Rooma keisririigi lõhenemine ja langus Pärast Augustust tugevnes keisrite positsioon järjest. Keisrite kätte koondus sisuliselt ainuv õi m , hilise maid keisreid austati juba pool ju malatena, see periood kannab ni me do minaatprintsipaat. Kol mandal sajandil tabas keisriv õi mu ajutine kriis (s õdurkeisrite ajastu). Järjest ena m hakkas il mne ma erinevus Roo ma lääne ja idaprovintside vahel(lk211). Lääneprovintse iseloo mustas Ladina kultuur ja need h õl masid tänapäeva lääneeuroopa. Idaprovintse iseloo mustas Kree ka kultuur ja need olid tänapäeva Balkan, VäikeAasia, Süüria ja Egiptus. Lääne provintsid jäid o ma arengult idast järjest enam maha. Idaprovintside olid jõuka mad ja kaubanduslikult arenenud jne. Lääne provintsid jäid ida provintsides arengust maha. Selles olukorras sai Roo ma keisriks C onstantinus Suur. C onstantinus rajas i mpeeriumile uue
seentel koos mikroskoopiliste vetikatega. Tuntakse umbes 2000 liiki seeni, mis m o odustavad sa mblikke. Mitmed m eile tuntud seenedpuravikud, riisikad, sampinjonidon paljude ini m este arvates erakordselt maitsev toit. Siiski peab seeni korjates ole ma v äga ettevaatlik , sest m õne seeneliigi valesti m ääramine võib kaasa tuua raskeid tagajärgi. Mõned väga m ürgised seened sarnanevad s öödavatele ja on hästi m e eldiva välimuse ga. Iseloo mulikuks näiteks on valge kärbseseen, mida nii m õnigi kord peetakse sa mpinjoniks. Li maseened ei ole tõelised seened, vaid ainuraksete loo made sugulased. Li maseente keha koosneb m e m braaniga kaetud hulk tuumsest plas moodiu mist, mis on m o odustunud paljudest o mavahel liitunud rakkudest. Plasmoodiu mid suudavad liikuda. Nad roo mavad ringi k õdunevas puidus või mullas, otsides endale toiduks baktereid, algloo mi ja seeni.
Kindaid võis ka vöö vahele pista, sest pidavat isegi siis kurja e e male peletama. Kuna naiste puhul hinnati eriti tugevaid sääri, siis panid noored neiud vahel mitu paari sukki jalga, et nad jämeda mad välja paistaksid. Võru maa rahvarõivaste juurest võib leida lätlaste rahvarõivastega iseloo mulikke jooni. Meeste püksid sarnanesid lõikelt vene o madega. Need olid ena masti valgest v õi triibulistest linasest riidest. Ka särki kandsid nad venepäraselt pükste peal. Naistel pe eti eriti pidulikuks särgikaeluse sidumist punase lindiga. Nende ka mpsunid olid enamasti potisinised. Meelsasti kandsid nad ka õlakatteid. Abielunaine ei tohtinud käia palja peaga. Ta kandis peas linikut, rätti või tanu
Sisukord 1. Riisi minevik lk 3 2. Riisi tähtsus maailmas lk 4 3. Riisi toitainete sisaldus lk 5 4. Riisi kasvatus lk 6 5. Riisi sordid lk 7 5.1 Valge riis lk 7 5.2 Pruun riis lk 8 5.3 Lõhnastatud riis lk 10 5.4 Erinevaid riisi sorte lk 11 5.5 Tuskaroora vesiriis lk 12 6
Karina Repetun 9.B klass EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatsovi või muletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSVs hakkas muutuma alles 1986. aasta l õpul, kui avalikustati Moskva keska m etkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn. fosforiidikampaania) am etkondi kaevanduse rajamisest loobu ma. 1987. aasta augustis loodi esi mene poliitiline ühendus: MolotoviRibbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRPAEG) e es märgiga tuua päevavalgele 1939. aasta HitleriStalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRPAEG e estvedamisel 23. aug
·"Terve m õistus" ja SP ·Presidendivali miste prognoosid (M. Leary, 1982) ·Hindsight viga ·Vanasõnad SP meetodid 1. Eksperiment Sõltumatu muutuja, s õltuv muutuja Eelised või malus doseerida, ühe muutuja m õju uuri mine Puudused ja ohud tule muste kasutamise piiratus ·Eksperi mentaatori m õjud prohvetlikud ennustused (Rosenthal & Frode, 1963) sildistamisteooria (Rosenthal & Jacobsen, 1968) ·Nõud miste iseloo m (Orne, 1962), ·Laboratoorne eksperi ment k õrge sees mine, madal väline ·valiidsus 75 % tule mustest on saadud eksperi mendi tule musena (Myers) 2. Vaatlus ·kaudne ·mitteosalusvaatlus ·osalusvaatlus ·problee m tule muste interpreteeri mine kultuurilised kontekstid · Case study 3. Diskursuse analüüs üksteisele öeldatav ja selle väljendamine (Lalljee & Widdico m be 1989) 1. Kõne vali mite hanki mine 2. Analüüs 4. Dokumentide analüüs 5. Küsitlused
Eesi m esed kutselised heliloojad Eesti vane ma põlvkonna kutselised muusikud said hariduse pea miselt Peterburi konservatooriumis. · Johannes Kappel (1855-1907) Esimene kõrgema haridusega muusik Eestis. Johannes Kappel on pärit Raplast, kösterorganisti ja kooliõpetaja perest. Te ma esi m ene pilli mängu õp etaja oli tema isa. Lapsep õlv ja kooliaastad m ö ödusid Johannesel Paides. 1876. aastal astus Kappel Peterburi konservatooriumi, mille ta l õpetas hõbeaurahaga 1881. aastal . J.Kappeli panus m eie muusikale oli tagasihoidlik , ta dirigeeris laupupeol, vahel esines Eestis organistina v õi pianistina. Olulise m osa Johannes Kappeli heliloo minugs on koorilaulud, neid on umbe
Hamlet William Shakespeare I VAATLUS I stseen Tegevuspaigaks on Helsing öri loss, kus parajasti vahetavad Nernardo horatio ja marchellus v älja senise tunni mehe francisco. Sa mal ööl il mutab ennast vai m põhjanaela suunalt, ja vain on üleni raudrüüs ja tunni mehed tunnevad selles ära Hamleti kes oli hukkunud ja kaotanud k õik o ma maad. Kui8 järg misel ööl jälle vai m il mus siis üritas Horatio temaga rääkida kuid asjatult, siis ütles et Marchellusele et too lööks vai mu hel+lebardiga kui too ei peatu, kuid vai m kadus, enne seda oleks ta nagu hakanud r ääki ma kuid samal hetkel kui ta nagu o ma suud liigutas kuke laul ja vai m kadus j ärjekordselt.
Kuna ta oli langenud kihelkonnavane ma poe g, võisid ordurüütlid ka te ma peale viha kanda. Sügisel toimus suur taplus Lihula linnusel. Saarlaste abiga saadi rootslastest jagu. Lahingus kohtas Meelis maav ürst O olopi poe g Sigurdit. Maavürst oli lahingus haavata saanud ja suri Meelise sil me all. Te ma vii maseks sooviks oli saata v äike rist tütar Astridile. Nüüd asus Meelis lõpuks pikale teele Lehola linnuse poole. Ta asus teele tead mata, kas ta kodu veel alles on. Lõpuks jõudis Meelis jälle koju tagasi. Vend Õnnepäeva näitas talle kohta, kus nende isa oli lahingus langenud. Ta e magi oli surnud ja paljud teised ka
Pärast Lõppu Peategelane rastapatsidega Logan :tal oli kaks sõpraMatt Babic (pikk tumedapeaga poiss kele patsid ulatuvad õlgadeni , Carrie kutsus teda UkseMattiks, kuna ta leseb ini mestel ennast ära kasutada =) JA Carrie kes oli algkoolis kui ingls siniste sil made ga aga praegu k äis mustade saabastes ja liibuvates pükstes, räpakas vana tsärk seljas ja ar msad heledad lokid ude m etes. Nina ja k õrad täis kümneid neete. Matt hüüdis teda Visa Carrieks kuna ta oli listalt selline. Isa oli kurjategia kes ve etis o ma aega vangalas korduvalt, Ni meks oli tal Josh Hirist. Väikest kasvu Ema Jilli Pole pike m Kui Carrie tekitab igas m e he
eres asu m ere tag u Prantsuse Guajaana Martiniq vad Gua ue, de lou Kaledoon Vaikses ookeanis pe ja ia, Tahiiti asuvad U saarestik ja Prants us- ud, Pran use Polü Ameerika tsus neesia s, Reunio e Guiana Lõuna Madagas n India o - Guadeloupe ka okeanis ning Sain rist idapool t Pierre ja ookeanis M Newfoun iquelon Atlandi dlandist veidi lõun Tahii Réunion as. ti Uus-K aledo onia Martiniq
Albu Põhikool Transpordist ja majandusharudest Ettekanne Koostaja: Merilin Talimaa Juhendaja: Külli Pesti Albu 2011 TRANSPORT ÕHUTRANSPORT St atistika järgi m o o d u sta b õ h utran s p ort ainult 1, 3 % ko g u m a ail m a tran s p ordi st, s ell e rah alin e v ä ärtu s a g S e et õttu o n kiirs a a d eti st e ja kallihinn ali st e ka u p a d e (v ä äris m et allid, k õrgt e h n ol o o gilis e d s e a d m e d , juv e elid rikn ev ka u p jn e ) tarn e õi g u statud ja ka s uto ov va ata m ata s ell el e, et lennutran s p ordi tariifid o n k õig e k õr Lennutran s p ordi p e a min e e eli s o n ka u b a ko h al etoi m eta mi s e kiiru s. Lis ak s s ell el e pu u duva d õ htura praktilis elt g e o g r a afilis e d piirid. S e e v õi m ald a b ka u b a kiir e sti ko h al e
Ü les anne1: Tões tada, et kompos ots ioon on inj ektiivne. O lgu f: A-> B inj ektiivne j a g: B-> C inj ektiivne. Eeldame, et (g f)(x1)= (g f) (x2) K ui x1,x2 A.S iis g(f(x1))= g(f(x2)) j a funkts iooni g inj ektiivs us e tõttu........ D ef: I ga fu nk ts ioon f: A ->B om ab m uu tum is p iirk on d a R an ge(f ) B Ju h u l ku i viim an e k u u lu vu s realis eeru b võrd u s en a, s iis n im etam e f un kts ioon i f s ü rjek tiivs ek s . (su rjective or on to) N 3: N äita me, et funkts ioon f: R-> R f(x)= 3x-5 on s ürj ektiivne. O lgu y= f(x) kuulub reaalarvude hulka. K üs imus on s elles kas eks is teerib s elline x reaalarvude hulgas , et f(x)= y. V as tus on lihtne: kui x= (y+ 5)/3 s iis f(x)= y. Ehk s obiva x leiame eelneva võrrandi lahenda mis e l x s uhtes .
Kuna f kas vab, s iis f(x)< f(y). M is tõttu f(x) f(y) ja f on inj ektiivne. Ü les anne1: Tões tada, et kompos ots ioon on inj ektiivne. O lgu f: A-> B inj ektiivne j a g: B-> C inj ektiivne. Eeldame, et (g f)(x1)= (g f) (x2) K ui x1,x2 A.S iis g(f(x1))= g(f(x2)) j a funkts iooni g inj ektiivs us e tõttu........ D ef: I ga fu nk ts ioon f: A ->B om ab m uu tum is p iirk on d a R an ge(f ) B Ju h u l ku i viim an e k u u lu vu s realis eeru b võrd u s en a, s iis n im etam e f un kts ioon i f s ü rjek tiivs ek s . (su rjective or on to) N 3: N äita me, et funkts ioon f: R-> R f(x)= 3x-5 on s ürj ektiivne. O lgu y= f(x) kuulub reaalarvude hulka. K üs imus on s elles kas eks is teerib s elline x reaalarvude hulgas , et f(x)= y. V as tus on lihtne: kui x= (y+ 5)/3 s iis f(x)= y. Ehk s obiva x leiame eelneva võrrandi lahenda mis e l x s uhtes . Ü les anne : N äidata et f: Z-> Z f(n)= 3n-5 ei ole s ürj ektiivne.
Matemaatiliste tõestuste meetodid 1. Otsesed tõestuse meetodid M ate maat ilin e s üs teem koos neb aks ioomides t, teoreemides t, definits ioonides t ja defineeri ma ta obj ektides t. A ks ioom on laus e, mid a eeldataks e tõene olevat. D ef in its ioon i kas utataks e uute konts epts ioonide ja mõis t ete s elgitamis eks teadaolev ate mõis te te kaudu. Teoreem on väide, mis on tões tatud. L em m a - väiks e ma is es eis va tähts us ega teoreem, mis on ena mas ti abiks teoreemide tões ta mis e l. Järeld u s - toeree mis t ots es elt j ärelduv tule mus N äited: D efineeri ma ta obj ektid: punktid, jooned D efinits ioon: Kolmnurga ümber mõõ t on võrdne s elle kolmnurga külgede s ummaga Teoree m: Täis nuks e kolmnurga kaatet ite ruutude s umma võrdub hüpotenuus i ruuduga. J äreldus : kui kolmnurga külj ed on võrds e pikkus ega, s iis on s elle kolmnug a nurgad s amut i võrds ed. Teoree mi tões us e põhj endamis t, nimeta taks e tões tus eks . Loogika on vah
Matemaatiliste tõestuste meetodid 1. Otsesed tõestuse meetodid M ate maa tiline s üs teem koos neb aks ioomides t, teoreemides t, definits ioonides t ja defineeri ma ta obj ektides t. A ks ioom on laus e, mid a eeldataks e tõene olevat. D ef in its ioon i kas utataks e uute konts epts ioonide ja mõis t ete s elgitamis eks teadaolev ate mõis te te kaudu. T eoreem on väide, mis on tões tatud. L em m a - väiks ema is es eis va tähts us ega teoree m, mis on enamas t i abiks teoree mi de tões ta mis e l. Järeld u s - toeree mis t ots es elt järelduv tule mus N äited: D efineeri ma ta obj ektid: punktid, jooned D efinits ioon: Kolmnurg a ümber mõ õt on võrdne s elle kol mnurga külgede s ummag a Teoree m: Täis nuks e kolmnurga kaatet ite ruutude s umma võrdub hüpotenuus i ruuduga. J äreldus : kui kolmnurg a külj ed on võrds e pikkus ega, s iis on s elle kolmnug a nurgad s amut i võrds ed. Teoree mi tões us e põhj endamis t, nimet ataks e tões tus eks . Loogika o
1.Vesinik Arvatavasti sai vesiniku esmakordselt 16.saj. saksa loodusteadlane T.Paracelsus. Uuris põhjalikumalt ja vesiniku avastajaks peetakse hoopis H. Cavendishi (1776). Elementaarse loomuse avastajaks on A. Lavoisier 1783. Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1H prootium ("taval." vesinik) see on nn harilik vesinik, mille aatomi tuumas on ainult üks prooton. 2H = D deuteerium ("raske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 1 neutron. looduses (Maal) 6800 korda vähem aatomeid ; D 2 kasut. aeglustina aatomienergeetikas ja vesinikupommi komponendina. Avastati H. C. Urey jt poolt 1931.a. 3H = T triitium ("üliraske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit. Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%); aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%); leviku poolest Maal 9. kohal; universumis kõige levinum element; T on radioaktiivne beetakiirgur, mille lagunemisel tekib heeliumi isotoop. T moodustab atmosfääri ülakihti
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 Luukiri
Malestrom Major Rivers N am e Continent Out fl o w T o tal Lengt h (mi.) Nile Africa Mediterran ean Sea 4,1 60 Am azo n South Am erica Atlantic Oce an 4,000 Ch ang (Yangtze) Asia East China Sea 3,964 M ississippi-M iss o u ri N o rt h Am eri ca Gul f of Mexico 3,710 Major Deserts Name Continent Area (sq. m i.)
Ke elteoskus: saksa ke el e esti ke el vene ke el soo m e ke el Abikaasad: A.Kronhau Linda Jür mann Huvialad: näitle mine LOOMING NALJAJUTTUDE KOGUD ,,Tallinna saladused" ,, Kus sandid saia söövad" ,, Naer on terviseks" ,, K õtistamise kõrred" Need jutukogu mikud tõid talle Nalja Vilde hüüdni me. REALISM ,, Raudsed käed" ,, Kül male maale" (e esti kriitilise realis mi esi m ene väärt teos) Vilde kujutab ebavõrdsust ja vastuolusid tolleaegses Eesti külas ja põhjendab kuritegevuse levikut majandusliku viletsuse ga ini mene on olude ohver. ,, Kül male maale" Jõuka Nirgu talu ääre mail oli Veilpaotsa popsisaun nagu mutimullahunnik. Popsipere e ma kol m e alaealise lapse ga ja haigevoodist tõusnud vane m poe g Jaan on sattunud väljapääsmatusse viletsusse. V õi matus perele tööga elatist teenida ja ülekohtused solvangud
India Asukoht: Lõuna-Aasia, Induse ja Gangese ümber Leiutasid india arvud - tänapäeval tuntud kui araabia numbrid, samuti arvu 0-i, tšaturanga - tänapäeva male eelkäija. Väga range kastisüsteem ning kirev religioon. Sanchi Suur Stuupa Kailashi tempel Hiina Asukoht: Jangtse ja Huang He jõe orud Leiutasid paberi, siidiriide ja kirja. Üks tähtsamaid ehitisi - Hiina müür Hiina müür 8099 Terrakottasõdalast Iidne hiina kiri Egeuse kunst II-I at eKr Kreeta saar Knossose loos → legend Minotauruse labürindist Müüt Daidalosest ja Ikarosest: isa ja poeg pandi Minotauruse labürinti, kus neil polnud muud pääsu peale minema lendamise. Nad tegid vahast ja sulgedest endale tiivad, kuid Ikaros lendas päikesele liiga lähedale, ta tiivad sulasid ning ta kukkus end surnuks. Müüt Adriane hõbelõngast Mükeene: kükloobid Daidalos ja Ikarus Minotauruse labürint Kükloob Vanakreeka 6. saj-1.saj eKr
c ' ,t-r,(r l t,{ -' i == 9,tt KONTROL LTO{) nr. b N;,";, ...T."..S-cg.ff x,,,"ur, .....F.t].-n... VONKUMISFi ja LAINED 05. detsernber2005 / . .. l.1. Harmoonj ,eit ionk va punkti v6nke[lnplitrrud orr 8 cm, nurksagedu,s 4 s-1, alffaas
c ' ,t-r,(r l t,{ -' i == 9,tt KONTROL LTO{) nr. b N;,";, ...T."..S-cg.ff x,,,"ur, .....F.t].-n... VONKUMISFi ja LAINED 05. detsernber2005 / . .. l.1. Harmoonj ,eit ionk va punkti v6nke[lnplitrrud orr 8 cm, nurksagedu,s 4 s-1, alffaas
Hundertwasseri elu ja looming U u r i mi s t ö ö ku n s t i a j a l o o s t S isukord Sissejuhatus.................................................................................3 Hundertwasseri biograafia............................................................4 Hundertwasseri arhitektuur..........................................................7 Kuulsamad Hundertwasseri ehitised ...........................................8 St.Barbara kirik , Bärnbach (1984-1988) .....................................9 Motorway restoran, Bad Fischau (1989-1990) .............................9 Spittelau küttejaam, Viin (1988-1992).......................................10 In the Meadows, Bad Soden, Taunus (1990-1993) ......................10 Living Beneath the Rain Tower, Plochingen (1990-1994)..............10 Rogner-Bad Blumau, Hotell ja Spa ( 1993-1997)...........................11 Hundertwasserhaus ,Viin (1977-1986).......
24. MORFOLOOGILINE PARADIGMA Morfoloogiliseks paradigmaks nimetatakse kategooriate alusel korrastatud sõnavormide hulka. Sõna paradigma koosseis sõltub sellest, missugusesse morfoloogilisse sõnaklassi sõna kuulub. Sel alusel võib eristada käändsõna, pöördsõna ja tingimisi ka võrdlussõna paradigmat. Ühe sõnaklassi paradigma koosseisu määravad morfoloogilised kategooriad, millega see sõna seostub. Paradigma maht ehk liikmete arv oleneb sellest, kui palju omavahelisi kombinatsioone vastavate kategooriate liikmed annavad. Konkreetse sõna sõnavormide hulk võib paralleelvormide võrra suurem olla. Käändsõna paradigma Eesti keele käändsõna paradigmas on kahe arvu ja 14 käände kombinatsioonina 28 liiget. Nt sõna kala paradigma on järgmine: kääne arv ainsus mitmus Nimetav kala kalad Omastav kala kalade Osastav kala kalasid ~ kalu Sisseütlev kalasse kaladesse Seesütlev kalas kalades Sees
7 1. BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1. EIu omadused Koige tilciisemas kdsituses on bioloogia (kreeka k. bios - elu + lo.gos - m6iste, kiisitus) teaclus, mis uurib elu. Seet6ttu kuuluvad biotoogide huviorbiiti elu koikr,6imalikud r-ormicl ja nende elutegevusega seotud ilmingud. Esmapilgul tundub, et ei ole kuigi raske eristada elusobjekti elutust. On ju organismidel terve rida ainuomaseid tunnu- seid, mis looduse eluta osal ja inimese poolt loodud tehissiisteemidel puuduvacl. Liihemal uurimisel selgub aga, et tegelikkuses on peaaegu voimatu tommata tihest piiri elusa ja eluta looduse vahele ning leida uhte p6hitunnust, mis neid eristaks. Elu mdlratlemine on v6imalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Mil les viiljendub elu organisatoorne keerukus? Suur osa organismide koostises olevaid mole- keemilised omadr-rsed. Seetottu on molekulid kule esineb ka viiljaspool neid (niiiteks vesi). keemikut
SS.r-i jl i i I i I o ?We0;/^, a-- c-!--*Lo- clon'u!.*0A*n w+*n,*.*.-- " 0 o U0.+U^^- *f^r** /Lp^-,^-;* ^rE^J" U"^!rc-A^/-o- tpt^^,t t- kZzy"a- t^"M^h-r"^' G,tt- y,n**t-aoJ*t bqt'^'&o^---"^t 9 Nt"-"&a^- ".-&J t/^o'14^-^4^4y" Irrnqrlrr'ta!. 0"X^ !Ul^t- wta,Lt*ua*U,v(, g ^ ao -/" U i r/oh-{L la r#a^o!"nd;*. al--& Vou^e..^.!r}nr-),- *.b- N*tAtr"k ,/^o,fur.iaL fv[ nlto^ d, oc< cl'*r,Q'a* . -u H^r,vr;
hõimuliidu (tugevad sugukonnad, nõrk keskvõim) ja ühiskonna poolt,kus.domineeris peamiselt karjakasvatus. Tegemist oli uusi maa- alasid vallutajarahva õigusega. 12 TAHVLISEADUSED pandi kirja arhailise Rooma õiguse algusaastatel. Rooma keisririigi ajal (527-565 eKr)suurenesbürokraatia ja muutus ametkond, poliitilise võimu raskuspunkt kandus senatist keisrikottaArhailist õigust ei pandud kirja õiguspraktikast tulenevalt, vaid ainult sellisel juhul kui seda soovis valitsevkuningas või kirik. Arhailine õigus on kirja pandud antiikkirjanike poolt, olulisim on LEX SALICA (“Saaliõigus”)Õigust pandi kirja et sedaselgemaks muuta, reformida ja ühtsustada, mitte õigust ei loodud siis. 7. Erinevate õiguskultuuride vanimad kirjalikud õigusallikad, s.h Eesti territooriumil.Mesopotaamia – Urukagina seadus 2360ema. – kaudsed anmed. Otseselt säilinud: Ur-nammu seadustik – senivanim sõna-sõnalt teadaolev seadustekst. Lipitishtari seadus – Isini linna valitseja seadus 1930ema
Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolossaalorder, lamekatus a la rooma villad antiikajal.
o täielikult kadus püüd kõrgustesse o taotleti harmooniat, vertikaalsete ja horisontaalsete osade tasakaalustatust o kuppel o sambad o Rooma ehituskunsti dekoori ümbertöötlused Itaalia: Vararenessass o Renessansi sünnimaa o Sünnilinn Firenze o Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446) - Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel - Firenze Leidlaste Kodu - Medicite tellimusel San Lorenzo kirik - Pazzi kabel - Tentraalperspektiivi leiutaja - Palazzod: kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, - Palazzo Medici o Leon Battista Alberti (1404-1472) - põhjalik antiikehitiste uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid - lamestatud rustika - üritati rõhutada vertikaalset liigendatust Kõrgrenessanss
#Sissejuhatus Euroopa Parlamendi valimistel moodustab Eesti Vabariik he valimisringkonna. See thendab, et kikides valimisjaoskondades saab valida htesid ja samu kandidaate erinevalt Riigikogu valimistest. Eestist valitakse europarlamenti kuus saadikut, kokku on Euroopa Parlamendis 732 saadikut 25-st Euroopa Liidu riigist. Riigikogus esindatud erakondade esinumbrid europarlamendi valimisnimekirjades on Kristiina Ojuland Reformierakonnast, Edgar Savisaar Keskerakonnast, Tunne Kelam Isamaa ja Res Publica Liidust, Ivari Padar Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Marek Strandberg Eestimaa Rohelistest ja Anto Liivat Rahvaliidust. Eesti Reformierakond esitas 12 kandidaati, Eestimaa hendatud Vasakpartei 6, Eesti Keskerakond 12, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 12, Vene Erakond Eestis 6, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid 3, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 12, Erakond Eestimaa Rohelised 12, Libertas Eesti Erakond 6, Eestimaa Rahvaliit 12, Pllumeeste Kogu 2 kandidaati. ksikkandidaatidena soovi
Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised? koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks. Too näiteid megaliitilistest ehitistest! Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall
suunatud k�nekas pilk annavad edasi ajastu hoiakuid ning provotseerivad lugema selle t�paa�i tagamaid. Portree m�jub mitte �ksnes kui v��ras �ksikisik, kes j��b oma kunagistesse raamidesse, vaid kannab endas ka �ldistust tollasest inimesest, andes teosele ajaloolist lisav��rtust. T�helepanu v��rib ka kunstniku detailipeen r�ivakangaste k�sitlus, mis annab edasi materjali iseloomu, edevat kraed ja pidulikku n��birida kuuel. ****** Maalikunstnik ja arhitekt Bartholomeus van Bassen oli 17. sajandi hollandi maalikunsti arhitektuurilise �anri �ks peamisi esindajaid. Kirikute ja losside kujuteldavate interj��ride maalija. Enamiku stafaa�idest tema maalidel on reeglina teinud teised kunstnikud, sagedamini Frans Francken II, Esayas vande Velde, Cornelis van Poelenburgh ja Anthonie Palamedesz. Aastal 1639 m��rati Bassen Haagi linna arhitektiks. Bartholomeus van Basseni teosed on esindatud Amsterdami, Pariisi, Haagi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
