Ukraina Üldinfo Asub Euraasias, Euroopas Mustast merest põhja, kirdes Aasovi meri, mujal maismaapiir Pindala 603 700 km² Rahvaarv 46,7 mlj 77 in/km² 73% ukrainlased, 22% venelased, 4% muud rahvad, 1% juudid Naaberriigid Venemaa, Valgevene, Poola, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Moldova ja Türgi Jaguneb 24 oblastiks Pealinn Kiiev, elab 2,7 mlj inimest Teine suurem linn on Sevastopol Majandus Impordib kangaid, keemiatooteid, toiduaineid ja metalle Ekspordib nisu, kartuleid, toiduaineid, tarbeesemed, põllumajandus ja tööstusmasinaid, musti metalle, keemiatooteid, rõivad ja jalatseid Toodetakse kütuseid Rahvuslikku kogutoodangut arvestades 55. kohal Ühe inimese kohta 700 USD Inflatsioon 22,7% Rahaühik on grivna Kultuur Idaslaavi rahvas Põhiliselt õigeusklikud, vähesed katoliiklased Riigikeel on ukraina ...
Löwenruh` tiik 4500 aasta eest taandus viimast Valdai jäätumisaega meenutav liustiku järv ning vabanes praegu Lilleküla tasandikuks nimetatud ala. Algselt kasutati märjapoolset maa-ala heinamaana, hiljem kinkis Rootsi kuninganna Kristina selle piirkonna raele. Tänutäheks nimetasid linnakodanikud selle Kristiinentaliks (Kristiina oruks). Kuninganna käsul tükeldati maa-ala 56 ühesuuruseks tükiks, kuhu hakkasid kerkima uhked suvemõisad. Hilisema Löwenruh` suvemõisa kohal asus Staalborn Evesti nimeline häärber. Kui vene väed Põhjasõja ajal Tallinnale lähenesid, käskis asekuberner Diedrich Friedrich Patkull kõik suvemõisad põletada. Pärast Uusikaupunki rahu allkirjastamist ja suurematest sõjahaavadest kosumist, hakati suvituskohti taas üles ehitama. 18.sajandi keskel kerkisid endisele Kristiine heinamaale uued suvemõisad koos parkidega Löwenruh`, Cederhilm`s Höfchen, Natalienthal, Wittenhof jpt. ...
Bolivari Vabariik Venezuela Venetsueela Roman Voisnis Tartu Kunstikool 2009 Lipp Vapp Asukoht Üldinfo Asukoht: LõunaAmeerika põhjaosas Pealinn: Caracas Riigikeel: hispaania Riigikord: föderaalne vabariik President: Hugo Chavez Pindala: 916 445 km² Rahvaarv: 28 199 822 ( 2008) Rahvastiku tihedus: 30.2 in/km² Rahaühik: bolivar Ajavöönd: UTC 4:30 Hümn: Gloria al Bravo Pueblo Religioon: katoliiklus Hugo Chavez Bolivar Tüüpilised Venetsueela autod Caracas on Venetsueela suurim linn ja pealinn asutatud 25.juuli 1567 linnapeaks on Antonio Ledezma pindala on 1930 km² elanikke on 2 762 259 (2001), tihedus 1. 431,5 in/km² Caracases on viis haldusüksust: Baruta ,El Hatillo,Chacao,Libertador ja Sucre Keskmine temperatuur ...
Hüatsintsiniaara Anodorhynchus hyacinthinus Mari Tuisk Juurikaru Põhikool 2007 Pildid Iseloomulikud omadused: kuni 1 m pikkune kuni 1,6 kg üleni koobalt sinine kohati tumedam kohati heledam tiivapikkus on 36,5 cm Toiduks on troopilised puuviljad ja limused Levila Hüatsint-siniaara asustab madalikel kasvavaid vihmametsi Levib Põhja- ja Kesk- Brasiilias, Loode- Paraguias ja Ida-Boliivias Pesitsemine Pesitsusaeg algab juulis ja lõpeb detsembris Pesa asub tavaliselt mõnes puuõõnes Mune 2-3 haudumine 27-30 päeva Kasvatavad ainult üles 1 p...
Prezevalski hobune e. Aasia metshobune Mari Tuisk Juurikaru Pk 8. klass November 2006 Tunnused · tüvepikkus 220-280 cm, · õlakõrgus 120-145 cm · kaal 200-300 kg. · kehaehituselt jässakas · lühikese saba ja lühikese püstise lakaga, · Värvuselt võik Pildid Muud huvitavat · Tiinus: 310-370 päeva · Poegi: 1 harva 2 · Mõnisada isendit · Maailma Punases raamatus Levila Levila: Mongoolia ja Lääne Hiina Elupaik: kuiv tasandik või Aasia steppides Kohastumied · Suured kõrvad keha jahutamiseks · Tihe ja paks karvastik · Pikk saba Krookus Mari Tuisk Juurikaru Pk 8. Klass November 2006 Tunnused · Kasvab päikesepaistelises kohas · Perekond võhumõõgalised · 10 15 cm · Lehed kitsad ja juurmised Pildid Muud huvitavat · U. 80 liiki · Aretatud sadu sorte · Enamus liike õitseb kevadel · Mõningad liigid õitsevad ka sügisel Levila · Kaukaasias, Vahemeremail ja Väike- ja Kesk Aasia ...
Sissejuhatus Brunei asub Kagu-Aasias Kalimantani saare põhjaosas Lõuna-Hiina mere rannikul ning on ümbritsetud Malaisiaga. Brunei territoorium jaguneb kahte ossa, mida teineteisest eraldab Malaisia Sarawaki osariigile kuuluv koridor. 97 protsenti rahvast elab suuremal, lääne poolsel alal, kui ainult 10 000 inimest elab mägises, ida poolsel alal. Kliima on ekvatoriaalne, aasta keskmine temperatuur on 27-28°C. Sademeid langeb aastas 2000- 3000 mm. 2/3 maa-alast kasvab vihmamets, rannikul esineb mangroove. Brunei majandus põhineb nafta ja maagaasi tootmisel ning töötlemisel. 99% riigi tuludest tuleb toornafta, naftatoodete ja maagaasi ekspordist. Kuna riik on suhteliselt väike, 330 700 elanikku, on tänu suurele naftaekspordile elatustase väga kõrge. Peale nafta ja maagaasi eksporditakse veel kautsukit ja vürtse. Oluliseks võib lugeda veel ka kalapüüki ning kohalikul toormel baseeruvat metsa- ja puidutööstust....
1) Miks 1970-ndatel aastatel hakkas välja kujunema infoühiskond? Too välja vähemalt 3 eeldust, mis tagasid infoühiskonna arengu. Eeldused olid:Sidetaristu kujunemine,tööstustööliste osakaal suurenes, tehnoloogilised uuendused 2) Millised protsessid maailmas võimendusid tänu uute ühiskondlike suhete kujunemisega? Too välja enda meelest 3 olulisemat tagajärge, mis mõjutavad majanduse arengut infoajastul. Tagajärjed olid: Globaliseerumine arengumaades ei maksta õiglast hinda, arenenud maad kasutavad arengumaa tööjõudu, esineb ka inimõiguste rikkumisi ning ebahumaanseid töötingimusi ja tööelu. Annab võimaluse “skeemitada” maksudega ning neid ei pruugi saada ettevõtte koduriik, vaid hoopis võõrriigid, mistõttu ei pruugi riigid saada õiget maksulaekumist, tuues seeläbi riikidele kohati lisakulusid ja ka majanduslikku kahju. Ettevõtlusklaster - ettevõtted peavad teg...
A nalüüsi sündimust ja suremust mõjutavaid tegureid arenenud riikides ja arengumaades, vormista vastus tabelina SÜNDIMUS: Arengumaad Arenenud riigid Rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus Rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus on enamasti halb on pigem hea Traditsioonide järgimine/ Religiooni Traditsioonid on tagaplaanil (suurem sekkumine isikuvabadus) Meditsiini kättesaadavus (tihti halb) Meditsiini kättesaadavus on hea Laste üleskasvatamine on odavam kui Laste kasvatamine on kallim arenenud riikides Partner on enamus juhtudel pere poolt peale Partner valitakse ise surutud Naiste õiguste ebavõrdsus ( naised enamasti Naiste õigused on suuremad ( saavad ise peavad lapsi saama) otsustada kas soovivad lapsi või ei) SUREMUS: Ar...
BIOSFÄÄR 2.1 Millist tüüpi murenemine on ülekaalus kõrbetes? Füüsikaline murenemine, sest kliima on kuiv ja temperatuuri kõikumine on suur 2.2. otsustage, kas väide on t6ene v6i viäär. pdhjendage oma otsust. Tõene/väär vihmametsas on ülekaalus keemiline murenemine- see on tõene, sest niiske ja kuum kliima soodustab keemilist murenemist 2.3. Selgitage temperatuuri ja sademete hulga mõju keemilisele murenemisele. Temperatuuri mõju- Keemiline murenemine on intensiivsem soojas ja niiskes kliimas, sest kõrgete temperatuuridega on keemilised protsessid intensiivsemad. Sademete hulga mõju- sademed mõjutavad mulla taimestikku ja mullaelustikku 2'4 Millised järgmistest viädetest iseloomustavad füüsikalist murenemist ehk rabenemist? Kaks tõest väidet tähistage X-ga. Ühtlaselt kõrge temperatuur ja niiskus kiirendavad protsessi. X ulatuslikud ööpävased temperatuuri kõikumised kiirendavad protsessi. Protsessi ...
Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; ...
Metsandus ja puidutööstus · Eesti asub parasvöötme metsavööndis ja üks meie tähtsamia majandusharusid on metsandus, mida loetakse hankiva majanduse haruks · Metsandus tegeleb metsade majandamisega ja kasutamisega (metsaraie, puidu väljavedu, esmane töötlemine) · Eesti on metsarikkamiad riike Euroopas · Sööti jäänud põldudele kasvavad kask, haab ja hall lepp · Majanduslikust seisukohast on kõige väärtuslikumad okasmetsad, kuid nende osatähtsus on langenud poole võrra. · Enne langetamist peab mets olema 60-80 aastat kavanud, alles siis saab väärtuslikku ja mitmekülgselt kasutatavat puitu. · Metsade majandamine tähendab nende väetamist ja kuivendamist, metsaistutust, võsa- ja harvendusraiet ning palju muid töid · puid ei tohi raiuda juhuslikult, vaid nii, et raie ja juurdekasv oleksid tasakaalus ning mets jõuaks perioodiliselt taastuda. · Metsatööstus on puidutööstuse ...
Albaania Pealinn: Tirana Andorra Vürstiriik Pealinn: Andorra la Vella Austria Pealinn: Viin Belgia Pealinn: Brüssel Bosnia ja Hertsegoviina Pealinn: Sarajevo Bulgaaria Pealinn: Sofia Eesti Pealinn: Tallinn Hispaania Pealinn: Madrid Holland Pealinn: Amsterdam Horvaatia Pealinn: Zagreb Iirimaa Pealinn: Dublin Island Pealinn: Reykjavik Itaalia Pealinn: Rooma Kasahstan Pealinn: Astana Kosovo Pealinn: Pristina Kreeka Pealinn: Ateena Leedu Pealinn: Vilnius Liechtenstein Pealinn: Vaduz Luksemburg Pealinn: Luxembourg Läti Pealinn: Riia Makedoonia Pealinn: Skopje Malta Pealinn: Valletta Moldova Pealinn: Chiþinu Monaco Pealinn: Monaco Montenegro Pealinn: Podgorica Norra Pealinn: Oslo Poola Pealinn: Varssavi Portugal Pealinn: Lissabon Prantsusmaa Pealinn: Pariis Rootsi Pealinn: Stockholm Rumeenia Pealinn: Bukarest Saksamaa Pealinn: Berliin San Marino Pealinn: San Marino Serbia Pealinn: Belgrad Slovakkia Pealinn: Br...
VAIKNE OOKEAN Vaikne ookean Vaikne ookean on maakera kõige suurem ookean. Ta asub Aasia, Austraalia, Antartika ja Ameerika vahel. Vaikse ookeani pindala on 179, 68 miljonit km. Vaikne ookean on maakera suurim, vanim ja sügavaim ookean. Ligi pool ookeani põhjast on täiesti tasane (umbes 4 km). Vaikse ookeani suurim sügavus Mariaani süvikus ehk teise sõnaga Challengeri sügavik on üle 11 km. Vaikne ookean asub nii palav- kui ka parasvöötmes.Vaikne ookean on maakera saarerohkeim ookean. Aasia idarannikul möllavad sageli troopilised taifuunid. Sagedamini kui teistel...
4. KONTROLLTÖÖ PEDOSFÄÄR 1. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri,vee,õhu ja elusorganismide toimel. Murenemiskoorik- maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguridest. Rabenemine e. Füüsikaline murenemine- kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Porsumine e. Keemiline murenemine- kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel. Lähtekivim mullateaduses kivim, mille murenemise saaduseks on osa tema kohal olevast mullast. Muld- maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid...
Kokkuvõtlik kordav töö looduslike vööndite kohta 1.Selgita mõisted: KES, KUS, MIS? GARIIG – Torkiv lähistroopiline võsastik Prantsusmaal. TORNAADO – Torkiv lähistroopiline võsastik Hispaanias. LJAANO- on tasane troopiline rohtla Lõuna-Ameerika idaosas. TOMILLAAR – Vahemereline põõsastik Hispaanias KAMPO- on troopilised ja lähistroopilised rohtlad Lõuna-Ameerika kaguosas. CHAPARRAL – Vahemereline põõsastik hispaanias, Põhaja-Ameerikas, Türgis ja Californias MAKJA – vahemereline põõsastik Itaalias, Lõuna-Afrikas ja Lõuna Prantsusmaal. FRÜÜGANA –Vahemereline põõsastik Kreekas. MALLEE –Vahemereline põõsastik Austraalias. BRIGALOW – Vahemereline põõsastik Austraalias. EPIFÜÜT - ehk pealistaim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata. ORKAAN – ehk taifuun Kariibi meres. MANGROOV - puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. 2. Nimeta savannitaimedele iselo...
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Pagar-Kondiiter 1 Lisette Tohus GEOGRAAFIA Austraalia End la Pesti OLUSTVERE 2013 Sisukord Sissejuhatus Austraalia on üks põnevamaid ning huvitavamaid kohti maailmas. Rohelise mandri üks suurimaid väärtusi on tema loomulik ilu. Siit võib leida kordumatuid randu, Suure Vallrahu, Austraalia lopsakaid vihmametsi ning sisemaal laiutava punase pinnasega kuiva Outback`i. Aset leiavad nii vormelivõistlused kui ka tennisevõistlus `Australian Open`. Valisin teemaks Austraalia, kuna mind on väga paelunud austraalia loomad ja loodussaated, ning otsustasin, et teen lähemalt tutvust selle riigiga. Üldinformatsioon Austraalia (Austr...
Tundrad - lagedad metsatud alad 2. Miks ei kasva tundras puid? Mullas ei ole piisavalt vett ja mineraalaineid ning klm on. 3. Talvel klmunud pinnast nimetatakse meil keltsaks. Mille poolest erineb igikelts keltsast? Igikelts on pidevalt klm aga kelts sulab. 4. Mrgi skeemile igesse kohta: pidevalt klmunud kiht ehk igikelts, suvel osaliselt lessulav kiht, klmumata pinnas. .palju madalaid jrvekesi suvel osaliselt lessulav kiht .raske kaevata .pinnas niiske ------------------------ .muld huke, huumusvaene, pidevalt klmunud kiht ehk igikelts turbane ja liigniiske ------------------------ klmumata pinnas ------------------------ 5.a) Leia riigid, mis jvad tundravndisse. Kan...
Guinea-Bissau vabariik geograafia referaat Eliisa Orle 10A 7. november 2012 Juhendaja: Raivo Raam Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Riigi üldandmed 5. Kliima, loodusolud, geograafiline asend 6. Rahvastik, majandus 7. Põnevaid fakte 8. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Guinea-Bissau, õige nimega Guinea-Bissau Vabariik on riik Lääne- Aafrikas. Ainult 14 % selle riigi elanikkonnast räägib riigi ametlikku keelt ehk portugali keelt. Põhilised religioonid on Aafrika traditsioonilised religioonid ja Islamiusk, on ka kristlaste vähemus. Riigi üldandmed: Pealinn: Bissau Pindala: 36 125 km2 Rahvaarv: 1 611 000 (2009) Rahvastiku tihedus: 44,1 in/km2 Riigikeel: portugali Rahaühik: Kesk-Aafrika frank (XOF) Ajavöönd: maailmaaeg SKT elaniku kohta: 1100 President: Manuel Serifo Nhama...
Eesti-sisesed kliimaerinevused Merelise ja mandrilise kliima võrdlus Tabel 1 Ilmajaamade võrdlus Ilmajaam 1 Ilmajaam 2 Asukoha kirjeldus Asub Lääne-Eesti Asub Lõuna-Eestis Võrus Kus? madalikul Virtsus 2m 82 m kõrgusel merepinnast Koordinaadid? kõrgusel merepinnast koordinaatidel Kõrgusmerepinnast? koordinaatidel N 57°50´47´´ ja N 58°34´22´´ ja E 23°30´49´´ E 27°01´10´´ Vaatlused Õhu- ja Õhu- ja maapinnatemperatuur, maapinnatemperatuur, õhuniiskus ja rõhk, õhuniiskus ja rõhk, sademete hulk, pilvede ja sademete hulk, pilvede ja nähtavusega seonduvad ...
Virginia (Commonwealth of Virginia) Ajalugu: Kui inglased 17.sajandil Virginia rannikul maabusid, leidsid nad eest siuu indiaanlaste väikesed suguharud monahoac'id, catawba'd, saponid, monacan'id ja tutelod, algonkini murdeid kõnelnud powhatan'id ning irokeesikeelsed cheraw'd ja nottaway'd. 1607. Aastal jõudsidChesapeake'i lahte Londoni ja Pymouthi kompanii saadetud laevad uusasutatega, kelle eesotsas oli energiline kapten John Smith. Juba laeval avati pitseeritud kiri, milles loetleti seitse nõukogu liiget, kes asutatava koloonia juhtimise oma õlgadele pidid võtma. Pärast pikemaid sobiva paiga otsimissi peatuti Jamesi jõe kaldal. 13.mail 1607. Aastal pandi alus Uue Maailma esimesele püsima jäänud inglaste asundusele. Ehitatava linnakese nimeks pandi Inglise kuninga auks Jamestown. 1611. Aastal sai Virginia koloonia kuberneriks Thomas West, parun de La Warr ehk lord Delaware. Koloonia laiendamisel toimus indiaanlastega hulganisti kokkup...
Vinni-Pajusti Gümnaasium ALUTAGUSE Lühireferaat Autor: Merilin Linsi Klass : 9 Juhendaja : Siiri Seljamaa Rakvere 2011 Sisukord Paiknemine Eestis. Kaart........................................................................3 Geoloogiline ehitus.................................................................................3 Pinnamood..............................................................................................3 Kliimaolud..............................................................................................3 Veestik....................................................................................................4 Muld ja taimkate.....................................................................................4 Vaatamisväärsused........................................................................
Eskimod e inuitid Nimi: Kool ja klass: Õpetaja: Kuupäev: Eskimotest üldiselt: Eskimod jagatakse kaheks: inuitid ehk idaeskimod (sealhulgas gröönlased) ja jupikid (sealhulgas Aasia eskimod). Nende põline asuala on Venemaal Tsuktsi poolsaarel ja PõhjaAmeerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ning Gröönimaal. Eskimote arv maailmas: 1991. aasta hinnangul oli eskimoid umbes 120 000, neist enamus asusid Alaskal, Kanadas, Gröönimaal ning Siberis. 2000. aasta hinnangul oli eskimoid Alaskal umbes 50 000, Kanadas 45 000, Gröönimaal 50 000 ning Venemaal 2000. Keel ja päritolu: Eskimod kõnelevad eskimoaleuudi keelte hulka kuuluvaid inuiti ja jupiki keeli. Eskimote esivanemad on tulnud Ameerikasse Beringi väina saarte kaudu Aasiast. Ameerika põliselanike seas on eskimod füüsiliste tunnuste, keele ja elulaadi ...
PAIKNEMINE Pindala: 827 km², Eesti territooriumist 1,82 % Palumaa asub Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga. GEOLOOGILINE EHITUS Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt Devoni ajastu liivakivid, pinnakatte aga ka punakaspruun liivsavimoreen. Aluspõhi paljandub paljudes kohtades, jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Maastiku eripära tuleneb peamiselt sellest, et lavamaa moreenkate on Palumaal umbes 40%-l alast kaetud jääjärveliste liivakate setetega. Lõunaosas Eesti suurim orustike osa maastikustruktuuris ja 62%-line metsaalade osatähtsus maakattes. PINNAMOOD Kõrgusvahed on Lõuna Eestis suured ja pinnamood mitmekesine. Viljakad moreentasandikud vahelduvad küngaste, järvede, soode, niitude ja metsatukkadega. Palumaal esineb palju liivikuid aga ka põllumaid ja soid. Aluspõhjas liivakivid ja lõunapool Võru-Petse...
Egüptoloogid tegid sajandi leiu Egüptoloogid teatasid, et nad on identifitseerinud Egiptuse kõige kuulsama naissoost vaarao, Hatsepsuti, 3000 aastat vana muumia. Egiptuse antiikvarade ülem Zahi HAwass tegi ametliku teate uudistekonverentsil Kairos. See on Egiptuse suurim arheoloogiline leid pärast 1922. a. Tutanhamoni haua avastamist. Arheoloogid loodavad, et muumia, mis on lebanud aastakümneid puutumatuna, annab vihjeid tema surma ja sellele järgnenud kadumise kohta. Hawass on seadnud muuseumi lähistele üles DNA laboratooriumi, kus töötab rahvusvaheline teadlaste rühm. Uurimist rahastab USA telekanal Discovery, mis edastab teemakohase dokumentaalfilmi oma eetris juulis. Üheks tähtsaks tunnuseks olevat muumialt puuduv hammas. Hamba asemel laiutavasse auku sobib täpselt üks olemasolev reliikvia -- hammas millele on graveeritud Hatsepsuti nimi. Hatsepsut oli tähtis 18. dünastia valitseja, kes elas 15. sajandil enne Kris...
1951. a 6 asutajaliiget loovad euroopa söe ja teaaseühenduse. 1951. aliitus ( belgja - brüssel, Itaalja - rooma, Luksempurg - Luxembourg, Holland - Amsterdam, Prantsusmaa - Pariis, Saksa föderatiivne vabariik - Berliin,. 1973. a liitus Jirimaa - Dublin, ühendkuningriik - London. 1981 . a liitus Kreeka - ateena. 1986. a liitus Hispaania - Madrid, Portugal - Lissabon. 1995. a liitusid Austria - Viin, Soome - Helsingi, Rootsi - Stockholm 2004. a liitusid Eesti- Tallinn, Läti - Riia, Leedu - Vilnius, Poola - Varssavi ,Tsehhi - Praha, Slovakkia - Bratislava, Ungari - Budapest, Sloveenia - Ljubljana, Malta - Valletta, Küpros - Nikosia. 2007. a liitusid Rumeenia - Bukarest, Bulgaarja - Sofia. 2013. a liitus Horvaatia - Zagreb.
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Under...
Pärnumaa Kutseharidus Keskus AUSTRAALIA Referaat Koostaja: Sandra Rannak Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2015 Sisukord: Sissejuhatus Loodus: Rannajoon, pinnamood ja veestik Kliima Rahvastik Ajalugu Majandus: Välismajandus Mäetööstus Kultuur ja turism Sissejuhatus Austraalia (ka Austraalia Liit) on föderatiivne riik Austraalia mandril ja seda ümbritsevatel saartel. Traditsiooniliselt loetakse teda kuuluvat Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on suuruselt kuues riik maailmas ja asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast lõuna pool. Riigi pindala hulka kuulub lisaks Austraalia kontinendile ka Tasmaania saar ning mitmed teised väikesa...
USA Osariigid Alabama pealinn: Montgomery liige alates: 14. dets. 1819 (22) lünend: AL Alaska pealinn: Juneau liige alates: 03. jaan. 1959 (49) lühend: AK Arizona pealinn: Phoenix liige alates: 14. veeb. 1912 (48) lühend: AZ Arkansas pealinn: Little Rock liige alates: 15. juuni 1836 (25) lühend: AR California pealinn: Sacramento liige alates: 09. sept. 1850 (31) lühend: CA Colorado pealinn: Denver liige alates: 01. aug. 1876 (38) lühend: CO Connecticut pealinn: Hartford liige alates: 01. jaan. 1788 (5) lühend: CT Delaware pealinn: Dover liige alates: 07. dets. 1787 (1) lühend: DE Florida pealinn: Tallahassee liige alates: 03. märts 1845 (27) lühend: FL Georgia pealinn: Atlanta liige alates: 02. jaan. 1788 (4) lühend: GA Hawaii pealinn: Honolulu liige alates: 21. aug. 1959 (50) lühend: HI Idaho pealinn: Boise liige alates: 03. juuli 1890 (43) lühend: ID Illinois pealinn: Springfield liig...
Inimene ja maailmameri 1. Põhja-Ameerika manner(Mehhiko laht), Lõuna-Ameerika manner(Libra naftamaardla) 2. Suessi kanal - on kanal Egiptuses Suessi maakitsusel, mis ühendab Vahemerd Punase merega. Kanali pikkus on 163 km[1]. Kanali Vahemere-poolses otsas asub Port Saidi linn ja teises otsas Suessi linn. Suessi kanali keskjoont loetakse piiriks Aasia ja Aafrika vahel. Panama kanal - Panama kanal on laevatatav kanal Kesk- Ameerikas, mis läbib Panama maakitsuse, ühendades Vaikset ja Atlandi ookeani. Kanali pikkus on eri andmetel 71–82 km. Kieli kanal - 98,7 km pikkune kanal, mis ühendab Põhjamerd Läänemerega. Kanali läbimisega lüheneb laevade teekond umbes 280 meremiili (519 km). Kanali keskmine sügavus on 11 m ning laius on vahemikus 102–214 m. 3.Jaapan, Põhjameri ja Lõuna-Ameerika lääneosa(Peruu-Tšiili rannikuala). Sest seal ...
Portfoolio Ida-Virumaa Energiarikas tulevikupiirkond (Päike tõuseb Ida-Virumaalt) Sissejuhatus Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Viru maakond piirneb läänes Lääne-Viru maakonnaga, edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Vene Föderatsiooni Leningradi oblastiga. Maakond piirneb ka Soome lahe ja Peipsi järvega. Maakonda läbivad Tallinn–Peterburi maantee ja raudtee. Narvas asub Eesti-Vene oluline piiripunkt. Pindala on 3 364,05 km² ning maakonnas elab 149 483 inimest . Rahvaarvu poolest Eesti kolmas maakond ja pindalalt viies maakond. 20% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased. Ida-Virumaa majandusel on Eestis ülioluline koht — seal toodetakse peaaegu kogu Eestis tarbitav elektrienergia. Maakonna majanduses on tähtis koht põlevkivil. Tähtis koht maakonna majanduses on puidu-, ehitusmaterjalide ja metallitööstusel. Alevikke on 14 - Aseri, Avinurme, Erra, Iisaku, Lohusuu, Lüganuse, Mäetaguse, Olgina, ...
1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Geoid on kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga. Maa massi ebaühtlase paikn...
Laineenergia Eliis Penek, Karl-Hendrik Mäeküngas ja Alex Tervinsky Mis on laineenergia? Laineenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme kõikumisel lainetuse tekkimisel. Laineenergia eelised 1. Energiatihedus 2. Kättesaadavus 3. Ennustatavus 4. Ruumikasutus 5. Visuaalne efekt väljakutsed 1. Raske keskkond opereerimiseks 2. Kallis tehnoloogia 3. Laineenergia võimsuse varieerumine aasta keskmine laineenergia võimsust üle maailma Innovatsioon Laineenergiat muundava laeva ideemudel. Arenenumad tehnoloogiad ja Absorber Point nende tööpõhimõte Ocean Power Technologies point absorber Seabased laineenergia Attenuator Pelamis attenuator Laineenergia Eestis ja Läänemeres ● Energiatihedus suurem võrreldes päikese- ja tuuleenergiaga ● Läänemere idarannik (~950 km): suurim potentsiaalne laineenergia läänemerel ● Taastuv energia Teoreetiline koguvõimsus: 2700MW Laineenergia Eestis ja Läänemeres...
FIDŽI PÕLLUMAJANDUSE ÜLEVAADE Riik Fidži Eesti Riigi pindala 18 274 km² 45 339 km² Rahvaarv 915 303 1 317 800 Põllumajanduslik maa 23.3% 22.2% kokku Põllumaa 9% 14.9% Püsikultuuride all 4.7% 0.1% Heina- ja karjamaa 9.6% 7.2% Niisutatav maa 40km² 40k m² Fidži 1.) 118 274 km²x23.3%/100%=4257,8km²(põllumajandusliku maa kokku) 2.) 4 257,8 km²/915 303=0.005 km²=0.5 ha Eesti 1.) 45 339 km²x22.2%/100%=100 652,3km² (põllumajandusliku maa kokku) 2.) 100 652,3km²/1 317 800=0.07km²=7 ha Võrrelge oma riikide maakasutust ja tehke järeldused, kummas riigis on paremad eeldused põl...
Hiina Pinnamood Pinnamood on erinev – on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev – Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Maakasutus 10% põllumaa 33% rohumaa metsamaa muu 43% 14% Hiina loodusvarad ja põllumajandustoodang Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, v...
1.Metsade majandamine - oskad nim ja selgitada vähemalt 6 inimtegevust, mis mõjutavad metsadele kahjustavalt või lausa hävitavalt. Metsi ohustavad põhiliselt põllumaade laiendamine(põllumaa tarbeks raiutakse üha rohkem ja rohkem metsi), kontrollimatu tarbepuidu raiumine(enam ei raiuta tarbepuitu vajaduse pärast, vaid hoiustamise pärast, mille tulemusena metsad hävivad), väärispuidu eksport(et väärispuitu eksportida, peab selle metsast maha raiuma ning väärispuitu eksporditakse suurtes kogustes, seega hävineb meil mets ja ka väärispuu), asjatundmatu ja hooletu metsahooldus(asjatundmatu ja hooletu metsahooldusega metsad kasvavad tihtipeale võsasse ja hävivad, puud ei saa valgust, iga uus kasvama hakkav puu ei kasva kõrgeks teiste puude takistuse tõttu) , kõrbestumine(kõrbestumise peamised põhjused on ülekarjatamine ja kliima soojenemine(mis seotud ka inimtegevusega)), metsatulekahjud(kogu maailma metsatulekahjudest on hinnanguliselt ainul...
Hoovused,merelooded,liustikud 1. Hoovused - Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. Hoovustega liigub soe vesi ekvaatorist suuremate laiuskraaide poole ja külm vesi polaaraladelt ekvaatori poole. Hoovuste tõttu ei lähe meri ekvaatori lähedal liiga kuumaks ja polaarmered ei jahtu üleliia maha. Hoovused jagatakse soojadeks ja külmadeks vastavalt sellele, kas need kannavad ümbritsevast veest soojemat või külmemat vett. Soojad hoovused kannavad soojemat vett polaarmeredesse ja külmad hoovused jahutavad omakorda soojade merede vett. Nii avalduvad ka hoovuste kliimat kujundavad mõjud. Troopikast pooluste poole liikuv suhteliselt soe veemass annab oma teekonnal suurematel laiuskraadidel pidevalt atmosfäärile soojust ära ning pehmend...
Mõisted Biosfääri ala - ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuriorganisatsiooni (UNESCO) tunnustatud rahvusvahelise tähtsusega ala looduslike protsesside ja maastike säilitamiseks ning bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks. Elupaiga soodne seisund - elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida see oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas, selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodne. Elupaigatüüp - Euroopa Ühenduse tähtsusega loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaik, mis on oma loodusliku levila piires hävimisohus või millel on väike looduslik levila. Elupaik - ümbrusest looduslike tingimuste poolest erinev ala, mis sobib eluks teatud looma-, taime- või seeneliikidele. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus - elusorganismide mitm...
Horvaatia Gerda Mändmaa Kaardil Põhiline • Zagreb • 56 542 km² • horvaadi keel • 4 290 612 (2011) • 75,9 in/km² • Ivo Josipović • 25. juuni 1991 • Kuna (HRK) • Kesk-Euroopa aeg Majandus • Keskmine palk • Töötus • Tähtsamad tööstusharud • Maavarad Veel • Riigikord • Religioon • Turism Kliima
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut ÕPIMAPP Ilutaimede kasutamine Tartu 2014 SISUKORD 1.1 Kortsleht (Alchemilla).......................................................................................................3 1.2 Ülane (Anemone)..............................................................................................................4 1.3 Metspipar (Asarum)..........................................................................................................5 6 1.4 Aster (Aster)......................................................................................................................6 1.5 Astilbe(Astilbe).................................................................................................................8 1.6 Bergeenia (Bergenia).................................................
Kodutöö nr.1. Maa kui süsteem l) Milliseid ajaühikuid kasutavad geoloogid Maa arenguperioodide tähistamiseks? Alusta pikimast ja lisa ka perioodide ligikaudsed pikkused. Geoloogid kasutavad Maa arengu perioodide tähistamiseks geoloogilist aega, mis on jagatud väiksemateks üksusteks, mida nimetatakse geokronoloogilisteks ja geokronomeetrilisteks üksusteks. Geokronoloogilised üksused alatest pikimast on: eoon, aegkond, ajastu, ajastik. Need üksused jagunevad ka omakorda mitmeteks lühemateks üksusteks. 2) Millise tekkega kivimitest on geoloogid eelkõige huvitatud, et uurida Maa ajalugu? Miks? Arvan, et geoloogid on eelkõige huvitatud sette-, moonde- ja tardkivimitest, sest nendest kolmest on moodustunud meie mandriline maakoor ning sinna võib olla teistest kohtadest rohkem säilinud mis tahes eluvormi või selle tegevuse mineraliseerunud jäljendeid ehk fossiile. Kindlasti ollakse ka huvitatud kivimitest, mis on vanemad, kui 3 miljardit a...
PÄRNU KUTSEHARIDUS KESKUS nimi : REFERAAT majandus geograafja autor : pirje pkhk 2014 sisukord 1. rootsi kuningriik.......................................... ... 3 2. loodusvarad............................................... .... 4 3. Rootsi eksport & import välis kaubanduses ........ ... 5 4. kokkuvõte.......................................................... ..... 6 rootsi kuningriik rootsi kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb euroopas skandinaavja poolsaare idaosas (62c põhjalaiust, 15c idapikkust). Keel - Rootsi (de facto). Pealinn - Stockholm. Kuningas - Carl XVI Gustaf. Peaminister - Fredrik Reinfeldt. Pindala - 449 964 km 2. Rahvaarv - 9,060,430 (2006). Rahvastiku tihedus 20,1 in/km2. Iseseisvus 6.juuni 1523. Rahaühik - ...
Vana hea Rootsi aeg- kas müüt või tegelikkus? Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla.17. sajandi algul. Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629–1699, selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Vene aja alguseks loetakse Põhjasõja algust 1700.aastal. Sõda lõpetati 1721.a. Uusikaupunki rahuga, mille tagajärjel kuulus Eesti Vene keisririigile. Rootsi ajal oli pikkade sõdade tulemusel maa harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. 1620.a oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 17. sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid, kes moodustasid Lõuna–Eestis koguni 17% talurahvast. Mõningaid tagasilööke rahvaarvu pidevale kasvule tingisid Vene–Rootsi sõja sündmused ja 1656.–1658. aasta katk. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat olnu...
I MAAILMA RAHVASTIK Kordamisküsimused, 10. kl 1. Miks on vaja teada rahvastikuandmeid? Millistes eluvaldkondades on see vajalik? 2. Iseloomusta lühidalt rahvastiku muutumist viimase 2000 aasta jooksul. 3. Millised tagajärjed on demograafilisel plahvatusel ühiskonnale. 4. Milline oli inglise demograafi Thomas Robert Malthuse kõige tuntuim rahvastikuteooria? 5. Millised looduslikud- ja inimtegurid soodustavad asustuse paiknemist? 6. Kuidas arvutatakse rahvastiku tihedust? 7. Millised erinevused on arenenud maade ja arengumaade rahvastikuprotsessides. 8. Millised tagajärjed on rahvastiku vananemisel ühiskonnale? 9. Too välja erinevused arenenud- ja arengumaade rahvastikupoliitikates. 10. Millised on Hiina rahvastikupoliitika (nn ühelapsepoliitika) tagajärjed? 11. Mida hõlmab pereplaneerimine? 12. Mõisted: dem...
Maardu Gumnaasium Mittestatsionaarne osakond Kristina Kralle 9.a klass Vääriselupaikade inventuur Eestis Maardu 2014 SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 2. Eesti metsade looduslik mitmekesisus................................................................................... 5 Kliima ja metsade kujunemine ..................................................................................................5 Inimtegevus................................................................................................
Aafrika tsivilisatsioon · Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. · Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. · Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest troopiliste kõrbeteni. · Aafrikas on üsna mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestikud, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. · Aafrikas elab üle 900 miljonit inimese, moodustades 14% maailma rahvaarvust · Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand ning rahvastiku suure osa äärmine vaesus. · Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on: asandid, ashantid, bakongod, bembad, bobod, busmanid (sanid), fond, fulanid, ibod, kikuyud, malagassid, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, ...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Annely Pruel LAPIMAA Referaat Juhendaja: Lektor Sirje Siska Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Lapimaa on Fennoskandia põhja osas asuv ala, mis jaotub nelja riigi vahel: Norra, Rootsi, Soome, Venemaa. Lapimaa on kultuuriliselt määratletud ala. Põliselt on nei aladel elanud jaseda maad omaks pidanud Saami rahvad, kes elatuvad peamiselt põhjapõtrade karjatamisest ja küttimisest. Nii nagu enamus kohtades maailmas ei kuulu aga lapimaa ametlikult riigina saamidele ehk laplastele, vaid erinevatele domineerivatele riikidele. Norras Lapimaad pikka aega nimetatud Finnmarkiks, alles hiljuti hakati seda kutsuma lapimaaks, et meelitada ligi rohkem turiste. Rootsis on Lapimaa ametlikult nimetatud lapimaaks, kuid sellega ei kaasne mingeid juriidilisi õigusi laplastele...
Korilus Agraarühiskond Lühiiseloomustus ja peamised Viljade kogumine, küttimine, Üleminek majandusharud kalastamine. Kõik enda tarbeks. põllumajandusühiskonnale algas 5000-6000 a. e.m.a., kui inimesed jäid paikseks ja hakkasid põldu harima. Levik kaasajal Aarfika, L-A Aafrika, Aasia Tootmise eesmärk Ainult elatamiseks Elatamiseks ja müügika Tööstuse korraldus vormid - Käsitöö Raha vormid - metallraha/mündid Riikluse areng - Riigid tekkisid Põllumajandusliku tootmise...
1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade mõõtkavalisest kujutamisest digitaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjandusess ja mujal. Geodeetilised mõõtmised ja topograafilised kaardid on vajalikud nimetatud aladel mitmesuguste projektide koostamiseks ja realiseerimiseks. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed Täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid (geoid on kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoont...
St. Helensi vulkaan Referaat 1. St Helensi vulkaan............................................................................................................................2 1.1 Asukoht...................................................................................................................................2 1.2 Vulkaani teke..........................................................................................................................3 1.3 Purse ja maavärinad................................................................................................................3 2. Kasutatud materjalid.................................................................................................................4 1. St Helensi vulkaan 1.1 Asukoht. St.Helensi vulkaan asub Põhja-Ameerika loode osas Washingtoni osariigis. Joonis 1. St Helensi vulkaani asukoht 1.2 Vulkaani teke St He...
Happevihm Mis on happevihm ja kuidas see tekib? Happevihm on vihm mille pH tase on 7'st madalam. Destilleeritud vee pH tase on 7 sellest kõrgema pH tasemega vedelikud on aluselised, madalamad aga happelised. Happevihmad põhjustavad aga väävli- ja lämmastikoksiidid ning inimtegevuse poolt õhku saadetud mürgised ained, millest kõrgemal saavad happed. Millised on happevihma mõjud? Happevihm hävitab näiteks skulptuure. Happevihma vette sattudes kahjustab see või tapab vees elavad organismid samas võivad kaotada kalad võime sigida ning siis jäävad järved/jõed kaladest tühjaks. Inimestest rääkides siis lämmastikoksiidid võivad nõrgendada kopse ja põhjustada haigusi nagu kopsupõletik ja bronhiit. Kuidas vähendada happevihma tekkimist? Happevihma vähendamiseks on võimalusi palju, kuid kõigil on üks ja see sama põhimõte. Selleks tuleks tehased vähendada enda saaste tekkimist ja selle õhku laskmist kui ka võiks ini...
MÕISTED aglom eratsioon - inimeste ja ettevõtete koondu alternatiivne energia - energia, mis on toodetud mine väikesele maa-alale, enamasti linna või lin fossiilkütustest erinevate energiakandjate baasil nastusse. A. paiknemine lubab kasutada sama (päikse-, tuule-, biomassi-, hüdro- ja geotermaal- infrastruktuuri, suurt tarbija- ja tööturgu ja on energia). 79 seega ettevõtlusele kasulik. A. liiga suure kont APEC - Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö sentratsiooni korral ilmnevad aga probleemid: foorum (Asia-Pacific Economic Cooperation) liik liiklusummikud, saastumine, kuritegevuse mesriikide koostöö ja vastastikuse abistamise kasv. 22 tõhustamiseks. 37 aglom eratsioonim ajandus - majandusharu, mil ASEAN - Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon le kasvu ja edukust mõjutab positiivselt võim...
KONTROLLTÖÖ B 1. Tõmba joon alla õigele vastusevariandile. · Eesti põhikaardi arvuti-ehk digitaalversiooni mõõtkava on 1:100 000/1:10 000 · Geograafiline pikkus/ laius näitab kaugust kraadides ekvaatorist põhja või lõuna suunas ning seda mõõdetakse vahemikus 0°-180° / 0°-90° · Eesti rahvastiku tihedus on 3 / 30 / 330 inimest km²-l 2. Millised järgmitest väidetest on õiged, millised valed ? paranda valed väited ära. Devoni liivakivid on vanemad kui ordoviitsiumi lubjakivid Õige / Vale Saaremaal paljandusvad aluskorra kivimid Õige / Vale Ordoviitsiumi lubjakivisid võib näha Põhja-Eesti paekaldal Õige / Vale Pakri poolsaarel paljanduvad kambriumi liivakivid ...
Mahepõllundus Geograafia Märt Jargo Mahepõllundus Mahepõllumajanduseks nimetatakse loodusliku aineringluse põhimõtteid arvestavat tootmisviisi, kus mulla, taimede ja loomade vahel valitsevad tasakaalukad suhted. Selline süsteem on isereguleeruv, kuid ta tegutseb edukalt vaid kõigi osade harmoonilises koostöös. Mahepõllundus Taimekasvatuses ei kasutata sünteetilisi väetisi ega taimekaitsevahendeid. Mullaviljakus tagatakse õige külvikorra, agrotehnika ja orgaaniliste väetistega. Taimekahjustajaid välditakse nende looduslike vaenlaste abil ning kahjustuskindlamate sortide kasvatamisega. Loomakasvatuses arvestatakse igati loomade heaoluga. Ei kasutata hormoonpreparaate ega antibiootikume profülaktiliseks raviks. Mahepõllundus Mahepõllundus Mahepõllundus Kõige levinumad mahepõllunduse tooted on värsked puu- ja juurviljad. Need on aga väga kiirestiriknevad, kuid sama...
Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Rahvastiku paiknemine ja linnastumine. Läänemaa Ühisgümnaasium Anton Roberg 12ü 2013 Maailma rahvaarv ja selle muutumine · Maailma rahvaarv on kõikide maailmas elavate inimeste summa. · 1950. elas maailmas 2.5 miljardit inimest. · 2013. aastaks on see tõusnud üle 7 miljardi. · 2050. aastaks ennustatakse rahvastiku kasvu kuni 9 miljardi elanikuni. · Kõige kõrgem oli rahvastiku kasv 1963. aastal, mil rahvastik kasvas 2.2% aastas. https://www.google.ee/search?q=maailma+rahvaarv+ja+selle+muutumine&sour Maailma rahvaarvu kasvu prognoos http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Maailma_elanikkond(UN)-ee.svg Suurima rahvaarvuga riigid https://www.google.ee/search?q=most+populous+countries+2011+and+2050&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=1a50UqK Rahvaarvu kasv ja kasvutempo erinevad terminid...
Kehra Gümnaasium 11.A klass Triin Kviljus HÜDROSFÄÄR Kehra 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Hüdroloogia kuulub inimühiskonna varasel perioodil kujunenud teaduste hulka ja on kõige tihedamini seotud hüdrosfääri uurimisega. Inimasustuste levik sõltus joogiveekohtade paiknemisest. Vee sügavuse, voolukiiruse, lainetuse mõõtmiseks hakati keskajal konstruee- rima mõõteriistu. Vee uurimisel on suur roll ka laevaliikluses. Nimelt 19. sajandil hakati rajama suuri vesiehitisi nagu paisud, veejõujaamu, kanaleid ja lüüse. Selle tulemusena arenes hüdroloogia väga kiiresti. 20. sajandil hakati uurima veekvaliteeti, sest paljudes piirkondades on reostuse tõttu puudus just kvaliteetsest veest. Hüdroloogia jaguneb kahte rühma: merehüdroloogia ja sisevete hüdroloogia. Esimene uurib maailmameri ja teine siseveekogusid ja neis toimuvaid protsesse. Hüdrosfäär põimub teiste sfääridega: litosfääris ja mullas leidub põhjavett, atmosfääris on veeau...
VIINAMARI. Ajalugu.-Viinamari on viinapuu perekonda kuuluvate taimede vili. Viinapuid on kultiveeritud marjade saamiseks juba ligi 6500 aastat.Seemned on leitud Küproselt ja Jercho lähedalt.Looduslikult kasvanud viinapuudelt kasvavatest marjadest hakkati peagi mahla valmistama.Kuuma ilmaga läks mahl käärima ja avastati ,et see kõlbab juua. Saadud jook nimetati veiniks.Tänapäeval kõige laialdasemad kultiveeritud harilik viinapuu pärineb arvatavasti Taga-Kaukaasiast.Antiikajal hakkati viinamarjadest aretama sorte sooja ja külma,kuivaja niiske ning viljaka ja kehva pinnase jaoks.Antiikaja lõpuks oli viinamarjasorte juba poolteistsada.Viinamarjakasvatus andis kõige suuremat kasu,kuid oli ühtlasi töömahukaim kultuur.Viinamarju kasvatatav ori oli 3 korda kallim põllul töötavast. Marjad.-Viinamarjad moodustavad viljastunud emaõiest ning kasvavad tavaliselt kobarateks.Kobaras võib olla mõnest m...
Geograafia Kontrolltöö: Atmosfäär Õhu koostis: 78% lämmastik, 21% hapnik, 1% muud (veeaur, süsihappegaas, argoon) Atmosfääri ehitus: troposfäär (9-17km), stratosfäär ((osooni kiht) 17-50km), mesosfäär (50-85km), termosfäär (500-800km), eksofäär (190 000km) Mida tihedamad on rõhkudejooned seda tugevam on tuul. Õhk liigub alati kõrgrõhku aladelt madalarõhuga aladele (reegel kehtib ainult maapinna lähedal) 100 meetrisel tõusul muutub temperatuur 0,6 kraadi (1km = 6 kraadi) madalrõhu alal alati tõusev õhk kõrgrõhu aladel alati langev õhk sooja õhku mahub niiskust rohkem, sellepärast ei saja kõrgrõhu alal tõusvad õhuvoolud muutuvad külmaks ja raskeks, langevad õhuvoolud muutuvad kergeks ja soojaks Kuna maa soojeneb erinevalt siis on ka erineva õhurõhuga vööndid Õhurõhk on õhusamba surve maapinnale Kliimat kujundab: o Päike energiaallikana ja kaugus ekvaatorist ...
KORDAMINE LITOSFÄÄR 1. Maa siseehitus (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) Maa tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Vahevöö ülaosas on astenosfäär (plastiline, kivimite ülessulamise piirkond). Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim. Litosfääriks (planeedi pindmine kivimkest). Maa kivimiline koor jaguneb ookeaniliseks (maailmamere põhi, koosneb kivimitest) ja mandriliseks (mandrid, koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest) maakooreks. 2. Oskad seletada kivimite ringet, tead kuidas on tekkinud erinevad kivimid, mis on mineraalid, kuidas tekivad, mida nimetatakse maakideks. Tardkivimid tekkinud magma/laava tardumisel maa sees/pinnal Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Settekivim - tekkinud setete liivastumise ehk tsementeerumisel, teke algab maapinnal setete...
TÜRGI 2 1. Osmanite riigi (Osmanite Impeeriumi) alla kuullusid tänapäeva Türgi, Kreeka, Bosnia ja Hertsegoviina, Küpros, Bulgaaria, Rumeenia, Albaania, Montenegro, Kosovo, Makedoonia, Serbia, Süüra, Iraak, Lõuna-Ukraina, Moldova, Lõuna-Horvaatia ja Aafrika Vahemere rannikud, Loode-Iraan. Ilmselt elab veel tänapäevalgi Osmanite riigi kodanike järeltulijaid kõikides riikides, mille aladel impeerium kunagi asus. Impeerium sai endale nime Osman I järgi, kes kuulutas ennast Seldžukkide riigi valitsejaks. 2. Mustafa Kemal Atatürk oli Türgi Vabariigi rajaja nnig selle esimene president. 2019 aasta andmetel elab Türgis 83,4 milj inimest. Pindala 2018 aasta andmetel on 785 347 ruutkilomeetrit. Rahvastikutihedus on 2018 aasta andmetel 103,5 inimest ruutkilomeetri kohta. 2018 aasta seisuga elab linnades 75,1% ja maakohtades 24,9% elanikest. Loomulik iive oli 2019-2020 seisuga um...
Majanduslik Globaliseerumine Majanduslik globaliseerumine on suurenev majanduse vastastikune sõltuvus kogu maailmas kaupade, teenuste, tehnoloogia ja kapitali piiriülese liikumise kiire kasvu kaudu. Kui ettevõtluse üleilmastumine on keskendunud rahvusvahelise kaubanduse regulatsioonide, tariifide, maksude ja muude ülemaailmse kaubanduse takistuste vähenemisele, on majanduse globaliseerumine riikide vahelise majandusintegratsiooni suurendamise protsess, mis viib ülemaailmse turu tekkimiseni ühtsel maailmaturul. Praegused globaliseerumise probleemid on suures osas tingitud arenenud majandusest, mis integreerub vähem arenenud riikidega otse kauba tõkete vähendamise, muude majandusreformide ja paljudel juhtudel immigratsiooni abil. Kui maailma majandus peaks niimoodi integreeruma võib ülemaailmne kaubandus oluliselt odavamaks muutuda mis minu silmis oleks pigem hea asi. Praegu on juba majanduslikku globaliseerumist näha va...
Konspekt: Hoovused ja looded Martin Velbri 137B 1) Koosta hoovuste liigitus tekkepõhjuste alusel. Püüa tuua iga liigi kohta paar näidet. Hoovuse Triivhoovus tihedushoovused loodetehoovused äravooluhoovused liiginimi Hoovuse Kujunevad ühes ja Vee tiheduse Korrapärased Veepinna kallakus, mis tekkepõhjus samas suunas erinevus ookeani tõusud ja mõõnad on tingitud kas suurest puhuvate tuulte mõjul; eri osades tekitab kutsuvad esile vee juurdevoolust passaathoovused tihedushoovused loodetehoovused; jõesuudme lähedal või Eriti lahtedes ja tuule tekitatud aju- või väinades ...
INDIA Sissejuhatus India vabariik on riik L�una-Aasias, mille pindala on 803 940 una-A asias, mille pindala on 803 940 ruutkilomeetrit. Rahvaarvu poolest on India Hiina j�una-Aasias, mille pindala on 803 940 rel teine riik maailmas. Seal elab 144,6 miljonit elaniku, kes k�una-Aasias, mille pindala on 803 940 nelevad rohkem kui 100 keelt. Suurem osa Indiast asub l�una-Aasias, mille pindala on 803 940 hisekvatoriaalses v�una-Aasias, mille pindala on 803 940 �una-Aasias, mille pindala on 803 940 tmes, kus talvel on valdav mandriline troopiline �una-Aasias, mille pindala on 803 940 hk ja suvel ekvatoriaalne �una-Aasias, mille pindala on 803 940 hk. India t�una-Aasias, mille pindala on 803 940 htsaim maavara on s�una-Aasias, mille pindala on 803 940 si, mille varu k�una-Aasias, mille pindala on 803 940 �una-Aasias, mille pindala on 803 940 nib hinnangu j�una-Aasias, mille pindala on 803 940 rgi 70 miljardi tonnini. Indias on siseveek...
India rahvastik Indias elab hetkel 1,39 miljonit inimest. Tegemist on suure riigiga ning see on maailma üks suurima populatsiooniga riikidest. Keskmine rahvastiku tihedus on 423,89 in/km². Naaberriikidega võrreldes on India kõige suurema rahvastikutihedusega riik, välja arvatud Bangladeshist, mille rahvastikutihedus on 1115,9in/km². Kõige tihedamini on asustatud riigi põhja- ning lõunaosa. Samuti ka mereäärsed paigad. Vähem tihedalt on asustatud Himaalaja mäestiku alad, India - Pakistani piiri äärsed kohad ning riigi idaosa. Rahvastiku paiknemist soosivad ning mõjutavad erinevad tegurid. India on küllaltki mägine ala, selle territooriumile jääb ka osa maailma kõige kõrgemast mäestikust, ning rahvastik koondub pigem tasastele aladele. India asub lähistroopilises kliimavöötmes kus on soe kliima ning viljakad mullad. Mõlemad tegurid soosivad rahvastiku paiknemist. Ka geograafiline asend soosib rahvastiku ...
Kongo Demokraatlik Vabariik Kongo DV (edaspidi Kongo) on pindalalt teine riik Aafrikas ning selle pindala hõlmab 2 345 410 ruutkilomeetrit peamiselt vihmametsadega kaetud ala. Tänu looduslikele tingimustele on Kongo suhteliselt hõredalt asustatud – 34,83 inimest ruutkilomeetri kohta (maailma keskmine asustustihedus on 51in/km2 kohta), kuid olenemata sellest elab seal 78 736 153 (arvatavasti) inimest, mis teeb omakorda Kongost Aafrikas rahvaarvult neljanda riigi ning maailmas kuueteistkümnenda. Samuti on Kongo kõige suurem prantsusekeelne riik. Prantsuse keel on küll riigikeeleks, kuid tegelikkuses on selle kõrval esindatud veel 241 keelt, millest suurema kõnelejaskonnaga on kongo, lingala, suahiili ja luba keeled. Koos prantsuse keelega on koloniaalajastu jäägiks ka käibel olev rahaühik – frank. Hetkel on Kongo presidendiks Joseph Kabila, kes esindab Kongo demokraatlikku parteid. Kongo pealinnaks ja ka suurimaks linnaks on Kinshasa pea...
Linnastumisega kaasnevad keskkonnaprobleemid Iga aastaga kolib üha enam inimesi elama linnadesse eesmärgiga omandada haridust, saada tasuvam töökoht või siis mugavamad elutingimused. Linnade arvu ja suuruse kasvu peetakse tavaliselt üheks tähtsaimaks riigi arengutaseme näitajaks, ent sageli unustavad inimesed, et sellega kaasneb ka üksjagu probleeme, mis kurnavad keskkonda ja mõjutavad ka meie enda heaolu ja tervist. Millised probleemid need siis ikkagi on? Linnaelanike arvu suurenemine tähendab seda, et inimestel on vaja aina enam territooriumi, kus elada. Mõni pikaaegne elanik on ehk isegi märganud, kuidas algselt lagedasse linnaossa kerkib aastatega juurde uusi, tihedalt asustatud eluhooneid ja sinna juurde ka sõidu- ja teeradu. Kahjuks tähendab linnastunud alade osakaalu suurenemine seda, et alles jääb vähem ruumi loomadele, mistõttu võime kohata üha sagedamini linnas ekslevaid metsloomi, kes on siia sattunud juhuslikult...
Riigi põllumajandust mõjutavad tegurid Kasuta õpiku tabeleid ja teabeallikaid Vali loetelust riik ja otsi selle kohta teavet. Hinda teabe põhjal riigi põllumajanduslikku potentsiaali. Ukraina, Holland, Saudi Araabia, Jaapan, Tai, Kanada, Kuuba Holland Kaimar Pihlapuu Pinnamoe iseloomustus Hollandi pinnamood on tasane,riigi kirdeosas on mäestikud (kõrgeim mäestik on 322m) Kliima ja mullastiku iseloomustus Riik asub niiskes parasvöötmes ja sellepärast kliima on seal päris niiske,pehmete talvedega ja suvetega.Leetmullad on seal tavalised,seal on ka liivmullad ja mudased,savised ja turvamullad. Haritava maa osatähtsus põllumajandusliku maa pindalast 2011. aasta seisuga põllumaa hõlmab pool Hollandi pindalast (54%), sellest 29,8% on haritav maaja 24,2% on rohumaad. Elanike arv 17 282 163 Rahvastiku tihedus 416 in/km Sisemajanduse kogutoodang (SKT) elaniku kohta Hollandi osa SKTs on päris väike - 2.6% ja ainult 2.3% tööealise...
Metsatööstus Kaimar Pihlapuu Selgita metsatööstuse, metsanduse ja metsamajanduse mõistet. Metsatööstus-Metsatööstus on tööstusharu, mis tegeleb metsa langetamise (sealhulgas tüvede laasimise ja järkamise), materjali metsast väljaveo ja metsamaterjali esmase töötlemisega. Metsandus-Metsandus on esmassektori haru, mis tegeleb metsade ja selle ressursside jätkusuutliku tootmisega, kasutamise, säilitamisega ja uuendamisega metsamajandus-Metsamajandus on metsanduse haru, mis tegeleb metsade majandamisega: metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja kaitsega. Kirjelda metsade paiknemist Maal. Nimeta tegurid, millest see sõltub. Mets moodustab kogu maismaa pindalast 30% (kuid Maa ajaloos on olnud perioode, kus metsaga oli kaetud ligikaudu 50% maismaast). mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Kirjelda puidu kasutamise ajalugu. Puitu on enamasti kasutatud ajaloos...
Eluslooduse süstemaatika. Kaimar Pihlapuu Millistesse riikidesse saab jaotada eluslooduse? Loomad,seened,taimed. Leia iga eluslooduse riigi iseloomustamiseks viis kõige iseloomulikumat tunnust. Loomad-päristuumsed,hulkraksed,heterotroofse toitumisega,inimesed kuuluvad loomariiki,hõimkonnad. Seened-rakukest kitiinist,seenehüüfid,sessiilsed, aga neil puudub fotosüntees. Taimed-fotosüntees,elavad autotroofselt,pimedushingamine,valgushingamine Nimeta süstemaatika üksused. Riik,hõimkond,klass,selts,sugukond,perekond,liik Mida tähendab hierarhiline süsteem? astmeline allumise süsteem erinevate asjade organiseerimiseks ja hindamiseks. Hierarhililine süsteem on tavaliselt püramiidse kujuga, kus alamatel astmetel on vähem tähtsad või enam levinud või ka täpsemalt määratletud objektid ning mida kõrgemale seda olulisem või vähem levinud või üldisem on sel positsioonil asetseja. Süstematiseeri inimene kui liik kasutades taks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
