Filmimuusika TOP 4 1. Suur Gatsby (ingl.k The Great Gatsby) Režissöör: Baz Luhrmann Stsenaristid: Baz Luhrmann, Craig Pearce, F. Scott Fitzgerald Filmimuusika: https://www.youtube.com/watch?v=5snA5TEse9w Filmimuusika autor: Craig Armstrong Craig Armstrong on sündinud 29. aprillil 1959. aastal. Ta on šoti helilooja kaasaegse orkestrimuusika, elektroonika ja filmimuusika alal. Peale akadeemia lõpetamist aastal 1981, on ta sellest ajast kirjutanud muusikat Royal
Prantsusmaa b. Eesti film i. esimene mängufilm 1914 ''Karujaht Pärnumaal'' ii. esimene täispikk mängufilm 1924 ''Mineviku varjud'' iii. esimene joonisfilm 1931 ''Kutsu-Juku seiklusi'' iv. esimene nukufilm 1958 ''Peetrikese unenägu'' 3. Teosest film a. ''Viimne reliikvia'' i. linastus 1970 märtsis ii. stsenarist Arvo Valton iii. režissöör Grigori Kromanov iv. laulusõnade autor Paul-Eerik Rummo 4. Filmi loominguline meeskond a. joonepealne i. produtsent - teose tootmise finantseerija ii. režissöör - tootmise loominguline juht iii. stsenarist - teose käsikirja autor iv. näitleja - teose tegelase kehastaja b. joonealune i. operaator - teose filmija ii. helilooja - filmi heliteoste autor iii
Retsensioon draamaseriaalist “Tuulepealne maa” Seriaali vaatamine tuli mulle justkui üllatusena, kui ETV telekanalilt jooksis taaskordselt, nagu iga aasta, seriaali teine osa “Tuulepealne maa: Koolipingist rindele”. Kogu ülejäänud seriaali osad vaatasin läbi ERR Digihoidla internetilehelt. Alustasin seriaaliga 13.september ning viimase osa vaatasin läbi 23.septembril . Seriaali “Tuulepeale maa” režissöör on Ain Prosa. Peategelaseks võib lugeda Toomas Roo, keda mängib Rasmus Kaljujärv. Seriaali saame jagada viieks üldiseks osaks: Eesti Vabadussõda – (1.-3.osa) Toomas Roo läheb linna õppima. Sealsed koolipoisid on väga patriootrikult meelestatud ja nähes Toomase erapooletust, tõukavad ta koheselt grupist välja. Mõni nädal hiljem hakkab Eesti Vabadussõda, mille peale kooli kehaliseõpetaja Karl Ploompuu loob poistest väerühma ja viib nad armeesse
Filmis on rohkem toonitatud Tootsi pahesid. Näiteks siis, kui Toots Kiirele sauna küttis. Filmis viskas ta Kiirt külma veega kuigi raamatus ta seda ei teinud. Samuti näidati Tootsi halvas valguses ka siis, kui ta Teele õrnale jääle saatis ja seetõttu teine sisse kukkus. Raamatus aitas ta Teele ja Arno välja tõmmata, filmis aga mitte. Filmis pole lisaks kõigele näidatud ka kurba ja mõtlikku Tootsi, kes enne koolist lahkumist nukralt kännul istub. Ilmselt soovis režissöör Tootsi tegelaskujust Arnole, kui vagurale koolipoisile, antagonisti teha. Toots ütles Arnole, et ta hakkab ise Teelega plaani pidama raamatus ja filmis erinevates situatsioonides. Raamatus oli Toots Arno peale pahane, aga kui Arno talle võrust rääkis ja lubas selle ka kooli ühes võtta, rahunes Toots maha. Seepeale aga ähvardas Toots Arnot, et kui ta võru kaasa ei võta, hakkab tema ise Raja Teelega mehkeldama. Tema eesmärgiks oli võru endale saada
ma väga kahtlen kas tol ajal mil filmi tegevus toimus, olid sellised väljendid kaustusel. Lauri Jürisoo sõnul on romaanis tegutsev maarahvas häbenematult ja varjamatult rumal, ahne, enesekeskne ja ropp, mis pakub rikkalikult ainest vaimukateks lookeste esitamiseks. Kriitikaks sõnas Jürisoo: „Raamatul puudub tugev keskne lugu, mis pakuks motivatsiooni neid vaimukusi aina edasi lugeda, kuni lõpuni välja. "Novembri" stsenarist - režissöör Rainer Sarnet on valinud sama lähenemise või ülesehituse ja ma väidan, et see töötab tulemuse kahjuks. Raamatu puhul on selline killustatus või laialivalguvus üsna okei, sest see on suhteliselt lühike ja on tavaline, et raamatuid tingimata ühe hooga ei läbita. Ligi kahetunnises filmis mõjub see aga teatud mõttes halvavalt.“ Kahjuks pean nõustuma Jürisoo sõnadega, et film nii-öelda lagunes laiali ning oli liiga pikk.
Viimne reliikvia Kokkuvõte • Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Režissöör • Grigori Kromanov • 8. märts 1926 - 18. juuli 1984 • sündinud Tallinnas • oli eesti teatri- ja filmilavastaja • 1956. aastal hakkas ETV-s tegelema režissööritööga Näitlejad • Gabriel - Aleksandr Goloborodko (28. september 1938, Venemaa) • Agnes von Mönnikhusen - Ingrida Andrina (23. juunil 1944, Läti) • Hans von Risbieter - Raivo Trass (12. märtsil 1946, Eesti) • Ivo Schenkenberg - Peeter Jakobi (15
Sissejuhatus Režissöör ja kirjanik: Luc Besson Produtsent: Virginie Silla Ilmumisaasta: 2014 Žanrid: ulme, märul Näitlejad: Scarlett Johansson, Morgan Freeman Lühikokkuvõte sisust Lucy sunnitakse narkomuulaks(CPH4) Kott puruneb ta kõhus-vabastades suure koguse narkootikumi tema süsteemi Telepaatia, telekinees, vaimne ajas rändamine, valu ega muude ebamugavuste mitte tundmine Professor Samuel Norman Surematus või reproduktsioon Teadmiste edasi andmine Konflikt, kulminatsioon Konfliktiks oli Korea maffia boss ning narkoparun, kelle ainsaks eesmärgiks oli toimetada narkootikumid kindlatesse riikidesse. Kuid Lucy tahtis neid kõiki enda kätte ning tänu sellele soovis narkoparun teda tappa. Teose kulminatsioon oli kindlasti lõpp. Teadmatus kas Lucy jääb ellu või mitte. Lõpplahendus Superarvuti 100% aju võimsuse kasutamine “Elu anti meile miljard aastat tagasi. Nüüd sa tead m...
Instituudi (VGIK) cum laude • 1993.aastal asutas stuudio Lege Artis Film • 2001.aastal tunnustati Valgetähe V klassi teenetemärgiga • 2001. aastal ilmus Evelin Kivimaa poolt elulooraamat ,,Peeter Simm. Eesti filmi partisan” • Eesti Kinoliidu juhatuse esimees aastast 2014 (mai). • Tema tehtud on Eesti kalleim film ,,Georg”, samuti ilma rahata tehtud film ,,Vereringe” Miks-kuidas-kus • režissöör? Ta õppis ja lõpetas Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi - mängufilmide režissööri erialal. • Aastatel 1975-1993 töötas Tallinnfilmis, esmalt režissööri assistendina, seejärel mängufilmide režissöörina, samal ajal teostas ennast ka teatrilavastajana ja stsenaristina. • Simm ise on öelnud: ,,Eesti filmitegemine on nagu metsavendlus. Mida halvem ja külmem on ilm, seda parem. Kui keegi teine enam ei
Nullpunkt Mina vaatasin filmi “Nullpunkt” mis ilmus 2014. aastal. Filmi režissöör on Mihkel Ulk, produtsent Evelin Soosaar-Penttilä ja stsenarist Margit Keerdo. Filmi peaosades on Märt Pius, Epp Eespäev, Uku Arop, Linda Kolde, Saara Kadak ja Henrik Kalmet. See on lugu probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel õnnestub end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida. Paraku avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku – kodu, sõbrad
● muusikalid Empire State Building ● Ehitati 1929. -1931. aastal ● Asub Manhattanis ● Kõrgus 381m, antenniga 449,5 m Brooklyni sild ● Avati 1883. aastal ● Ühendab Manhattani ja Brooklyni linnaosa. ● Vanim rippsild USA-s ● Pikkus 1825 meetrit Kuulsad inimesed New Yorgist Jennifer Lopez Sylvester Stallone ● 24.07.1969 ● 06.07.1946 ● Sündis Bronxis ● Laulja, näitleja ... ● filminäitleja, režissöör ... Susan B. Anthony Theodore Roosevelt ● 1820 - 1906 ● 1858-1919 ● Oli üks juhtidest ● Ameerika Ühendriikide võistluses naiste häälte 26. president üle. “Üksinda kodus 2” ● 1992.aasta komöödiafilm ● filmitud New Yorgis Tänan kuulamast!
Uugametsa Gümnaasium OLAV EHALA Referaat Mari Maasikas 12 kl 2014 Sisukord: 1. Elulugu............................................................................................lk 3 2. Looming..........................................................................................lk 4 3. Bändid............................................................................................ lk 6 4. Tunnustused....................................................................................lk 7 5. Diskograafia....................................
Filmi kulminatsiooniks on hetk, mil karu vajub Frackmannile peale ja too jääb looma alla kinni. Samal ajal taanduvad löödud sakslased sündmuskohalt. Enne lõputiitreid esitatakse vaatajale info teksti näol, mis oli Eesti esimese filmi puhul väga julge kunstiline katsetus. Film oli Eestis väga edukas. “Karujaht Pärnumaal” Filmitegijad ● Produtsent – Aleksander Tippo(Produtsent on filmi tootmise juht.) ● Režissöör – Tõnis Nõmmits(Režissöör on filmi, tele- või raadiosaate tegemise loominguline, kunstiline juht.) ● Operaator – Johannes Pääsuke(operaator, isik, kes juhib mõne seadme tööd, näiteks masinaoperaator, filmioperaator, teleoperaator jne.) ● Stsenaarium – Karl August Hindrey(Stsenaarium on filmi, balleti, pantomiimi, tseremoonia, massiürituse, kombetalituse sündmustiku
koosolek, kus kutsuti õpilasi kaitseliitu. II. • Õpilaste salgad aitasid linnas korda hoida ja sõjaväe ladusid valvata. • Detsembris 1918 loodi vabatahtlike pataljon, mille 2. roodus võitlesid ka koolipoisid. • 16.01.1919 vallutati Rannu mõis, langes õppursõdur Ahas. • Pataljoni sõjatee oli lühike, aga lahinguterohke. 1. veebruaril jõuti Valka, 3. veebruaril oldi tagasi Tartus Kaader filmist Kaader filmist Filmi režissöör Elmo Nüganen Teose tegelaskond Peategelane Henn Ahas – pärineb vaesest perekonnast Kommunistlike vaadetega Käämer Rahvuslane Käsper Teised kooli- ja võitluskaaslased: Kohlapuu, Miljan, Mugur, Konsap Ahase isa Teose põhiprobleemid 1. KUMMAL POOL SÕDIDA? Kas koos punastega kehvikute eest, koos eesti väeosadega kodanliku Eesti Vabariigi eest või jääda erapooletuks? 2.KUIDAS MUUDAB SÕDA INIMEST? Millega peab sõjas harjuma?
Film on tund ja 20 minutit pikk ning on žanrilt komöödia. Raadios kuulutatakse, et kõik, kes kannatavad vähegi unepuuduse all koguneda haiglasse saatekirja saama. Üks seltskond mehi viiakse paadiga saarele, ühte tallu, mida tutvustatakse sanatooriumi nime all. Talu ei vastanud loomulikult meeste ootustele ning ühiselt hakatakse mõtlema põgenemisplaane. Lõpuks asi laheneb ning mehed saavad teada ka, et eksisteeris ka õige sanatoorium, kuhu mehed siiski minna ei soovinud. Filmi režissöör on Sulev Nõmmik ning stsenaariumi on ta koostanud koos Enn Vetemaaga. Operaatoriteks Eino Aas ning Kalju Jõekalda, montaaž Salme Kõrvemann. Muusikalise poole eest on hoolt kandnud Ülo Vinter. Filmis on üles astunud väga paljud hinnatud näitlejad. Peaosades näiteks: Ants Lauter, Ervin Abel, Kalju Karask, Lia Laats, Voldemar Kuslap, Endel Pärn, Leo Normet jpt. Film on Eesti kultuuriloos oluline, sest filmis on näidatud hästi tüüpilise eesti mehe käitumist ja kangekaelsust
Filmiarvustus „Fantoom“ Komöödiafilm „Fantoom“ (Fantomas) linastus PÖFFI festivali programmi „Fookuses: kummardus prantsuse komöödiale“ raames. Film pärineb aastas 1964, režissöör on André Hunebelle ja peaosatäitjateks Jean Marais, Louis de Funès ja Mylène Demongeot. Film „Fantoom“ põhineb Pierre Souvestre’i ja Marcel Allain’ romaanidel ja oli ülimenukas kassahitt. Filmi peategelaseks on meisterkurjategija Fantoom, keda kehastab Jean Marais (1913-1998), kes oli üks populaarsemaid meesnäitlejaid 40-60ndatel. Teda püüab paljastada koomiline ja rumal politsekomissar Paul Juve, keda kehastab Louis de Funès (1914-1983),
Kontrolltöö teemal VÕÕRSÕNA XI klass 1. Kirjuta tsitaatsõna asemele eestikeelne väljend! 1. Vaatasime uut (action-filmi) põnevusfilmi 2. Riiulil on suur valik (aftershave) habemeajamisjärgseid palsameid 3. Kõik TV-kanalid näitavad (reality-show) tõsielusarju 4. Jaan istub (laptop) taga.sülearvuti 5. Valitsuse (briefing) oli puruigav.koosoleks 6. Peeter on ametilt (copywriter) reklaamtekstide koostaja 7. Semud võtsid toidu (drive-in) müügist.sissesõidu 8. Naise (make-up) oli laiali.meik 9. Tiina on ametilt (marketing) spetsialist.turndus 10. Tudeng ostab riided (second-hand). taaskasutus 11. Filmi (soundtrack) meeldib mulle.teema muusika 12. Kursuslased osalesid mitmes (workshop).töötoas 13. See mees olevat (gay).Gei 14. Teose (copyright) kuulub meile.autoriõigus 15. Kinos on kombeks süüa (popcorn).popkorni 16. Meie (team) töötab hästi.meeskond 17. See on linna parim auto(service).teenindus 18. Filmitähte piirasid (paparazzo).ajakirjani...
See on Mati Unt. 7. Mõisted: o Roll – tegelane näitleja kehastuses o Etendus – lavastuse ühekordne esitamine o Näitleja – mängib etenduses tegelast o Lavastus – teatrikunsti teos, mis realiseerub etendustes o Näidend – draamavormis kirjalik tekst o Tegelane – fiktsionaalne olend 8. Autori kommentaar näidendi tekstis on remark. 9. Kahekõne ehk tegelaskõne on dialoog. 10. Sünonüümsed mõisted: o Režissöör – lavastaja o Koreograaf – tantsuteatri lavastaja o Dekoratsioon – lavakujundus o Grimm – jumestus o Stsenograaf – lavastuskunstnik Teatriteaduse alused SISSEJUHATUS o Žest – keha- või käeliigutus
Vladimir Majakovski Christiin Lember 12.klass V.Majakovski Sündis: 19.Juuli 1893 (Gruusias Bagdathi) Suri: 14.Aprill 1930 (Moskvas) Vene luuletaja Vene futurismi silmapaistvamaid esindajaid Oli ka: stsenarist, režissöör, kinonäitleja, kunstnik, ajakirjanik, toimetaja, dramaturg. Elulugu 1902. aastal asus Majakovski õppima Khuthaisi gümnaasiumisse Ta rääkis vabalt gruusia keelt, tal oli joonistamis- ja deklameerimisanne, kuid täielik muusikaline andetus Majakovski kolis koos ema ja õdedega Moskvasse, kus ta asus õppima viieklassilise gümnaasiumi neljandasse klassi 1908. aastal astus ta sotsiaaldemokraatliku
„Klass“ film Filmi tegija on Ilmar Raag. Sündinud 21. mail 1968 Kuressaares. Ta on eesti filmikriitik ja režissöör. Ilmar Raag õppis Tartu Ülikoolis kunstiajalugu ja täiendas end Pariisis. Ilmar Raag on Eesti Üliõpilaste Seltsi liige, reservohvitser ja Kaitseliidu liige. Joosep on keskkooliõpilane, keda kiusab kogu tema klass. Kui klassi tuleb uus poiss Kaspar, üritab ta Joosepit kaitsta, aga see laiendab kiusamise ka tema vastu. Lõpuks lähevad kiusajad üle piiri ja poisid otsustavad kätte maksta. Nad hangivad relvad ja korraldavad koolitulistamise.
tootmises. Peaaegu 20% Taanis tarbivast elektrist saadakse tuulegeneraatorite abil. Euroopa Liit on toetanud taastuvenergia projekte, seal hulgas tuulegeneraatorite ja päikesepaneelide kasutamist Samsø saarel, mis on saanud tuntuks Taani taastuvenergia saarena. Tuntumad taanlased on muinasjuttudega kuulsaks saanud kirjanik Hans Christian Andersen, ka kirjanik Karen Blixen ja disainer Arne Jacobsen. Taani film on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse peamiselt tänu režissöör Lars von Trieri eksperimentaalfilmidele. Taanlaste rahvussport on jalgpall. 1992. Aastal võitis Taani Euroopa meistrivõistlused. Muudest spordialadest on populaarsed ka käsipall rattasport, ujumine ja tennis. Traditsiooniline Taani toit on rukkileivast võileivad, mille peal pannakse salaamit, kala, sealiha, juustu või šokolaadi. Pearoana pakutakse sageli praetuid lihatooteid, näiteks lihapalle, mida serveeritakse kartulite ja juurviljadega.
Iti Tomingas-Oras 11.S „Isegi kui ma kaotan kõik“ Esimesel oktoobril toimus Kose Kultuuri Keskuses Arvo Pärdi loomingust tehtud dokumentaalfilmi „Isegi kui ma kaotan kõik“ vaatamine. Filmi režissöör on Dorian Supin ja film tuli kinodesse 27.august 2015. Arvo Pärt on väga andeks muusik ja ainukene helilooja Eestis, keda tunneb terve maailm. Arvo päridil on välja kujunenud isikupärane muusikastiil, mida ta nimetas Tintinnabuliks ehk kellukeseks. See liidab kaks ühehäälset liini : meloodia- ja kolmkõla-hääle . Selle tulemusel on muusikas kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Lisaks kasutab helilooja vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena.
Õigekirja kontrolltöö 1. Akrobaat, varietee, grammofon, borš, garantiin, palett, grandioossed, sõudsid, pletruus, abiturient, ballett, peatselt, Brasiilia, kanister, terrass, puhvet, stipendium, traagiline, boheemlane, taburet. 2. Raudtee-äärne lepa võsa, sealtpoolt, rohkesti herilase pesi, häälte ja kapjade kõmin, küüni taoline ehitis, 60 kilomeetrise matkaraja lõpp oli Tammasaare nimelises kultuurimajas, päevitamiskoht, kahe järve vaheline, Võrtsjärve äärne laagriplats, Tiit Piibelehe nimeline romaani võistlus, vareseparved, männimetsa kohal sirutus Kõpu majakatorn, U- kujuline kurv, saksa- ja vene keelne. 3. kaheksandas – kaheksandatesse Ojadesse- ojja Paesele- paestele Laant- laani Ristmikul- ristmikel Asfaldil- asfaltidel Vaeseid- vaese Käte- käsi Kumbadessegi- kummaski Gümnaasiumidele- gümnaasiumile 4. Nooruk kõndis, sigaret hambusja müts peas, vaiksel kõrvaltänaval. Ei tohi rääkida isale, kes saab kurjaks e...
Nipernaadi Raamat „Toomas Nipernaadi“ on kirjutatud August Gailiti poolt, aastal 1928. Kuid filmiks sai see alles 1983. Aastal režissöör Kaljo Kiisa käe all, „nipernaadi“ filmiks saamiseks kulus 50 aastat rohkem kui mõeldud oli. „Nipernaadi“ . August Gailiti tuntuim raamat ongi „Toomas nipernaadi“ see on ka ainus tema raamat, millest film tehti. Ta Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Nipernaadi film on väga maa lähedane. See kujutab eesti elu 20. Sajandi alguses. Sealt saab näha natuke naiivseid eestlasi, paljudel maa inimestel pole õrna
tahtis ainult aidata meest, keda ta tõeliselt armastab. Noor näitlejanna aitas tal pääseda ja pani ta mõistma, et kõik ei ole veel läbi, elu alles algab. Ainulaadne ja unustamatu film toob väga hästi esile filmikujunemise ajaloo ja ülemineku ühest teisele, ehk siis vanast saab uus, mõeldakse välja järgmine filmi kujund, mis saab populaarseks. Filmi tegijate soov on edastada vaatajateni just see üleminek, et kuidas asenduvad tummfilmid helifilmidega. Režissöör ja ütlasi ka stsenaariumi kirjutaja Michel Hazanavicius on minu arvates loonud suurepärase filmi, kus on nii põnevust, huumorit kui ka pisaraid. Film viis mind kui teise maailma, unustades kõik muu ja keskendudes ainult filmile, sest pinge mis seal oli, püsis terve filmi vältel.
Lutsu huumor on neis jutustustes muutnud nukraks ja omandab ainult harva rõõmsa varjundi."[4] Näidendeist menukaim on "Kapsapea" (1913), mida on korduvalt lavastatud, samuti on selle ainetel valminud samanimeline multifilm. . Populaarsed olid Lutsu följetonid, mille tegelastest tuntuim on Karl Martin Uhhuu. Tänini loetakse Lutsu mälestuste sarja, lastejuttudest populaarseim on aga "Nukitsamees", millest valmis samanimeline film 1981. aastal režissöör Helle Karise käe all Lutsu populaarsus ja rahvalikkus on teinud talle kohati ka karuteeneid, akadeemilises kirjandusteaduses on ta aeg-ajalt jäänud "tõsisemate" kirjanike varju. Nii näiteks pole 2001. aasta "Eesti kirjandusloos" Luts pälvinud eraldi peatükki (erinevalt näiteks Ernst Peterson-Särgavast ja Juhan Sütistest), vaid tema loomingu käsitlus jaotub laiali eri žanride ja perioodide peatükkidesse. Kirjandusringkondade kriitilist suhtumist Lutsu
Seriaalid – film, mis koosneb paljudest osadest. Curly Stringsil on algusest peale olnud üks keskne idee: neli head sõpra tegemas muusikat, mida nad armastavad Idee - peamine mõte, kava, mis määratleb sisu. Üksteise pidev motiveerimine on bändi järjest kaugemale viinud Motiveerimine – protsess, mis julgustab kedagi. Ameerika kultusfilmi "Linnud" peaosaline Tippi Hedren kirjeldab oma äsja ilmunud memuaarides, kuidas režissöör Alfred Hitchcock teda omal ajal seksuaalselt olevat ahistanud. Režisöör - Kunstiline korraldaja, teatri, filmi, etenduste juht.
justiitshoone Jõhvi kohtumaja (2011) ja ringikujuline Jõhvi riigigümnaasium (2015), mille ehitamisel peeti silmas avatud õpikeskkonna loomise ideed. Praegu on Jõhvi peamiseks väärtuseks kahtlemata uus promenaad linnaväljakul, kus saab näha ka linna arengusse suure panuse andnud kindrali Aleksander Tõnissoni auks püstitatud mälestusmärki. 2013. aastal rajati promenaadi lähedale ausammas režissöör Kaljo Kiisale – tuntud ja väljapaistvale kultuuritegelasele, kes andis oma 17 mängufilmiga Eesti filmikunsti suurema panuse kui keegi teine. Promenaadi ehitamisele kulus mitu aastat ja see kukkus välja nii meeliköitev, et paljud külalised teistest riikidest ja linnadest nimetavad seda «unikaalseks», kuid see tekitab ka lüürilis tundeid. Meie promendaad näeb tõesti välja originaalne, eriti seda kaunistavad jõhvikakujulised tänavalaternad ja pingid. Miks just jõhvikakujulised
Retsensioon „November” R. Sarnet “November” on fantaasiafilm, mis põhineb Andrus Kivirähki armastatud romaanil “Rehepapp ehk November”. Lavastaja Rainer Sarneti käe all valminud “Novembrit” võib kirjeldada kui muinasjutufilmi täiskasvanutele, kus saavad kokku must huumor ja romantiline armastus. Filmi tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus ahned ja juhmid külaelanikud pistavad rinda nii Katku, Vanapagana kui krattidega. Rasmus Rammo kommenteeris filmi järgmiselt: „ Rehepapi" potentsiaali linateosena ma aga ei näinud: tegemist pigem rahvapärimuste kogumiku kui ühtse ja lineaarse romaaniga. Mitte et Kivirähki raamatule midagi ette heita oleks, aga antud teose filmikeelde tõlkimine paistis esmapilgul paraja (et mitte öelda ületamatu) pähklina.” Lisaks ütles Rammo: „ Kivirähk ise kultuurisaates "OP!" kirjeldas seda kui romantilist armastuslugu keset groteskset keskkonda ja groteskseid lõustu. See ta õigupoolest ongi, kui...
Mart Rauni arvates on film loovalt ja julgelt teostatud, kus kogu meeskond on vaeva näinud. „Kivirähu maailm on põnevalt ja detailselt kinolinale loodud ning kratid toredasti ellu äratatud. Näitlemine ja dialoog on küll kohati ebastabiilne, ent tegelaste valikud on väga hästi õnnestunud,“ Samas leiab ta: “Järjekordne raamatuadaptsioon, mida pole õnnestunud hästi filmi keelde tõlkida. Liiga paljud liinid ning tegelaskujud konkureerivad ekraaniaja pärast ning režissöör ja monteerija on silmnähtavalt jännis loo fookuse hoidmisega. Keskne tundub olevat armastuslugu, ent selle toimimiseks on tegelased liiga nõrgalt välja joonistatud,“ Siiski soovitab Rauni filmi vaatama minna. „Kuigi algmaterjalist on kõrvale hiilitud, leian ma, et tolleaegne külakogukond koos värvikate karakteritega on kaunilt elluäratatud!“ Arvan samuti, et filmi tegelaste valik on olnud hea. Osad karakterid olid hästi väljamängitud,
Faust- pettumus või pigem positiivne üllatus? Meie koolis avanes võimalus minna koos koolikaaslastega teatrisse, ooperit vaatama. „Fausti“ etendati esmakordselt maailmas 1859. aastal ning eestis aastal 2012. Käisime ooperit vaatamas 5. mail, Rahvusooper Estonias. Ooperi režissöör oli Charles Gounod’ ning etendus toimus kahes vaatuses. „Faust“ on tehtud Jules Barbier’ ja Michel Carré libreto Carré näidendi „Faust ja Margarita“ ning Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia „Faust“ ainetel. Antud ooperi sisu oleks olnud väga segane, kui me poleks seda varem kirjanduse tunnis läbi töödelnud. Sellegi poolest jäid mõned kohad siiski segaseks. Üldiselt oli etenduses palju emotsioone- leidus rõõmu, kurbust, viha, kirge jne.
Keres võitis viimase suurema turniiri 1975. aastal Tallinnas, kõigest mõni kuu enne oma surma. Paul Keres suri Helsingis, 59-aastaselt infarkti, kui ta oli naasmas turniirivõiduga Vancouverist Tallinnasse. Paul Kerese riiklikele matustele tuli üle 100 000 inimese, teiste hulgas Eesti NSV liidrid ja tollane FIDE president Max Euwe, kes oli Kerese vana sõber. Keres on maetud Metsakalmistule. 1.1.3. Mälestuse jäädvustamine 1969. valmis Keresest režissöör Ülo Tambeki portreefilm "Tuld kuningale". Kerest on kujutatud NSV Liidu postiagentuuri poolt tema 75. sünniaastapäeval välja antud postmargil (1991). Paul Kerese portree oli ka Eesti Panga 5-kroonisel rahatähel. Tallinna kesklinnas Tõnismäel paikneb Paul Kerese monument. Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli ees asub Paul Kerese mälestusmärk (1996, skulptor Mare Mikof). Tema järgi on nimetatud tänav Tallinnas, Pärnus ja Narvas. Tallinnas tegutseb Paul Kerese Malemaja. 7
„Mina olin siin“ Film „Mina olin siin“ vaadatud 05.02.2015 1) Millise kirjaniku noorsooromaani põhjal on filmistsenaarium kirjutatud? Vastus: Filmistsenaarium on kirjutatud Sass Henno noorsooromaani põhjal. 2) Otsi internetist andmeid selle kirjaniku elu ja teoste kohta. Vastus: Sass Henno (sündis 13. Septembril 1982 Tartus) on eesti kirjanik. Ta õppis 1989–2001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 2001–2003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 2003–2005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediarežiid. Henno võitis märtsis 2005 lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin". Henno on töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja režissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorežissööri erialal. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Li...
joonis 2. kitarri liigid Eesti tuntumad kitarristid Raul Jaanson (sündinud 16. oktoobril 1962) on eesti kitarrist. Ta on mänginud mitmetes eesti rock-ansamblites, millest tuntumad on Linnu Tee ja Ruja. Mihkel Raud (sündinud 18. jaanuaril 1969 Tallinnas) on eesti laulja, kitarrist, ajakirjanik ja kirjanik. Riho Sibul (sündinud 26. juuni 1958) on eesti kitarrist, laulja ja helilooja. Jaanus Nõgisto (sündinud 21. jaanuaril 1956) on eesti kitarrist ja režissöör. Lisad Kasutatud lingid https://kristiinapeterson.wikispaces.com/file/view/Kitarr(3).docx http://www.hot.ee/lehola/liigitus.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Eesti_kitarristid http://et.wikipedia.org/wiki/Kitarr Kasutatud kirjandus „Tea laste- ja noorte entsüklopeedia 1.osa“ Tallinn 2007 TEA kirjastus „7.klass muusika õpik“ Anu Sepp, Aive Skuin, Karolina Sepp 6
Retsensioon „12 aastat orjana“ – mängufilm tõsielul põhineval lool- Solomon Northup 1953 5.veebruaril 2014 aastal külastasin Solaris kino, kus käisin vaatamas mitmete erinevate auhindadega pärjatud Solomon Northupi tõsielul põhinevat filmi „12 aastat orjana“. Režissöör Steve McQueen, osades Chiwetel Eijofor, Michael Fassbender, Benedict Cumberbatch. Film põhineb samanimelisel romaanil, mille kirjutas 1853. aastal Solomon Northup (1808-1857). Northupi romaani aluseks oli tema enda röövimise lugu, mis algas 1841. aastal ja kestis 12. aastat. Film räägib Solomon Northupist, kes elab oma perega Saratoga Springsis New Yorgi osariigis. Ta on mustanahaline pereisa, kes on haritud- oskab lugeda ning viiulit mängida
Miks ma vihkan koole, kuid armastan haridust? http://24tundi.ee/miks-ma-vihkan-koole-kuid-armastan-haridust/ Postitatud autori poolt admin, aug 19, 2015 Haridus on meie elus oluline. See voolib meist haritud isiksuse. Kui ma ütlen olla haritud, siis paljud seostaksid seda tubli õppuriga koolis. Mina julgeksin vastu väita ja öelda, et haridus ja tänapäeva koolisüsteem ei sobi kuidagi kokku. Kõiki ei saa mõõta ühe puuga ja see fakt teebki haridussüsteemi ebavõrdseks. “Tarkmees” mäe otsas pani paika ranged reeglid ja mõõtmed haridussüsteemi loomiseks. Süsteem, kus värvilise iseloomuga individuaalidest saab kooli lõpetamisel ühtselt mõistetavad kloonid, kes vastavad ni,i nagu on ette dikteeritud. Ma ei väida, et kool on halb, kuid väidan, et kool piirab hariduse tegelikku olemust. Aastatagune Suli Breaks’i video “Why I hate school, but love educatio n” (eesti “Miks ma vihkan kooli, kuid armastan haridust”) sai palju tähelepanu ning pakk...
Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen sündis Vana-Vändra vallas 16. mai 1819 ning 13. juuli 1890, suri afaasiasse millese ta haigestus 1880. Aastal. Ta õppis Vändra köstri- ja kihelkonna koolis mille ta lõpetas 19. aastasena. Peale kooli lõpetamist töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe Algkooli (vallakooli) juhataja. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 1857–1886. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees, mille sisu oli sarnane Perno Postimehega. Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi...
väiteid otsustasid kontrollida, kuidas sa neid kontrollisid, kust informatsiooni leidsid (lingi allikad), millised järeldused tegid. Proovi leida vähemalt viis viga või probleemi. [10 punkti] 31. juulil andis USA raadiosaatele “Coast to Coast AM“ intervjuu teadlane ja õppejõud (ta ei ole päris teadlane ja õppejõud ei ole ka ta mitte mingis ülikoolis vaid annab loenguid UFOdes ja teistest sarnastest teooriatest, ta ise nimetab ennast teadlaseks, tegelikult on dokumentaalide režissöör, kirjanik, produtsent, telenägu ja pseudoteadlane) Jason Martell, kes on spetsialiseerunud iidsele sumeri kultuurile (teda jah huvitab iidne sumerite kultuur ja ta tegeleb sellega, aga ta ei ole mitte mingi spetsialist, ta väidab seda ise ning ka tema pseudoteadlastest sõbrad), uurides Nibiru planeediga seotut ja NASA andmeid võimalikest artefaktidest Marsil. Ta on olnud külaline arvukates telesaadetes ja raadioprogrammides, andes loenguid kogu maailmas
rõivaste, päevast. teha targemaid terariistade või tegusid, kui aadlik. sõjatehnikaga. 3. „Meie film kuulub keskaega, mida iseloomustavad ebausk, intriigid, reetmine ja kergekäelised mõrvad,“ on kommenteerinud režissöör Grigori Kromonov. „Vaataja ise otsustagu, mida ta sellest filmist tõena võtab ja mida väljamõeldiseks peab.“ Kujuta end ajaloolasena. Mis on Sinu arvates filmis ajalooliselt tõetruu, mis filmilik liialdus? Tõde Väljamõeldis Eestlaste tapmised võisid olla Kirikus oli olemas salaluuk, kuhu üsna julmad ning mõtlematud. pealastuja sisse kukub maa
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus Muusika referaat Minu lemmikansambel Terminaator Koostas: Kerli Saluste KM11 Juhendaja: Sirje Unga Paide 2014 1 Sisukord MINU LEMMIKANSAMBEL TERMINAATOR.............................................................3 Kokkusaamine................................................................................................. 3 Tegevus, elulugu.............................................................................................. 4 Suurimad hitid................................................................................................. 8 2 MINU LEMMIKANSAMBEL TERMINAATOR Kokkusaamine Terminaator on eesti ansambel, mille teekond sai alguse Tallinna 10. Keskkoolist ehk siis praegusest Nõmme ...
sisu kokkuvõtet ja isiklikku arvamust eelpool mainitute debüütfilmidele nende linastuste kronoloogilises järjestuses. 3.1 „Nägus Serge“ „Le beau Serge“ ehk eestikeelse vastena „Nägus Serge“ oli Chabroli täiesti esimene film, linastudes 1958. aastal. Erinevalt paljudest teistest uue laine kaaslastest ei olnud tal eelnevat lühi- või dokumentaalfilmi kogemust. Eelarve pärines osaliselt tema tollase naise pärandusest ning Chabrol oli nii stsenarist, režissöör kui ka produtsent, tehes seejuures ka väikese rolli kaamera ees. Tegevustik leiab aset Prantsusmaa külas (Chabroli kasvupaik Sardent), kuhu kopsuhaigusest taastuv François (Jean-Claude Brialy) peale 12 aastat naaseb, et seal puhates talv mööda saata. Tema imestuseks pole küla ise väga muutunud, inimesed aga küll, eriti vana sõber Serge (Gérard Blain), kes oli varem ambitsioonikas arhitekti elukutse kavatsustega nooruk, nüüd aga allakäinud transportöörist joodik. Selgub, et
(Recknagel 2014) Jamsheed Akrami on öelnud, et Iraani filmikunstnikke üheks suureks oskuseks ja tugevuseks ongi kujunenud tsensuurist kõrvalepõiklemine ning tsensuuri all olevate teemade varjatult käsitlemine. Kunstiline võimekus muutus filmitegijate puhul teisejärguliseks. Filmifestivalidel osalevad Iraani filmid jäävad sageli silma minimalistlikkuse ning lihtsusega, asju on edasi öeldud ilma neid tegelikult välja ütlemata. Tegelikkuses aga pole teada, kas režissöör tahtiski silma paista lihtsusega või on see tingitud Iraanis olevast rangest tsensuurist. (Recknagel 2014) Selleks, et aru saada kuidas on 1979. aastal toimunud islamirevolutsioon mõjutanud Iraani filme vaatasin ma kahte filmi. Ühe filmi võtsin islamirevolutsiooni eelsest ajast ning teise rohkem tänapäevasema teose. Esimese filmina vaatasin Ebrahim Golestani loodud filmi „Brick and Mirror“ (1965). Film
Tallinn 2015 1. Michael Ondaatje Michael Ondaatje, Kanada kirjanik, luuletaja, filmitegija ja toimetaja, sündis 12. septembril 1943. aastal Sri Lankal. Michael Ondaatje kolis Inglismaalt elama Kanadasse 1962. aastal, temast sai Kanada kodanik 1965. aastal. Aastal 1971 hakkas ta õpetama Yorki Ülikoolis. Ondaatjel on ka 2 last. Tema vend Christopher Ondaatje on filosoof, ärimees ning kirjanik. Ondaatje vennapoeg David Ondaatje on režissöör ja stsenarist. Tema looming seob omavahel fatuallse ning kujuteldava, luule ja proosa. Michael sai esialgu oma maine ning kuulsuse luuletajana. Tema pikemad jutustavad teosed, mis tihti põhinevad reaalsete inimeste ebatavalistel eludel, võivad sisaldada nii reaalseid kui ka välja mõeldud elemente. Ondaatje kujundlikkust iseloomustab selle paindlikkus ebareaalse, ebaavalise poole; selle sukeldumine ka filmimaailma, jazz-i ja sõprussuhetesse. Ondaatje
” H. Käo ,,Kusagil mujal.” Nimetage eesti lasteraamatuid (vähemalt 5), mille põhjal on tehtud multifilm (teada ka filmi režissööri). * E. Raud ,,Naksitrallid” R: Avo Paisik. *Huviline filmikaamera R: Ants Kivirähk * Silvia Väljal ,,Jussikese seitse sõpra” R: H. Pars. *Ellen Niit ,,Suur maalritöö”R: A. Järvine.*Aino Pervik,,Kunksmoor” R: H. Pars. Milliste tuntud lastelaulude või luuletuste põhjal on tehtud multifilimid? A. Dahlberg „Mutionu pidu“ („Laululood“), režissöör: Valter Uusberg. A.Grenzstein „Uhti, uhti uhkesti“, režissöör: Heino Pars. E. Niit „Krõll“, režissöör: Elbert Tuganov. Võrrelda Miriami peitusemängu lugu raamatus ja multifilmis. Mis tuleb paremini esile raamatus, mis filmis? Raamatus: vanemad õpivad lastelt (ketšup vaasiks), raamatus mainiti vaid lugemist- olgu, miriam kõige vanem, tema loeb, suurem võimalus fantaasiaks. Filmis: helid, valimine, kes loeb, lihtsam ette kujutada, otsekõne vähem.
Tallinna Ülikool Looduse- ja terviseteaduste instituut Koduloom Bakalaureuse töö Autor: Juhendaja: Kalle Kivi Autor:................................................................................................................„ „20XX Juhendaja:.........................................................................................................„ „20XX Instituudi direktor:................................................................................
TEATRITEADUSE ALUSED, MÕISTED 1. Theatron – Vana-Kreeka keeles vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid – performing arts – laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat jne Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, teatris edastamiseks mõeldud Lavastus – koostöös kirjaniku, lavastaja, näitlejate, helilooja jne loodud teos, mida esitatakse teatris Etendus – lavastuse ühekordne esitamine, variant Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitlejana kehastatuna, näitleja + tegelane = roll 2. Teatriuurimise perspektiivid (kuidas uuritakse): Ajalooline teatriuurimise perspektiiv – alates Vana-Kreekast, kuidas teater kultuurides välja kasvas, Roomas, Euroopas jne Esteetiline ja teoreetiline teatriuurimise perspektiiv – kunstiküsimused, mis toimub laval, publikus, erinevad vaatepunktid Sotsiaalne ja kultuuriline teatriuurimise perspekt...
Theodor Lutsu tegevusest ja tähendusest eesti filmiloos Nagu vanema venna Oskar Lutsu panus eesti kirjandusse, on niisama oluline noorema venna Theodori osa eesti filmiloos. Filmioperaator ja -lavastaja Theodor Luts sündis 14. augustil 1896 Kuremaal. Tema lapsepõlv möödus Palamusel. Õppinud Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, lõpetas ta Peterburi kommertsgümnaasiumi. Hiljem õppis Tartu ülikoolis keemiat ja majandust, lisaks käis Tallinna Sõjakoolis. Vabadussõjas tegi Theodor Luts Julius Kuperjanovi partisaniüksuse koosseisus kaasa nii Paju kui Võnnu lahingus; temast sai suurtükiväe ohvitser. Edasisele ohvitserikarjäärile sai takistuseks sõjaväes saadud seljapõrutus. Olles käinud Berliinis uuemaid moetantse õppimas, hakkas Theodor Luts koos oma naise Aksella Lutsuga salongitantsu kursustega elatist teenima. Peagi haaras noort abielupaari filmivaimustus. Theodor Luts oli iseõppija nagu teise...
IT õiguse 2.kontrolltöö 09.04.2012 1. Intellektuaalse omandi mõiste. Intellektuaalne omand on vaimse töö tulemus teaduse, kirjanduse, kunsti jm. alal, mille avaldamist, levitamist, kasutamist reguleerivad autoriõiguse, avastus ja leiutusõiguse normid. 2. Teosed, millele tekib autoriõigus. kirjandus, kunsti ja teadusteostele (1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. (2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. (3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on: 1) ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed; 2) teaduslikud ja populaa...
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Põhiseaduse § 39 kohaselt on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õi...
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Põhiseaduse § 39 kohaselt on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õig...
Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ JUHEND Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................... 3 1. ÕPILASUURIMUS JA PRAKTILINE TÖÖ TARTU KRISTJAN JAAK PETERSONI GÜMNAASIUMIS ................................................................................................................................. 4 1.1. Õpilasuurimuse või praktilise töö eesmärgid ............................................................................... 4 1.2. Töö teema valik ............................................................................................................................ 4 1.3. UPT juhendamine......................................................................................................................... 5 2. ÕPILASUURIMUSE TEOSTAMI...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
