Nii tegi ta ka järgmised 3 aastat. Möödus kolm aastat, Mari oli 12. klassi ballil. Ta nägi enda ümber keerlevaid paare ja omavahel lobisevaid sõbrannasid. Tema aga istus üksinda kõige kaugemal toolil, nagu ikka viimasel kolmel aastal. Tal oli sõpru ja oma poiss, aga klass, tema oma klass oli sama külm ta vastu kui tol hommikul, kui ta nende klassi sisse sadas. Uksest astusid sisse ta klassivennad. Näinud pingil Marit, kostis nende suust halvustav: " Näe, meie inetu pardipoeg ka seal! Sinust küll kunagi luike ei saa!" Oi, kui vaimukad nad enda meelest olid, aga sel hetkel murdus Maris midagi. Ta oli alati öelnud, et ei muuda end kellegi ega millegi pärast, aga sel hetkel muutus temas midagi igaveseks. Kümme aastat hiljem. Poisid olid organiseerinud klassi kokkutuleku. Kokku oli kutsutud peaaegu terve klass. Isegi Mari leidis oma postkastist kutse. Algul viskas ta selle laua nurgale kindla kavatsusega mitte minna
Õpetaja küsib lapse käest: „Kes on pildil?“. Kui laps vastab nimeliselt, siis esitatakse suunavaid küsimusi nagu näiteks „Kes ta sulle on?“ Nii saab õpetaja infot, kes on pildil õde, vend, vanaisa, vanaema jne. 3. Lapse vanus: 5-6 a., 86. aste Eesmärk: Laps vastab „miks?“ ja „milleks?“ küsimusele selgitusega. Vahend: Muinasjuturaamat. Mängu käik: Õpetaja loeb lastele muinasjuttu „Inetu pardipoeg“. Peale jutu lugemist toimub arutelu ja õpetaja esitab lastele küsimusi: „Miks teised arvasid, et pardipoeg oli inetu?“ ja lapsed vastavad selgitusega. „Milleks inetu pardipoeg kurvastas ja ära lendas? Ja lapsed vastavad selgitusega. Nii saab õpetaja infot selle kohta, kes tähelepanelikult kuulas ja samuti annab see õpetajale infot lapse jutustamisoskuse kohta..
Viive Väljaotsa segatehnikas (madalkuumus, guass) ,,Niced, Veeused ja Afrodited" kujutas endast istmikke ning naistebüsti guassist joonistatud pesuga. Kuju oli neil ilus, väike ja armas. Värvimistehnika aga ei meeldinud: tundus lapsik, ükskõikne. Kui see just taotluslik polnud? Rohkem meeldis kompositsioon ,,Must muna" (suitsupõletus), kus oli rippuma pandud 12 muna eri suuruse ja ka tooniga. Lihtne ja lööv. 12-st munast oli üks ju must. Mõtetesse tungis muinasjutt ,,Inetu pardipoeg". Must muna kui inetu pardipoeg. Sellest võiks kooruda midagi kaunist. M. Tafli töödest meeldisid ,,Hästi hoitud saladus I-II". Savist glasuuritud kujud 1255 kraadi juures. Õrn rohekas glasuur ja teokarpi meenutav kuju lõid hea mulje. Lähemalt vaadates oli näha muljumise, voolimise jälgi, mis muutsid kujukesed minu jaoks armsamaks. Sellised sobiksid hästi kodu kaunistama: akna lauale või toalillede vahele sobitada. Veel oli M. Tafel kujundanud tikandi ,,Roositud jalatäis", mille
.................................................. 1-6.KLASS 1. Millest tõmbas Kuningas Artur välja oma maagilise mõõga? 2. Mille laskis Rapuntsel tornist alla printsile, et too saaks üles ronida ja ta päästa? 3. Kes on see mütoloogiline tegelane Eesti rahvausundist, kes tahtvat Tallinnat üleujutada, kui see valmis saab? 4. Mis oli Kalevipoja nimi? 5. Mis lind oli tegelikult Inetu Pardipoeg? 6. Millal on Eesti Vabariigi sünnipäev? 7. Mis oli Must Surm? 8. Kes oli esimene Eesti President? 9. Mis aastal sai Eesti iseseisvaks kas 1918, 1940 või 1991? 10. Kes oli Peeter I ? AJALUGU JA LEGENDID KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1. Mis oli Suure Tõllu naise nimi? 2. Mis oli Kalevipoja nimi? 3
Kohustuslik kirjandus Romantism: 1. Merimee "Carmen" 2. Muinasjutud: Grimmid "Punamütsike"; Perralt "Saabastega kass" ; Andersen "Väike merineitsi" 1 muinasjutt("Inetu Pardipoeg"), Kreutzwald "Eesti rahva ennemuistsed jutud", mõni muinasjutt. 3. Poe "Usheri maja hukk", "Mõrv rue Morguel" 1 novell vabal valikul 4. Pukin "Jevkeni Onegin" 5. Kreutzwald "Kalevipoeg" (1, viimane ja keskelt mõni lugu) 6. Koidula isemaaluule, Tuglase novella, 1.Liivi luuletusi Realism II p.a 1. Balzac "Isa Goriot" 2. Flaubert "Madame Bobary" 3. Zola "Theresa Raquin" 4. Dostojevsti "Kuritöö ja karistus" 5
nr.6" ,,Helin" ,,Kapsapea" ,,Merilehmad" Jutustus S. Rannamaa Pastoraal A.Alle Stsenaarium E. ,,Kadri" ,,Eesti pastoraal" Nüganen ,,Nimed marmortahvlil" Muinasjutud ja muistendid F. Ood K.J. Kuuldemäng R. Faehlmann ,,Müütilised Peterson ,,Kuu" muistendid" H. C. Andersen ,,Inetu Pardipoeg" Eluloo raamat M. Poom ,,Minu lugu" Romaannovellides A. Gailit ,,Toomas Nipernaadi" Lühirooman Mati Unt ,,Sügisball" Üksik romaan A. Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" Romaanitsüklid diloogia L. Tolstoi ,,Anna Karenina" triloogia E. Vilde ajalootriloogia tetraloogia A. Hint ,,Tuuline rand" pentaloogia A.H Tammsaare
….6 KASUTATUD KIRJANDUS……………………………………………………...…………7 SISSEJUHATUS 2 Minu referaadi teemaks on taani kirjanik Hans Christian Andersen ning oma töös käsitlen kirjaniku karjääri erinevaid etappe, elulugu ning toon välja tema tuntuimad teosed. Andersen on üsna tuntud kirjanik ning seetõttu enne täiendava informatsiooni otsimist oskasin juba üsna mitu tema teost nimetada, näiteks „Inetu pardipoeg”, „Pöial-Liisi”, „Merineitsi”, „Vankumatu tinasõdur” ning „Lumekuninganna”. Kindlasti olin seda nime eelnevalt kuulnud, aga võib-olla ei osanud autori nime ja teoste pealkirju kokku viia. Hans Christian Andersen keskendus peamiselt muinasjuttude kirjutamisele, kuid on avaldanud ka mõne romaani ning luuletuse. Ma arvan, et tema muinasjutud on suunatud pigem väiksematele, kuid teisalt on need väga huvitavalt ja hästi kirjutatud, et paeluvad ka vanemaid lugejaid
Mees kartis teda algul, kuid siis päästis õnge küljest lahti ja mässis karusnaha sisse.Mees jäi magama ja poetas pisara,Kontnaine jõi ta pisaraid ja kiskus mehe südame välja ja kasvatas selle abil liha luudele. Siis pani südame tagasi ja nad heitsid ühte, lahkusid sellest kandist ja hakkasid elama uues asupaigas. · Juhuslikult leitud varandus,luukere lahtiharutamine,usaldav uni,ta pillab pisara,süda taob trummi 6)Inetu pardipoeg-Emapardil koorus munast imelik väljanägemisega linnupoeg.Kõik kiusasid teda, algul ema kaitses, lõpuks lõi käega ja käskis pojakesel kaduda.Pardipoeg põgenes,üks vanaeit võttis ta oma koju, kus oli aga kass ja kana kes temasse samuti halvasti suhtusid.Jõudis tiigi äärde, nägi luilatamas luiki,pardipoeg külmus jäässe kinni, talumees päästis ta ja viis koju aga sealt pardipoeg põgenes.Pardipoeg nägi tiigis luikesid, ei julgenud algul minna, kuid siis läks ja luiged
Kuidas see tava
sobiks tavakooli,miks?Pan võtab ainult a-tähega algavaid õpilasi,sest ta ei hakka
oma pead tähestikuga vaevama.See ei sobiks tavakooli,sest siis jääksid paljud
õpilased hariduseta.
4.)Kuidas nägi välja koolipark,kuhu viisid müüris asuvad väravad?Koolipark oli
ilmatu suur ja nägi välja selline:palju nõgusid;orge ja kuristikke;parki piirab kõrge
müür.Väravad viisid naabermuinasjuttudesse nt:,,Vaeslaps ja pöialpoiss",,,Inetu
pardipoeg"jne.
5.)Miks oli kuldnokk Matteus eriline,mis oli temaga juhtunud?Kes oli ta
tegelikult?Miks kogus peategelane nööpe?Matteus oli eriline,sest ta oli akadeemias
ainuke kelle nimi hakkas m-tähega ja ta ütles ainult lauselõppe ( <
megakihvt ja üliilus. Ma ei osanud muud nagu tahtagi see tundus kõik, mis vajalik. Praegu aga ei mõista ma, kuidas küll nii rumalasti sain üldse mõelda. Ei mõelnud ma iseloomu ega hoolivuse, sõbralikkuse ega ülbuse peale, peaasi ainult et poiss oleks ilus. Enam ma kohe kindlasti välimust esmatähtsaks ei pea, kuid muidugi on noormees kohustatud oma välimuse eest korralikult hoolitsema ja mingi "inetu pardipoeg" ta ka just olema ei peaks. Öeldakse, et vastandid tõmbuvad mina sellesse otseselt ei usu, kuid kindlasti mingisugune tõepõhi seal ka peitub. Võib olla tõesti, et hetkeks lahvatab üks lämmatamatu leek ja neid emotsioone ning seda kirge pole võimalik lihtsalt sõnadesse panna ega kontrollida, kuid tõsi on, et suur armumise leek ja kire tuhin on mööduvad. Ollakse siis sedasi aasta, võimalik et isegi kaks, kuid mis edasi? Teineteises nähakse üha enam ja
Mul on suur usk lollidesse, mu sõbrad nimetavad seda enesekindluseks. 4) Hans Christian Andersen *Hans Christian Andersen (2. aprill 1805 Odense - 4. august 1875) oli Taani kirjanik. *Hans Christian Andersen sündis Taanis Odense linnakeses lihtsas perekonnas. *Hans Christian Anderseni muinasjuttude esimene väljaanne "Lastele vestetud muinasjutud" ilmus 1835. aastal. *Anderseni kuulsaimate kunstmuinasjuttude seas on: "Pöial-Liisi" "Väike merineitsi" "Vankumatu tinasõdur" "Inetu pardipoeg" "Lumekuninganna" "Tütarlaps väävlitikkudega" "Metsluiged" *Aastast 1967 tähistatakse Hans Christian Anderseni sünniaastapäeva rahvusvahelise lasteraamatupäevana. 5) Walter Scott *Sir Walter Scott (15. august 1771 - 21. september 1832) oli šoti kirjanik. *Scotti teostest on tuntumad ajaloolised romaanid, nende hulgas "Ivanhoe", "Rob Roy" ja "Waverley", kuid ta kirjutas ka luulet ja näidendeid. 6) Jacob ja Wilhelm Grimm *Jacob Ludwig Carl Grimm (4. jaanuar 1785 Hanau - 20
6.1. Üritusi ei loeta ajaloosündmusteks ning kirjutatakse väikese tähega. Üritused on olümpia- mängud, üldlaulupeod, maailma karikavõistlused, kongressid ja konverentsid, istungid, messid, päevad, laagrid. · Kui üritusel on kujundlik nimi kirjutatakse see läbiva suurtähega (Valge Daami päevad) · Kui nimi järgneb nimetusele kasutame jutumärke (iludusvõistlus,,Inetu pardipoeg") 7. Väikese tähega kirjutatakse nimest saadud tuletis ja nimekujuline täiend, kui see tähistab keelt, rahvust või rahvuskuuluvust · tallinlane, taoism, robinsonaad jne. · eesti keel, prantsuse köök, inglise kirjandus jne. · väikese tähega ka taimesortide ja loomatõugude nimed (hiina roos, orlovi traavel) 8. Perioodikaväljaannete ja asutuste nimed võib soovi korral jutumärkidesse panna
Looming: Tuntud kunstmuinasjuttude loojana. Tema muinasjuttudes esineb topeltadresseering. Tema muinasjutte on tõlgitud 125 keelde ning neist inspireerituna on loodud näidendeid, ballette ja filme. Anderseni muinasjuttude esimene väljaanne "Lastele vestetud muinasjutud" ilmus 1835. Aastal. Aastast 1967 tähistatakse Hans Christian Anderseni sünniaastapäeva rahvusvahelise lasteraamatupäevana. Enim tuntud kunstmuinasjutud: Pöialliisi, Väike merineitsi, Vankumatu tinasõdur, Inetu pardipoeg, Lumekuninganna, Tütarlaps väävlitikkudega, Metsluiged, Tuleraud, Printsess hernel, Punased kingad, Lugu ühest emast, Väikese Ida lilled, Keisri uued rõiva Punamütsike Vennad Grimmid Perrault Ei tahtnud teisi mütse kanda Müts sobis talle Kook ja vein Kook ja või Ema tänitas enne minekut Punamütsike läks kohe teele
keeltesse, ainult piibel on tõlgitud enamatesse. * Eesti keelde on Anderseni muinasjutte tõlgitud aastast 1886 ja tõlkijaks oli Lydia Koidula. * Anderseni looming on olnud aluseks filmidele, ballettidele, multifilmidele, skulptuuridele. * Tema muinasjutte on kirjutatud 125 keelde, ning neis inspireerituna on loodud neist näidendeid,ballette ja filme. KUULSAMAD KUNSTMUINASJUTUD "Pöial-Liisi" "Väike merineitsi" 1836. "Vankumatu tinasõdur" "Inetu pardipoeg" "Lumekuninganna" "Tütarlaps väävlitikkudega" "Metsluiged" "Tuleraud" TÄHTSAD SÜNDMUSED * 2. aprillil, Hans Christian Anderseni sünnipäeval,on rahvusvaheline lasteraamatute päev. * Siis antakse välja: Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemia. Hans Christian Anderseni lastekirjanduse auhind. FAKTID H.C.ANDERSENIST * Oli 185 cm pikk. * Kandis kingi nr 47-50. * Vaimustus Napoleoni Bonapartest. * Armastas pikki jalutuskäike, lilli,
muistseid ime ja loomamuinasjutte, pärimusi, legende. Ainest oma teoste jaoks said C. Perrault', rüütliromaanidest ja novellidest. Nt. ,,Tuhkatriinu", ,,Lumivalgeke", ,,Punamütsike", ,,Okasroosike", ,,Rapuntsel", ,,Hans ja Grete", ,,Hunt ja seitse kitsetalle" jne. · H. C. Andersen sai oma lugude jaoks inspiratsiooni muinaspõhja pärimustest ja müütidest. Nt. ,,Vankumatu tinasõdur", ,,PöialLiisi", ,,Väike merineitsi", ,,Inetu pardipoeg", ,,Lumekuninganna", ,,Metsluiged", ,,Tütarlaps väävlitikkudega".
rajaja ning suurima meistri au kuulub taani kirjanikule Hans Christian Andersenile. Anderseni muinasjuttude esimene raamat ,,Lastele vestetud muinasjutud" ilmus 1835 aastal. Kuigi Andersenilt on ilmunud ka teistsugust kirjandust põhineb tema maailmakuulsus just muinasjuttudel. Muinasjuttude, millele on omane lüüriline ja filosoofilis-psühholoogiline põhitoon. Anderseni muinasjutud lõppevad tihti kurvalt ja tekitavad lugejaid sügavaid emotsioone. Nt: ,,Merineitsi", ,,Inetu pardipoeg", ,,Geisri uued rõivad", ,,Metsluiged", ,,Karikakar" Kolmas kuulus muinasjutumeister maailmakirjanduses on prantsusekirjanik Charles Perrault, kelle muinasjutut kogumikust ,,Haneema jutud"sai alguse teadlik rahvaluule kogumine ja ülestähendamine. ,,Punamütsike", ,,Saabastega kass", ,,Okasroosike" selle põhjal lõi Tsaikovski oma balleti uinuv kaunitar. ,,Eeslinahk" Romantism prantsuse kirjanduses
Muinasjutud räägitud õukonda sisenevatele neidudele. P muinasjuttudes ei eksisteeri kättemaksu. Lõpp tihti õnnetu. Grimmid (rapuntsel, uinuv kaunitar, lumivalguke, hans ja grete) 1812-1815 Laste- ja kodumuinasjutud. Muinasjutud rahvasuust maha kirjutatud, esitatud võimalikult audentselt. W töötles ainult kirjanduslikult, J lubas hiljem pedagoogilistel eesmärkidel pehmendada. Saksa folkloristid ja keeleteadlased. Hans Christian Andersen (väike merineitsi, metsluiged, inetu pardipoeg, vankumatu tinasõdur) tuntud kunstmuinasjuttude loojana. Tema muinasjutus esineb topeltadresseering. Kokku 156 muinasjuttu. Folkloorse lastelaulu tüüpe hälli, mängitus, mängu, karjase, ahhellaulud Eesti lastekirjanduse teoreetilise mõtte arengust Fr. R Kreutzwald 1850 esimene LR ,,Reinuvader Rebane". Hiljem ,,Eesti ennemuistsed juttud". J. Kunder (1852-1888) LKteoreetik, pidas tähtsaimaks looduse tundmist ja selle kohta õppimist. J
Kitsetall Sisi: Vennad Grimmid L. Tungal "Hunt ja seitse kitsetalle" (lav. V. Keller) 2004 Hera, kuningas Eurystheus jt.: T. Voorel A. Roosileht "Herakles" (lav. A. Roosileht) 2004 Vares: K. Kangur U. Lennuk "Timbu-Limbu ja lumemöldrid" (lav. A. Prosa) 2004 Perenaine, õde Kirsipuu: E. Raud R. Toots "Jälle need naksitrallid" (lav. R. Toots) 2005 Perenaise hobune, II vanaeit, sulastüdruk, puu: S. Lagerlöf G. Tunström "Troll-Poiss" (lav. F. Poulsen) 2005 Inetu, pardipoeg: U. Lennuk "Muinasjutumees" (lav. A. Prosa) 2005 Tippkirurg: V. Keller "Kilplaste Klubi" (lav. V. Keller) 2006 Vaeslaps: S. Marshak "Kaksteist kuud" (lav. A. Dvinjaninov) 2008 Eva Lotta: A. Lindgren "Kalle Blomkvist ja Rasmus" (lav. V. Keller) 2010 Rollid mujal: Holly Scabe: J. Martin "Tsehhov ja sõubisnis" (diplomilavastus Tallinna Linnateatris, 2001) Willie: T. Williams "Elamiskõlbmatuks tunnistatud" (Raadioteater, 2001) 1. jumal ja vennapoeg: B
luuletus on "Puri" ühendab priiuse ja vangipõlve, mässumeele ja sunnitud rahu. . Teenis tsaari kaardiväes, oli aktiivne seltskonnaelus. "Maskeraad" tegevus 30ndate keskel Peterburis- tsensuur keelas ära(5korda:D). Puskini surm suur löök ja kirjutas luuletuse "Poeedi surm"-raevukas aga ülistav. Saadeti Kaukaasiasse sõdima. "Valelik" mägilastele pühendatud sõjavastane luuletus poeemid Deemon, Mtsõri. Andersen- vaene pere, gümnaasium, eeskujud. Hugu, Hoffmann, Heine. ,,Inetu pardipoeg". Pöial-Liisi. Printsess herneteral. Poe- ,,Kaaren", Usheri maja hukk. Orb, alkohoolik, rahutu hing. Sünged teemad, tuntuimad luuletused on ,,Kaarnad" ning ,,Annabel Lee" Armastatu mõjutas Poe elu ja loomingut, mille eesmärgiks oli inimeste erutamine. Läbivaks teemak surm. Sentimentalism: Nikolai Karamzin ,,Vaene Liisa" eriti traagilisus ja kontrastid(vaene/rikas- moraalne/mittemoraalne) looduse suur kajastatus ja piltide imetlemine Klassitsism-renessans--- ratsionaalsus ja materiaalsus!
Üheks suurimaks eeskujuks sai Andersenile Hoffmann. Anderseni muinasjuttude esimene raamat ,,Latele vestetud muinasjutud" ilmus 1835. aastal, sellele järgnesid üha uued ja uued täiendatud väljaanded. Eraelus oli Andersen üksildane. ,,Muinasjutud on hiilgav, maailma kauneim kuld, seesama kuld, mis tulukesena sädeleb laste silmades, naeruna heliseb nii laste kui ka vanemate suus." ,,Printsess herneteral", ,,Pöial-Liisi", ,,Väike merineitsi", ,,Inetu pardipoeg", ,,Keisri uued rõivad" jpm. Heinrich Heine (1797-1856) Heine, suurimaid saksa kirjanikke Goehthe ja Schilleri kõrval, onhilisromantilise luule tähtsaim esindaja. Aja jooksul kujunes ta oma loomingus tüüpilisest romantikust kriitiliseks reallistiks. Pärit oli Heine Düsseldorfist, kehvapoolsest juudi perekonnast. Tema maailmavaadet mõjutasid innukas lugemine (Cervantes, Swift, Schiller, Hoffmann jt) ning poolehoid Suure Prantsuse revolutsiooni aadetele
koha), milles laps tunneb end turvaliselt. Laps kasutab seda tugipunkti pelgupaigana, kuui tunneb end ohustatuna ja Bowlby väitel annab see lapsele turvatunde, mis lubab tal keskonnaga tutvust teha. Laps saab ette võtta seiklusi tundmatusse, uudistada ja ’ppida, sest ta teab, et kui ta peaks raskustesse sattuma, saab ta alati tugipunkti juurde tagasi pöörduda. Bowlby arvates on kiindumisel evolutsiooniline seletus. Näiteks kohe kui pardipoeg suudab kõndida (u. 12 tundi pärast koorumist), otsib ta mis tahes liikuvat stiimulit ja järgneb sellele. TEMPERAMENDI ROLL Osa beebisid on kartlikud uute stiimulitega kokku puutudes, osa aga ei paista hirmu tundvat ja lausa otsivaid uusi stiimuleid. Mõned beebid kohanevad uue olukorraga kergesti, teisi vaid häirivad isegi väikesed muutused rutiinis või keskkonnas. Teadlased nimetavad sellist varieeruvust temperamendi erinevuseks.
Raamat on minu arvates sihtgrupile huvitav. Sisu on õpetlik ja palju põnevust tekitav. 8. Milline on raamatu kujundus (mis meeldib, mis mitte)? Raamatus on pildid suured ja mitte väga kirevate värvidega. Samas on nad kõik arusaadavad ja selged. Seal, kus on tekst, on valge osa, mis lihtsustab lugemist. 13 12. raamatu analüüs 1. Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) ,,Inetu pardipoeg". Illustreerinud Atelier Mosquito ja adapteerinud Agnes Vandewiele. Raamat on sarjast ,,Emme, jutusta mulle" 2. Kas raamat kutsub lugema? Palun põhjenda. Raamat kutsub lugema. Illustreeritud on väga ilusasti. 3. Millest raamat räägib? Ühest pardipojast, kes tegelikult oli luik. Esialgu kõik naersid tema üle, sest ta oli teistest lindudest erinev. Hiljem ga osutus ta väga suureks ja ilusaks luigeks. 4
Ometi sai ta just läbi nende maailmakuulsaks, tunnustuski tuli esmalt välismaalt ja lõpuks hakati ka kodumaal temale kui rahvuslikule uhkusele vaatama. Piibli kõrval on Anderseni muinasjutud nüüd kõige enamatesse keeltesse tõlgitud teoseid kogu maailmakirjanduses. Tema varasem looming oli tüüpiline katsetamine romantismi igasuguste vormiliikudega. Tema muinasjuttudes nähakse tugevat argipäeva- ja tõelikkusemeele uut esinemist taani kirjanduses (Inetu pardipoeg, Vaskne siga jt.). Andersen on taanlaste koduse väikekunsti ületamatu meister, kes oma loomingu parema osaga seisab rariteedina eraldi, väljaspool kirjandusloo ajalist seost. Eraldi seisab ka Taani selle aja teine suurkunstnik Fredrik Paludan-Müller (1809-76). Antiikkirjandusest võetud klassikalised ainesed, uuena mõjub byronlik vabadusiha ja mässumeel, haruldaselt peen vormitunne, rafineeritud esteetiline suhtumine ainesse. Pidevas
muinasjutud (Kaval- Ants) *Rahvad ja muinasjutud (araabia,,Tuhat üks ööd”) *Kunstmuinasjutt (Luts ,,Nukitsamees”) Olulisemad muinasjutuautorid ja nende teosed väliskirjanduses. * Charles Perrault „Haneema muinasjutud“"Uinuv kaunitar","Punamütsike","Sinihabe","Tuhkatriinu ehk Kristallkingake","Pöialpoisike" * Hans Christian Andersen "Väike merineitsi","Vankumatu tinasõdur","Inetu pardipoeg","Lumekuninganna", ,,Pöial- Liisi”. *Vennad Grimmid "Vahva rätsep" ,"Okasroosike" ,"Hans ja Grete" ,"Rapuntsel" ,"Breemeni linna moosekandid" Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed. *F. R. Kreutzwald „Eesti rahva ennemusitsed jutud“„Udumäe kuningas“„Vaeslapse käsikivi“,„Põhja konn“ *Juhan Kunder „Eesti muinasjutud“ 5
tagant, aga mitmes piirkonnas puudub hoopiski. Pisut sagedasem on ta Uurali jõe vesikonnas ja Kasahstani järvedel. Eestist kadus kühmnokk-luik 1930. aasta paiku.Uuesti asus ta Eestis pesitsema 1959 Muhus. Sellest alates on tema levila Eestis järjest laienenud, nii et tänapäeval ei ole ta Eesti rannikul ja saartel enam haruldane. Paljudes maades on kühmnokk-luik looduskaitse all, kuid Eestis enam mitte. Ta on Taani rahvuslind. Hans Christian Anderseni kunstmuinasjutt "Inetu pardipoeg" räägib kühmnokk-luigetibust. 57 Kühmnokk-luiged saabuvad pesitsuspaikadesse jäämineku ajal ja lahkuvad lõunamaale veekogude jäätumise ajal. Soojematel talvedel talvituvad mõned isendid Eestis. Nad hoiduvad kinnikülmumata vee juurde. Neid ei ole tingimata vaja sööta: nad peavad ise suutma endale toitu otsida. Nõrgad ja haiged linnud külmuvad vahel jää sisse kinni ja hukkuvad, kuid terved linnud ei külmu kunagi jäässe.
skevkomaanide hulgas) II Rahvusromantika: oma keel ja kultuur ja rahvapärimused (Norras ja Soomes) ,,vaba talupoja" kultus (Norras, hilisemal perioodil ka Rootsis ja Soomes) III Romantika ,,maailmavalu" IV Kristlik pessimist ja optimist (Taanis) V Fantaasia ehk muinasjutud (Taanis) Kirjanduse kuldajastu Taanis Poliitiliselt ja majanduslikult raske periood. Hans Christian Andersen (suri 1875) - kirjutas täiskasvanutele muinasjutte, elab lastekirjanduse kullafondis (nt Inetu Pardipoeg, Keisri uued rõivad, Pöial-Liisi). Taani oluliseim panus maailmakirjandusse ja enim loetud Taani kirjanik maailmas. Sören Kierkegaard (suri 1855) - avameelsed filosoofilis-kirjanduslikud ülestunnistused ja individualistlik kristlus ja meeleheide. Mõju kristlikule teoloogiale ja eksistentsialismile Ajalooline romantism Rootsis. Seosed akadeemilise maailma ja religiooniga. Asutati oluline Götiska Förbundet (Gootide liit 1811): isamaaline ja rahvusromantiline ajaloohuvilisi ühendav selts
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid
annaabi.ee 
