100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
45 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Karina Repetun
Õppematerjali autor
T ö ö käigus puhkenud tülis tappis Ro mulus Re muse ja lõpetus ehituse üksinda. Te ma järgi sai Roo ma ni me. Roo mast sai linnriik , mis tasapisi hakkas o ma valdusi laiendama, kasvas hilje m üle i mpeeriumiks. Roo ma ajaloo perioodid: 1. Kuningad(510e.kr) 2. Vabariik(30e.kr) 3. Keisririigi(476p.kr) Rooma vabariigi ajalugu Vabariigi perioodi algul oli roo ma endiselt linnriik , esialgu tuli h õivata apenniini ps , tuli alistada etruskid, se e õnnestus umbes 3nda sajandi keskpaigal. Sel ajal muutus vahe m ere l õunakaldal tugevaks Kartaago linnriik. Roo ma ja Kartaago s õdisid o mavahel umbes 100 aastat, üle mv õi mu pärast vahe m eres. Seda tuntakse ni me all kol m Puunia s õda. Otsustava tähtsusega olid teine Puunia sõda, kus Kartaagolasi juhtis legendaarne väepealik Hannibal
impressionistide näitusel välja pandud maalile "Impressioon. T õusev päike". Tähelepanu ja tunnustus tulid alles 1890. aastatel, kui voolu k õrgaeg oli juba m ö ödas. Impressionistlik maalikunst on m õjutanud teisigi p õhilisi kunstiliike. Mõiste "i mpressionis m" on kasutusel nii kirjandus kui muusikaajaloos, p õhiliselt prantsuse ja saksa kultuuri m õ jupiirkonnas. Impressionis mi m õjusid jõudis ka e e sti kunsti, eriti v õis seda täheldada 1930. aastatel, kui Eesti kunstnikud käisid Pariisis õppi mas. Impressionis m erineb suuresti k õikidest varase matest kunstistiilidest ja vooludest. Sellega on seletatav ka kunstipubliku esialgne v õõristus uudsete maalide suhtes. Impressionis m vastandus teravalt ametlikule, akadee milisele kunstile. Impressionistide töid ei tahetud võtta näitustele, neid ei ostetud ja se etõttu elas ena mik kunstnikke üsna kehvades oludes. Impressionistlikule maalikunstile on omane:
Sotsiaalpsühholoogia Sissejuhatus SP mõiste: ...on selle uurimine, kuidas ini me ste tunded, m õtted, sõnad ja teod on teiste ini meste poolt m õ justatud; käsitleb individuaalse käitumise ole must ja p õhjusi sotsiaalsetes situatsioonides (Allport, 1954) ...on teadus sellest, kuidas ini mesed m õtlevad üksteisest, kuidas nad m õjutavad üksteist ja kuidas nad suhtuvad üksteisesse (Myers 1993) ... on psühholoogia haru, mis uurib ini mese hinge elu ja käitumist seoses teiste ini me stega (Lehtsaar,1998) Põhimõisted: · Isiksus · Grupp · Suhtle mine Sotsiaalpsühholoogia on teaduslik uurimine: · Sotsiaalsest m õtle misest Meie ettekujutus endast ja teistest Mida m e usu me Otsustused, mida tee m e Meie hoiakud · Sotsiaalsest m õjust Kultuur ja
8. IME MAJANDUSPROGRAMM…………………………………………………....10 9. ISESEISVUSE TAASTAMINE………………………………………………….…11 10. KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………………..12 2 UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn. fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele
kehtib Vene NSVL presidendi ja Ülemnõukogu poolt valitud valitsuse võim. 19 august teatas Balti Sõjaväeringkonna ülem RESK'i nimel, et nüüdsest teostab tema võimu kolmes Balti liiduvabariigis. Boriss Jeltsini roll NSVL'i lagunemisel Nõukogude Liidu lagunemine vormistati lõplikult pärast vanameelsete jõudude ebaõnnestunud riigipöördekatset 1991 aasta augustis. Esialgu tunnustas Moskva 1950 aastal ebaseaduslikult NSV Liiduga liidetud Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust.Seejärelkaotati Venemaa presidendi Boriss Jeltsini eestvedamisel ka Nõukogude Liit kui riik. Selle asemele tekki s terve rida sõltumatuid vabriike. Venemaa aga kuulutas end NSV Liidu õigusjärglaseks rahvusvahelistes suhetes. Mida tähendavad lühendid MRPAEG e. MolotoviRibbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. Aastatel 19871988 Eestis tegutsenud oranisatsioon, mille eesmärgiks oli pakti ja selle lisaprotokollide
ISESEISVUMINE 1985. aastal alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul. Põhjuseks oli avalikustatud Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas sundis aga fosforiidikampaaniaga ametkondi kaevamisest loobuma. Tekkisid sellised operatsioonid nagu MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, loodi 1987. aastal selleks, et tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sise ja selle tagajärjed Baltimaale), ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, loodi 1989. aastal, oli esimene poliitiline erakond), EMS (Eesti Muinsuskaitse Selts, loodi 1987. aasta lõpul, oli esimene demokraatlikele põhimõtetele põhinev massiorganisatsioon), Eesti RR (Eestimaa Rahvarinne, loodi 1988. aasta keskel). EMS ja ERSP pöörasid
Grete Küppar 9.b klass Eesti taasiseseisvumine Uue ärkamisaja algus 1985.a.-Gorbatsovi ClickClick icon icon to add to picture add picture ümberkorraldused: *avalikustamine *demokratiseerimine *uutmine(turumajandus) *alkoholipoliitika Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986.aasta lõpul,kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus.Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Pilt:Fosforiidisõda 1987.aasta augustis loodi Click icon to add picture esimene poliitiline ühendus:Molotovi-Ribbentropi Click icon to add picture Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua
Ajaloo olümpaaadi konspekt. Vära,E. Tannberg,T. Lähiajalugu II. Õpik 9. klassile. Tallinn, 2004, lk. 108-118; 124-125. · Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986.aasta lõpul , kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga teisisõnu fosforiidikampaania ametkondi kaevanduse ramaisest loobuma . · 1987.aasta augustis loodi I poliitiline ühendus : Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG), selle eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid