eeskujusid. Klassitsismi olemus ongi antiikaja jäljendamine (antiigi mõjusid oli ka renessansis). Klassitsistlik kunst rõhutab lihtsust, selgust, harmooniat, tasakaalu. Arhitektuuris on jälle tagasi sirgjoon. Suur kontrast eelnenud stiilide, baroki ja rokokooga. Kunstis valitses klassitsism umbes aastatel 1770-1830. Klassitsistlik kunst jaguneb: 27 varaklassitsism 1770-1800 28 kõrgklassitsism 1800-1830. Selle kohta on ka sõna ampiir see on eriti Vana- Rooma eeskujudest lähtunud kunstisuund eeskätt sisekujunduses, arhitektuuris, tarbekunstis. Levis eriti Napoleoni-aegsel Prantsusmaal ja Venemaal Ajalooline taust 18. sajandil täienesid teadmised antiikkultuurist. 18. sajandi keskel toimusid väljakaevamised Itaalias Pompejis ja Herculaneumis. Antiikkunsti ja kultuuri hakati pidama ideaalseks, inimvõimete tipuks. Selle käsitluse juurdumisele aitas kaasa saksa kunstiajaloolase J. J
docstxt/1291990329113625.txt
Tallinna areng takistus pärast keskaega;kasutati mantelkorstnatBernt Notke- kunstnik,teos-Surmatants,Hermen Rode-maalis niguliste kiriku altari; Renessanss:Michel Sittow-pärit Tallinnast, maalis portreesid õukondades; arhitektuur-vaekoda;Arent Passer-teos:De la Gardie hauamonument; Barokk: Narva linn oli üleni barokk olid bastionid,Pärnus Tallinna värav,Tallinnas Kadrioru loss(autorNiccolo Michetti); Rokokoo: Põltsamaa loss; Klassitsism-Tartu Ülik. peahoone; Ampiir: lihtne, ilustusteta( Riisipere mõis); Historitsism-neogootika(Sangaste loss),1798-esimene kunstinäitus; 19 saj- rahvuslik kunst :Johann Köler-lõpetas kunstiakadeemia, töötas Peterburis keisri õukonnas, maalis ka eesti talurahvast, skulptorid: August Weizenberg, Amandus Adamson(Russalka) 20.saj: Ants Laikmaa-maalis (ateljeekool Tallinnas, maja Taeblas), Kristjan Raud-söejoonistused, Kalevipoja illustratsioonid
ANTOINE GROS ,,Bonaparte Arcole sillas" ; oli Davidi lemmikõpilane ANTON STARBOPF ,,Istuv akt" ANTONIO CANOVA ,,Pauline Borghese Venusega" ; itaalia skulptor, ampiir, näitab pere halvast küljest. ARCIMBOLDO ,,Aastaajad" AUGUSTE RENOIR ,,Tantsupidu linnas" ; ,,Tantsupidu maal" ; ,,Pannkoogijahuveski" BERNINI ,,Apollon ja Daphne" ; arhitekt ja skulptor C.D.FRIEDRICH ,,Rändaja udumere kohal" ; maastiku- ja merevaated, romantsimi eelkäija CLAUDE MONET ,,Mulje. Tõusev päike" (impression. Soleil levant) ; ,,Daam aias" ; ,,Moonid" ; ,,Londoni parlamendihoone" ; ,,Sirelid" ; ,,Roueni katedraal" ; ,,Argenteuil" ; ,,Vesiroosid"
kirjalikest allikatest jne. 4. Klassitsismi periodiseeritakse Prantsusmaal kolmes etapis: 1) 1760-1790 Louis XVI stiil 2) 1790-1800 direktooriumi stiil 3) 1800- u. 1820 ampiirstiil Üldiselt periodiseeritakse klassitsismi 1) Varaklassitsism u. 1770-1800 2) Kõrgklassitsism u. 1800-1830 5. Sõnaga ampiir seostan keiserlikkust või keisririiki. 6. Tähtsamaks pean Kpaitooliumi Washingtonis kuna seal asub senat ja USA presidendi kabinet. See on maailmas üks kõige tähtsam hoone. 7. Kõige järjekindlam klassitsistlik skulptor oli Antonio Canova. Tema looming oli rokokooluku pehmuse, sarmikuse ja meelise värskusega. 8. Klassitsistlikud maalikunstnikud võtsid eeskuju skulptuuridest, eelkõige reljeefidest. Maalimislaad oli moraliseeriv ja didaktiline
Aastal. Kunst muutus tõsisemaks. Antiigi matkimist innustas Pompeji ja Herculaneumi väljakaevamised.1804 algab keisririik. Ampiirstiil jäljendas antiiki kõiges, ka mööbli ja rõivastusega. Klassitsismi põhinõueteks olid "üllas ilu ja rahulik suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Arhitektuur Klassitsismi arhitektuuris kasutati palju sambaid, kolmnurkseid viile ja kupleid, tihit kasutati sambaid majade katusel. Klassitsistlikus ja ampiir stiilis Peterburi südalinn, Helsingi südalinn, Tartu Ülikooli peahoone, mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas. Kunst Maalikunstile antiikajast eeskujude leidmisega oli kunstnikel õige suuri raskusi, sest neid peaaegu polnudki. Nii hakati ka siin jäljendama antiikskulptuuri. Tavaliselt kujutati maalidel kangelaslikke stseene antiikajast, mida aga püüti seostada oma kaasaja sündmustega. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskujuandvad
18.Miss. kirik Pariisis on täpne koopia Ateena Akropolis asuvast Parthenoni Templist? 19.Miss. linnas asuvad Brandenburgi väravad? Berliinis 20.Miss. meie naaberriigi pealinna südalinn on klassitsismi iseloom. Näide? Venemaa, Peterburg 21.Miss. ratsamonumenti peetakse kunstiajaloo üheks suursugusemaks ? autor? Vaskratsanik, ETIENNE FALCONET 22.Mis teemadel valm. klassitsismiajastu skulptorid oma teoseid? Antiikaegseid iluideaalid, tegelased antiikmütoloogiast. 23.Mida seostad sõnaga ,,ampiir"? Klassitsismi erivorm 24.Kes oli klassitsistliku maalikunsti teerajaja? JACQUES LOUIS DAVID 25.Miss. tarbekunsti esemed andsid infot antiikmaali kohta? vaasimaalid 26.Millest jutustab Davidi teos ,,Horatiuste vanne"? Kujutas auväärset Rooma patriitsi Horatiust 3 poega sõtta saatmas, neile mõõku ulatades, võtab isa neilt vande võidelda vapralt kodumaa eest. On väga lihtne, tõsine, ja patriootlikke tundeid sisendav 27.Mida klassitsistliku maali süzee ülistas
hoonete püstitamine ei nõua erilist ehitustehnikat. Arhitektidel tuli luua selliseid arhitektuurseid teoseid, mis oleksid väärilised Stalini epohhile. Nendeks olid Stalinistlikud majad soliidsed, umbes kuuekorruselised, sotsialismi-ajastu igavikulisuse sümbolid. Tavaline korter oli 2-toaline, pindalaga 55-60 ruutmeetrit. Neid kortereid iseloomustasid kõrged laed (3-3,5 m). Hiljem hakati seda stiili tundma nimetuse all totalitaarne ampiir. Tallinnas leidub taolisi kortereid Stockmanni kaubamaja lähistel. Vastavad nõuded olid ka sisustusele. Keset suhteliselt suurt tuba seisis tavaliselt küllaltki massiivne poleeritud ümmargune või ovaalne laud. Tavaliselt asetsesid selle laua ümber riidest õmmeldud katetega toolid. Laual oli reeglina kas samet- või tikitud hiina laudlina. Seina ääres seisis tume puhvet. Teine tuba oli magamistuba. 53. aastal hakkavad Venemaa suuremates linnades inimeste kortereid ehtima televiisorid.
19.Missuguses linnas asuvad Brandenburgi väravad? Berliinis 20.Missuguse meie naaberriigi pealinna südalinn on klassitsismi isel. näide? Soome pealinna Helsingi südalinn 21. Kunstiajaloo suursuguseim ja imposantseim ratsamonument ja tema autor? Vaskratsanik (Peeter I ratsamonument), mille autor on Etienne Maurice Falconet. 22.Mis teemadel valmistati klassitsimiajastul skulptuure? Juhinduti antiikaegsest iluideaalist ja mütoloogiast. 23.Mida seostad sõnaga „ampiir“? Antiikaja jäljendamist kunstis, olmes ja mööbli valmistamises. 24.Kes oli klassitsistliku maalikunsti teerajajaks? Jacques Louis David 25.Missugused tarbekunsti esemed andsid informatsiooni antiikmaali kohta? Mõned seinamaalid Pompeis, aga peamiselt antiikkirjandus ja –mütoloogia. 26. Millest jutustab Davidi teos „Horatiuste vanne“? Maal kujutab heroilist stseeni, kus kolm venda annavad oma isale, Rooma patriitsile Horatiusele, vande võidelda vapralt kodumaa eest
trükitud puuvillane kangas Kodanliku N: S-siluett, istmikupolster, revolutsiooni ja seelik, jakk Inglismaa mõju M: kuub, vest, (1780-1804) redingotmantel, inglise frakk, jalutuskepp, kaelaside, silind- riline kaabu, caraco jakk musliin, batist, popeliin madala kontsaga kerged kingad, rihmikud ja sandaalid. käekott Ampiir N: kleit (vöökoht rinna all), (19.saj. I pool) dekoltee M: spencer-jakk, frakk, vest(id), pikad/ põlvpüksid, särk, kaelaside, redingot, garrick, mantel, silinderkübar turban, tanu, kübar sall, rätik, kindad, boa, päikesevari, käekott, lehvik saapad siid, musliin, samet
eeskujusid. Klassitsismi olemus ongi antiikaja jäljendamine (antiigi mõjusid oli ka renessansis). Klassitsistlik kunst rõhutab lihtsust, selgust, harmooniat, tasakaalu. Arhitektuuris on jälle tagasi sirgjoon. Suur kontrast eelnenud stiilide, baroki ja rokokooga. Kunstis valitses klassitsism umbes aastatel 1770-1830. Klassitsistlik kunst jaguneb: 1) varaklassitsism 1770-1800 2) kõrgklassitsism 1800-1830. Selle kohta on ka sõna ampiir – see on eriti Vana-Rooma eeskujudest lähtunud kunstisuund eeskätt sisekujunduses, arhitektuuris, tarbekunstis. Levis eriti Napoleoni-aegsel Prantsusmaal ja Venemaal ampiirstiil Ajalooline taust 18. sajandil täienesid teadmised antiikkultuurist. 18. sajandi keskel toimusid väljakaevamised Itaalias Pompejis ja Herculaneumis. Antiikkunsti ja –kultuuri hakati pidama ideaalseks, inimvõimete tipuks
7. Marie-Antoinette giljotineeriti Prantsuse revolutsiooni ajal riigireetmise eest. 20 aasta pärast kaevati üles tema põrm ja maeti St.Denisei kiriku krüpti. 8. ,,Napoleoni kroonimine"-keisririigi ajastu sümbol. Üks suurejoonelisemaid grupiportreid kunstiajaloos, tegelased on kujutatud suhteliselt loomutruult, kuigi Josephine on nagu noor tütarlas, kuigi on tunduvalt vanem. Napoleon on lühike, kuid seisab teistest kõrgemal. Kunstnik kavandas ka kostüümid. 9. Ampiir-Empire tähendab prantsuse keeles keisririiki, sellest on tuletatud ampiirstiili nimi. Antiikaega hakati matkima kõiges, ka olmes. Isegi mööbel. Võidutses keiser Napoleon I valitsusaja lõpuni. 10. Eestis Tartu Ülikooli peahoone, mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas 11. Pantheon Pariisis on olulisem, kuna Kapitooliumi hoone matkib Pantheoni. 12. Plagiaadiks ei pea, kuna ampiir soosis antiikehitiste täielikku jäljendamist. Ajastu oli lihtsalt selline
Klassitsism Eestis I Sissejuhatus Klassitsism on kunstistiil (ka stiil kirjanduses, muusikas, teatris), mis võttis eeskuju antiikajast ning rõhutas · lihtsust · selgust · reeglipärasust Klassitsistlik kunst toetub ka renessansskunstile. Lääne-Euroopas valitses klassitsism ligikaudu aastatel 17701830. 1770-1800 valitses varaklassitsism, 1800-1830 kõrgklassitsism (ehk ampiir). Eestis loetakse klasssitsismi ajaks aastaid 1780-1840. Ajalooline taust Eestis: Eesti oli osa Vene impeeriumist. 18.-19. sajandi vahetus oli kiire majandusliku arengu aeg. Arenesid kapitalistlikud majandussuhted, mõisnikud olid jõukamad kui varem. Eestis oli kaks tähtsamat keskust Tallinn ja Tartu. Tartu jaoks oli oluline, et seal 1802 taasavati ülikool. Ülikooli juures asus tegutsema ka joonistuskool (=esimene kunstihariduse omandamise võimalus Eestis
sammaste jne. katmisel. IV Antiikkunsti mõjud Rooma riigi langusega antiikkunst veel kohe ei kao. Ühtteist võttis antiikkunstist üle ja arendas edasi varakristlik kunst ning Bütsantsi kunst. 8.-10. sajandil oli Lääne-Euroopas nn Karolingide renessanss, mil antiikajast võeti eeskuju. Ka romaani stiilis (10.-12. sajand) on teatud antiigi mõjud. Suureks eeskujuks oli antiikkunst renessansiajal (15.-16. sajand) ja klassitsismis (18.-19. sajandi vahetus). Klassitsismi üks haru, ampiir (eriti Prantsusmaal ja Venemaal) lausa jäljendas Vana-Rooma kunsti (Napoleoni lemmikaeg!).
sammaste jne. katmisel. IV Antiikkunsti mõjud Rooma riigi langusega antiikkunst veel kohe ei kao. Ühtteist võttis antiikkunstist üle ja arendas edasi varakristlik kunst ning Bütsantsi kunst. 8.-10. sajandil oli Lääne-Euroopas nn Karolingide renessanss, mil antiikajast võeti eeskuju. Ka romaani stiilis (10.-12. sajand) on teatud antiigi mõjud. Suureks eeskujuks oli antiikkunst renessansiajal (15.-16. sajand) ja klassitsismis (18.-19. sajandi vahetus). Klassitsismi üks haru, ampiir (eriti Prantsusmaal ja Venemaal) lausa jäljendas Vana-Rooma kunsti (Napoleoni lemmikaeg!).
*ehitised on sümmeetrilised ja blokiviisiline liigendus *üheks eeskujuks Palladio ehitised *lihtne ja suurejooneline *aitas luua suuri arhitektuuri ansambleid, mis väljast olid ilusad aga seest sisustus väga ebapraktiline *ümarkaared, kuppel- ja tsentraalehitised Sisearhitektuur- kujundus muutub dekoratiivsemaks, levinum mjanter(?) ja armastati rippuva rätiku motiivi ning trofeekimpu Direktooriumi ajastu- Malmaisoni interjöör, seinamaalingud omased Pompeile, lihtsam ja rangem Ampiir ajastu- luksuslikus ja rikkus, baldahhiin voodi, kasutatakse ära vorme, ntks kreeka vaasi kujulised urnid Ameerika Ühendriigid loodi 1775. Klassitsismi soosis president, kes oli ka arhitektuuri õppinud. On loonud ehitisi Virginias. (Virginia osariigi esinduskogu hoone ja ülikooli hoone.) 1790.aastal hakati ehitama Valget Maja- Kapitoolium. Prantsusmaa Louis XVI ajal ehitati Pariisi panteon, millest pidi saama kirik ning nüüdseks saanud Mõistuse tempel
Inventariseerimisjoonised joonised juriidiliseks vormistamiseks Arhitektuurilised oskussõnad Aatrium (pime, must) tubadega ümbritsetud pearuum, kus paiknes kolle (vanas raames). Sammaskäigu ja kaevuga eeshoov, harilikult kloostrites. Nüüdis arhitektuuris 4-st küljest hoonestatud sisehoov. Aganik väike kitsas ruum rehetoa taga või rehealuse otsas Akantus Alkoov Hispaania kaudu Euroopasse kandunud voodi, niss (puuduvad aknad) Ampiir klaritsismi erivorm. Kujunes Prantsusmaal Napoleon 1 ajal. Antresool vale ehk pealkorrus ruumide suurendamise eesmärgil Arhvivolt kaare dekoratiivselt kujundatud esikülg Arkaad sammastele toetuv kaar või kaarte rida Baas samba laiem alumine osa ehk jalam Baldahfiin hinnaline siidriie, hiljem igasugune ehisvari Balustraad balustritega toetuv käsipuu või rinnatis (granaadipuuvilja meenutav post) Barokk Itaaliakeelest tulev sõna tähendab ,,eriskummaline"
pähe". Keisririigiks muututi aga aeglaselt. Mitmed aastad kasutati ka väljendit vabariik. Napoleoni olulisim tegevus oli aga legaalsuse otsimine. Napoleon abiellus Marie-Louisega, kuna oli suur vajadus trooni pärijale. Abielust sündis poeg Napoléon Francis Joseph Charles Bonaparte, kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikest aega keiser. Napoleon kopeeris igati Vana-Roomat ning rajas uue ampiir stiili. Napoleoni tehtud reformid arendasid aga eelkõige majandust. Sõda Euroopaga/Napoleoni sõjad Esimese lahingu nimeks oli Ulmi lahing, kus pisteti rinda Austriaga. Sealt saavutas Napoleon I kindla võidu. Võiduvõti oli prantslaste väga kiire tegutsemine, et isegi venelased ei suutnud reageerida. Teine suurlahing toimus aga Inglismaaga. See lahing oli teistest väga erinev, kuna see toimus merel. Napoleon I sai selles lahingus täielikult lüüa. Admiral Horatio Nelson hävitas terve
- suurte lokkidega parukad Naised: - kaks kleiti üksteise peal - dekoltee õlgu paljaksjättev - esitükiga korsett - kapsapeasoeng Rõivastus 17.saj. lõpus, 18. saj. alguses Mehed: - vestiga ülikond, põlvedeni ulatuv saterkuub - kaelaside kravatt, palju nööpe Naised: 18. saj. - sale ja rühikas algus - kõrge traatkarkassil soeng - ühest kangast komplektid AMPIIR Varaklassitsism (1770-1800) 1700. a Materjalid ja värvid: - luksuslikud, paksud kangad - siid, musliin, samet - valge värv, tikand - 1/3 kleidi pikkusest Naised: Varaklassitsism - vöökoht rinna all - seeliku ja pihaosa suhe 1:6 - suur dekoltee - sall, boa, ridikül, sõrmedeta kindad - türbanid ja väikesed kübarad, tanu
antiigi kunstivormid ja püüti neid täiesti teadlikult elustada. Kreeka ja Rooma mütoloogia ning ajaloo teemasid kasutati ka järgmistel kunsti arenemisjärkudel, kusjuures neid kohandati valitseva maitsega. Euroopa klassitsism taotles sümmeetriat, rahu ja selgust; selle mõjul rajati eriti Prantsusmaal roomapäraseid ehitisi (ampiir). 2.1. Ornamendid Igal ajastul on omapärased kaunistusornamendid, mis sündisid neoliitikumi ajastul. Ornamente on kasutatud esemete ja ehitiste kaunistamiseks ning visuaalse terviku loomiseks. 8 Haapsalu Kutsehariduskeskus Janika Orav
KLASSITSISM (classicus parim, esmaklassiline) kunstistiil, mis ammutas eeskujusid antiikajast ja idealiseeris selle tasakaalu Perioodid: 1760-90 varaklassitsism (Louis XVI stiil) 1790-1800 direktooriumistiil 1800-20 ampiirstiil (ranged suuremõõtmelised egiptuse ja rooma mõjudega vormid) ...-1800 varaklassitsism 1800-... kõrgklassitsism restauratsioonistiil - 19.saj. Pr - kohmakam ampiir kodanlikus maitses PRANTSUSMAA Dome des Invalides (Invaliidide kuppelkirik) 1670.a. Louis XIV lasi rajada invaliididele kodu "sõjas haavata saanud sõduritele, et nood ei peaks tänaval kerjama." Kuppelkirik oli selle kompleksi teiseks kirikuks. Louis XIV stiilis. Arhitekt J.Hardouin-Mansart. (lõpetas Robert de Cotte). 1679-1706, 107m kõrgusel maapinnast. Kupli all asuvas krüptis on Napoléon Bonaparte`i haud. Napoléon suri 5.mail 1821.a. St
Cameron 1730-1815 – Katariina II(sakslane, pandi naiseks Peeter III) korraldusel Tsarskoje Selo hoonete komplekt, mille juurde kuulub ljoonia stiilis Cameroni galerii, sinna oli rajatud Tsarskoje Selo lütseum, Pavlovski loss Peterburi lähedal Quarenghi 1744-1817 – Venemaa esindusarhitekt, ermitaaźi teater, kuulus Aleksandri loss, Smolni instituudi hoone (Katariina II korraldusel) de Thomoniga 1716-1813 – algas Venemaal küpsklassitsism, ampiir, Börsi hoone Peterburis Voronihhin 1760-1814 – võimas Kaasani katedraal, inspiratsioon Peetri Rooma kirikust Zahharov 1761-1811 – admiraliteedihoone Peterburis Kazakov 1738-1812 – tegutses peamiselt Moskvas, Kremmlisse on ehitanud ühe palee ja Peetri lossi Baźenov 1737-1799 – Peterburgi Paśkovi palee, Kremmlisse ühe palee Rossi 1775-1849 – suured lossiansamblid, paleeväljak Peterburis koos Senati hoonega ja kuulsa
hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud. Klassitsismi põhinõueteks olid "üllas ilu ja rahulik suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. VENEMAAL valitses klassitsism juba 18. sajandi II poolel ja see jätkus uue sajandi esimesel veerandil. Arhitektuuris võidutsesid kompositsiooni lihtsus ja loogilisus, antiikeeskujusid järgiti veel rohkem kui varaklassitsismi ajal. Ampiir omandas paraadlikkuse ja hiilguse jooned. Kui hoonete seinad olid siledad ja vähese kaunistusega, siis rõhutati ehitiste suurust, mahtu. Peamiselt ehitati nn. ühiskondlikke hooneid (ka kirikuid), kusjuures selleks töötati välja ühtlustatud nõuded ja fassaadide tüüpprojektid. Iseloomulik oli kahe värvi kasutamine: sambad ja dekoorelemendid olid valged, majade seinad aga kas hallid või kollased. Thomas de Thomon Börsihoone .
" Arts & Crafts movement Ameerikas · Euroopas 19.saj. teisel poolel laia kõlapinna leidnud Art and Crafts liikumine jõudis ka Ameerikasse, kus 19.sajandi lõpus kodukultuuris valitses suur stiililine segadus. · Ülekuhjatuse ja stiililise segaduse tõi kodudesse üldine jõukus ja masintootmine, mis liiga järsku oli tunginud hiljuti veel päris lihtsaid asju tarvitanud inimeste ellu. · Stiilide võitluses oli valdava koha omandanud ameerikalik ampiir, mis oli omamoodi segu kõikidest Euroopa stiilidest. · Inimesed, kes olid külastanud Inglismaad, tulid järeldusele, et ka Ameerikas on vaja luua Kunsti ja Käsitöö Ühingud. · Ameerikasse kutsuti loenguid pidama Walter Crane, mille mõjutustel Ameerikas asutati enam kui 30 Art&Crafts Movement´ laadset ühingut. · Arts&Crafts Movement levimiseks Ameerikas aitas kaasa ka näitus Morris Exhibition, mis korraldati Bostonis 1883-84.
Hilisemas loomingus kasutas ta ka muid stiile, eriti gootikat. Suurejoonelisust ja paatoslikku joont kasutavasd teisedki saksa arhitektid. Näiteks Leo von Klenze, kelle paremad tööd asuvad Münchenis (Glüptoteek, Vana Pinakoteek). VENEMAAL valitses klassitsism juba 18. sajandi II poolel ja see jätkus uue sajandi esimesel veerandil. Arhitektuuris võidutsesid kompositsiooni lihtsus ja loogilisus, antiikeeskujusid järgiti veel rohkem kui varaklassitsismi ajal. Ampiir omandas paraadlikkuse ja hiilguse jooned. Kui hoonete seinad olid siledad ja vähese kaunistusega, siis rõhutati ehitiste suurust, mahtu. Peamiselt ehitati nn. ühiskondlikke hooneid (ka kirikuid), kusjuures selleks töötati välja ühtlustatud nõuded ja fassaadide tüüpprojektid. Iseloomulik oli kahe värvi kasutamine: sambad ja dekoorelemendid olid valged, majade seinad aga kas hallid või kollased.
Mehed kandsid palju habemeid. 1705 a. seati sisse habememaks. Selle alusel võis spetsiaalse tariifi eest habemeid kanda. Habememaksust olid vabastatud talupojad ja kaupmehed. Naised Jäljendasid Prantsuse moodi. Soengud valmistati metall karkassidel. Kasutati pumateid ja soenguid puuderdati. Madalama kihi naised kandsid traditsioonilist patsi. 23 AMPIIR XIX saj. Prantsusmaa XIX saj. Meeste soengud Olid lühikeseks lõigatud lokitud ja kaunilt seatud. Parukad kadusid peaaegu täielikult. Moes oli juuste loomulik värv. Soengutesse hakati kammima lahke. Nad võisid olla sirged või lahuga. Kanti bakenbaare ja väikseid vuntse. Habemeid kanti vähe. Naiste soengud Soengutes kasutati antiikseid motiive. Kohtas ka lühikesi lokitud juukseid. Soenguid kanti
jäi ka linna kaubandusliku liiklemise raskuspunkt, mida ärielu elavnedes gildide soovil ka valgustati. Kuid siis tulevad linnale keale katastroofid. Ajalooline sündmustik rahvastiku näol ei anna linnale rahu ja samuti korduvalt toimuvad tulekahjud (eriti 1708. ja 1775a. hiigla- tulekahjud, mis hävitasid linna paremad osad ja Kivisilla asemel olnud puusillad). Just selletõttu puuduvad Tartu linnasüdamel iseloomustavad keskaegsed tunnused ja, et levinud on XIX sajandi ampiir ja uuemad vormid. XIII sajandi lõpus hakkab linn vaikselt kosuma, mida kindlasti kiirendab ka 1802. a. uuesti avatud Tartu Ülikooli tegevus. Linna elanike arv on alates sellest ajast alaliselt kasvanud ja asula maa-alaliselt kui füsiognoomselt suurenedes on Tartu tänaseks saavutanud keskmise suurusega linna staatuse. Tabel 1 Tartu linnaelanike arvu kasv 1774-1922. Kui mitme Aast Elanik Juurdeka Keskmine Suhtarvulis
Prantsusmaal hakati tootma zakaarkangaid, edenesid manufaktuurid, Lyoni siiditööstus omandas ülemaailmse kuulsuse. Aastail 1800-1811 suurenes tööstuslik tekstiilitoodang kolmekordseks. Lihtne rõivastus kadus moepildist, kasutati võimalikult rohkesti luksuslikke kangaid. Ühe aastaga sai prantsuse õukonnast uuesti naistemoe looja. Õukonnarõivastus pidi keisri korralduse kohaselt olema väga luksuslik, õuedaamidel keelati kanda ühte kleiti kaks korda. Naisterõivastust mõjutas ampiir eriti tugevasti. Materjalid ja värvused. Alguses kleidid tihedast siidist või õhukestest läbipaistvatest kangastest (musliinist), sel juhul võisid olla voodriga. Kaunistuseks kuld- ja hõbeniitidega tehtud tikandid. Hiljem siid ja samet. Rõivastus värvilisem. Soosituimad pastellvärvid, vedikud ja pealisrõivad heledate kleitide juures tugevad pompeippunased, erkkollased, rohelised või violetsed. Siluett: kõrge ja sihvakas, sirget sammast meenutav kontuur. Kleidi pihaosa ja seeliku
valgusetempleid. Tema ideid ei realiseeritud kunagi üks-ühele, kuid tema projektidel ja joonistel, monumentaalsetel ja mastaapsetel ideedel oli suur mõju edasise arhitektuuri kujunemises, ta oli inspireeriv ja andis edasi julguse mängida suurte vormidega. Biblioteque natsionale: hiiglasik kaarvõlv-laega hoone 7. Ampiirstiili tunnused arhitektuuris, interjööris: Napoleoni Pariis ja Aleksander I Peterburi 19. sajandi alguses. Ampiir klassitsismi erivorm, kujunes Prantsusmaal Napoleon I keisririigi ajal, kohati püsis kuni 1830.aastani. Ranget esinduslikkust taotledes matkib Rooma keisririigi aegset arhitektuuri, seda sageli ühendades egiptuse kunsti motiividega (greifid, sfinksid, obeliskid). Levis 1800-30 peaaegu kõigis Lääne- Euroopa maades. Tunnused: rikkalikkus, paraadlikkus, raskepärasus, esinduslikkus, suursugusus, ranged ja sirgjoonelised
Lõplikult ollakse ummikus 1789, millega kutsutakse esile Generaalstaadid. Neoklassitsism Klassitsism on seotud nii kujutavas kunstis kui ka kirjanduses. Stiil jätkub peale valgustust. Ideaal on antiikajastu, eelkõige Vana-Kreeka. Eelkõige hinnati Kreeka demokraatiat. Areneb kiiresti arheoloogia, süstemaatilised väljakaevamised. Esteetiline ja poliitiline antiikvaimsus. Oluliseks muutub arhitektuur, millest areneb edasi ampiir. Ampiiri ideaaliks on Vana-Rooma. Kirjanduses tõuseb oluliseks saksa kirjandus. Üle pika aja kirjutab saksa eliit saksa keeles. Esile kerkivad Goethe ja Schiller. Saksa humanism annab tõuke ka ülikoolide arengule Majandus Hakkab nõrgenema merkantilistlik positsioon, eelkõige tänu loodusteadustele. Pos hakatakse käsitlema põllumajandust. Uueks teooriaks kujuneb püsiokratism maad ja põllumaj peeti rikkuse allikaks
varaklassitsismile kui ampiirile. chāteau-stiil (pr. 'kindlus, loss'), 19. saj. variant renessansiaegsest François I stiilist, nimetus sai selle tuntuima näite, Fontainebleau lossi järgi. Victoria stiil e. Victorian style (ingl.), Inglise kuninganna Victoria valitsemisajal (1837-1901) pms. Suurbritannias ja USA-s. viljeldud eklektiline sisekujundusstiil. Mõistega määratletakse väga pikka perioodi - V. s-l oli väga palju eeskujusid (ampiir, gootika, Louis XIV stiil, Louis XVI stiil, prantsuse renessanss jne.). Inglismaal jaotatakse Victoria stiili veel vara- kesk- ja hilisviktoriaanlikuks stiiliks. Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 13 JUUGENDSTIIL Metallkonstruktsioonide kasutamine arhitektuuris hoogustus kiiresti pärast 1851.aasta maailmanäitust. 19.sajandi lõpul andis metallurgia kiire arenemine ehitajatele veel ühe väga tugeva
seinte, sam maste jne. katmisel. Antiikkunsti mõjud Roo ma riigi langusega antiikkunst veel kohe ei kao. Ühtteist võttis antiikkunstis t üle ja arendas edasi varakristlik kunst ning Bütsantsi kunst.8.10. sajandil oli Lääne Euroopas nn Karolingide renessanss, mil antiikajast v õeti e eskuju. Ka romaani stiilis (10. 12. sajand) on teatud antiigi m õjud. Suureks e eskujuks oli antiikkunst renessansiajal (15.16. sajand) ja klassitsismis (18.19. sajandi vahetus). Klassitsis mi üks haru, ampiir (eriti Prantsus maal ja Vene maal) lausa jäljendas VanaRoo ma kunsti (Napoleoni le m mikaeg!). EGIPTUSE KUNST Egiptuse kunstile on o mased kaks iseloomulikku joont: 1) kunst on tihedalt seotud hauataguse eluga, kunsti põhiees märgiks oligi hauataguse elu sisustamine 2) kunst püsis väga pikka aega (u. 3000 aastat) muutumatuna. Arhitektuur Elamu ja lossiarhitektuur on väheolulised. Tähtsai mad on hauaehitised. Se e on seotud usuga
Taust: Valgustusfilosoofid uskusid, et mõistuspärase eluviisi eeskujud leiduvad antiikajast. Rousseau'lik demokraatia hindas Antiik-Kreeka poliitilist eeskuju (vahetu demokraatia). Algasid mitmed arheoloogilised väljakaevamised (mh Pompeij). Vana-Kreeka kunsti avastamine (renessanssi eeskuju oli Vana-Rooma). Esteetiline ja poliitiline vaimustus: ,,Õilis lihtsus ja vaikne suurus". a. Oluline oli arhitektuur: Napoleoni ajal ampiir Rooma Keisririik b. Kirjanduses: Uushumanism (1770-...) oluline Saksa aladel: nt Goethe Uus ülikooliideoloogia akadeemiline vabadus 18sajandi majandus Paljudes riikides jätkus veel merkantilism, aga 18saj hakatakse vastukaaluks väärismetallidele taas pöörama tähelepanu põllumajandusele (loodusteaduste mõju). Füsiokratism: merkantilismi vastand, mis pidas maad ja põlluharimist rikkuse allikaks ning
kodukolde jumalanna; Vestaneitsid olid tema preestritarid, kelle ülesanne oli valvata Vesta templis põlevat igavest tuld), oma aja edukamaid oopereid üldse. Tegevus toimub Vana-Rooma kesiririigis, mille võimsus ja toredus oli äsja (1804) keisriks kroonitud Napoleonile eeskujuks. Vana-Rooma kesiririigi aeg oli tollal Prantsusmaal ülimalt populaarne ja mõjutas ka moodi (rõivad, soengud, interjöörid, mööbel nn ampiir). Ooperist: vastavalt tragédie lyrique'ile suured koori- ja balletistseenid, uhke lavakujundus, efektid, aga see kõik on allutatud ooperi dramaturgiale sisu ja muusika ühtsele arengule. Olulisel kohal on kahe peategelase (Julia, kes peatselt pühitsetakse Vestaneitsiks, ja noor edukas väejuht Licinius) psühholoogiline külg, vankumine kohustuse ja armastuse vahel (iseloomulik üldse tragédie lyrique'ile juba barokis, aga Spontini muusikalised vahendid on uued). Suur
a. Suuremõisa on silmapaistvaim ja suurejoonelisim barokkstiilis loss Eestis. Hooned ehitati kohalikust materjalist - lubjakivist ja tellistest. Lossi juurde viivate teede äärde istutati alleed. Möödunud sajandi teisel poolel asub aga lossi vahetus läheduses maastikupark tiikide, vaatekünka ja sellel asuva paviljoniga. Aasad, puudegrupid, kaugemal parkmets eksootiliste puuliikidega. Riisipere (Riesenberg). 1818-1821. a ehitatud klassitsistlikus (ampiir-)stiilis sammastega mõisahoone paisjärve kaldal. Kõrgklassitsismi parimaid näiteid, sarnane Aasperega, aga esinduslikum. Terrassile paigutati suuri potitaimi. Sel ajal rajati ka inglise stiilis park, kujundati järv saartega, istutati puid ja põõsaid maalilistesse gruppidesse lossiproua näpunäidete järgi. Parki täiendati selle sajandi algul: järve kaldale eksootilised paviljonid, paadisillad, supelmajad. Kasvuhooned, lehtlad, linnumajad. (EAA, Stavenhagen, Maiste)
annaabi.ee 
