50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
37 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kai Pai
Õppematerjali autor
Teostes esinevad teemad Kunksmoor käsitleb lapsele arusaadaval ja humoorikal moel armastuse ja isekuse, looduse ja loodushoiu küsimusi Arabella, mereröövli tütar hea ja kurja probleemi lahkav põnev seiklusjutt Kuninga soov Kajastub mure ühiskonnas toimunud väärtushinnangute muutumise pärast Draakonid võõrsil kujundab lastes mõistvat suhtumist sõjapõgenikesse ja teistesse võõrastest kultuuridest tulnutesse Milliseid Aino Perviku kirjutatud raamatuid tead? Kes see on? Mööda õõtsuvat sood ja lagedat raba uitas üks muretu olend. Rebasest veidike vähem, siilist ivake suurem. Ümariku keha küljes lühikesed käed ja tillukesed jalad. Peas laiad lamedad kõrvad ja suured tumedad silmad. Selg tihedalt karvane. Ise kõndis jalgade peal püsti kui pisike inimene. Aga inimene see mehike ei olnud. Kes see on? Keset tuulist merd oli ühes kohas pisike
Aino Pervik Aino Pervik (kodanikunimi Aino Raud; sündis 22. aprillil 1932 Rakveres) on eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija. Sündinud Rakveres velskri tütrena. Koolitee algas 1939 Järvakandis, jätkus Tallinna Õpetajate Seminaris, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis. 1950-1955 õppis Tartu Riiklik Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte alal. Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana 1955-60 ning Eesti
Aino Pervik kui uue aja Eesti lastekirjanik Looming alates 1991. aastast Eliis jürise Elulugu Kodaniku nimi Aino Raud Sündinud 22. 04. 1932 Rakveres velskri tütrena Oli abielus lastekirjanik Eno Rauaga. Nende lapsed on Rein Raud, Piret Raud, Mihkel Raud. Haridus Koolitee algas 1939 Järvakandis jätkus Tallinna Õpetajate Seminaris Tallinna Õpetajate Instituudis Tallinna 8. Keskkoolis. 19501950 õppis Tartu Riiklik Ülikooli ajalookeeleteaduskonnas, mille lõpetas soomeugri keelte alal. Karjäär Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste ja noorsookirjanduse toimetajana 195560
Varasema lastekirjanduse ärakeelamine, fantaasia ja muinasjutulisuse kahtluse alla seadmine. Rõhutatud ideoloogiline ja poliitiline kasvatus, positiivse-negatiivse (eeskujude ja vaenlaste) vastandamine. Nõukogude tõlkekirjanduse mõju: A. Gaidar Timur ja tema meeskond; V. Gubarev Pavlik Morozov; S. Mihhalkovi, L. Voronkova jt teosed. Lasteperioodika osa nõukogulikus kasvatuses: Pioneer, Säde, Stalinlik Noorus. Kooli- ja pioneerijutud, nt: Aino Tigane Keerdsõlm 1948, Meid kutsub signaal 1953; Holger Pukk Kaks punast kaelarätti 1953, Salga au 1955. Vabama ja loomingulisema osa moodustavad looma(muinas)jutud: autoriteks Richard Roht, Juhan Kallak, August Jakobson, Leida Tigane. Hinnatavat leidub lasteluules (Kersti Merilaas, Felix Kotta, Ralf Parve), selle ideoloogilistele märkidele vaatamata. Elulisuse ja fantaasiarikkuse suunas 1950ndate teisel poolel ja 1960ndatel.
Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. A-st 1956 Kunstnike Liidu, a-st 1958 Ajakirjanike Liidu liige, ENSV teeneline kulutuuritegelane a-st 1986. 3 II Elutöö Edgar Valter on illustreerinud ca 250 raamatut. Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu Eno Raua "Naksitrallid" ja "Sipsik", Ellen Niidu "Krõlli-raamat", Aino Perviku "Kunksmoor", J. Rannapi "Nublu" jmt. E. Valteri piltidega lasteraamatuid on ilmunud ligi paarikümnes võõrkeeles. Illustreerinud ka huumori- ja satiirikogumikke, ilukirjandust täiskasvanutele, aime- ja rakenduslikku kirjandust,õpikuid jm, teinud kaastööd ajakirjadele Täheke, Pioneer, Hea Laps jt. E. Valteri karikatuure on avaldatud paljudes ajalehtedes ja ajakirjades Eestis ja mujal maailmas, ilmunud on 7 karikatuurikogumikku. On loonud vabagraafikat, ca 250 eksliibrist,
Tätte (näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja, laulja) jne. Ühiskond vajab selliseid mitmekülgseid ja rahva silmis kõrgelt hinnatud multitalente, sest nende arvamused ja väljaütlemised lähevad korda ning ollakse eeskujuks paljudele. Multitalendid rikastavad meie ühiskonda ja seda heas mõttes. 3 1. MIHKEL RAUD Mihkel Raud sündis 1969. aasta 18. jaanuaril Tallinnas. Mihkli ema on tuntud lasteajakirjanik Aino Pervik, sama ka isa Eno Raud. Tal on lisaks veel üks õde ja vend. Ema, Aino Pervik sündis 1932. aastal Rakveres ning on tuntud eesti kirjanik, luuletaja ja tõlkija. Tema tuntuimad lasteraamatud on ,,Arabella mereröövli tütar" ja ,,Kunksmoor". 2012 aastal sai Aino Pervik ,,Eesti kultuurikapitali aastapreemia" tunnustuse osaliseks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Pervik, http://www.elk.ee/?profile=688) Aino Pervik. Foto: Postimees/Scanpix
Kesksel kohal oli maalaps ja tema igapäevane maailm. Luul-d: Tiliseb aisakell; Nääritaadi ootel; Korstnapühkija; Varblane; Linnuke; Varane Kuldnokk: Talvehommik: Mängulalul:Talispordilaul; Poitse laul; Talvehommik; Hiir rätsepaks Värsslood: Hiir rätsepaks; Väikese Jassi imelik õhusõit; Hiirepere; Kool neegrite maal: Jahimees Juss; Karjapoiss Juks; Aastaajad Olulisel kohal lasteproosa: Taeva Kääbus: Illi ja pisi Täts; Tillu Illi liblikat püüdmas; Kajakad karil; Aino ja Linda; Hilp-Silbi nelipühakook; Tuul;Mardiõhtu sahvris Mitmekesine ja mahukas looming E.Enno ja J.Oro looming laialipillutuna perioodikas. PROOSA 20.30 lastekirjanduse mahukaim ja sisukaim põhiliik Jaan Lattik ,,Meie noored" jutud ,,Noorte soovid"; ,,Esimene armastus", ,,Kui meil veel püksa ei olnud", ,,Imä õe" Sõna ja situatsiooni koomika looja, mõistab lapse psüühikat hästi. Kogu ,,Minu kodu" . lood ,,Kodu", ,,Jaani kiri Liisale", ,,Teine ja kolmas armastus",
kahtle. Mare Müürseppa tsiteerides on ,,eesti lastekirjandus vahepealsest viletsusest välja saanud ja mõjub kui tasakaalus elujõuline metsakooslus siin on nii põlispuid, tugevaid tammi ja kõrgeid kuuski kui ka toredat noort habrast rohelust". (Müürsepp 2005a: 42). 1990ndail domineerinud kunstmuinasjutt on eesti lastekirjanduses jätkuvalt populaarne ka 2000ndatel. Ühed usinamad fantaasiamaailmade loojad on eesti lastekirjanduse klassikud Aino Pervik ja 2005. aastal lahkunud Edgar Valter ning uutest autoritest Andrus Kivirähk. Tasapisi hakkavad kunstmuinasjutu kõrvale tekkima ka reaalelu kajastavad raamatud. Vana kaardiväe kõrvale ilmuvad uued tulijad. Populaarseim kunstmuinasjutulise maailma autor on Andrus Kivirähk, kelle loodud õnnelikku ja harmoonilist maailma võiks määratleda utoopiana. ,,Lotte" maailm (,,Lotte reis lõunamaale" (2002), ,,Leiutajateküla Lotte (2006)) on lõputult avar nii
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid