KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT (0)
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Esitatud küsimused
- Kuidas avaldus dada kunstis?
- Mille poolest on tähelepanuväärne Urvaste kirik?
- Kui pikk on algselt olnud Tallinna linnamüür?
- Mitu torni oli Tallinna linnamüüril?
- Miks on Tartu Jaani kirik läinud Eesti keskaegse skulptuuri ajalukku?
- Mida loetakse Eesti keskaegse puuskulptuuri parimaks teoseks?
- Milline silmapaistev teos jõudis Tallinnasse Lübeckist Hermen Rode töökojast?
- Millised silmapaistvad teosed jõudsid Tallinnasse Lübeckist Bernt Notke töökojast?
- Kus Tallinnas asub Hans Pawelsi kenotaaf?
- Mis on kenotaaf?
Materjal on koostatud eksamiks, eksami õpimiseks lihtsustatud moelekspressionism, Otto Dix, Ernst Ludwig Kirchner, Karl Schmidt-Rottluff, realism, realismi üldiseloomustus, realism prantsusmaal, honore de Daumier, Jean Francois Millet, Gustave Courbet, realism venemaal, Ilja Repin, Vassili Surikov, Vassili Perov, Isaak Levitan, romantism, romantismi üldiseloomustus, romantism prantsusmaal, Theodore Gericault, Eugene Delacroix, romantism saksamaal, Caspar David Friedrich, romantism Inglismaal, John Constable, William Turner, prerafaeliitide koolkond, romantism hispaanias, Francisco Goya, romantismi arhitektuur, historitsism, funktsionalism, funktsionalismi tekke eeldused, funktsionalismi põhiolemus, funktsionalismile iseloomulik, Walter Gropius, Le Courbusier, Alvar Aalto, funktsionalism eestis, Herbert Johanson, Edgar Johan Kuusik, Olev Siinmaa. Rokokoo, rokokoo üldiseloomustus, rokokoo sisekujunduses, rokokoo maalikunstis, Antoine Watteau, Francois Boucher, abstraktsionalism, Vassili Kandinsky, ekspressiivne abstraktsionism, Kazimir Malevitš, supermatism, Piet Mondrian, geomeetriline abstraktsionism. Futurism, Kubism, kubismi eeskujud, kubismile iseloomulik, kollaaž, Pablo Picasse, Georges Braque, Fernand Leger, Moodne kunst, moodsa kunstile iseloomulik, neoimpressionism, neoimpressionismi põhitunnused, Georges Seurat, Paul Signac, postimpressionism, Paul Gauguini elulugu ja loomingu iseloomustus, Henri de Toulouse-Lautrec elulugu ja loomingu iseloomustus, barokk, barokki üldiseloomustus, barokk-kunstile omane, barokk itaalias, itaalia barokk arhitektuur, itaalia barokk skulptuur, Püha Theresa ekstaas, itaalia barokk maalikunst, Caravaggio, Barokk hispaanias, El Greco, Diego Velazquez, barokk prantsusmaal, prantsusmaa barokk arhitektuur, Versailles´ loss, prantsuse stiilis park, barokk hollandis, hollandi barokk maalikunst, Rembrandt, Vermeer van Delft, Flaami kunst, Peter Paul Rubens, Ürgaja kunst, Altamira koopamaalid, Willendorfi Veenus, menhir, dolmen, megaliitiline monument, Stonehenge, romaani kunst, romaani kunsti ajalooline taust. romaani kunst prantsusmaal, basiilika, võlvik, nelitis, apsiid, koor, kooriümbriskäik, kabel, tornikiiver, ümarkaar, fassaad, Cluny kloostri kirik, prantsusmaa romaani kunsti skulptuur ja maalikunst, vitraaž, Bayeux´vaip. impressionismi üldiseloomustus, impressionismile omane, dadaism, dadaismi nime versioonid, dadaismi olemus, dadaismi tekke ajalooline taust, Marcel Duchamp, Vincent van Gogh elulugu ja loomingu iseloomustus, Paul Cežanne elulugu ja loomingu iseloomustus, impressionistid, Edouard Manet, Claude Monet, Auguste Renoir, Edgar Degas, Camille Pissarro, Alfred Sisley, Auguste Rodin, sürrealism, sürrealismi iseloomustab. Andre Breton, Zeusi altar Pregamonis, kreeka kunst, kreeka kunsti ajalugu, kreeka kunsti arhitektuur, templiehitus, peripteer, dooria stiil, joonia stiil, korintose stiil, ateena akropol, Nike tempel, Parthenon, Kreeka kunsti skulptuur, arhailine ajastu, Myron, Pheidias, Polykleitos, kaunis stiil, Praxitles, Lysippos, Belvedere Apollon, Samothrake Nike, Hellenismi ajastu, Milose Venus, Laokoon, Niiluse allegooriline grupp, Salvador Dali, paranoiakriitiline meetod, Joan Miro, Yves Tanguy, Max Ernst, Paul Klee, Kunstiteadus koosneb..., kujutav kunst jaguneb..., kunstiliikude traditsiooniline jaotus, arhitektuur jaguneb..., tarbekunst jaguneb, maalikunst jaguneb, tahvelmaal, monumentaalmaal, skulptuur jaguneb, ümarplastika, reljeef, graafika jaguneb, žanr, aktimaal, natüürmort, olustikumaal, motiiv, koloriit, kompositsioon, õhuperspektiiv, stiil, kreeka kunsti maalikunst, vaasimaal, mustafiguuriline stiil, punasefiguuriline stiil, rooma kunst, rooma riigi ajalugu, rooma kunsti üldiseloomustus, rooma kunsti arhitektuur,Colosseum, Panteon, Caracalla termid, Diocletianuse termid, Constantinuse triumfikaar, Trajanuse foormu, Pont-du-Gard, rooma kunsti skulptuur, portree, keiser Augustuse marmorfiguur, keiser Marcus Aureliuse ratsamonument, ajaloo-teemaline reljeef, Trajanuse sammas, rooma kunsti maalikunst, seinamaal, egiptuse kunst, egiptuse kunsti arhitektuur, Cheopsi püramiid, Mykerinose püramiid, kujutav kunst, pinnakunst, gooti kunst, gooti arhitektuur, roidvõlvid, fiaal, krabi, ristlillik, kolmiksiir, roosaken, kuningate galerii, gooti kunst prantsusmaal, Notre Dame, Chartes´i katrdraal, Reimsi katedraal, Amiens´i katedraal, Sainte-Chapelle, gootika inglismaal, Kölni katedraal, renessanss, Peetri kirik Roomas, palazzo, vararenessanss, Fra Angelico, Sandro Botticelli, Kõrgrenessanss, Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael, Veneetsia koolkond, Tintoretto, Albrecht Dürer, madalmaad,Pieter Brueghel vanm, keskaegne kunst eestis,
Sarnased õppematerjalid
5
docx
Ajalugu Vana-Rooma
Vana-Rooma
Vanaroo ma ajalugu on seotud apenniini poolsaarega. Roo mlaste esivane mad olid itaalikud, kes
teiseaastatuhande algul põhjapoolt poolsaarele rändasid. Nad asustasid ps. keskosa, ning jagunesid mitmeks
hõi murüh maks (latiinid), nende asuala hakati ni m etama laatsiumiks.
Juba enne itaalikuid elasid apeniinidel etruskid, keda v õib pidada põliselanikeks. Nende ke ele ja päritolu
kohta pole täpset teavet. Esimese aastatuhande esi m esel poolel olid etruskid ps valitsev rahvas.
Umbes 7saj. e.K.r hakkas kasvama Latiumi maakonnas Tiberi j õe suud m es Roo ma linn. Se e kujunes algselt
28
docx
UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid
UURIMUSTÖÖ
,,Seened ja bakterid "
Ingrid Tarmu
TTG
11kl.
Juhendaja
Sanne Keerd
2010
Sisukord:
Se ened, nende jagune mine.
Se ente siseehitus.
Se ened.
Mürkseened.
Se ente tähtsus.
Hallitusseened.
Hallitusseente süste maatika.
Lisa nr. 1 Eukarüootsete rakkude võrdlus.
Lisa nr. 2 Kevadkorgits.
Lisa nr. 3 Kollapii mliudik.
Lisa nr. 4
Bakterid:
Bakterid.
Bakterite üldiseloo mustus.
Bakterite ehitus.
Bakterite ainevahetus ja toitumine.
Bakterite paljune mine.
Bakterite kasutamine, tähtsus.
Lisa nr. 5 Prokürootsete ja eukarootse...
Lisa nr. 6 Bakterhaigused
SEENED
SEENED, NENDE PALJUNEMINE
4
docx
Muistsed eestlased
Muistsed eestlased
RIIETUS
Tänapäevast erinev oli ka talurahva riietus. Meile on see tuntud rahvar õivaste ni me all. Igal Eesti
kihelkonnal olid o ma rõivad.
Meestel oli suviseks tööriietuseks linasest riidest valge särk ja püksid. Naised kandsid suvel pikka
valget särki, mis oli kivivöö ga kinni tõm matud. Jalas kanti õhukesest nahast pastlaid, aga ka palju nahast
või niinekoest punutud viiske. Saapad ja kingi hakati rohke m kand ma alles m ö ödunud sajandil.
T ö öriie pidi ole ma puhas. Särki vahetati üks kord nädalas pärast saunaskäi mist. Mõne töö ajal,
nagu heinategu ja künd mine, pandi vana traditsiooni järgi selga valge särk. Kül mal aastaajal ja pidude
puhul kanti villaseid värvikirevaid rõivaid. Naiste piduriietus koosnes pikitriibulisest seeliku
10
docx
Riis
Sisukord
1. Riisi minevik lk 3
2. Riisi tähtsus maailmas lk 4
3. Riisi toitainete sisaldus lk 5
4. Riisi kasvatus lk 6
5. Riisi sordid lk 7
5.1 Valge riis lk 7
5.2 Pruun riis lk 8
5.3 Lõhnastatud riis lk 10
5.4 Erinevaid riisi sorte lk 11
5.5 Tuskaroora vesiriis lk 12
6
3
docx
EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE
Karina Repetun 9.B klass
EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE
UUE ÄRKAMISAJA ALGUS
1985. aastal Gorbatsovi või muletulekuga alanud perestroika ei leidnud
Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja.
Sisepoliitiline olukord Eesti NSVs hakkas muutuma alles 1986. aasta l õpul, kui avalikustati Moskva
keska m etkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning
sundis protestiga (nn.
fosforiidikampaania) am etkondi kaevanduse rajamisest loobu ma.
1987. aasta augustis loodi esi mene poliitiline ühendus: MolotoviRibbentropi Pakti Avalikustamise Eesti
Grupp (MRPAEG) e es märgiga tuua päevavalgele 1939. aasta HitleriStalini sobingu tõeline sisu ja selle
tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRPAEG e estvedamisel 23. aug
18
docx
Sotsiaalpsühholoogia konspekt
· Enesehinnang kui eksitav faktor
Inimesed, kes süüdistavad ebaõnnes teisi, on õnnetumad, kui need, kes suudavad
tunnistada o ma vigu (Anderson et al, 1983 jne)
Väärhinnangud grupi tegevusele ja k õrgendatud ootused tasule (Schenkler &
Miller, 1977)
Kõrge enesehinnanguga diktaatorid
Eneseesitus
· Väärtagasihoidlikkus
Bacon ( XVII saj) tagasihoidlikkus on enesekiitmise kunst
Marylandi eksperi ment (Gould et al, 1977)
Edukate minevikusünd muste kirjeldused (R. Bau meister, S. Ilko, 1995)
Enese püstitatud tõkked
· Kahtlus edu väljavaates > Minahävituslik käitumine > paradoksaalne viis
enese kaitseks või maliku ebaõnne e e st (Arkin et al, 1986, Bau meister & Scher, 1988)
· Ebaedu kartus ebaedu pärast pingutust on Minakuvandile hävitavam, kui õigustust
või maldav ebaedu (Berglas, Jones, 1978)
5
docx
Esimesed kutselised heliloojad
Eesi m esed kutselised heliloojad
Eesti vane ma põlvkonna kutselised muusikud said hariduse pea miselt Peterburi
konservatooriumis.
· Johannes Kappel (1855-1907) Esimene kõrgema haridusega
muusik Eestis.
Johannes Kappel on pärit Raplast, kösterorganisti ja kooliõpetaja
perest. Te ma esi m ene pilli mängu õp etaja oli tema isa. Lapsep õlv ja
kooliaastad m ö ödusid Johannesel Paides. 1876. aastal astus Kappel
Peterburi konservatooriumi, mille ta l õpetas hõbeaurahaga 1881. aastal
. J.Kappeli panus m eie muusikale oli tagasihoidlik , ta dirigeeris
laupupeol, vahel esines Eestis organistina v õi pianistina. Olulise m osa
Johannes Kappeli heliloo minugs on koorilaulud, neid on umbe
4
docx
Hamlet
Hamlet
William Shakespeare
I VAATLUS
I stseen
Tegevuspaigaks on Helsing öri loss, kus parajasti vahetavad Nernardo horatio ja marchellus v älja senise
tunni mehe francisco. Sa mal ööl il mutab ennast vai m põhjanaela suunalt, ja vain on üleni raudrüüs ja
tunni mehed tunnevad selles ära Hamleti kes oli hukkunud ja kaotanud k õik o ma maad. Kui8 järg misel ööl
jälle vai m il mus siis üritas Horatio temaga rääkida kuid asjatult, siis ütles et Marchellusele et too lööks
vai mu hel+lebardiga kui too ei peatu, kuid vai m kadus, enne seda oleks ta nagu hakanud r ääki ma kuid
samal hetkel kui ta nagu o ma suud liigutas kuke laul ja vai m kadus j ärjekordselt.
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid