuks? Mina arvan, et kõik inimesed on omamoodi. Öeldakse üldiselt, et poisid arenevad aeglasemalt ja saavad hiljem täiskasvanuks. Samas on poisid omavahel erinevad, nende areng on mõnel kiirem, teisel aeglasem, osad neist saavad suureks varajases eas, teistel kulub iseseisva maailma loomiseks pisut rohkem aega. Siinkohal on kindlasti määravateks faktideks kodune kasvatus, suhtlusringkond ja iseenda tahtmine. On mitmed asju mis paneb inimesi mõtlema ja tegutsema. Ehk kui polegi mingeid viisakusreegleid kodust kaasa antud, jääbki inimene lapsikuks ja totraks, ei oska ennast viisakalt vabandada, asjakohaseid nalju visata ja muid selliseid elementaarseid asju. Tehakse vanemas vanuseski asju, mis kuuluksid algklasside rubriiki. Mõni aga on saanud selgeks viisakusreeglid, suhtleb inimestega, kes suudavad ennast valitseda, rääkida kaasa argipäevastel teemadel jne. Nendest paljud on juba vara...
Mina küsitlesin enda nooremat õde, isa ja vanaema. Esmalt küsitlesin oma õde : (nimi), 8.a. Tema tõi oluliste tunnustena välja, et hea raamat peab olema õhuke, vähese teksti ja paljude piltidega mis vastavad jutule. Ta ütles, et raamatu teeb põnevaks see kui peategelane on samaealine lugejaga. Heleri arvates on kõige tähtsam, et raamat oleks õhuke, sest siis saab selle kiiremini loetud. Tema lemmik raamat on, mitte küll eriti õhuke, A. Lindgreni " Pipi Pikksukk ". Teisena küsitlesin isa : (nimi), 41.a. Esimeseks oluliseks tunnuseks on raamatu põnev ja kaasakiskuv algus, mis ergutaks raamatu lugemise jätkamist. Raamatus oleva ümbruse ning tegelaste kirjeldus peab olema nii hea, et seda lugedes tekiks silme ette kujutluspilt. Hea raamat peab olema köitev ja teema ei tohi ära vajuda, lõpp peaks olema õnnelik. Isa üks lemmikraamatuid on J. Verne " Viieteistaastane kapten", ta lisas, et J
Rootsi Rootsi paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi pindala on 449 964 km2 . Rahvaarv on 2011 aasta seisuga 9 428 100. Pealinnaks on Stockholm. Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Riigipeaks on kuningas Carl XVI Gustaf, kes on abielus brasiilia-saksa päritolu kuninganna Silviaga. Neil on 3 last. Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Ilm on muutlik. Rootsi suuremad saared on Gotland, mille pindala on 2994 km² ja Öland 1347 km². Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas aga segametsad. Neis elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loom...
võid sõita busside-metroodega jms. Ökohuvilisele on seal ka Ökokaubamaja; lastele Junibacken, laste lemmikmuuseum, muinasjutumaailm; SkyView'ga võib pilgu heita üle terve Stockholmi; Tom Tits Experiment teaduspark ja muuseumeid paljudest valdkondadest. Gotland ehk rooside saar. Seal on meeleult ilus loodus, huvitavaid vaatamisväärsused, ajaloolisi mälestussambaid, vanu kirikuid, kaljukoopaid ja palju muud, lastele Suve- ja Veemaailm, kus asub ka Pipi Pikksuka Segasummasuvila. Taanlased on sõbralikud, ja uuringute järgi õnnelikemad inimesed. Taani on puhas ja heatujuline riik. Eriti positiivne on see, et laevad sõidavad tihedalt ja on väga mugavad! Loomulikult on merel ka transpordis suur roll. Väga suured ja rasked veosed transporditakse laevadega, mere kaudu, sest muudmoodi neid ei saakski ühest kohast teise. Meri on, meri jääb, meri olema peab!
olemine oli tema jaoks tipphetk. "Savoy ball" Madeleine (1982) "Kabaree" Sally Bowles, Preili Schneider (1982) Preili Schneideri rolli mängis Sallo ka 2003. aastal Georg Malviuse lavastatud "Kabarees" "Montmartre'i kannike" Ninon (1983) "Hallo, Dolly" Dolly (1977) 5 "Viiuldaja katusel" Golde (1989) Lavastajaks oli Georg Malvius. Helgi kaasnäitlejaks oli Jüri Krjukov, kellega Helgi armastas koos mängida. "Pipi Pikksukk" Pipi Pikksukk (1969) Et oma rolli sisse elada, jälgis Helgi lapsi lasteaias. Pipit mängis Helgi üle 70 korra. "Õnne 13" Alma Saarepera (1993-...) Alma roll on noorema põlvkonna inimeste jaoks ilmselt kõige tuntum roll. (2) 3. TUTTAVAD HELGI SALLOST Paul Mägi: "Kui Eestis üldse on mõnda säravat ja musikaalset lavatähte, siis on see Helgi Sallo. Ta ütleb alati välja, mida mõtleb ja nagu kõik suured kunstnikud ei raiska ta oma energiat vales kohas,
Muusikaline kujundaja: Riina Roose Mängukoht:, Linnateater; Taevalava Mängivad: Hele Kõre, Evelin Pang, Argo Aadli, Andero Ermel, Mart Toome, Indrek Ojari, Riina Roose, Jaak Jürisson, Indrek Tiisel "Eesti teatri laulud" sukeldub muusikasse, mis on kirjutatud omamaiste heliloojate poolt just lavalaudadelt kõlamiseks. Esimene muusikaline üllatus on tolmune - aastast 1870. Ülejäänud palad pakuvad lisaavastusi, sest hulk laule on läbi aegade olnud hitid ja raadiojaamade lemmikud, kuid nende loojad ja päritolu on mõistatus. Trupp lubab, et muusikaline ekskursioon läbi teatriloo on hariv ja täis üllatusi. "Eesti teatri lauludes" võib kuulda eesti heliloojate nii tuntud kui tundmatuid laule paljudest meie teatrites mängitud lavastustest. Eesti Kirjandusmuuseumis ja Teatri- ja Muusikamuuseumis materjale otsides avastas Riina Roose näiteks kaks intrigeerivat teksti, mis teatriajaloost meile tundmata - Lydia Koidula vembuka kuplee ja Paul P...
Tartu Kutsehariduskeskus PUHASTUSTÖÖD Õpimapp Pipi Treial TeP10 2011 Sisukord Doseerimine Põrandate puhastamine Akende puhastamine Tööpindade puhastamine Seinte puhastamine Analüüs DOSEERIMINE Mis on doseerimine? Puhastuslahuse valmistamine etteantud doseerimisjuhendi järgi. Mida tugevam on aine, seda täpsemini peab doseerima. ÜLEDOSEERINGU KAHJULIKKUS puhastus omaduste kahjulikkus tekib liigne vaht
Kontsert EESTI TEATRI LAULUD 22. aprillil 2006 õnnestus Väikesesse Vanemuisesse kuulama minna kontserti Eesti teatri laulud, mis osutus publikule väga meelelahutuslikuks,kaasahaaravaks ja harivaks. Laulukava koostaja ja muusikajuht Riina Roose oli kokku pannud nostalgilisi meenutusi - laule operettidest, muusikalidest, ooperitest, näidentitest, lavastustest. Eripära lisati küsimustega, mida esinejad publikule lugude vahel esitasid, pälvides sedasi kogu vaatajaskonna tähelepanu. Ühtlasi mainiti igale muusikapalale ära ka selle päritolu, helilooja ja sõnade autor. Avalooks sättis end lavale Tallinna Linnateatri näitlejaterst koosnev kvintett ja neile lisaks veel R.Roose ja arraneerija Jaak Jürisson, kes kahe tunni jooksul erinevates koos seisudes nii laulsid kui musitseerisid. Erinevad anrid ja laulud lubasid küllaltki laia pillivalikut. Mängiti klaverit, süntesaatorit, viiulit, akordionit, kitarri,...
Poliitilisi ja kultuurisündmusi 2006-2011, Triin Rannak, 12.a Kümnen Poliitilised ja sotsiaalsed Kultuurisündmused Kultuurisündmused Teatrisündmused d sündmused maailmas Eestis Eestis 2004 Eesti astus Schengi viisaruumi, 2006 Rootsi raadio lõpetab 2006 suri Mikk Mikiver 2006 Nukuteater sai lisaks 2007 rakendati eestikeelsed saated 2006 Olev Ehala sai Aasta Noorsooteatri nime 2006 Presidendivalimised (T. H. 2006 Torino taliolümpiamängud Muusika auhinna 2007 ,,P...
„Kriitika ja kriisid. Kunst Euroopas alates 1945" 36 riigi kunstnikud eesotsas Damien Hirsti, Ghristian Boltanski, Ansel Kieferi ja Alberto Giacometti on rikastanud oma teostega näitust, mis võtab aluseks valgusajastu ideoloogia. Näitus on väga rikas, sest ühendab sõjajärgse moodsa kunsti skulptuure, kollaaže ja maale 60ndate ja 70ndate kunsti ruumiseadete, aktsioonide ja videotega ning ka mõnede üksikute nüüdiskunsti lahendustega. Läbivaim idee on see, et valgustusajastul algas lõppematu kriitika ja kriisi ring - vabadus kritiseerida aitab ületada sotsiaalseid ja poliitilisi kriise. Külastasin 24.oktoobril KUMU-s näitust „Kriitika ja kriisid. Kunst Euroopas alates 1945“. Ruum oli jaotatud 12-ks osaks, mille südamikuks oli valgustuse vaimu pilavad tööd. Teemadeks on veel see, mida kustnikud on probleemidena käsitlenud ehk siis keskkond, loodus, lootus, kuidas me elame, kuidas tahame elada, mida tahame (teha), kuidas tunneme ennast, ku...
SILP JA SELLE LIIGID sAk/ sa s- algus A-tuum k-lõpp Eesti keeles on silbi kohustuslikuks osaks silbi tuum, milleks on üks või kaks vokaali. Silbid jagunevad P Pikk ja L lühike lühike silm on see mis lõppeb ainult ühe vokaaliga. NT: sA lA jA pikk silp on see kus lõpus on diftong e. Täishäälikuühend NT: kOI, mAA, tütar/tüttar tüdruk/tütruk K, P, T esinevad heliliste häälikute vahel kahekordselt. Ta/ba- ta/pa ta/pa tap/pa harjutus: pipi pikksukal on sada sünnimärki ja tuhat tedretähni - pi/pi pikk/su/ kal on sa/da sün/ni/mär/ki ja tu/hat te/dre/täh/ni L L P P P P L L P L P L P L L P L P L Ka Tommi ning Annika leiavad, et mida rohkem, seda uhkem- ka Tom/mi ning An/ni/ka lei/a/vad, et mi/da roh/kem, se/da uh/kem. L P L P P P L P P P L L P P L L P P Autobussi sisenes piletikontroll- Au/to/bus/si Si/se/nes pi/le/ti/kont/roll P L P L PL P L PL P P KÕNETAKT on kõnes esin...
*,,Suured lootused" Ilmus 18601861 iganädalase järjejutuna kirjandusajakirjas All the Year Round Romaan; ühiskonnakriitika Noor orb Pip, kes on küla sepa juures õpipoisiks, igatseb saada härrasmeheks. Ootamatult pärandab salapärane isik talle varanduse ja Pip lahkub külast, et saada rikkale härrasmehele kohane haridus. Pip sooviks abielluda Estellaga, ekstsentrilise preili Havishami kauni kasvandikuga. Kuid Pipi uue elu paiskab segamini Magwitch, endine vang, kes teda kunagi vargile sundis ja kes nüüd uuesti tema ellu ilmub. FILMID, LAVASTUSED Filmide andmebaas internetis (IMDb) toob välja nimekirja üle kahesajast filmist ja telesarjast, mis põhinevad Dickensi novellidel TSITAAT E ,,Üks hea soovitus äritehingute kohta: "Vea teisi ninapidi, enne kui nemad sind ninapidi veavad." See on reaalselt kehtiv ärireegel." ("Martin Chuzzlewit", 1843 1944)
Küll selle Tõnuga oli aga alles tegemist! Marju ent oli asjaga harjunud. Harjutus: pane kirjavahemärgid 1. Isa jõudis Arnoga koolimajja ent tunnid olid juba läbi. 2. Oli näha vaid udusse kaduvat siluetti Kristo lahkus elegantselt. 3. Ise küsin ise vastan. 4. Miks te nii apaatsed olete? Suhelge minuga muidu panen teid kõiki hilinejaks või võtan hindest alla hüüdis õpetaja. 5. Pipi Pikksukk ei osanud seda kuidagi ette näha ta oligi suureks saanud. 6. Vahel tundub veider kuid su mõttest aru saan ometi on meie vahel segased lood. 7. Jookse mis sa jooksed puhveti järjekord on ikka liiga pikk. 8. Liisa ei taha minna kööki ega keeta sööki samuti on Solaris liiga kaugel. 9. Marco ei naernud Erki nalja peale vaid küsis surmtõsiselt Erki, kas sa tahad võdiseda nagu moos või pudiseda nagu sepik 10. Hull hüppas aknast alla pole hullu. 11
Inimeste keskmist väärtuste kogumikku on sisuliselt võimatu hinnata. Millised väärtused on teistest üle ja milliste põhjal võtame vastu otsuseid. Mis need väärtused tegelikult muud ongi, kui inimeste arusaamine selle maailma heast ja kurjast. Oleme pika ja keerulise ajalooga rahvas ja meil on tegelikult väga vähe ideaale peale isikliku heaolu. Millega muidu seletada mitmeid ja mitmeid aastaid kestnud/kestvaid ,,spungi" (on üks väga tore asjandus Pipi Pikksuka raamatus, teadmata/tundmata loom ) otsinguid. Peale Kivirähki romaani ilmumist leidsime ta üles. Rehepaplusest sai eesti Nokia. Suhtumine ,,Rehepappi" on seinast seina, kes tunneb poolehoidu, kes pahameelt (ehk näeb iseenda peegelpilti, vähemalt meie saamahimulise ja kiusaka iseloomu peaksime ikka ära tundma). Lausa müstiline on ju , kuidas vara ja võimu pärast reaalsustaju ja eetilised piirid kaotatakse, suisa napakaks minnakse
Tuli hiljem välja, et see oli Raini tüdruk. Sandra oli päris pettunud ning kaotanud igasuguse lootuse. Kuni ühel õhtul tuli Rain Sandra juurde, nad tantsisid, see tunne mis Sandrat valdas oli imeline ja see kõik, oli alles algus.. Mats oli jäetud kodu valvama, kuna ülejäänud pere sõitis pulma. Ta vaatles linde ja märkas, et nad väga hullult siblivad ringi, kui üht äkki kukkus pesa alla. Ta kartis, et ta kass sööb linnupojad ära ning läks naabritüdruku Pipi juurde, nagu ta teda lapsepõlvest kutsunud oli, neil polnud küll enam nii soojad suhted, kuid siiski.. küsinud tüdrukult abi ja nõu, olid nad lõpuks Matsi hoovis ning lasid trepilt linnupoegi õhku, et need lennata saaksid ning kass neid ära ei sööks. Sellest ilusast hetkest jäädvustati ka foto, mida plaaniti hiljem ka ilmutada..
ALKOHOLID Pipi Treial Tep10 Alkoholid? Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm (ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Ehk alkohol on süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga " ool ". Akohol on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Mida põhjustab? Emotsionaalseid muutusi Tajuhäireid Kõnehäireid Mäluhäireid Koordinatsioonihäireid Tasakaaluhäireid Võib põhjustada sõltuvust Lihtalkoholid ? Metanool eks metüülalkohol, CH3OH. Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised...
Tuli hiljem välja, et see oli Raini tüdruk. Sandra oli päris pettunud ning kaotanud igasuguse lootuse. Kuni ühel õhtul tuli Rain Sandra juurde, nad tantsisid, see tunne mis Sandrat valdas oli imeline ja see kõik, oli alles algus.. Mats oli jäetud kodu valvama, kuna ülejäänud pere sõitis pulma. Ta vaatles linde ja märkas, et nad väga hullult siblivad ringi, kui üht äkki kukkus pesa alla. Ta kartis, et ta kass sööb linnupojad ära ning läks naabritüdruku Pipi juurde, nagu ta teda lapsepõlvest kutsunud oli, neil polnud küll enam nii soojad suhted, kuid siiski.. küsinud tüdrukult abi ja nõu, olid nad lõpuks Matsi hoovis ning lasid trepilt linnupoegi õhku, et need lennata saaksid ning kass neid ära ei sööks. Sellest ilusast hetkest jäädvustati ka foto, mida plaaniti hiljem ka ilmutada..
Tartu kutsehariduskeskus ISESEISEVTÖÖ 1 ( Tartu kliendisõbralik ettevõte ) Pipi Treial Tep10 2011 Tartu kliendisõbralik ettevõte Tartu kaubamaja Minu arvates üks kliendisõbralik ettevõte Tartus on kaubamaja, kuna neil on palju erinevaid kliendisõbralikkust näitavaid tegureid. Üks kliendisõbralikkust näitav tegur Tartu kaubamajal on koduleht. Koduleht on tähtis igale ettevõttele, kuna sealt saab igasugust vajalikku infot
05.10 05.06.10 Rex Stout Elektritool kolmele 2004 E/Kiv03 02.06.10 05.06.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Lut02 24.08.10 18.09.10 Oskar Luts Suvi 2001 E/Run02 18.12.10 15.01.11 Hando Runnel Punaste õhtute purpur 2008 Ingl/Pra07 02.02.10 03.03.10 Terry Pratchett Öövahtkond 2008 Swe/Lin04 02.02.10 03.03.10 Astrid Lindgren Pipi Pikksuka lood 1999 Am/Gar01 31.07.10 06.08.10 Erle Stanley Gardner Kaldus küünla juhtum 1995 Am/Gar05 15.10.10 15.10.10 Erle Stanley Gardner Hirmunud pärijate juhtum 2003 E/Kiv03 22.06.10 07.07.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 Ingl/Pra03 16.03.10 10.04.10 Terry Pratchett Fantastiline valgus 2005 I/Pra03 17.07.10 06.08.10 Terry Pratchett Going postal 2004 Am/Sto01 06
SIRET LUUGIMA: "Tantsimine on mu kehas, hinges ja südames." Paljud ehk ei teagi kui andekas ja suurepärane inimene on sirgunud Rapla Vesiroosi Gümnaasiumist. See talent on nimelt Siret Luugima. Siret on kogu oma elu ja töö kohandanud just noorte ja lastega tegelemiseks. 9. jaanuaril oma viiendat hooaega alustanud tantsukool on Sireti ainujuhtimisel kogunud palju tantsijaid, keda on üle 300. Siret on sündinud ja koolis käinud Raplas, aga elanud hoopis Kehtnas. Koos temaga oli peres kolm last, üks tüdruk ja kaks venda. Luugima armastab tantsu üle kõige. "Tantsimine on mu kehas, hinges ja südames,...
Andrus Vaarik on nimetanud Evelin Pange Eesti parimaks laulvaks näitlejaks. Peale Andruse, kes on olnud Eesti üks andekamaid näitlejaid läbi aegade, arvavad seda veel kindlasti väga paljud vähegi teatrihuvilised inimesed. Ta on armas noor näitleja, kes on oma praeguseks juba mitmekümne rolliga erinevates lavastustes pugenud meile südamesse just oma erakordse lauluhääle ning näitlemisoskusega, mis paneb ka kõige suuremad asjatundjad ahhetama. Olles olnud juba nende viie aasta jooksul niivõrd edukas on talle oodata veelgi tõotustandvamat tulevikku. Evelin Pangest Evelin Pang sündis 22.mail 1980. aastal, Tallinnas, kus ta elab tänapäevani. Ta õppis Tallinna 21. Koolis, kuid gümnaasiumi lõpetas Tallinna 49. Keskkoolis 1998. aastal. Samal aastal alustas Evelin õpinguid Eesti Muusikaakadeemia kõrgemas lavakunstikoolis Elmo Nüganeni valvsa silma all. Tema otsus minna õppima näitlemist üllatas p...
Harriet oli põgenenud Austraaliasse ja nüüd pidas seal farmi, tal on ka poeg. TEGELASED Mikael Blomkvist Mikael Blomkvist oli idealistlik ajakirjanik, kes töötas juhtivas majandusajakirjas Millenium. Ta oli tööle pühendunud, õiglust ja õigust nõudev inimene, kellele on samal ajal omased ka kõik inimlikud nõrkused. Lisbeth Salander Lisbeth Salander on aga tegelane, kellesarnast pole enne nähtud. Stieg Larssoni sõnul püüdis ta kujutada ette, milline võiks olla täiskasvanud Pipi Pikksukk. Pipilgi oli omamoodi arusaam ühiskonna toimimisest ja väga arenenud õiglustunne. Lisbethi eripära kirjeldamisest jääb sõnadest puudu. Juba ta välimus oli väga eriline. Lisbeth Salander nägi välja nagu anorektiline alaealine, tal olid cm pikkused juuksed, selja peal asus suur lohetätoveering (sealt raamatu nimigi), nägu oli needistatud ja ta kandis nahktagisid ja muid selliseid rõivaid. Tema minevik on väga hämar, teda
05.10 05.06.10 Rex Stout Elektritool kolmele 2004 E/Kiv03 02.06.10 05.06.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Lut02 24.08.10 18.09.10 Oskar Luts Suvi 2001 E/Run02 18.12.10 15.01.11 Hando Runnel Punaste õhtute purpur 2008 Ingl/Pra07 02.02.10 03.03.10 Terry Pratchett Öövahtkond 2008 Swe/Lin04 02.02.10 03.03.10 Astrid Lindgren Pipi Pikksuka lood 1999 Am/Gar01 31.07.10 06.08.10 Erle Stanley Gardner Kaldus küünla juhtum 1995 Am/Gar05 15.10.10 15.10.10 Erle Stanley Gardner Hirmunud pärijate juhtum 2003 E/Kiv03 22.06.10 07.07.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 Ingl/Pra03 16.03.10 10.04.10 Terry Pratchett Fantastiline valgus 2005 I/Pra03 17.07.10 06.08.10 Terry Pratchett Going postal 2004 Am/Sto01 06
Swe/Lin06 Count 1 Swe/Lin02 40352 40382 30 Astrid Lindgren Kalle Blomkvist ja Rasmus Swe/Lin02 Count 1 Swe/Lin03 40242 40257 15 Astrid Lindgren Hulkur Rasmus Swe/Lin03 Count 1 Swe/Lin04 40211 40240 29 Astrid Lindgren Pipi Pikksuka lood Swe/Lin04 Count 1 Swe/Lin05 40421 40443 22 Astrid Lindgren Hakkaja Kaisa Swe/Lin05 Count 1 Swe/Lin06 40375 40390 15 Astrid Lindgren Lärmisepa tänava Lota Swe/Lin06 Count 1 Swe/Lin02 40236 40257 21 Astrid Lindgren Kalle Blomkvist ja Rasmus
1 Sisukord SISUKORD.....................................................................................................................................................1 KONTSERDI KIRJELDUS..........................................................................................................................2 KONTSERDIL ESINEJAD...........................................................................................................................3 EIVØR...........................................................................................................................................................3 VILLU VESKI................................................................................................................................................ 4...
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium MAGUSTOIDUD Referaat Autor: Pille Võro Klass: 9a Juhendaja: Kaire Ruul arvutiõpetaja Tartu 2007 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................................................................................................................3 Marjad ja puuvili lisanditega.................................................................................................................................4 Kompotid...................................................................................
Tegele loominguga: joonista, laula, tantsi, mängi pilli, kirjuta jutukesi, tee käsitööd... Kõik see aitab vabaneda pingetest ja leida tasakaalu. Samas ei maksa end ka "koolivälisega" üle koormata - nii võib sulle tunduda, et enam ei jätku aega õieti millekski ning esimene, mis tegemata jääb, on kodutöö... · Tegelikult vajab ju iga inimene kuhugi kuulumise tunnet. Umbes nagu Pipi Pikksukk tundis puudust lihavõttevaheajast. Sinul on see olemas. Räägi sõprade, vanemate, koolipsühholoogiga. Ehk aitavad nemad sul lahendust leida. Igatahes ei tohiks oma murega üksi jääda ja püüda kõike ise ära lahendada. Üksi oma murega jäämine soodustab probleemi ühekülgset nägemist. Mis tähendab, et seda kindlamalt jõuad äärmuslike järeldusteni. Liialdatud mõtlemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
