“Tapiola” 1926 Kuus impromti 1893 Sooloinstrumendile ja Klaverisonaat, f-duur 1893 Muusika Kuulamine: Sibelius „Finlandia“ - See on Jean Sibeliuse sümfooniline poeem, mis on tema tuntumaid teoseid. Selle esimene versioon valmis 1899. aastal ja ümbertöötatud versioon 1900. aastal. Algne pealkiri oli Suomi Herää ('Soome ärkab'). Finlandiale kirjutas sõnad Eino Leino ning hiljem Veikko Antero Koskenniemi ja Wäinö Sola. 1967 valiti Finlandia Biafra riigihümniks. Algselt kirjutati „Finlandia“ 1899. aasta Pressi Tähistuspeoks. See oli salajane protest Vene Impeeriumi suureneva tsentsuuri vastu. „Finlandia“ oli viimane lugu seitsmest loost, mis väljendasid erinevaid perioode Soome ajaloost. Esitamine toimus aga alles 2. juulil 19000 Helsingis koos Helsingi Filharmoonia orkestriga, mida dirigeeris Robert Kajanus. Selleks, et vältida Vene tsentsuuri tuli „Finlandiat“ esitada alternatiivsete nimede all erinevatel
A) 18saj B) 19saj C) 17saj 2. Missuguses riigis õppisid esimesed vene kutselised heliloojad? A) Venemaa B) Saksamaa C) Itaalia 3. Esimene vene ooperiteater? A) Moskva Suur Teater B) Petrovka teater C) Maria Teater 4. 19. sajandi teise poole tähtsaim ooperikeskus Venemaal? A) Petrovka teater B) Maria Teater C) Moskva Suur Teater 5. Balletizanri arengus oluline periood? A)18.saj B)20.saj C) 19.saj 6. Tsaikovski balleti tippteos? A) Luikede järv B) Pildid näituselt C) Finlandia 7. Mis aastal pandi alus Venemaa balletikunstile? A)19.saj B) 18.saj C)20.saj 8. Venemaa rahvusliku sümfoonilise muusika traditsioonide rajaja? A) Glinkina B) Sussanin C) Sibelius 9. Mitu vene rahvaviisi on ,,Kamaarinskaja"aluseks? A) kolm B) üks C) kaks 10. Mitu sümfooniat kirjutas Tsaikovski? A)10 B)6 C)8 11. Mitme osaline on Modest Mussorgski klaverisüit ,,Pildid näituselt?" A)12 B) 8 C) 10 12. Missugust päritolu oli Frederik Pacius? A) Saksamaa B) Norra C) Austria 13
"Peer Gynt", millega saavutas ka suure kuulsuse. 8 osast koosnev orkestri süit, 2 osaliseks ettekandeks komponeeritud Henrik Ibseni näidendile "Peer Gynt" kirjutatud muusika koosneb tegelikult 23 numbrist. Hiljem koostas Grieg näidendimuusika põhjal kaks orkestrisüiti, mis kuuluvad tema kõige mängitavamate teoste hulka. Esimese süidi hulka kuuluvad "Hommikumeeleolu", "Åse surm", "Anitra tants", "Mäekuninga lossis". Sibelius- Sümfooniline süit Finlandia Tema teostest on kõige enam tuntud sümfooniline poeem. Sibelius kirjutas selle 1899 venestamisperioodi alguses. Sümfooniline poeem "Finlandia" sündis otsese vastukajana tsaristlikule repressioonile. "Finlandia" on temaatikalt väga konkreetne ja meeldejääv. Muusika areneb kiirustamata, suursuguse tõsidusega. Mõni rahvaviisitaoline meloodia flöödi või oboe esituses toob heledamaid meeleolu-ja kõlavärve. Väga iseloomulikud on basside tumedast sügavikust
kasutama oma õpinguaastatel. Õppinud on ta Hämeenlinna lütseumis, misjärel Helsingi ülikoolis juurat ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti(praegune Sibeliuse Akadeemia). Oma loomingu poolest sarnanes ta Beethoveniga, mõlemad kasutasid oma sümfooniaid, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili. Sibelius on eepiline väljenduslaadiga sümfoonik, tema loomingu tuumaks on seitse sümfooniat. Lisaks sümfooniatele kompositsioneeris ta ka Finlandia, Valse triste, viiulikontserdi, süit Karelia jne. Paljude tööde kirjutamis inspiratsiooni sai ta Soome rahsuseeposest ,,Kalevala", üle saja pala häälele ja klaverile, kolmeteistkümne näidendi taustamuusikat ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Siia kuuluvad sümfoonilised poeemid ,,Finlandia", ,,Saaga", ,,Karjala süit", ,,Kullervo sümfoonia", sümfooniline süit ,,Lemminkäinen". Tema teostest tuntuimad on sümfooniline poeem ,,Finlandia" ja valss ,,Valse triste"
1865-1957 Looming Sibeliuse rahvusromantiline helilooming on põhjamaiselt karge. Palju on programmilisi teoseid. Muusikas peegelduv eeppiline lagandlik maailmataju. Sibeliuse instrumentaalne ja vokaalne muusika on tihedalt püimunud. Vokaalsümfoonilist muusikat on arvukalt. Kooriteoseid üle 30: koorilaul finlandia, kantaat kalevala, oma maa, tule sünnd, 5osaline sümf poeem kullervo. Suur hulk soololaule. Tähtsamad teosed orkestrile: sümfopoeemid finlandia, saaga, tapiola, bard, öine ratsasõit ja päikesetõus; sümfooniline süit põhjala tütar; tetraloogia 4 sümfoonilist legendi: lemminkäinen ja saareneiud, lemminkäinen toonelas, toonela kurg, lemminkäise kojutulek; süit karelia; kontsertsüit Balhazzari pidu. Sibelius
"Pöialpoiste rongkäik" "Peer Gynt" "Sigurd Jorsalfal" Sibeliuse loomingu üldiseloomustus: Loomingus on palju ajaloolisi teemasid (muistendid ja saagad). Põhjamaiselt karge ja südamlik, kasutab Soome rahvaviise. Muusika on programmiline ja sümfooniline. Suursuguselt tõsine. Sibeliuse loomingu loetelu: 7 sümfooniat sümfoonilisi poeeme (Kullervo, Finlandia, Saaga) viiulikontsert E-Moll palju orkestripalu küllaga koori- ja soololaule ning lavamuusikat Võimas rühm: Oli ajajärgu kõige demokraatlikum muusikaline rühmitus. Sai alguse A. Dargomõzki kodus, kui kolm noormeest: Mili Balakirev, Cesar Cui ja Modest Mussargski tutvusid. Algul kuulus rühma ainult need kolm, aga ajapikku liitusid ka Nikolai Rimski- Korsakov ja Aleksander Borodin (keemiprofessor)
...... 'Õpilase nimi' . 10 'Koht' 2006 . 39 . 1014 . 15 . 1516 2 . - - - . , - . - . - 3 1982 , . , "" - 2900 57 . . , " ". . . , . . , , . - . . , "" . - . . . , . , . , . , . . , , . - , . . . . 1985 . , . , . , , . . . - "". - 25 1987 . , " , ". , ( ). , , , - . , . " , ". ( 4 2 ). . , . . - - , - " , , , !". . . - 3 . . , , , . . - . , . " 2 , : " ?". ". - . " , , ". ...
Järnefeldtiga ja olid abielus 65 aastat.1972 aastal müüsid Sibeliuse tütred isakodu Ainola Soome riigile,kus 1974.aastal avati seal Sibeliuse muuseum.2004. aastal toimus Soomes kõigi aegade suurima soomlase valmine ning seal sai Sibelius 8. koha. Sibelius kirjutas 7 sümfooniat(1899-1924),viiulikontserdi(1904),legende,sümfoonilisi poeeme,kammermuusikat,klaverikompositsioone,koori- ja soololaule jne.Lisaks sümfooniatele sisaldavad Sibeliuse kompositsioonid veel ka muud : Finlandia , Kurb valss(Valse triste), viiulikontsert , Süit Karelia ja Süit Lemminkäinen.Teised tööd sisaldavad eeposest ,,Kalevala" inpireeritud teoseid.Sibelius komponeeris teadaolevalt kuni 1920-ndate aastate keskpaigani.Varsti pärast seitsmenda sümfoonija ja helipoeemi Tapiola(1926) lõpetamist ei valminud tal järgneva 30 aasta jooksul enam suuri teoseid.Kuigi ta lõpetas muusika kirjutamise teadaolevalt üritas ta siiski hakta kirjutama kaheksandat sümfooniat
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Allan Pertel JEAN SIBELIUS Referaat Juhendaja: Kai-Tõe Ellermaa Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Jean Sibelius, kelle täisnimeks Johan Christian Julius Sibelius. Sündis 1865 aastal Hämeenlinna's ning suri 1957 aastal Järvenpää'l. Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. ELUKÄIK Sibelius sündis rootsi keelt rääkivasse perre Hämeenlinnas. Kuigi teda kutsuti perekonnaringis Janneks, hakkas ta õpinguaastail kasutama oma nime prantsusepärast varianti Jean, mis oli inspireeritud tema merd sõitnud onu visii...
Ta õppis Hämeenlinna lütseumis aastatel 18761885. Romantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas. Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius neist kõiki, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili. Neid töid mängitakse siiamaani kontsertisaalides ja ka lindistatakse tihti. Lisaks sümfooniatele, sisaldavad Sibeliuse kompositsioonid veel ka muud: Finlandia, Triste valss, viiulikontsert, Süit Karelia ja Toonela luik. Teised tööd sisaldavad eeposest "Kalevala" inspireeritud tükke, üle 100 pala häälele ja klaverile, 13-ne näidendi taustamuuskat, ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Sibelius komponeeris teadaolevalt kuni 1920-ndate. keskele. Varsti pärast seitsmenda sümfoonia1924) ja helipoeem Tapiola (1926) lõpetamist, ei valminud tal järgneva 30 aasta jooksul kuni tema surmani enam suuri teoseid. Kuigi ta lõpetas
Sofi Oksanen Puhastus Sofi Oksanen Sündinud 7. jaanuar 1977 Jyväskyläs Isa on soomlane, ema eestlane Sofi Oksanen on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust ning Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Ta on tegutsenud mitme lehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Sofi Oksanen lõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tunnustused Finlandia kirjandusauhind 2008 Kalevi Jäntti auhind 2008 Kristiina Instituudi aasta Kristiina 2008 Waltari auhind 2008 Varjo-Finlandia 2008 Runebergi auhind 2009 Postimehe aasta inimene 2009 Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärk 2010 Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhind 2010 Looming Romaanid: "Stalinin lehmät" 2003 eesti keeles "Stalini lehmad" 2004 "Baby Jane" 2005...
Alvar Aalto. Orgaaniline disain. Kohalik materjal. Aarne Jacobsen. Mööbel, tarbeesemed. Orgaaniline materjal, vorm. Eero Aarnio, karikatool. Kosmoseajastu mõju. Alvar Aalto oli Soome arhitekt ja disainer. Aalto klaasnõude seas on maailmakuulus "Savoy vaas”.Aalto esindab funktsionalismi. Ta sai rahvusvaheliselt tuntuks Paimio Sanatooriumiga, ajalehe Turun Sanomat kontorihoone ja Viiburi raamatukoguga. Turun Sanomat kontorihoone Paimio Sanatoorium Viiburi raamatukogu Hooned on funktsionaalsed, lihtsa disainiga ja ilma igasuguste kaunistusteta. Aaltol on oma isikupärane arhitektuuri stiil, ta projekteeris ebakorrapärase ning keeruka liigendusega siseruum...
vahepeal.Hiljem on kuulda hääli vaikusest rahust, samas nagu varitseks oht, et varsti midagi hirmsat juhtumas.Nielsen väljendaks teoses oma rahulolematust ja teadmatust, mis sündima hakkab ning suhtub sellesse kurjustavalt või negatiivselt.Teose esitamisel kasutati tervet sümfoonia orkestrit.Teos iseenest oli huvitav kuulata, samas oli liiga palju pesimistlike noote. Kuigi oli meeldiv ja tekitas erinevaid tundeid, mida Nielsen ilmselt väljendada sooviski. Sibelius - Finlandia Finlandia tundub väga pidulik ja isamaaline nagu ka nimi viitab.Meloodia on veidi kurvameelne ja rahutu ning on tunda hirmu.Viitab ilmselt, et venemaa on valitsemas Soomet.Tekitab tunde olemusvõitlusest ja soovist saada vabaks.Rütm on väga vahelduv, on kiiremaid ja aeglasemaid kohti.Esitas sümfooniaorkester.Teos meeldis mulle, tekitas isamaalise tunde, isegi kui tegemist ei olnud Eesti teosega.Sobiks kuulata 24.veebruaril.Geniaalne isamaaline lugu. Edvard Grieg
Suomi kirjailijat · Elias Lönnrot · Suomen kansalliseepoksen, Kalevalan, ja Kantelettaren kokoaja, kielentutkija, lääkäri ja suomalaisen kasvitieteen uranuurtaja. · Lönnrot oli suomen kielen uudistaja, useiden sanakirjojen toimittaja ja ensimmäisen suomenkielisen aikakauslehden kustantaja sekä toimittaja. Hän julkaisi useita kansaa valistavia terveydellisiä ja tieteellisiä julkaisuja. · Tove Marika Jansson · Oli suomalainen kirjailija, taidemaalari, filosofian tohtori, pilapiirtäjä ja sarjakuvataiteilija, joka tunnetaan parhaiten Muumi-hahmojen luojana. · Ruotsinkieliseen taiteilijaperheeseen syntynyt Jansson oli jo lapsuudestaan asti tuottelias, ensin etenkin kuvataiteilijana ja myöhemmin kirjailijana ja kuvittajana. · Menestykseen Jansson nousi 1950-luvulla, kun ensimmäiset muumikirjat ilmestyivät. · Muumitarinoita kertyi Janssonin elämän aikana p...
sarnanevad ka tema ooperite tegelased. 11.Tsaikovski loomingu loetelu · 6 sümfooniat (Talveunelmad) · sümfoonilisi fantaasiaid · 10 ooperit (Jevgeni Onegin, Vojevoor) · 3 balletti (Luikede järv, Uinuv kaunitar, Pähklipureja) · viiuli- ja 3 klaverikontserti · Klaveripalade tsükkel(Aastaajad-kuud) · kantaate · romansse. TEOSTE ANALÜÜS: 1.Grieg- Sümfooniline süit Peer Gynt 2.Sibelius- Sümfooniline süit Finlandia · Kantud vabadusvõitluse meeleoludest (Soome püüdis sajandivahetusel vabaneda tsaarivõimu alt). Teos algab raskemeelse sissejuhatusega, mis mõjub kui ähvardava ohkena, põhjustatud sajandite kannatustest. Järgnev lõik on kui üleskutse võitlusele, muusika muutub üha sõjakamaks. Kontrastina järgneb vaikne koraalilik meloodia, mida tuntakse ka eraldi lauluna (Finlandia)ja mis on soomlastele ehk sama oluline kui eestlastele Ernesaksa Mu isamaa on minu arm
P M Y 11. . 15 1980, B K C "Cup of Russia" I , 3 pac "Finlandia Trophy" I "Nebelhorn Trophy" "Skate America" 20062007 e , 8 1941
inimesi tegelema pillimängu ning ühtlasi elavdama Tartu muusikaelu. Kontserdi kavasse kuulusid: · Eduard Tubini Kurb valls, mis oli ühtlasi ka kontserdi avalooks. · Bela Bartok Rumeenia tantsud: 1. Jocul cu bata (Kepitants) 2. Braul (Vöötants) 3. Pe loc (Seisutants) 4. Buciumeana (Sarvetants) 5. Poarga Romaneasca (Rumeenia polka) 6. Maruntel (Kiire tants) · Jean Sibelius Valse Triste, mis tõlkes tähendab Kurba valssi. · Jean Sibelus Finlandia Teises osas esitati filmimuusikat: · H.Zimmer & L. Gerrard muusika filmist "Gladiaator" · J.R. Horner muusika filmiest "Titanic" · K.Badelt & H. Zimmer muusika filmiest "Kariibi mere piraadid" · H.Shore muusika filmist "Sõrmuste isand" Kontserdi I osas esitati sümfooniad. II osas filmimuusikat. II osas esitatud filmimuusika oli väga hästi valitud. Kuna reaalselt ei mäleta kõikides filmides mängitud muusikat, kuid valitud
Muusika KT. Jean Sibelius ja Edvard Grieg ELULUGU Jean Sibelius 1865-1957 Soome rahvas austab oma kuulsat heliloojat kui rahvuskangelast, kes oma muusikaga etendas tähtsat rolli oma maa iseseivsuse ees soomlaste võitluses. Sündis Hämelinnas, arsti perekonnas. Kaotanud vaakult isa kasvatas teda vaid ema, kes ei abillunudki enam uuesti. Ema oli muuskaliselt andekas ja jagas oma oskusi ka pojale. Jean harjutab klaverit ja 6-aastasena oskab juba pillil improviseerida. Need esimesed loomekatsetused noodistas ema. 15-aastasena osaleb ta suurel pianistide konkurssil Helsingis. Ta võidab laureaadi tiitli. 1885 avatakse Helsingi muusikakool, mis on esimene kõrgem muusikakool Soomes. Sibeliuse andekus oli niivõrd ilmne, et talle omastati peale muusikakooli lõpetamist riiklik stipendium. Stipendium võimaldab 2 aastat enesetäiendamist Viinis ja Berliinis. Ülejäänud pika elu veedab vaid Soomes, mis tõestab tema siirast ki...
ja poleneese. Vihmapiiskade prelüüd. Lizst – ungari pianist ja helilooja. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste. Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid ja prelüüde. Kirjutas ungari rapsoodiaid Sibelius – soome helilooja. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Finlandia, Kurb valss, Viies sümfoonia Grieg – norra helilooja ja pianist. Grieg on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate ja -kontserte ning kammermuusikat. Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga .Kuulsam teos on Peer Gynt Bizet - prantsuse helilooja, ooper : Carmen – dramaatiline lugu
Õigusteadused Helsinki Ülikoolis Helsinki Muusika Akadeemia Välismaa Loom ing Maailmakuulus soomlane 7 sümfooniat Muud tööd Talle ei meeldinud moodne muusika Teadaolevalt komponeeris 1920.ndate keskpaigani Tema looming oli valdavalt Sibeliuse m onum ent Armastatuim abstraktne skulptuur Sibeliusele pühendatud monument Helsinkis Avati 7. septembril 1967 Skulptuur kaalub 24 tonni ja selles on üle 600 toru. N äiteid loom ingust Finlandia Sümfoonia nr. 2 Tapiola Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Jean_Sibelius http:// miksike.ee/documents/main/referaadid/jean_sibelius.ht m http:// miksike.ee/documents/main/referaadid/jean_sibelius2.h tm TÄN AM E KU U LAM AST!
Jean Sibelius 1865.- 1957. Koostas: Jean Sibelius täisnimi Johan Julius Christian Sibelius 8. detsember 1865. aastal Hämeenlinna 20. september 1957 Järvenpää soome klassikalise muusika helilooja sündis rootsi keelt rääkivasse perre õppis Hämeenlinna Lütseumis aastatel 18761885 abiellus 10. juunil 1892. aastal Aino Järnefeltiga abielus 65 aastat ja neil sündis kuus tütart omantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas. Sibeliuse monument Helsingis Taka-Töölös Sibeliuse pargis Looming loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat kirjutas ka sümfoonilisi poeeme, orkestripalu, süite palju eeposest "Kalevala" inspireeritud teoseid üle 100 pala vokaalile ja klaverile tuntuim teos "Finlandia" Looming Kasutatud materiaalid https://et.wikipedia.org/wiki/Jean_Sibelius https://media.sandiegoreader.com/img/photos/2016/01/...
Richard Wagner: Saksa, sündis Leipzigis. Varajane huvi kirjanduse ja teatri vastu, proovis näidendeid kirjutada. Õppis muusikat Leipzigi ülikoolis, loomingus Beethoveni,Mozarti,Weberi mõjud. Kirjutas esimese ooperi ja libreto ning ooper kujunes tema loomingus juhtivaks. Töötas koormeistrina Würtzburgis, muusikadirektorina Magdeburgis, 2 a kapellmeistrina Riias,kus dirigeeris oopereid ja sümfooniakontserte. Veetis aega Londonis,Pariisis,Berliinis. Töötas Dresdeni ooperiteatri kapellmeistrina, põgenes Liszti abiga Zürichisse,kus elas 10 a. avaldas seal esseesid. Unistas ideaalsest ooperimajast ja 1876 avati spets.tema ooperite esitamiseks Festspielhaus. Pärast surma orgunnis naine festivale. Oli suurim ooperireformaator-muusika,tantsu,draama,poeesia süntees. Peategelased traagilise saatusega õilsad kangelased. Eeskujuks harmoonias Liszt,orkester 4-kordne. Lauljatelt nõudis uutmoodi laulmis-ja näitlemisstiili. Lauljal pidi olema tugev välj...
Soome muusika Karl Läänelaid Soome muusikaelu ● ,, Kuningas Karli jahiretk’’(1852)- Soome esimene ooper ● ,, Maamme’’- Soome rahvushümn ● Runolaul ● 16. sajandil muusikakeskus Turu linn ● 19. Sajandil saab muusikakeskuseks Helsingi: Loodi Helsingi Akadeemiline Muusikaselts Helsingi Ülikoolis hakati õpetama muusikat ● Sibeliuse Akadeemia Soome rahvapillid ● Soome siiani vanemaid ja siiani armastatumaid rahvapille on kantele ● Vanemate pillide hulka kuuluvad: jouhikko, vilepill, sarv ja karjasepasun ● 19.sajandil levisid Soomes ka viiul ja lõõtspill ● Pelimanni muusika ● ● Jean Sibelius ● 1865-1957 ● 65 aastat abielu ● Helsingi muusikakool, Viin, Berliin ● Põhjamaade suurim sümfoonik ● Sibeliuse kodust on nüüdseks saanud tema majamuuseum Sibeliuse looming ● Seitse sümfooniat “Esimene sümfooni...
3. 7. sümfoonia. Üheosalised ümfoonilised teosed. `kualema' muusika. Shakespeare `torm'. Maeterlincki `pealleas ja Melisande'. Loomingut iseloomustab sisemine pinge. Palju poeeme, avamänge, fantaasiaid, suite. `Finlandia'. Sündinud ainult poliitilistel põhjustel. 4. nov. 1899 helsinigi-rootsi teatris anti pidulik etendus, kus kanti ette ajaloolised stseenid soome mütoloogiast ja ajaloost. Juurde loeti vastavat luulet. Neile kõikidele kirjutas muusika Sibelius see oli finlandia. On soomlastele väga tähtis. Poem algab aeglase sissejuhatusega ja sisaldab kahte iseloomujoont: 1)taha võidelda Edward Grieg -Per günti looja .Harmoonia ja meloodia on omapärased. Väljendus vahendeid on tal vähe. Ta on mõjutanud meie mehi nag mart saar. Armastab väga väike vorme peetud põhjamaade shopääniks. Meeldisid hirmsasti muinasjutud. 1862 lõpetab klaveri kompositsiooni eriala samal aastas
Tiiu Levald, Kaia Urb, Samuel Saulus, Arvo Leibur) ja välismaa solistidega (Per Skåreng, Kari Äikäs) ja dirigentidega. 197896 mängis rahvusv. tunnustuse võitnud trios "Camerata Tallinn" (koos Jaan Õuna, Mati Kärmase ja Ulrika Kristianiga). Inspireerinud uut kitarrimuusikat looma paljusid heliloojaid nagu Ester Mägi ,Erkki- Sven Tüür, Lepo Sumera, ja Nikita Koshkin. Salvestanud kammermuusiku ja solistina üle 40 CD ja DVD ka firmadele Harmonia Mundi, Finlandia Record. viimasele topeltalbum Bachi kogutud lautoteostega (1999). Trios A. Leiburi ja T. Terasmaaga (Estonian VGV Trio) salvestatud "Tango King Astor Piazzolla" valiti aasta parimaks klassikaplaadiks Eestis.
Hugo Alvar Henrik Aalto ( 3.02.1898-11.05.1976 ) Soome arhitekt, disainer, skulptor ja kunstnik. Tema töö hõlmab mööbli- ja klaasidisaini, samuti arhitektuuri ja maalikunsti. Tema klaasidisainikollektsioon on maailmakuulus. Kuulsaim : „Savoy vaas”. Tema loodud mööblist on tuntuim kolmejalgne taburet. Aalto oli üks Skandinaavia moodsa arhitektuuri mõjukamaid esindajaid. 1923. aastal avas Jyväskyläs oma esimese arhitektuuribüroo. 1924. aastal abiellus ta õpingukaaslase arhitekt Aino Marsioga, kellest sai tema kaastööline. Ta oli Soomes edukas arhitekt, disainer ja linnaplaneerija. Ta on projekteerinud elumaju, haiglaid, kirikuid ja vabrikuid, samuti ka kultuuri- ja halduskomplekse. Tema loominugut on mõjutanud Gunnar Asplundi neoklassitsism ja Euroopa avandardism. Temale omaloomulik stiil sai alguse 1927.aastal, kui ta proje...
Edward Grieg: 1843-1907. Tähtsus: Norra rahvusliku koolkonna rajaja. Rahvuslik koolkond grupp heliloojaid kes kasutavad oma lauludes maarahva viise.12 a'lt hakkas teoseid looma, tegutses taanis, norra Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema oli klaveriõpetaja, loodus. TEOSED- pikad väljendusrikkad meloodiad. Muusikas on palju kontrastte- vali ja vaikne, aeglane-kiire. Ta kirj programmilist muusikat[teos milllele on pandud looja poolt pealkiri või pikem sisu kirjeldus). "Pöialpoiste ronkkäik". Zanritest eelistas ta väikevorme. Suurteosest oli erandlik a-moll. Ta eiras harmoonia reegleid- impressionismi teerajaja. Jean Sibelius: 1865-1957. Oli Soome rahvusliku koolkonna rajaja. Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema, tundis huvi klaveri vastu. Sibeliust on nimetatud Põhjamaade suurimaks sümfoonikuks, sest ta kirjutas sümfoonilisi teoseid orkestrile. Sümfooniad: Kasutab rahvaviisi motiive ja arendab neid....
Tartu Kutsehariduskeskus Majutusteeninduse eriala Anu Tali foto Jouni Haralaa/Finlandia Records ANU TALI Referaat Koostaja: Õppegrupp: Tartu 2011 Anu Tali foto Chris Dunlop/Warner Classics Dirigent Anu Tali on muusikamaailmas omamoodi fenomen. Väike ja tubli, kes teab, mis on selle ameti paradiis ja põrgu. Meie näeme ainult glamuurset Anu Tali orkestrit juhatamas, aga higist, verest ja pisaratest, mida selle karmi ameti juures tagatubades valatakse, pole enamikel aimu. Anu Tali on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud dirigent, kes teeb ja toob Eestile vaid au. Muusika juurde tuli Anu Tali (sündinud 18.06.1972) klaverimängu kaudu Nõmme Lastemuusikakoolis, kus ta õpetajaks oli Maire Oidekivi. Et "ilma muusikata ei saa", selgus pärast kaheksanda klassi "viielist" lõpetamist. K...
PÕHJAMAADE ROMANTISM NORRA TUNTUIM HELILOOJA EDVARD GRIEG. 1843-1907 Oli helilooja, pianist, dirigent, organiseeris üritusi, muusikakirjanik. Ta sündis Norra linnas Bergenist ja talle hakkas õpetama muusikat ta pianistist ema ja ta 12 aastaselt hakkas juba komponeerima. Norra viiuldaja Ole Bulli rõhutas Griegi astuma konservatooriumisse, mille lõpetas ülikooli 1862 aastal helilooja ja pianisti diplomiga. Ta tuli tagasi pärast kooli lõpetamist oma vanasse kodulinna, kus ta kontsert oli väga menukas. Suurt rolli etendas Rikard Nordraak, kellega tegi muusikaühingu. Mis hakkas muusikat propageerima(taani, rootsi jne) Euterpe- tutvustada publikule taani, rootsi norra heliloojate loomingut. 18..? rajas Troldhauger(ehitis, tema kodu, nüüd majamuuseum, mis on Bergenist väljas) seal on säilitatud asjad nii nagu vanasti, seal on väiksemid kontserte. 1898 organiseeris Bergenis norra muusikafestivali, seal esinesid tuntud muusikud, 1906-1907 olid...
Jean Sibelius Elulugu: 1. Johan Cristian Julius Sibelius on Soome kuulsaim klassikalise muusika helilooja, 2. Sündis 8. detsember 1865.aastal Hämeenlinnas. 3. Sündis rootsi keelt rääkivasse perre, kuid saadeti soomekeelsesse kooli. 4. Musikaalsed oli ka Jeani õde kes mängis klaverit, vend, kes mängis tsellot. 5. Teostel on olnud oluline roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel, 6. Romantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas. 7. 10 aastaselt mängis väga hästi klaverit. 8. Perekeskel hüüdnimi Janne prantsusepärast varianti kasutas Jean õpinguaastatel. 9. Alustas õpinguid Hämeenlinna lütseumis, hiljem veel õppis Helsingi ülikoolis juurat. 10. Ja astus veel Helsingi Muusikainstituuti (praegune Sibeliuse Akadeemia). 11. Sarnaneb oma loomingupärast Beethoveniga. 12. Sibelius on eepilise väljendusl...
Referaat Jean Sibelius (8.12.1865 18.09.1957) Koostas: Liina Saia Jean Sibeliuse looming Juba viieaastasena sai Jean Sibelius klaveritunde, kus ilmnes tema loomupärane muusikaanne. Juba kümneaastasena komponeeris Jean oma esimesed helitööd. Neist on säilinud viiulile ja tsellole kirjutatud pizzicato-pala ,,Veetilgad". 1880. aasta kevadel hakkas Jean Sibelius tõsiselt õppima viiulimängu, seda dirigent Gustaf Levanderi juures. Esimesed esinemised olid pereringis, hiljem koolipidudel ja Hämeenlinna peenemates perekondades. Poisikese eas sai ta paljudele konserditele, küll saatepillimängijana või noodilehepöörajana, tänu millele tutvus ta kammermuusikaga, orkestrimuusikaga ja paljude lauludega. Kui Jean hakkas koolil...
Richard Wagner 1)Maa: Saksamaa. oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane 2) teosed: ooper "Tristan ja Isolde", ooperitetraloogia ,,Nibelungi sõrmus", ooper "Haldjad".3)Tähtsus: Ooperi uuendaja, saksa romantilise ooperi looja, tema teostele on isel juhtmotiivid. Fryderyk Chopin 1)Maa: Poola. Chopin oli poola helilooja ja pianist. 2) teosed: enamasti klaveripalad. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks.tähts teosed -"Minutivalss", "24 prelüüdi", "Nokturn".3)Tähtsus: Oli esimene helilooja, kes hakkas kirjutama eraldi ballade ja skertsosid. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad, neid ta kasutaski oma teostes. Giuseppe Verdi 1)Maa :Itaalia 2)teosed ooperid : ,,Rigoletto", ,,Aida", ,,Võidumarss " ,"Nabucco" 3)tähtsus: Teostes oli olulisel kohal tekst. Edvard Grieg 1)Maa :Norra 2)teosed: Süit "Peer Gynt", "Norra tantsud", "Mööda kal...
jean sibelius Kes ta oli? · Soome helilooja, viiulimängija, kes sündis aastal 1865 ning suri 1957 · Üks tuntumaid heliloojaid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul · Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. · Tema täisnimi Johan Christian Julius Sibelius Elukäik · Sündis rootsi keelt rääkivasse perre Hämeenlinnas · Õppis Hämeenlinna Lütseumis aastatel 18761885 · Romantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas · 1885 a. alustas juuraõpinguid Helsingi ülikoolis, astus Helsinki Muusikainstituuti · 18891891 õppis Berliinis ja Viinis · Töötas dirigendina, õpetajana · 1914 a. Sõitis USAsse oma teoseid dirigeerima, kuid reisi katkestas I MS · Ta abiellus 10. juunil 1892 Aino Järnefeldtiga, 65 aastat olid abielus · ...
heliteoste hulka. Suur osa tema programmilisest loomingust on mõjutatud kodumaa loodusest, Soome rahvapärimustest ja muistenditest. Mis on koondatud eeposesse ,,Kalevala". Kullervo sümfooniline poeem: Finlandia, Saaga, Karjala süit. 1899a loodud Finlandiast sai soomlastele Venemaa ülemvõimu vastu suunatud vabadusvõitluse sümbol vokaalsümfooniale, kooril
Romantism Romantism on 18.sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund. Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt ka sentimentalism. Romantism mängis tähtsat osa ka 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas ta ette valmistada hiljem tekkinud realismi. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Vene kirjanduses avaldus romantism ka dekabristide loomingus. Eestis oli romantismil feodalismi- ja saksavastane värving. Romantismi esimeseks küpseks avalduseks oli romantiline koolkond, mis eksisteeriski Saksamaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Õitsenguperioodiks olid aastad 1798 - 1800, kui Jenas tekkis tihe koostöö kirjanduskriitikute Friedrich ja August von Schlegel...
Retsensioon Kahjuks ei ole lähiajal ühelegi suuremale kontserdile jõudnud. Selle asemel kuulasin plaati, millel olid kuulsamate heliloojate lood. Esindatud olid Tsaikovski, Sibelius, Dukas ja Ravel. Lood olid väga erinevad nii meeleolu kui stiili poolest. Täpsemalt peatun ma Tsaikovskil ja Sibeliusel, kuna neist olen ma elu jooksul kõige rohkem kuulnud. Pjotr Tsaikovski sündis haritlaste perekonda 7. mail 1840 ja suri 6. novembril 1893. Ta oli vene romantistlik helilooja ning üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. Tema kuulsamad balletid on "Pähklipureja", "Uinuv kaunitar" ja "Luikede järv". Pole vist ühtki inimest, kes neist kuulnud poleks. Plaadil oli Tsaikovski esindatud kolme looga: "Avamäng "1812"", "Capriccio Italien" ja "Jevgeni Onegin". Esimene neist oli väga sünge ning kurjakuulutav. Jah, oli kohti, mis olid rõõmsama alatooniga, kuid üldiselt domineeris süngus. "Jevgeni Onegin"...
Iseseisev töö 11. klass 1. Mis on programmiline muusika? Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele on autori poolt lisatud sõnaline selgitus. Selle asja mõte on heliteose parem mõistmine kuulajatele. Tavaliselt on tegu pealkirja, pühenduse, kirjandusliku teose või kommentaariga. 2. Nimeta romantismiajastu lemmik pilli, nimeta uusi puhkpille (3). Romantismiajastu lemmik pill oli klaver. Uued puhkpillid olid inglisarv, tuuba 3. Nimeta romantismiajastu uusi muusikazanre (5). Programmiline muusika, soololaul, sümfooniline poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, ballaad. 4. Sümfooniline poeem selgita mõiste. Sümfooniline poeem on sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit filosoofilist või poeetilist ideed. 5. Operett selgita mõiste. Lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. 6. Nimeta r...
Jean Sibelius (18651957) Sibelius sündis Hämeenlinnas. 10aastaselt mängis ta juba päris hästi klaverit ja samast ajast on pärit ka tema esimesed kompositsioonikatsetused. 15aastaseh hakkas ta võtma viiulitunde. Sibeliuse õde mängis klaverit ja vend tsellot ning tihti musitseerisid nad koos oma lõbuks. 1885. a alustas Sibelius Helsingi ülikoolis juu¬raõpinguid ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti (praegune Sibeliuse Akadee¬mia). Huvi muusika vastu võitis ning noor helilooja pühendus viiuli ja komposit¬siooniõpingutele. 18891891 õppis ta Berliinis ja Viinis. 1892 debüteeris ta diri¬gendina, kui juhatas Helsingis oma sümfoonilist poeemi ,,Kullervo". Sealt sai algu¬se ka Sibeliuse kui väljapaistva orkestrimuusikalooja karjäär. Samast aastast alga? ka tema pedagoogiline tegevus ning ta abiellus. Oma abikaasa auks nimetas ta hil¬jem oma kodu Järvenpääl Ainolaks. 1898. aastal hakkas tema teoseid kirjastama kuulus Saksa muusikakirj...
Jean Sibelius Sündis 1865 ja suri 1957. Soome kuulsaim helilooja. Lapsepõlves õppis klaverit ja viiulit. Alguses õppis juurat Helsingi Ülikooliks, samal ajal võttis ka tunde Helsingi Muusikainstituudis, mis praegu kannab tema nime (Sibeliuse Akadeemia) Pühendas end seal viiuli ja kompositsiooni õpingutele. Sibeliuse loomingus kajastub Põhjamaa karge loodus, Soomlase kinnine iseloom. Tegutses dirikendina, heliloojana. Looming: Esimesel kohal on sümfooniad ja neid on tal seitse. 2) Programmiline muusika- ,,Kalevala"ainelised teosed 3) Orkestriteos ,,Finlandia". On kirjutanud veel soololaule, filmimuusikat jne., Edward Grieg (1843-1907) Sündis Bergenis, õppis klaverit, Noora tuntud viiuldaja Ole Bulli soovitusel edasiõppimine Leipzigis, eeskujud Schumann ja Mendelssohn, elamine Taanis, kompositsiooniõpingud Niels Gade käe all, abielu nõo Nina Hagerupiga, elamine Oslo...
Annaliisa on esinenud alates 2004 ka jätkuvalt lied kontserditega. (W.A.Mozart, D.Shostakovitsh, P.Tshaikovsky, F.Liszt, H.Berlioz, G.Mahler, E.Grieg, G.Rossini, M. de Falla, H.Duparc, J.Kokkonen, J.Sibelius, T.Kuula, O.Merikanto, J.Brahms, E.Mägi, T.Kõrvits jt) (Pianistid Maarja Plink, Jaanika Rand-Sirp, Ralf Taal, Naily Saripova, Kadri-Ann Sumera jt). Annaliisa on üles astunud erinevate orkestri kontserdite solistina, muu hulgas Estonia Kontsertsaalis ja Soome Finlandia talos. (Rahvusoopper "Estonia" orkester - dir. J.Alperten, "XX saj. Orkester"-dir. Erki Pehk, Pärnu Linnaorkester - dir. Erki Pehk, Eesti Kaitseväe Orkester - dir. Peeter Saan, Kaartin Soitokunta - dir.Elias Seppälä, ERSO - dir.N.Aleksejev). Sealhulgas esinenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandeil (G.Mahleri VIII sümfoonia jm). 2007a kevadel esines ta Türi Kevadfestivalil barokkansambli solistina. A. Pillak on Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat 2008.
RICHARD WAGNER (1813 1883) Sündinud Leipzigis. Viie aastaselt läks elama Drendenisse. Seal hakkas tegelema muusika õpingutega. Ta töötas Riia Ooperiteatris. Mõnda aega elas ta Pariisis, sealt läks ta jälle Drendenisse. Wagner elas 25 aastat paguluses. Ta varjas ennast Liszti juures. Wagner abiellus Liszti tütrega. Asus elama Sveitsi. 1861. aastal tuli ta Saksamaale tagasi ning lõi seal oma ooperimaja. See teater on spetsiaalselt Wagneri ooperite esitamiseks. Kui Wagner suri hakati ooperimajas korraldama festivale. Wagner on pooldanud ühtset Saksa riiki. Wagner oli Hitleri lemmikhelilooja. Iisrealis on Wagneri muusika keelatud. Looming Wagner oli 19. sajandi suurim ooperi reformaator. Ta püüdis sünteesida draamat, muusikat, tantsu ja poeesiat. Tema ooperid olid väga ulatuslikud ning katkematu süzeega draamad. Neil oli pidev sümfooniline arendus. Tema muusikat on raske kuulata. Ooperi...
Referaat Jean Sibelius Sixten Ainumäe 11E TVTG 23.05.2013 Sissejuhatus Johan Julius Christian Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja kes sündis 1865. aastal. Hämeenlinnas. Teda kutsuti sõprus- ja perekonnaringis Janneks, kuid koolis hakkas ta ennast kutsuma oma prantsuspärase nime järgi, Jean. See oli inspireeritud postkaardist, mille kinkis talle tema meremehest onu. Soomes on ta tuntud Jean Sibeliusena. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. 889 Haridus 15. aastane Johan otsustas, et ta tahab saada maailmakuulsaks viiuli mängijaks, ning aja möödudes saigi temast päris osav artist. Ta õppis Hämeenlinna Lütseumis aastatel 1876-1885 ning pärast keskooli läks ta seadust õppima Keiserlikku Aleksandri-ülikooli mis on praegu tuntud kui Helisinki Ülikool, kuid teda huvitas muusika palju rohkem, kui seadus ning ta läks...
Jean Sibelius (8.12.1865 - 20.09.1957) (Johan Christian Julius Sibelius, hüüdnimi Janne) nime muutis ise Jean'iks. Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. ELU Sündis 8.detsember 1865 Hämeenlinnas rootsi keelt rääkivas peres linnaarsti Christian Sibeliuse teise lapsena. 1876- 1885 kascas üles ja õppis Hämeenlinna lütseumis, kus ta mängis ka kooliorkestris. Õpingud algasid rootsikeelses eelkoolis. 8-aastasena pandi Sibelius soome õppekeelega ettevalmistuskooli. Algul meeldis koolis näitlemine, veidi hiljem moodustasid poisid orkestri, kus mängisid savikukkesid ja suupille, löökpillideks oli mõnel poisil kellad ja kuljused. Jean juhatas ettekannet klaveri juures ja mingi muusika nii musitseerides ka tekkis. 1880 kevadel, kui Jean oli 14aastane, hakkas õppima ta viiulimängu. K...
Edvard Grieg Norra helilooja · Oli Norra ärkamisaja laulik. Ta oli ka esimesi Euroopa heliloojaid, kelle muusikas hakkasid ilmnema jooned, mis hiljem sajandivahetusel said tüüpiliseks uuele suunale impressionismile. · Griegi loomingu kõige arvukama ja tähtsama, ühtlasi kõige populaarsema osa moodustavad soololaulud ning klaveri- ja orkestripalad. · Tema muusikas põimub siiras lüürika muinasjutukujudega. Siin kajastub sügav kiindumus kodumaasse ja rahvakunsti - Norra looduse karske ja kargas ilu, norralase uljas karakter, südamlik huumor, norra muinasjuttude fantaasiamaailm. Tema loomingus on harva kohata kurva, raskemeelse meeleolu väljendust. Sageli kõlava Griegi muuiskas lihtsad rahvalaulu- või tantsuviisid. · Erilise kuulsuse saavutas ta muusikaga Ibseni draamala ,,Peer Gynt". Jean Sibelius Soome helilooja · Sibelius saavutas ülemaailmse kuulsuse...
Muusikaajalugu Romantism 1. Romantismi üldiseloomustus Romantism valitses 19.sajandil. Romantismi liikumine sai alguse Saksamaalt, mis laienes üle Euroopa. Romantismi peamisteks tunnusjoonteks oli : väljendusrikas meloodia; värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele; klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt; kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid). Peamised olid tunded, kirg, emotsioonid, romantiline surm, unistuste ja fantaasia maailm. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju ning võeti kasutusele ka uusi pille. Üheks lemmikpilliks sai klaver. Ajastu põhizanr oli ooper, tekkisid ka uued zanrid: soololaul, sümfooniline poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, klaveritranskriptsioonid, operett. Paljuski olid eeskujuks ...
E. Grieg ja J. Sibelius 1. Jean Sibelius (18651957) Sibelius sündis Hämeenlinnas. 10aastaselt mängis ta juba päris hästi klaverit ja samast ajast on pärit ka tema esimesed kompositsioonikatsetused. 15aastaseh hakkas ta võtma viiulitunde. Sibeliuse õde mängis klaverit ja vend tšellot ning tihti musitseerisid nad koos oma lõbuks. 1885. a alustas Sibelius Helsingi ülikoolis juu¬raõpinguid ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti (praegune Sibeliuse Akadeemia). Huvi muusika vastu võitis ning noor helilooja pühendus viiuli ja kompositsiooniõpingutele. 1892 debüteeris ta dirigendina, kui juhatas Helsingis oma sümfoonia poeemi „Kullervo“. Sealt sai alguse ka Sibeliuse kui väljapaisva orkestrimuusika karjäär. Edward Grieg (1843-1907) Õppis varakult selgeks klaverimängu. 1858. aastal kuulis tega norra populaarne viiuldaja ja helilooja Ole Bull (Griegi emapoolne sugulane) ning soovitas Griegil jätkata õpi...
Edward Grieg: 1843-1907. Tähtsus: Norra rahvusliku koolkonna rajaja. Rahvuslik koolkond grupp heliloojaid kes kasutavad oma lauludes maarahva viise.12 a'lt hakkas teoseid looma, tegutses taanis, norra Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema oli klaveriõpetaja, loodus. TEOSED- pikad väljendusrikkad meloodiad. Muusikas on palju kontrastte- vali ja vaikne, aeglane-kiire. Ta kirj programmilist muusikat[teos milllele on pandud looja poolt pealkiri või pikem sisu kirjeldus). "Pöialpoiste ronkkäik". Zanritest eelistas ta väikevorme. Suurteosest oli erandlik a-moll. Ta eiras harmoonia reegleid- impressionismi teerajaja. Jean Sibelius: 1865-1957. Oli Soome rahvusliku koolkonna rajaja. Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema, tundis huvi klaveri vastu. Sibeliust on nimetatud Põhjamaade suurimaks sümfoonikuks, sest ta kirjutas sümfoonilisi teoseid orkestrile. Sümfooniad: Kasutab rahvaviisi motiive ja arendab neid....
J.Sibelius(1865-1957)-Elulugu-Soomest, isa oli linnaarst, kodukeeleks rootsi keel, 5.a alustas klaveriõpinguid, 1885 lõp kooli kodulinnas ja läks Helsingisse õigusteaduskonda õppima. Õppis vormiõpetust(ülikoolis), harmooniat, viiulit (pärast ei pööranud sellele väga tähelepanu), polüfooniat. 1889 I välisreis Saksamaal, eesmärgiks õppida tuntud õppejõududelt ja õppida tundma kohalikku muusikat. Käis veel Austrias, Ungaris. Abiellus soome neiu Ainoga. 1899 läks tööle Soome Muusikaühingusse (organiseeris kontserte, muusikakoolis õppejõuks) Looming- kirj tuntuid sümfooniaid(7), tuntuim teos ,,Finlandia" kurvapoolne (1899), programmilised sümf. poeemid, mis on kirj Kalevala ainetel (enamus teoseid on seotud soome muistendite v saagadega). 2 viiulikontserti. sümf süidid (loodus draamaetendustele). Iseloomustab: 1) suursugusus 2) tõsisu 3) jõulisus 4) soome rahvalauludest arenenud meloodiad. Operett- meelelahutuslik zanr, kõnedialoogid lisak...
" Paneb küsimuse alla kas eesti keel säilib. ,,Kalliks pidama oma aega olen paljusid inimesi õpetanud." ,,Mõnikord sain ma kõigi asjade pärast, mis mu meele pärast ei olnud, väga vihaseks; teinekord jälle võiks mu meele vastu olla, ei saanud ma sugugi vihaseks." Tal tekkisid vastuolud estofiilidega ja O.W.Masinguga. Meeldis tubakas ja õlu. Peab ennast maarahva lauljaks. SOOME-EESTI KIRJANDUS Sofi Oksanen ema eestlane ja isa soomlane. Sai maineka kirjastuspreemia Finlandia raamatu ,,Puhastus" eest. Eva Lille Somme Tuglase Seltsi esinaine, hoidis eesti kirjanike suhteid Soomega Aino Kallas abiellus tudengiga Oskar Kallasega, kes ei tahtnud Soome jääda. Novelli kirjanik, kirjutas soome keeles Eesti teemaliselt. Oskar Kallas oli Eesti saadik Suurbritannias. Aino raamatust on tehtud film ,,Reigi õpetaja". Teenib raha Ameerikas loenguid andes. Hella Uluolijoe/Murrik Taageperas sündinud. Soomes metsa-ärinaine nr1. Kirjutas ,,Niskamäe". Koos B
Viimased 50 aastat ei kurjuta enam midagi uut. Sureb 1957 oma armastatud "ainolas". Helsingis on talle püstitatud väärikas memoriaal ja konservatoorium tema järgi nimetatud. 1865-1957 Looming Sibeliuse rahvusromantiline helilooming on põhjamaiselt karge. Palju on programmilisi teoseid. Muusikas peegelduv eeppiline lagandlik maailmataju. Sibeliuse instrumentaalne ja vokaalne muusika on tihedalt püimunud. Vokaalsümfoonilist muusikat on arvukalt. Kooriteoseid üle 30: koorilaul finlandia, kantaat kalevala, oma maa, tule sünnd, 5osaline sümf poeem kullervo. Suur hulk soololaule. Tähtsamad teosed orkestrile: sümfopoeemid finlandia, saaga, tapiola, bard, öine ratsasõit ja päikesetõus; sümfooniline süit põhjala tütar; tetraloogia 4 sümfoonilist legendi: lemminkäinen ja saareneiud, lemminkäinen toonelas, toonela kurg, lemminkäise kojutulek; süit karelia; kontsertsüit Balhazzari pidu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
