„Iseloomuga loom”, 2005; „Musta kassi mumba”, 2006; „Järvevaht ja joogivesi”, 2007. Lastekirjanduse klassikute koondkogumikud on ilmunud kirjanikelt Leelo Tungal, Ott Arder, Ellen Niit, Hando Runnel või teemakesksed lugemikud „Ema, loe mulle!”, „Ruttu tuttu!”, „Unustatud mänguasjad”, jpt. Kindlasti väärivad selles kontekstis mainimist Reet Krusteni asjatundlikult koostatud „Eesti lasteluule kuldraamat” (2008) ja „Eesti muinasjuttude kuldraamat” (2009), samuti vastsündinutele jagatavad esimesed raamatud. Autor peab kümnendi tippteoseks Aino Perviku diloogiat, mis koosneb raamatutest „Maailm Sulelise ja Karvasega” ning „Suleline, Puhuja ja Must Munk”. Klassikut Andrus Kivirähka Lotte-teosed ning lühijutud („Kaka ja kevad”). Esile tõstab veel kaht noort debütanti: Kristiina Kassi („Kasper ja viis tarka kassi”, „Samueli võlupadi”) ning Piret Raua („ Ernesto küülikud”,
· "Kivikillud" 6. klassi kirjanduse õpik jm · Kogumikus "Eesti jõulumuinasjutte. Kuu ja tähed kuusepuul." (TEA) · Jõuluraamatus "Päkapikk, kus peidad end?" (TEA) · Eesti keele õpik 2. klassile II osa (AVITA 2007) · Kogumikus "Minu esimene raamat" (Eesti Lastekirjanduse Keskus) · Ajakirjas "Eesti Naine" - 2008. aasta juulikuu numbris - novell "Salgamise salgamise teooria" · Kogumikus "Neli kaunist kleiti" - luuletusi aastaaegadest (TEA) · Kogumikus "Eesti lasteluule kuldraamat" (TEA) · Kogumikus "Las laps loeb" (koostanud H. Vilep) Sõnad lastelauludele: Ilmapuu lävel. Ja suvi tantsib. Eurolaul. Kaks pilti. Ema. Jõulutäht. Vanaema jutud. Tahaksin olla. Emmele. G. Adolfi Güm. hümn. Vanaisaga. Lapsel on mure. Unelaul. Puu on puude kõrgune. Öö laul. Meie lapse uni. Veel laulusõnu: Rõõm tekib ja lekib (mp3) - M.C.Carpenter / H
Jaan Lattiku („Meie noored“, 1907) ja Ansomardi („Lastejutud“, 1911) lasteproosa. August Kitzbergi („Kaval-Ants ja Vanapagan“, 1907; „Kuri kuningatütar“, 1909) jt lastenäidendid Lastekirjandus Eesti Vabariigi ajal, 1918–1940 – küpse kunstitaseme saavutamine Väljaannete mitmekesisus, uued laste- ja noorteajakirjad: Laste Rõõm (1921), Vikerkaar (1922), Noorusmaa jpt. Raamatusarjad, nt „Looduse lasteraamat“, „Looduse kuldraamat“, „Kuldne kodu“, „Rõõmus raamat“. K.E.Söödi, E.Enno, J.Oro (Julius Oengo) lasteluule. Laste ja noorteproosa: J.Parijõgi „Tsemendivabrik“ (1926), „Jaksuküla poisid“ (1930), „Teraspoiss“ (1937) Richard Janno „Vutipoisid“ (1935), Valve Saretok „Kiki suur suvi“ (1936), Marta Sillaots „Trips, Traps ja Trull“ (1935) jt. Lastele ja noortele kirjutasid paljud tuntud kirjanikud, nagu Tammsaare, Luts, Mälk,
vanade eestlaste kombed, eluviis ja uskumused; vana aja riietuse erinevad liigid; vastandsõnad: all- üleval; vaene- rikas; maapealne ja maaalune elu; suhted: kavalus, teise ärakasutamine, lahkus. Tööprotsessi sobivad mängud ja jutustused: Õuemäng: „Kummikuvise“, toamäng „Riidekott“, fantaasiamäng „Elas kord...“, mäng „Kapsad“, mäng „Öö ja päev“. Raamatud: T. Toomet „Kodused asjad“, Eesti rahva ennemuistsed jutud“, Eesti muinasjuttude kuldraamat“, „Ööbik ja vaskuss“. Dramatiseering „Vaeslaps ja talutütar“ J. Kunderi teose ainetel Koostaja: Kätlin Kattai KLÕ 24 Eelnev ettevalmistus: Enne draamamängu mängimist on lapsed tutvunud kirjanduspalaga „Vaeslaps ja talutütar ”, mis on selle näidendi aluseks. Lastega on läbiarutatud näidendis olevad tegelased ja nendele omane välimus. Näidendit mängitakse koolieelikutele. Kasutatavad vahendid valmistatakse õpetajate poolt. Vanemas rühmas võivad lapsed ka ise
Ta omandas Tartu Ülikoolis filoloogia magistrikraadi, oli Eesti Üliõpilaste Seltsi "Veljesto" liige ja õpetaja Treffneri gümnaasiumis.. Rahaleid hukkus 23-aastasena 14.VII 1941 Tartu Ülikooli võimlat kustutades. Raamatu trükist Helene Pagés'i ,,Kolumbuse laevapoiss" on eesti keeles ilmunud ainult 1939.aastal Tartus, kirjastuses ,,Loodus". See on omaaegse populaarse noortesarja ,,Looduse kuldraamat" 88. raamat. Selle ainutrüki eksemplare on tänaseks säilinud väga vähe, raamatukogudes saab sellega tutvuda ainult lugemissaalis. Minu perel on õnn omada seda põnevat raamatut oma erakogus. Saksa keeles ilmus "Rodrigo, der Schiffsjunge des großen Kolumbus" 1926.aastal. http:/ /www.detlefheinsohn.de/buecher-seefahrt.htm SISUKOKKUVÕTE Väljanaerdud ''unistaja'' Kristoph Kolumbus eksles kroonitud võimukandjate vahel, kuid
Ernst Särgava Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest 1911. Realistliku lasteproosa klassika: Jaan Lattik Meie noored 1907; Oskar Luts, Kevade 1912. August Kitzbergi lastenäidendid (Kaval-Ants ja Vanapagan 1907, Kuri kuningatütar 1909 jt). Küpse kunstitaseme saavutamine Eesti Vabariigis 1918-1940. Väljaannete mitmekesisus, uued laste- ja noorteajakirjad: Laste Rõõm 1921, Vikerkaar, Noorusmaa jpt. Raamatusarjade suur osakaal, nt Looduse lasteraamat, Looduse kuldraamat, Kuldne kodu, Rõõmus raamat. Heatasemeline, kuid sel perioodil eriliste uuendusteta lasteluule: K.E. Sööt, E. Enno, J. Oro (Julius Oengo), rida keskmiselt korralikke (Agnes Taar) ning ka juhuautoreid. Tähelepandavalt mitmekülgne laste- ja noorsooproosa, eriti selle realistlik haru: Jüri Parijõgi Tsemendivabrik 1926, Jaksuküla poisid 1930, Teraspoiss 1937; Richard Janno Vutimehed 1935; Karl August Hindrey Kill Martuse ja Raks Reemi lood; Marta
professionaalse luule vahel hägustunud,lüürililine lasteluule,jutustav lasteluule (keskendub laste elule),värsjuttude avaldamine iseseisvate teostena. Sisuline kohandumine ajaga. Nüüdislasteluule autorid ja nende luuleraamatud Signe Ora „Onu Eedi”, 2008; Aidi Vallik „Mannikese lugu”, 2010. A. Vallik „Mobiilihelinad”; L.Tungal „Saatke meile meile!” Merca „ Pissilugu” Olulised lasteluule koondkogud. Reet Krusten „Eesti lasteluule kuldraamat” (2008) Raivo Kuusk "Eesti lasteluule valimik" (I, 2000; II 2001)temaatilised kogud (emadpäev „Seitse paid“; „Eesti jõulusalmide ja –juttude kuldraamat“, sünnipäev „Õnne soovib õnne“) Luulevormis aabitsad ( L. Tungal ja Navitrolla „Loomaeebits“) 4 Missuguseid eesmärke täidab lasteraamatu illustratsioon?
Ernst Enno, ajakiri oli vaieldamatult populaarseim, palju pilte, laste enda looming, tõlketekst 3) ''Eesti Noorte Punane Rist'' – eesmärk laste kasvatuse ja hea tervise tagamine, 1939 sai sellest ''Meie Noorus'' ja eestvedaja oli Paul-Erik Rummo 4) ''Jutu-Paun'' – kõrgetasemelised tõlketeosed, kirjutas Hindrey 5) ''Päike'' – kulukas, palju pilte, toimetaja Leida Tihane Raamatusarjad Loodus – kõige olulisem kirjastus 30. aastatel, andis välja mitmeid alasarju, näiteks: ''Looduse kuldraamat'' – 7 sarja, igas 13 raamatut ''Rõõmus raamat'' – lastele kohandatud jutud, nt ''Kalevipoeg'' ''Kuldne kodu'' – kõige väiksematele lastele ''Setu muinasjutte'' Proosakirjandus Proosa oli 1920.-1930. aastatel olulisim ja sisukaim žanr, selle iseärasused olid realism, kunstilisuse taotlemine, mitmekesine temaatika, kujutati last kaasajas, vanuseline eristamine. 3 läbivat teemat – loodus, ajalugu, eluring. Poisteraamatuid kirjutasid Jüri Parijõgi, Richard Janno, K.A
Kirjanduslikult olid olulisemad ,,Looming", ,,Varamu" (mõistetav ka lihtlugejale), naisteajakirjad ,,Maret" ja ,,Kirilind". Olulisemad kirjandusteaduslikud ajakirjad olid ,,Eesti Kirjandus" ja ,,Akadeemia". Palju erinevaid kirjastusi. Noor-Eesti algupärane eesti kirjandus. Loodus andis välja entsüklopeediasarja ,,Maailma maad ja rahvad"; Dostojevski kogutud teosed; ,,Eesti rahva ajalugu"; Nobeli preemia sari; Looduse lasteraamat; saro Looduse kuldraamat Eesti algupärane romaanikirjandus jne; Looduse kroonine romaan. Loodus korraldas palju kirjandusvõistlusi. 29.Muusika- ja kunstielu I vabariigi ajal (olemus, esindajad) - Kujutav kunst 1919 Tartu kunstikool Pallas. Olulisemad kunstnikud Viiralt, Laikma, Triik, Mägi, Erik Adamso, Koot. Muusika 1923 Tallinna Konservatoorium. Zanridest pannakse alus eesti ooperile (Evald Aav ,,Vikerlased). Olulisemad heliloojad Eller, M. Saar, E. Tubin, Kapp.
Viljandi – Haapsalu. Kirjeldatakse läbitud maastikke ja linnu, pöörates aeg-ajalt tähelepanu ka kohalikule kultuurile ja oma reisiseltskonna juhtumustele. Analoogseid reisikirju avaldas 1920.–1930. aastatel Jüri Parijõgi. Tema jaoks on oluline inimese ja maastiku kooslus, kultuuriline kompleks, mille mõistmist ta püüab saavutada, suheldes selle paikkonna elanikega, kus ta reisib. Ilmekaks näiteks on 1937. aastal ilmunud "Alutaguse met- sades. Matkamälestusi" sarjas "Looduse kuldraamat" (Parijõgi 1937). Parijõgi viljeleb publitsistlikku stiili ja tema teostes leiame dialoogi roh- kem kui ühelgi teisel looduskirjanikul. Teadmisi looduse kohta annavad tema teostes sageli edasi kohalikud, kes esinevad teejuhi rollis. Metsavaht istub mättale, asetab püssi põlvedele ja ütleb: "Sellist tihnikut tahtsite näha või? Katsuge siit läbi tungida kas või järgmise metsasihi- nigi." Edasi seletab ta, et see tihnik on viisteist, kakskümmend aastat
annaabi.ee 
