Hiljuti kirjutasid kõik ajalehed Rakvere Tarva mängujuhi Kristo Saage siirdumisest Leedu korvpalliklubisse KK Kaunas ning fännide rõõmukisa kostus taevani. Skeptikuna uurisin asja lähemalt ning selgus, et kõige selle taga on poliitika. Leedu klubi suursponsor on kihlveokontor Triobet, kes ähvardas meeskonna toetamisest loobuda, kui Eesti mehi väljakul ringi ei jookse. Kui eestlane mängib sealses liigas, on Maarjamaal huvi selle vastu suurem ning Triobet saab rumala talurahva ennustuspanused enese taskusse ajada. Poliitika spordis oma kõige ehedamal kujul. Kas siis üldse ongi piiri spordi ja poliitika vahel? Tõenäoliselt peab sellisele küsimusele tänasel päeval negatiivselt vastama. Samastada neid kahte, tõsi küll, päriselt ei saa, kuid siiski tuleb tõdeda, et teineteiseta neid kahte enam ei eksisteeri. Konkreetset piiri
Epp Maria Kokamägi Elulugu ja õpingud Epp Maria Kokamägi on sündinud 28. jaanuaril 1959 Tallinnas. 1983. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi maalijana. Töötas 19841995 Tallinna Kunstiülikooli õppejõuna. Alates 1984. aastast kuulub ta Eesti Kunstnike Liitu. 2008 aastal avas omanimelise peregalerii Epp Maria Galerii, kus on pidevalt üleval nii Epp Maria kui teiste pereliikmete looming. Looming Epp Maria Kokamägi loomingulised tegevusalad on õlimaal, akvarell, raamatukujundus ning teatri ja kinokujundus. Epp Maria Kokamägi looming on pidevas muutumises. Tema tööd on alguse saanud erksatest värvidest ja liikunud järjest sügavamate ja küpsemate toonide poole. Tema hilisemad tööd on saavutanud iseloomuliku kuldse kuma. Teosed "Hõbepajud" Tehnika: õli lõuendil Teos on valminud 2013.a Suurus: 51x51c...
Eestlased on naistekandmises maailmatasemel. Kõige selle hea kõrval on ka halba. Ilmselt tuleks alustada väiksest palgast. Kui Eesti keskmine palk 2012. aasta Delfi artikli järgi oli 537 eurot, siis Soomes oli see 2037 eurot ning Norras isegi 2755 eurot. Inimesed ei suuda nii väikese palgaga ära elada. Eestis väheneb pidevalt rahvaarv. Selleks on kaks põhjust: üks on see, et pered kolivad mujale välismaale ning teine see, et riigipoolne rahaline toetus on väike. Kuna Maarjamaal on selja taga raske ajalugu, kardavad paljud, et kõik kordub. Inimesed on pidevas hirmus. Et elu Eestis läheks paremaks, tuleks esmalt keelata valimisreklaamid. Meelitades inimesi mitte millelegi on patt. Ja pärast ütlevad, et ise valisite. Teiseks tuleks palkasid reguleerida, et inimesed ei tahaks minna suuremat numbrit mujalt otsima. Kuna Eesti on esireas alkoholi tarbimise tõttu, tuleks ka need reklaamid ära keelata.
Haridus ja Eesti püsimine Eesti Vabariik, mis paar aastat tagasi tähistas oma 90-ndat sünnipäeva on maailmas väga silmapaistev innovaatiivsusega. Nimelt on siin laialdaselt kasutusel erinevad e- teenused nagu: e- riik, e-kool, e-valimised ja nii edasi. Veel on Maarjamaal leiutatud Skype, mis on populaarne suhtlusprogramm terves maailmas, aga ka näiteks e-paber ja elektrooptiline klaas, millest esimene on paberi sarnane ekraan, mis ei kasuta elektrit, on ilmastiku- ja purunemiskindel, painduv ja odav ning suudab muu hulgas maha mängida ka kvaliteetset videopilti ja suure tõenäosusega hakkab see tulevikus asendama metallist liiklusmärke, raamatuid, ajalehti ja muudki.
Tänapäeva sõda ja rahu Eelnevad põlvkonnad on näinud läbi aegade lahinguid Maarjamaal, rahutusi rahvaste vahel, nende lahendamist ja nende eest ka pagemist. Juba vanas Egiptuses peeti sõdu, vallutati võõraid maid ja allutati võõraid rahvaid seda vaid enda võimu, au ja kultuse suurendamise nimel. Vähe on olnud neid valitsejaid, kes oma nime on tõestanud sõnade, arukate tegude või rahva eest hoolitsemise läbi. Õnneks on ajaga üht-teist muutunud, sest inimesed tüdinesid sõdimisest, riigijuhidki said aru, et
vitamiine, mineraalaineid, süsivesikuid jne. Puuviljad on välimuselt väga värvikirevad ja erisuguste kujudega. Enamasti kasvavad puuviljad soojemates maades ja troopilistes piirkondades. Oma referaadis kirjutan ma füüsalist, passionist ja viigimarjast. Füüsal Füüsali tuntakse meil teise nimega ka juudikirsi all. Füüsal pärineb Kesk- ja Lõuna-Egiptusest. Meil täidab juudikirss ilutaime ja köögivilja otstarvet. Maarjamaal viljeldakse mehhiko füüsalit, mille viljad (kaaluvad 30-80g) meenutavad tomatit ja maasika füüsalit, mille viljad (kaaluvad kuni 10g) on valminult magusad, metsmaasika lõhna ja maitsega. Sisaldavad suhkruid, C- vitamiini, orgaanilisi happeid ja pektiini. Ravimina kasutatakse vilju, mis ei nõua pikaajaliseks säilitamiseks mingit eritöötlust. Punase värvainega füüsalipreparaatidel on diureetiline ja põletikuvastane toime
juurde, kes teda aitas ja tegi rõõmsamaks. Seega, eestlane on tulus olla siis, kui inimene käitub vastavalt, vastasel juhul satub kodumaa inimene otsatu ikke ohvriks. Eestlane ei saa jääda eestlaseks, kui ta on liialt rahvuslik ehk teiste riigi inimeste vastane. Kui inimene on mõistlik, armastab oma kodumaad piisavalt, siis on eesti mehed ja naised eestlased. See on ühiskonnas suur probleem. Kui inimene käitub oma maarjamaal vastavalt, on ta enda elu ka tulusam. Kui mitte, on oodata elule kurba saatust. Eestlane on olla uhke ja hea kui inimesed on kodumaal piisavalt rahvuslikud, austavad ja teistega arvestavad.
on see, et sealt saab odavamalt- igalt poolt saab odavamalt kaupa, ainult eestis on kallis! Toit, riided, esmaabivahendid ja palju muud, mida iga päev läheb vaja on nii kallid, et varsti käivad eestlased kulunud pükstega ja kõik on kenalt kõhnad, kuna toiduraha ei jätku enam kuu lõpuni. Aga poeketi juhatajad muidkui tõstavad hindu. Vorst, leivapäts ja muu igapäeva kaup on pea poole kallim meie armsal ja sõbralikul Maarjamaal. Suur ülemaailme kett MacDonaldsi uksel oli seesama silt ,,Meie ei tõsta hinda" kuid minnes sinna jäätist ostma, oli jäätis kuu ajaga käinud kallimaks peaaegu pool Eurot. See hinnatõus niiväga ei häirigi, kuid just see paneb mõtlema, kas eestlased on ikka nii ausad? Milleks end ehtida sildiga, mis tegelikult korda ei lähe kellelegi? Kui nõutakse rohkem raha, tuleks ka seda tunnistada. Mis kasu on impordist, kui see kaup, mis sissetuuakse on nii kallis, et tavaline keskmise palgaga
Leidub neidki. Koolist võivad eemale peletada ka negatiivsed kogemused varasemast ajast. Näiteks kiusamine, alavääristamine vms. Veel võivad hirmutada teatud õppejõud, kelle pärast omala ajal roppu vaeva sa nähtud, aga kellee sinu nägu lihtsalt ei meeldinud. Mõnedele noortele on juurdunud mõte, et elu on ilus, kui kiirelt kusagile tööle saada. Kasvõi ''mustalt''. Peaasi, et raha saaks. Seetõttu viibki paljude noorte tee üle lahe ehitajaks või saab siinsamas, Maarjamaal, peale väikest kursust pomeüüjana elatist teenida. Noori vaevab suurusehullustus, mis viib mõistuse vaid ilusate autode ja uhkete riiete juurde. Kuid kui aga pole suur säästja, tuleb need unistused sama kiirelt maha matta, kui need tekkisid. Ka kutsekool on lahendus. Iga töö nõuab tegijat ja oskustöölistest ongi Eestil puudus. Samuti võib oskustööline teenida kordades rohkem kui tema ülikoolipaberitega sõber. Kõik oleneb sellest, kuidas end maksma panna.
Alkoholitarbimise mõju Eesti ühiskonnale Lugesin läbi esseekogumiku ,,Alkoholitarbimise mõju eesti ühiskonnale". Võin öelda, et see pani ka mind meie alkoholitarbimise üle järele mõtlema. Olen kindel, et nii mõnigi essee avas mu silmad ja olen veendunud, et alkohol on Eesti riigi jaoks suur probleem. Selliste valede nagu ,,see on ju meie kultuur" ja ,,aga ma ju olen piisavalt vana" sees elamine ei aita. Alkohol on vaid tarkade inimeste jook, selles ma ei kahtle. Mõned parimad mõtted: ,,Tuleb tõdeda, et loll on see, kes endale vabandus t ei leia- nii tuuakse ka täna päeval alkoholi tarbimiseks vabandusi, et nt see meie kultuuri osa juba ammustest aegadest on ja süüdistatakse inimestes liialt levinud konservatiivsust ning suutmatust luua uusi, alkoholivabasid traditsoone. Raske on öelda, et inimene valetab, kui ta ise oma valet siiralt usub. ,, ,,Me peaks astuma välja oma väiklasest maaimlast, kus kõik keerleb vaid peo, ...
Maitseb nagu segu melonist ja virsikutest. Viljas on palju provitamiini A ning vitamiine B2 ja C. Valmimata viljad sisaldavad piimmahla. Vilju süüakse pärast poolitamist ja seemnete eemaldamist lusikaga, maitse parandamiseks lisatakse sageli sidrunimahla. Kooritud ja tükeldatud viljaliha kasutatakse puuviljasalatites, eelroana lihatoitude juures. 2.11 KIRSSANANASS EHK FÜÜSAL Füüsal pärineb Kesk- ja Lõuna-Egiptusest. Meil täidab juudikirss ilutaime ja köögivilja otstarvet. Maarjamaal viljeldakse mehhiko füüsalit, mille viljad (kaaluvad 30-80g) meenutavad tomatit ja maasika füüsalit, mille viljad (kaaluvad kuni 10g) on valminult magusad, metsmaasika lõhna ja maitsega. Sisaldavad suhkruid, C-vitamiini, orgaanilisi happeid. Ravimina kasutatakse vilju, mis ei nõua pikaajaliseks säilitamiseks mingit eritöötlust. Punase värvainega füüsalipreparaatidel on diureetiline ja põletikuvastane toime.
ehitatuile. Laevameister sai tasuks 35 – 45 rubla kuus ja sõi peremehega ühes lauas. Teistele töölistele tehti süüa eraldi. Meistriga ühepalju palka asi ka sepp. Ülejäänud meestela maksti päevas 45 kopikat kuni rubla. Tasu olenes laevaomanikust. 8 Kokkuvõte Eesti meresõidu ajaloo algus kaob aastatuhandete taha. Esimesed inimesed Maarjamaal asusid elama just veekogu äärde, muutusid nad tahtmatult selle rahutu naabri mõjul meremeesteks. Veekogud andsid inimestele toitu ja olid liiklusteedeks. Kõik 8. – 6. aastatuhandest e. m. a. pärinevad inimasulad Eestis paiknevad veekogude ääres, osa neist koguni saartel, mis eeldab veesõidukite olemasolu tollal. Meresõit avardus tunduvalt päris purje kasutuselevõtmist ilmselt meie ajaarvamise esimese aastatuhande keskel
vähemalt kaks korda rohkem ja vallamajaesine peoplats jäi seetõttu kitsaks. Probleemiks oli toitlustamine, sest nõudlus ületas pakkumist. 7 Kuningriigi hümn Olli suurõ Säksa sõa' Vinnõ väe oll vägeä` Suurõmp hulk jäi saksa oräs, Meist sai vilets Vinne viir. Visati meid ütte viirde, Tõisto viirde tõugati- Sääl meid surbi Säksa rüütli, Vinne vürtsi vindsodi. Küll oll' rassõ ello ellä Püha esä Maarjamaal, Küll oll' rassõ koto tetä Katõ ilma veere pääl. Siski esä-esä kombõ Jõudsõ hoita alalõ. Uma keele ,valgõ rõiva, Uma hüa süame. Kui mi jäll' sis kokku tulli Ummi vanno laulõga, ar sis veli vele tundsõ, sugu nakas selgümä. Õt mi latsõ sammu pitä' jovvasi õks tõisiga, õt saas' valgõt päivä nätä' tulõvikuh Setomaa nõsta üles uma lipu, käüsekange kirivä, tüllütulijalõ paku mõrro seto sibulat. Kui no jälki uma Peko Om Seto riigih kuningas,
negatiivsem külg. Vahel on ka oma eriala spetsialistidel raske määratleda piire agitatsiooni ja populismi vahel. Sellisel juhul enamasti proovitakse leida võrdlusi ning antakse enda objektiivne hinnang. Praegusel poliitmaastikul puuduvadki kindlat normid, mis paneks paika piire. Järgnevas võtan ka mina kokku Eestis esineva propaganda põhiaspektid ning proovin jõuda järeldusele, mis tasemel on poliitiline reklaam Maarjamaal. Taas kord alustaksin propaganda Eestis esineva vormi analüüsimist profesionaalsema hinnanguga, mis pärineb Reformierakonna liikmelt. Küsisin Renee Remmeli käest, millised võiksid olla piirid tolerantse propaganda ning labase populismi vahel. ,,Elu on näidanud, et piirid võivad vahest olla väga õhkõrnad ja hägused. Siin peab suutma iga mõtlev inimene ise langetada otsuse, usaldades selles kainet mõistust ja külma närvi"( Remmel 2009). Piiride
koore. Kasutatakse eeskätt värskelt. Liha on mahlakas ja meenutab kurki ning maitseb ka sama värskelt aga palju hapukamalt. Koor on sile ja seda saab süüa. Kasutada saab kaunistuseks salatitele, kokteilidele-jookidele ja mitmesugustele teistele külmadele toitudele, kuid mitte kuumadele toitudele. Kirssananass ehk füüsal Füüsal pärineb Kesk- ja Lõuna-Egiptusest. Meil täidab juudikirss ilutaime ja köögivilja otstarvet. Maarjamaal viljeldakse mehhiko füüsalit, mille viljad (kaaluvad 30-80g) meenutavad tomatit ja maasika füüsalit, mille viljad (kaaluvad kuni 10g) on valminult magusad, metsmaasika lõhna ja maitsega. Sisaldavad suhkruid, C-vitamiini, orgaanilisi happeid. Kasutamine: Vilju kasutatakse keedise ja sukaadi valmistamiseks. Peruu füüsalist tehakse ka veini. Kuivatatud viljadest tehakse kompotti. Füüsalis sobib hästi salatiks, püree ja ikra valmistamiseks ning konserveerimiseks. Kiwano
koore. Kasutatakse eeskätt värskelt. Liha on mahlakas ja meenutab kurki ning maitseb ka sama värskelt aga palju hapukamalt. Koor on sile ja seda saab süüa. Kasutada saab kaunistuseks salatitele, kokteilidele-jookidele ja mitmesugustele teistele külmadele toitudele, kuid mitte kuumadele toitudele. Kirssananass ehk füüsal Füüsal pärineb Kesk- ja Lõuna-Egiptusest. Meil täidab juudikirss ilutaime ja köögivilja otstarvet. Maarjamaal viljeldakse mehhiko füüsalit, mille viljad (kaaluvad 30-80g) meenutavad tomatit ja maasika füüsalit, mille viljad (kaaluvad kuni 10g) on valminult magusad, metsmaasika lõhna ja maitsega. Sisaldavad suhkruid, C-vitamiini, orgaanilisi happeid. Kasutamine: Vilju kasutatakse keedise ja sukaadi valmistamiseks. Peruu füüsalist tehakse ka veini. Kuivatatud viljadest tehakse kompotti. Füüsalis sobib hästi salatiks, püree ja ikra valmistamiseks ning konserveerimiseks. Kiwano
1. Lastekirjandus täiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Nagu kõigil muudelgi klassifikatsioonide puhul, tuleb ka siin arvestada, et alati leidub kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esineva...
http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito3/artiklid/37oja.htm Millised on Eesti eeldused olla jätkusuutlik väikeriik? Ahto Oja SEI-Tallinn, Säästva Eesti Instituut, säästva ühiskonna programmi juhtJätkusu utlik arendamine on jätkuv dialoog erinevate maailmavaa dete ja väärtushinn angutega inimeste vahel selleks, et ka meie lapsed saaksid omi dialooge pidada. 1. Alguseks On lihtne öelda, et ilm on hukas. Palju raskem on seda arusaadavalt , usutavalt ja argumentee ritult tõestada. Mis võib tunduda hukutavana lähiajal, ei pruugi seda teps mitte olla sadade ja tuhandete aastate lõikes. Mõni kuulutab kurjalt, et kliima soojeneb, samavõrra on uskujaid, et kliima võib hoopis külmeneda, õigus võib olla mõlemal, sest saja- ja saja tuhande aastasi trende ei saa lihtsalt võrrelda. Kummal on õigus, seda näitavad järgmised millenniumid . Kui uskuda, et loodusseadu sed kehtivad, on siiski võimalik loodusseadu stest tuletatud keskkonnata sak...
autori nime järel. Alljärgnevad näited on toodud numbrilise viitamissüsteemi kasutamise kohta. · Ühe autori raamat: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Raamatu pealkiri kaldkirjas. Linn: kir- jastuse nimi, aasta. Näide: EDULA, E. Koduümbruse linnud. Tallinn: Valgus, 2003. · Kahe autori raamat: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). & AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Raamatu pealkiri kaldkirjas. Linn: kirjastuse nimi, aasta. Näide: TALI, E.-M. & TALI, T. Tähtraamat: aastaring Maarjamaal. Tallinn: Maalehe Raamat, 2001. · Artikkel kogumikust: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Artikli või peatüki pealkiri. Toimetaja eesnime initsiaal(id). Toimetaja perekonnanimi. (Toim.), Raamatu nimi kaldkirjas. Linn: kirjastuse nimi, aasta. Näide: KÕIV, K. Lastekodu koht koduta lastele või koduta laste kodu. T. Edovald (Toim.), Võrgustikutöö võimalusi töös lastega. Tallinn: Lastekaitse Liit, 2003. · Ühe autori artikkel ajakirjast: AUTORI NIMI, Initsiaal(id)
d) Kes on esimene teadaolev eestlasest (juhu)luuletaja? Mis tekst, mis aasta, millest räägib? Kuidas levis? e) Kas need kaks juhuluuletust paistavad maarahvale kättesaadavate olnud rahvalaulu ja kirikulaulu taustal Teie arvates erandlikud või mitte? Aga baltisaksa mitmekeelse juhuluule traditsioonis? Juhuluule- mingi sündmuse pidulikustamiseks, tervituseks või pühenduseks kirjutatud (sageli tellitud) tarbeluule. Maarjamaal hakkab juhuluule sugenema XVI sajandil algselt ladinakeelsena. Tekkiva juhuluule autorid leidsid eeskuju Saksamaa aristokraatlikust baroksest luulest, mis ühiskondlikku temaatikat vältides peegeldas parasiteerivate kihtide jõudeelu. Juhuluule õitsengut soodustas haritlaskoondiste kujunemine Tartus ja Tallinnas seoses gümnaasiumide ja ülikooli asutamisega ning trükikodade avamisega neis linnades(VIII saj). Neis tingimustes virgub ellu
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Under...
Estonian history between 1710-1850 and 1850-1918 Contents Contents.................................................................................................................................. 2 17101850.............................................................................................................................. 3 Population and social structure........................................................................................ 4 Serfdom and the intensifying manorial economy ............................................................. 4 Influences of Pietism and the Moravian Brethren............................................................. 5 Enlightenment and enlightened absolutism...................................................................... 6 18501918.......................................................................................................................
On teada, et õlut valmistatakse juba Mesopotaamias ja Egiptuses umbes 6000 aastat tagasi (on pruulitud 4000 aastat enne Kristuse sündi). Kui meie esivanemad hakkasid vilja kasvatama ja sellest leiba küpsetama tekkisid eeldused ka õlle valmistamiseks. Kaasaegne klassikaline õlu pärineb Kesk- ja Lääne- Euroopa põhjaosast, nüüdseks on tänapäevane õllepruulimine maailmas kõikjal levinud. 1516 aastal kehtestati Saksamaal Baieris õlle puhtuse seadus (Reinheitsgehot). Maarjamaal hakkasid mõisnikud mõisate juurde rajama õllekodasid 19 sajandil tööta 9 õlletehast, ka praegu on neid alles jäänud omajagu. Eestlased valmistavad õlut põhiliselt odrast, kui eri rahvastel on erinevad õlletoorained: Aafrikas valmistatakse hirsist, Saksamaal nisuõlut, Ida- Aasias riisiõlut, Mehhikos ja Lõuna- Ameerikas maisiõlut. Õlle valmistamiseks kasvatatakse viljast linnaseid, millest valmistatakse meski, mis segatakse vee
Märtsis 1628 valiti ta Tallinna (Reval) linnakooli õpetajaks; alates gümnaasiumi rajamisest 1631. aastal kuni oma surmani 1642 töötas T. Polus Tallinna gümnaasiumi poeetikaprofessorina.Saksakeelsetes luuletustes kasutas ta eelistatult jambilist lauluvormi ning aleksandriine, nagu ka tema eeskuju P. Fleming. 7. eestikeelne juhuluule 17. sajandil. Juhuluule- mingi sündmuse pidulikustamiseks, tervituseks või pühenduseks kirjutatud (sageli tellitud) tarbeluule. Maarjamaal hakkab juhuluule sugenema XVI sajandil algselt ladinakeelsena. Tekkiva juhuluule autorid leidsid eeskuju Saksamaa aristokraatlikust baroksest luulest, mis ühiskondlikku temaatikat vältides peegeldas parasiteerivate kihtide jõudeelu. Juhuluule õitsengut sioodustas haritlaskoondiste kujunemine Tartus ja Tallinnas seoses gümnaasiumide ja ülikooli asutamisega ning trükokidade avamisega neis linnades(VIII saj). Neis tingimustes virgub ellu balti-
jt. Tervisliku toitumise teatmik. Tln. 2001 Masing, V. Jätku leiba! Tln. 1995 Moora. A. Eesti talurahva vanem toit. Tln 1991 Muller, H. Saialill ja leivalill. Tln. 1970 Pajos, M., Teppo, E. Meisterdame pabernöörist. Tln. 2001 Parijõgi, J. Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte. Tln. 1977 Piirsalu A. Rukis toob tervist:tervislikust toitumisest //Tervis, 2001 nr 9 Põldmaa, K. Nurmelt ja niidult. Tln.1976 Sarv, T. Kõik on ju ime. Tln. 1985 Tali E. ja Tali T., Tähtraamat. Aastaring Maarjamaal. 49 Teesalu S. Seedimine, toitumine, dieedid: 2001 Vaask, S. jt Eesti Toidusoovitused. Tln. 1998 Visnapuu, M., Aas, K. Teeme ise kuivlilleseaded. 1996 Zilmer M. jt. Normaalne söömine. Trt. 2004 Zilmer M. Rukkileib tervislik rahvustoit. // Tervis. 2000 nr 8 Zirkel A. (koostaja) Rukkileib meie laual on tervis. Trt 2004 50
Mülleri püüdlus elavama esitluse poole on toonud esmakordselt eesti kirjakeelde mõnedki poeetilis-kujundilised võtted. Keeleliselt peegeldavad Mülleri jutlused tolleaegset kirdemurdeliste erijoontega tallinna ühiskeelt, mis on kirja pandud saksapärases ortograafias. 5. 17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule Juhuluule- mingi sündmuse pidulikustamiseks, tervituseks või pühenduseks kirjutatud (sageli tellitud) tarbeluule. Maarjamaal hakkab juhuluule sugenema XVI sajandil algselt ladinakeelsena. Tekkiva juhuluule autorid leidsid eeskuju Saksamaa aristokraatlikust baroksest luulest, mis ühiskondlikku temaatikat vältides peegeldas parasiteerivate kihtide jõudeelu. Juhuluule õitsengut soodustas haritlaskoondiste kujunemine Tartus ja Tallinnas seoses gümnaasiumide ja ülikooli asutamisega ning trükikodade avamisega neis linnades(VIII saj).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
