ei pääsenud veel trükki. Kreutzwald jätkas teose täiendamist ja viimistlemist, põhjaliku ümbertöötamise tulemisena valminud lõplikus 20 loost koosnev "Kalevipoeg" ilmus aastal 1857-1861. ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" Teemad: · rikaste ja vaeste vastuolud ("Puulane ja Tohtlane"); · peremeeste ja sulaste, perenaiste ja vaeslaste suhted ("Tänulik kuningapoeg", "Vaeslapse käsikivi"); · rahva eitav suhtumine kirikusse ja usumeestesse ("Võlla- mehikesed"); · puhtakujulised imemuinasjutud ("Kullaketrajad") jne. "Vaeselapse käsikivi" "Tark mees taskus" "Paristaja-poeg" "Reinuvader Rebane" "Puulane ja Tohtlane" "Rehepapilood" "Paar sammukest rändamise teed" "Põhja konn" "Tuisulased"
" Laulmiseks olid omad kindlad kohad ja olukorrad, kuid laulda võis ükskõik millal ja kõikjal. Suured laulupaigad olid pulmad ja talgud. Lauldi ka tantsude saateks ja hällilaulu. Hällilaul on kindla otstarbega üksilaul. Rahvalaulu lauldi kas üksi või mitmekesi. Põhja-Eestis on kiikedel lauldud kahes kooris, esimesed olid ühes kiige otsas laulsid rea ja teised kordasid. Mardilaule lauldi kooris ja ilma kordamata. Käsikivilaule laulis käsikivi keerutaja, mitte aga juuresolijad. Sõbra surma puhul lauldi itke. Palju lauldi ka kiigel, enamasti kiikudes, millele maasolijad kaasa aitasid. Tüüpiline üksilaul on karjaste helletamine. Lastele sagedasemad laulud on mängulaulud. Koostatud kirjanduse nimekiri: Eesti Nõukogude Entsüklopeedia ja http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/eerl.html
Friedrich Reinhold Kreutzwald (26.12.1803 25.08.1882) Sündis Virumaal Kadrinas ja suri Tartus. Ta oli luuletaja, prosaist, publitsist, arst ja rahvaluule töötleja. Õppis 1815-1818 Rakvere saksakeelses linna algkoolis ja kreiskoolis ning 1819-1820 Tallinna kreiskoolis. 1820-1823 oli õpetaja Tallinna teises poistealgkoolis, 1824-1825 koduõpetaja Peterburis. 1833 aastal lõpetas ülikooli ja asus tööle Võrus linnaarstina, kus töötas kokku 44 aastat. Kreutzwald tõusis ärkamisajal tekkiva Eesti kultuurielu keskseks kujuks. Noorpõlves kirjutas ta saksakeelseid värsse. Tähelepanuväärne on tema saksakeelne publitsistika Tartu ajalehes ''Das Inland''. Suurim loominguline saavutus on rahvuseepos ''Kalevipoeg'', mille väljatrükkimise aeg venis pikemaks tsensuuritakistuse tõttu. ''Kalevipoja'' algmaterjal saadi kokku aastal 1853, viimistleti ja alles aastal 1862 trükiti. Kreutzwald on maetud Vana-Jaa...
kindlad arvud Tegelased vastandlike omadustega Õnnelik lõpp Muinasjuttude liigid Imemuinasjutud Loomamuinasjutud Tõsielulised muinasjutud Kunstmuinasjutud Loomamuinasjutud Rebane hanekarjas Siil ja rebane Tegelasteks tuntud Hunt ja hobune iseloomudega loomad(rebane- kaval) (jänes-arg) (hunt-rumal) Sagedasem tegelane rebane Imemuinasjutud Vaeslapse Sündmustik käsikivi üleloomulik Imelik peegel Kasutatakse Imesõrmus imeesemeid Tõsielulised muinasjutud Talupoja ja Tegevus mõisniku vale tavaolustikus Tark talutüdruk Kangelased Tark neiu vaesed,kuid arukad Kunstmuinasjutud O.Luts "Nukitsamees Autorid A.Pervik "Kunksmoor" elukutselised E.Raud "Naksitrallid" kirjanikud, kes kasutavad muinasjutu vormi teadlikult Ülesanne
imeesemed üleloomulike võimetega inimesed tegevus toimub määramatus kohas ja määramatul ajal 1.Kullaketrajad 3 õde, nõid, hea kuningapoeg Virkus on hea asi. Töö kiidab tegijat. 2.Vaeslapse käsikivi Hea tütar halb võõrasema, õnnelik Heale tasutakse kõik hea Suur tükk ajab suu lõhki. lõpp. 3.Kaksteistkümmend tütart 12 õde, halb väimees hea Ahnus on halb Ahnus ajab uppakile. kuninganna 4.Pikkjalg, Osavkäpp ja Teravsilm Number 3 õnnelik lõpp Et inimesed oskaksid kõike. Kuidas töö nõnda palk. 5
Fr. R. Kreutzwald ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" 1. Nimeta muinasjutud, mida Sa lugesid. 2. Loetud muinasjutu sisuülevaade. 3. Loetud muinasjutu sisuülevaade. 4. Nimeta muinasjutule omaseid tunnuseid, miks need on muinasjutud? 5. Miks räägiti lastele muinasjutte? 1.Lopi ja Lapi, Kuuvalgel vihtlejad neitsid,Vaeslapse käsikivi 2.Lopi ja Lapi .Elas kord üks paar Lopi ja Lapi, nad tülitsesid kogu aeg.Üks päev tuli külla üks naine ja pakus paarile kolm soovi.Neil oli kolm päeva mõelda välja kolm soovi.Nad mõtlesid hoolikalt,kui kolmas päev kätte jõudis istusid nad lauataha sööma. Nad sõid leeme suppi.Lapi mõtles , et küll oleks hea, kui supi kõrval tükk vorsti. Äkitselt kukkuski lauale tükk vorsti. Nad said aru, et esimene soov oli täidetud ja olid vihased. Seejärel jäi vorst Lapile
Suurbritannia rahvaste kujunemine. Indoeurooplased asusid Suurbritanniasse 3. aastatuhandel e. Kr., loomakasvatus, maaviljelus. Pronksiaeg 2. aastatuhandel e. Kr. 10 saj. e. Kr. tulid keldid mandrilt. Keldid haarasid endale suure osa Kesk-ja Lõuna -Euroopat. Prantsusmaal nimetati kelte gallialasteks. Briti saartele asusid keldid germaanlaste survel ja oma hõimutülide tõttu. Keldid olid rauatootjad ja sepad, hinnatud rauakaubad, adrale rauddetailid, raudvikat. Ringiaetav käsikivi. 1. saj. Rooma väed Briti rannikul, Rooma provints Britannia. Wales pani roomlastele vastu. Roomlaste kindlustusvöönd läbi saare, hiljem Hadrianuse vall jne. Sotimaale roomlased ei jõua. 5. saj. Rooma võim langes. 5. saj. germaanlaste sissetung, seal anglid ja saksid enamuses, siit anglosakside nimetus. Germaanlaste vallutatud aladest kujunes hiljem Inglismaa. Anglosakside survel läks osa kelte tagasi mandrile.Vt
Aimeraamat- üldarusaadav ja huvitav teadussaavutuste ja teaduslike probleemide kirjeldamine, eesmärk edasi anda teadmisi, loogiline ülesehitus, illustratsioonid olulised- nt lasteentsüklopeediad. 1. Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed. ● Friedrich Reinhold Kreutzwald ○ “Eesti rahva ennemuistsed jutud”, “Udumäe kuningas”, “Vaeslapse käsikivi”, “Põhja konn”, “Tark mees taskus”, “Kullaketrajad”, “Puulane ja tohtlane”, “Julge rehepapp” ● Juhan Kunder ○ “Eesti muinasjutud”, “Suur Peeter ja Väike Peeter” ● Matthias Johann Eisen ○ “Esivanemate varandus. Kohalised Eesti muinasjutud” ● Ernst Peterson Särgava ○ “Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest” ● August Jakobson
Kirjanduse KT 1. Rahvaluule on põlvest põlve edasi antud rahva ühislooming. 2. Rahvalaul: Vanem e. Regivärsiline rahvalaul- koosneb 8silbilisest värsireast ja esitasid eeslaulja ja koor; Uuem e. Riimiline rahvalaul- viisid keerulisemad ja pillisaatega 3. Rahvajutt-Muinasjutt: loomamuinasjutud;nõidumismuinasjutud;legendilaadsed muinasjutud NT „Vaeslapse käsikivi“; „Vaeselapse talutütar“ , „Ahju alune“ Muistend:tekke;seletus;koht;ajaloolisus NT „Kalevipoeg“, „Suur Tõll“, „Koit ja Hämarik“ 4. Rahvaluule lühivormid: Mõistatus on sõnaline peitepilt. (Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline) Vanasõna on lühike, piltlik, õpetlik ütlus. (Tark ei torma) Kõnekäänud on lühikesed piltlikud ütlused. (Nagu sukk ja saabas) 5. Rahvuslik ärkamine: 1. 1857.aastal pani J.V
Tule aga tule nüüd sööma, kallis laps! Kelle jaoks ma need kintsud siis küpsetasin?" Isa oli ilmselt teist meelt. Tema tahtis olla uue aja inimene ja uue aja inimene pidi elama külas /.../ Ta pidi kasvatama rukist, töötama terve suve nagu mingi räpane sipelgas, selleks et saaks sügisel tähtsa näoga leiba kugistada ja olla sedasi võõramaalaste sarnane. Uue aja inimesel pidi olema kodus sirp, millega ta sügisel küürakil maas vilja lõikas; tal pidi olema käsikivi, millega ta ähkides ja puhkides terasid jahvatas. Onu Vootele jutustas mulle, kuidas mu isa veel alles metsas elades ärritusest ja kadedusest peaaegu lõhki pidi minema, kui ta mõtles sellele, millist huvitavat elu naudivad külainimesed ja missuguseid põnevaid riistu neil on. ,,Me peame kiiresti külla kolima!" oli ta karjunud. ,,Elu libiseb meist muidu mööda! Tänapäeval elavad kõik normaalsed inimesed lageda taeva all, mitte võsas! Ka mina tahan
Rauast tööriistasid tegid võimalikuks tunnelite ja akveduktide rajamine. Esimene avastus ploki olemasolu kohta leidus assüüria reljeefil -8.saj. Plokk kutsus ehituskunstis esile pöörde, kujunes välja algeline kraana, kaustusele võeti pöör. Tali võeti kasutusele meie ajaarvamise algul Ka treipink on üheks antiikaaja leiutiseeks. Mehhaniseeriti teraviljajahvatus, umbes -600 ilmus kasutusele pöörlev jahvatusseade, kus teri peenestatti kahe lameda kivi vahel. Käsikivi säästis palju tööd, kuid oli tülikas. Antiikaja teaduses oli ainulaadne Archimedes. Archimedes ühendas endas ühtaegu andeka matemaatiku ja oivalise inseneri, tema oli ka sellel ajastul kõige lähedamal uusaja teadlastüübile. Ta reisis palju ja see oligi tema mitmekesisuse võti. Näiteks reisis ta kord Aleksandriasse, kus tänu tema loominugulisusele leiutas ta põldude niisutamiseks- kruvipumba. Tema peamiseks teeneks ühiskonnale oli uue teadus mehhaanika rajamine,
Kuna korstnaid ei olnud, pääses suits välja erilisest katuseaugust, aknaavadest või uksest. Mõnikord elasid koduloomad sama katuse all. Mööblit leidus toas napilt. Peamised mööbliesemed olid söögilaud koos järidega, kirst või kapp rõivaste hoidmiseks ning jõukamates peredes veel voodi. Kehvemad talupojad magasid kas ahju peal või põrandale laotatud õlgedel. Toas hoiti katlaid, potte ning muid majapidamisriistu, lõõtsa tule ohutamiseks ning käsikivi. See tarberiist tuli võõraste pilkude eest hoolikalt peita, sest talupoeg oli kohustanud jahvatama kogu oma vilja feodaali veskil, tasudes selle eest mativiljaga. Talupoja tähtsaim toit oli leib, mida lõuna pool valmistati nisust, põhja pool aga rukkist. Leiba oli vähe ja seda ei jätkunud igaks päevaks. Sageli lisati leivale aganaid, tammetõrusid, sammalt ja kanarbikku. Sellele lisandusid puder ja kört. Kartulit ja suppe keskaegse talurahva menüüs ei olnud
hoopis vastupidi. Tänapäeval on väga levinud, et lapsed enam ei loe muinasjutte ise, vaid vaadatakse multifilme või paremal juhul teatrietendusi nendest. Vanasti aga jutustati ja anti edasi neid põlvest põlve ning hiljem on kirjutatud tohutult palju raamatuid. Igal maal on muinasjutud oma hingestatusega ja rõhk on erinevatel teemadel. Eks määravaks on kindlasti maade ajalugu. Eesti muinasjutud, nagu näiteks ,,Vaeslapse käsikivi", on kindlasti mõjutatud eestlaste orjapõlvest ja raskest talutööst. Minu elus on muinasjutud alati olnud väga erilisel kohal. Ma ei mäleta, et mulle oleks neid ette loetud või jutustatud. Siiski, minu vanaema rääkis mulle tihti erinevaid lugusid kui ta õhtuti praksuva ahjusuu ees sokke parandas, kuid pigem olid need Piiblist pärinevad jutud, lihtsalt toredad legendid, oma elusündmused ja unenäod. Õppisin lugema juba enne kooli ja meil oli kodus erinevaid muinasjuturaamatuid
saartel,Walesis ja Bretagne'is · Rahvastik,kultuur ja keel on kõige kauem säilinud Briti saartel,eriti Iirimaal · Hiljem võtsid omaks roomlaste kultuuri, ladina keele · Kunst on säilinud hauamanustes · Esemed on kivist ja metallist (kreeka ja sküüdi mõjuga) · Metallist valmistati põllutööriistu, relvi, kilpe, kaarikuid ja kiivreid, neid kaunistati taim-ja loomornamentidega · Keldid täiendasid atra, leiutasid käsikivi ja vikati · Omapäraks on paelornament-pael, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised · Üks maailma tuntuim muster on keldimuster · See koosneb lõpututest,omavahel põimuvatest joontest,mis moodustavad sümboolseid kujutisi · Keldi perekonnad elasid koos ühes suures elamus · See ehitati kivist või täideti puust sõrestik saviga · Katus ehitati enamasti roost · Tuleaseme kohal rippus rauast katel vee ja liha keetmiseks, leiba küpsetati
kurja üle ja voorus pahe üle. Muinasjutu loojad ja edasikandjad kujutasid maailma sellisena, nagu ta olema pidi, mitte nagu ta tegelikult oli. Kõige vanemad on looma- ja imemuinasjutud. Loomamuinasjuttudes on tegelasteks loomad või linnud, kellele on antud kindlad tunnus-jooned rebane on kaval, hunt ahne ja rumal, karu tugev ja lihtsameelne. Imemuinasjuttudes on sündmustik üles ehitatud mõnele üleloomulikule, imepärasele sündmusele, asjale või olevusele (isejahvatav käsikivi, võlukepike, lohed) Novellilaadsetes muinasjuttudes areneb sündmustik enam-vähem reaalses miljöös (keskkonnas).Üleloomulikkus puudub, kangelased saavutavad edu nupukuse või osavuse abil. Vastasteks pole fantastilised koletised (vanapaganad, nõiad, kääbused), vaid reaalsed tegelased (mõisnik, pastor, kuningas). Esineb ka tehis- ehk kunstmuinasjutte.Sel juhul on nad kirjaniku poolt välja mõeldud ja me teame autorit.Näiteks Kreutzwald ,,Kullaketrajad".
"Kilplased"on ka õpetlik."Reinowadder Rebbane".19.saj.olid populaarsed kalendrid,seal avaldas ka Kreutzwald oma jutte"Reinuvader Rebane"ning"Mihkel Põllupapp"(1865-1873).Vahel on käsitletud seda kui eesti esimest romaani,aga see oli selleks liiga harali,võiks öelda,et see oli seriaal."Eestirahva Ennemuistsed jutud"(1866).See sai laialt levinud lugemisvaraks ning need olid eesti proosakeele ja -stiili teerajajaks.Tuntumad"Puulane ja Tohtlane","Kullaketrajad","Vaeslapse käsikivi","Keksteistkümmend tütart"."Kalevipoeg"1839 esines Faehlmann ettekandega Kalevipojast ÕES-is.1853 "Alg-Kalevipoeg"12 lugu.1857-1861 ilmus Kalevipoeg teadusliku tööna.1862 ilmus rahvaväljaanne. Lydia Koidula(1843-1886)alustas juttude kirjutamist"Perno Postimehe"juures, kus töötas isa abilisena."Vainulilled"(1866)"Kodu","Sügismõtted","Kaugelt koju tulles"."Emajõe ööbik I"(1867)"Ja õues on kevade".Sellega sai Koidula tuntuks."Emajõe ööbik" II osa jäi avaldamata
ja hea kultuur uue pärast. 1. Uue aja inimesed Isa oli ilmselt teist meelt. Tema tahtis olla uue aja inimene ja uue aja inimene pidi elama külas, lageda taeva all ning päikese all, mitte hämaras metsas. Ta pidi kasvatama rukist, töötama terve suve nagu mingi räpane sipelgas, selleks et saaks sügisel tähtsa näoga leiba kugistada ja olla sedasi võõramaalastega sarnane. Uue aja inimesel pidi olema kodus sirp, millega ta sügisel küürakil maas vilja lõikas; tal pidi olema käsikivi, millega ta ähkides ja puhkides terasid jahvatas. Tänapäeval on samuti uue aja inimesed. Kõik üritavad olla mitte eesti moodi, vaid ikka välismaa moodi. Eriti avaldus see pärast NSVL lagunemist. Nagu ka Noor-Eesti loosungiks oli: ,, Olgem eurooplased aga jäägem eestlasteks!" või nagu Chalice: ,, Seikle, aga ära jää võõraks." Pole vaja kõike uut kohe nii omaks võtta. 2. Vanade tarkuste unustamine viib hukatusse. Ehk hoia seda, mis juba käes ja õpi
seal sees leida on"); 4. Kreutzwald oli viljakas kirjanik, kes mugandas saksa keelest eestlaste jaoks õpetlikke jutukesi ("Viinakatk", "Kilplased", "Reinuvader Rebane" jt); 5. Kreutzwald kasutas jutuloomingu alusena eesti muinasjutte, olles selles valdkonnas teerajaja nii sündis muinasjutukogumik "Eesti rahva ennemuistsed jutud", mis sai eestlaste hulgas väga populaarseks ("Vaeslapse käsikivi", "Kullaketrajad" jt); 6. Lydia Koidula talendi avastaja ja kujundaja; 7. Faehlmanni Kalevipoja-ainelise töö jätkaja ja eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" looja (ilmus tervikuna esmakordselt 1857 1861 ÕES-i toimetistes). See on eesti rahvuskirjanduse esindustekst, mida on tervikuna tõlgitud saksa, ungari, läti, vene, soome, tsehhi, leedu, inglise, rootsi ja prantsuse keelde.
· ,,Rebane varastab taadi kalad" (Ernst Särgava), ,,Rebane hanekarjas" (Julius Mägiste), ,,Karu maja" (Eno Raud) 3. Novellilaadsed muinasjutud? · ,, 4. Lemmikteemad ja lemmik karakterid (millised on eesti) ? (nimed?) · Hea ja kurja/lahke ja õela/ rumala ja targa/vaesusest rikkuseni vastandamine, kavaldamine, põhiliselt karekteriteks on abivalmis/vaene vaeslaps loomadest rebane, vanapagan ning vaene talutüdruk: ,,Vaeslapse käsikivi" (Friedrich Reinhold Kreutzwald), ,,Vaeslaps ja talutüta" (Juhan Kunder), ,,Ahjualune" (Juhan Kunder), ,,Rehepapp ja vanapagan" (Juhan Kunder) NB! Valida üks imemuinasjutt ja otsida vastavusi ja need kirja panna. Võrrelda Ch Perrault/J.W. Grimm- ,,Punamütsike", ,,Tuhkariinu". (eriti tähelepanu lõppudele) Uinuv kaunitar/okasroosike ja lumivalgeke Charles Perrault (1628-1703) · Prantuse Akadeemia ja kuninga õukonna liige, jurist.
kasvuajal ussitama. Keedeti peamiselt kartuli- ja tangusööke. Meeles tuli pidada veel madisepäeva nädalapäeva ja seda, kust tuul puhub. Põhjatuul ennustas külma kevadet. Sel nädalapäeval ei tohtinud kevadel vilja ega herneid külvata, kapsaid istutada ega kartuleid maha panna - saak pidi kahjulike putukate tõttu ebaõnnestuma. Veel 20. sajandi alguses harrastati Lääne-Eestis ja Saaremaal mitmeid maagilisi kombeid, et vabaneda putukatest. Näiteks aeti käsikivi ringi ehk "jahvatati kärbseid", nii pidid tüütud putukad hävima. Ka on mõnel pool naabrile ukse taha viidud õlest tehtud ja nööri otsa seotud "kärbseid" kui neid ei märgatud edasi teise perre sokutada, siis oli suvel ees suur kärbsenuhtlus ja pererahvas laisk. Nimepäevalised Mattias, Madis, Madi, Matis, Matti, Mats, Mait, Maido, Maidu ja Mäidoa
Võeti kasutusele uusi ehteid, põlluharimisviise. Andmeid eesti kohta leidus 13 saj ,,läti henriku kroonikast" ja 1230 ,,taani hindamisraamat". Sumbküla(majad on keset põldu tihedalt koos), ridakülad, hajakülad(talud üksteisest kaugel) Ilmus uus adratüüp(Rauast), hobused vahetati härgade vastu, võeti kaarsirp kasutusele, talirukis hakkas levima. Alles oli veel Nisu, oder, hernes, kaer. Lõuna-eestis kasvatati kanepit, hakkas levima kolmeväljasüsteem. Käsikivi kasutusel. Rukkikasvatuse Levik, hapendatud taignast tehtud leib. Tegeleti vahenduskaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodav kaup oli hõbe, pronks, raud, sool... vastu Viidi karusnahka ja vaha. Eestis oli 8 maakonda milles oli 45 kihelkonda. Tähtsamaid küsimusi arutati rahvakoosolekutel, eraomanduse kasvuga Kaasnes varanduslik ebavõrdsus, rikkamateks sais esmajoones küla ja kihelkondade vanemad. Relvastuses tähtsal kohal Olid odad, kilbid.
mõistatus- folkloori lühivorm, sõnaline peitepilt, mingi asja, nähtuse, olendi, eseme v tegevuse napisõnaline kirjeldamine ülesandega ära arvata, millest jutt käib. Algul olid mõistatused rituaalsed-maagilised, nüüd pigem taibukuse proovikiviks. Võib olla metafoor, võrdlus või kirjeldav lause. Tänapäeval keerdküsimused, piltmõistatused. 2. Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed. Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed jutud” (Vaeslapse käsikivi, Põhja konn, Tark mees taskus); Kunder „Eesti muinasjutud” („Kass ja hiir”, „Vaeslaps ja talutütar”); Eisen („Kohalised Eesti muinasjutud”); Särgava („Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest”); Jakobson („Siili ja jänese võidujooks”, „Hiir, vähk ja sitikas”). 3. Mis teeb keeruliseks lastekirjanduse mõiste määratlemise? See, et mõisteid „laps” ja „kirjandus” on üldse raske määratleda ja liigitada, samuti tekib
Tavaliselt oli õue keskel suur sõnnikuhunnik, mille peal õiendati ka loomulikke vajadusi. Mööblit leidus tares napilt. Peamised mööbliesemed olid söögilaud koos järidega, kirst või kapp tõivaste hoiustamiseks ning jõukamates taredes veel voodi. Kehvemad talupojad magasid kas ahju peal või põrandale laotatud õlgedel. Tares hoiti katlaid, potte ning muid majapidamisriistu, lõõtsa tule õhutamiseks ning käsikivi. See targebiist tuli võõraste pilkude eest hoolikalt peita, sest talupoeg oli kohustatud jahvatama kogu oma vilja feodaali veskil, tasudes selle eest mativiljaga. Hoopis teistmoodi nägi välja linnakodaniku elamu. Linna elumajad olid enamuses 2-3 korruselised. Alumisel korrusel asus kaupmehe kontor või käsitöölise töökoda. Kui tänava laus võimaldas, ehitas käsitööline maja ette veel väikese müügiputka, kui mitte, siis müüs oma toodangut samast töökojast
Selline laulujärje ettehaaramine nii ühe kui ka teise poolt võimaldas kergemini õiget tooni ja rütmi tabada, et laulu katkestamatult jätkata. Koor oli ühehäälne, välja arvatud Setus, kus eeslauljale on kaks saatehäält, kõrgem (kille) ja madalam (torro). * Sugestiivselt deklameeriti maagilised laulud, enamasti ka muinasjuttude vahelaulud. * Mardilaule lauldi kooris ilma kordamata. * Töölaulude laulmise kohta pole täpseid andmeid. * Käsikivilaule laulis käsikivi keerutaja, mitte aga juuresolijad. * Põhja-Eestis on kohati kiigedel lauldud kahes kooris: esimesed ühes kiige otsas laulsid rea, teised kordasid. 3 Laugaste, E. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, 1975 lk. 126-152 7. Rahvalaulu värss. Meetrika e. värsiõpetus käsitleb värsisüsteeme, rütmi, riimi, värsi liike ning struktuure. Prosoodia on värsiõpetuse see osa, mis käsitleb silbivältust ja rõhusuhteid värsis
leiutatakse siiski vähe. Tähtsamad leiutised, mida ajaloolased omistavad keskajale pärinevad tegelikkuses juba varemast ajajärgust. Siinkohal võib näitena tuua vesiveski, mis arvatavasti pärineb 2. sajandist eKr Illüüriast ja mida roomlased suuresti täiustasid, asendades horisontaalsed rattad vertikaalsetega ja ühendades ülekande abil rataste horisontaalse telje veskikivide vertikaalse teljega. Kuid määravaks jääb siiski käsikivi, mida käitasid orjad või loomad. Selliste vesiveskite esiletõus paigutub 11. ja 14. sajandi vahele. Vesiveskit koos moodsa puidust rakendiga võibki pidada keskaja põhiliseks tehniliseks saavutuseks. Moodne vesiveski võimaldas metallimaake, millest keskajal oli väga suur puudus, sügavamalt maapõuest kaevandada, kuna selle abil suudeti vesi kaevandusest välja pumbata. Samuti võimaldas see sulatusahju ja sepalõõtsa abil rauasulatuse viia uuele tasemele rauamaak
Kõigepealt ei olnud tal atra, millega maas künda, ega kühvlit või labidat, millega seda kaevata; sellele probleemile sai ta lahenduse, tehes endale ise puust labida, mis andis küll ta tööle üsna puise ilme. Kui seeme oli maas, polnud tal äket ning ta oli sunnitud põllu suure ja raske oksaga üle käima. Kui vili kasvama hakkas ja küpseks sai, tuli see koristada, kuivatada ja koju tassida, ära peksta, terad sõkaldsest puhastada ja hoiule panna; ja siis läks vaja käsikivi terade jahvatamiseks ja sõela jahu sõelumiseks, pärmi ja soola taigna jaoks, ja ahju, kus leib küpsema panna. Teda vaevas juba ammu küsimus, kuidas mingil viisil savist anumaid valmistada, sest neid läks tal hädasti vaja. Arvestades kuumust, mis tal igapäev oli, siis selle käes neid kuivatades oleks nad küllalt tugevad ja vastupidavad, oli tal nüüd vaja leida savi. Pika otsimise peale leidiski RC savi, mille ta liivaga segas ning seda siis plätsima hakkas
Peamisteks mööbliesemeteks oli söögilaud ja kirst rõivaste hoiustamiseks. Leidus ka pinke. Paremal järjel talupoegade elamutes leidus ka voodeid. Mõnel pool olid talupojad küllalt jõukad. Jõukamate talupoegade elamud olid ehitatud kindlalt ja hoolega, mis tõttu võisid nad ühes elamus püsida aastasadu. Kehvemad talupojad magasid ahju peal või põrandale laotatud õlgedel. Tares hoiti katlaid, potte ning muid majapidamisriistu, lõõtsa tule ohutamiseks ning käsikivi. Talurahva peamiseks valguseallikaks oli pird. Talupoegade rõivastus Kanti enamasti villasest või linasest kangast halle, pruune või musta värvi rõivaid. Levinumad rõivaesemed olid linasest materjalist püksid, särk ja villane kuub. Talvel lisandus sellele ka lambanahkne üleriie. Nööpide asemel olid sidumispaelad. Taskud puudusid, mistõttu kaasavõetud esemed seoti vööl rippuvasse kukrusse. Nii nagu riided, polnud ka talupoja toidulaud eriliselt kirev.
Valitsus tagab uusi väärtusi loova keskkonna, tööandjad pakuvad mõttekat tööd ja sellele väärilist palka ning töövõtjad oma head tööd. Rasketel aegadel meenuvad meile, kui tähtis on teine inimene ja see kas tal on mersu ei lähe üldse korda. Hoia oma perekonda, oma kaasõpilasi, ammuta tarkust õpetajatelt, ole hooliv ja abistav, siis on põhiväärtused paigas. Edasi saame üheskoos luua uusi väärtusi, saame muuta Eestimaa tugevaks ja järjepidevaks ja meile jäävad alles käsikivi ja rukkileib. David Vseviovi tsitaat "vajame uusi väärtusi" on levinud kõikjale. Kuid millised peaksid olema need uued väärtused, mida vajame? Kas need peaksid olema väärtused vanade probleemide lahendamiseks? Kõik näib olevat Praegune kriis on enesega kaasa toonud väga konkreetse mured ja loonud hirmuäratavad eeldused, mis meid kõikjalt piiravad. Ja selleni on viinud ikka valdavalt vigane rahandus ja majanduspoliitika, mis tulenes
ja palav kõigi nende ütlemata sõnade pärast ... Jaan Kaplinski luulekeel on tihti keeruline, luuletused on pikad ja sügavmõttelised, ning mõeldud pigem täiskasvanutele. Kirjanik on kirjutanud 20. saj. teises pooles, ning mingil määral kajastub seda ka tema loomingus. Kaplinski teostes leiab rohkelt : · Epiteete- ,,jää puhas uneta uni", ,,tumm kollane päikeselaik", ,,sellesama suure halli käsikivi" · Metafoore- ,,laulev liiv", ,,soolane valgus", ,,mägede turjad" · Isikustamist- ,,pervelt aknasse vaatavad pajud", ,,tumm verstapostide rivi", ,,värvid kasvamas", ,,hernetera tants" · Võrdlusi- "valgus sind tabab kui piik", ,,visam kui unustus" Olles lugenud seda luulekogu on võimalik paremini aru saada autori mõtetest ja luuletuse sisust. Natuke rohkem süvenemist ja juba ,,eladki" luuletuses. Minu lemmik luuletuseks antud
ega herneid keeta - need minevat kasvuajal ussitama. Keedeti peamiselt kartuli- ja tangusööke. Meeles tuli pidada veel madisepäeva nädalapäeva ja seda, kust tuul puhub. Sel nädalapäeval ei tohtinud kevadel vilja ega herneid külvata, kapsaid istutada ega kartuleid maha panna - saak pidi kahjulike putukate tõttu ebaõnnestuma. Veel 20. sajandi alguses harrastati Lääne-Eestis ja Saaremaal mitmeid maagilisi kombeid, et vabaneda putukatest. Näiteks aeti käsikivi ringi ehk "jahvatati kärbseid", nii pidid tüütud putukad hävima. Ka on mõnel pool naabrile ukse taha viidud õlest tehtud ja nööri otsa seotud "kärbseid" kui neid ei märgatud edasi teise perre sokutada, siis oli suvel ees suur kärbsenuhtlus ja pererahvas laisk. Keelud: Õmblemine ja nõela kasutamine sigitab palju ohtlikke usse ümbruskonda. Kapsaste, ubade, herneste söömine ussid söövad need muidu suvel ära. 4 DETSEMBER JÕULUKUU Tähtpäev: Toomapäev 21
eeskujuks saksa kirjanik Goethe ja Hoffmanni vastavad teosed. Võrus elades toimetas K aastakümneid ,,Kasulise Kalendri" lisa ja avaldas oma jutte seal.(,,Reinuvader Rebane" ja ,,Mihkel Põllulapp") ,,Eestirahva Ennemuistesed jutud"(1866) muinasjutud. Need muinasjutud on kirjutatud rahvale, keda K tahtis harjutada lugema ilukirjanduslikku ilmalikku proosat ja õpetada austama oma esiveanemate pärnadust. Tuntumad: ,,Puulane ja Tohtlane", ,,Kullaketrajad", ,,Vaeslapse käsikivi" ja ,,Kaksteistkümmend tütart". Lydia Koidula(1843-1886) Jannseni vanim tütar. Luuletuste ja juttude kirjutamist alusats ta ,,Perno Postimehe"juures, kus töötas isa abilisena. Luule Ühte kokku on K kirjutanud umbes 300 luuletust. Tema eluajal ilmunud luulekogud- ,,Waino- Lilled" ja ,,Emmajöe Öpik". ,,Vainulilled"(1866) ,,Kodu", ,,Sügismõtted" ja ,,Kaugelt koju tulles". Peamiselt saksa keelest tõlgitud või mugandatud luuletused looduest, Jumalast ja kodust.
Tavaliselt oli õue keskel suur sõnnikuhunnik, mille peal õiendati ka loomulike vajadusi. Mööblit leidus tares napilt. Peamised mööbliesemed olid söögilaud koos järidega, kirst või kapp rõivaste hoidmiseks ning jõukamates taredes veel voodi. Kehvemad talupojad magasid kas ahju peal või põrandale laotatud õlgedel. Tares hoiti katlaid, potte ning muid majapidamisriistu, lõõtsa tule ohutamiseks ning käsikivi. See tarberiist tuli vooraste pilkude eest hoolikalt peita, sest talupoeg oli kohustanud jahvatama kogu oma vilja feodaali veskil, tasudes selle eest mativiljaga. Inimeste elurütm olenes peaaegu loomulikust valgusest. Hommikul oldi koos paikesega jalul ja pimeduse saabudes hakati seadma magamiseks. Valgustusega oli lugu kehv. Vahaküünlad olid kallid ja nende põletamist võisid endale lubada vaid kirikud ning feodaalid. Linlased ajasid läbi õlilampide ning haisvate rasvaküünaldega
mille infrastruktuuri kasutati edasiste vallutuste tarbeks opus - (lad.k. 'töö') Rooma nimetus mosaiigi- või müüriladumise erinevatele tehnikatele orkestra poolringikujuline auditooriumi ja lava vaheline ala Rooma teatris, kus istusid senati liikmed jm tähtsamad tegelased palissaad tõke tihedalt üksteise kõrvale maasse rammitud, teravdatud ülaosaga palkidest panificium - leivaküpsetuskoda pistrinum veski või käsikivi Rooma leivaküpsetuskojas portae hospitales nn. külalisteuksed, uksed mõlemal pool scaenae frons'i keskmist ust portus post scaenas postscaena taga olev portikus Rooma teatris posticum teenijate ja orjade sissepääs Rooma elamus postscaenium scaenae taga olevad ruumid Rooma teatris praecinctio horisontaalne käigutee caveas istumistsoonide vahel pretoorium algselt Rooma sõjaväe peastaap, sõjaväe ülemjuhataja telk keset castra't, kuid
Ringmängulaulud ja CD. 2000 48 KIRJANDUS KASUTATUD KIRJANDUS Alunurm, A. Minu Eestimaa raamat. Tln. 1999 Eespere, R., Vikat, M., Klaas, M. Laulik 1.-2. klassile. Tln. 1993 Eesti Toitumisteadlaste Selts. Toidusoovitused. Tln. 1998 Eisen, M.J. Eesti vanasõnad. Tln. 1993 Kaljuste, H. Üldhariduskooli muusikaõpetuse eriklassi laulik II. Tln. 1981 Kreutzwald, Fr.R. Vaeselapse käsikivi. Tln. 1975 Leiman, L., Pärn, E. Viljast leivani. 2002 Liivak, M. Kaks sammu sissepoole. Ringmängulaulud ja CD. 2000 Maser, M. Ole enda ja teiste vastu hea ja tähelepanelik Trt. 2003 Masing, V. Jätku leiba! Tln. 1995 Pilt, V. Eesti rukki raamat. Tln. 2002 Pitsi, T., Täht, R., Vaask, S. Rukkileib meie laual. 1999 Rummo, T., Rute, M., Valgma, A. Kodulooline lugemik koolile I, II. Tln. 1995 Saar, O. Mis värvi on kodu. Tln. 1975 Vladimirov, A. Maailm püsib viljateral. Tln. 1988 www.doctus.ee
-linnud märksa sagedasemad kui metsloomad ja -linnud, kalad, putukad jt. Populaarsuse "top- kümnesse" mahuvad veised, hobused, lambad-oinad, kanad-kuked, sead, koerad, hiired-rotid, karu, hunt ja kitsed-sokud. Veistest on kõige levinum kujund härg. See tähendab reeglina midagi suurt, tähendust täpsustavad härja tegevused, asukohad ja asendid, värvid, häälitsused jm. lisandid. Hall härg tähendab kõige sagedamini veskit või käsikivi, nt. Hall härg, hangus sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile (tuuleveski), peale selle ka mõnesid toidunõusid, toite jm. (nt. õllevaati või putru). Must härg on mõistatustes (nagu ka maailma folkloorides üldse) üsna tuntud stereotüüp, Eestis on tal tihti m- algulise sõnaga iseloomustatud (mugulad v. mügarad v. mugalised vmt.) sarved, mis tähendavad vahel midagi reaalset, nt. tuuleveski tiibu või lambaraudade käepidemeid, vahel aga aitavad muuta
aladele, kus neid hakati nim gallialasteks. Niisiis olid keldid enda kätte haaranud suure osa Kesk- ja Lõuna- Euroopat. Keltide majanduselu Edukus rajanes suurelt jaolt rauatootmisel ja keldi seppade osavusel. Nende valmistatud relvad, rauast tööriistad jm esemed olid hinnatud kaup isegi roomlaste juures. Rauasepise tundmine võimaldas panna puitterale rauast ümbrise. Viljalõikusel kasutati raudvikatit sirbi kõrval. Hakkasid kasutama ringiaetavat käsikivi. Rooma vallutus Pärast Gallia vallutamist asus Rooma oma võimu põhjasuunal laiendama mandrilt saarele. Aastal 43 maabusid Rooma väed Briti rannikul. Vastuastunud katuvellaunide vägi purustati ja Rooma sai endale uue provintsi Britannia. Keldid osutasid roomlastele siiski veel tõsist vastupanu. Nad võitsid tagasi mitmeid linnu, kuid vaenlast maalt välja ei suudetud ajada. Pärastine Rooma asevalitseja lasi ehitada läbi kogu saare kulgeva kindlustusvööndi
Õue peal oli suur sõnnikuhunnik, mille peal loomad oma loomulikke vajadusi rahuldasid (Talupoja elamu: Vikipedia). Mööblit leidus tares napilt. Peamised mööbliesemed olid söögilaud, kirst või kapp rõivaste hoidmiseks ning rikaste perede taredes veel voodi. Kehvemad talupojad magasid kas ahju peal või põrandale laotatud õlgedel. Tares hoiti katlaid, potte ning muid majapidamisriistu, lõõtsa tule õhutamiseks ning käsikivi. See tarberiist tuli võõraste pilkude eest hoolikalt peita, sest talupoeg oli kohustanud jahvatama kogu oma vilja feodaali veskil, tasudes selle eest mativiljaga (Talupoja elamu: Vikipedia). Talupoegade elujärg oli keskajal küllaltki vilets. Raske töö, viletsad saagid ja suured koormised ei andnud võimalust elutingimusi parandada. Inimeste elurütm olenes peaaegu terve elu loomulikust valgusest. Hommikul oldi koos päikesega jalul ja pimeduse saabudes hakati end seadma magamiseks.
sunnismaised talupojad pärisorjad; võimalus linna pageda, muidu maa-alalt ei tohtinud lahkuda 5. Suurbritannia rahvad indoeurooplased piktid keldid 10.-6.saj eKr üle kogu Lääne-Euroopa, Lõuna-Euroopa ja Kesk-Euroopa belgid sisseränne kuni 1.saj pKr katuvellaunid 1.saj I pool rauatootmine, keldi sepad rauast ümbrisega ader, adranuga, raudvikat, käsikivi 43 roomlased Caesar uus provints Britannia (Londinium) 60-61 belgide, keltide suur ülestõus (ebaõnnestus) Hadrianuse vall 2.saj (asevalitseja Agricola käsul) Antoniuse vall 100km põhjapool (keiser Antonius Pius) 5.saj Anglosaksid: angled, jüüdid, friisid, saksid iiri, gaeli e soti, mänksi, kõmri e uelsi, korni ja bretooni keeled 9.saj tõusis esile Wessexi kuningriik 829 Wessexi kuningas Egbert Inglise kuningriik
mis seal sees leida on"); · Kreutzwald oli viljakas kirjanik, kes mugandas saksa keelest eestlaste jaoks õpetlikke jutukesi ("Viinakatk", "Kilplased", "Reinuvader Rebane" jt); · Kreutzwald kasutas jutuloomingu alusena eesti muinasjutte, olles selles valdkonnas teerajaja nii sündis muinasjutukogumik "Eesti rahva ennemuistsed jutud", mis sai eestlaste hulgas väga populaarseks ("Vaeslapse käsikivi", "Kullaketrajad" jt); · Lydia Koidula talendi avastaja ja kujundaja; · Faehlmanni Kalevipoja-ainelise töö jätkaja ja eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" looja (ilmus tervikuna esmakordselt 1857 1861 ÕES-i toimetistes). See on eesti rahvuskirjanduse esindustekst, mida on tervikuna tõlgitud saksa, ungari, läti, vene, soome, tsehhi, leedu, inglise, rootsi ja prantsuse keelde. Aastad: 13. saj Henriku Liivima kroonika 13. saj Taani hindamisraamat
Tavaliselt oli õue keskel suur sõnnikuhunnik, mille peal õiendati ka loomulike vajadusi. Mööblit leidus tares napilt. Peamised mööbliesemed olid söögilaud koos järidega, kirst või kapp rõivaste hoidmiseks ning jõukamates taredes veel voodi. Kehvemad talupojad magasid kas ahju peal või põrandale laotatud õlgedel. Tares hoiti katlaid, potte ning muid majapidamisriistu, lõõtsa tule ohutamiseks ning käsikivi. See tarberiist tuli vooraste pilkude eest hoolikalt peita, sest talupoeg oli kohustanud jahvatama kogu oma vilja feodaali veskil, tasudes selle eest mativiljaga. Inimeste elurütm olenes peaaegu loomulikust valgusest. Hommikul oldi koos paikesega jalul ja pimeduse saabudes hakati seadma magamiseks. Valgustusega oli lugu kehv. Vahaküünlad olid kallid ja nende põletamist võisid endale lubada vaid kirikud ning feodaalid. Linlased 7
valgevenelased ja põhjaukrainlased. Niisuguse leiva valmistamise traditsioon oli piiritletud paikkonnaga ja need piirid on püsinud tänapäevani. Kuigi sõnad ,,leib" ja ,,tainas" olid läänemeresoome keeltes nähtavasti tuntud juba enne ajaarvamise vahetust, omandas ,,leib" hapendatud tainast valmistatud rukkileiva tähenduse alles esiaja lõpul, mil põhiliseks teraviljakultuuriks muutus talirukis. Tõenäoliselt pole juhus, et just sel ajal hakkas meil uudse tööriistana levima käsikivi, mis leidis kasutust ennekõike leivajahu jahvatamisel (Moora, 1991). Hapendatud rukkileib kujunes aastasadade jooksul talurahva peatoiduks. Seda küpsetati rehetoa ahjus korraga mitmeks nädalaks. Vanema traditsiooni jätkuna küpsetati küdeva ahju suul leivatainast paistekakke. Nii nagu teistel põldu harivatel rahvastel, on ka eestlastel sõna ,,leib" omandanud toidu ja elatise üldise tähenduse.
Viletsad elutingimused. Enx leiab, et: mitte inimese teadvus ei määra nende olemist, vaid ühiskondlik olemine määrab nende teadvuse. Enx on mõjutatud uuspopulaarsest looduslikust teooriast, darvinismist. Meie olemine on eelkõige materiaalne olemine, sellest tuleneb kõik muu. Alati kui toimub muutumine teadvuses, siis esmalt on muutus materiaalses baasis (sotsiaalne staatus nt). X leiab, et teadvus on ühiskondlik produkt. X räägib sotsiaalsest kausaalsusest kui käsikivi andis meile feodaalühiskonna, siis auruveski annab tööstuskapitaliga ühiskonna. Tootmisvahendid kujundavad inimestevahelisi suhteid. Kultuur kõige üldisemas mõttes teenib alati valitseva klassi huve. Valitsevad need, kel on kõige rohkem tootmisvahendeid. Ühiskond on klassiühiskond.Valitsevad klassid ja rõhutud klassid. Ta on seisukohal, et religioon on inimese produkt. Religioon see on oopium rahvale. X räägib ka võõrandumisest. Inimene on võõrandunud tööst
käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis. Normannidena tunti viikingeid Lääne-Euroopas (sõnast "põhi"), seevastu Ida-Euroopas olid nad varjaagid. 5. Suurbritannia (§8): kuidas on arengut mõjutanud keldid, roomlased, anglosaksid, normannid. Hadrianuse vall, Hastingsi lahing, kuningas Arthur, William Vallutaja Keldid jõudsid Suurbritanniasse umbes 10 saj e.Kr, keldid olid osavad rauakasutajad. Nende relvad, ehted ja tööriistad olid hinnas igalpool. Täiendasid atra, leiutasid käsikivi ja vikati. Roomlased jõuavad saarele 1. saj p.Kr Caesariga eesotsas. Ehitakse Hadrianuse vall - läbi kogu saare kulgev kindlustusvöönd. Roomlastel tekkis kontakt kelti, kuid ei suutnud romaniseeruda neid nii nagu gallialasi. Roomlaste tugipunktideks on nende linnad ja asulad. Rooma riik kutsus leegionid 5. saj väed Britanniast ära. 5. saj toimub germaani hõimude massiline tungimine Britanniasse, (anglid, saksid, jüüdid), roomlastest vabanenud keldid osutavad visa vastupanu. 7
Kristallkingake","Pöialpoisike" * Hans Christian Andersen "Väike merineitsi","Vankumatu tinasõdur","Inetu pardipoeg","Lumekuninganna", ,,Pöial- Liisi”. *Vennad Grimmid "Vahva rätsep" ,"Okasroosike" ,"Hans ja Grete" ,"Rapuntsel" ,"Breemeni linna moosekandid" Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed. *F. R. Kreutzwald „Eesti rahva ennemusitsed jutud“„Udumäe kuningas“„Vaeslapse käsikivi“,„Põhja konn“ *Juhan Kunder „Eesti muinasjutud“ 5 *Ernst Peterson Särgava „Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest“ *August Jakobson ,, Ööbik ja vaskuss” Nimetage realistlikke peremudelit käsitlevaid lasteraamatuid (+autorid). Siiri Laidla “Sandra kevad ja suvi” soojalt on osatud rääkida ema-tütre elust pärast isa lahkumist. K.
Tavaliselt oli õue keskel suur sõnnikuhunnik, mille peal õiendati ka loomulike vajadusi. Mööblit leidus tares napilt. Peamised mööbliesemed olid söögilaud koos järidega, kirst või kapp rõivaste hoidmiseks ning jõukamates taredes veel voodi. Kehvemad talupojad magasid kas ahju peal või põrandale laotatud õlgedel. Tares hoiti katlaid, potte ning muid majapidamisriistu, lõõtsa tule ohutamiseks ning käsikivi. See tarberiist tuli vooraste pilkude eest hoolikalt peita, sest talupoeg oli kohustanud jahvatama kogu oma vilja feodaali veskil, tasudes selle eest mativiljaga. Inimeste elurütm olenes peaaegu loomulikust valgusest. Hommikul oldi koos paikesega jalul ja pimeduse saabudes hakati seadma magamiseks. Valgustusega oli lugu kehv. Vahaküünlad olid kallid ja nende põletamist võisid endale lubada vaid kirikud ning feodaalid. Linlased ajasid läbi õlilampide ning haisvate rasvaküünaldega
tasusid teorenti. 1.5 Suur-Britannia rahvaste kujunemine Keldid Suurim sisseränne Britanniasse algas 10ndal saj. e.Kr. Britannia saartele ja hiljem Iirimaale sundis Kelte asuma Germaanlaste surve. Keltide majanduse edukus rajanes raua tootmisel ja seppade osavusel. Keldid hakkasid adrale panema rauast tera. Keltide ilusaks leiutiseks oli adranuga. Hakati kasutama raudvikatit, mis tegi võimalikuks heina varumiseks. Jahvatamisel hakati kasutama ringiaetavat käsikivi. Rooma vallutus 43a. maabusid rooma väed Briti rannikule ja Britanniast sai Rooma provints. Rooma asevalitseja Agricola lasi ehitada läbi kogu saare kindlustusvööndi. Keiser Hadrianuse ajal ehitati see tugevate kindlustega kaitsevalliks. Keldid ei läinud üle ladina keelele. Anglosaksi vallutus 5nda saj. keskpaigast algas Germaani hõimude massiline sissetung Britanniasse. Oma keele säilitasid Keldid Iirimaa, Sotimaa, Wales, Männisaarel ja Cornwall. Edela-Inglismaal tekkis
Seinte ääres olid põrandast kõrgemad muldplatvormid istumiseks ja töötegemiseks. Need hoidsid ka sooja, sest külm liikus piki platvormide vahelist kanalit. Viikingiaeg - eluasemed Tähtsamad esemed olid tekstiilist ja nahast padjad ja tekid ning katted. Olid ka erineva suurusega lukustatavad kirstud, karbid, järid ja riiulid. Lauda ei olnud. Söödi ja joodi maas istudes. Magati eraldi orvides või põrandal. Majapidamises olid teljed ja käsikivi. Viikingiaeg - eluasemed Rikkama rahva majakraam oli sarnane, kuid uhkem ja kaunim. Joodi õlut, mõdu, veini, piima. Söödi erinevalt töödeldud liha, kala, leiba, putru, köögivilju, marju, puuvilju ja pähkleid. Rikkamate inimeste majades olid ka skaldid, kes luuletasid või kandsid ette lugulaule. Viikingiaeg - ühiskond Sotsiaalsed lõhed olid ühiskonnas suured. Naised oli kõrge staatusega. Näiteks on naistehauad samasugused kui meestehauad
ega herneid keeta - need minevat kasvuajal ussitama. Keedeti peamiselt kartuli- ja tangusööke. Meeles tuli pidada veel madisepäeva nädalapäeva ja seda, kust tuul puhub. Sel nädalapäeval ei tohtinud kevadel vilja ega herneid külvata, kapsaid istutada ega kartuleid maha panna - saak pidi kahjulike putukate tõttu ebaõnnestuma. Veel 20. sajandi alguses harrastati Lääne-Eestis ja Saaremaal mitmeid maagilisi kombeid, et vabaneda putukatest. Näiteks aeti käsikivi ringi ehk "jahvatati kärbseid", nii pidid tüütud putukad hävima. Ka on mõnel pool naabrile ukse taha viidud õlest tehtud ja nööri otsa seotud "kärbseid" kui neid ei märgatud edasi teise perre sokutada, siis oli suvel ees suur kärbsenuhtlus ja pererahvas laisk. Keelud: Õmblemine ja nõela kasutamine sigitab palju ohtlikke usse ümbruskonda. Kapsaste, ubade, herneste söömine ussid söövad need muidu suvel ära.
Sügis talus Mina ja keskkond Vaatlus: · Sügistööd (kartuli võtmine, vilja koristamine). · Vana aja tööriistad. · Teraviljad (rukis, nisu, oder, kaer). · Karaski küpsetamine (eelnevalt ahju vaatlus ning võrdlemine tänapäeva ahjudega). Keel ja kõne · Sõnavara (Laps kasutab kõnes inimesi ja inimese tegevust iseloomustavaid sõnu). · Tunneb ära muinasjutu kui kirjanduszanri (Vaeslapse käsikivi, Külaliste leib). · Karaski retsepti lugemine või kirja panemine. Matemaatika · Viljaterade sorteerimine hulkadeks. · Viljaterade loendamine. Kunst · Karaski pätsi voolimine. · Soolatainast sügisandide voolimine ja värvimine. Muusika ja liikumine · Liikumismäng ,,Me lähme rukist lõikama" Aastaajad Kestvus: nädal (v. erinevatel aastaaegadel) Vanus: 4-6.a Vahendid: tahvel, postik, käärid, paber, krepp paber, liim, nukk Mai
2. - mt. ehk Leemet sündis tegelikult külas, nad olid sinna kolinud isa soovil, emale ei meeldinud leib, kutsus seda solgiks, pidas seda eputamise asjaks, isa tahtis aga olla uue aja inimene ja seega külas elada, tegeleda viljakasvatusega, töötada ja süüa leiba nagu võõramaalasedki, Vootele oli jutustanud Leemetile, kuidas isa oli metsas elades kade olnud külaelanike ja nende elu ning uhkete tööriistade peale, külla kolides ehitati endale tare, saadi põllumaa ja sirp ning käsikivi, isa õppis saksa keelt ja tegi odrakörti, Leemet oma isa ei mäletanud - emale külaelu ei meeldinud ja ta käis metsas ringi luusimas, kui isa põldu kündis, kohtas kord karu, kellele läbi aegade oli naistel olnud raske vastu panna, olid armukesteks, mõmisesid kõrva, karu käis emal külas, räägiti juttu ja Leemeti õele Salmele tõi karu mett, kord sattus isa emale ja karule peale, kui nad koos sängis olid, ussisõnu ta külaelu tulemusel
annaabi.ee 
