KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT (0)

KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM
EKSPRESSIONISM

Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust:
1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk - rõhutatud eneseväljendus
2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul
Tegutsesid kunstnike rühmitused:
Die Brücke ( Sild ) Dresdenis
Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis.
Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse- ja pettumusmeeleolud.

Ekspressionismile on iseloomulik:
1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus
2) vormide lihtsustamine, kohati moonutamine
3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid.
Palju harrastati graafikat, eriti puulõiget. Ekspressionismile tegi lõpu Hitleri võimuletulek 1933. aastal.

Otto Dix – väga ühiskonnakriitiline, sarkastiline, kujutab inetust, suurlinna pahesid, sõjakoledusi.

Ernst Ludwig Kirchner– Die Brücke rajajaid , peamine teema: suurlinn ja sealsed inimesed.

Karl Schmidt -Rottluff- Die Brücke rajajaid ja peaesindajaid; rõhutab primitiivsust. Robustne, värvikas, ilmekas.
REALISM

Sõnal „realism“ on õieti kaks tähendust:
a) realism kui suund (mitte stiil!)
b) realism kui meetod

Üldiseloomustus
Realism kui kunstisuund hõlmab umbkaudu 19. sajandi kolmanda veerandi. Ta hakkas kujunema Prantsusmaa. Põhimõtteliselt siiski realism erineb romantismist: realistid
kujutasid oma kaasaega, oma ümbrust. Nõudsid elu kujutamist objektiivselt, ilustamata, esiplaanile tuli seada tõde. Realistid tundsid huvi argielu vastu, rõhutasid negatiivset. Realistlik kunst ongi puudusi paljastav, kriitiline.

Prantsusmaa
* Honore de Daumier . Ta on kunstiajaloo tuntumaid karikaturiste. Pilkas oma aja seltskonda, naeruvääristas pahesid; on teinud karikatuure ka poliitilistel teemadel. Figuurid ja näod on moonutatud, kuid väga ilmekad. Daumier oli ka väga hea maalija .
* Jean François Millet . On eeskätt talupoegade maalija. Ei kujuta aga talupoegi lõbutsemas ja pidutsemas, nagu varem kombeks, vaid töö ja tõsiste toimingute juures. Maalid on lihtsad, rahulikud; ülekaalus on raskepärane ja kurvameelne toon.
Tuntuim töö „Viljapeade korjajad“ – põllul kummardamas kolm vana vaest naist, kes teostavad nö järelnoppimist.
* Gustave Courbet . Kunstis iseõppija. Andis suunale nime - kui 1855. Aasta Pariisi maailmanäitusel Courbet` töid ametlikule näitusele ei pandud, üüris ise saali ja riputas ukse kohale sildi „Realism“. Courbet oli suurt kasvu tugev mees, selline on ka tema kunst – mehelik, jõuline, kohati tooreski. Näeb ja maalib kõike suure lihtsa vormiga, tööde mõõtmed on ka suured. Tema maalides on midagi järsku, teravat. Koloriit tume.
Tuntuim töö „Matus Ornans`is“. Pealtnäha tavaline sündmus – kaljuse maastiku taustal üle 40 elusuuruses figuuri, igaüks omaette portree. Maali ülesehitus ka väga tavaline, lihtne – see kõik oli klassitsismi ja romantismiga harjunud kunstipublikule vastuvõtmatu. „Kivilõhkujad“ – juhtis tähelepanu töörahva viletsusele ja raskele tööle.

Skulptuuris realism eriti läbi ei löönud. Belglane Constantin Meunier .

Venemaa
Venemaal oli realism eriti ühiskonnakriitilise hoiakuga, sest Venemaa poliitiline korraldus oli võrreldes Euroopaga maha jäänud ja sotsiaalsed vastuolud teravad . Et kunst rahvale lähemale viia, asutati rändnäituste ühing ehk peredvižnikute ühing.

* Ilja Repin. Ta on maalinud nii ajaloo- kui oma kaasaja -ainelisi töid, portreid jm. Kohati ta isegi liigsele rõhutab maali jutustavat külge. Kuulsamad tööd: „Zaporoožlased Türgi sultanile kirja kirjutamas“ – kasakate elu, ilmekad näod. „ Burlakid Volgal“ – kujutab ränka tööd – laevade inimjõul vastuvoolu vedamine – tegevaid töölisi. Rõhutab meeste vaeva, kurnatust, kannatust. Juba sellise ameti olemasolu on ebainimlik! „Ristikäik Kurski kubermangus“ – läbilõige kirevast vene ühiskonnast. „Ivan Groznõi ja ta poeg“ – hullunud tsaar oma äsjatapetud pojaga.
* Vassili Surikov. Eelkõige ajaloomaalija. „Streletside hukkamise hommik“ – Peeter I viib läbi temavastase vandenõu osaliste hukkamist. „Bojaarinna Morozova“ – vanausuliste üht juhti viiakse minema. „ Jermak Siberit vallutamas“ – kasakasalk võitmas maad juurde Vene riigile.
* Vassili Perov – maalis ilmekaid olustikustseene, samuti portreid, töödele vahel omane humoorikas alatoon.Realistlikus laadis alustas, kuid hiljem sai olulisi mõjutusi impressionismilt vene parimaid maastikumaalijaid Isaak Levitan, kellele on omane lüüriline loodusekäsitlus.
ROMANTISM
Üldiseloomustus
Romantism on laiem vaimuelu suund, mis kunstis hõlmas ligikaudu 19. sajandi teise veerandi. Romantism pole rangelt võttes enam kunstistiil , vaid kunstisuund. Muutunud oli ühiskondlik taust – pettumine revolutsioonides, mõistuspärasuses, igatseti „ära“. Romantism on täielik vastand klassitsismile. Lihtsalt öeldes – klassitsismis on esikohal mõistus, romantismis süda. Tunti huvi keskaja, religiooni, eksootiliste maade ja kultuuride vastu. Kunstnik väljendas oma tundeid, kasutas fantaasiat. Maalimislaad oli samuti klassitsismist täielikult erinev – pintslilöök oli rahutu, hoogne, värvid erksad.

Prantsusmaa
Prantsusmaa oli romantismiaja kunstis juhtiv maa.
Théodore Géricault. „Méduse`i parv“ – seda tööd loetakse romantismi alguseks maalikunstis. Kajastab tõestisündinud laevahukku, maalil kujutatud hetk, mil parvel olevad pääsenud märkavad eemal laeva ja püüavad sellele märku anda. Ärev meeleolu, dünaamiline kompositsioon .
* Eugène Delacroix – prantsuse romantismi tähtsaim esindaja. Omane rahutu maalimislaad, jõuline pintslilöök, kõik lehvib-voogab. Ametlik kunst oli vaenulik ta vastu. Tuntuim töö
„Vabadus viib rahva barrikaadidele“. Maal on täis romantilist hoogu ja traagilist paatost. Vabadust kehastab naine, kes hoiab käes prantsuse rahvuslippu
Varasem, klassitsistlik maastikumaal oli heroiline , konstrueeritud, huvituti suurejoonelistest loodusnähtustest. Püütakse edasi anda õhu ja valguse mängu. Romantilise maastikumaali suurmeister oli Camille Corot. Ta kuulus maastikumaaliga tegelevasse Barbizoni koolkonda. Väga kuulus barbizoonlane oli ka Théodore Rousseau. Ta armastas jõulisi vorme, tugevaid värve; maalis suuri puid, jändrikke oksi.
Nimekas skulptor oli François Rude tuntuim töö reljeef „Marseljees“ Tähe triumfikaarel Pariisis.

Saksamaa
Kuulsaim romantik on Caspar David Friedrich. Maalib üliromantilisi maastikke – kuuvalgus, päikeseloojangud, harulised puud, varemed, purjekad, paarikesed kõndimas, suudlemas jne.


Inglismaa
John Constable . Maalib lihtsaid kauneid maastikke.
William Turner . Armastab eriti merevaateid, taevast.
Romantiline nii meeleolult kui sisult oli Inglismaal 19. sajandi teisel poolel tegutsenud prerafaeliitide koolkond. Võ tsid eeskujuks Raffaeli-eelse Itaalia kunsti, selle naiivse ja siira käsitluslaadi. Eelistasid ka keskaegset ainestikku. Nimekaim kunstnik neist oli Dante Gabriel Rossetti.

Hispaania
Hispaanlane Francisco Goya. Tema loomingus on nii romantilisi kui realistlikke jooni. Ta on eriti kuulus oma fantastiliste, nägemuslike ja õuduspiltide poolest. Temaatika on väga lai: on suuri freskosid ja altarimaale kirikutes, žanrimaale, portreid, maale kaasaja poliitiliste sündmuste ainetel jne. Goya maalis kuninga perekonda – näitas ilustamata kuninglike tegelaste piiratust, rumalust, tühisust. Goya oli ka väga hea graafik , tegi mitmeid kuulsaid seeriaid: „Kapriisid“ – 83 pilti, mis piitsutavad kaasaja pahesid, lisaks fantastilised nägemuspildid. „Sõjakoledused“ 82 pilti, osalt allegoorilised, osalt realistlikud.

Arhitektuur
Arhitektuuris ei räägita romantilisest stiilist. 19. sajandi teisest veerandist alates valitses historitsism – ajalooliste stiilide jäljendamine. Põhjus: tehnilised uuendused olid kiired tulema, kuid vorm ei jõudnud järele. Sageli ühe ehitise juures kasutati mitme stiili
elemente, sellist võtet – stiilide segamine - nimetatakse eklektika .
Pariisi ooperiteater – palju stiile, domineerib renessanss .
Sacré-Cœuri kirik Pariisis (neoromaani).
Londoni parlamendihoone (neogooti). Eestis on nii kirikuid (Rapla, Tallinnas Kaarli ja Jaani kirik jm), mõisaid (Sangaste, Laitse , Vasalemma, Alatskivi jm) kui elamuid.
FUNKTSIONALISM

Funktsionalism on suund arhitektuuris, tarbe- ja tööstuskunstis. Tekkis 1920. aastatel. Peale Teist maailmasõda muutus funktsionalism internatsionaalseks stiiliks. Hiljem arenes
neofunktsionalism . Funktsionalismile vastukaaluks tekkis 1970. aastatel dekoori ja ajalooliste stiilide elemente armastav postmodernism .
Funktsionalismi tekke eeldused:
a) ehitustehnika areng – monteerimine, valamine , uued mehhanismid
b) uued materjalid – teras, terasbetoon, suured klaastahvlid, kerged metallid
c) linnastumine – vaja oli ehitada palju ja kiiresti.
Funktsionalismi põhiolemus – ehitise vorm peab vastama tema funktsioonile. Funktsioonile vastavus, otstarbekohasus on tähtsaim. Ehk: ilus on see, mis on otstarbekas.

Funktsionalismile on iseloomulik:
a) lihtsus, kaunistuste vältimine
b) ebasümmeetria, masside vaba jaotus
c) kuubitaolised vormid (+ sageli ümardatud nurgad)
d) lintaknad
f) lame katus
g) peened postid
h) domineerib valge värv
i) siledad seinapinnad
j) hoone välimuses peab peegelduma tema otstarve ja ruumide jaotus.
Funktsionalismi rajajaid oli sakslane arhitekt Walter Gropius. Asutas kunstikooli Bauhaus . Bauhausis kavandati moodsat disaini – mööblit, valgusteid , tekstiili, keraamikat, tapeete jne. Bauhausi toodetele onomane lihtsus, selgus, rangus. Püüti ühendada tööstuslikku vormi ja ilu.
Kuulsamaid funktsionaismi esindajaid on šveitslane Le Corbusier:
Villa Savoye Poissy`s
elamu Marseilles`s
NSV Liidu Statistika Keskvalitsuse hoone Moskvas.
Väga kuulus funktsionalismi esindaja on ka Soome arhitekt Alvar Aalto :
Viiburi raamatukogu
Paimio sanatoorium taburetid!
Finlandia -talo Helsingis
Professor Tammekannu villa Tartus.

Eesti
Funktsionalism jõudis siia 1920. aastate lõpul. Õitseng oli 1930. Aastate alguses, kui ehitati selles stiilis rohkesti koole jt ühiskondlikke hooneid .
Arhitekte:
Herbert Johanson:
Prantsuse lütseum
Westholmi gümnaasium.

Edgar Johan Kuusik :
Tallinna Kunstihoone (koos A. Soansiga)
Individuaalelamu (Kersoni villa) Nurme 40.

Olev Siinmaa:
Pärnu rannahotell (koos A. Soansiga)
Siinmaa enda maja Pärnus Kalevi 1a.
ROKOKOO

Üldiseloomustus
Rokokoo kasvas välja barokkstiilist, sündis Prantsuse kuninga õukonnas. Rokokoo valitses umbkaudu aastatel 1730-1780. Suurema tähtsuse omanda rokokoo vaid mõnel maal – Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal. Rokokoo on eeskätt sisekujunduse stiil, aga temast
saab rääkida ka maalikunstis ja tarbekunstis. Rokokoo on eeskätt õukondade ja aadlike stiil. Võrreldes barokiga on rokokoole omane suurem kergus, õrnus, graatsia , mänglevus. Värvidest eelistab rokokoo helekollast, helesinist, õrnroosat.

Sisekujundus
Rokokoo-interjööris on kadunud barokile omane raskepärasus. Ornament on peenem, mänglevam. Mööbliesemed on väiksemad, kergemad, mugavamad. Toolide jalad, käetoed jne on peenemad. Ka värvid on heledamad, pastelsemad. Armastatakse igasuguseid nipsasjakesi.

Maalikunst
Rokokoostiil maalikunstis ei väljendu mitte niivõrd vormi kaudu, kui maali meeleolus, sisus. Teemad on enamasti kergemeelsed – hästiriietatud, rõõmsad neiud ja noormehed jalutamas, vestlemas, kurameerimas, pidutsemas jne.

Antoine Watteau. Flaamlane, kes elas Prantsusmaal. Parim rokokootunde väljendaja. Maalis kauneid inimesi pidutsemas kauni maastiku foonil .

François Boucher . Maalide meeleolu väga rokokoolik, kunstiliselt aga mitte nii hästi õnnestunud.
ABSTRAKTSIONISM

Abstraktne tähendab ladina keeles mõtteline, meeltega tajumatu, ebakonkreetne.
Abstraktsionism on moodsa kunsti suund, mille puhul kunstnik teose loomisel ei lähtu reaalsetest objektidest, ei järgi loodust ega esemeid, seega töös pole ühtki äratuntavat
eset või figuuri. Abstraktsionism ei tekkinud tühjale kohale, tema eelkäijaks on kubism , futurism , dadaism , kus ka enam ei jäljendatud loodust.
Abstraktse kunsti väljendusvahenditeks on värvid, jooned, pinnad, vormid, rütm jne. Eesmärgiks on väljendada kunstniku meeleolu ja tundeid. Abstraktsionism kujunes 20. saj algul. Laiemalt levis 1930.
aastail Pariisis ja New Yorgis , eriti aga peale Teist maailmasõda. Abstraktsionismi sees on omakorda mitmed suunad ja voolud.
„Abstraktsionismi isa“ on Vassili Kandinsky . Esimene abstraktne töö valmis tal 1910 – see oli värvilistest laikudest koosnev akvarell. Oma vaateid kunstist avaldas Kandinsky mitmes raamatus, neist kuulsaim on „Vaimsest kunstis“. Kandinsky püüdis maalis kasutada muusikalisi võtteid, eriti tähtis oli talle laikude ja pindade vaheldumise rütm. Kandinskyst lähtub vool abstraktsionismi sees nimega ekspressiivne abstraktsionism (ehk abstraktne ekspressionism). Selle põhiline väljendusvahend on värv. Valitsema sai peale Teist maailmasõda.
Vene maalija Kazimir Malevitš. Tema kasutas geomeetrilisi kujundeid. 1913 lõi kuulsa maali „Must ruut valgel pinnal.“ Malevitš nimetas ise oma kunsti suprematismiks.
Hollandlane Piet Mondrian . Tema töödes on ruudud ja ristkülikud eraldatud jämedate mustade joontega, nelinurgad on värvitud erksate värvidega. Mondriani maalid on väga dekoratiivsed.
Malevitšist ja Mondrianist lähtub abstraktsionismi suund nimega konstruktiivne abstraktsionism ehk geomeetriline abstraktsionism. Selle tunnus on geomeetriliste kujundite kasutamine ja ta oli olulisem abstraktsionismi varasemal etapil.
FUTURISM
Nimetus tuleb ladinakeelsest sõnast futurum – tulevik.
Futurism on 20. sajandi esimesel veerandil Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool . Tekkis enne I maailmasõda, hääbus 1920. aastail. Futurism on kubismi sugulasnähtus.
1909 kirjutas itaalia luuletaja F. T. Marinetti futurismi esimese manifesti. See eitas kogu varasemat kunsti ja kultuuri. Hiljem ilmusid veel eraldi manifestid maalikunstist (1910), skulptuurist (1912), arhitektuurist (1914). Futuristid vaimustusid suurlinlikust elulaadist, tehnikast ja kiirusest. Nad eitasid traditsioone ja soovisid luua uut, kaasaegsele tehnika tasemele vastavat kunsti. Futuristid tahtsid edasi anda suurlinna närvilist elurütmi, kirevaid, rahutuid muljeid . Esemed lammutati osadeks ja pandi taas kokku, tekkisid geomeetrilistest pindadest kompositsioonid. Futuristid püüdsid väljendada liikumist. Seda rõhutasid nt lehvikutaolised äärejooned. Helide levikut kujutati
nt võngete või kontsentriliste ringide abil. Erinevalt kubistidest armastasid futuristid erksaid värve.
Giacomo Balla, Carlo Carra, Umberto Boccioni, Gino Severini.
KUBISM
Kubism on Prantsusmaal tekkinud kunstivool, mille kõrgaeg oli umbes 1907-1914. Kubismi mõju püsis siiski kauem, 20. Saj teise pooleni. Kubismi olemus: kõike kujutati geomeetriliste vormide kaudu. Kubismi aluseks sai Cézanne`i kuulus lause, et looduses põhinevad kõik vormid keral , koonusel ja silindril . Kubistid võtsid eseme justnagu osadeks ja panid teistmoodi kokku. Eset või inimest püüti kujutada samaaegselt eri vaates.

Kubismi peamised eeskujud:
a) Paul Cézanne` kunst (ta suri 1906, 1907 oli Pariisis tema suur näitus)
b) neegriskulptuur
c) naivistide ja laste kunst

Kubismile on iseloomulik:
a) taotletakse konstruktiivset selgust (pildi selget ülesehitust)
b) perspektiivi ei rõhutata, pilt on tasapinnaline
c) vormid on nurgelised, teravad
d) koloriit on tagasihoidlik – eelistatud värvid on roheline, hall, pruun, sinine.

Teemad: portreed, natüürmordid, maastikud , linnavaated. Palju kujutatakse muusikainstrumente. Uudne võte – kollaaž. See on maalile ajalehe väljalõigete, tapeeditükkide, kangatükkide jms kleepimine.
Kubismi kuulsaim esindaja on Pablo Picasso . Picasso on kuulsamaid moodsa kunsti esindajaid üldse. On mitmekülgne, andekas, väga viljakas. On maalija, graafik, skulptor, keraamik . On kubismi rajaja. Picasso on rahvuselt hispaanlane. Madridis sai korraliku akadeemilise kunstihariduse. 20. sajandi alguses oli Picasso loomingus esmalt helesinine (nukrameelsed maalid, teemaks üksindus, vaesed, haiged), siis roosa periood (pisut helgem, kujutas tsirkuseartiste). Pöördeline töö Picasso loomingus oli 1907 valminud Avignoni neiud.
Georges Braque -maalimislaad väga sarnane Picassole.

Fernand Leger -silindritaolised vormid, puhtad erksad värvid.
MOODNE KUNST
Nimetus ka: modernism .

Moodne kunst on 20. saj kunst, mis ei sea eesmärgiks looduse täpset edasiandmist.
Moodsale kunstile iseloomulikud jooned:
a) moodne kunst on eelkõige kunstniku eneseväljendus, püüab edasi anda kunstniku tundeid ja meeleolusid
b) moodne kunst ei ole ühtne kunstinähtus, koosneb paljudest erinevatest vooludest
c) kunstivoolud vahelduvad kiiresti, osalt esinevad samaaegselt
d) üks kunstnik võib töötada erinevates vooludes
e) kunstnikud koonduvad rühmitustesse
f) uudsuse püüe – uued materjalid, uued tehnikad , uued võtted jne
g) moodsa kunsti tehnilise külje üle ei saa otsustada vanade reeglite järgi
h) moodne kunst eri maades on muutunud üha sarnasemaks
i) eri rahvustest kunstnikud koonduvad suurtesse kunstikeskustesse
j) kõige rohkem on muutunud maalikunst. Maalikunstis on ka kunstivoolud kõige selgemini jälgitavad.
Moodsa kunsti alguseks on loetud ka impressionismi või postimpressionismi, kuid kõige levinum on käsitlus, et moodne kunst algab 20. saj algusest.
Alates 1970. aastatest levis Lääne kunstis postmodernism. See mõiste tähendab stiilide paljusust, kõik stiilid on korraga lubatud ja moes.
NEOIMPRESSIONISM

Neoimpressionism e puäntillism on kunstivool, mis kasvas välja impressionismist. On lühiajaline kunstivool, kõrgaeg 1880. aastate teisel poolel.
Neoimpressionistide loomingu aluseks oli teaduslik värvusõpetus ( et prisma abil saab lahutada valguse värvideks, kõrvuti pandi niinimetatud täiendvärvid: sinime-oranž, kollane-lilla jne).
Neoimpressionismil on 2 põhitunnust:
1) puhtad värvid kanti punktikujuliste pintslilöökidena pildi pinnale
2) värvid pidid segunema vaataja silmas. Teiste sõnadega – värve segati optiliselt, et nad ei kaotaks oma sära.
Neoimpressionism oli teatud vastukaaluks kohati liiga laialivalguvaks ja ebamääraseks muutunud impressionismile. Neoimpressionismi tähtsus moodsale maalikunstile seisneb selles, et avastati lihtsa värvilaigu iseseisev tähendus. Siit viis areng edasi fovismi ja abstraktsionismi suunas.
Neoimpressionismi rajajaks oli Georges Seurat. Oli suuna põhiteoreetik. Kuulus maal – Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte`i saarel.

Teine kuulsam neoimpressionismi esindaja on Paul Signac.


POSTIMPRESSIONISM II OSA

Paul Gauguin (1848-1903)
Elulugu
Prantslane . Sündis ajakirjaniku peres. Ema oli Peruu päritolu, Gauguin elas lapsena mõnda aega Peruus. Maalima hakkas alles keskeas. Enne töötas ametnikuna, algul börsimaakleri kontoris, hiljem pangas. Kunstis on iseõppija.1890. aastate algusest kuni surmani elas Polüneesias

Loomingu iseloomustus
Esialgu oli mõjutatud impressionismist. Lõunamere saartel kujunes välja Gauguini omapärane maalimislaad. Sellele on iseloomulikud erksavärvilised siledad pinnad, mida eraldab tume kontuur . Gauguini põhiline väljendusvahend ongi värv. Ruumilisus pole oluline. Maal meenutab vaipa. Joonistus on lihtsustatud, värvid sageli valed. Üldmulje on rahulik, selge. Gauguin taotles pildi muusikat. Gauguin kujutas tsivilisatsioonist puutumata looduslapsi eksootilise looduse keskel

Henri de Toulouse -Lautrec (1864-1901)

Elulugu
Prantslane. Pärit aristokraatlikust perekonnast. Sündis Lõuna-Prantsusmaal Albi linnas. Tema vanemad olid omavahel lähedalt sugulased, laps sündis mitme puudega. Kunstis oli iseõppija. Oli mõjutatud oma kaasaja kunstnike loomingust. Veetis suurema osa ajast Pariisi lõbustusasutustes. Kujutas oma loomingus sealset elu ja iseloomulikke tüüpe – tantsijannad, prostituudid, näitlejad, homod jm, keda tolleaegne ühiskond pidas põhjakihiks. Selles
seltskonnas ei pööratud tähelepanu kunstniku füüsilistele puuetele, seal tundis ta end omana.

Loomingu iseloomustus
Toulouse-Lautrec on teiste postimpressionistidega võrreldes vähem uuenduslik. Tema kujutamislaad on lihtsustav, plakatlik. Kasutas heledaid värve. On tundliku, nõtke joonega hea joonistaja. Toulouse-Lautreci töödes on tunda teatav kibestumine, sapisus, mille põhjus on kunstniku enda raskes saatuses. Toulouse-Lautrec armastas eriti litograafiat e kivitrükki. Tal on suuri teeneid tänapäevase reklaamplakati väljakujunemisel.
BAROKK
(barocco – portugali keeles „pärl“)
Üldiseloomustus
Barokkstiil valitses aastail 1600-1750. Ta on eeskätt Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis ka Ameerikasse. Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus, esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul.

Barokk-kunstile on omane:
a) rahutus
b) dünaamilisus
c) kirglik tunneteväljendus
d) emotsionaalsus
e) elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skulptuuris.
Barokk-kunst sündis Itaalias. Osalt kasvas ta välja renessansist .
Itaalia

Arhitektuur
Barokkarhitektuuri iseloomustavad: kõverad, lainelised vormid, voluudid, keerdsambad, ovaalsed aknad. Sisekujunduses valitseb raskepärane, toretsev , pidulik üldilme, armastatud on tugevad värvid, kullatud detailid.
Santa Susanna kirik Roomas
Peetri kiriku ees olev väljak ja sammaskäigud selle külgedel, Roomas. Arhitekt Lorenzo Bernini. Peetri kiriku sees on baroksed pronksist keerdsambad, mis toetavad altarikatet.

Skulptuur

Püha Theresa ekstaas . Marmorist skulptuurigrupp ühes kabelis Roomas. Skulptor Lorenzo Bernini.

Maalikunst
Caravaggio . Ta kujutab tõetruult lihtrahvatüüpe, harrastab žanrimaali. Maalidele iseloomulik nn keldriluugivalgus – ülevalt viltu langev ere valgusvihk . Tema tuntuim öö:„Lautomängija“
Hispaania

Hispaania barokkarhitektuuri iseloomustab väga omapärane, rikkalik ja lopsakas kujundus. Ilmekas on ka puuskulptuur, mis enamasti väljendab tugevaid usutundeid ja kus suurema tõetruuduse huvides on kujudel riided seljas ja klaasist pisarad näol. Hispaania barokk-kunsti väärtuslikem osa on siiski maalikunst:

El Greco – tema töödes on teatud rahutus, süngus. Iseloomulikud on pikaksvenitatud figuurid, kirglikud ilmed. Omane on külm, rahutu, ebaloomulik valgus. Külmad sinised, rohelised, kollased toonid. „ Toledo äikeses“.

Diego Velazquez- on kuulus eelkõige portreemaalijana. Maalis Hispaania kuninga Felipe IV õukonda. „Infant Balthasar Carlos“. „Kojadaamid“ (ehk „Õuedaamid“)

Prantsusmaa

Arhitektuur
Prantsuse barokkarhitektuur on üldiselt klassitsistliku ilmega. Tuntuim barokse ehituskunsti näide on Versailles ` loss. Asub Pariisi külje all. Sinna asus 17. sajandil elama Prantsuse kuningas Louis XIV. Lossi siseruumidest on kuulsaim Peeglisaal.
Lossi juurde kuulus nn prantsuse stiilis park – korrapärane planeering , geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud-põõsad

Holland
Hollandist tekkis 17. sajandi algul, Hispaania võimu alt vabanedes, kodanlik vabariik. Usuelus võitis protestantism.

Maalikunst
See kunstiliik õitses Hollandis eriti. Üldilmelt tagasihoidlikud, väikesemõõtmelised maalid kaunistasid jõukate kodanlaste kodusid. Eelistatud žanrid olid natüürmordid ja olustikumaalid, mis rõhutasid jõukust või kajastasid maali tellijate igapäevast eluolu.

Rembrand. Viljakas kunstnik, loonud erinevates žanrites ligikaudu 700 maali. On ka graafik. Rembrandti maalidele on iseloomulik varjundirikas hele-tumedus, soe kuldpruun koloriit ja eriliselt peen psühholoogiline sügavus. Piibli-ainelistes töödes üldinimlik sisu. Rembrandti käekäik oli nooruses õnnelik, vanadus aga tänu mitmetele saatuselöökidele vilets ja rõõmutu. “Dr. Tulpi anatoomia“. “Öine vahtkond “. „Kadunud poja tagasitulek“.
Vermeer van Delft – žanrimaalija. Maalide sisuks lihtsad igapäevased toimingud. „Kunstniku ateljee “.

Mõiste „väikesed hollandlased“. Sellega tähistatakse kunstnikke, kelle maalid olid mõõtmetelt väikesed. Siia kuuluvad: Pieter de Hooch, Gerard Terborch, Jan Steen , Adriaen van Ostade jt.

Flaami kunst (Flandria – tänapäeva Belgia)

Hispaania võimu all, katoliiklik .
Peter Paul Rubens. Rubensi looming on tüüpiliselt barokne – rahutu, hoogne, figuurid põimuvad keerulistes poosides. Suuremõõtmelised maalid. Soojad värvitoonid. Harrastas väga erinevaid žanre: usulise sisuga tööd, antiikmütoloogia-ainelised tööd, portreed jne. „Kolm graatsiat “. 21 maalist koosnev seeria Prantsuse kuninganna Maria de Medici elust.
ÜRGAJA KUNST (ka: Esiaja kunst).
Kunsti tekkel on erinevad teooriad. Neist kolm tähtsamat:
1) kunsti olemus on mäng – inimene loob endale oma kujuteldava maailma → kunst on mäng
2) kunst on tekkinud tänu usundile, maagiale → kunst on maagia
3) iluvajadus on inimesele bioloogiliselt omane → kunst on ilu.
Ürgaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks. Kiviaeg omakorda jaguneb vanemaks ( paleoliitikum ), keskmiseks (mesoliitikum) ja nooremaks ( neoliitikum ) kiviajaks.
Ürgaja kunsti näiteid:

Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias. Umbes 1 m kõrgused kujutised. Must, punane, kollane, valge värv. Loomutruud piisonid, mammutid, põhjapõdrad. Näha kujutistel haavajäljed, kasutati neid maagilisel otstarbel.

Lascaux ` koopamaalid Prantsusmaal.

Karjalas Venemaal Oneega ääres kaljudel paarikümne km ulatuses on sissegraveeritud kujutised. Vanus üle 4000 aasta, autoriks soome-ugrilased. Peamine motiiv – veelinnud (luiged), loomad, päikese ja kuu sümbolid.

Willendorfi Veenus – tuntuim esiaja skulptuur. U. 10 cm kõrgune rõhutatud sootunnustega lubjakivist naisekujuke, paleoliitikumist. Nooremast kiviajast pärinevad omamoodi arhitektuuri alged ehk megaliitilised monumendid.
Üks suur püstine kivi – menhir.
Kaks püstist kivi kõrvuti, kolmas kivi põiki peal – dolmen.
Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust. Koosneb kahest suurest kivide ringist . Sisemise ringi moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall.

ROMAANI KUNST

Romaani stiil on keskaja esimene kunstistiil. Esimene iseseisev kunstinähtus Lääne-Euroopas peale antiiki. Kestis: 10.-12. sajand. Romaani stiilis ilmneb juba selgelt eri maade omapära. Juhtiv maa – Prantsusmaa.
Ajalooline taust: On feodalismi aeg. Valitseb feodaalne killustatus. Naturaalmajandus, jõukust vähe veel. Ka feodaalid elasid lihtsalt. Linnu vähe. Rikkaim ja mõjukaim jõud keskaja Lääne-Euroopas – ristiusu kirik (katoliku kirik just).
Seetõttu suurem osa romaani kunstist seotud usu ja kirikuga . Kõige ilmekamalt avaldub romaani stiil arhitektuuris, eriti kirikuehituses.

Arhitektuur
Arendati edasi hoonetüüpi nimega basiilika , millele lisandusid mitmed uued osad.

võlvik – nelinurkne ala, mis kaetud ristvõlviga

nelitis – nelinurkne osa, mis tekib pikihoone ja põikhoone ristumisel

apsiid – altari asukoht

koor – põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa. Tavaliselt mõne astme võrra kõrgem. Koori all on sageli maa-alune kabel ehk krüpt.

kooriümbriskäik – moodustub külglöövide pikendustest ümber koori ja apsiidi

kabel – väike kirik või palveruum, kõrvalaltarite asupaik, reliikviate hoiuruum
Romaani ajal hakati kirikutele ehitama torne. Tavaliselt kaks torni sissekäigu kohal, üks nelitisel. Torni metallist ülaosa nimetatakse tornikiiver .
Romaani stiilis kirikud olid sageli:
kindluskirikud, st neil oli kaitseotstarve. Romaani arhitektuurile on omane raskepärasus, massiivsus. Iseloomulik tunnus – ümarkaar. Veidi on rõhutatud horisontaalne suund.
Sammaste asemel kasutati võlvide kandmiseks enamasti piilareid. Erinevalt sambast pole piilar ümmarguse läbilõikega, vaid 4- või 8-nurkse või keerulisema põhiplaaniga tugipost .
Lihtsaim kapiteelivorm oli kuupkapiteeli.
Fassaadi ehk esikülje huvitavaim osa oli portaal ehk sissekäik. Sageli oli portaale kolm, neist keskmine suurem.
Cluny kloostri kirik Prantsusmaal. Cluny oli tähtis usukeskus. Oli suurim romaani stiilis basiilika, põhiosa 5-lööviline, ees 3-lööviline eeskirik. Kaks põikhoonet. Palju torne. Hävinud.

Kirik, ristimiskirik ja kellatorn Pisas Itaalias. Torn – kuulus viltune Pisa torn.

Mainzi, Speyeri ja Wormsi katedraalid (ehk toomkirikud) Saksamaal – saksa romaani parimad näited.

Skulptuur ja maalikunst

Skulptuur, sh reljeef, oli tihedalt seotud arhitektuuriga. Skulptuurid kaunistasid kirikute fassaade, portaale, sammaste kapiteele. Peamiselt kujutati piiblistseene ja –tegelasi, pühakuid.
Kujutamislaad oli kohmakas, naiivne. Kuid usutundeid anti edasi väga siiralt ja ilmekalt, mis teeb tolleaegse kunsti eriti nauditavaks.
Kirikute seinu katsid ka usuteemalised seinamaalid – samuti veidi naiivsed ja abitud. Tänaseks on kahjuks paljud neist hävinud.
Tähtsal kohal olid vitraažid ehk värvilised klaasaknad
Olemuselt maalikunstile lähedane on ka üks tarbekunstiteos – nn Bayeux `vaip. See asub Prantsusmaal Bayeux` linnas muuseumis. See on 70 m pikkune linane riie , kuhu on villase lõngaga tikitud William Vallutaja Inglismaa-retk. Vaip on valmistatud 11. sajandil.
Impressionismi üldiseloomustus
Impressionism on prantsuse maalikunstis 1860.-70. aastatel tekkinud vool.
Sõna ise tähendab “muljet”, voolu nimetuseks see sai tänu Claude Monet ` esimesel impressionistide näitusel välja pandud maalile “ Impressioon . Tõusev päike”.
Tähelepanu ja tunnustus tulid alles 1890. aastatel, kui voolu kõrgaeg oli juba möödas. Impressionistlik maalikunst on mõjutanud teisigi põhilisi kunstiliike. Mõiste “impressionism” on kasutusel nii kirjandus – kui muusikaajaloos, põhiliselt prantsuse ja saksa kultuuri mõjupiirkonnas. Impressionismi mõjusid jõudis ka eesti kunsti, eriti võis seda täheldada 1930. aastatel, kui Eesti kunstnikud käisid Pariisis õppimas.
Impressionism erineb suuresti kõikidest varasematest kunstistiilidest ja –vooludest. Sellega on seletatav ka kunstipubliku esialgne võõristus uudsete maalide suhtes. Impressionism vastandus teravalt ametlikule, akadeemilisele kunstile. Impressionistide töid ei tahetud võtta näitustele, neid ei ostetud ja seetõttu elas enamik kunstnikke üsna kehvades oludes.

Impressionistlikule maalikunstile on omane:
a) tähelepanu pöörati eeskätt õhu ja valguse maalimisele. Kuna need muutuvad kiiresti, tuli ka maalida kiiresti ja kindlasti vabas õhus. Sageli maaliti terveid seeriaid ühest ja samast motiivist eri päevaaegadel ja erinevas valguses
b) Armastati heledaid, erksaid, rõõmsaid värve
c) Musta värvi peaaegu ei kasutatud.
d) Kadus must, selge, rõhutatud kontuur ehk piirjoon. Värvide ja esemete piirjooned on sulavad, hajuvad
e) Maalides ei kaetud pindu ühtlaselt ja siledalt, vaid maaliti väikeste pintslilöökidega.
f) Suured muutused kompositsiooni ehk maali ülesehituse alal
g) Muutused temaatikas.
Dadaism

Dadaism on kunsti- ja kirjandusvool Lääne-Euroopas ja USAs u 1916-1925. On sürrealismi eelkäija.

Nime tekke kohta on mitu versiooni:
a) juhuslikult leitud sõna sõnaraamatust
b) kahe Rumeenia kirjaniku omavaheline jutt kostis teistele nagu da-da-da
c) mingis Aafrika keeles dada tähendavat püha looma.
Dadaism oli lühiajaline, kuid skandaalne. Seda harrastasid boheemlased, haritlased.

Dadaismi olemus:
a) taotletakse täielikku vabadust, lahtiütlemist kõikidest normidest
b) eesmärk on inimesi šokeerida, üllatada.

Dadaismi tekke ajalooline taust: I maailmasõda oli Euroopale tõeline šokk. Varem Pariisi paljurahvuselises kunstnike kogukonnas rahvusprobleeme polnud. Sõda muutis olukorda – välismaalased saadeti Prantsusmaalt välja. Paljud kunstnikud läksid kaasa oma maa valitsuste šovinistlike üleskutsetega. Kunstnikel-kirjanikel polnud kindlat poliitilist programmi, oldi pigem anarhistid , nihilistid – eitati kõike, eitati kogu senist ühiskonda ja kultuuri, mis sellise sõjani oli viinud.
Seepärast taheti kõike teha teistmoodi:
a) luule asemele tuli kooris röökimine
b) kaunite maalide asemel toodi näitusesaali WC-potid
c) sümfoonia asemele tuli kakofoonia (= kaos ).
Tavaliselt alustatakse dada ajalugu Zürichist. Seal kujunes 1916 rahvusvaheline kirjanike-kunstnike seltskond , kes oli tulnud sõjapakku. Enda käsutusse saadud ruumides hakati pidama kohvikut/kõrtsi Cabaret Voltaire Koos korraldati igasuguseid üritusi: näiteks nn simultaanne poeem – kooris deklameeriti seosetuid sõnu, juurde vile ja karjed .

Kuidas avaldus dada kunstis?
a) korraldati näitusi
b) kasutati palju kollaaži
c) eksponeeriti näitustel juhuslikke valmisesemeid
Kunsti mõttes huvitavam kui Zürichi dada oli New Yorgi dadaism. Seal tegutses Marcel Duchamp . Duchamp püüdis teadlikult publikut šokeerida, traditsioone eirata. Näiteks pani näitusele Mona Lisa pildi, kuhu olid habe ja vurrud juurde joonistatud. Duchamp hakkas panema näitustele valmisesemeid, ta ongi ready-made nähtuse autor
USAs tegutses ka prantslane Francis Picabia. Üks dada keskusi oli veel Saksamaal Kölnis. Seal tegutses Max Ernst. Seal toimus 1920. aastal suur dada laat ja kunstinäitus, kuhu külastajad pääsesid läbi meeste WC.
POSTIMPRESSIONISM I osa
Postimpressionismi mõiste

Impressionismi ebamäärasusele vastukaaluks hakati taas püüdlema suurema vormikindluse suunas. Mõiste postimpressionism ei tähista selgepiirilist kunstivoolu. Tavaliselt loetakse postimpressionistide hulka nelja kunstnikku:

1) Vincent van Gogh
2) Paul Cèzanne
3) Paul Gauguine
4) Henri de Toulouse-Lautrec.

Kõik neli kunstnikku on väga erinevad, isikupärase loomingulise käekirjaga. Neid ühendab kindlam vormikäsitlus. Postimpressionistide tähtsus 20. saj moodsa kunsti ajaloole on väga suur, nad on moodsate voolude eelkäijad. Kui impressionistid maalisid eeskätt väljastpoolt saadud muljeid, siis postimpressionistid püüdsid väljendada oma tundeid ja meeleolusid.

Vincent van Gogh (1853-1890)

Elulugu
Rahvuselt hollandlane. Saatus traagiline. Loomult rahutu, tasakaalutu; hiljem lõi välja vaimuhaigus. Lõpetas elu enesetapuga. Kunstis oli praktiliselt iseõppija. Esialgu maalis tumedates toonides lihtsate inimeste elu. 1888 läks Lõuna-Prantsusmaale Arles`i linna. Seal kujunes lõplikult välja van Goghi isikupärane stiil. Van Goghi eluajal ei leidnud tema kunst tunnustust. Eluajal müüs vaid ühe töö! Elas tänu venna Theo toetusele.

Loomingu iseloomustus
Van Gogh maalis portreid, natüürmorte, maastikke - kõike, mida nägi. Tema maalides valitseb rahutu meeleolu. Vormid on nurgelised, jõulised. Värvid on intensiivsed, heledad. Eriti armastas helekollast. Üks lemmikmotiive – päevalilled. Maalide üldmulje – kõik liigub, väriseb, voogab, tungleb. Rahutuid vorme ümbritseb siiski kindel kontuur. Van Gogh deformeerib, moonutab loodust. Loodus on van Goghile ettekäändeks uue, pildireaalsuse loomisel.


Paul Cèzanne (1839-1906)

Elulugu

Elu väliselt sündmustevaene. Nooruses õppis õigusteadust, kuid 1860. aastate algul läks Pariisi kunsti õppima. Kunstikooli ei saanud sisse. Õppis palju vanadelt meistritelt, nende töid Louvre `is kopeerides. 1880. aastate algusest kuni surmani elas ja töötas Lõuna Prantsusmaal oma sünnilinnas Aix`is. Aix`is kujunes välja Cèzanne`i isikupärane maalimislaad.

Loomingu iseloomustus
Cèzanne loobus impressionismi ebamäärasusest ja püüdis jäädvustada seda, mis on looduses kindlat ja püsivat. Ta püüdis taandada kõik esemed kolmele geomeetrilisele põhivormile –
kera, koonus ja silinder. Vormi andis edasi ilma kontuurideta, Ülekaalus on heledad toonid, eriti armastas Cèzanne lillat ja rohelist. Cèzanne maalis maastikke, natüürmorte, akte, portreid, žanrimaale. Rohkesti on kujutanud Sainte-Victoire`i mäge.
Impressionistid
Impressionismi eelkäijaks loetakse kunstnikku
Édouard Manet . Õppis École des Beaux-Arts`is tuntud akademisti juures. Alles vanemas eas omandas impressionistliku maalimislaadi. Puhtast impressionismist eristab Manet`d ühtlane pintslikäsitlus, suurem vormikindlus, tumedam koloriit. Maalis peamiselt figuraalkompositsioone, portreid, natüürmorte. Esimene kuulsam ja kõmulisem töö: Eine roheluses. Olympia- Maalil kujutatud lamamas neiu väärikas poosis nagu mõni jumalanna. Jalge ees must kass, taamal neegritar lillekimbuga.

Claude Monet- Teda on mõjutanud Courbet ` looming, hiljem Manet. Nooruses maalis peamiselt figuraalkompositsioone, hiljem maastikke. Talle on omased puhtad, heledad värvid, sidumata pintslitõmbed, suur valguse intensiivsus. Monet` eesmärk oli loodusest saadud mulje terviklik jäädvustamine maalis, tabades õhu, valguse, värvide mängu peenimaid varjundeid. Esimene seeria oli “Heinakuhjad”, veel näiteks “Paplid”, “ Vesiroosid ”, “Roueni katedraal ”.
Auguste Renoir - Nooruses töötas nõudevabrikus, maalis portselannõusid. Õppis École des Beaux-Arts`is, seal tutvus Monet`ga. Renoiri temaatika: linn, olustikustseenid, portreed, aktid . Renoiri maalimislaad on pehme, lüüriline; koloriit särav, õrn. Portreed on sensuaalsed, rohkem psühholoogilised kui teistel impressionistidel. Portreedel kujutas eriti naisi ja lapsi, naised maalidel on väga kenad, veetlevad. Inimesed maalidel on tulvil tervist, rõõmu, ilu. Värvid aja jooksul muutuvad ta maalidel aina heledamaks, hiljem domineerivad roosa ja sinine. Kohati on Renoiri maalid ehk liigagi magusad.

Edgar Degas- Algul maalis portreid ja ajaloomaale. Hiljem olustikustseenid: kohvik, teater, tänav. Erinev impressionistidest – ei maalinud vabas õhus. Degas` maalidele on iseloomulik kõrge silmapiir, pildiserva poolt pooleks lõigatud figuurid. Maalide ainestiku leidis Degas suurlinna elust – naised (eriti tualetti tegemas), hobuste võidujooks, kohvikud jne. Eriti armastas balletistseene, kuid rõhutas mitte selle graatsiat ja ilu, vaid vaeva, rasket füüsilist tööd. Armastas pastell-tehnikat.
Degas` loomingus on impressionistlik:
1) suur tähelepanu on valgusel
2) toonid on heledad
3) püüab fikseerida mööduvat.
Impressionistlik ei ole:
1) plastilisus ,
2) maali sisulise külje rõhutamine. Degas` le on iseloomulikud külmad heledad toonid, eriti sinine.

Camille Pissarro- Sündis Antillide saarestikus. Maalis peamiselt maastikke ja linnavaateid. Iseloomulikud on päikeseküllased väljad ja aiad, sageli on ka inimesed neil maalidel. Elu lõpul, kui nägemine kehv, maalis läbi akna või mälu järgi Pariisi vaateid.

Alfred Sisley- Maalis varjundirikka valgusekäsitlusega Pariisi-lähedasi maastikke, eriti hästi õnnestusid talvised maastikud. Tööd kergelt idüllilised, romantilised. Tunnustus tuli alles peale surma.

Auguste Rodin- On skulptor! Rajas impressionistliku skulptuuri.. Kasutas mitmesuguseid materjale ning tehnikaid. Pinnatöötlus on nüansirikas, paljud tööd vaid osaliselt välja raiutud. Erinevalt impressionistlikust maalikunstist on Rodini looming jõuline, pateetiline, on sümbolismi elemente. Rodin on tugevalt mõjutanud 19. saj. lõpu ja 20. saj. alguse
skulptuuri. Calais ` kodanikud.


Sürrealism
Nimi: sur – peal + realism = rohkem, üle realistliku, st tõeline realism.

Sürrealism on 20. saj kunsti- ja kirjandusvool (mõjutanud ka muid valdkondi, nt filmi).
Sürrealismi kõrgaeg oli 1920.-1930. aastatel Prantsusmaal. 1960. aastatel oli sürrealismi uus puhang . Sürrealistlik loomemeetod elab tänini.

Sürrealismi kunstis iseloomustab:
a) tähtsaks peeti inimese alateadvust, selle vabastamist mõistuse, teadvuse piirangutest
b) tähtsaks peeti unenägusid, nägemusi, fantaasiat, neist saadi inspiratsiooni
c) loomise juures rõhutati automaatsust, spontaansust, juhuslikkust
d) realistlikult maalitud esemed asetati harjumatutesse olukordadesse ja seostesse
f) sageli kasutati võikaid, koledaid motiive
g) tööde sisu ei ole kergesti mõistetav, vaatajal on rohkesti tõlgendamisvõimalusi
Sürrealism tegeles rohkem loomeprotsessi kui maali enda probleemidega. Esmalt ilmnes sürrealism kirjanduses.
Tähtsaim teoreetik on luuletaja, prantslane André Breton. Ta kirjutas 1924
sürrealismi esimese manifesti. Kirjanikud harrastasidki automaatset kirjutamist, st kirjutati üles esimesed pähetulevad sõnad. Kuna teoreetiline taust oli sama, siis kunst ja kirjandus sageli ka segunesid:
a) luuletekste maaliti lõuendile
b) pildiallkirjadele pöörati suurt tähelepanu.
1920. aastate lõpul oli sürrealismis väike kriis – tekkisid isiklikud vastuolud, lisaks hakkas psüühilise automatismi meetod ammenduma. Just sel ajal hakati rohkem tähelepanu pöörama unenägudele ja vaimuhaigetele. Kritselduste ja abstraktsete vormide asemel hakkavad tulema täpselt, akadeemiliselt maalitud esemed
Sürrealismi kuulsaim esindaja kunstis on hispaanlane Salvador Dali. Kunstnikuna oli varaküps, juba 12-aastasena proovis läbi kõik moodsad voolud. Dali väitis, et maalib unenägusid ja hallutsinatsioone. Nimetas oma loomemeetodit paranoiakriitiliseks meetodiks . Dali maalis ka pilte, milles saab näha kahte erinevat kujundit ( } { ). Dali maalis realistlikult, täpselt. Tööde temaatika: erootika , õudus, II maailmasõja järel religioon . Maalidel korduvad kindlad motiivid: pehmed kellad , põlevad loomad, peenikestel
jalgadel elevandid jne.

Näiteid Dali maalide pealkirjadest:
1) Sügisene kannibalism
2) Orjade turg Voltaire`i kaduva büstiga
3) Kolm noort sürrealistlikku naist, kes hoiavad käes orkestri kesta
4) Pimedat hobust sünnitava auto jäänused, mis õgivad telefoni
5) Vedelate soovide sünd
6) Parteilase hallutsinatsioon: Lenini kuus viirastust pianiinol
7) Küpressi hommikune sonimine
8) Juuksur , kes kurvastab hea ilma püsimise pärast.

Joan Miró- Hispaanlane. Tööde skemaatilised kujutised meenutavad lastejoonistusi. Särav koloriit. Miró kunst on omamoodi helge , naljakas, lüüriline (sellega erineb teistest sürrealistidest).

Yves Tanguy - Prantslane, elas alates 1939 USAs .Kohati lüüriline, kohati groteskne. Tühjas kõledas ruumis on kummalised olendid. Harrastas automaatset joonistamist, pärast viimistles. Hele, külm koloriit süvendab kõledustunnet. Töödel veidrad pealkirjad.

Max Ernst-Sakslane. Uuris psühhohaiglates vaimuhaigete joonistusi. Lõi teadlikult anti-kunsti, hõõrus, kratsis, suitsutas maale. Kuulus maal Kuningas Ubu - prantsuse kirjanduse tegelane, pealtnäha pehme ja rumal, tegelikult kaval ja võimuahne.

Paul Klee - Sürrealist vaid osaliselt. Šveitslane. Klee loomingule on omane lastejoonistuste naiivsus, kujundite grotesksus, fantaasiarikkus. Imelised värvikooskõlad! On osalt sürrealist, osalt abstraktsionist.
Mõningaid mõisteid

Kunstiteadus koosneb 3 alaliigist:
1) kunstiteooria – uurib kunsti olemust
2) kunstiajalugu – uurib kunsti arengut, muutumist
3) kunstikriitika – hindab ja analüüsib kaasaegset kunsti
Kunstiliikide traditsiooniline jaotus:
1) arhitektuur e. ehituskunst
2) tarbekunst
3) kujutav kunst
Kujutav kunst jaguneb maalikunst
1) graafika
2) skulptuur.

Kaasaegsed kunstiliigid on:
a) installatsioon
b) häppening
c) performance
d) maakunst
f) kehakunst
g) videokunst .

Arhitektuur jaguneb:
1) sakraalarhitektuur e. kiriklik arhitektuur (kirikud, kloostrid, kabelid jne.)
2) profaanarhitektuur e. ilmalik arhitektuur

Tarbekunst jaguneb kasutatavate materjalide järgi,
a) metall
b) keraamika
c) puit
d) klaas
f) nahk
g) tekstiil.

Maalikunst jaguneb:
1) tahvelmaal – kindlal alusel maal, saab tõsta ühest paigast teise.
2) monumentaalmaal – seotud kindla ruumiga, näiteks seinamaal .

Skulptuur jaguneb:
1) ümarplastika – vabalt seisev, vaadeldav igast
küljest.
2) reljeef – ühest küljest tagapõhjaga seotud.

Graafika jaguneb:
1) kõrgtrükk
2) sügavtrükk
3) lametrükk.

žanr – teose liik

akt e. aktimaal – üks žanritest, alasti inimkeha kujutis.

natüürmort – samuti tähtis maalikunsti žanr, kujutab
mitmesuguseid esemeid.

olustikumaal e. žanrimaal – igapäevast elu-olu kujutav maal.
Veel žanre:
maastikumaal
meremaal
ajalooline maal
linnavaade
portree

motiiv – objekt, millest lähtutakse kunstiteost luues .

koloriit – pildi värviline kogumulje. Võib olla näiteks sinakas koloriit, pruun koloriit, sünge või rõõmus koloriit, külm või soe koloriit jne.

kompositsioon – pildil olevate üksikesemete paigutus . Vanemas kunstis olid kompositsioonireeglid ja –skeemid väga ranged , kaasajal reegleid pole.

perspektiiv – kolmemõõtmelise ruumi kujutamine tasapinnal.

õhuperspektiiv, st. õhk muudab kaugemal asuvate esemete piirjooned hajuvaks, sulavaks, rõhutades niiviisi ruumilist sügavust.
Tähtis mõiste on stiil. Tal on tegelikult mitu tähendust:
1) Sarnased elemendid mitmes kunstiliigis teatud ajastu vältel moodustavad nn. ajaloolise stiili. Ajaloolised stiilid on näiteks romaani ja gooti stiil, renessanss, barokk, rokokoo, klassitsism .
2) Kaasaegses kunstis on tegelikult stiili asemel õigem öelda kunstivool või kunstisuund.
3) Ka ühe kunstniku väga isikupärase laadi kohta võib öelda stiil.
4) Mõistet stiil kasutatakse ka suhteliselt eraldatud rahvuslike kunstide kohta, näiteks Vana-Egiptuse stiil, antiikajal Kreeka stiil jne.


KREEKA KUNST
Vana-Kreeka ja Vana- Rooma kultuur kokku on antiikkultuur .

Kreeka ajalugu:
1) Kreeta-Mükeene ajajärk 2000-1100 e. Kr.
2) tume ajajärk 1100-800 e. Kr.
3) arhailine ajajärk 800-500 e. Kr.
4) klassikaline ajajärk 500-338 e. Kr.
5) hellenismiperiood 338-30 e. Kr.

Arhitektuur
Tähtsaim ala oli templiehitus. Templid ehitati algselt puust, hiljem kivist. Tempel oli värvitud.

peripteer – klassikaline, täiuslikem templitüüp. Tempel oli akendeta. Sees, jumala juures, käisid vaid preestrid. Usurituaalid toimusid väljas. Templi ehituses olid kindlad reeglid,
üksikosade suhe oli täpselt kindlaks määratud.
Kreeka templiehituses eristatakse kolme stiili:
1) dooria stiil – iseloomulik on lihtsus, rangus, tugevus. Sambal puudub baas. Sambal püstloodis vaokesed ehk kannelüürid. Samba tüves aheneb veidi ülespoole. Kapiteel koosneb kahest ülestikku asetatud kiviplaadist, üks nelinurkne, teine ümardatud nurkadega .
2) joonia stiil – on dooria stiiliga võrreldes kergem, õhulisem. Sammas on peenem, omab baasi. Kapiteelil on voluudid – spiraalimoodi kaunistused (vaadeldavad vaid otse eest)
3) korintose stiil – iseloomulik on rikkalikum kujundus, suurem toredus. Levis hellenismi ajal ja eriti Rooma riigis. Kapiteelil taimemotiivid (vaadeldavad igast küljest).
Kreeka arhitektuuris valitses tasakaal horisontaal- ja vertikaaljoonte vahel. Osa detaile horisontaalsed, osa vertikaalsed . Kõige tipus kolmnurkne viil – tasakaal, lepitus.
Kreeka arhitektuuri näiteid:

Poseidoni tempel Paestumis (Lõuna-Itaalias Napoli lähedal). Dooria stiilis.

Zeusi tempel Olümpias. Dooria stiilis peripteer. Sees oli Pheidiase Zeusi kuju.
Kreeka kunsti õitseaeg algas 5. sajandil e. Kr. Keskus oli Ateena ( linnriik ).
Riigimees Periklese ajal toimusid seal suured ehitustööd.
* Ateena Akropol – kindlus. Seal mitmed ehitised:
1) Propüleed – lääneküljel asuv värav, kaunistatud dooria sammastega
2) Nike tempel – väike joonia stiilis amfiprostüül. Ümbritsev balustraad on kaetud suurepäraste skulptuuridega.
3) Erechtheion – mitmest osast koosnev joonia stiilis ehitis, mille kuulsaim osa on nn karüatiidide koda. Karüatiid on naisekujuline sammas
4) Parthenon – akropoli tähtsaim ehitis, täiuslikem dooria stiilis peripteer. 8 x 17 sammast. Arhitektid Iktinos ja Kallikrates. Sees oli kuulus Pheidiase Athena kuju.
4. sajandil e. Kr., hellenismi ajal levis Kreeka kunst kaugele väljapoole Kreeka piire . Senisest enam pandi rõhku toredusele, ehitati rohkem losse, teatreid jm avalikke hooneid. Tähtsad kultuurikeskused olid Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike- Aasia poolsaarel.
Mausolose hauamonument Halikarnassoses – kõrgel nelinurksel alusel seisev sammastest ümbritsetud hauakamber , katuseks astmeline püramiid, mille tipus on skulptuurigrupp neljahobuse-vankri ja Mausolose figuuriga. Oli 7 maailmaime hulgas. Siit tuleb sõna mausoleum.
* Zeusi altar Pergamonis – kuulus oma suurepäraste reljeefide poolest, mis kujutab jumalate võitlust gigantidega
Hellenismiaja arhitektuurile oli omane stiilide segamine, püüd välise toreduse
poole. Aja jooksul lagunes Kreeka arhitektuuri klassikaline süsteem, siit
kasvas välja Rooma arhitektuur.

Skulptuur
Varasemal ajal oli mõjutatud Idamaade kunstist, veidi puine ja tardunud . Tol ajal tehti põhiliselt jumalakujusid templite jaoks. Kreeka skulptuur saavutas täiuslikkuse 5.-4. sajandil e. Kr. ja jäi sajanditeks iluideaaliks. Materjalideks olid pronks ja marmor, ka kuld , elevandiluu, puu, savi. Kreeka skulptuurid olid algselt värvilised.

Arhailisest ajast on säilinud rohkesti väikseid alasti meesfiguure (kuros) ja riietatud naisefiguure ( kore ). Neil kõigil näol nn arhailine naeratus.
* Vasikakandja
* Türannitapjad
Arhailise ja õitseaja piirile jääb
* Kettaheitja , skulptor Myroni töö. Pronksist originaal hävinud, säilinud marmorkoopiad. Myron oskas hästi edasi anda kiireid liigutusi, energilisi jõupingutusi.
Kreeka skulptuuri esimene õitseaeg oli 5. sajandi teisel poolel e. Kr. See on nn kõrge stiil. Kujutamislaad on tõsine, pidulik, rahulik. Inimesed on idealiseeritud, isikupäratud. Kujutati peamiselt jumalaid.
Skulptor oli Pheidias . Tema töid:
* Parthenoni skulptuursed kaunistused
* Athena kuju Parthenoni templi sees
* Athena kuju Akropolil
*Zeusi kuju templis Olümpias
Kuulus skulptor oli ka Polykleitos . Kujutas noori alasti kehasid. Iseloomulik – keharaskus toetub ühele jalale , teine jalg vabalt. Kasutas vaid pronksi. Tema tuntuim töö:* Odakandja – tugev, madal, jõuline. Ajastule tüüpiliselt ideaalkuju, puudub isikupära, hingestatus.
Kreeka skulptuuri teine õitseaeg oli 4. sajandil e. Kr. , nn kaunis stiil. Rohkem rõhutatakse tundeid, inimese siseelu, individuaalsust. Samas on tähtis ka ilu, täiuslikkus.
Selle aja kuulsamaid skulptoreid oli Praxiteles . Lemmikmaterjal marmor. Oli meisterlik nooruslike figuuride kujutaja. Tuntuim töö: * Hermes. Säilinud on heas seisukorras originaal. Ühes käes viinamarjakobar, teises Dionysos-lapsuke. Ilusad on peened üksikasjad.
Väga viljaka skulptori Lysippose tähtsaim töö on: * Kaapija – kujutab sportlast, kes peale võistlust end kaaperauaga puhastab. Säilinud koopia. Elav, liikuv üldmulje. Varem olid skulptuurid mõeldud rohkem eestpoolt vaatamiseks, Lysippose omad juba igast küljest.

* Belvedere Apollon – noor jumal astub kerge sammuga, ühes käes vibu , teises loorberioks.

* Samothrake Nike – võidujumalanna astub hoogsalt, rüü lehvib. Väga loomutruu, meisterlik riidevoltide käsitlus. Võis olla seisnud laevaninas. Praegu Louvre`is.

Hellenismi ajal tehti palju koopiaid, tänu millele tunnemegi praegu paljusid töid. Sel ajal rikastavad Kreeka kunsti teiste maade mõjud. Selle tulemusel levib ilmekas, realistlik käsitluslaad. Ka jumalaid kujutatakse väga inimlike, maistena.

* Milose Veenus – ilu- ja armastusejumalanna kujuke leiti 1820 Milose saarelt. Praegu Louvre`is. Käed hävinud.
* Laokoon – skulptuurigrupp, kus keskne tegelane on Trooja preester Laokoon, kes vihastas jumal Apollonit. Karistuseks saadeti maod surmama Laokooni ja ta kahte poega. Väga dramaatiline, rõhutatud kannatust.
* Niiluse allegooriline grupp – Niiluse jõge sümboliseerib lamav mees, kes toetub sfinksile. Tema ümber on 16 poisikest

Maalikunst
Kreeka maalikunsti säilinud on vähe, kuigi kreeklased ise hindasid seda kõrgemalt kui oma skulptuuri. Etruski ja Rooma seinamaalid osalt jäljendasid Kreeka omi, sealtkaudu saame veidi sellest ettekujutust. Maaliti tempera- ja vahavärvidega puule ja marmorile.
Hiljem tuli ka fresko – maalimine niiskele seinale.
Paremini on tuntud kreeklaste vaasimaal . Vaaside vormid on väga mitmekesised. Vaasid on ühtlasi tähtsad ajalooallikad – sealt saab palju teada kreeklaste igapäevaelu, kommete, riietuse , mööbli, tarbeesemete jne kohta.
Vaasimaalis eristatakse kahte stiili:
1) mustafiguuriline stiil-Punaseks põletatud savipinnale maaliti figuurid musta läikiva värviga, detailid kraabiti sisse.
2) punasefiguuriline stiil-Tagapõhi värviti mustaks, figuurid jäid punaseks. Detailid maaliti musta värviga, peene pintsliga, peale. See tehnika oli peenem, paindlikum. Kujutised jäid vabamad, elavamad, loomulikumad.


ROOMA KUNST

Rooma riigi ajalugu:
1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.)
2) vabariik (510-30 e. Kr.)
3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.)
395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks.
Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg – 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik)

Üldiseloomustus
Rooma kunst on seotud valitsejatega. Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole ( vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik.
Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt – algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur.

Arhitektuur

Võrreldes kreeklastega saavutasid roomlased edu just ilmaliku ehk profaanarhitektuuri alal.
Mida ehitati: linnakindlustused, villad, lossid, basiilikad, termid , amfiteatrid , foorumid, teed, sillad, akveduktid , triumfikaared.
Roomlased olid edukad tehnilises mõttes – kasutasid järjekindlalt võlve.
Ümmarguse põhiplaaniga ruume kaeti kupliga .
Roomlased kasutasid palju kreeka arhitektuurist laenatud sambaid. Sageli neil vaid kaunistav roll. Kaunistuseks kasutati sageli ka poolsambaid ja pilastreid.
Roomlased eelistasid korintose stiili, sageli muutsid selle veel rikkalikumaks. Tihti ka segati ühes hoones eri stiile.
Rooma linnas ehitati eriti palju keiser Augustuse ajal:

Colosseum Roomas, 1. saj. p. Kr. Amfiteater. Põhiplaan ovaalne . Müüri kõrgus 48 m, ümbermõõt 524 m. Mahutas 50 000 inimest. I k. dooria, II k. joonia ja III k. korintose stiilis.

Panteon Roomas. Kõikide jumalate tempel. Ehitati keiser Hadrianuse (117-138) ajal. Ümmargune ehitis,

Caracalla termid Roomas. Keiser Caracalla valitses 211-217. Säilinud on varemed. Oli võimas kompleks – külm ja soe saun , riietus- ja jalutusruumid, basseinid, spordiruumid, purskkaevud. Ruumid kaetud võlvide või kuplitega. Ehitatud tellistest; ka marmor, mosaiigid, kullatud pronksilustused.

Diocletianuse termid Roomas. Keiser Diocletianus valitses 284-305. Mahutas 3000 inimest. Pearuumi ehitas Michelangelo 16. Sajandil ümber kirikuks.

Constantinuse triumfikaar Roomas. Keiser Constantinus valitses 306-337. Kaunistatud reljeefidega äsjatoimunud sõjast. 3 kaarava.

Trajanuse foorum Roomas. Keiser Trajanus valitses 98-117. Rooma suurim foorum. Väljaku ühel küljel oli 5-lööviline basiilika. Selle taga oli 40 m kõrgune sammas, otsas keisri kuju – Trajanuse sammas.

Forum Romanum – Rooma peafoorum.

Pont-du- Gard – veejuhe Lõuna-Prantsusmaal, Nimes`i linna lähedal.

Via Appia – sõjatee Roomast Capuani, hiljem pikendati. Vanimad osad 4. saj. e. Kr
Omapärane oli roomlaste elamu. Selle keskne ruum oli aatrium .
Selle laes oli suur nelinurkne ava, mille all oli bassein. Sisuliselt siseõu.

Skulptuur

Palju valmistati koopiaid Kreeka skulptuuridest. Roomlased ise lõid vähe uut. Kaks ala, mis olid edukamad ja iseseisvamad:

1) portree – omane sügav realism, loomutruudus. Portree arengule aitas kaasa esivanemate austamine, komme neist portreid teha. Palju on säilinud keisrite ja poliitikute portreid.
* keiser Augustuse marmorfiguur Vatikanis. On ilusamaid Rooma portreid. Vasakus käes oda, parem üles tõstetud. Tuunika peal raudrüü, sellel reljeefid. Kõrval väike Amor viitab jumalikule päritolule. Portree veidi idealiseeritud.
* keiser Marcus Aureliuse ratsamonument. See skulptuuriliik tekkis Roomas. On ainus terviklikult säilinud näide antiikajast. Seisab (koopia) Kapitooliumi väljakul. Keisri käsi on välja sirutatud, et anda armu vangilangenutele. Keiser veidi idealiseeritud, puine. Hobune parem, elavam.

2) ajaloo-teemaline reljeef. Kaunistas sambaid, triumfikaari. Kujutati sõdu, lahinguid; sündmusi anti edasi võimalikult tõetruult. Esiplaanil olevad figuurid peaaegu täisplastilised, tagapool pinnalisemad.
* Trajanuse sammas Roomas, Trajanuse foorumi juures. 40 m kõrge samba tipus keisri kuju. Reljeefsed ribad võitlusest daaklastega (rumeenlastega) põimuvad ümber samba, reljeefiriba pikkus 200 m.

Maalikunst

Tähtsaim oli seinamaal, kuigi tehti ka tahvelmaali. Ka siin on Kreeka kunsti mõjud suured. Maalidel kujutati põhiliselt olustikku, ka mütoloogiakangelasi. Maastik oli vaid taustaks figuuridele. Sageli kujutati seinamaalisel arhitektuurseid detaile, püüti luua ruumilise sügavuse muljet.
Rooma seinamaalis eristatakse neli stiili:
1) inkrustatsioonistiil – jäljendatakse värvilist marmorit. Seinad on liigendatud
maalitud pilastritega.
2) arhitektuuristiil – seintel arhitektuuridetailid, sageli maalitud justkui ava järgmisse ruumi. Seinal on ruumi laiendamise ülesanne.
3) sein saab jälle ruumi piirava tähenduse, seina keskel sageli maal. Üksikud kitsad sambad.
4) jälle püüd ruumi laiendada, vaated teise ruumi. Palju keerukaid, veidraid arhitektuuridetaile.
Palju kasutati mosaiiki (värvilistest klaasi- või kivitükkidest pildid) põrandate,
seinte, sammaste jne. katmisel.

Antiikkunsti mõjud
Rooma riigi langusega antiikkunst veel kohe ei kao. Ühtteist võttis antiikkunstis
t üle ja arendas edasi varakristlik kunst ning Bütsantsi kunst.8.-10. sajandil oli Lääne-Euroopas nn Karolingide renessanss, mil antiikajast võeti eeskuju. Ka romaani stiilis (10.-12. sajand) on teatud antiigi mõjud. Suureks eeskujuks oli antiikkunst renessansiajal (15.-16. sajand) ja klassitsismis (18.-19. sajandi vahetus). Klassitsismi üks haru, ampiir (eriti Prantsusmaal ja Venemaal) lausa jäljendas Vana-Rooma kunsti (Napoleoni lemmikaeg!).
EGIPTUSE KUNST
Egiptuse kunstile on omased kaks iseloomulikku joont:
1) kunst on tihedalt seotud hauataguse eluga, kunsti
põhieesmärgiks oligi hauataguse elu sisustamine
2) kunst püsis väga pikka aega (u. 3000 aastat) muutumatuna.

Arhitektuur
Elamu- ja lossiarhitektuur on väheolulised. Tähtsaimad on hauaehitised. See on seotud usuga - arvati, et inimese hing, vaimne teisik elab peale surma edasi. Hingel peab olema koht, kuhu minna, järelikult tuleb keha säilitada. Igaks juhuks, kui keha peaks hävinema, tehti inimesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli samuti vaja kaasa panna mitmesuguseid esemeid.

Cheopsi püramiid (146 m kõrge, külg 230 m, 2 300 000 kiviplokki ? 2,5 t, mahutaks Oleviste kiriku). Ehitatud u. 2650 e. Kr. Sees 3 hauakambrit (teistel 1)

Chephreni püramiid (142 m kõrge).

Mykerinose püramiid (66 m kõrge). Kõige hoolikamalt ehitatud. Suurte püramiidide kõrval olid väiksemad püramiidid ja mastabad, moodustusid terved surnute linnad. Püramiidid on kõik pärit Vana riigi ajast. Ehitati aastakümneid, tohutu tööjõukulu.
Suur sensatsioon oli 1922. aastal Tutanchamoni hauakambri avastamine, sest see oli peaaegu puutumatu hauaröövlitest.
Püramiidide ja ülikute mastabade juures olid sfinksid – inimese pea ja lõvi kehaga kujud, näol kivistunud ilme. Chephreni püramiidi juures on kuulus nn Suur sfinks
Tähtis oli ka templiehitus. Eriti Uue riigi ajal, kui Egiptus oli Idamaade võimsaim riik. Templi väline ilme oli lihtne, range. Polnud aknaid ega sambaid väljaspool.
Väravaehitist nimetati püloon.

Sambad olid rikkalikult kujundatud, jäljendasid taimevorme. Kapiteeliks olid suletud või avatud pungad või õied. Sambaid kaunistasid hieroglüüfid.
Tuntuimad templid olid Teeba linna lähedal asuvad Luksori ja. Templid moodustavad terve kompleksi. Mõned on hiigelsuured – Amoni templi Karnaki templid sammassaalis (Karnakis) on 134 sammast. Võimas on ka Ramses II ajal (13. saj. e. Kr.) ehitatud Ramasseum.
Oli ka kaljutempleid. Tuntuim on Ramses II ajast Niiluse ääres olev Abu Simbel . Selle ees on neli 20 m kõrgust Ramses II kuju. 1960. aastail tõsteti tempel 64 m kõrgemale, et ei jääks Assuani paisule ette.

Kujutav kunst

Egiptusele on iseloomulik nn pinnakunst – madal ja värviline reljeef. Pinnakunst kattis templite ja hauakambrite seinu, samuti sambaid.
Pinnakunstile on iseloomulik:
* tähtsamad inimesed on kujutatud suurematena
* perspektiivi ei tunta, tagapool olevad esemed ja inimesed on paigutatud üles
* reljeefide osaks on alati hieroglüüfid
* inimesed on kujutatud nn egiptuse poosis – nägu, käed, jalad külgvaates; õlad ja silm otsevaates.
Skulptuuri võib jagada kaheks:
1) vaaraode ja ülikute portreed – kindlad poosid, pidulikud ja tardunud ilmed
2) lihtinimeste kujutised – elavamad, vabamad. Näiteks „Kirjutaja“.
Omaette peatükk Egiptuse kunstis on vaarao Echnatoni aeg (14. Saj. e. Kr.). Ta viis riigis läbi palju uuendusi: Amon-Re asemele ainujumal Aton, uus pealinn Ahet-Aton. Peale tema surma kunst ja usk läksid vanadesse rööbastesse tagasi, ka pealinn viidi tagasi Teebasse. Kunst Echnatoni ajal oli loomulik, looduslähedane, realistlik. Vaaraod ja ta pereliikmeid kujutati tavaliste inimestena, igapäevaste toimingute juures. On suurepäraseid portreid Echnatoni naisest Nofretetest.
Kõrgel järjel oli Egiptuses ka kunstkäsitöö (puust, kivist, kullast , fajansist ilu- ja tarbeesemed). Rikkalikud on leiud Tutanchamoni hauakambrist (oli Echnatoni väimees!).
GOOTI KUNST

Üldiseloomustus

Gooti stiil on keskaja teine kunstistiil, keskaja kunsti tipp. Valitses 12.-16. sajandil. Tekkis ja kõige stiilipuhtamal kujul esines Prantsusmaal.
Ajalooline taust: Gooti stiil on seotud linnade ja uue seisuse – linnakodanike (käsitöölised, kaupmehed ) – tekkega. Gooti stiilile avaldas mõju inimeste liikuvam eluviis, sidemed teiste piirkondadega ja selle tagajärjel suurenenud püüd toreduse poole. Oluliselt mõjutasid ka ristisõjad (11.-13. sajand). Tähtsaim kunstitellija oli endiselt katoliku kirik.

Võib eristada etapid:
1) varagootika 12.saj. – 13. saj. keskpaik
2) õitseaeg 13. saj. kp.-14. saj. kp.
3) hilisgootika 14. saj. kp.-16. saj.

Arhitektuur
Endiselt on tähtsaim kirikuehitus ehk sakraalarhitektuur. On toimunud rida muutusi võrreldes romaani stiiliga, mis võimaldavad teha gooti kirikutele suuremad aknad, see aga omakorda muudab ehitised valgemaks, avaramaks, kergemaks, õhulisemaks:
* ümarkaare asemel on kasutusel teravkaar

* rõhutatakse vertikaalsust ↑
* roidvõlvid asuvad raskete rist - ja silindervõlvide asemele
* kiriku välisseinu toetasid tugipiilarid ja tugikaared

* fiaal ehk ehistornike
* krabi – punga- või lehekujuline kaunistus
* ristlillik – õit meenutav kaunistus
* kolmiksiir ja neliksiir – kaunistusmotiivid nt akende raamistikus
* roosaken – suur, enamasti ümmargune aken
* kuningate galerii – skulptuuride rida
Läänefassaadil oli tavaliselt kaks suurt torni, nelitise kohal oli väike sale torn.

Prantsusmaa
* Notre-Dame`i (Jumalaema) katedraal Pariisis. 5-lööviline basiilika, varagootika näide. Võlvide kõrgus 32 m.
* Chartres `i katedraal. Põhiosa 3-lööviline, koor 5-lööviline. Valmis kiiresti, stiililt ühtne. Kuulsad vitraažid. Põhjapoolse torni kiiver erinev – rikkalik hilisgootika.
* Reimsi katedraal. Põhiosa 3-lööviline, koor 5-lööviline. Tornikiivrid puuduvad. Rikkalikud skulptuursed kaunistused.
* Amiens `i katedraal. Põhiosa 3-lööviline, koor 5-lööviline. Tornikiivriteta. Ehitati kaua, stiililt ebaühtlane. Võlvide kõrgus 42,5 m.
* Sainte- Chapelle Pariisis – kuningate lossikabel, ehitatud 13. sajandil. Kahekorruseline, ülemine korrus koosneb peaaegu ainult värvilistest klaasakendest.
* Mont-Saint-Michel- klooster kaljusaarel Prantsusmaa põhjarannikul Normandias. Ehitised ja kaljud on justkui sulanud kokku – „Õhtumaa ime“.
Gootika ajastul oli oluline roll ka juba ilmalikul ehk profaanarhitektuuril. Ehitati linnakindlustusi, feodaalide linnuseid, raekodasid, kohtumaju, tsunftide ja gildide hooneid jne.

Inglismaa
* Salisbury katedraal Lõuna-Inglismaal. 13. sajandi kp. Võlvide h=25 m.
* Westminster Abbey Londonis. 3-lööviline basiilika, pikihoone 14.-15. sajandist. On Inglise kuningate kroonimis- ja matmiskirik. Eriti ilus on selle üks osa – Henry VII kabel.
* mitmed Oxfordi ja Cambridge`i ülikooli hooned, eriti Cambridge`i ülikooli King`s College`i kabel

* Wellsi katedraal

* Yorki katedraal

SAKSAMAA

* Kölni katedraal. 13.-16. sajandil jõuti ehitada koor, pikihoone alusmüür, läänetornide alumine osa. Lõpetati 19. sajandil pseudogooti stiilis. Vertikaalsust isegi liiga palju rõhutatud.
* Strassburgi katedraal. Ühe fassaaditorniga.
* Maarja kirik Lüübekis. Tellistest, 2 torni. On olnud eeskujuks Riia Peetri kirikule, see omakorda Lõuna-Eesti kirikutele.

ITAALIA
Omapäraks see, et säilisid mõnevõrra antiikaja ja romaani stiili mõjud, vertikaalsust väga ei rõhutata, pigem tasakaalupüüd. Tornid ehitati kirikutest eraldi.
* Firenze toomkirik . Kaetud marmorplaatidega, kellatorn eraldi. Kuppel pärit renessansiajast.
* Milaano toomkirik. Maailma suurim gooti stiilis kirik, stiilipuhas. Võlvide h=48 m.
* Doodžide palee Veneetsias. Kaks alumist korrust koosnevad lahtistest sammaskäikudest.

VEEL
Antverpeni katedraal Belgias, mis on 7-lööviline. Rootsis on kuulsaim Uppsala katedraal, Norras Trondheimi katedraal. Soome ainus stiilipuhas gooti katedraal on Turus . Tallinnas: Niguliste, Pühavaimu, Oleviste, Toomkirik. Tähtis arhitektuurimälestis on Tallinna keskaegne
vanalinn , mis on ka UNESCO maailmapärandi nimekirjas.


Skulptuur

Suurem osa seotud ikka veel arhitektuuriga. Põhimaterjal kivi. Peamiselt kristlik ainestik.
Skulptuuril oli täita 2 põhiülesannet:
1) kirikute kaunistamine
2) olla nn vaeste piibel.
Võrreldes romaani ajastuga on gooti skulptuur loomulikum, looduslähedasem. Figuurid on siiski veidi pikaks venitatud, saledad , nõtked. Rüüd on rikkalikult volditud, näod ilmekad.
Reljeef hakkab üha rohkem asenduma vabaplastikaga. Siiski mõeldud eelkõige eestpoolt vaatamiseks.

Sagedamini kujutatud piiblistseenid ja –tegelased:
a) Viimne kohtupäev
b) Neitsi Maarja Kristus-lapsega (S-poos)
c) Neitsi Maarja Kristuse surnukehaga (Pietà)
d) Kristuse kannatuslood.
Skulptuuride paigutuses oli kindel kord ja sisemine loogika . Skulptuurid moodustasid ühtse terviku kirikuhoonega. Ornamentikas olid ka uuendused võrreldes romaani stiiliga:
lihtsustatud akantuslehe asemele tulid värsked, looduslähedased taimemotiivid
* nn Külastusgrupp Reimsi katedraali peaportaali palestikus
* Bambergi katedraalis Saksamaal ka väga kuulus Külastusgrupi motiiv
* Strassburgi katedraalis kiriku ja sünagoogi allegoorilised figuurid
* Magdeburgi toomkirikus Saksamaal tarkade ja rumalate neitsite figuurid
Gooti aja lõpupoole hakati rohkem valmistama värvilisi puuskulptuure. Nendega kaunistati altareid. Kujunesid välja tiibaltarid – õhuke kapp, mille tiivad (uksed) kaeti maalide ja/või skulptuuridega.


Maalikunst
Kuna gooti kirikute aknad olid suuremad, jäi akendevahelist pinda
vähemaks ja seinamaalidele vähem ruumi.
Seinamaalidel oli siiski kirikutes tähtis roll. Freskotehnika. Ainestik piiblist. Väga olulised olid endiselt kiriku siseruumi ilmestavad vitraažid.
Itaallane Giotto di Bondone . Varasemal ajal kujutati inimesi seinamaalidel pikkade, peente ja lamedatena. Giotto kujutas inimesi ilmekamalt, loomulikumalt. Ta rõhutas figuuride ümarust,vormi. Giotto loomingu tunneb ära talle iseloomuliku näotüübi järgi – inimestel on kõrged põsesarnad, veidi pilukil silmad. Koloriit on hele.
Tahvelmaali sünd. Aluseks puuplaat või lõuend. Vajati neid eeskätt altarite jaoks.
Gooti ajastul õitses miniatuurmaal ehk raamatumaal . Hiilgeaeg 13. sajandi Prantsusmaal. Põhitöö oli piiblite illustreerimine. Tohutult töömahukas – ühes köites tuhandeid pilte.
RENESSANSS

Üldiseloomustus

Sõna „renessanss“ tähendab itaalia keeles „taassündi“. Renessanss on 15.-16. sajandil enamikus Lääne-Euroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Majanduslik alus sellele oli varakapitalistlike suhete kujunemine linnades.

Renessansi ajastule on iseloomulik:
a) suurem ilmalikkus
b) humanism – maailmavaade, mis peab inimest kõrgeimaks väärtuseks
c) avastused, leiutised
d) rahvusriikide kujunemine
f) rahvustunde ärkamine
g) suured usulised liikumised
h) antiikkultuurist ja –kunstist eeskuju võtmine.
Renessansi ajalised piirid: Itaalias 14.-16. sajand, mujal 15.-16. sajand. Juhtiv maa on Itaalia (seal eristatakse: vararenessanss 14.-15. sajand, kõrgrenessanss 16. sajand).

Renessanss-kunsti üldiseloomustus
Antiikaja mõjud on kõige tugevamad arhitektuuris. Renessansi ajal muutusid maalikunst ja skulptuur iseseisvateks kunstiliikideks, nad ei olnud enam seotud arhitektuuriga. Maalikunstis ja skulptuuris pääses lõplikult võidule realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. Kasutati
järjekindlalt anatoomia- ja perspektiiviseadusi. Suurenes kunstnikuisiksuse tähtsus.
Arhitektuur
Peetri kirik Roomas – maailma suurim kirik .Ehitamist alustati arhitekt Bramante kavandi järgi. Tema surma järel juhtis töid 10 arhitekti, vahepeal töö seisis. 1547 sai ehitustööde juhiks Michelangelo. Tema alustas kupli ehitamist. palazzo `d – itaalia rikaste elamud. See elamutüüp on ruudukujulise põhiplaaniga, siseõuega keskel. Fassaadid on kaetud jämedalt tahutud kiviplokkidega. Üks tuntumaid on kuningas François` I Chambord `i jahiloss.
Louvre`i lossi vanimad osad Pariisis on samuti renessansiajast.
MAALIKUNST JA SKULPTUUR
Itaalia. Vararenessanss
Ilmnevad edusammud looduse ja ruumi kujutamisel, loomulike pooside ja inimese tundeelu edasiandmisel. Kasutatakse puhtaid kirkaid värvitoone. Üksikasjade peen väljamaalimine on ehk pisut naiivne, kuid selles siiruses on oma võlu. Vararenessansi maalikunsti rajaja on

Masaccio - Tema lühikesest elust on vähe teada. Gootikaga võrreldes on ta julge uuendaja. Ta kujutab ilmekalt rahulikke, tugevaid, jõulisi inimesi tumedate, sügavate värvidega.

Fra Angelico - Tema peamiselt freskotehnikas maalides valitseb sügav usuline meeleolu. Seda rõhutab väga õrn ja hele koloriit ja pühalikud ilmed. Fra Angelico töödes pole midagi rahutut, järsku ega inetut.

Sandro Botticelli -„ Veenuse sünd“ – maal kujutab antiikaja ilu- ja armastusejumalanna Veenuse sündimist merevahust. „Kevad“ – siin näeme Veenust kauni pargimaastiku foonil, ümber antiikmütoloogia tegelased. Paremal pool kõnnib Kevad – õrnas lillelises kleidis noor
habras naine. Botticelli maalidel kordub üha sama naisetüüp – punakasblond, õrna ja hingestatud ilmega – mis teeb tema tööd kergesti äratuntavaks.

Kõrgrenessanss
Kõrgrenessansi maalikunsti põhiolemuse võib kokku võtta sõnadega „idealiseeritud tõde“, mida iseloomustab:
a) tasakaalustatud kompositsioon
b) joonte selgus ja ilu
c) üksikasjade kooskõla tervikuga .

Leonardo da Vinci- ta oli maalikunstnik , skulptor, arhitekt, aga ka muusik , luuletaja, insener ja loodusteadlane. Elu lõpul suundus Vinci kuningas François I kutsel Prantsusmaale, kus ka suri. Tuntumad tööd: „Madonna grotis“ Siin on Vinci maalimislaad juba välja kujunenud – võime näha romantilist ja salapärast meeleolu, madonna õrna ja pehmet naeratust. „Püha õhtusöömaaeg“ - maalitud 1496-1497 ühe Milaano kloostri söögisaali seinale. See on halvasti säilinud tänu Vinci poolt ebaõigesti valitud maalimistehnikale. Tänapäeval siiski
restaureeritud. Maal paistab silma suurepärase kompositsiooniga. „Mona Lisa“, tuntuim Vinci maal. Kujutab kauni, sinasse uppuva maastiku taustal istuvat salapäraselt naeratavat naist.
Michelangelo- skulptor, maalija, arhitekt, ka luuletaja. Suurema osa elust veetis ta Firenzes ja Roomas. Michelangelo oli tuntud oma raske iseloomu poolest, sallimatus ja terav keel muutsid tema jõulise isiku üksildaseks ja kohati traagiliseks. Michelangelo skulptuurilooming paistab silma monumentaalsuse ja võimsuse poolest.
Tuntumad tööd: „Taavet“ – 5,5 m kõrge, jõuline, ilmekas, figuuris on tunda suurt sisemist pinget. Michelangelole oli omane võtta ette suuri ülesandeid, mida ta mitmesugustel põhjustel ei jõudnud lõpule viia. Selline oli paavst Julius II hauamonument. 40 figuurist valmis 3. Neist tuntuim on „ Mooses “ – Vana Testamendi prohvet, jõuline ja traagiline kuju, kes oma usust taganenud rahvast nähes täitub kirgliku vihaga. Medicite perekonna hauamonumendile Firenzes valmis Michelangelol neli figuuri: „Öö“ ja „Päev“ ning „Hommik“ ja „Õhtu“. Maalikunstis on Michelangelo suurimaks tööks Sixtuse kabeli kaunistamine Roomas. Paarkümmend aastat hiljem maalis Michelangelo sama kabeli seni tühjaks jäänud idaseinale „Viimse kohtupäeva“ stseeni, mille rahututes jõulistes vormides on juba aimata lähenevat barokki. Michelangelo skulptoriloomus avaldub ka tema maalides – inimesed neil on lausa käegakatsutavalt plastilised, vorm huvitab kunstnikku rohkem kui värv. Tema tahvelmaalidest võiks veel nimetada tondot (tondo – ümarformaadis maal). Michelangelo on tegutsenud ka arhitektina. Tuntuim tema nimega seotud ehitis on Peetri kirik Roomas.

Raffael- Raffael kujutab harmoonilisi, terviklikke inimesi rahulikus ümbruses. Paavsti usalduse võitnud Raffaelile anti ülesandeks kaunistada seinamaalidega. Vatikani lossi kolm peoruumi ehk stanza `t. Neist kuulsaim on filosoofia ülistamisele pühendatud „Ateena kool“. Keskseteks figuurideks on seal Aristoteles ja Platon . Teiseks suureks ülesandeks Vatikani lossis sai Raffaelile kaarkoja ehk Loggia`te kaunistamine piibliteemaliste laemaalidega. Raffaeli mitmete hingestatud madonna-piltide seast tõuseb esile „Sixtuse madonna“ – hõljuval sammul astuvast Neitsi Maarjast vasakul põlvitab paavst Sixtus III, paremal on Püha Barbara ning pildiservale nõjatuvad kaks väikest inglikest.

Veneetsia koolkond
Jõukas, luksust ja idamaist toredust armastavas kaubalinnas Veneetsias kujunes renessansiajal välja oma maalikunstnike koolkond. Armastati suurejoonelisust ja dekoratiivsust, maalidele on iseloomulik soe kuldne üldtoon. Tähtsamad maalikunstnikud :

Giorgione - Maalidele omane lüüriline ja romantiline meeleolu. Sageli kasutab Veneetsia maalikunsti üht lemmikmotiivi – alasti naisekeha. „Lamav Veenus“. „Kontsert vabas looduses“ – meisterlik taustamaastik.

Tizian - Suurimaid renessansimeistreid, nautis kuulsust juba oma pika eluea jooksul. Omas sidemeid Euroopa õukondadega, portreteeris kuningaid, keisreid ja paavste. Meisterlik värvikasutus, kerged ja hoogsad pintslilöögid. Tuntumaid töid on allegooriline:„ Taevane ja maine armastus“.

Tintoretto- Tiziani õpilane. Tema rahutu valgusekäsitlus ning korrapärases kompositsioonist loobumine valmistas ette baroki sündi.

Veronese - Mõnede erijoontega, kuid sisuliselt siiski Veneetsia koolkonda kuuluv kunstnik. Tuntuim töö: „Kaana pulm“ – süžee laenatud piiblist, kujutatud aga kaasaegse Veneetsia luksuslikku elu.16. sajandi teisel kolmandikul on Itaalias täheldatav üleminekuperiood renessansilt barokile ehk manerism . Sellele on omane püüe suurte mõõtmete poole, rahutu kompositsioon, magusad värvitoonid, pikaksvenitatud figuurid, liialdatud usulise härduse rõhutamine.

Saksamaa
Renessanss on saksa kunsti õitseaeg. Siis tegutses kogu saksa kunstiajaloo suurim meister Albrecht Dürer- Tema loomingu parim osa on joonistused ja graafilised tööd. Düreri loomingut mõjutasid reisid Itaaliasse ja Madalmaadele. Tähtsamad tööd: kuulsad puulõike- seeriad Kristuse kannatusloost „Suur Passioon “ ja sama väiksemas formaadis
„Väike Passioon“, maal „Kõikide pühakute pilt“, maal „Neli apostlit“.

Madalmaad (tänapäeva Belgia ja Holland)
Madalmaadel võeti esimest korda kasutusele õlivärvid, kujunes peenmaali tehnika, kus maaliti kõik üksikasjad väga täpselt ja peenelt välja.
Gootika ja renessansi piirile jäävad vennad van Eyck `id – Jan van Eyck ja Hubert van Eyck. Nende kuulsaim töö on ühiselt loodud Genti altar. Selle siseküljel on 12 pilti kahes reas: alumise rea keskel talle kummardamine, ülemise rea keskel Jumal-isa Maarja ja Ristija Johannese vahel. Genti altar on Madalmaade maalikunsti suurim meistriteos, millele
on omane suur ilmekus, pühalikkus, üksikasjade peen teostamine ja värvide värskus.

Pieter Brueghel vanem- (et eristada teda poegadest, kes olid samuti maalikunstnikud). Pieter Brueghel oli väga hea maastikumaalija. Maalis palju ka piiblistseene, asetades need oma kaasaja olustikku. Tema töödes on osavalt ühendatud detailid ja tervik. Iseloomulik on
kõrge horisont . „Talupoja pulm“. „Jahimehed lumes ehk Talvemaastik jahilistega“.
KESKAEGNE KUNST EESTIS

1) Keskajal oli Eesti jagatud Liivimaa ordu, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel. Poliitilisele killustatusele lisaks põhjustas arhitektuuris piirkondlikke erinevusi ehitusmaterjal: Põhja-Eestis hall paekivi ja Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. Eesti keskaegses ehituskunstis valitses gootika stiil, kuigi 13. Saj
keskpaigani esines veel romaani . stiili tunnuseid. Nimeta tähtsamaid keskaegseid kirikuid:
Lääne-Eestis ja Saaremaal:
* Valjala kirik
*Haapsalu kirik
* Karuse kirik
*Hanila kirik.

Kesk-Eestis:
*Ambla kirik
*Koeru kirik
*Järva-Peetri kirik
*Türi kirik.

Tallinnas:
*Toomkirik
*Niguliste kirik
*Oleviste kirik
*Pühavaimu kirik.

Tartus:
*Toomkirik
*Jaani kirik.
Nimeta keskaegseid kloostreid Tallinnas:
*Püha Miikaeli nunnaklooster
*Püha Brigitta nunnaklooster ehk Pirita klooster
*Püha Katariina klooster.

Mille poolest on tähelepanuväärne Urvaste kirik?
Urvaste kirik on tähelepanuväärne sellepärast, et ta on ainuke säilinud basiilikana ehitatud maakirik Eestis, kus ristikujulise ristlõikega piilarid kannavad võlve..
Nimeta keskaegseid linnuseid Eestis!
*Pikk Herman
*Rakvere linnus
*Kuressaare linnus.
Kirjelda lähemalt linnusetüüpi nimega konvendihoone !
14.sajandil sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp-konvendihoone, oli pärit Preisimaalt. Konvendihoone oli nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsesid neli hoonetiiba. Need olid tavaliselt kolmekorruselised. All olid majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, aga teisel korrusel paiknesid kirik, rüütlivendade koosolekuruum, söögisaal, magamissaal ja linnusepealiku eluruumid . Tihti ümbritses siin siseõue ristikäik nagu kloostris.
Kui pikk on algselt olnud Tallinna linnamüür?
Tallinna linnamüür oli algselt 2,35 kilomeetrit pikk.
Mitu torni oli Tallinna linnamüüril?
Tallinna linnamüüril oli keskaja lõpul ligi 50 torni.
Mis on diele ?
Elamu tähtsaim ruum oli koda ehk diele, mille nurgas paiknes lahtine tulekolle.

Mis on dornse ?
Ainuke köetav ruum oli kojatagune tuba ehk dornse.
Nimeta keskaegseid ühiskondlikke hooneid Tallinnas!
*Tallinna raekoda
*Suurgildide hoone.
Millises Eesti kirikus võib näha romaanipärast ornamenti ja
ristimiskivi (=ristimisnõu)?
Valjala kirikus, kus ümarkaarelist, rikkaliku profiiliga lääneportaali kaunistab veel romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika . Ristimiskivi on ka romaanipärane.
Miks on Tartu Jaani kirik läinud Eesti keskaegse skulptuuri ajalukku?
Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuuride pärast, on läinud ta ajalikku, mida algselt on olnud üle 1000 ja mis sobisid hästi punasest tellisest ehitatud kiriku üldtooniga. Lääneportaali ehisviilu niššidespaiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. On arvatud, et skulptuurid kujutavad Viimase kohtupäeva stseeni, mis esines sageli prantsuse kõrggootika katedraalide fassaadidel, kuid polnud levinud Ida-Euroopas. Veel hämmastavam on olnud aga Tartu Jaani sisekujundus. Algselt värvilised elusuurused terrakotafiguurid paiknesid kesklöövi akendetsoonis, pseudotrifooriumi niššides ja kesklöövi lääneseinal.
Teise maailmasõja ajal 1944.aastal muutis pommitamisel tekkinud tulekahju Jaani kiriku varemeteks, kuid paljastas vahepeal krohviga kaetud ja unustatud keskaegsed skulptuurid.
Mida loetakse Eesti keskaegse puuskulptuuri parimaks teoseks?
14.sajandi puuskulptuuri silmapaistvaim teos on elusuurune Kolgata-grupp, mis paikneb Harju-Risti kirikus.

Milline silmapaistev teos jõudis Tallinnasse Lübeckist Hermen Rode töökojast?
1481 .aastal toodi Hermen Rode töökojast Tallinnasse tiibaltar , hiljaaegu ümber ehitatud Niguliste kirikusse.
Millised silmapaistvad teosed jõudsid Tallinnasse Lübeckist Bernt Notke töökojast?
*Pühavaimu altar,
*Surmatants.
Kus Tallinnas asub Hans Pawelsi kenotaaf ? Mis on kenotaaf?
Hans Pawelsi kenotaaf Tallinnas asub Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal. Kenotaaf on kivist raiutud tiibaltar. Gootilikult raamistatud niššides on 8 reljeefi, mis kujutavad Kristuse saabumist Jeruusalemma ja kannatuslugu. Alumises nišis lamab surma allegoorina luukere kujutis. Kenotaaf tähendab kreeka keeles „tühi haud”, ning on hauamärki meenutav mälestusmärk isikule, kes on maetud mujale.