Tekkeviisid Tardkivimid- rändrahnud, graniit settekivimid- liivakivi, lubjakivi moondekivimid- gneiss, marmor Maavarad mere-ja järvemuda- saaremaa, hiiumaa, värska, haapsalu. Ravi eesmärk turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa. Teede ehitus devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine lubjakivi, dolomiit- põhja ja lääne eesti lubjakivide avamusalad. Ehitus põlevkivi- viru lavamaa põjaosas kukruse ja jõhvi vahemikus. Elektri tootmine fosforiit- maardu, rakvere maardla. Väetis sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases Maa-alune kaevandamine eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest.
oleneb koolist sest pooltes koolides nõutakse kooli vormi kandma nagu Saarema Ühis Gümnaasiumis, sammas see on lahe mulle meeldiks kahm koolivorm, kui see on tehtud nii et on sul jalanõud,püksid või seelik,särk,jakk,kampsun,siis on see asi äge ja väärt.Mulle ei meeldi see nagu meil SÜGIS on et ainult vest ja ülejäänu pidulik see on suht mannetu. Sammas nad ju ei või ühtegi pusa selle vesti peale panna ja see on suht jõhkel minuarvates.Sest kui ikka inimesele või lapsel on külm ja te ei taga talle kooli logoga pusa siis mis te vaidlete ja sunnite lapsi külmas olema, või siis kütke koolimaja, et oleks neil soe ja naad saakisd teie kooli vesti kanda. Mõned inimesed on väga Demokraatiast kinni ja mõned mitte oleneb inimesest kahm ma arvan.Minu perekona erakonnaeelistus Reformierakond -
HÜLJES referaat Toomla 3A Sisukord: Sisukord: 2 Sissejuhatus 3 3. Hallhüljes (Halichoerus grypus Farb.) 4 3.1. Kehamõõtmed ja kehamass 4 3.2. Elukoht 4 3.3. Toitumine 4 3.4. Areng 4 3.5. Ohustatus 4 4. Viigerhüljes (Pusa hispida Schreb) 5 4.1. Kehamõõtmed ja kehamass 5 4.2. Elukoht 5 4.3. Toitumine 5 4.4. Areng 5 4.5. Ohustatus 6 Pildid 7 Joonis 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad: 11 Sissejuhatus Maailmas on 4500 liiki imetajaid. Eestis on neist 65 liiki. Valisin neist hülge, kuna nendest on viimasel ajal palju juttu olnud. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Nad kuuluvad hülglaste sugukonda. Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud. Hülged elavad külma- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes järves. ...
. tarde – vabandage et kui hilinesin Los pendientes – Traje – ülikond kõrvarõngad Medias – sukkpüksid Qué va! – Mis sa nüüd! Blusa – pluus calcetines – sokid Estupendo – Jersey – pusa pantalones – püksid suurepärane Zapatos – kingad calzoncillos – Cortar – lõikama Camisa – särk aluspüksid Pegar – kleepima Bragas – aluspüksid sujetador – rinnahoidja Lo siento – mul on falda – seelik kahju cazadora – tagi
Suurkõrv Plecotus auritus Suurvidevlane Nyctalus noctula T Eesti Ladina Tiigilendlane Myotis dasycneme Tuhkur Mustela puturius Tähnikhirv Cervus nippon V Eesti Ladina Valgejänes Lepus timidus Veelendlane Myotis daubentonii Vesimutt Neomys fondiens Vesirott Arvicola terrestris Viigerhüljes Pusa hispida Võsa - uruhiir Microtus subterraneus Väike - karihiir Sorex minutus
Esindajad- LOIVALISED (PINNIPEDIA) Hallhüljes Lepus europaeus Pall Viigerhüljes Pusa hispida Schreb Välimus Täiskasvanud viigri pikkus on 1–1,4 meetrit, maksimaalselt 1,8 m Võrreldes hallhülgega on viiger väiksem, tumedam, pontsakama kehakuju ja ümarama koonuga. Viigri karvastik on tihedam ja pikem, värvuses ja mustris on rohkem varieeruvust heledast ja hõbehallist kuni tumehallini. Naha põhifoonil on ebamäärase ringja kujuga tumedamad heledaservalised laigud. Vastsündinud pojad on piimvalged või
Suurkõrv Plecotus auritus Suurvidevlane Nyctalus noctula T Eesti Ladina Tiigilendlane Myotis dasycneme Tuhkur Mustela puturius Tähnikhirv Cervus nippon V Eesti Ladina Valgejänes Lepus timidus Veelendlane Myotis daubentonii Vesimutt Neomys fondiens Vesirott Arvicola terrestris Viigerhüljes Pusa hispida Võsa - uruhiir Microtus subterraneus Väike - karihiir Sorex minutus
..................................17 4. Hülgete jälgimisvõimalused tänapäeva tehnikaga..................................................................19 Kokkuvõte......................................................................................................................................23 Kasutatud allikad............................................................................................................................24 Jooniste loetel Joonis 1 - Viigerhüljes e. Pusa Hispida............................................................................................9 Joonis 2 - Hallhüljes e. Halichoerus grypus...................................................................................11 Joonis 3 - Randal e. Phoca vitulina.................................................................................................12 Joonis 1 - Viigerhüljes e. Pusa Hispida...........................................................................................
Paat oli umbes 0.5 kilomeetrit läbi kadakase karjamaa minnes. Liikusime aeglaselt, sest pidime jälgima, et rästikuid poleks. Kui kohale jõudsime, siis nägin, et paadis oli juba 2 õnge ees. Siis taipasin, et läheme paadiga merele kala püüdma. Me panime päästevestid selga ja hakkasime Orissaare poole aerutama. Umbes poolel merel me peatusime ja valmistasime õnged ette, et kala püüdma hakata. Esimesel viskel tegin väikese apsu ja viskasin konksu täpselt isa õnge tamiili. See pusa, mis tekkis, tuli lahti arutada ja siis õnged uuesti korrastada. Peale konksude uuesti vette viskamist sõime mõned õunad ja püüdsime siis edasi. Umbes tunniga olime juba palju kala saanud ja meil oli paadis lõbus. Kuulasime muusikat, ajasime juttu ja püüdsime kala. Järsku tundsin, et õnge otsa oli sattunud midagi suuremat ja raskemat. Ma ei suutnud seda välja tirida ja kutsusin isa appi. Kahepeale saime selle suure puraka kätte ja mul oli hea meel,
ENDLA TEATRI NÄITUS ,,SEINAST SEINA. IHU JA HINGEGA" Arvustus Pärnu 2011 Käisin Endla teatris avatud näitusel ,,Seinast seina. Ihu ja hingega". Teatrikuu raames on seal väljas oma maja töötajate looming. Esindatud on 25. isiku teosed - maalid, joonistused, fotod, keraamika ja käsitööesemed. Maalide ja graafikaga osalevad ekspositsioonis näiteks galerist Pusa, peakunstnik Silver Vahtre, lavastusala juht Andrus Jõhvik, näitleja Kaili Viidas ja reklaamitoimetaja Ilona Rääk. Samuti on väljas näiteks näitlejate Karin Tammaru, Piret Laurimaa ja lavastaja Andres Noormetsa tööd. Minu lemmikteoseks kujunes Kaili Viidase pliiatsijoonistus "Hetk vaikusega". Kujutatud oli paljast meest, kes istub kuuvalgel silindril, mis koosneb väikestest väänlevatest kehadest. Pildi meeleolu on mõtlik ja nukker mehe pea on langetatud, käed umber
aastas. Kevadel tehtud luud kulus suvega läbi ja talveks tuli uus teha. Suveks käidi luua oksi lõikamas siis, kui puudel veel lehti küljes ei olnud. Nendest tehti siis suveks luud valmis ja sügisel, kui puudelt lehed jälle maha olid läinud, lõigati uued oksad talve jaoks. Luua tegemine oli omamoodi kunst, mis igaühel sugugi nii hästi välja ei tulnud. Luuaraod pidi olema korralikult sätitud nii et lisaks ka ilus välja näeb. Ei tohtinud olla risti-rästi pusa, sest selline luud ei pidanud kaua vastu ja pühkis halvasti. Luua tegemisel pandi keskele pikemaid vitsasid, äärte peale lühemaid. Luua kand või tüvi lõigati samuti ümarikuks - keskelt kõrgem, äärte poolt madalam. Luua kanna peale aeti paari tolliste vahedega pajuvitstest kaks või ka rohkem võru, mis olid eelnevalt keerdu väänatud. Vitsad pidid kõvasti kinni olema, et luud laiali ei laguneks. Võrusid tehti järgmiselt: kooriti pajuvits, jämedam ots õhendati. Siis muditi
Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma hüljestest üldiselt, ja kõigist Eestis elavatest hülglastest eraldi. Midagi muud ma ei oskagi sissejuhatuseks öelda, niiet... sisu on ilmselt põnevam, kui see sissejuhatus... Hüljes Hülged ehk hülglased on veeimetajate sugukond. Hülged kuuluvad imetajate hulka. Hülgeliike on erinevatel andmetel 18 või 19. Nad elavad polaar- ja parasvöötmete meredes, enamasti ranniku lähedal. Nad elavad väikestes rühmades aga paaritumise ajal ja suve keskel kogunevad nad suurematesse rühmadesse ja veedavad aega lesilates (mõnel laiul või rahul). Hülged võivad olla 1-6.5 meetrit pikad ja nende kaal on vahemikus 903500 kg. Hüljeste esiloivad on suhteliselt lühikesed. Nende tagaloivad ei paindu pöialiigeste kohalt ette. Nende loivadel on tugevad küünised. Hüljestel ei ole kõrvalesti, selle asemel on kõrvaava. Sukeldumisel...
Eesti imetajate võrdlustabel Selts ja loomaliik Mõõtmed/kaal Olulisemad Jooksuaeg/ Eluviis Toitumine Kaitse/Jahiloom Muu /talveuni,… eesti ja ladina tunnused Poegade vms/ keeles sündimine Närilised Tüvepikkus 23- Suured silmad, Pojad sünnivad Veedab enamiku Taimtoiduline: Looduskaitse all Talveks kogub Lendorav 25 cm esi- ja mais-juunis. elust puu otsas. seemned, toiduvarusid. Pteromys volans Kaal 95-170 tagajäsemete pungad, noored grammi vahel on oksad, seened, ...
Valgud Kõrgmolekulaarsed ühendid, mis koosnevad peptiidsidemetega ühendatud aminohappejääkidest. Jaotused: 1. Lihtvalgud - ainult aminohapete jäägid 2. Liitvalgud - valguline ja mittevalguline osa a) nukleiinhape+ valk - nukleoproteiin, mida kohtab kromosoomis ja ribosoomis b) metall + valk - metallproteiin ehk hemoglobiin Olenevalt strukruurist: 1. Esmane - lineaarne, aminohappejääkide hulk ja järjestus, vahetult sünteesijärgselt on selline 2. Teisane - spiraalne, nimetus alfaspiraal; või siksakiline - beetastruktuur, neid molekule hoiavad koos vesiniksidemed. Sellise struktuuri osaga valke kohtab küüntes, juustes, ämblikuvõrgus, villas jne. Ei lahustu vees. 3. Kolmandane , esinevad kõik sidemed a) gloobul (pusa moodi) - vesilahustuv, antikeha, transportvalk, ensüüm b)fibrill (sinkavonka) - lihasvalgud vees ei lahustu Näited: a) vesini...
Järgmine päev läks Ann Gregoriga kinno. Gregor tuli Annile koju järgi, aga kuna tüdruk vajas veel aega enda sättimiseks, lobisesid Gregor ja Anni isa. Nad rääkisid Gregori perest ja õppimisest ja muust sellisest. Siis mindigi kinno. Peale kino tahtis Gregor Anniga autos magada, aga Ann keeldus. Siis mindi Gregori juurde koju, sest ta vanemad olid parasjagu ära. Joodi veini ja nauditi üksteise seltsi. Ühtäkki hakkas Gregor Anni puutuma ja kätt pusa alla panema .Gregor tahtis Anniga magada, kuid Annile meenus Timo ja ta ei tahtnud. Gregor hakkas rääkima oma lapsepõlvest ja suhtest kasuvaematega. Tekkis väike sõnelus ja Ann hakkas hirmu tundma. Gregor vabandas hääle tõstmise pärast ja ajas jälle käe Anni külge. Ta hakkas rinnahoidjaid lahti tegema, kuid Ann ehmatas, tõusis püsti ja lahkus. Järgmisel päeval tundis Ann end halvasti ning läks luges Kätlini meili. Hiljem helistas Gregor Annile, palus vabandust ja kutsus välja
Ohualtid loomad Punane nimestik ehk punane nimistu (inglise keeles Red List), trükitud kujul ka punane raamat (inglise Red Data Book, lühend RDB) on andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele. Punaseid raamatuid või nimestikke peavad erinevad riigid ja organisatsioonid kas vastava riigi või geograafilise piirkonna kohta. Ülemaailmselt ohustatud liikide andmebaasi haldab Maailma Looduskaitseliit (IUCN) põhjaliku loeteluna maailma taime-, looma- ja seeneliikide (sh mõnede liigisiseste taksonite) globaalsest kaitseseisundist. Lisaks kaitseseisundi määratlusele on mõnede liikide puhul lisatud ka andmed taksoni leviku, bioloogia jne kohta. Esimene Eesti Punane Raamat sai valmis 1979 ja oli ametlikuks kasutamiseks mõeldud andmebaas (neljas eksemplaris koostatud lahtistele värvilistele lehtedele kirjutatud andmestik). Sellest anti 1982 välja illustreeritud raamat. Tahaksin kirjeldada ko...
Tallinna Ülikool Kodumajapidamise tehnoloogia alused Veekeetja Juhendaja: Tallinn 2010 Veekeetja Kuigi hõbedane veekeetja passiks kööki hästi, ei maksa värvi õnge minna veekeetja puhul on olulisemad võimsus ja vastupidavus katlakivile. Veekeetja valimisel on kõige tähtsam, kus seda kasutama hakatakse: kas maakodus või linnakorteris. Suvilasse tasuks viia väiksema võimsusega mudel. Nimelt on paljud, kes maal elavale emale-isale või suvilasse veekeetja ostnud, õnnetult poodi tagasi pöördunud sai valitud liiga võimas mudel, mis sisse lülitades elektrikorgid kohe välja lõõb. Värv pole esmane Veekeetjate võimsus ulatub 800st kuni 2400 vatini. Maakodus tasuks eelistada väiksema võimsusega mudelit, olgugi et vesi läheb selles keema aeglasemalt. Odavamatel ja kallimatel veekeet...
Ta alustas seal õpinguid turunduse erialal. Pärast kahe aastast õpingut lõpetas selle ning oli 868 üliõpilase seas tulemuste poolest üheteistkümnes. Temast sai diplomeeritud turundusspetsialist. Suviti, kui ülikoolis loenguid ei toiminud, teenis ta elamiseks raha raamatute müügiga Southwestern Company´s. Nädalas 500 ühikut müües oli võimalik saada nn. Presidendi Klubisse ning auhinnaks oleks saanud vineerist seinadiplomi, kena pusa ja õhtusöögi firma teiste parimate poegade ja tütarde seltsis koos firma presidendiga. Peep ihkas seda preemiat väga. Esimesel ega teisel suvel ta seda ei saanud, aga kolmandal suvel ta suutis müüa 500 ühikut. Pärast Bentley kolledži lõpetamist tuli ta Eestisse ning hakkas tööle müügijuhina toiduainete hulgimüügifirmas Jungent. Tema käe all kasvas neljaliikmeline müügiosakond paari aastaga meeskonnaks, kus töötas kuuskümmend inimest
et») ja niisama nihelemisega («igatahes ma arvan, et see on nii, aga võib-olla ka hoopis teisti, sest kunagi ei või teada, kuidas asjad täpselt on»). Lugeja teab ilma vastavate hoiatusteta, et tekst, mida ta loeb, väljendab oma autori mõtteid, teadmisi ja seisukohti ning just sel määral, kui autoril neid on. Asjatundlikkust ja usaldusväärsust annab juurde oma mõtete organiseerimine. Tekst ei ole niidirull, mida kerima hakata ja suvalises kohas katkestada, ega mingi pusa, mida ükskõik kust harutada, et vaadata, kuhu välja jõutakse. Tekstil on sissejuhatus, mis ütleb, milliste küsimustega tegelema hakatakse ja milliseid vastuseid neile loodetakse saada. Pärast sissejuhatust teab lugeja, mis teda ootab ja miks. Tekst ise peab lubatud küsimused arusaadavalt esitama, tooma välja kõik argumendid, mida vastamisel kaaluda, esitama vajalikke näiteid ning tõestama autori oletused ja hüpoteesid
pluusi/kampsunit. Poisid kannaksid T-särki/kampsunit ja moekaid pükse. Sobilikeks värvusteks pakkusid tüdrukud sinist, punast, musta ja valget, poisid eelistasid selgelt musta ja sinist. Kasutusel olevatest vormidest on lapsesõbralikud, praktilised ning selget ideed kandvad just rahvuslikud koolivormid. Kampsunitel on suur värvivalik, rõõmsad toonid ja toredad mustrid, ning ennekõike sobivadki need maakoolidesse. Linnakoolides võiks rahvusliku kampsuni asemel kasutusel olla pusa, pullover vm sedasorti rõivaese. Heaks näiteks on Vanalinna Hariduskolleegiumi vormikampsun. Kindlasti jääb Eestisse koole, kus pole vormi. Vormiga koolides aga tasuks kindlasti korraldada vormivabu päevi selle idee pakkusid välja lapsed ise. Paar vormivaba päeva kuus oleks vastutulek neile, kes koolivormi ei poolda. Järeldus Koolivorm kui selline ei ole täielikult halb idee. Pigem on küsimus selles, kellele see sobib ja kellele mitte
Küll need olid rasked riided aga mõnes mõttes ka ilusad. Vast kõige ilusamad olid mu õe ehted. Läikivad hõberahad koos helmestega kõlisesid kui ta astus. Ema kinnitas veel tikitud pluusile kaks hõbedast sõlge, sest ehete puudumist loeti vaesuse märgiks. Mu õel oli pikk punane seelik, millele olid peale tikitud ilusad lilled. Pähe pani ta siidilintidega pärja. Jõudes koolimaja trepile kuulsime koolikella helinat.... Äratuskell helises. Tõmbasin pusa selga ja teksad jalga, panin koolikotti laual lebava mapi rahvariietest ja tänasin õnne, et kõik eelnev osutus uneks. Vaat mis võib juhtuda, kui teed tööd südamega. 6 Kokkuvõte Rahvariideid ma kandnud pole, Sest ilm on väljas täitsa kole. Naistel olid tuusad vööd ja täitsa rasked kodutööd. Naistel suured rasked sõled, meestel laual maitsvad õlled. Rahvarõivastest ma rohkem ei tea,
Kobras on taimtoiduline süües suvel rohttaimi ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Tiinus kestab kobrastel 3,5 kuud ja pojad sünnivad mais või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 1…4 hästi arenenud poega. Pojad suudavad juba paari päeva vanuselt ujuda. Vaenlasteks on koprale kõik suurkiskjad ja inimene. Tabada ei ole teda aga kerge, sest kui üks kobras on vaenlast märganud, siis annab ta sellest teistele sabalöögiga vastu vett teada. Hallhüljes - Pusa Läänemere suurim imetaja. Karvkatte värvus on isastel seljapoolt tavaliselt pruunikashall, suurte tumedate laikudega. Emased on üldiselt heledamat tooni. Emasloomad on väisemad. Elupaikadeks on mere ulguosad. Hallhüljes toitub peamiselt kaladest (tursk, lest, lõhilased, heeringlased). Kalade kõrval sööb ta ka veel mereselgrootuid ja taimi. Pojad sünnivad hallhülgel veebruari lõpus – märtsis, tavaliselt sünnib üks poeg. Hallhüljest ohustab eelkõige elukeskkonna reostumine
..................... lk 9 Kokkuvõte ......................................................................................................................... lk 10 Kasutataud kirjandus ....................................................................................................... lk 11 Arvutiteenindaja tööriiete lühiiseloomustus Arvuti teenindaja riided on tavalised mis selga pannakse, sinna ei kuulu mingisuguseid ekstra riideid. Tavalised riided on tressid, teksad või pusa. Tööriiete pesemine Toote hooldusmärgid Vesipesu märgiks on veega täidetud pesukauss Number kausi sees näitab vee temperatuuri (95, 60, 40, 30). Käsi kausi sees näitab, et pesta ainult käsitsi. Rist kausi peal aga seda, et eset ei või üldse veega pesta. Valgendamine märgiks on kolmnurk Tähend CL kolmnurga sees lubavat eset valgendada. Rist kolmnurga peal aga keelab valgendamise
tänapäeval enam põhimõttelist vahet, kõik olulisemad detailid: automaatne väljalülitamisseade, vee taseme näitaja, indikaatortuli, mis annab märku, kas kann on sisse lülitatud, on ka odavatel kannudel olemas. «Kallimatel on lihtsalt rida lisafunktsioone. Näiteks termoregulaator, mis on hea suurte perede puhul, sest hoiab vett kauem kuumana ja säästab seega elektrit. Osadel Philipsi kannudel on sees naljakas traadist pusa ehk eemaldatav ja pestav katlakivifilter, mis on vajalik kodudes, kus kraanist tuleb mineraaliderohket vett,» loetleb Saar. Kannu füüsilist kasutamismugavust suurendavad kindlalt kättevõetav käepide ja hea valamisserv või tila. Sedagi tasuks veekeetjat ostes tähele panna, rõhutab Saar. Eelista siledapõhjalist kannu Kindlasti tasub eelistada kaetud küttekehaga ehk siledapõhjalist kannu, sest seda on kergem puhastada
otsustanud Eestist lahkuda. Nad meenutavad, et on kunagi ammu Otepääl kohtunud ja tuleb välja, et Rene on sellest ajast saati Kleeri armunud olnud. Nad suudlevad ja sellega romaan lõppebki. Kleer on 17-aastane neiu, kelle vanemad kolivad Tartust Tallinna. Kleerile ei meeldi suurlinnas ja ta otsustab armastatud linna tagasi minna. Oma välimusest Kleer väga ei huvitunud, põgenemisel oli ta kaasa võtnud vaid teksapüksid, pusa, seeliku ja paar pluusi, pesu, 5 sooja kampsuni ja kilejope. Frediga kokku saades oli tal seljas teksad ja kampsun ja ta otsustas, et kui ta nii poisile ei meeldi, siis pingutama pole ka tarvis hakata. Kleeri isa on poliitik ning ta teab, et maine on tema perele väga oluline. Kleeri vanemad on rikkad ning Kleergi ei tunneks millestki puudust, kuid kuna ta põgenes kodust, ei olnud tal eriti palju raha. Kleer elas
Palju huvitavat infot leidus kooliriietuse ajaloost ja tänapäevast, kus räägiti koolimoest ja kooliriietuse tingimustest. Varasemalt olid koolivormid väga tähtsad, sain teada koolivormide ajaloost läbi aegade ning miks õpilased koolivorme vihkavad ja soovivad. Päris huvitav ja üllatav oli teema kaubamärkide kohta, kus paljudele firmamärk korda ei lähe. Mugavus on kõige tähtsam kooli riietuse valimisel, valituks osutuvad tavaliselt teksapüksid, pluus ja pusa. Kommenteeriti ka minu küsimustikku, oli palju positiivset tagasisidet, kus öeldi, et see oli huvitav, hästi koostatud, konkreetsete küsimustega, väga tore, mitmekülgne ning hästi tehtud. -13- Kasutatud allikas http://www.jarve.edu.ee/history/torn/iiih1.html http://www.epa.ee/ul/doc/artiklid/teemaleht.pdf http://est.best-marketing.com/index.php?lang=est&main_id=6&id=536 -14-
Tööruumid asuvad ühekorruselises hoones. Müügisaali on kujundatud kaks töökohta. Kontoriruumis on üks kuvaritöökoht. Kasutusel on reguleerimisvõimaluste ja käetugedega töötoolid. Müügisaalis toolid puuduvad. Sisustatud on väike puhkeruum ja riietusruum, mis on ühine nii meestele kui naistele. Kõikides tööruumides on loomulik valgus olemas, va laod, ent nendes ei töötata pidevalt. Väljas töötamiseks on olemas jope, fliisist pusa, kindad, väljas töötamiseks lisaks kummikud. Kõik töötajad kannavad ühtset riietust, mille pesemine toimub kohapeal pesumasinaga. Koristustöid teostavad klenditeenindajad. Juhataja ja asetäitja tööaeg on E...R 8.00...17.00. Müüja-klienditeenindajatel vastavalt graafikule kuni 12 tunniste vahetustega. Üldiselt on tööl üks müüja-klienditeenindaja. RISKIANALÜÜSI TULEMUSED Tabel 1. Töökeskkonna ohutegurid, terviseriski hinnang ja soovitused Jrk
Sissejuhatus Läänemeri ehk Baltimeri on maakera üks suuremaid sisemeresid kogupindalaga 373 tuhat km2. Samas on Läänemeri võrreldes teiste sisemeredega ka erakordselt madal, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega, umbes 8...10 promilli (mere keskmine soolsus on 35). Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 23 C, lahtedes veidi alla 9 C, suvel lõunaosas 1618 C, Põhjalahes 1314 °C; põhjakihtide temperatuur on umbes 5 °C. Talvel jäätuvad Põhja-, Soome ja Liivi laht peaaegu üleni. Botnia lahe põhjasopis püsib jää üle poole aasta, Eesti lääneranniku lahtedes 45 kuud. Läänemere veereziimi kujundavad läbi Taani väinade toimuv veevahetus ja mageda vee juurdevool jõgedest (440 km3 aastas). Kuna Taani väinad on kitsad ja madalad, siis saab Läänemeri soolast ja seega raskemat ookeanivett vähe. Selle tulemusena toimub veevahetus väga aeglaselt. Vaid tugevate ja kestvate läänetormide ajal jõuab Läänemerre suurem kogus...
Praegu veel Audru basseinis suplev ja 300 kilo kaaluv hüljes hüüdnimega Poiss on ilmselt viimane siinse karusloomakasvatust lõpetava firma "karusloom", kes Audru maha jätab. Nagu kinnitas AS Audru Karusloomakasvanduse juhataja Ragner Matsalu, annab ta hülge sellele, kes pakub kõige paremaid tingimusi. 7 Viigerhüljes Liiginimi eesti Viigerhüljes keeles Liiginimi ladina Pusa hispida Schreb. keeles Rahvapäraseid Karvakala nimesid Kehamõõtmed Tüvepikkus 120...180 cm Kehamass emastel kuni 40 kg, isastel kuni 100 kg Levik Eestis ja Ta on põhjapoolkera meredes laialt levinud. Teda leidub Põhja- maailmas Jäämeres, Atlandi- ja Vaikse-Ookeani põhjaosas. Tema levikupiiriks lõuna poole on peamiselt jää olemasolu ja püsimise aeg. Ta elab ka Saima ja Laadoga järves ning Läänemeres
korrigeerida itc" ja okse tuleb peale. Lemmikjututeemaks on metroo (seal veedab ju igaüks suure osa oma päevast). Vahetatakse infot sellest, kui pikk on täpselt kojusõit, millises jaamas ümber istutakse jne. Moes on koguda oma metrooliini nimega nänni. Gaijin-e ja inglise keelt peetakse üldiselt kangesti cooliks. Inglisekeelseid, tihtipeale mõttetuid lausekatkeid topitakse uljalt kuhu aga võimalik. Näiteks: Tokyo tänaval pahaaimamatult patseeriv 10-aastane plika, seljas pusa mis nendib: "Spread Beaver" (Vonneguti radadel: pärani piiber); mudilane kärus, jalas teksad kirjaga "The Power of Punk" ; paljunäinud Austraalia hipist keeleõpetajat shokeeris loosung ta varateismelise õpilase särgil: "Suck and blow is what I know" jne. Seda nooremate vaimustust ei jaga sugugi vanem generatsioon, kellest paljud veeretavad süü riigi majandusliku allakäigu ja hukkaläinud noorte eest lääne peale. "Me pole muud kui USA orjad," olen mitmest suust kuulnud.
Terased Terastes on rauda vähemat 50%. Kui igasugu muid elemente on rohkem ja rauda juba alla 50%, siis me ei räägi enam terasest. Terased on metalsetest materjalidest põhimaterjal ehk umbes 90 protsenti konstruktsioonimaterjalidest. Teras on raua-süsiniku sulam süsinikusisaldusega kuni 2,14%. Süsinik ei ole lisand terases, vaid teeb rauast terase. Eutektoidteras C-sisaldusega 0,8 % ja struktuur 100%-liselt perliit (ferriidi-tsementiidi segu). Alaeutektoidterased C-sisaldusega kuni 0,8%, struktuuriga ferriit-perliit. Terased hakkavad C- sisaldusest 0,05%. Alla selle ei ole teras, vaid puhas raud. Sest väiksema C-sisaldusega ei kasutata. Üleeutektoidsed terased C-sisaldus üle 0,8% kuni 2,14%. struktuur perliit-tsementiit (perliidi terade vahel on sekundaarse tsementiidi võrk). Terase struktuur ja omadused (kõvadus, tugevus, plastsus, sitkus) sõltuvad eelkõige terase C- sisaldusest ehk põhilisandist. TUGEVUS (määratakse tõmbeteimiga)...
23. Missugused mütoloogiliste arusaamadega on uurijad seostanud eesti sõna koll ja mumm? · hirmutusolendi välimuse kirjeldamine (nt pikkade hammastega rott, karvane mumm, verevidi hambidiga russalka, must mees) · tavakeele jaoks tähendusetud või ebamäärase tähendusega sõnad, nt empelmüts, herneööt, koll (koill, kon'n), kadi, kägi, kärt, mekelmüts, mumm, möura, oakräun, paatsa, pau, pusa, põrk, pöhmus, pöök, rukkinüdi, toodo, üübjas, öök; ingeri pörkö, vadja mömö; soome kouko, kouki, kooko, koko, pöpö, pökö, pörö "Ilmselt germaani eeskujul on arenenud ka meie viljakushaldjate kultus. [---] vilja elujõud keskendub viimsesse vihku, mida säilitatakse läbi talve (selle nimetus kollivihk osutab ms. ka surnute siirdhinge kujutelmale). Siit samm edasi hakatakse seda vihku vilja haldjaks, kes "kaitseb" vilja. See haldjas omandab mingi looma
Elusorganismide tunnused 21. september 2009. a. 13:56 1. Koosnevad rakkudest a. Ainuraksed b. Hulkraksed 2. Paljunevad a. Mittesuguliselt b. Suguliselt 3. Kasvavad/arenevad a. Otseselt i. Järglane sarnaneb vanemaga b. Moondega i. Kalad ii. Kahepaiksed c. Piiramatu i. Taimed ii. Eriti puud 4. Reageerivad muutustele keskkonnas a. Gepard 109 km/h b. Vesihernel 0,003 sek vee tõmbamiseks püünispõide 5. Ainevahetus a. Toitumine b. Seedimine c. Hingamine d. Eritamine 6. Muutlikkus a. Pärilik b. Mittepärilik Bioloogia Page 1 Elsuorganismide tasemed 21. september 2009. a. 14:02 Tase Uurimisobjekt Bioloogia haru Rakendusalad Planetaarne Biosfäär, Õpetus biosfäärist Maailma loodusvarade ...
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Under...
pikava1mees, tagasieit (-ä) · loomanimetused, nt herneunt, härg (pull, sikk; tuleb kaevust), kaan (tõmbab kaevu), kilk (koera moodi, pika sabaga), kibuskiunt, merekaru, nõgikikas, näljakon'n, rugasiga, röäsusi, saunahani (kerisel), viläsusi · tavakeele jaoks tähendusetud või ebamäärase tähendusega sõnad, nt empelmüts, herneööt, koll (koill, kon'n), kadi, kägi, kärt, mekelmüts, mumm, möura, oakräun, paatsa, pau, pusa, põrk, pöhmus, pöök, rukkinüdi, toodo, üübjas, öök; ingeri pörkö, vadja mömö; soome kouko, kouki, kooko, koko, pöpö, pökö, pörö · nimetused, mis kirjeldavad lastehirmuQse välimust, nt alapaljakas, kikkpard, naapard, sabasuu, verihammas, verikäpp, veripard, vilisuu Vormelid laste hirmutamisel · hirmutusolendi potentsiaalne agressiiivne käitumine lapse suhtes · hirmutusolendi lokaliseerimine (nt Murde-Kai viib lapsed ära, kui lapsed laudile lähevad;
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakes...
Nt kui USA-s kasvab majandus oluliselt kiiremini kui Euroopa Liidus, siis on loogiline, et ameeriklaste nõudlus importtoodete, sh Euroopa Liidust imporditud toodete, järele kasvab ning seepärast kasvab ka nõudlus eurode järele. Vahetuskursil on oluline roll erinevate riikide majanduste hinnatasemete ühtlustajana. Kui nt mõlemas piirkonnas, USA-s ja Euroopa Liidus, on esialgu hinnatase PUSA = PEL = 2 ja E = 1, kuid seejärel Euroopa Liidus hinnatase tõuseb tasemeni PEL = 4, siis on selge, et mõlemas majanduses osalejad hakkavad pigem eelistama kaupade ostmist USA-st. Selle tulemusel peaks nõudlus eurode järele hakkama langema ja seda kuni tasemeni E = 0,5 ehk 1 euro = 0,5 dollarit. Seega kui enne hinnataseme tõusu sai 1 dollari eest osta 1 eurot maksva kauba, siis saavad
Émile Zola (18401902), näiteks romaanid "Thérése Raquin" ja "Söekaevurid". Eesti kirjanduses on naturalistlikke jooni 19. sajandi lõpu Eduard Vilde (18651933) ja Ernst Peterson-Särgava (18681958) proosas. nekroloog järelehüüe; kirjutis, mis on pühendatud hiljuti surnud inimese mälestusele. Nekroloog räägib inimese elust ja tegevusest, rõhutab tema saavutusi. nelikstroof vt katrään. neologism uudiskeelend (näit. külmik, rula, pusa, vuplid, tossud). Neologismide loomisel kasutatakse nelja põhilist moodust: lisatakse sõnale liide (näit. kall/ur, elam/u); häälikute vaba kombineerimist (näit. veenma); laenatakse sõnu murretest ja teistest keeltest (näit. soome sõnast ujo eesti sõna uje); kahe või enama sõna liitmist (näit. selle asemel et selmet). Eesti üks edukamaid uudissõnade loojaid on Johannes Aavik (18801973). Neologisme kasutavad kirjanikud kunstilise keele rikastamiseks. neorealism 1940
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju...
Briti ja Prantsuse saatkond oli sõbralikum ning kuulasid ära, lubasid informeerida oma riigivalitsust. 25. jaanuaril anti Briti saatkonnast Eestile teada, et Londonist anti ametlik vastus: "Briti valitsus tahab teha kõik, temast oleneva, vältimatuks Saksa okupatsiooni laienemist Baltimaale. Ajutiselt tunnistavad Baltimaade iseseisvust." 3) Välisdelegatsioon (Jaan Tõnisson, Mihkel Martna, Karl Menning, Ants Piip, Karl-Robert Pusa, Eduard Virgo, Ferdinand Kull).- Ülesanne, jõudma lääne euroopasse, luua kontakte valitsusega (Suurbritannia, Prantsusmaa, Ameerika, Itaalia, Saksamaa, Austria-Ungari, Rootsi). Luues kontaktid tuli neid informeerida Eesti olukorrast, eestlaste soovidest ja iseseisvusest. Tulla tagasi lääneriikide ametliku vastusega. 4) Eesti töörahva põllumajanduse kongress (0.5-0.6.01.1918)- Sooviti saada maata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
