KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT (0)

KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM
EKSPRESSIONISM

Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust:
1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk - rõhutatud eneseväljendus
2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul
Tegutsesid kunstnike rühmitused:
Die Brücke ( Sild ) Dresdenis
Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis.
Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse- ja pettumusmeeleolud.

Ekspressionismile on iseloomulik:
1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus
2) vormide lihtsustamine, kohati moonutamine
3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid.
Palju harrastati graafikat, eriti puulõiget. Ekspressionismile tegi lõpu Hitleri võimuletulek 1933. aastal.

Otto Dix – väga ühiskonnakriitiline, sarkastiline, kujutab inetust, suurlinna pahesid, sõjakoledusi.

Ernst Ludwig Kirchner– Die Brücke rajajaid , peamine teema: suurlinn ja sealsed inimesed.

Karl Schmidt -Rottluff- Die Brücke rajajaid ja peaesindajaid; rõhutab primitiivsust. Robustne, värvikas, ilmekas.

REALISM

Sõnal „realism“ on õieti kaks tähendust:
a) realism kui suund (mitte stiil!)
b) realism kui meetod

Üldiseloomustus
Realism kui kunstisuund hõlmab umbkaudu 19. sajandi kolmanda veerandi. Ta hakkas kujunema Prantsusmaa. Põhimõtteliselt siiski realism erineb romantismist: realistid
kujutasid oma kaasaega, oma ümbrust. Nõudsid elu kujutamist objektiivselt, ilustamata, esiplaanile tuli seada tõde. Realistid tundsid huvi argielu vastu, rõhutasid negatiivset. Realistlik kunst ongi puudusi paljastav, kriitiline.

Prantsusmaa
* Honore de Daumier . Ta on kunstiajaloo tuntumaid karikaturiste. Pilkas oma aja seltskonda, naeruvääristas pahesid; on teinud karikatuure ka poliitilistel teemadel. Figuurid ja näod on moonutatud, kuid väga ilmekad. Daumier oli ka väga hea maalija .
* Jean François Millet . On eeskätt talupoegade maalija. Ei kujuta aga talupoegi lõbutsemas ja pidutsemas, nagu varem kombeks, vaid töö ja tõsiste toimingute juures. Maalid on lihtsad, rahulikud; ülekaalus on raskepärane ja kurvameelne toon.
Tuntuim töö „Viljapeade korjajad“ – põllul kummardamas kolm vana vaest naist, kes teostavad nö järelnoppimist.
* Gustave Courbet . Kunstis iseõppija. Andis suunale nime - kui 1855. Aasta Pariisi maailmanäitusel Courbet` töid ametlikule näitusele ei pandud, üüris ise saali ja riputas ukse kohale sildi „Realism“. Courbet oli suurt kasvu tugev mees, selline on ka tema kunst – mehelik, jõuline, kohati tooreski. Näeb ja maalib kõike suure lihtsa vormiga, tööde mõõtmed on ka suured. Tema maalides on midagi järsku, teravat. Koloriit tume.
Tuntuim töö „Matus Ornans`is“. Pealtnäha tavaline sündmus – kaljuse maastiku taustal üle 40 elusuuruses figuuri, igaüks omaette portree. Maali ülesehitus ka väga tavaline, lihtne – see kõik oli klassitsismi ja romantismiga harjunud kunstipublikule vastuvõtmatu. „Kivilõhkujad“ – juhtis tähelepanu töörahva viletsusele ja raskele tööle.

Skulptuuris realism eriti läbi ei löönud. Belglane Constantin Meunier .

Venemaa
Venemaal oli realism eriti ühiskonnakriitilise hoiakuga, sest Venemaa poliitiline korraldus oli võrreldes Euroopaga maha jäänud ja sotsiaalsed vastuolud teravad . Et kunst rahvale lähemale viia, asutati rändnäituste ühing ehk peredvižnikute ühing.

* Ilja Repin. Ta on maalinud nii ajaloo- kui oma kaasaja -ainelisi töid, portreid jm. Kohati ta isegi liigsele rõhutab maali jutustavat külge. Kuulsamad tööd: „Zaporoožlased Türgi sultanile kirja kirjutamas“ – kasakate elu, ilmekad näod. „ Burlakid Volgal“ – kujutab ränka tööd – laevade inimjõul vastuvoolu vedamine – tegevaid töölisi. Rõhutab meeste vaeva, kurnatust, kannatust. Juba sellise ameti olemasolu on ebainimlik! „Ristikäik Kurski kubermangus“ – läbilõige kirevast vene ühiskonnast. „Ivan Groznõi ja ta poeg“ – hullunud tsaar oma äsjatapetud pojaga.
* Vassili Surikov. Eelkõige ajaloomaalija. „Streletside hukkamise hommik“ – Peeter I viib läbi temavastase vandenõu osaliste hukkamist. „Bojaarinna Morozova“ – vanausuliste üht juhti viiakse minema. „ Jermak Siberit vallutamas“ – kasakasalk võitmas maad juurde Vene riigile.
* Vassili Perov – maalis ilmekaid olustikustseene, samuti portreid, töödele vahel omane humoorikas alatoon.Realistlikus laadis alustas, kuid hiljem sai olulisi mõjutusi impressionismilt vene parimaid maastikumaalijaid Isaak Levitan, kellele on omane lüüriline loodusekäsitlus.


ROMANTISM
Üldiseloomustus
Romantism on laiem vaimuelu suund, mis kunstis hõlmas ligikaudu 19. sajandi teise veerandi. Romantism pole rangelt võttes enam kunstistiil , vaid kunstisuund. Muutunud oli ühiskondlik taust – pettumine revolutsioonides, mõistuspärasuses, igatseti „ära“. Romantism on täielik vastand klassitsismile. Lihtsalt öeldes – klassitsismis on esikohal mõistus, romantismis süda. Tunti huvi keskaja, religiooni, eksootiliste maade ja kultuuride vastu. Kunstnik väljendas oma tundeid, kasutas fantaasiat. Maalimislaad oli samuti klassitsismist täielikult erinev – pintslilöök oli rahutu, hoogne, värvid erksad.

Prantsusmaa
Prantsusmaa oli romantismiaja kunstis juhtiv maa.
Théodore Géricault. „Méduse`i parv“ – seda tööd loetakse romantismi alguseks maalikunstis. Kajastab tõestisündinud laevahukku, maalil kujutatud hetk, mil parvel olevad pääsenud märkavad eemal laeva ja püüavad sellele märku anda. Ärev meeleolu, dünaamiline kompositsioon .
* Eugène Delacroix – prantsuse romantismi tähtsaim esindaja. Omane rahutu maalimislaad, jõuline pintslilöök, kõik lehvib-voogab. Ametlik kunst oli vaenulik ta vastu. Tuntuim töö
„Vabadus viib rahva barrikaadidele“. Maal on täis romantilist hoogu ja traagilist paatost. Vabadust kehastab naine, kes hoiab käes prantsuse rahvuslippu
Varasem, klassitsistlik maastikumaal oli heroiline , konstrueeritud, huvituti suurejoonelistest loodusnähtustest. Püütakse edasi anda õhu ja valguse mängu. Romantilise maastikumaali suurmeister oli Camille Corot. Ta kuulus maastikumaaliga tegelevasse Barbizoni koolkonda. Väga kuulus barbizoonlane oli ka Théodore Rousseau. Ta armastas jõulisi vorme, tugevaid värve; maalis suuri puid, jändrikke oksi.
Nimekas skulptor oli François Rude tuntuim töö reljeef „Marseljees“ Tähe triumfikaarel Pariisis.

Saksamaa
Kuulsaim romantik on Caspar David Friedrich. Maalib üliromantilisi maastikke – kuuvalgus, päikeseloojangud, harulised puud, varemed, purjekad, paarikesed kõndimas, suudlemas jne.


Inglismaa
John Constable . Maalib lihtsaid kauneid maastikke.
William Turner . Armastab eriti merevaateid, taevast.
Romantiline nii meeleolult kui sisult oli Inglismaal 19. sajandi teisel poolel tegutsenud prerafaeliitide koolkond. Võ tsid eeskujuks Raffaeli-eelse Itaalia kunsti, selle naiivse ja siira käsitluslaadi. Eelistasid ka keskaegset ainestikku. Nimekaim kunstnik neist oli Dante Gabriel Rossetti.

Hispaania
Hispaanlane Francisco Goya. Tema loomingus on nii romantilisi kui realistlikke jooni. Ta on eriti kuulus oma fantastiliste, nägemuslike ja õuduspiltide poolest. Temaatika on väga lai: on suuri freskosid ja altarimaale kirikutes, žanrimaale, portreid, maale kaasaja poliitiliste sündmuste ainetel jne. Goya maalis kuninga perekonda – näitas ilustamata kuninglike tegelaste piiratust, rumalust, tühisust. Goya oli ka väga hea graafik , tegi mitmeid kuulsaid seeriaid: „Kapriisid“ – 83 pilti, mis piitsutavad kaasaja pahesid, lisaks fantastilised nägemuspildid. „Sõjakoledused“ 82 pilti, osalt allegoorilised, osalt realistlikud.

Arhitektuur
Arhitektuuris ei räägita romantilisest stiilist. 19. sajandi teisest veerandist alates valitses historitsism – ajalooliste stiilide jäljendamine. Põhjus: tehnilised uuendused olid kiired tulema, kuid vorm ei jõudnud järele. Sageli ühe ehitise juures kasutati mitme stiili
elemente, sellist võtet – stiilide segamine - nimetatakse eklektika .
Pariisi ooperiteater – palju stiile, domineerib renessanss .
Sacré-Cœuri kirik Pariisis (neoromaani).
Londoni parlamendihoone (neogooti). Eestis on nii kirikuid (Rapla, Tallinnas Kaarli ja Jaani kirik jm), mõisaid (Sangaste, Laitse , Vasalemma, Alatskivi jm) kui elamuid.


FUNKTSIONALISM

Funktsionalism on suund arhitektuuris, tarbe- ja tööstuskunstis. Tekkis 1920. aastatel. Peale Teist maailmasõda muutus funktsionalism internatsionaalseks stiiliks. Hiljem arenes
neofunktsionalism . Funktsionalismile vastukaaluks tekkis 1970. aastatel dekoori ja ajalooliste stiilide elemente armastav postmodernism .
Funktsionalismi tekke eeldused:
a) ehitustehnika areng – monteerimine, valamine , uued mehhanismid
b) uued materjalid – teras, terasbetoon, suured klaastahvlid, kerged metallid
c) linnastumine – vaja oli ehitada palju ja kiiresti.
Funktsionalismi põhiolemus – ehitise vorm peab vastama tema funktsioonile. Funktsioonile vastavus, otstarbekohasus on tähtsaim. Ehk: ilus on see, mis on otstarbekas.

Funktsionalismile on iseloomulik:
a) lihtsus, kaunistuste vältimine
b) ebasümmeetria, masside vaba jaotus
c) kuubitaolised vormid (+ sageli ümardatud nurgad)
d) lintaknad
f) lame katus
g) peened postid
h) domineerib valge värv
i) siledad seinapinnad
j) hoone välimuses peab peegelduma tema otstarve ja ruumide jaotus.
Funktsionalismi rajajaid oli sakslane arhitekt Walter Gropius. Asutas kunstikooli Bauhaus . Bauhausis kavandati moodsat disaini – mööblit, valgusteid , tekstiili, keraamikat, tapeete jne. Bauhausi toodetele onomane lihtsus, selgus, rangus. Püüti ühendada tööstuslikku vormi ja ilu.
Kuulsamaid funktsionaismi esindajaid on šveitslane Le Corbusier:
Villa Savoye Poissy`s
elamu Marseilles`s
NSV Liidu Statistika Keskvalitsuse hoone Moskvas.
Väga kuulus funktsionalismi esindaja on ka Soome arhitekt Alvar Aalto :
Viiburi raamatukogu
Paimio sanatoorium taburetid!
Finlandia -talo Helsingis
Professor Tammekannu villa Tartus.

Eesti
Funktsionalism jõudis siia 1920. aastate lõpul. Õitseng oli 1930. Aastate alguses, kui ehitati selles stiilis rohkesti koole jt ühiskondlikke hooneid .
Arhitekte:
Herbert Johanson:
Prantsuse lütseum
Westholmi gümnaasium.

Edgar Johan Kuusik :
Tallinna Kunstihoone (koos A. Soansiga)
Individuaalelamu (Kersoni villa) Nurme 40.

Olev Siinmaa:
Pärnu rannahotell (koos A. Soansiga)
Siinmaa enda maja Pärnus Kalevi 1a.



ROKOKOO

Üldiseloomustus
Rokokoo kasvas välja barokkstiilist, sündis Prantsuse kuninga õukonnas. Rokokoo valitses umbkaudu aastatel 1730-1780. Suurema tähtsuse omanda rokokoo vaid mõnel maal – Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal. Rokokoo on eeskätt sisekujunduse stiil, aga temast
saab rääkida ka maalikunstis ja tarbekunstis. Rokokoo on eeskätt õukondade ja aadlike stiil. Võrreldes barokiga on rokokoole omane suurem kergus, õrnus, graatsia , mänglevus. Värvidest eelistab rokokoo helekollast, helesinist, õrnroosat.

Sisekujundus
Rokokoo-interjööris on kadunud barokile omane raskepärasus. Ornament on peenem, mänglevam. Mööbliesemed on väiksemad, kergemad, mugavamad. Toolide jalad, käetoed jne on peenemad. Ka värvid on heledamad, pastelsemad. Armastatakse igasuguseid nipsasjakesi.

Maalikunst
Rokokoostiil maalikunstis ei väljendu mitte niivõrd vormi kaudu, kui maali meeleolus, sisus. Teemad on enamasti kergemeelsed – hästiriietatud, rõõmsad neiud ja noormehed jalutamas, vestlemas, kurameerimas, pidutsemas jne.

Antoine Watteau. Flaamlane, kes elas Prantsusmaal. Parim rokokootunde väljendaja. Maalis kauneid inimesi pidutsemas kauni maastiku foonil .

François Boucher . Maalide meeleolu väga rokokoolik, kunstiliselt aga mitte nii hästi õnnestunud.

ABSTRAKTSIONISM

Abstraktne tähendab ladina keeles mõtteline, meeltega tajumatu, ebakonkreetne.
Abstraktsionism on moodsa kunsti suund, mille puhul kunstnik teose loomisel ei lähtu reaalsetest objektidest, ei järgi loodust ega esemeid, seega töös pole ühtki äratuntavat
eset või figuuri. Abstraktsionism ei tekkinud tühjale kohale, tema eelkäijaks on kubism , futurism , dadaism , kus ka enam ei jäljendatud loodust.
Abstraktse kunsti väljendusvahenditeks on värvid, jooned, pinnad, vormid, rütm jne. Eesmärgiks on väljendada kunstniku meeleolu ja tundeid. Abstraktsionism kujunes 20. saj algul. Laiemalt levis 1930.
aastail Pariisis ja New Yorgis , eriti aga peale Teist maailmasõda. Abstraktsionismi sees on omakorda mitmed suunad ja voolud.
„Abstraktsionismi isa“ on Vassili Kandinsky . Esimene abstraktne töö valmis tal 1910 – see oli värvilistest laikudest koosnev akvarell. Oma vaateid kunstist avaldas Kandinsky mitmes raamatus, neist kuulsaim on „Vaimsest kunstis“. Kandinsky püüdis maalis kasutada muusikalisi võtteid, eriti tähtis oli talle laikude ja pindade vaheldumise rütm. Kandinskyst lähtub vool abstraktsionismi sees nimega ekspressiivne abstraktsionism (ehk abstraktne ekspressionism). Selle põhiline väljendusvahend on värv. Valitsema sai peale Teist maailmasõda.
Vene maalija Kazimir Malevitš. Tema kasutas geomeetrilisi kujundeid. 1913 lõi kuulsa maali „Must ruut valgel pinnal.“ Malevitš nimetas ise oma kunsti suprematismiks.
Hollandlane Piet Mondrian . Tema töödes on ruudud ja ristkülikud eraldatud jämedate mustade joontega, nelinurgad on värvitud erksate värvidega. Mondriani maalid on väga dekoratiivsed.
Malevitšist ja Mondrianist lähtub abstraktsionismi suund nimega konstruktiivne abstraktsionism ehk geomeetriline abstraktsionism. Selle tunnus on geomeetriliste kujundite kasutamine ja ta oli olulisem abstraktsionismi varasemal etapil.

FUTURISM
Nimetus tuleb ladinakeelsest sõnast futurum – tulevik.
Futurism on 20. sajandi esimesel veerandil Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool . Tekkis enne I maailmasõda, hääbus 1920. aastail. Futurism on kubismi sugulasnähtus.
1909 kirjutas itaalia luuletaja F. T. Marinetti futurismi esimese manifesti. See eitas kogu varasemat kunsti ja kultuuri. Hiljem ilmusid veel eraldi manifestid maalikunstist (1910), skulptuurist (1912), arhitektuurist (1914). Futuristid vaimustusid suurlinlikust elulaadist, tehnikast ja kiirusest. Nad eitasid traditsioone ja soovisid luua uut, kaasaegsele tehnika tasemele vastavat kunsti. Futuristid tahtsid edasi anda suurlinna närvilist elurütmi, kirevaid, rahutuid muljeid . Esemed lammutati osadeks ja pandi taas kokku, tekkisid geomeetrilistest pindadest kompositsioonid. Futuristid püüdsid väljendada liikumist. Seda rõhutasid nt lehvikutaolised äärejooned. Helide levikut kujutati
nt võngete või kontsentriliste ringide abil. Erinevalt kubistidest armastasid futuristid erksaid värve.
Giacomo Balla, Carlo Carra, Umberto Boccioni, Gino Severini.


KUBISM
Kubism on Prantsusmaal tekkinud kunstivool, mille kõrgaeg oli umbes 1907-1914. Kubismi mõju püsis siiski kauem, 20. Saj teise pooleni. Kubismi olemus: kõike kujutati geomeetriliste vormide kaudu. Kubismi aluseks sai Cézanne`i kuulus lause, et looduses põhinevad kõik vormid keral , koonusel ja silindril . Kubistid võtsid eseme justnagu osadeks ja panid teistmoodi kokku. Eset või inimest püüti kujutada samaaegselt eri vaates.

Kubismi peamised eeskujud:
a) Paul Cézanne` kunst (ta suri 1906, 1907 oli Pariisis tema suur näitus)
b) neegriskulptuur
c) naivistide ja laste kunst

Kubismile on iseloomulik:
a) taotletakse konstruktiivset selgust (pildi selget ülesehitust)
b) perspektiivi ei rõhutata, pilt on tasapinnaline
c) vormid on nurgelised, teravad
d) koloriit on tagasihoidlik – eelistatud värvid on roheline, hall, pruun, sinine.

Teemad: portreed, natüürmordid, maastikud , linnavaated. Palju kujutatakse muusikainstrumente. Uudne võte – kollaaž. See on maalile ajalehe väljalõigete, tapeeditükkide, kangatükkide jms kleepimine.
Kubismi kuulsaim esindaja on Pablo Picasso . Picasso on kuulsamaid moodsa kunsti esindajaid üldse. On mitmekülgne, andekas, väga viljakas. On maalija, graafik, skulptor, keraamik . On kubismi rajaja. Picasso on rahvuselt hispaanlane. Madridis sai korraliku akadeemilise kunstihariduse. 20. sajandi alguses oli Picasso loomingus esmalt helesinine (nukrameelsed maalid, teemaks üksindus, vaesed, haiged), siis roosa periood (pisut helgem, kujutas tsirkuseartiste). Pöördeline töö Picasso loomingus oli 1907 valminud Avignoni neiud.
Georges Braque -maalimislaad väga sarnane Picassole.

Fernand Leger -silindritaolised vormid, puhtad erksad värvid.
MOODNE KUNST
Nimetus ka: modernism .

Moodne kunst on 20. saj kunst, mis ei sea eesmärgiks looduse täpset edasiandmist.
Moodsale kunstile iseloomulikud jooned:
a) moodne kunst on eelkõige kunstniku eneseväljendus, püüab edasi anda kunstniku tundeid ja meeleolusid