Aino Pervik (0)

AINO PERVIK
Referaat
SISUKORD
SISSEJUHATUS .……………………………………………………...…………………….. 3
A. PERVIK ELULUGU ...……..………………………………………………………….… 4
A. PERVIK LOOMING. ..……………..…………………………………………………… . 5
KOKKUVÕTE ..……………………………...………………………………………………..8
RAAMATUTE LOETELU ..…..………………….………………………………………….. 9
KASUTATUD KIRJANDUS …..…………………………………………………………… 10
SISSEJUHATUS
Aino Pervik väärib mitmete viljakate fantaasiarikaste lastekirjanike seas tähelepanu sihiteadlike pedagoogiliste, esteetiliste ja eetiliste taotlustega, mis on realiseerinud tunnusväärse omanäolisuse ja kunstilise köitvusega, seda kinnitab teatri-, tele- ja filmikunstnike huvi A. Perviku raamatute vastu ( R. Krusten 1995: 211).
Aino Pervik on alati olnud minu üks lemmik kirjanik, sest tema raamatud on väga huvitavad, harivad, õpetlikud…, seda loetelu võiks jätkata.
Minu referaadi eesmärgiks ongi tutvustada ka teistele Perviku lasteloomingut, seega panen rõhku kirjaniku lastekirjanduslikule panusele.
Töö kirjutamiselt toetusin vastavale kirjandusele, kus oli juttu Aino Pervikust.
Kindlasti suur protsent lastest naudib Aino Perviku loomingut ja tunnevad selle lugemisest täit mõnu.
AINO PERVIKU ELULUGU
Pervik, Aino (kodanikunimi Raud), lastekirjanik, proosakirjanik , luuletaja ja ilukirjanduse tõlkija . A. Pervik sündis 22. aprillil 1932. aastal Rakveres velskri perekonnas. Keskhariduse sai Tallinnas, õppis 1950-1955 Tartu Riiklikus Ülikoolis aj. – keeleteaduskonnas, lõpetas soome- ugri keelte erialal. Töötanud 1956, 1960 aastatel Eesti Riiklikus Kirjastuses laste – ja noorsookirjanduse toimetajana , aastatel 1960-1964 Televisioonistuudios laste ja noortesaadete toimetajana ( E. Nirk , … 1975: 270).
Kirjaniku tegevust alustas retsensendina „Edasis“, 1950-ndate aastate lõpul kriitikuna tegev pidevalt. Avaldanud sisukaid artikleid ja ülevaateid lastekirjanduse kohta, samuti probleemitihedalt publistikat sotsiaalsetel teemadel ( O. Kruus, … 1995 ja 2000: 405).
„ Sirbi ja Vasara“ veergudel tõestab Aino Pervik, et ta ise on võimeline täitma nõudeid lastkirjandusele: „ Lastekirjandus oma kõrgtasemel on kaheldamatult kunst . Lasteraamatu teeb lasteraamatuks lapsetaju, lapsetasandi olemasolu, lapslugeja intellektuaalset ja emotsionaalset kandejõudu arvestav probleemi või aine valik ning käsitlus , lastekirjanduse rütm ja lapsele vastuvõetav sõnastus . Oluline on ka meeleolu, milles valitsegu turvalisus, soojus , elujulgus, puudugu masendus, kibestus mõnitus… lastekirjanik peab igal juhul arvestama, et lugeja temast erineb.“ (M. Müürsepp , … 1995:43).
Aino Pervik väärib mitmete viljakate fantaasiarikaste lastekirjanike seas tähelepanu sihiteadlike pedagoogiliste, esteetiliste ja eetiliste taotlustega, mis on realiseerinud tunnusväärse omanäolisuse ja kunstilise köitvusega ( R. Krusten 1995: 211).
Aino Pervik oli abielus lastekirjanik Eno Rauaga , kellega on tal 3 last (kaks poega ja üks tütar).
Aino Pervikut on kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga. Kanti raamatuga „ Paula õpib emakeelt“ 2004. a. IBBY aunimekirja.
Oli 2006. ja 2007 a. Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent.
Autasustati  2001 a. Valgetähe V klassi ordeniga.
AINO PERVIKU LOOMING
Aino Perviku raamat „Kersti sõber Miina “ ilmus 1961. aasta ja on üsna tavapärane tüdrukutejutt (R. Krusten 1995: 211). „Kersti sõber Miina“ käsitleb keskmise kooliea isiksuseeetikat ja inimsuhteid ( O. Kruus,… 1995 ja 2000: 405).
Matkalugu „ Rein karuradadel“ (1962) valmis Eno Rauaga kahasse ja selle põhjal on raske öelda, milline on just A. Perviku osa ja edasiminek (R. Krusten 1995: 211). „Rein karujahil“ tutvustab Karjala loodust, inimesi ja kultuuri (O. Kruus, … 1995 ja 2000: 405). Ligi kümme aastat hiljem avalikkuse ette jõudnud noorsooromaan „Õhupall“ (1969) tekitas elavat vastukaja. Selle põhjuseks oli ühe žanri harukordus, ent veel rohkem esitatud probleemide karakterite olemus (R. Krusten 1995: 211). A. Perviku noorsoojutud kutsusid esile väikese poleemika. A. Pervik vaatab julgelt näkku konfliktidele, ei tee mööndusi ega järeleandmisi nende arendamisel. Ta haarab kergelt ka muid koolielu kitsaskohti, noorte suhteid vanematega, vanemate omavahelisi suhteid (R. Krusten 1979: 147). Kujutades ühte keskkooli lõpuklassi ja peategelasena isepäist tütarlast Nelet, on autor taotlenud sisendada suuremat sallivust teisitiolemise ja enesetoetamise eri viiside suhtes. Samuti on kirjanik välja astunud valevagaduse ja moraalse kitsarinnalisuse vastu. (R. Krusten 1995: 211).
„Õhupallile“ järgnes praktilisi kodutöid õpetav „ Kaarist on kasu“ ( 1971 ), juttude püüdeks on lastes tööhuvi äratamine . Autor juhib lapse tähelepanu tolmupühkimisele, pesemisele, köögitöödele, lauakatmisele, nööbiõmblemisele.
Aino Pervik on kirjutanud ka mõtte- ja sõnamänguliste lühipalade kogu „ Umbluu “ (1972). Perioodikas on ilmunud Pervikul ka novelle ja lastejutte (E. Nirk, … 1975: 270). Kaheosalises muinasjutus „ Kunksmoor “ (1973) ning „Kunksmoor ja kapten Trumm “ (1975) on suurimaks saavutuseks Kunksmoor ise, tänapäevane nõid, kes lahutamatu loodusest, ürgsest rahvatarkusest ning folkloorist, teiselt poolt aga võtab vastu tsiviliseeritud maailma mõjutusi (R. Krusten 1995: 211).
Raamatuid loetakse innukalt. Muinasjutt on põnev , selle huumor lastele arusaadav ja lugu õigel moel õpetlik . On olemas ka tagamaa, mis lapslugejale veel pole avatud ja mis raamatut kahtlemata rikastab. Lapsetasand seeläbi ei kannata (M. Müürsepp, … 1995: 43). Kunksmoor on ühtlasi läbinisti naiselik olevus , edev, pirtsakas, meelitustemaias ja solvuv ning loodus ise, mis inimeste tahtest sõltumatult toimib oma seaduste järgi (R. Krusten 1995: 211). Kunksmooril endal pole maailmalt midagi vaja, tema saartki pole kantud ühelegi maakaardile. Kunksmoor on täielik valikuvabadus . Ta võiks elada muretult ja rõõmsalt oma väikesel meresaarel keset metsroose ja mände õndsalt hoolimatuses kõigi maailma murede suhtes. Ent Kunksmoori täidab sisemine aitamissund. Domineerib eksistentsiaalne vastutustunne ja see sunnib Kunksmoori eetiliselt tegutsema (A. Pervik 2000: 12-13). Siit leiame mõõdukalt heakõlalist algriimi , rahvalikku sõnakasutust („klaarid mõtted“), häid lausetäiendeid („südametäiega“) ja rahvalikke võrdlusi („terve kui purikas“). Muinasjutus leidub ka salapäraseid sõnu nagu Trummi jalavee ravimiseks vajalik „kurakäe sõrmkübar“, millega rohtu võtta, sest jalg on „kurapoolne“. Õpetlikkus on Kunksmoori lugudes esitatud vaimukalt, humoorikalt ja kujundiliselt täpselt. Muinasjutus vaheldub humoorikas lüürilisega. On lihtsaid, meeldejäävaid pilte Kunksmoori nõidumisest nagu linnu päästmine kurjast õlikatkust (M. Müürsepp, .. 1995. 45). Raamatu süžee on põnev, täis tegevust ja fantastilisi paisutusi. Kirjaniku põhiideeks on looduse hoidmine ja austamine, milleta inimkond ise enese surmaohtu asetab. „Kunksmoor ja kapten Trumm“ sai 1976 aastal J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia (R. Krusten 1995: 211-212).
1980-ndate aastate lasteproosa üheks väljapaistvamaks teoseks tuleb pidada A. Perviku raamatut „ Arabella , mereröövli tütar“ (1982) (M. Müürsepp, … 1995: 46).
Mereröövliromaani tegevus toimub mereröövliraamatutest- filmidest tuttavas, kõigile otsekui reaalsena teada ja tuntud, ometi aga tihedalt legendidesse mähkinud piraadimaailmas. Põneva seikluslikkuse ning romantilise salapärasuse kaasabil kõneleb kirjanik siin hea ja kurja võitlusest. Arabella kujunemisloo kaudu saab selgeks inimlikkuse ja headuse üleolek kurjast, omalt poolt toetab seda mõtet ka Arabella isa, röövlipealik Taaniel Tina moraalne pankrott ja häving. Kirjanik on suutnud selgitada mitmeid elu põhiprobleeme ning on teinud seda lastele mõistetava kujundlikkusega (R. Krusten 1995: 212).
Ka muinasjutus „ Sookoll ja sisalik“ (1986) püüab A. Pervik lastele arusaadavaks teha mitmeid elulisis põhitõdesid (R. Krusten ... 1995: 212). Raamat tutvustab poeeetilises muinasjutuvormis looduseseadusi ja keskkonna ühtsust (O. Kruus ... 1995 ja 2000 405). Tegevus toimub soos ja tundub, et kirjanik on ainet saanud oma lapsepõlvemailt. Sookoll on justkui soohaldjas, kaitsevaim, st et teised tegelased peavad teda selleks (M. Müürsepp... 1995: 50). Ta laseb muidu nii heatahtlikult ja ilulembelisel sookollil vangipõlves kurjaks ning tuimaks muutuda. Muinasjutus juhitakse tähelepanu erinevate loomade eluviisidele ja viiakse laps järelduseni, et ainult erinev olek ei tee kedagi heaks ega halvaks. Seda raamatut võiks pidada ka armastuse looks – vähemalt eesti lastekirjanduses. Tegelaste käitumine on inimlik ja mõistetav (M. Müürsepp .... 1995: 50 ja 51). Mulle isiklikult meeldivad selle raamatu pildid väga ja ma arvan, et kui laps raamatu kätte võtab siis ei mängi see väga suur rolli. Tunnustust vajab raamatu illustreerinud Piret Selberg. Kunstitöö toetab vägagi kirjaniku humoorikat ja nõtket kujutlemislaadi (M. Müürsepp ... 1995: 52).
1992 a. ilmus A. Pervikult omapärane tüdrukute raamat „Kallis härra Q“, mis koosneb koolitüdruku kirjades müstifitseeritud härra Q-le (tegelikult on mõeldud kuud). (R. Krusten ... 1995: 112). Jutustus käsitleb keerukaid pereprobleeme, laste võõrandumist vanemaist , ebastabiilsete peresuhete taustal, samuti vanurite troostitud saatust. Stiilis on ühendatud tütarlapselik lürism ja ilu igatsus muinasjutulis- mütoloogilise ja moodsa laste slängi ja asjaliku argitasandikuga. (O. Kruus... 1995 ja 2000 :405). Ühtlasi osutab kirjanik, et mõistev inimlikus suudaks lapse kannatusi leevendada. (R. Krusten ...1995: 213). Teos on parimaid noorsoo raamatuid ning 1993 sai „Kallis härra Q“ KL. - i aasta preemia (O. Kruus... 1995 ja 2000: 405).
„Kollane autopõrnikas sõidab ringi“ (1999) Raamatus on 11 juttu autode hingeelust. Mõnusalt kirjutatud lood sellest, kuidas ka autodel on oma iseloom, kuidas nad oma peremeest või üksteist aitavad, mõnikord aga hoopis isepäiselt käituda võivad. Lapsed saavad näiteks teada, kuidas linnameluga harjunud autod linna eksinud põdral jälle metsa aitavad jõuda.
Sari „Paula elu“ (2001) kujutab algklassilapse elu tänapäeval. Autor kõneleb tõsielu lihtsatest asjadest ja õpetab Paula abiga väikelapsele seejuures nii mõndagi suhtlemisest ja konfliktolukordadest.
„Presidendilood“ (2008) Raamat räägib president Pontuse elust, tema kohtumistest võõraste riigivalitsejatega, visiitidest võõrastele maadele ja paljust muust . President Pontus on minu meelest väga tark ja kaval ning teeb selliseid asju, mida presidendid tavaliselt ei tee. Vahva uus-aastakõne loomadele ja lindudele, autoga kihutamine jne. Aino Pervikul tuli mõte väljamõeldud presidendist lugusid kirjutada, kui ta käis oma tütre Pireti ja tema poja Pauliga Kadriorus presidendilossi juures kastaneid korjamas.
KOKKUVÕTE
Aino Pervik on lastekirjanik, proosakirjanik, luuletaja ja ilukirjanduse tõlkija. A. Perviku tähtsaim ja põhiline osa kuulubki lastele.
Perviku raamatutest on tehtud filme, nukufilme ja teatritükke ( nukufilm „Kunksmoor“ 1977 „Kunksmoor ja kapten Trumm“ 1978, lavastus Vanemuises „Emmeliina“ 1974, film „Arabella mereröövli tütar“ 1983). „Paula elu“ sari (2001-2007) sai Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia 2001 aastal ja Nukitsa konkursil aastal 2004, 3. koha.
Pervik ise on tõlkija ja tema teoseid on tõlgitud paljudesse keeltesse ( läti keel, leedu, soome, vene, saksa, inglise, aserbaidžaani, tšehhi , jaapani keelde).
Pean tunnistama, et referaadi koostamine kujunes ootamatust põnevamaks. Huvitav oli süveneda Perviku elu – ja loomingu maailma. Jõudsin arusaamisele, et Aino Pervik mängib Eesti kirjanduses väga märkimisväärset rolli.
RAAMATUTE LOETELU
Kersti sõber Miina (1961)
Rein karuradadel (1962, koos E. Rauaga)
Õhupall (1969; leedu k. 1972, läti k. 1972)
Kaarist on kasu (1971, vene k. 1975)
Väikesed vigurijutud (1972)
Kunksmoor (1973; soome k. 1975, vene k. 1977, 1982, aserbaidžaani k. 1982; koos "Kunksmoori ja kapten Trummiga" saksa k. 1984, inglise k. 1986, jaapani k. 1991)
Kunksmoor ja kapten Trumm (1975; soome k. 1978, vene k. 1983; J. Smuuli nim. kirjanduse aastapreemia 1976)
Umbluu. Uusi ja vanu vigurijutte (1980)
Arabella, mereröövli tütar (1982; inglise k. 1985, saksa k. 1985, soome k. 1987, tšehhi k. 1988, läti k. 1994, vene k. 2001; mängufilm 1982)
Sookoll ja sisalik (1986; inglise k. 1988)
Kallis härra Q (1992; Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia 1993; mängufilm 1998)
Kuninga soov (1993)
Keeruline lugu (1994)
Kollane autopõrnikas sõidab ringi (1999)
Maailm Sulelise ja Karvasega (2000; vene k. 2004)
Paula elu sari (2001-2007):
Paula lõpetab lasteaia (2001; vene k 2007, leedu k 2008)
Paula läheb linna elama (2001)
Paula ja Joosep (2001)
Paula esimene koolipäev (2001)
Paula jõulud (2001)
Draakonid võõrsil (2002)
Mammutilaps ajab tuult taga (2002)
Paula ja Patrik (2002, leedu k 2008)
Paula ja õuelapsed (2002)
Paula käib poes (2003)
Paula läheb piknikule (2003)
Paula mängib (värviraamat, 2003)
Paula viiakse haiglasse (2003)
Paula õpib emakeelt (2003)
Paula päästab Kassiopeiat (2003)
Paula läheb külla (2005)
Paula raamatukogus (2005)
Paula lumememm(2005)
Dixi ja Xixi (2005)
Kunksmoorilugu (2006)
Paula aabits (2007)
Suleline, Puhuja ja must munk (2007)
Paula sõidab kevadet vaatama (2008)
Presidendilood (2008)
KASUTATUD KIRJANDUS
Krusten., R. (1995). Eesti lastekirjandus. Tartu: Elmatar
Kruus, O., Puhvel, H. (1995,2000). Eesti kirjanike leksikon . Tallinn: Eesti raamat
Nirk, E., Sõgel, E (1975). Eesti kirjanike biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti raamat
Müürsepp., M. (1995). Eesti lastekirjandus 1970 – 1990. Tallinn: Eesti Lasteraamatukogu
9