Minu Kaisa Kullas 8.b Epp Petrone ajakirjanik, kirjanik, kirjastaja ja blogija. tütred Marta, Anna ja Maria Justin 2005 blogid 2007 petrone print Raamat Toit Maditsiin New York Amiš La famigliaga abiellumine Marta rääkima õppimine 9-11-01 Naljakaid juhtumeied “Look, this is a seal!” näitab Justin lasteraamatust pilte. Marta vahib mõtlikult hülgepilti. Ilmselt käiates peast läbi oma salvestatud informatsiooni: “viimanekord, kui ma tšekkisin, oli siil okastega mügarik ja ümmargune, nüüd on okkad kusagile ära kadunud.” “Ei ole siil!” ütleb ta siis. Me vahime
Raamatu pealkiri: Minu Island Autor: Tarvo Nõmm Ilmumisaasta: 2009 Kirjastus: Petrone print Aeg: 20. saj. Lõpp 21. Saj. Algus Koht: Island Peategelane: muusika õpetaja Tarvo Nõmm Tegevusliin: Vabatahtlikkult, töö reis Probleemid looduskeskkonnaga: lumetormid takistasid autoga sõitmist Probleemid kohalikega suhtlemisel: koolis õpetades rääkisid lapsed islandi keeles Hinnatavad iseloomuomadused: uutele kogemustele avatud olemine Geograafia tunnis õppitu kohtamine: liustikud, laamade liikumisest tekkinud vulkaanid
Tsitaadid John Ruskin - Kingi lapsele natuke armastust -- saad selle kuhjaga tagasi. + Epp Petrone -Südames teab iga inimene, et mets, heinamaa ja meri on ilusamad kui asfalt, tanklad, autod. Hesiodoson - Maa on kõigi ema. + Arthur Schopenhauer - Usk on nagu armastus, seda ei saa sundida. Willa Cather - Seal, kus on suur armastus, sünnib alati imesi. + Anton Hansen Tammsaare - Hirmus pole mitte surm, vaid teadmine tema saabumisest. Mark Twain - Ära ütle, et maailm on sulle võlgu. Maailm ei võlgne sulle midagi, sest ta oli siin esimesena. +
,,Minu Kasahstan" Katri Kuus Petrone Print OÜ, 2012 Raamatu ,,Minu Kasahstan" on kirjutanud pereema, kes kolis oma perega kolmeks aastaks Kasahstani elama. Seal elati aastatel 2008-2011. Kasahstani asutakse pereisa uute töövõimaluste tõttu ühes rahvusvahelises firmas. Raamatu autori pere koosnes emast, isast ja kahest tütrest. Joonis 1 Kasahstani asukoht Ema töötas Kasahstanis lasteaiakasvatajana, lapsed käisid rahvusvahelises vene ja ingliskeelse õppekavaga koolis. Kasahstan asub Kesk-Aasias, tema
keset McDonaldsite ja Disneylandide dunglit asub selline oaas, kus inimesed kannavad tontlikke musti riideid, kivad htuti ksteisel klas juttu puhumas (nagu vanad eestlased peerude sees) ning transpordivahendina kasutavad vaid tallataksot vi hobujudu selle sna otseses mttes. Ja mstika, mis neid mbritseb, teeb nad kuidagi kitvamaks kui savutmbamine, ajamata kaenlaalusekarvad, vaba seks ning rinnahoidjata tolgendavad nisad. P.S. Epp Petrone, kelle artikli lingi ma lal vlja tin, tles, et kik ameeriklased tuleks nende juurde ppustele saata - suudaksime ehk koloogilist katastroofi edasi lkata. Vot tak.
miljonäriks?“) • 2008-2011 Kanal 2 saatejuht („Tõehetk“, „Ilus ja valus“, „Hannes Võrno Q“, „20 aastat hiljem“) • 2011-2015 Kaitseväe Staabi ja Sidepataljoni teavituskompani ülem „Missioon. Ühe missiooni päevikud“ • Kirjutas Maagiline Ruum • 2016 • Autobiograafiline • Võrno avab raamatuga enda kuuekuulist elu Afganistani missioonil 2013. aasta lõpust kuni 2014. aasta kevadeni „Poisi lugu“ • Kirjutas Petrone Print • 2009 • Võrno räägib teoses enda lapsepõlvest kasutades väljamõeldud tegelast („poiss“) • Jutte vürtsitab lisatud fantaasia ja raamatu teeb lihtsasti loetavaks Võrnole omane hea jutustamisoskus Ühiskondlik tegevus • Hannes Võrno on Tallinna Toomkooli Nõukogu liige ja Okupatsioonide muuseumi juhatuse liige • Ta kuulub Eesti Jahimeeste Seltsi, Tallinna Jahtklubisse ja Tallinna Piiskopliku Toomkogudusse
Dzimitry Samal Dzimitry samal on sündinud valgevenes 1981.aastal. lapsepõlv möödus Valgevenes. Samas lõpetas ta 2003.aastal Tehnikaülikooli. Tema esimene amet oli autodisainer Itaalia (Stile Petrone), ja Prantsusmaa (Renault) autotööstustes , samuti koostöö Ameerika disainiagentuuridega. Õpinguid jätkas Valgevene Kunstiakadeemias. Tänu suurele huvile autodest ja autodisainist laiemalt, võitis ta AUDI stipendiumi. Magistrikraadi omandas Dzmitry Milano Polütehnikumi disaini osakonnas. End täiendanud ja õppinud on ta veel Prantsusmaal, USA-s ning mujal maailmas. Ta on osalenud Euroopa ja maailma sellealastel
2005 illustratsioonid J.Kaplinski raamatule "Kaks päikest" 2006 fotod ja kujundus J.Kaplinski luulekogule "Vaikus saab värvideks" 2006 illustratsioonid J. Kaplinski raamatule "Põhjatuul ja lõunatuul" 2007 illustratsioonid J. Kaplinski luulekogule "Õhtu on õunapuu" 2008 fotod ja kujundus J.Kaplinski haikukogule "Teiselpool järve" 2009 illustratsioonid ja kujundus J.Kaplinski raamatule ,,Lahkujad" illustratsioonid J.Kaplinski raamatule "Põhjatuul ja lõunatuul" 2011 illustratsioone Epp Petrone raamatule ,,Muinasjutud armastusest" 2011 illustratsioonid raamatule ,,Minu eriline laps" Tunnustused: 2010 Tartu Kultuurkapitali loomestipendium
hakkavadki ebavajalikud asjad muudkui kuhjuma ja kuhjuma. Omaette osa raha mõttetute asjade peale kulutamisel on pühadel, eesotsas jõuludega. Ma usun, et paljudele tuleb tuttav ette paaniline mööda poode tormamine enne jõule, et ikka kõigile kõik kingid ostetud saaks. Eestis pole see õnneks veel nii suurt võimsust võtnud kui näiteks USAs, kus kulutatakse igal aastal metsikult raha jõulukinkide peale, mis enamuses peale pühi pööningule või keldrisse seisma jäävad. (Epp Petrone ,,Minu Ameerika 3"). Seega oleks mõistlik raha tuulde loopimise asemel investeerida see millessegi vajalikku, mille üle ka kingisaajal rõõmus meel oleks. Kui teha kulutusi vaid vajalikele asjadele, siis säästaksime peale oma raha ja aja ka keskkonda. Ostes kokku mõttetut träni, viskame me selle nagunii teatud aja pärast minema ning see muutub osaks hiiglaslikust prügimassist, millest enamus ei lagune ning jääb prügimägedele aastasadadeks seisma. Kui
,,Kuristik rukkis". Jerome David Salinger 13. Meil on alati küllalt aega, kui me seda otstarbekalt kasutame. Johann Wolfgang Goethe 14. Ootaja ootab enamasti asjata. Tuleb ise otsida, et midagi leida. Karl Ristikivi 15. Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub. Mati Unt 16. Informatsioon on vabaduse eeltingimus. Mihhail Lotman 17. Südames teab iga inimene, et mets, heinamaa ja meri on ilusamad kui asfalt, tanklad, autod. Epp Petrone 18. ,,Tempora mutantur, nos et mutamur in Illis" (,,Ajad muutuvad ja meie muutume koos nendega") Lothar I 19. ,,Ainuke tee kiusatusest vabanemiseks on sellele järele anda." 20. "Sa ei suuda mitte kedagi päris õigesti mõista, enne kui vaatad asjadele tema seisukohast" (Harper Lee "Tappa laulurästast") 21. 9) Parem vaikus kui tühjad sõnad - Pythagoras 22. 6. ,,Kui sa ei tea mida sa tahad," ütles uksehoidja, "siis lõpetad sa paljuga mida sa ei taha
tarbimismahu korral umbes 2025. Aastani. Mis edasi, see oleneb sellest, kuhu Eesti riik oma toetusrahad suunab . Ühest küljest võiks Eesti hakata välja töötama säästlikumat tehnoloogiat: hakata kütteks kasutama mitte põlevkivi ennast, vaid sellest eralduvat gaasi, mida toodeti ka juba 1930ndatel. Eesti rohelised pakuvad välja, et Eestis toodetav põlevkivigaas võiks olla nii-öelda varu- ja tasakaaluvariandiks tuuleenergiale. (Petrone, 2007) 5 Müüt või tegelikkus? Kujutlege, et kõik mida te teate keskkonnast, on vale. Kujutlege, et me soovime globaalset soojenemist, mitte ei karda seda. Kujutlege, et orgaaniline toit, säästev areng, biokütused ja Maailma Looduse Fond (World Wildlife Fund WWF) on maakerale ja selle eanikele palju kahjulikumad, kui geneetiliselt muundatud (GM-)toit., tööstus, nafta ning USA nafta- ja gaasi- korporatsioon ExxonMobil
Jäätmete kuhjumine Aastakümneid on looduskaitsjad rääkinud, et varsti jõuab kätte aeg, kus raiskava elustiili eest tuleb hakata kõrget lõivu maksma. Tavaliselt ei seata selliseid väljaütlemisi kahtluse alla, aga kohe tegutsema ka ei hakata, sest see kriitiline aeg tundub olevat veel piisavalt kauge tulevik. Kahjuks oleme probleeme eitades jõudnud olukorrani, kus mitmed keskkonnaprobleemid on meil üle pea kasvamas. Üheks suurimaks probleemiks võib tuua jäätmete kuhjumise. Allika 1 andmetel valisid looduskaitsjad 2008. aastal välja 7 keskkonnaprobleemi, mis on osutunud arvatust suuremaks. Esimese koha selles loetelus sai inimkonna ohjeldamatu juurdekasv, mida peetakse kõige suuremaks keskkonna mõjutajaks ja planeedi Maa ohustajaks. Inimesed toituvad, raiskavad ressursse, reostavad keskkonda ja sekkuvad ökosüsteemide toimimisse. Mõned kriitilisemad keskkeskkonnakaitsjad on inimesi võrrelnud maakera v...
kodus saadakse vanemate seisukohtadest aimu juba väiksena, võrreldes saadud sünnipäevakingituste arvu sõbra omaga, ning teismeline viiakse kurssi vanemate poliitilise maailmavaatega. USAs on lausa linnaosade kaardid sinise ja punase värviga märgistatud, et eraldada poliitilisi pooli, ning selle järgi valivad inimesed endale elukoha, sest soovitakse ümbritseda end inimestega, kellel on sarnased maailmavaated, selle tõi välja ka Epp Petrone teoses „Minu Ameerika“. Muidugi ei ole vaid kodu eluvaate kujunemise eest vastutav, suur mõjuvõim on ka lasteaial ja koolil, kus õpetajaid nähakse kui autoriteeti. Ka Eestis on usuliste suunitlustega koole, neist tuntuim on Vanalinna Hariduskolleegium, kus soositakse kristlikku eluvaadet. Seega peamiselt on maailmavaate tuumaks väliskeskkond. Siiski on inimene vabalt mõtlev isik, seega otsustame ise, kuidas maailma näeme. Arvame vähemalt nii
"Minu Alaska" 1. Maria Kupinskaja "Minu Alaska". Ilmunud aastal 2008, kirjastus Petrone Print. 2. Raamatu tegevusaeg on 2006.-2007. aastal. Maria töötas mai 2006 kuni september 2006 Alaskal, Skagways Dyea laagris ja mai 2007 kuni juuli 2007 Alaskal, Denveri liustikul. 3. Tegevus toimub Skagways ja Denveri liustikul Alaskal, Ameerika Ühendriikide osariigis, Põhja-Ameerika mandril. 4. Kesksed tegelased on: Maria- peategelane, töötab händlerina koertekarjas Denveri liustikul ja Skagways. Andre-Maria elukaaslane ja ka reisikaaslane liustikul, töötas seal fotograafina.
" Minu Austraalia" Autor: Airi Ilisson-Cruz Ilmumisaasta:2009 Kirjastus: Petrone Print Tegevusaeg toimub 2007 Septembrist ja 2008 aastal. Tegevuskoht on Austraalia, peategelane reisib Austraalias ringi. Tegelased : Airi , kes raamatu kirjutas, räägib endast ,kui ta Austraaliasse reisile läks. Ta tahtis näha maailma, kultuure ja saada uusi kogemusi, otsis uusi väljakutseid. Ta armastab reisida ja kõige rohkem armastab ta aasia riike . Erwin on lihtne töömees, kellega Airi kohtus Austraalias, Townsville linnas. Airi abiellus filipiinlasega
kujundanud me ise. Bibliofiilid võivad valetada, varastada ja näha märgi unenägusid Waltari 1957-1958. aastal Torontos eestikeelsena ilmunud filosoofilisest seiklusromaanist ,,Mikael Karvajalka/Hakim". Reaalsus on aga see, et üle 2000 lehekülje pikkust teost ei viitsiks tänapäeval eriti keegi lugeda ja kirjastustel on oluliselt kasulikum müüa lollidele rämpsu. Retsepti- ja eneseabiraamatud, sitta, mille esikaantel ilutsevad nimed nagu Vallik, Lamp, Rohelend, Priilinn, Leesalu, Petrone, Sabolotny jpt lihtsaid ja lühikesi tuhkatriinulugusid ja reisikirjeldusi ju ostetakse. Võib-olla on selline ,,areng" isegi hea, igatahes paistavad elu huumoriga võtvat ja sellest inspiratsiooni ammutavat näiteks Mutt, Kõomägi ja Kivirähk, kelle eneseiroonilist kriitikat on lüpsjad, kaevurid, elektrikud, lasteaiapedagoogid, müügimehed ja ülejäänud Kroonika ja Õhtulehe tellijad valmis lugema vaid seetõttu, et ei saa piiratusest tulenevalt aru, kelle üle irvitavad.
Minu Maailmameri kokkuvõte Johann Ortin Õun 8.B 1. Andmed raamatu kohta "Minu maailmameri - Esimene Eestlane, kes purjetas üksi ümber maakera" autoriks on Uku Randmaa, 2012, Petrone Print 2. Tegevusaeg raamatus 6. juuni 2010 kuni jaanuar 2012 3. Tegevuskoht Ta läbis peaaegu kõik 4 maailma ookeani, välja arvatud Põhja-Jäämere (ega sellestki palju puudu ei jäänud). Ta alustas Tallinnast, läbis Läänemere, siis purjetas ümber Islandi, käis mitmetes Euroopa linnades ja purjetas Euroopast mööda Kanaarisaarteni, ning siis Roheneemesaartelt läbi, purjetas üle Atlandi ookeani, Kariibi mere ja Panama kanali läbi Ameerika, samuti kais ta ära nii Austraalia
suhteliselt väikese energiakuluga. ,,Paljud inimesed arvavad, et vesinikkütus päästab meid. Ma arvan, et vesinik on väga hea näide enese avalikust lollitamisest. Näide, kuidas inimesed endale valetavad. Meil ei saa ealeski olema vesinikkütusel põhinevat majandust, sest vesinik ei ole kütuse vorm - see on energia säilitamise vorm. Kogu vesinikkütus on ju valmistatud mingi muu kütuse baasil..." (,,Roheliseks kasvamine", Epp Petrone, 2007, Petrone Print). Tõepoolest - vesinikkütuse loomiseks on meil ju vaja vaid elektrit ja vett, lihtne! Aga et saada elektrit ... Paraku baseerub enamik meie elektritootmisest siiski fossiilkütusel. Ning kui võtta kogu asi lahti algosakesteks, siis - kust tuleks energia, et neid vesinikautosid ehitada? Ühe auto ehitamiseks vajamineva energia tootmiseks kulub ühtekokku üle 10 tuhande liitri naftat. Vesinikukütuselemendi puhul kasutatakse katalüsaatorina väärismetalle, näiteks plaatina
Taimekaitsevahendite atmosfääri sattumisel tekivad happevihmad, mis alla sadades tekitavad organite ja ainevahetuse häired, geneetilist mutatsiooni, nahakahjustusi ning allergiad. Aastaid tagasi algatasid New Yorkis haigete laste emad kohtuasja, kus süüdistasid prügimäe lähedust oma laste haigustes. Kõik oli õigustatud, kuid tasub veidi järele mõelda. Kui kodude lähedusse prügimägesid ei taheta, siis metsa keskele ei ole ka mõeldav neid rajada. Epp Petrone teoses ,,Roheliseks kasvamine" rõhub inimeste südametunnistusele, et nad mõtleksid looduse kui elava peale ega risustaks seda ülemäära. Tasub mõelda taaskasutusele ning võimalikult minimaalse prahi saatmisele prügimäele. 2007.aasta ajalehe ,,Kortsleht" artiklis avaldas Tallinna Laulväljak idee jäätmete taaskasutusest. Määrdunud pakenditest toodeti jäätmekütust, mida kasutas As Kunda Nordic Tsement. See oli hea uudis
Mats Traat oma raamatus ,,Tants aurukatla ümber." Eestlased on ka palju maailmas reisinud, nii ka mina, olen palju erinevaid riike näinud ja kuulnud eri arvamusi eestlastets, paljud välismaalased arvavad meid olevat julged, isegi hulljulged, sellest on tekkinud ka erinevaid müüte. Müüt, mida paljud eestlaste kohta on öelnud kõlab: ,,Eestlased on nagu jäämägi külmad ja emotsioonitud" Ka noor ameeriklane Justin Petrone on kirjutanud: ,,Paistis, et ühe äkilise liigutuse järel lendab üks särginööp maha ja paljastab tema sooja naha. Miks küll pidid eestlased nii kitsaid särke kandma." Eesti ja eestlased on valmis kiiresti rakendama kõike uut ja innovatiivset. Nii ongi Eesti pangad modernsed, infotehnoloogia areng on olnud plahvatuslik. Selle tõestuseks võin tuua meie arenenud interneti teadus ja kasutamine, ka vanad inimesed tahavad kasutada arvuteid
mugavuseks või näiteks paremaks väljanägemiseks. Usun, et riik peaks rohkem korraldama erinevaid säästvale tarbimisele suunavaid kampaaniaid, et inimesi teavitada ja mõtlema panna. Näiteks Eestimaa looduse fondi algatusel ettevõetud prügikoristuspäeva ,,Teeme ära 2008" saatis ootamatu populaarsus. Projekti eesmärgiks ei olnudki metsaalused ühekordse aktsiooniga puhtaks teha, vaid muuta inimeste mõtteviisi. Mind pani mõtlema Epp Petrone vanapaberil välja antud teos ,,Roheliseks kasvamine". Läbi oma naljakate püüdluste pisikeses Tartus ja hiigellinnas New Yorkis jääda oma roheliste eluviiside juurde, käsitles autor kõikvõimalikke teemasid: mida süüa, kuidas remonti teha, üüratud eeslinnad, nafta- ja energiakriis kuni jõulukuuskedeni välja. Pea igalt leheküljelt leidsin midagi lõbusalt harivat ning hiljem tabasin ennast kodus üleliigseid tulesid kustutamas
Minu Kolombia LEND PAPAGOI NOKAL Ave Ungro PETRONE PRINT 2010 Sündmused leiavad aset aastatel 2003-2006 Kolumbias. Kolumbia asetseb põhjapoolkera ja lõunapoolkera piirimail, Lõuna-Ameerikas.Kolumbiat ääristavad 2 ookeani, Vaikne ja Atlandi, naaberriigid on Venetsueela, Ecuador, Peruu, Brasiilia ja Panama. Joonis 1. Ave teekond oli järgmine: Joonis 2. Kõigepealt jõudis ta lennukiga Bogotasse, Kolumbia pealinna. Seal Veetis ta 3 päeva ja sõitis edasi Manizalesesse
Elisabeth Kangro 8A 27/12/15 Reisiraamatu kokkuvõte Minu sarjast raamat “Minu Tokyo”, autoriks Maarja Yano Ilmumisaasta: 2013 Toimetaja: Anu Merila Trükk: Petrone print Tegevuskoht: Tokyo, Jaapan (Tokyo asub peamise saare Honshu kagupoolses osas,Kanto regioonis). 35° 41′ 0″ N, 139° 41′ 0″ E Tegevusaeg: Tegelased ja nendest veidi lähedamalt: Sho on jaapanlane, kellega koos peategelane õpib, Sho on ta hea sõber, kellega ta tutvus juba raamtu täiesti alguses. Raamatu lõpu poole Maarja abiellub Shoga. Eva, Reiko, Tanja ja Hetti on samuti vahetusõpilased, eestlased. Dush on
vanemal. Vanem peaks selgitama nii jutu sisu, kui ka illustratsioonide iseärasusi. Kui laps ise loeks ja pilte vaataks ei pruugiks ta asjadest õigesti aru saada. 8 Kasutatud kirjandus Falconer, I. (2009). Olivia. Tiritamm Pervik, A. (2010). Kaarist on kasu. Tallinn: TEA Kirjastus Pervik, A. (2001). Paula jõulud. Tiritamm Petrone, E. (2009). Marta varbad. Greif OÜ Raud, P. (2010). Emma roosad asjad. Tammeraamat Raud, P. (2015). Kõik võiks olla roosa. Tammeraamat Raud, P. (2013). Teistmoodi printsessi lood. Kirjastus Tänapäev Vainola, K. (2014). Kelli hakkab piraadiks. Kirjastus Pegasus Vainola, K. (2014). Kelli – peaaegu haldjas. Kirjastus Pegasus Wikland, I & Tungal, L. (2011). Tragi tüdruk Kata. Tammeraamat 9
olnud seotud mitte uute maardlate leidmisega, vaid numbrid lihtsalt valetati suuremaks, et oleks võimalik OPECi uute reeglite kohaselt rohkem müüa. Täna oleme jõudnud hetke, kus enam ei ole mõtet arutada kas või kuidas naftat paremini ja odavamalt kätte saada. Praegu peame juba küsima, kuidas seda vähem tarbida, millal saabub varude lõpp ja mis saab edasi. Energia alternatiividest tsiteerin lõiku Epp Petrone raamatust "Roheliseks kasvamine" : "...Kas me võiksime hankida energiat kusagilt mujalt kui fossiilkütustest ? Jah, kui meil oleks 50 aastat aega uute süsteemide väljatöötamiseks, ehitades fossiilkütuseid kasutades välja suured taastuvenergiavõimalused ja minnes uutele kütuseliikidele üle sujuvalt. Aga paraku on meil nüüd aega vaid mõned aastad ning ikka veel ei võeta tulevasi probleeme tõsiselt. Paljud inimesed arvavad, et vesinikkütus päästab meid
Pean väga oluliseks elukeskkonda ja maad millel elame. Proovin olla eeskujuks nii oma kolmele pojale kui ka koolieelikutele, juhendades ja juhtides nende tähelepanu valikutele ja loodusele. 10 Kasutatud kirjandus 1 "The truth about recycling" "The Economist", 7. juuni 2007 2 Black Dog Publishing. "Recycle: a source book". ISBN 1904772366. London 2006 3 "The price of virtue" "The Economist", 7. juuni 2007 4 oceans.greenpeace.org 5 Epp Petrone ,,Roheliseks kasvamine" 2007 6 Julia Hailes ,,The New Green Consumer Guide" 7 www.tervevalik.ee 8 http://www.disainioo.ee/et/meie/taaskasutus.html 9 Sian Berry ,,50 viisi kodu ja aia rohelisemaks majandamiseks", Maalehe Raamat 2008 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39
http://www.ethicalinstyle.com/ethical-in-style-resources/ethical-labels-explained/the- environmental-impact-of-fast-fashion/ (vaadatud: 09.03.2012) 16. Burton, I., Kates, R.W, White, G. F. (1993) The environment as hazard. London: Guilford 17. Valner, H. (2011) Heiki Valner: loomakaitsja võib vabalt olla ka lihasööja! [WWW- materjal] http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/heiki-valner-loomakaitsja- voib-vabalt-olla-ka-lihasooja.d?id=58814810 (vaadatud: 25.03.2012) 18. Petrone, E. (2007) Roheliseks kasvamine. Tartu: Petrone Print 19. H&M Concious Actions Sustainability Report (2010) [WWW-materjal] http://about.hm.com/content/dam/hm/about/documents/masterlanguage/CSR/reports/Conscio us%20Actions%20Sustainability%20Report%202010.pdf (vaadatud: 20.03.2012) 20. Aus, R. (2008) REET AUS: Mammutite aeg hakkab läbi saama. Eesti Päevaleht, 2008 21. Kaber, M.-H. (2009) Kandmine kui rõivaste kuldaeg [WWW-materjal] http://www.bioneer
*August Jakobson ,, Ööbik ja vaskuss” Nimetage realistlikke peremudelit käsitlevaid lasteraamatuid (+autorid). Siiri Laidla “Sandra kevad ja suvi” soojalt on osatud rääkida ema-tütre elust pärast isa lahkumist. K. Vainola ,,Ville” (Ville elu vanaemaga). Missugused on raamatud, milles peategelaseks tüdruk? (autorid, teosed, lühiiseloomustus) Raamatud on pigem positiivsest meeleolust, igapäevastest tegevustest ja fantaasiast. E. Petrone ,,Marta varbad”- igapäevaelu rõõm. "Maia lood" Kertu Saks- igapäevaelu ja õnnelikud hetked. H. Karm ,,Ingli valgus”- pimedushirmust ülesaamiseks soovitab vanaema tal koguda valguspilte. T.Selli ,,Rõõmus Miia” – miia teeb igapäevaseid asju, kui ta kurb on siis joonistab ta kurvakolli. Emaga koos viiakse kurvakoll postimajja. Missugused on raamatud, milles peategelaseks poiss? (autorid, teosed, lühiiseloomustus) L. Remmel ,,Timm ja tema tegemised”- igapäevaelu lood. H
annaabi.ee 
