Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Kuidas avaldus dada kunstis?
  • Mille poolest on tähelepanuväärne Urvaste kirik?
  • Kui pikk on algselt olnud Tallinna linnamüür?
  • Mitu torni oli Tallinna linnamüüril?
  • Miks on Tartu Jaani kirik läinud Eesti keskaegse skulptuuri ajalukku?
  • Mida loetakse Eesti keskaegse puuskulptuuri parimaks teoseks?
  • Milline silmapaistev teos jõudis Tallinnasse Lübeckist Hermen Rode töökojast?
  • Millised silmapaistvad teosed jõudsid Tallinnasse Lübeckist Bernt Notke töökojast?
  • Kus Tallinnas asub Hans Pawelsi kenotaaf?
  • Mis on kenotaaf?
Vasakule Paremale
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #1 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #2 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #3 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #4 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #5 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #6 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #7 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #8 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #9 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #10 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #11 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #12 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #13 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #14 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #15 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #16 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #17 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #18 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #19 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #20 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #21 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #22 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #23 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #24 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #25 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #26 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #27 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #28 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #29 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #30 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #31 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #32 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #33 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #34 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #35 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #36 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #37 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #38 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #39 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #40 KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT #41
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 41 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 123 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ingrid Lettermo Õppematerjali autor
Materjal on koostatud eksamiks, eksami õpimiseks lihtsustatud moelekspressionism, Otto Dix, Ernst Ludwig Kirchner, Karl Schmidt-Rottluff, realism, realismi üldiseloomustus, realism prantsusmaal, honore de Daumier, Jean Francois Millet, Gustave Courbet, realism venemaal, Ilja Repin, Vassili Surikov, Vassili Perov, Isaak Levitan, romantism, romantismi üldiseloomustus, romantism prantsusmaal, Theodore Gericault, Eugene Delacroix, romantism saksamaal, Caspar David Friedrich, romantism Inglismaal, John Constable, William Turner, prerafaeliitide koolkond, romantism hispaanias, Francisco Goya, romantismi arhitektuur, historitsism, funktsionalism, funktsionalismi tekke eeldused, funktsionalismi põhiolemus, funktsionalismile iseloomulik, Walter Gropius, Le Courbusier, Alvar Aalto, funktsionalism eestis, Herbert Johanson, Edgar Johan Kuusik, Olev Siinmaa. Rokokoo, rokokoo üldiseloomustus, rokokoo sisekujunduses, rokokoo maalikunstis, Antoine Watteau, Francois Boucher, abstraktsionalism, Vassili Kandinsky, ekspressiivne abstraktsionism, Kazimir Malevitš, supermatism, Piet Mondrian, geomeetriline abstraktsionism. Futurism, Kubism, kubismi eeskujud, kubismile iseloomulik, kollaaž, Pablo Picasse, Georges Braque, Fernand Leger, Moodne kunst, moodsa kunstile iseloomulik, neoimpressionism, neoimpressionismi põhitunnused, Georges Seurat, Paul Signac, postimpressionism, Paul Gauguini elulugu ja loomingu iseloomustus, Henri de Toulouse-Lautrec elulugu ja loomingu iseloomustus, barokk, barokki üldiseloomustus, barokk-kunstile omane, barokk itaalias, itaalia barokk arhitektuur, itaalia barokk skulptuur, Püha Theresa ekstaas, itaalia barokk maalikunst, Caravaggio, Barokk hispaanias, El Greco, Diego Velazquez, barokk prantsusmaal, prantsusmaa barokk arhitektuur, Versailles´ loss, prantsuse stiilis park, barokk hollandis, hollandi barokk maalikunst, Rembrandt, Vermeer van Delft, Flaami kunst, Peter Paul Rubens, Ürgaja kunst, Altamira koopamaalid, Willendorfi Veenus, menhir, dolmen, megaliitiline monument, Stonehenge, romaani kunst, romaani kunsti ajalooline taust. romaani kunst prantsusmaal, basiilika, võlvik, nelitis, apsiid, koor, kooriümbriskäik, kabel, tornikiiver, ümarkaar, fassaad, Cluny kloostri kirik, prantsusmaa romaani kunsti skulptuur ja maalikunst, vitraaž, Bayeux´vaip. impressionismi üldiseloomustus, impressionismile omane, dadaism, dadaismi nime versioonid, dadaismi olemus, dadaismi tekke ajalooline taust, Marcel Duchamp, Vincent van Gogh elulugu ja loomingu iseloomustus, Paul Cežanne elulugu ja loomingu iseloomustus, impressionistid, Edouard Manet, Claude Monet, Auguste Renoir, Edgar Degas, Camille Pissarro, Alfred Sisley, Auguste Rodin, sürrealism, sürrealismi iseloomustab. Andre Breton, Zeusi altar Pregamonis, kreeka kunst, kreeka kunsti ajalugu, kreeka kunsti arhitektuur, templiehitus, peripteer, dooria stiil, joonia stiil, korintose stiil, ateena akropol, Nike tempel, Parthenon, Kreeka kunsti skulptuur, arhailine ajastu, Myron, Pheidias, Polykleitos, kaunis stiil, Praxitles, Lysippos, Belvedere Apollon, Samothrake Nike, Hellenismi ajastu, Milose Venus, Laokoon, Niiluse allegooriline grupp, Salvador Dali, paranoiakriitiline meetod, Joan Miro, Yves Tanguy, Max Ernst, Paul Klee, Kunstiteadus koosneb..., kujutav kunst jaguneb..., kunstiliikude traditsiooniline jaotus, arhitektuur jaguneb..., tarbekunst jaguneb, maalikunst jaguneb, tahvelmaal, monumentaalmaal, skulptuur jaguneb, ümarplastika, reljeef, graafika jaguneb, žanr, aktimaal, natüürmort, olustikumaal, motiiv, koloriit, kompositsioon, õhuperspektiiv, stiil, kreeka kunsti maalikunst, vaasimaal, mustafiguuriline stiil, punasefiguuriline stiil, rooma kunst, rooma riigi ajalugu, rooma kunsti üldiseloomustus, rooma kunsti arhitektuur,Colosseum, Panteon, Caracalla termid, Diocletianuse termid, Constantinuse triumfikaar, Trajanuse foormu, Pont-du-Gard, rooma kunsti skulptuur, portree, keiser Augustuse marmorfiguur, keiser Marcus Aureliuse ratsamonument, ajaloo-teemaline reljeef, Trajanuse sammas, rooma kunsti maalikunst, seinamaal, egiptuse kunst, egiptuse kunsti arhitektuur, Cheopsi püramiid, Mykerinose püramiid, kujutav kunst, pinnakunst, gooti kunst, gooti arhitektuur, roidvõlvid, fiaal, krabi, ristlillik, kolmiksiir, roosaken, kuningate galerii, gooti kunst prantsusmaal, Notre Dame, Chartes´i katrdraal, Reimsi katedraal, Amiens´i katedraal, Sainte-Chapelle, gootika inglismaal, Kölni katedraal, renessanss, Peetri kirik Roomas, palazzo, vararenessanss, Fra Angelico, Sandro Botticelli, Kõrgrenessanss, Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael, Veneetsia koolkond, Tintoretto, Albrecht Dürer, madalmaad,Pieter Brueghel vanm, keskaegne kunst eestis,

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Muistsed eestlased

Muistsed eestlased RIIETUS Tänapäevast erinev oli ka talurahva riietus. Meile on see tuntud rahvar õivaste ni me all. Igal Eesti kihelkonnal olid o ma rõivad. Meestel oli suviseks tööriietuseks linasest riidest valge särk ja püksid. Naised kandsid suvel pikka valget särki, mis oli kivivöö ga kinni tõm matud. Jalas kanti õhukesest nahast pastlaid, aga ka palju nahast või niinekoest punutud viiske. Saapad ja kingi hakati rohke m kand ma alles m ö ödunud sajandil. T ö öriie pidi ole ma puhas. Särki vahetati üks kord nädalas pärast saunaskäi mist. Mõne töö ajal, nagu heinategu ja künd mine, pandi vana traditsiooni järgi selga valge särk. Kül mal aastaajal ja pidude puhul kanti villaseid värvikirevaid rõivaid. Naiste piduriietus koosnes pikitriibulisest seeliku

Kirjandus
thumbnail
28
docx

UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid

UURIMUSTÖÖ ,,Seened ja bakterid " Ingrid Tarmu TTG 11kl. Juhendaja Sanne Keerd 2010 Sisukord: Se ened, nende jagune mine. Se ente siseehitus. Se ened. Mürkseened. Se ente tähtsus. Hallitusseened. Hallitusseente süste maatika. Lisa nr. 1 Eukarüootsete rakkude võrdlus. Lisa nr. 2 Kevadkorgits. Lisa nr. 3 Kollapii mliudik. Lisa nr. 4 Bakterid: Bakterid. Bakterite üldiseloo mustus. Bakterite ehitus. Bakterite ainevahetus ja toitumine. Bakterite paljune mine. Bakterite kasutamine, tähtsus. Lisa nr. 5 Prokürootsete ja eukarootse... Lisa nr. 6 Bakterhaigused SEENED SEENED, NENDE PALJUNEMINE

Bioloogia
thumbnail
5
docx

Ajalugu Vana-Rooma

Vana-Rooma Vanaroo ma ajalugu on seotud apenniini poolsaarega. Roo mlaste esivane mad olid itaalikud, kes teiseaastatuhande algul põhjapoolt poolsaarele rändasid. Nad asustasid ps. keskosa, ning jagunesid mitmeks hõi murüh maks (latiinid), nende asuala hakati ni m etama laatsiumiks. Juba enne itaalikuid elasid apeniinidel etruskid, keda v õib pidada põliselanikeks. Nende ke ele ja päritolu kohta pole täpset teavet. Esimese aastatuhande esi m esel poolel olid etruskid ps valitsev rahvas. Umbes 7saj. e.K.r hakkas kasvama Latiumi maakonnas Tiberi j õe suud m es Roo ma linn. Se e kujunes algselt

Kreeka kultuur
thumbnail
10
docx

Riis

Sisukord 1. Riisi minevik lk 3 2. Riisi tähtsus maailmas lk 4 3. Riisi toitainete sisaldus lk 5 4. Riisi kasvatus lk 6 5. Riisi sordid lk 7 5.1 Valge riis lk 7 5.2 Pruun riis lk 8 5.3 Lõhnastatud riis lk 10 5.4 Erinevaid riisi sorte lk 11 5.5 Tuskaroora vesiriis lk 12 6

Kokandus
thumbnail
18
docx

Sotsiaalpsühholoogia konspekt

· Enesehinnang kui eksitav faktor ­ Inimesed, kes süüdistavad ebaõnnes teisi, on õnnetumad, kui need, kes suudavad tunnistada o ma vigu (Anderson et al, 1983 jne) ­ Väärhinnangud grupi tegevusele ja k õrgendatud ootused tasule (Schenkler & Miller, 1977) ­ Kõrge enesehinnanguga diktaatorid Eneseesitus · Väärtagasihoidlikkus ­ Bacon ( XVII saj) ­ tagasihoidlikkus on enesekiitmise kunst ­ Marylandi eksperi ment (Gould et al, 1977) ­ Edukate minevikusünd muste kirjeldused (R. Bau meister, S. Ilko, 1995) Enese püstitatud tõkked · Kahtlus edu väljavaates > Minahävituslik käitumine > paradoksaalne viis enese kaitseks või maliku ebaõnne e e st (Arkin et al, 1986, Bau meister & Scher, 1988) · Ebaedu kartus ­ ebaedu pärast pingutust on Minakuvandile hävitavam, kui õigustust või maldav ebaedu (Berglas, Jones, 1978)

Sotsiaalpsühholoogia
thumbnail
3
docx

"Meelis" Enn Kippel

Meelis (Enn Kippel) Meelis oli Sakala maavane ma Le mbitu üheksaaastane poeg. Lehola küla rahvas elas hästi. Neil oli küllalt loo mi ja vilja. Rahvas elas keset ürgset loodust õnnelikult, ka Meelisel oli õnnelik lapsepõlv. Ühel kaunil päeval oli Meelis koos vana karjuse Ivoga loo mi karjatamas. Poiss ronis kuuselatva ja n ägi sealt kõrgelt lähenevaid raudrüütleid. Raudrüütlid tulid koos preestriga. Lisaks ristiusule tulid rüütlid rahvast röövi ma. Pärast pikka ja verist lahingut v õtsid nad kaasa kõik linnuse õuele aetud veised ja lambad ning vilja ja söögivarud. Selleks, et Le mbitu usust ei taganeks

Kirjandus
thumbnail
4
docx

Hamlet

Hamlet William Shakespeare I VAATLUS I stseen Tegevuspaigaks on Helsing öri loss, kus parajasti vahetavad Nernardo horatio ja marchellus v älja senise tunni mehe francisco. Sa mal ööl il mutab ennast vai m põhjanaela suunalt, ja vain on üleni raudrüüs ja tunni mehed tunnevad selles ära Hamleti kes oli hukkunud ja kaotanud k õik o ma maad. Kui8 järg misel ööl jälle vai m il mus siis üritas Horatio temaga rääkida kuid asjatult, siis ütles et Marchellusele et too lööks vai mu hel+lebardiga kui too ei peatu, kuid vai m kadus, enne seda oleks ta nagu hakanud r ääki ma kuid samal hetkel kui ta nagu o ma suud liigutas kuke laul ja vai m kadus j ärjekordselt.

Kirjandus
thumbnail
3
docx

EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE

Karina Repetun 9.B klass EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatsovi või muletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSVs hakkas muutuma alles 1986. aasta l õpul, kui avalikustati Moskva keska m etkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn. fosforiidikampaania) am etkondi kaevanduse rajamisest loobu ma. 1987. aasta augustis loodi esi mene poliitiline ühendus: MolotoviRibbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRPAEG) e es märgiga tuua päevavalgele 1939. aasta HitleriStalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRPAEG e estvedamisel 23. aug

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun