See usk innustas saavutsutele kõikides valdkondades ( trükikunst, kirjanduskeeled, maadeavastused jne ) 14) Arhitektuuris võeti eeskujuks antiigi ehituskunst. Suurt tähelepanu osutati profaanehitistele. 15) Tunnusjoonteks said taas horisontaaljoon, ümarkaar ja sambad. 16) Lähtuti kuldlõikest 17) Antiigi eeskujul juurdus kaaristu, mille erivormiks sai lodza ( ühest või mitmest küljest lahtine, sammastele või piilaritele toetud kaarkoda) 18) Profaanarhitektuuri ehitiseks sai palazzo ( põhiplaanilt ruudu- või ristkülikukujuline fassaadiga tänava poole, keskosas siseõu sammaskäikudega) 19) vararenes. palazzode fassaadid muutusid kõrgrenessanssis rikkalikumaks. 20) Fassaade hakati liigendama taas ka vartikaalselt 21) Uueks kaunistusvõtteks balustaad (balustritest koosnev käsipuuga rinnatis) 22) Hilisrenes. ilmus kolossaalorded (sammas või pilaster läbi kahe korruse) 23) Maamajade e. Villade arhitektuuri kõrgtase 16saj.
Seintel kujutati hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist. Näib nagu tahaks hauakambrite kunst säilitada lahkunute hingede omapärast elukeskkonda. Seal oli nii naudinguid ja rõõme ja nukraid mõtteid ja surmahirmu. 14) Millises arhitektuuriharus saavutasid vanad roomlased silmapaistvaid tulemusi? Too kolm näidet VanaRooma arhitektuurist! Saavutasid edu ilmaliku ehk profaanarhitektuuri alal. Colosseum Roomas, Panteon, Caracella termid, PondduGard. 15) Millised kaks ala olid rohkem arenenud VanaRooma skulptuuris? Too üks näide" Portreed ja ajalooteemalised reljeefid. Näide: Keiser Augustuse marmormonument. Portree oli idealiseeritud. Keiser hoidis ühes käes oda, teine oli üles tõstetud. Tuunika peal oli raudrüü, mida kaunistasid reljeefid. Kõrval seisis väike Amori kuju, mis viitas jumalikule päritolule. ....................................
Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. 17. Missugust ehitusmaterjali kasutati Eestis kirikute ehitamiseks keskajal? Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi ning Lõuna-Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. 18. Nimeta Tartus XIII saj. Püstitatud kirikud. Jaan kirik 19. Nimeta gooti ajastul Tallinnasse ehitatud kirikud ja kloostrid. Oleviste kirik, Niguliste kirik, Katariina klooster, Pirita klooster 20. Mis hoone on Tallinnas profaanarhitektuuri suurejoonelisemaks näiteks? raekoda 21. Kas Rakvere kirik (pikal tn.) on romaani või gooti stiilis? Gooti stiilis 22. Mis oli skulptuuri ülesandeks gootiajastul? Skulptuuri peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine. 23. Mis andis tõuke luua gootiajastul imekauneid naisfiguure? Rüütlilüürikast alguse saanud naiskultus 24. Mille poolest peetakse kõige kaunimaks näiteks gooti stiili: Reims's katedraal – portaalidel paiknevad skulptuurid
mustriga. · Põhja Euroopas tähtsamad kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis . Norras paljud kirikud puust. Kasutati viikingite laevaehitusoskusi ja viikingite mütoloogiale viitavaid kujundeid (lohepead) ja paelornamentikat. Norra kirikud koosnevad palksõrestikust , neile löödud laudvoodrist, kõrgest katusest. Püstpalgid eraldavad lööve. · Romaani stiili profaanarhitektuuri põnevaima osa moodustavad linnused. Tähtsaimad osad müür ja tornid, müüride taga hooned.
Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Romaani arhitektuur Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Romaani stiil oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. See valitses X-XII sajandil eelkõige Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal. Ehkki romaani stiilis on palju antiigi elemente ja mõjusi, on see siiski täiesti iseseisev kunstistiil. Itaalias olid antiigi mõjud tugevad kogu keskaja jooksul....
sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Romaani arhitektuur Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Tornid Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid)
kõige küsimine, ise mõtlemine. Taheti luua midagi uhket nagu Rooma ajal oli olnud. Inimesed lugesid antiikautoreid ja kogusid antiikkunsti, laideti maha kiriku vanad tõekspidamised kaugeneti kirikust.( mitte jumalast) 4. Renessansiajastu mõtlejaid nim. humanistideks, sest tähelepanu pöördus jumalalt inimesele, hakati väärtustama inimest isiksusena polnud alaväärne olevus. Jumalat usuti endiselt. 5. Arhitektuuris suureneb ilmaliku ehk profaanarhitektuuri osatähtsus. 6. Tahvelmaal on teisaldatavale alusele( lõuend, paber jms.) maalitud teos. 7. Renessansiajastu maalidel kujutatakse loodusest lähtuvalt kõike, õpiti selgeks ruumitunnetus ja varjutamine, pühalik meeleolu ja puhtad värvid. 8. Kunstiteoste signeerimine on autori nime teosele kirjutamine. 9. Vararenessansi arhitektuuri iseloomustab see, et loobuti kõigest gootilikust. Moodi tuli kuppel , kaks madal ja lame ümarkaar sambad, pilastrid ja muud Rooma ajal õpitud
ümarhoone (ristimiskabel) ja eraldi seisev kellatorn. Veneetsias Püha Markuse kirikul oli viie kupliga tsentraalehitis. Itaalias olid kirikute fassaadid ohtralt dekoreeritud. Põhja-Euroopas on tähtsaimad romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis. Norras ehitati paljud kirikud puust ja mõnikord kasutati viikingite mütoloogiale viitavaid kujundeid. Kirikud koosnevad palksõrestikust ja neile löödud laudvoorist ja katusest. Romaani stiili profaanarhitektuuri põnevaima osa moodustavad linnused. Külmrelvade ajastul oli iga kivihoone kindlus ja linnuse tähtsamad osad olid müür ja torn. Müüride taga olid hooned. Saksamaal oli tähtis kõrge torn Bergfried. Prantsusmaa linnuste keskuseks oli peatorn donžoon ja/või aadliku eluhoone (palas).
ehitatud kõrguse ärakasutamise eesmärgil. 5. Mis on romaanika põhitunnusteks ehituskunstis? Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6–8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. 6. Romaani skulptuuri põhitunnused. Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui ka figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. 7. Romaani maalikunsti põhitunnused (miniatuur- ja monumentaalmaal). Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse vitraažikunst
Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kreeklastega saavutasid roomlased edu just ilmaliku ehk profaanarhitektuuri alal. Mida ehitati: linnakindlustused, villad, lossid, basiilikad (turu- ja kohtuhooned), termid (saunad), amfiteatrid, foorumid (väljakud, mida ümbritsesid tähtsad avalikud hooned), teed, sillad, akveduktid (veejuhtmed), triumfikaared (auväravad). Roomlased olid edukad tehnilises mõttes kasutasid järjekindlalt võlve. silindervõlv ristvõlv Ümmarguse põhiplaaniga ruume kaeti kupliga.
Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kreeklastega saavutasid roomlased edu just ilmaliku ehk profaanarhitektuuri alal. Mida ehitati: linnakindlustused, villad, lossid, basiilikad (turu- ja kohtuhooned), termid (saunad), amfiteatrid, foorumid (väljakud, mida ümbritsesid tähtsad avalikud hooned), teed, sillad, akveduktid (veejuhtmed), triumfikaared (auväravad). Roomlased olid edukad tehnilises mõttes kasutasid järjekindlalt võlve. silindervõlv ristvõlv Ümmarguse põhiplaaniga ruume kaeti kupliga.
III Romaani ajastu 10. sajand kuni 12. sajandi lõpp. Algaas Saksamaal, edasi jätkus Prantsusmaal ja Inglismaal. Peamine tunnus on SUUR LAI ÜMARKAAR. Kiviarhitektuur hakkas taastuma ja linnad hakkasid kasvama [Veneetsia, Genova, Pisa kaugkaubandus Vahemerel]. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntuid võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle järgi nimetati 19. sajandi 10.-12. sajandi kunstistiil romaani stiiliks. Kirikute peamine tüüp oli basiilika. Koorile ehitati ruumi juurde. Koori põrand oli sageli pikihoone omast kõrgemal ja seal all asus kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana. Kiriku põhiplaan meenutab mõnikord ladina risti. Basiilikate kõrval esines ka ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik o Kodakirik oli kolmelööviline nagu basiilikagi, o Kuid kesklöövi ülaosas polnud aknaid o Uksed [keskaja arhitektuuris portaalid] asusid mõnikord läänepoolses osas, sageli pikiküljel. o Lööve...
*perpendikulaarne stiil - kuni 16. saj. keskpaigani. Tuudorkaarte kasutamine. Gloucesteri katedraal, Kings College kabel. Madalmaad moodustasid ühtse terviku. Belgia gootika oli inspireeritud Prantsusmaa omast.N: Tourne katedraal ja Brüsseli ja Brücke raekojad. Itaalia. Gootistiil tuli prantsusmaalt, kujundati väga omapäraselt ringi. Romaanielemendid püsisid kaua elujõulised.N:Siena ja Firenze toomkirikud. Milano katedraal- kõige mahukam gootistiilis ehitus üldse. Itaalia profaanarhitektuuri silmapaistvamad näited on palazzod- jõuka linnakodaniku või üliku linnaelamu. Reeglina kahe, harva kolmekordne. Mõeldud ka kaitseehitisena. Reeglina oli teenistusliku otstarbega. Firenzes Palazzo Vecchio, Veneetsias doodzide palee (valitsejate palee) HISPAANIA JA PORTUGAL Gootika tõid Hispaaniasse tsistentslased. N: Toledo, Leoni ja Barcelona katedraalid. SAKSAMAA Prantsusmaalt ja Itaaliast. Ehitati hästi palju. N:Magteburgi, Kölni, Strassbouri, Freiburgi, Kulmi katedraalid.
umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. 1.0 Romaani arhitektuur Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. 1.1 Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. 1.1.1 Tornid Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele
reljeef kahe samba najale nõjatuva elukaga. Mükeene ümbrusest on leitud ka maa-aluseid kuppelhaudu, mis annavad tunnistust ehitustehnika edenemisest. Väga kõrgel järjel oli sealne tarbekunst. Vana-Kreeka arhitektuuri iseloomustus Klassikaline ajastu on kuulutatud kõige silmapaistvamaks Kreeka ajastuks. Kahjuks ei ole leitud ühtegi arhailist ega klassikalist puutumata ja kahjustuseta ehitist. Enamasti oli Kreeksd kasutusel sakraalarhitektuur, kuigi Kreeka teatrid kuuluvad profaanarhitektuuri alla. Sõna ,,teater" tuleneb kreekakeelsest sõnast theaton. Näitlejaid oli vähe: 3. Nende rollid ei olnud ka just eriti suured. Enamasti mängisid meesnäitlejad ka naisi. Näitlejad kandsid maske. 3. saj eKr ilmusid naised lavale, nendega kadusid ka maskid. Skeene garderoobi sarnane ruum. Näideldi proskenionil. Oli teatreid, mis mahutasid mõnituhat inimest, suuremad ~40 000 inimest. Antidega tempel väiksed templid, sammastega eesruum ühes otsas. Neid ehitati kõige
Sissejuhatus XVII ja XVIII sajandi alguse kunst, mida üldiselt nimetatakse barokk- kunstiks, on otseselt välja kasvanud ja arenenud renessansskunstist. Ometi on see nii mõneski suhtes renessansi vastand. Renessansi maalikunsti ideaal oli täiesti tasakaalustatud, harmooniline kompositsioon, joonte ilu ja selgus. Barokk-kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, millega käsikäes käib ülekuhjamine, vormide moonutamine nende ilmekuse tõstmise otstarbel, nende raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Renessansskunst oli lineaarne, barokk on maaliline. Barokk-kunstile on iseloomulik ka taltsutamatu tunnete avaldamise püüd, kire, paatose ja ilmekuse toonitamine; barokk on ju osalt sündinud vastureformatsiooni vaimust, mis taotles usulise entusiasmi elustamist. Barokk-stiil valitses üldiselt XVII sajandil. Sellest arenes XVIII sajandil välja rokokookunst. Rokokookunsti iseloomustab vastandina barok...
triumfikrutsifiks. Oluline on kirikus ka läänesein, mida katedraalis ehtis ideaalne vorm- roosiaken, vaikimise ja eraldatuse sümbol. Roosiaknasse paistis õhtumissa- vespri- ajal õhtupäike. Kirikuhoone külgseinte ikonograafiline sisu kajastas tavaliselt ida ja lääneseina- Kristuse ja jumal-Isa sõnumi vahendajaid apostleid ja prohveteid. Lääneseinal võis näha stseeni trooniva Kristusega peainglite keskel või viimse kohtupäeva stseeni. Eelkõige oli ilmaliku- profaanarhitektuuri areng seotud üha kiiremini kasvavate linnadega. Gootiaegsete linnade kasvu tempot iseloomustavad arvud: saksamaal XI saj eksisteerinud 200 linna asemel oli XIII saj 1000 ja XIV saj 4000. Suuremates Euroopa linnades- Gentis, Antverpenis, Brüsselis- elas tol ajal 50 000- 100 000 elanikku. Nagu enne linnust, ümbritses nüüd ka linna linnamüür, et olla vaenlase eest paremini kaitstud. Linnakodanluse rikkus ja iseteadvus leiab väljenduse avalikes hoonetes raekodades,
Merovingide ajastu sisekujundus jäi siiski veel suhteliselt tagasihoidlikuks, suurejoonelisust (ja sarnasust varakristlike pühakodadega) taotleti karolingide sakraalarhitektuuris. Ottode ajal kujunesid välja romaani basiilika põhijooned, seinapindu ja lagesid kaeti maalingutega, mis täpselt vastasid kristlikule ikonograafiale, ent moodustasid oma heledate värvide ja ornamentaalsete kaunistustega ruumis värviküllase mõjuvälja. Rohkesti oli arhitektuurset dekoori ja ornamenti. Profaanarhitektuuri näiteid säilinud ei ole. Mertovingide ajastu lossiehitusest on olemas Theoderichi paleed kujutav mosaiik, karolingide ajal ei asunud valitseja ühes kindlas paigas, vaid rändas linnast linna. Ingelsheimi Pfalz paistis silma küll suurte mõõtmetega, ent tema lähemast kujundusest andmed puuduvad. Värvid. Varakeskajal kasutatud värvidest ja ornamendist saab kõige parema ettekujutuse raamatukujunduse kaudu. Palju on kollast ja rohelist, mitmeid ookritoone, sinist ja purpurpunast. Ornament
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
EHITUSKUNST Romaani ajastu eripära avaldus kõige rohkem ehituskunstis. Juhtivaks kunstiliigiks oli arhitektuur, eriti tähtsal kohal oli sakraalarhitektuur ehk kulturistliku otstarbega arhitektuur. See domineeris ilmaliku arhitektuuri üle. Sarnaselt romaani stiilile ilmneb ka gootika omapära esmajoones katoliikliku Euroopa sakraalarhitektuuris, mis mõjutas ka teisi kunstiliike. Sakraalarhitektuuri on tänapäeval ka palju säilinud, profaanarhitektuuri aga vähe. Romaani kirikud oli suhteliselt madalad, massiivsed, paksude seintega ehitised. Rõhutatakse horisontaaljoont ning dekoratiivseid kaunistusi esineb harva. Romaaniaegsed ehitajad tundsid kaarte ja võlvide ehitust nagu varem elanud roomlased. Siiski arendasid romaanlased välja täiesti uue ja omanäolise ehitusstiili. Selle tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata ukseavade, akende ja muude ehitusosade juures
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Romaani stiili lõplik väljakujunemine oli seotud nii ristiusu leviku kui ka feodalismi tugevnemise ja kindlustumisega. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Sakraalarhitektuur. Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Eestis võib romaani stiili tunnuseid leida Saaremaal asuva Valjala kiriku fassaadil. Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel
Põhja-Euroopas on tähtsamd romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis. Norras ehitati paljud kirikud puust, kasutades viikingite laevaehitusoskusi ning mõnikord on kasutaud ka viikingite mütoloogiale viitavaid kujundeid (lohepead) ja paelornamentika. Norra kirikud koosenvad palksõrestikust, neile löödud laudvoodrist ja kõrgest katusest. Püstpalgid eraldavad lööve ja loovad mulje algelisest baiilikast. Romaani stiili profaanarhitektuuri põnevaima osa moodustavad linnused. Külmrelvade ajastul iga kivihoone kindlus, mõned pühakojad muudeti kindluskirikuteks. Linnuse tähtsamad osad müür ja tornid. Nende paigutamisel püüti arvestada looduslikke tingimusi - järske mäenõlvu, veekogusid. Müüride taga hooned. Saksamaal oli neist kõige tähtsam kõrge torn, kus tavaliselt ei elatud. Prantsusmaa linnuste keskuseks oli peatorn donzoon ja/või aadliku eluhoone (palas). ROMAANIKA KUJUTAV KUNST
eraldasid ümarakaarelised arkaadid. Empooride asemel võis olla ka trifoorium e. kitsas käik, mis oli paksu müüri sisse ehitatud, aga need võisid vabalt ka puududa.Üleminekul gootikasse on kohata ka kekslöövi neljaosalist jaotust: arkaad, empoorid,trifoorium ja valgmik. Too näiteid romaani arhitektuurist Prantsusmaal Cluny kloostri kirik. Saksamaal Wormsi katedraal. Inglismaal Durhami katedraal. Itaalias Pisa torn. Mis on romaani stiilis profaanarhitektuuri tähtsaim osa? Kirikute arhitektuur. Kuidas olid romaani ajastul omavahel seotud arhitektuur ja skulptuur? Skulptuur, seal hulgas reljeef, oli tihedalt seotud arhitektuuriga. Skulptuurid kaunistasid kirikute fassaade, portaale, sammaste kapiteele. Iseloomusta romaani skulptuuri! Peamiselt kujutati piiblistseene ja tegelasi, pühakuid. Kujutamislaad oli kohmakas, naiivne. Kuid usutundeid anti edasi väga siiralt ja ilmekalt, mis teeb tolleaegse kunsti eriti nauditavaks. Kirikute
Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntud võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja see andis 19.saj kunstiajaloolastele aluse nim 10.12.saj ehituskunsti romaani stiiliks. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe, nt ühelööviline ja kodakirik. Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. Vararomaani e Ottode ajal ehitati Saksamaal Hildesheimi toomkirik. Romaani stiili profaanarhitektuuri põnevaima osa moodustavad linnused. § 29. Romaani stiili kujutav ja tarbekunst. 10.saj lõpul valmis elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest. 11.saj alguses valmisid Hildesheimi toomkiriku pronksuksed. Ottode kunst oli piiratud levikuga, kuid 11.saj keskel hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Mõnikord katsid reljeefid peaaegu kogu läänefassaadi nt NotreDamelaGrande'i kirik Poitiers's.
Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansamblite loomisel), samuti linnade planeerimisel.
..8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. [redigeeri]Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid
Itaalias oli tugev varakristliku arhitektuuri mõju. Sellepärast oli seal tavaline kuppel. Pisa basiilikana ehitatud toomkirikul on kuppel nelitise kohal, kiriku juurde rajati ristimiskabel ja eraldi seisev kellatorn. Itaalia kirikute fassaadid olid ohtralt dekoreeritud marmoriga. Põhja-Euroopas on tähtsamaid romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis, Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis. Norras olid paljud kirikud puust, seal kasutati viikingite oskusi. Romaani stiili profaanarhitektuuri põnevaim osa on linnused, mille tähtsamad osad on müür ja tornid. Tuli arvestada loodustingimusi. Müüride taga olid hooned. Saksamaal oli tähtsaim kõrge torn, mis oli viimaseks kaitseingliks, seal ei elatud. Prantsusmaa linnuste keskuseks oli peatorn või aadliku eluhoone. o Vara-Romaani parimad näited asuvad Saksamaal. Varase romaani stiil- ottooni stiil. St. Michaeli kirik Hildesheimis (eripäraks- kaks kooriruumi(idas ja läänes), läänes-kolm torni).
Roo ma kunst on seotud valitsejatega. Roo ma kunst püüdleb rohke m toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Roo ma kunst on aristokraatlik , ametlik. Roo ma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hilje m kreeka m õjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. K õige iseseisva m ja o mapärase m oli Roo ma arhitektuur. Arhitektuur Võrreldes kreeklastega saavutasid roo mlased edu just il maliku ehk profaanarhitektuuri alal. Mida ehitati: linnakindlustused, villad, lossid, basiilikad, ter mid, amfiteatrid, foorumid, teed, sillad, akveduktid, triumfikaared. Roo mlased olid edukad tehnilises m õttes kasutasid järjekindlalt võlve. Üm marguse põhiplaaniga ruume kaeti kupliga. Roo mlased kasutasid palju kreeka arhitektuurist laenatud sambaid. Sageli neil vaid kaunistav roll. Kaunistuseks kasutati sageli ka poolsambaid ja pilastreid.
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
