Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused

Mandel, Bibian

Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused (15)

4 HEA

Lastekirjandus – täiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Nagu kõigil muudelgi klassifikatsioonide puhul, tuleb ka siin arvestada, et alati leidub kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid (proosa, luule, draama ) ja žanrid ( romaan, jutustus, muinasjutt , poeem, komöödia, draama). Lastekirjanduse poeetika on identne täiskasvanute kirjanduses kasutatavate struktuuri- ja kujundusvõtetega.

Väikelastekirjanduse eripärast
Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine ehk adressaaditunnetus, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada.

muinasjutuvajadusest väikelapseeas.

biblioteraapiline mõju lapsele
nii normaalsed kui arenguhälvetega lapsed vajavad igal oma intellektuaalsel arengu astmel muinasjuttu
miks vajavad - lapse maailmanägemus on kaootiline . Ei tunne teisi eluviise ja võtab maailma sellisena nagu ta näeb
vanemad ei võta lapse hirme ja sisepingeid nii tõsiselt. Muinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi. (heade- halbade leer )
mida ebakindlam on inimene seda rohkem vajaba ta lapsemeelseid prjektsioone ja müütilisi seletusi (nt puul ei murra oksa, puul on valus)
vaid korduval kuulamisel leiab laps muinasjutust iva, mis on vajalik tema elukogemuse jaoks.
Muinasjutu illustaratsioonid suruvad maha lapse fantaasia. Igal lapsel on oma „ visioon “ ja selle taga sõnum (hirm, tragöödia, argus )
Mudilase probleeme lahendab muinasjutt, suure lapse omi psühhiaater.
Kunagi EI TOHI lapsele muinasjutu tähendust seletada. Tähtis on TUNNE!
Lapse alateadvus on tume, täis hirme ja lootusi. Muinasjutu fantaasiat pole ohtlik uskuda , kuna see toob alati maa peale tagasi õnnelikult.

Rahvamuinasjutt – kunstiline väljamõeldis, vaba fantaasiavili, kindlad poeetilised võtted ja reeglid, süžeeline arendus, lemmikteemad ja –karakterid. Lõppevad üldreeglina õnnelikult.
Kunstmuinas- ehk autorimuinasjutt – individuaal loomingulinerahvamuinasjutu laadi järeleaimus ja edasiarendus, segli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt.

Perrault – 1697 ilmusid 8 muinasjuttu, Prantsuse Akadeemia liige, jurist, kuninga kirjutaja. Raamatute peategelane kajastub raamatu pealkirjas: Tuhkatriinu , Sinihabe , punamütsike, Pöialpoiss. Muinasjutud kirjutatud õukonda sisenevatele neidudele. Arvete klaarimine jääb ära. Lõpp halb, ei ole õnnelik. Õukonna jaoks räägitud.
Vennad Grimmid – 1812 -1815, muinasjutud rahvasuust maha kirjutatud , rahvas tahab õnneliku lõpuga lugusid . Iga edasijutustaja on oma osa juurde pannud , tema hinnang juures. Rahvale ja rahva pealt maha kirjutatud.
Andersen – tuntud kunstmuinasjutu loojana. Tema muinasjutus esineb topelt adresseering.

Folkloorse lastelaulu tüüpe. (lastele lauldud ja laste endi poolt lauldud)

äiutus- ehk hällilaulud (turvalisus)
mängituslaulud (kui keegi teine teeb)
- liikumist/tegevust imiteerivad ( ootamatu püant)
- laulud, mis aitavad unustada valu
mängulaulud
- liisklugemised ehk liisusalmid
- ootamatute sõnaseostega salmid
- algustähe kordusele rajatud salmid
- lindude/loomade häälitsusi imiteerivad laulud
- tähtpäevadega seotud laulud
- humoristliku põhitooniga laulud
- hoiatava funktsiooniga laulud
- dialoogile rajatud julguse/kindluse proovimise mängud
- nimesõimlusele rajatud laulud
ahellaulud
- küsimus – vastus- küsimus (kus sa käisid, kus sa käisid sokukene)
- nn lõpta laulud
karjaselaulud ( tinglikult lastelaulud )

Eesti lastekirjanduse teoreetilise mõtte arengust
19. sajandi II poolest põhjust rääkida eesmärgiteadlikkust eesti lastekirjandusest ning lastekirjanduse kriitika ja teooria algusest. Esimeseks lastekirjandust käsitlevaks kirjutiseks oli 1979 aastal Eesti postimehes olnud Paul Undritz´i kõne „Laste kirjadest“ (kiri=raamat). P.Undritz´i järgi oli lastekirjanduse ülesandeks eeskuju andvate ja hirmutavate kujutluspiltide loomine, et nende läbi last vooruslikuks kasvatada ( toetub saksa eeskujudele).
1889 ilmus Sakalas J.Liivi artikkel „Laste kirjavara“, kus ta propageerib järgmisi mõtteid:
* lasteraamatuid võivad kirjutada ainult küpsed kirjanikud , lastele kirjutamine pole mitte „ nooruse“ töö
* lastele pakutud kirjanduslikud kujud peavad olema lihtsad, kuid sealjuures vooruslikud olema
* keel olgu kerge ja „luulelise õhuga“
* sõnadega ei tohi „koolmeisterdada“
* lastele ei sobi romaanid ja luuletused
Liiv eitas Rinaldo Rinaldiinisid jt röövlimuinasjutte
Eesti kirjanikest sobisid tema meelest lastele lugemiseks J. Kunder , J.Pärna, J.V. Jannsen
Sajandi lõpukümnendil pööratakse suurt tähelepanu lastekirjanduse probleemide üle. Kurdetakse lastele sobiva lugemisvara puudumise üle. Tol ajal lastele u. 150 raamatut. Oldi üksmeelel, et lastekirjanduses on oluline osa rahva hariduse ning kultuuritaseme tõstmisel, seetõttu peeti vajalikuks lastekirjanduse arengu soodustamist

19.sajandi lõpu autoreid Eesti lastekirjanduses
E. Bornhöhe ja A.Saali ajaloolised jutustused.
E. Vilde – rajas teed eesti kriitilisele realismile.
Tõlkeid : vennad Grimmid, Perrault, H.C. Andersen, Kipling
Trükiti üsna rohkelt raamatuid võrreldes sajandi alguse ja keskpaigaga. Palju vaimulikku kirjandust.
P. Undritz 1877 „ Looduse lood lastele“
J.M. Sommer 1889 „ Kuldsed jõulu pähklid“
J. Pärn 19.sajandi lõpu viljakaim jutukirjanik, kunstiline tase polnud väga kõrge. Kasvatuse vahend. Esmakordselt otseselt ja kaudselt väljenduvad konkreetsed, ajajärgule ja eesti elule iseloomulikud nähtused ja ideed.
„Sina ei pea mitte varastama“
„Virk Mart“
„ Kuri Samuel“
J.Kunder – koolikirjanik ja eesti lastekirjanduse teooria rajaja, teerajaja loodusõpetuse metoodikas, loodusõpetuse terminoloogia väljatöötaja,
Esitab lastekrjanduse funktsioonid – õpetuslik, kasvatuslik, esteetiline ; ja printsiibid – eakohalisus ja temaatilisus
1885 „ Kalevipoeg“ proosajutustus
1884 „Eesti muinasjutud“
Lastejuttudes inimlik soojus ja heatahtlikkus.Teadmiste pakkumisega ei tohi liialdada.
Friedrich Kuhlbars – ilmaliku laulurepertuaari viimine koolidesse, lastelaulud + noodid .
1868 „ laulik koolis ja kodus“
Tuntumad salmid: „ Teele, teele kurekesed...“; „Elagu eestlaste maa“; „Maasikas“; „Tudu, tuvike“;
Suurem edu loodusluules (kus puudus liigne ilustamine) ja hällilauludes.
Ado Grenzstein (ps Piirikivi) „Viisk, põis ja õlekõrs“
19.sajandi lõpp esmakordselt püüti lastekirjandust lahti mõtestada, teoreetiliselt põhjendada ja defineerida. Suurenes huvi lastekirjanduse viljelemise vastu.

Lasteproosa ja lasteluule juhtivaid autoreid 20-30ndatel aastatel.
Karl Eduard Sööt – lastelaulude autor
„ Laula lapsuke“, „Uudishimulikud kassid“, „Laps kiisule aabitsat õpetamas“
30ndates kõige enam luuletusi Taluperenaise lisa „Laste Maailm“ („ Kase kuld “; „Palju tööd“) – avastas folkloorse lastelaulu ning arendas selle põhjal välja emotsionaalselt sisendusjõulise, rahvalaulule omase vormitraditsiooniga lasteluule.
Söödi hällilaulud: „Uni tuleb“, „Ehatäht kiirgab“, „Äiu, lahke lapsuke“
Söödi mängulaulud: „Piitsavarrel ratsutamas“; „Ratas tahab rautada“
Söödi küsimuslaulud: „ Krokodill “, „Küsimused“
Luulekogu „Lapsepõlve Kungla“ 1923
Karl August Hindrey – „Pambu- Peedu “, „Seene- Mikk “, „Piripilli Liisu “,
„Jaurat jauram “;“Jaurat jaurami jõngermannid“ „Summi Sulpsu sekeldused“
„Kaval Hans ja Vanapagan “ „Kalevipoeg“ „Suur Tõll“ „Võõrastütar ja peretütar“
J. Bergmann – lastekirjanduse üheks teerajajaks, „Lastelehe“ põhistruktuuri kujundaja. Luules elurõõmus, lõbus mängulisus ja kujundlikkus, mõtteline selgus ja kaalukus, vormipuhtus.
Reinhold Kamsen – olulisel kohal laps ise, lapse mängud, suhted ümberkaudsetega. („Kooli minek“). Lasteluulesse tuleb mängulis-humoristilikke motiive , ilutsev toon taganeb Luul-d: „Memm ja Maimu “; „Mõistatus“; „ Kraav “
kogu“Küll on kena kelguga“
30ndatel ilmus tema luuletusi Eesti Naise lisas „Väikeste sõber“ ja Taluperenaine lisas „Laste Maailm“. Põhiteemaks loodus, meeleolud aastaaegade vaheldumisega seotult.
Luul-d: Laul lumele; Talve rõõm; Lumehanges
Ernst Enno
Luul-d: Väike peremees ; Heinaaeg on ikka nii; Loomad; Andi unenägu; Tikk- takk : Juss oli väike peremees; Tibukese unenägu; Kurekesed; Notsu laul; Miilu ja Kiisu ; Tibukesed; Notsukesed; Vaene mees; Hällilaul: Tipa kooliteel; Üks rohutirts läks kõndima: Patsu-patsu kooki; Uisutahad; Sügis; Emakene ; Killa-kõlla; Puder
Mõista ja elada sisse lapse hingeellu
Julius Oro
Luul-d: Kuidas elas Kärdi Kusti ; Karjapoiss Junks;
Enno ja Oro viljelesid peamiselt lapse ja looduse suhteid puudutavaid teemasid . Kesksel kohal oli maalaps ja tema igapäevane maailm.
Luul-d: Tiliseb aisakell; Nääritaadi ootel; Korstnapühkija; Varblane ; Linnuke ; Varane Kuldnokk: Talvehommik : Mängulalul:Talispordilaul; Poitse laul; Talvehommik; Hiir rätsepaks
Värsslood: Hiir rätsepaks; Väikese Jassi imelik õhusõit; Hiirepere; Kool neegrite maal: Jahimees Juss; Karjapoiss Juks; Aastaajad
Olulisel kohal lasteproosa: Taeva Kääbus: Illi ja pisi Täts; Tillu Illi liblikat püüdmas; Kajakad karil; Aino ja Linda; Hilp-Silbi nelipühakook; Tuul;Mardiõhtu sahvris
Mitmekesine ja mahukas looming
E.Enno ja J.Oro looming laialipillutuna perioodikas.
PROOSA 20.30 lastekirjanduse mahukaim ja sisukaim põhiliik
Jaan Lattik –
„Meie noored“ – jutud „Noorte soovid“; „Esimene armastus“, „Kui meil veel püksa ei olnud“, „Imä õe“
Sõna ja situatsiooni koomika looja, mõistab lapse psüühikat hästi.
Kogu „Minu kodu“ . lood „Kodu“, „Jaani kiri Liisale“, „Teine ja kolmas armastus“, „Miinasaare Margus“
Kirjeldab kodu soojalt.
Ernst Peterson-Särgava
„ Ennemuistsed jutud lastele“
„Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest“
Peäro August Pitka (Ansomardi)
Hästi palju sõjaväelaste eluolu kujutab
„Rahva lõbu-lehes“ ja „Postimehes“ vesteid ja jutte
„ Murueide tütar“,
„Jalgsemaa Kitse - eide muinasjutud“ – jutud: Jalgsemaa päev; Surm suu ääres; Tondi Tõnu;Käbikuningas ja Aavikuemand:
Rajanud teed kujutlusvõimele, saavutanud kunstilise sisendusjõu.
20-30ndatel avaldati värsiraamatuid vähe. 2 arvestatavat luulekogu ja 10kond värsslugu.
J.Parijõgi
1926 Tsemendivabrik – 16 lühijutustust
„Poismeeste kasarm“ „viimnepäev“ „ Streik “ „Meie küla“ „sadamas“ „Uued saapad “
1930 Jaksuküla poisid
Irma Truupõld
1937 aadi esimene armastus (poistele)
Rohelise Päikese Maa
Öömori okaslinn
Oskar Luts „ „Kevade“ „Nukitsamees“ „ Lauka poisid“ „ Pett ja Parbu“
Richard Rohi „ Mesilane Maaja“ „Laanekohus“ „Vetepojad“ (loodusest ja loomadest) „Väikesed rändurid“ „Valeküüs ja Tuhknai“ „ Suvised rõõmud“
Looduse ilu, inimlik headus ja ausus
Juhan Jaik „Pärgel ja Raudkepp“
„Tondijutud“ „ kaarnakivi “ „ Hõbedane karjakell“ „ Pombi ja üdsimardinõiad“
Komöödiaid „ „ Tooma poisid“ „Isa liivapurgis“ „Ahvimaa“ „Kuri loom“
Suurem osa loomingust seotud fantastilisete, reaalsesse maailma sekkuvate olenditega
Karl Ristikivi
„Lendav maailm“ „Semud“ „ Sinine liblikas“ „Sellid“

1930ndate lõpuks oli eesti lastekirjandus saavutanud arvestatava taseme järgmistel põhjustel:

kvaliteedi ja kvantiteedi osas suured muudatused
lasteraamatute arv 4x
emakeeles kättesaadavaks maailma lastekirjanduse paremik
raamatute välimuses saavutati kõrge tase 30ndate lõpuks
kujunes ulatuslik ja sisukas lasteperioodika
temaatiline avardumine
stiili-žanri mitmekesistumine
kujunes välja lasteraamatute ealine ja sooline diferentseeritus (Truupõld – T, Parijõgi – P)
lastekirjanduse teooria ja ajaloo uurimine (Jüri Parijõgi eesti lastekirjanduse teooria rajaja)
lastekirjanduse arvestatav kunstinähtus ning rahvuskirjanduse hinnatav osa.

Nõukogude eesti juhtivaid proosakirjanikke (lastele)
Lastekirjandus surutud kitsastesse raamidesse. Peaaegu ainus võimalus oli realistlik elukäsitlus. Kommunistliku ideloogia elutõde. Domineerisid tsensuur ja plaanimajandus . Algupärast lastekirjandust ilmus 20-25 ühikut aastas.

Tõlkekirjanduse kasv
Ilmusid koguteosed ( Laste sõna; Jutupaunik) ja sarjad ( Seiklusjutte maalt ja merelt )
Lasteperioodika kasv (Täheke)

Lastekirjanduse teooria ja kriitikaga tegelesid: L. Tigane , R. Parve , L. Nurkse , J.Rummo
Uues algupärases laste jutukirjanduses soosituim looduse teema.
Soosituimaid teemad:
Loodus: R.Rohi „Lapsed, linnud ja loomad“ 1947 valikogu
„“Laaned ja veed “ 1949 valikogu
„Noorte pere“ 1947 jutustus
„ Kaks poissi puhkusel“ 1949 jutustus
J.Kallak „ Tedrepoeg Pii-Pii“1946
„Tiit ja siilirahvas“ 1946
„ Summ -summ“1947
Ajaloost: A. Hint „Vesse poeg“ 1948
Leida Tigane
1927 Laste Rõõm jutuke „Tibu“
1936 I lasteraamat „ Lugu kahest laisast varesest“
1938 „Metsatalu vahvad loomad“
1940 „ Hunt ja kutsikas“
Huumori ja õpetlike eluliste olukordade abil sisendab lastesse pos. eluhoiakut, töökust ja tublidust, julgust , ausust ja optimistlikku meelt . Pilkab uhkust , päritolu mahasalgamist. Õpetlik hoiak. Loomade eluviisid .
1946 „Vanaema maja“ jutukogu
1948 „Kelleks ma tahan saada“ raamjutustus
1952 „Mina oskan paremini“ lühijutukogu
1955 „Jutte lastele“ lühijutukogu
1958 „Peremees ja sulane“ rahvajutu ainelised lood.
1968 „ Tera siit ja tera sealt“ valikogu, paremik
1978 „ Vikerkaar“ valikogu paremik
Tegutses kriitikuna sõjajärgsetel aastatel.
Ellen Niit
1963 „Pille- Riini lood“
1967 „ Jutt jänesepojast , kes ei tahtnud magama jääda“ muinasjutt
1970 „ Triinu ja Taavi jutud“
1977 „ Triinu ja Taavi uued ja vanad lood“
1982 „Jänesepoja õhtu koos isaga“
Heljo Mänd
1962 „ Uues majas “ koolieelikud ja noorem kooliiga
1963 „Aadu läheb lasteaeda“
1965 „Edev elevandipoeg“
1966 „Väike Laisk ja Suur Laisk“
1967 „ Koer taskus“ fantaasiarikkus ja sisukad probleemid
1969 „Nurrmootor“ jutud Pruunitäpiline mutter ; Nurrmootor;Ühe osutiga kell
1976 „Päkapikk Pikapäkk“ kogu
1977 „ Kissellikad“ seeria perekonnapilte
1982 „ Kõik räägivad“ luule-proosa segakogu
Lasteproosa tegelasteks fantastilised olendid, lapsed või loomad. Huumor.
Keskmisele ja vanemale koolieale:
1963 „ Matk ilma marsuudita“
1964 „Tuul peas“
1968 „ Toomas Linnupoeg “ I
1968 „Miks sa vahid?“ – kooliõpilaste omavahelised suhted
1974 „Soovid tagurpidi “
1979 „Uks endasse“
1981 „ Väike malemäng tänaval“
1987 „ Kalad akvariumis“
1983 „ Väiksed võililled“ memuaariline
Eno Raud
1954 Moskvas välja antud Tak ili tak
1957 eesti keeles „Nii või naa“
1957 „ Roostevaba mõõk“
1959 „ Mõru kook“; „Imepärane kiikhobu “; „Sõjakirves on maha kaevatud“
Reisiraamatud : 1962 „ Rein karuradadel“; 1965“Põdrasõit“
Leidlik lähenemisnurk ped.probleemidel, tugev huumorimeel.
1968 „Päris kriminaalne lugu“
1969 „Lugu lendavate taldrikutega“
1970 „ Telepaatiline lugu“
1967 „Tuli pimendatud linnas“ faš. Okupatsiooni kujutav
Uusi teadmisi andev :
1965 „Väike motoroller“
1966 „Helikopter ja tuuleveski“
1967 „Peep ja sõnad“
1969 „Huviline filmikaamera “
1971 „Triin ja päike“
1972 „Karu maja“
1972 „Konn ja ekskavaator“
Didaktilisus tasakaalus kunstilisusega.
Tuntumad:
1962 „ Sipsik “
1970 „Anu ja Sipsik“
1972 „ naksitrallid “ I, 1975 II
1979 „Jälle need naksitrallid“I, 1982 II
1977 „Märgutuled Padalaiul“ seiklusjutt
1978 „kuidas peab hüüdma“ lühijutukogu väikelastele
1982 „“Suvejutte veski alt“ lühijutukogu väikelastele
1985 „kassid ja hiired“ lühijutukogu väikelastele
Jaan Rannap
1962 „ Roheline pall“ esikkogu
1964 „ Salu Juhan ja ta sõbrad“
1968 „Musta lamba matused“
1973 „Agu Sihvka annab aru“
Formaalsuste tagaajamise naeruvääristamine pioneeritöös ja õppetundides.
Jutud: Iseloomuviga; Kultuuri ja käitumise võistlus; Romantika; Vildijäljed; Musta lamba matused
Tähtsal kohal huumor.
1967 „Viimane valgesulg“
1971“Jefreitor Jõmm“
1970 „ Topi “
1972 „ Nublu “
1978 „Alfa- Romeo “
Kolm viimast noorematele lastele, loomadest
1976 „Maja metsa ääres“
1983 „maari suvi“
Kaks viimast MJ+reaalsus
1989 „Kasulaps“ loomadest lood
Heino Väli
Peamiselt poistele kirjutav, kriitik
1975 „Kaevulood“ kogu
1978 „jutud“ kogu
Silvi Rannamaa
Lastele 4 raamatud
1959 „ Kadri “
1963 „ Kasuema “
1977 “Nösperi Nönnu Natukene“ kunstMJ kogumik
1985 „Väikese käpa jälg“
Iko Maran
1964 „Lauri ja Kaie kummaline matk“
1974 „Londiste, õige nimega Vant“
1966 „Läbi metsa“ värsslugu
1970 „ Kirjud lood“ keskmisele kooliea poistele
1975 „ Jass “
1975 „Pikk päev“
1977“Aga palju kasse“
1978“Tuline jäätis“
1980 „Piki ja Tohotiise“
Kaljo Kangur
1966 „Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid“
1979 „Unenäod kristallkohvris“
Silvia Truu
1967 „Silja, päikesekiir ja maailm“
1968 „Kuu aega täiskasvanu“
1971 „Tere!Sind ma otsin“
1977 „peidus pool“
Kõiki teosied läbi Silja ja Indreku teema
Ei kujuta elu ette ainult roosadestoonides.
1985 „Oma suguvõsa Aadam“ noorsooromaan
Harri Jõgisalu
Loodust ja koolielu kirjeldab plaju oma teostes
1967 „Käopoja tänu“ maaeleule toetuv loodusMJ
1974 „Nõiutud allikas“ miniatuurkogu
1974 „Suutäis soolast“
1968 „ Sass ja Jass“
1981 „Kärp“
1985 „ Maaleib “ linnalapse suvi Kihnus vanavanemate juures
1989 „ Lugusid vanalt Läänemaalt“
Holger Pukk
1953 „Kaks punast kaelarätti“
1955 „Salga au“
1956“Lugu ühest meeskonnast“
Kolm esimest silmas pidades nõukogulikku ideloogiat
1960 „Rohelised maskid “
Mahukas osa juttudel ja jutustustel, kus kuritegelikule teele on sattunud teismelised
1961 „Jüri“ jutustus
1968 „Rikas suvi“ jutustus
1968 „ Kes tulistas?“ jutustus
1978“ Rein ja Riina “ jutustus
1975 „Mure“ jutukogu
1970 „Öine lahing“
1976 „Tarkusetera ja teised lood“ Mjkogu
Elari Kuusi
1938 „Jänesepoeg, kes luuletas“
1936 „Lugu pöialpoisist, kotkast , sitikast“ MJ
1978 „Memme musi “
1937 „Kodukäijad seiklevad“
1975 „Seiklusi noorusmaalt“
1978 „Välek Vibulane“
1980 „ Nupumees Ati“
Aino Pervik
1961 „Kersti sõber Miina “ tüdrukute jutt
1962 „Rein karuradadel“
1969“Õhupall“ noorsooromaan
1971 „ kaarist on kasu“
1972 „Väikesed vigurjutud“
1973 „ Kunksmoor “
1975 „ Kunksmoor ja kapten Trumm “
1982 „ Arabella , mereröövli tütar“
1986 „Sookoll ja sisalik“ MJ
Leelo Tungal
Vanemale ja keskmisele koolieale kirjutanud proosaraamatuid
1986 „ kartul , lehm ja kosmonaut“ nooreamatele
1980 „Neitsi Maarja neli päev“ noorsoojutt
1983 „Pool kera“ sikluslik jutustus, eetilised probleemid inimese elus
1986 „Kirju liblika suvi“ alkoholism lapse seisukohast
1989 „Pille, madis ja teised“ lapse elu mõjutvad tõsised probleemid
1989 „Kristiina, see keskmine“

Nõukogude Eesti juhtivaid lasteluuletajaid
Eesti lasteluule kõrgaeg:

kutsesuutlikud autorid, kes kirjutasid täiskasvanule
luuletja muutub lapse partneriks
õige doseeringu saab didaktilisus.

Temaatika :

lapse lähikond, tema argipäev
loodus lapse mõjutajana
lõbusad seiklused
laps kui ühiskondlik olend ( R.Parve, F:Konta, M. Kesamaa )
filosoofiline eluvaatlus (J:Sang, O.Saak, K,Kangur, E. Sepp )
isamaaluule, rahvulik mälu (H.Jürisson, V.Luik, H. Runnel . L.Tungal)
sõna- ja kõlamäng (E.Raud, E.Niit, H.Mänd, L.Tungal)
värssjutustus (H.Mänd, E.Niit)

Lasteluule püsivama väärtusega ja tulemuslikum , värsikultuuri tõus, eakohasuse printsiibi teadlikum arvestamine, domineeris koolieelikute ja noorema kooliea luule (nn.
kombeõpetuslikud värsid). Lapse naerutamine muutus omaette väärtuseks.
Kersti Merilaas
1944 „kallis kodu“ värsikogu, I lastele, pühendatud tütardele, markeerib aega, loodus, kool, kodu
Luuletaja suhe lapsega loomulik ja lihtne.
Luul-d: Esimesel koolpäeval; Kevad; Rändlinnud
1948 „Päikese paistel“ kogu, luule eelmisest kogust + sõjajärgne aktuaalne ja poliitline lasteluule
Luul-d: Vaba kodumaa; Võitluslipp; Võrdlev keeleteadus; tantsulugu; Veskialaul; kuula ja pane tähele
„Kui vanaema noor oli“ eelmiste kogude luulet
1982 „ Lumest lumeni“ hilisluulekogu
1989 „Siit siiani.Piksepill“ postuumselt, hilisluule.
Felix Kotta
1949 „Räägib Mati“ põlevkivi kaevandamisest
1952 „Kaheksas sügis“ raamat eelmise järg
Kõige õnnestunumad värsid väikelastele, loomade või lindudega.
1951 „ Vaat , mis juhtus“
1952 „ Tublid loomad“
1955 „Metsapere laulikud “
1963 „ Hiirejaht “
Neljas eelnevas kogus fantaasiarikkus, loomade põneva käitumise kaudu sisendada olulisi eetilisi tõekspidamisi.
Humoristlik aspekt, rahvaluulest laenatud poeetiliste võtete kasutamine.
Ralf Parve

„ Tegude rohked päevad“ esikkogu, mitmekesine temaatika
Värssidel konkreetne sisu, aktiivne elutunnetus.

„Meie maja poisid“ temaatiline avardumine

„Väike John“

„Lõbusad värsid“ nooremale koolieale
Luul-d : Esimese klassi õpilane; Tiit on korrapidaja; Laine jagab kogemusi: Sõbrad: Juku ; Koolist koju; Ohakas

„Tahan ruttu kasvada“ kogu

„Tulge meile külla“ kogu
1953 „Telefon“ värsslugu
Luul-d: Kaks kalameest; Kui sa sirgud, suureks saad;Madrusemüts; Tema paneb iseseisvalt riide; Ratsamees
Sisu lihtsus, huvitav kujundlikkus
Ellen Niit
1954„Kuidas leiti nääripuu“ värsslugu
1957 „Rongisõit“
1967 „karud saavad aru“ kogu
1970 „ lahtiste uste päev“
Mõistuluul-d: Noorte lehtede päev; Midrimaa ; Väike kuningajutt
Igatsusluul-d: Mänguvesi; Lugu kuldraudadega ratsust
Ülemeelikluul-d: Aabitsakuke kevadlaul; Päikese päevakord;
Humoristlikluul-d: Kuningajutt; Suur maalritöö
1979 „Krõlli- raamat“ kogu
1979 „Oma olemine, turteltulemine“
Talve luul-d: „Pika kelguga laulud“, „Nääripähklid“
1974 „midrimaa“ kogu, varasem luule
1983 „Suur suiselepapuu“ kogu, hilisem luule
Heljo Mänd
1957 „Oakene“ värsid kõige väiksematele
1958 „ Tarkus tuleb tasapisi “
1958 „Pidu vihma ajal“ värsslugu
1961 „ Silm juhib sammu“ kooliealistele lastele kogu, satiirilised luuletused: telefonitõbi; Närilised; kaks vedamikku
1965 „ Vikerkaare all“ kogu
1967 „Ringmäng“ kogu
Luul-d: Hiire hüppamine; Karujõmmi unelaul; Tihni-Tähni; Ega ma ei sega?
1958 „Metsalilled“ kogu
1969 „Mere taga, metsa taga“
1970 „Jorrupõrnikas“
1971 „ Seitse paid “
1973 „Pillerpall“ valikkogu
1973 „Linalakk ja Rosalind “ valikkogu
1976 „Tuulekassid“
1981 „Luuleveski“
Kaks viimast rahvalaulu poeetikat kasutatud. Luul-d: Nääpsuke; Leib; Ei jõua üle lugeda
1986 „Rohupäike“ luul-d: Jorupill Jonn ; Hiire hüppamine; karujõmmi unelaul; Tingel-tangel
Eno Raud
1975 „Kalakari salakaril“
1977 „Käbi käbihäbi“
1985 „Padakonna vada“
1987 „Kilul oli vilu “ valikkogu
Kaljo Kangur
1963 „Konnakübar“ luulekogu, luul-d: Sajajalgne; Bensiinijaamas; Vihmalugu
1966 „Hajameelne tramm“ kogu
1973 „Kuningalinna lood“
1977 „Laulumaja“
Kolm viimast fantastilised lood, nonsens ja absurd
1982 „Kuldsed krabid “
1984 „Punaste traksidega koer“
1985 „Tiritammetõrud“ valikkogu
Kolm viimast fantastiline erakordsus, nägemuslikkus.
1989 „Üle seitsme udusilla“ postuumselt
Leelo Tungal
1975 „Karune lugu“
1976 „ Koera elu“ värsivihik
1978 „Hundilugemine“ värsivihik
1978 „ Mooni avastamine“ emale pühendatud värsivihik, vanemale ja keskmisele koolieale. Luul-d: Emale; Laagrist tulles; Leivatükk; Klassivennad; Ekskursioon; Kelleks saada?; Lilled obeliski ees;
1982 „Väike ranits “, väiksematele lastele, luul-d: Maakaart ; Emakeele tund; Esimese klassi õpilane; Teise klassi õpilane
1983 „ Seltsis segasem“, luul-d: Pesunööritants; Külma kõhuga; Pärast lõunat; Vaba päev; Kodujutt
1985 „ Tere-tere!“, luul-d: Telelaps; Kallis koer

Taasiseseisvunud Eesti juhtivaid autoreid väikelastekirjanduses
Riikliku kirjandussüsteemi kokkuvarisemini põhjustas lasteraamatuproduktsiooni vähenemise 90ndate alguses. 1991. aastal ilmus vaid kümmekond eesti lasteraamatut.
Kõige tõsisemaks probleemiks oli kirjastamine . Eelistati tõlkeid või kordustrükke välja anda, sest siis ei pidanud autorile või illustraatorile maksma, eriti hea oli kui mõlemad olid surnud.
Oma kirjanduse puudmisel oli palju tõlkeid, mis olid kiire toimetamise tõttu kehvakesed.
90ndatel raamatu pidi ettevalmistama keerukama teksti vastuvõtmiseks.

kirjandusteoreetilisi mõisteid:
Hüperbool - kõnekujund, poeetiline liialdus , kirjeldatavaa asja või nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine väljenduse mõju või intensiivsuse suurendamiseks . Esineb sageli folklooris (seitsme maa ja mere tagas, mitmepäine lohe), satiiris ja groteskis. K. A. Hindrey loomingus rohkelt kasutatud (Lõhkiläinud Kolumats )
Fantastika ehk ulmekirjandus - kätkeb endas tulevikunägemusi teaduslikke ja tehnoloogilisi eksperimente, kontakte kaugete tsivilisatsioonidega, planeetide vahelisi sõdu jms. Kitsamas tähenduses – teaduslik fantastika, kaasaegse proosakirjanduse populaarne haru, aineks fantastikaga läbipõimunud teaduslikud hüpoteesid. Laiemas tähenduses hõlmab mitmeid fantaasiakirjanduse liike. Eelkäijaks võib pidada arhailiste rahvaste müüte- ja legende (Frankenstein). Eesti tuntumad ulmeautorid : I. Hargla , V. Belials , K. Orlau, M. Barker
Alliteratsioon ehk riim – sarnasekõlaliset sõnade kunstikavatsuslik kordamine, sõnade või häälikute kokkukõla. Riimi ülesandeks on teksti instrumenteerimine, värsi piiri ja teksti rütmi markeerimine, assotsiatsioonide loomine, värsside omavaheline sidumine. Asendi järgi jagunevad alg-, lõpp- ja siseriimideks. Algriim on riimi lihtsaim vorm ,mis on iseloomulik eesti vanemale rahvalaulule.(nägin karu kaera sessa/ põtra põlluvilja seessa) Enamasti peetakse riimist kõneldes silmas lõppriimi, mis hakkas levima 17 sajandil kirikulaulu kaudu nii rahvalaulus kui kunstluules 19saj II poolel. Ühest sõnast moodustunud riim on lihtriim , 2 või enamst sõnast liitriim
Alliteratsioon algriimi jagunemisel tekkiv vorm, mis avaldub konsonantide kordustena.
Assonants - algriimi (sõna algushäälikud korduvad) jagunemisel tekkiv üks algriimi vorm. Korduvad vokaalid.
Aimekirjandus ehk populaar teaduslik ehk teabekirjandus - mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi ning probleeme. Piir ilukirjanduse ja aimekirjanduse vahel on väike, eriti LK-s. Eesmärk on anda edasi teadmisi ning ilukirjanduse narratiiv ehk lugu on sageli vaid vahend, mille abil teaduslikku teksti lastele arusaadavas vormis esitada. Iseseisvaks kirjanduseliigiks sai 18 sajandi valgustusaadete mõjul. 19 sajandi rahva haridustaseme tõus soodustas aimekirjanduse arengut. 20sajandil suurenes teaduse osatähtsus. Eesti aimekirjanduse tinglik algus 1732 A. T . Helle 10 dialoogis jutustust usu- ja majandusasjadest. Lastele suunatud G.G.Marpurgi lugemik Weikene oppetuse nink Ramat Tarto ma- rahwa kooli laste tarbis 1805. Tolle aja aimekirjanduses puudub selge piir täiskasvanute ja lastele suunatud teoste vahel. Tervishoiu ja arstiabimured, geograafia, looduslugu, matemaatika , füüsika, ajalugu. 19saj Kunder „Maakera elu ja olu“, C.R. Jakobson „Kooli lugemise raamat“. 20sajandil aimekirjanduse traditsioonide kujunemine ja printisiipide väljaarendamine. J.Piiperi „Pilte ja hääli kodumaa loodusest“ 193 5; H. Kauri „Veealune eluriik“ 1937; K.Põldmaa „Must valgel “ 1939
40- 50ndatel tagasiminek – meisterdamisraamatud ja lastekalendrid. Silmapaistvain K.A. Hindry „ Agerja teekond “ 1950
Murrang 1960ndatel :V.Beekman, H.Pukk, H. Kiik . Tähelepanuväärseim teos M.Mägeri „Linnud rahva keeles ja meeles“
10970-80 mitmekesistumine. Palju loodusteemat. R. Saluri „ Mudilaste loomaraamat“, F.Jüssi „ Rebasetund“, J.Kaplinski „ Kes mida sööb, kes keda sööb“, V. Masing „ Sina sõprus tammega“ Ilmusid tervishoidu , geneetikat ja seksuaallasvatust puudutavad teosed. M. Johnson „ Kuidas ma maailma tulin“. Linnastumine ja sellega kaasnevad liiklusprobleemidest kirjutas A. Taidre. Ajaloost ja ammustest aegadest H. Palamets „ Vanaja kultuurist ja olustikust“, H. Toomet „ Vana aja lood“ ja „Kodused asjad“. Ilmus ENEKE .
20sajandi lõpp ja 20sajandi algus. Tõlkeraamature suur osakaal.
Kaasaegse algupärase lasteaimekirjanduse eredemateks näideteks: E-M ja T.Tali „ Aastaring Maarjamaal“ 2001; V.Variksaare ja J. Piho „ Lahe leksikon “ 2002 ja E. Koft „Kust tulevad vastused“ 2002
Grotesk - kujtusviis, mis üllatavalt, sageli jämekoomiliselt ühendab vastandlikke nähtusi (ülev-madal, traagiline – koomiline ). Esineb folklooris. Eesti LK-s: F.R. Kreutzwald , K.A. Hindrey, A.Kivirähk. Hulgaliselt E.Raua „Naksitrallides“ (vanaproua kassiga, Sammalhabet „kodustav“ daam , koduloomauurija)
Koomika – naljakus, lustlikkus, mis sünnib ootuste ja tegelikkuse konflikti, vääritimõistmise ja kokkusobimatuse pinnalt; vastandub traagikale. Vabastav mõju, millegi või kellegi üle naerdes naerame ka iseenda, oma kartuste ja pingete üle. Eristatakse situatsiooni- (olukorrast tingitud, jalaga tagumikku naljad , kukkumised, möödarääkimised), sõna- (keelekasutuse kaudu tekkiv nali, L.Tungal, H.Käo, A. Kivirähk) ja karakterikoomikat(tegelaskuju eripärast lähtuv, erijoonte teravdamine, niivne robot Rops – Kaburi Rops, aktiivne pioneer Agu Sihvka – J. Rannapi agu Sihvka annab aru). Pildikoomika võib esineda iseseisvalt (karikatuur) või toetada tekstis olevat koomikat (E. Valter ). Eri vanuses lastele sobivad eri tüüpi koomikad. A. Lindgren „Vahtramäe Emil“, E.Raud „Naksitrallid“
Huumor – heatahtlik ja rõõmsameelne nali. Tänapäevases tähenduses alates 18sajandist. Teistest koomika liikidest (satiir, sarkasm , iroonia) erineb leebema häälestuse poolest, puudub halvustamine ja terav pilge . Alati olnud rahvaluule ja kirjanduse osa. Naermine nähuste või isikute vastuoluliste külgede üle seostub probleemide koomilise tõlgendusega ning kaasatundmise ja sümpaatiaga nalja objekti suhtes. Must huumor sisaldab absurdielemente, esineb sageli sõdurinaljades, linnalegendis, anekdootides. LK humoristlikke teoseid palju. Huumori kaudu võtavad lapsed sõnumit ning nende õpetust paremini vastu. H.Hoffmann „ Kolumats“, K. A. Hindrey piltlugudes on huumor kasvatusvahendina. E. Raud, L, Tungal, A, Kass , H, Käo, K. Salu
Personifitseerimine ehk isikustamine - kõnekujund, metafoori alaliik, elusolendi tunnuste ja omaduste ülekohandamine loodusnähtustele, esemetele, või mõistetele. P. peegeledab algupärasele mütoloogilisele mõtlemisele omast ümbritseva hingestamist ning omane ka lapse animistlikule (hinge omastamisele) maailmapildile. Ülesandeks on emotsinaalselt kaugete nähtuste lähendamine. LK kasutatakse p-st kunstikavatsusliku võttena kunstmuinasjutus jml. Eesti LK Sipsik ja pokud nt.
Antropomortifiseerimine – tegemist selgelt inimlike joonte omistamisega olendile või nähtusele . Nt rahvalaulus, valmis, muinasjutus.
Adaptsioon ehk mugandus – 1)tekstitöötluse viis, mile eesmärk on muuta tekst mõistetavamaks, sobitada ta uude kultuurilisse konteksti või kohandada vastavalt publiku vajadusele 2) adaptisoonil on mitmeid vorme ja lähedalseisvaid tehnikaid, nt kirjandusteose lihtsustamine, lühendamine, laiendamine, teksti žanrilise ja/või meedia kuuluvusse muutmine. Täiskasvanute kirjanduse töötlused lastele., kultuuriliselt mugandatud tõlked, proosatekstide kuuldemängu-, draama- või filmiversioonid, raskepärase teksti lihtsustatud variandid võõrkeele õppijale, rahvamuinasjuttude töötlused jne.
LK adaptsioon kui tekstide lastepärasemaks ja lastele vastuvõetavamaks muutmine palju kasutusel.
14

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 394 allalaadimist

Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused #1

Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused #2

Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused #3

Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused #4

Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused #5

Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused #6

Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused #7

Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused #8

Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused #9

Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused #10

Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused #11

Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused #12

Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused #13

Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused #14

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

394 laadimist Kokku alla laetud

15 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Bibian Mandel Õppematerjali autor

küsimuste vastused

lastekirjandus rahvamuinasjutt kunstmuinasjutt folkloorse lastelaulu tüüpe autorid 20-30-datel nõukogude eesti juhtivad proosakirjanikud ja nende teosed ne juhtivad lasteluuletajad ja nende teosed kirjandusteoreetilisi mõisteid

Sarnased õppematerjalid

doc

Lastekirjanduse eksami materjal

illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte- ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid ja zanrid. Lastekirjanduse poeetika on identne täiskasvanute kirjanduses kasutatavate struktuuri- ja kujundusvõtetega. 2. Väikelastekirjanduse eripärast - Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. 3

Kirjandus

docx

Väikelastekirjanduse eksami konspekt

Lastekirjanduse definitsioon, olemus LK täiskasvanute poolt teadlikult L'le kirjutatud. ka rahva looming. LK hulgas ka algselt täiskasvanutele määratud IK teoseid, mis üle läinud L lugemisvarasse. Lraamatud levima pärast trükikunsti leiutamist 15. saj. ja rahvale hariduse andmise hoogustumist. piibli juurde asumiseks ja mõistmiseks, oli vaja tekste, mille abil lugemist harjutada .Väikelastekirjanduse eripärast Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine. Väikelastekirjandus on adresseeritud 1-4(5)-aastastele lastele. Iseloomulik visuaalsus, tegevuse domineerimine, poeetilisus ja mängulisus ning pahupidistus, samuti lapsele tuttav temaatika ja lihtne sõnastus. Muinasjutuvajadusest väikelapseeas tundeelu tasakaalustav mõju·L prob. Lahendab muinasjutt·L alateadvus tume hirmus-muinasjutt pole ohtlik uskuda·MJ pakub L lahendusi (head vs

Väikelaste kirjandus

doc

Väikelastekirjanduse eksamiks

3)Algustähe kordusele rajatud tekstid 4)Lindude/loomade häälitsusi imiteerivad laulud 5) tähtpäevadega seotud laulud 6) Humoristliku põhitooniga laulud 7)Hoiatava funktsiooniga laulud 8) Dialoogile rajatud julguse/kindluse proovimise mängud 9) Nimesõimule rajatud laulud Ahellaulud 1)Küsimus-vastus-küsimus 2)Nn. Lõputa laulud (moodustub ring) Karjaselaulud EESTI LASTEKIRJANDUSE TEOREETILISE MÕTTE ARENGUST (UNDRITZ, LIIV, KUNDER, PARIJÕGI) Paul Undritzi kõne ,,Laste kirjadest" avaldati Eesti Postimehes. (kirjad tähendavad raamatuid) Tema arvates oli lastekirjanduse põhiülesandeks eeskuju andvate ja hirmutavate kujutluspiltide loomine, et nende läbi last vooruslikuks kasvatada. Saksalas ilmus Juhan Liivi artikkel ,,Laste kirjavara", kus propageerib järgmisi

Lastekirjandus

xlsx

Eesti lastekirjanikud

PERIOOD: 19 sajandi viimane veerand Iseloomustus: Eesti lastekirjanduse areng on tugevate saksa kirjanduse mõjutustega. Oluline osa on tõlkekirjandu ne ja lasteraamatute väljaandmine (vaimulik ja ilmalik). Iseloomulikud jooned: puhtõpetusliku eesmärgiasetusega luule ja proosa, kuid hakkas tugevnema Esmakordselt tunnistati lastekirjandust, kui omaette nähtust, mida püüti lahti mõtestada, teoreetilis Kirjanikud Tegevus Olulisus / iseloomulikkus

Lastekirjandus

docx

Eesti lastekirjanduse ajalugu

Marpurg Väikene õpetuse ning lugemise raamat). Varasem jutukirjandus: valgustuslik proosa ja 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamat, sh robinsonaadid, Jenoveeva-lood jm). Näiteid: Friedrich Gustav Arvelius Üks kaunis jutu- ja õpetuseraamat 1782; Johann Thomasson Väikese Hansu lugu tühja saare peal 1739; Joachim H. Campe /Heinrich G. Lorenzsonn Noorema Robinsoni elu ja juhtumised 1842. Tekkimine ja varasem areng 19. sajandil. Euroopa (maailma) lastekirjanduse algust tähistatakse enamasti 18. sajandiga, ent 19. sajand on murranguline ja algatuslik, luuakse lastekirjanduse eri liikide klassikalised tekstid: vendade Grimmide (1812) ja H.Chr. Anderseni (1835) muinasjutud; Lewis Carroll Alice imedemaal 1865; Louisa May Alcott Väikesed naised 1868; Mark Twain Tom Sawyeri seiklused 1876 jt. Eesti lastekirjanduse algus: Carl Körber Karjalaste lugemise raamat 1849 ja Pähkliraamat 1851; Martin Körber Laste Siioni kannel 1861. Lastelaulud (luuletused): J

Kirjandus

docx

Lastekirjanik Eno Raud

Eno Raud Lastekirjanik Eno Raud sündis Tartus kirjanik Mart Raua ja lasteaedniku (hiljem ka lasteluuletaja) Lea Nurkse pojana. Õppis mitmes Tallinna ja Tartu koolis ning Tallinna Õpetajate Seminaris, 1952 lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Töötas 1952-1956 Fr. R. Kreutzwaldi nim. raamatukogus ning 1956-1965 lastekirjanduse toimetajana, hiljem vabakutseline kirjanik. Kirjanike Liidu liige a-st 1963. Oli lastekirjanik Aino Perviku abikaasa, Rein Raua, Mihkel Raua ja Piret Raua isa. Eno Raud on eesti lastekirjanduse viljakamaid, tunnustatumaid ja tõlgitumaid autoreid. Temalt on ilmunud üle 50 lasteraamatu. Lastele kirjutamist alustas realistlike lapsepõlvelugudega („Roostevaba mõõk” 1957, „Sõjakirves on välja kaevatud” 1959) ja väikelastele mõeldud

Kirjandus

docx

Laste- ja noortekirjanduse konspekt

15-17-aastaselt toimub kunsti unikaalsuse mõistmine, oluline arendada kujundlikku mõtlemist Lastekultuuri kui subkultuuri mõistetakse erinevates tähendustes: 1) vaimulooming, mis on otseselt lastele pühendatud (lastekirjandus, kino, teater) 2) mida lapsed ise genereerivad (mängud, ideed, harrastused) Lastekirjandus on: *lastele mõeldud teosed, ajakirjad *üldkirjandusest kohandatud tekstid *laste poolt tegelikult loetavad tekstid *õpikute tekstid Peter Hunt – lastekirjanduse teoreetik Lastekirjandus jaguneb: *muinasjutud *fantaasiakirjandus *realistlik kirjandus *aine kirjandus Lastekirjanduse loomine on mitmetasandiline ja mõtteline Lastekirjanduse piirjooned: *kuulub põhiliselt ilukirjanduse ja esteetika alla *erandina on ainekirjandus, kuulub lastele suunatud populaarteadusliku kirjanduse alla Lastekirjanduse funktsioonid: 1) esteetiline – hedonistlik külg, mängulis-artistlik külg, leiutav, meelelahutav, puhastab külg

Laste- ja noortekirjandus

docx

Eno Raud

kahtlemata pealiskaudsemad ja ühekülgsemad. Tuhin, millega sõjajärgsete aastate üliõpilaskond teadmiste kallale tormas, mõjus aga innustavalt ja sisendas optimismi. Kui olin 1952. aastal ülikooli lõpetanud, suunati mind tööle praegusesse Fr. R. Kreutzwaldi nimelisse Eesti.NSV Riiklikku Raamatukokku. Ning siitpeale on mu elukäik õige tihedasti seotud lasteraamatutega. Raamatukogu metoodlkakabinetis töötades oli mu ülesandeks tegelda lastekirjanduse propagandaga. Samal ajal hakkasin aga üha rohkem mõtlema ka lastele kirjutamisest. Juba viimase kursuse üliõpilasena olin ema käest saadud nõuannete põhjal hakanud kavandama väikelasteraamatut "Nii või naa". Nüüd kirjutasin selle lõplikult valmis ning raamat ilmus vene keelde tõlgituna Moskvas 1954. aastal. 1956. aastal lahkusin raamatukogust ja läksin lasteraamatute toimetajaks Eesti Riiklikku Kirjastusse (praegune "Eesti Raamat"), kus töötasin ühtejärge üheksa aastat

Kirjandus

Rohkem sarnaseid