5. Millisest sõnast on tuletatud mõiste ,,espressionism"? Ekspressioon väljendus(pr.k) 6. Võrdle omavahel prantsuse foove ja saksa ekspressioniste. Mis oli neil ühist ja mille poolest nad erinesid? Ekspressionistid negatiivsed emotsioonid - rahutus, maailmaalu,ühiskonnakriitika. Värvikontrastid või ,,porised" toonid, tegelased sünged, karikatuursed 7. Nimeta Saksamaal Dresdenis tegutsenud ekspressionistide rühmitus. Kes oli selle eesotsas? ,,Die Brücke" E.L. Kricher
1905 aastal Pariisis Sügissalongis näitusel. 2) Miks oli foovide rühmitusel seesugune nimi? Mis see tähendas, mille järgi pandi? Üks kunstikriitik mõtles pilklikult nimetada rühmitust foovideks (Prantsuse k. metsikud), sest värvid olid kantud lõuendile hoogsate erinevate suurustega laikudena ja need mõjusid erakordselt jõuliselt, peaaegu metsikutena. 3) Mille poolest sarnaneb foovide ja ekspressionistide looming? Mõlemad on väga emotsionaalsed ja hoogsad stiilid, tegelevad eneseväljendusega ja kasutavad enamast puhtaid värve ja värvikontraste. 4) Mille poolest erineb foovide ja ekspressionistide looming? Fovistid tahtsid väljendada rõõmu, rahulolu ja õnnetunnet, ekspressionistid kujutasid kõike aga dramaatiliselt, nende eneseväljenduse sisuks oli rahutus ja parema ühiskonna igatsus.
Kirjanduskeskne ekspressionism kestis 1910. aastast kuni Esimene maailmasõjan alguseni. Sõja-aastatel ja pärast sõda kujunes välja hilisekspressionism, mis kestis 1920-ndate aastate keskpaigani. Kirjanduskeskse ekspressionismiga võrreldes iseloomustab hilisekspressionismi suurem politiseeritus. Ekspressionismi kirjandusvoolulise laialivalguvuse põhjuseks on peetud ühtse selgelt sõnastatud programmi ja tugeva liidri või liidrite puudumist. Paljud talendikalt alustanud noorte ekspressionistide elutee katkes Esimeses maailmasõjas (Ernst Stadler, Georg Trakl, August Stramm). Sõna ,,ekspressionsim" võeti algselt kasutusele XIX sajandi keskpaiku kujutava kunsti valdkonnas, impressionismi vastandina. Ühtseks vooluks hakkas ekspressionism kujutavas kunstis, kinos, teatris ja kirjanduses koonduma 1910. aasta paiku. Ekspressionismi keskuseks kujunes Berliin. 1911 1932 ilmusid Berliinis ajakirjad Torm ja Aktsioon
Hilisem teoste sisu religioosne 5. Millisest sõnast on tuletatud mõiste ,,ekspressionism"? Prantsuse keeles 'expression' 'väljendus' 6. Võrdle omavahel prantsuse foove ja saksa ekspressioniste. Mis oli neil ühist ja mille poolest nad erinesid? Ekspressionistidele tähtis teose sisu, fovistidele tähtis ilu. Ekspressionistid rõhutavad tundeid ja meeleolusi, fovistid ei rõhuta tundeid ja meeleolusi. Mõlemad pidasid oluliseks väljendust. Ekspressionistide töödsüngemad ja negatiivsemad kui foovidel. 7. Nimeta Saksamaal Dresdenis tegutsenud ekspressionistide rühmitus. Kes oli selle eesotsas? ,,Die Brücke" (,,Sild") . Kirchner, Schmidt-Rottluff, hiljem liitus lühiajaliselt Nolde.
FOOVIDE ESINDAJAD: Henri Matisse, Raoul Dufy, Andre Derain, Maurice de Vlaminek. Foovidega algas suur muutus Lääne-Euroopa kunstis, tekkis ekspressionistlik suund. VÕRDLUS: *Mõlemad kasutasid lihtsustatud üldistatud joonistust ning teravaid värvikontraste. *Fovistid väljendasid eelkõige rahulikku õnnetunnet, rõõmu nägemisest. *Ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, mõnikord ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsus. EKSPRESSIONISTIDE ESINDAJAD: Ernst Ludwig Kirchner, Karl Schmidt-Rottluff, Emil Nolde, Oskar Kokoschka, Egon Schiele. Kubism Arenes üheaegselt foovidega. Eelkäijaks Paul Cezanne. Rajajateks peetakse Pablo Picassot ja George Baraque'i. PABLO PICASSO *20. saj kunsti sümbol ja legend. *Noorukina äratas sünnimaa kunstielus tähelepanu. *Suhtumine kujutatavasse esialgu imetlev, järgneb pettumine ja masendus. *Algusaastail teoste peateemaks inimelu sünged küljed. *Sinine periood (1901-1904) õnnetud,
sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Nad kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet. Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionistide elutunnetus on traagiline, kantud katastroofi eelaimusest. Esitatakse võikaid ja süngeid elupilte, kritiseeritakse ühiskonda ja valitsevaid olusid. Olulise rühma moodustavad ähvardavat ja ahistavat suurlinna käsitlevad luuletused. Need luuletused viivad terviktunde kaudu, suutmata haarata ja mõtestada elamuste- kogemuste paljusust inimese mina lagunemiseni. Seetõttu on ekspressionistlikus 3 luules ülekaalus surma- ja enesetapumotiivid
Pärast natside võimuletulekut kuulutati ekspressionism ,,taandarenenud kunstiks" ning paljud kunstnikud emigreerusid USA-sse. Pärast II maailmasõda tõstsid ameerika kriitikud ja kollektsionäärid ekspressionistliku kunsti taas au sisse. EKSPRESSINISMI TUNNUSJOONED Kuigi nii prantsuse kui ka saksa kunstnikud rääkisid ,,väljendamisest", oli see, mida väljendati, üsna erinev. Matisse ja teised foovid tahtsid väljendada eelkõige rahulikku õnnetunnet, rõõmu nägemisest. Saksa ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, ühiskonnakriitika ja maailmavalu. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimeste ja esemete deformeerimise teel. Nad lihtsustasid, üldistasid või lausa moonutasid joonistust, kasutasid teravaid, isegi tooreid värvikontraste (nt. sinine-oranz), või jällegi meelega tuhmiks ja poriseks muudetud koloriiti. Väga palju kasutati punase-musta kombinatsiooni. Pintslilöök
EKSPRESSIONISM Ehk Väljenduskunst Ekspressionismi ajalugu Tekkis 20ndal sajandi algul. Levis peamiselt Saksamaal. Kaks ekspressionismi lainet. Eelkäijateks võib pidada foove ja Edward Munchi ning Vincent van Goghi loomingut. Ekspressionistide eneseväljenduse põhisisu Dramaatilises valguses esemed ja inimesed. Räiged värvikontrastid ja porised värvid. Inimesed piltidel sageli jõhkrad,inetud. Sageli piltidel piin ja ängistus. Ekspressionismi üks kuntsnikke ERNST LUDWIG KIRCHNER Kuntsniku stiili tunnusteks Seotud inimeste ja tema emotsioonidega. Inimene kuulub kokku loodusega,millel on tihti ohtlik ja vaenulik värv. Sarnane foovidega,kuid olles tunduvalt kirglikum.
eneseväljendus 2. Vool Saksa maalikunstis 20.saj algul Saksa ekspressionism = saksa fovism Tegutsesid kunstnike rühmitused: · Die Brücke (Sild) Dresdenis · Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchens Ekspressinostid kujutasid kaasagset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka porteid, maastikke. Ekspressonistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse- ja pettumusmeeleolud (see on eriev foovidest). Ekspressionistidele on iseloomulik: · Hooletu, rahutu pintslikäsitlus · Vormide lihtsustamine, kohati moonutamine · Intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid Palju harrastati graafikat, eriti puulõiget. Ekspressionismile (nagu kogu moodsale kunstile Saksmaal) tegi lõpu Hitleri võimuletuleks 1933.aastal. Tähtsamad kunstnikud:
,, Avatud aken", ,,Tants", ,,Vestlus". 4. Mida tähendab ekspressionism? Millest saab alguse? Kus levib? Foovidega samal ajal algas Lääne-Euroopas kunstis uus suund, mida nimetatakse ekspressionismiks (pr.k- väljendus). Levib Saksamaal. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Nad kasutasid lihtsustatud, üldistatud või nurgelist joonistust, teravaid, isegi tooreid värvikontraste või jälle meelega ,,poriseks" ning tuhmiks muudetud koloriiti. 5. Võrrelda foovide ja ekspressionistide loomingut. Foovid tahtsid väljendada eelkõige rahulikku õnnetunnet, rõõmu nägemist. Saksa ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, mõnikord ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsus. Ühine joon oli- emotsionaalsuse kujutamine. 6. Kes rajasid kubismi? Millest saadi inspiratsiooni? Alates 1907.aastast saab rääkida kubismist. Kubismi lähtekohaks on Cezanne'i looming, eriti
seal üle šoki, mistõttu ta armeest kõrvaldati 1933. aastal nimetasid natsid tema tööd „väärastunuks” ning temalt nõuti tagasiastumist Ida – Preisimaa kunstiakadeemiast 1937 konfiskeeriti umbes 600 tööd Saksamaa muuseumidest ning need hävitati või müüdi 1938. aastal tegi ta psühholoogilise trauma tõttu enesetapu Suri 15. juunil 1938 Ekspressionism Kujutati kõike dramaatilises valguses Saksa ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, ühiskonnakriitika ja maailmavalu Lihtsustati, üldistati või lausa moonutati joonistust, kasutades teravaid, isegi tooreid värvikontraste Väga palju kasutati punase-musta kombinatsiooni Looming Kirchner kasutas tihti juhuslikke ning ebaprofessionaalseid modelle ning tema jaoks oli eelkõige tähtis spontaansus ning lihtsus, naturaalsus Tema pildimaailm on seotud inimese ja tema emotsioonidega
Ekspressionism(pr. k expression-`väljendus`).Ekspressionistide eelkäijaks oli Vincent van Gogh ja Edvard Munch, aga järjekindlalt hakkasid ,,väljendust" rõhutama just foovid.Väljenduslik kunst Saksamaal, sakslastele meeldisid pildile juurde mõeldav tähendus ja sümboolika.19 ja 20 sajandi vahetusel olid noorte kunstnike suurimateks eeskujudeks Ferdinand Hodler ja Edvard Munch, aga huvi tunti ka postimpressionistide ning Kaug-Ida ja keskaja kunsti vastu. 1905.a. ekspressionistide rühmitus ,,Die Brücke"(,,Sild") Dresdenis, mille oli Ernst Ludwig Kirchner(1880-1938) ja Karl Schmidt Rottluff(1884-1976), hiljem liitus ka Emil Nolde (1867-1956),Oscar Kokoschka(1886-1980) ja Egon Schiele(1890-1918). Enese väljenduse põhisisuks oli rahutus ,ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsus.Kõikke kujutati dramaatilises valguses.Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel, kasutasid
üldiselt nimetatakse ekspressionismiks. Selle kunstisuuna eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi. Omal moel jätkas ekspressionism ka romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid lihtsustatud, üldistatud või nurgelist joonistust, teravaid, isegi toorseid värvikontraste või jällegi meelega ,,poriseks" ning tuhmiks muudetud koloriiti. Osa ekspressionistide esimesest lainest moodusatas rühmitus ,,Die Brücke" (,,Sild"), sinna kuulusid Ernst Ludwig Kirchner, Karl Schmidt- Rottluff ja hiljem liitus lühiajaliselt ka Emil Nolde. Selle aga lõpetas jõhkralt Esimene maailmasõda. Peale sõda oli teine ekspressionistide laine väga ühiskonnakriitiline. Sünged, grotesksed , puhuti lausa karikatuursed pildid väljendavad jõuliselt maailmavalu, ängistust ja leina, põlgust ühiskonna vastu.
Emil Nolde (sünninimi Emil Hansen; 7. august 1867 15. aprill (1956) oli saksa maalikunstnik. Emil Nolde kuulus ühe esimese liikmena ekspressionistide rühmitusse Die Brücke 1906 aastal.Emil Nolde oli lihtrahvaga poeg, kes elavasid Schleswig rannikul Saksamaal (Taani piiri ääres). Emil Noldet peetakse üheks kõige silmapaistvamaks ekspressionistlikku maalikunstnikuks. Portreed mängivad olulist rolli kunstniku loomingus, eriti tema varajasel loomeperioodil. Nende aastate jooksul, mil Nolde kunsti laagerdus, oli ta rikastatanud uuenduslikku jõudu, mis inspireeris hiljem kunstnike. (20 saj) 21. aastasena kolis ta Müncheni
Kunstis autodidakt Esimesel loomeperioodil tume koloriit, sotsiaalsed teemad 1880ndate keskel Pariisi viibides tutvus moodsa kunsti ja kunstnikega Vincent van Gogh, "Kartulisööjad" (1885) Vincent van Gogh, "Päevalilled" (1888) Vincent van Gogh Alates 1888 asus Arles´i, kus lõi suurema osa loomingust Provance´i maastikud, linnavaated, korduvad motiivid 1890 haiglas jätkas intensiivselt maalimist Vaba pintslitõmme, intensiivne, särav värv Ekspressionistide eelkäija Vincent van Gogh, "Öine kohvik" (1888) Vincent van Gogh, "Tähine öö" (1889) Vincent van Gogh, "Autoportree äralõigatud kõrvaga" (1889) Vincent van Gogh, "Kirik Auvers´is" (1890) Paul Gauguin (1848-1903) Prantsuse maalikunstnik ja graafik Autodidakt, vahetas börsimaakleri karjääri kunstniku oma vastu Alates 1886 suhtles Bretagne´is Pont-Aveni koolkonna/kunstnikeringiga Impressionismilt liikus nn. süntetismile,
Elulugu 1909. aastal lõpetas Ado Vabbe Narva linnakooli. 19111913. aastatel õppis Vabbe Münchenis Anton Azbe kunstikoolis. Algul õppis ta ettevalmistusklassis ning seejärel professorite Weinholdi ja Eisengräberi juures. Lisaks võttis ta joonistustunde ja käis ka skulptuuriklassis. München mõjus noore kunstniku arengule väga soodsalt. See linn oli Euroopa kunsti süda: algul juugendi, seejärel Pariisi foovide liikumise ning Dresdeni ekspressionistide mõjutusel, ka ekspressionismi keskus. 913. aasta algul sõitis Vabbe kodumaale. Sama aasta novembrist järgmise aasta märtsini viibis noor kunstnik Helsingis. 914. aastal eksponeeris Vabbe Eestis oma abstraktseid töid. 1914. aastal käis reisil Itaalias kunstivaradega tutvumisel. 19151916. aastatel töötas Moskvas. 1917. aastast oli ta joonistusõpetaja Narva Kreenholmi vabrikukoolis. 19181919. aastatel oli Tallinnas Westholmi gümnaasiumis ning kunstihariduse
Kurt Vonnegut ,,Sinihabe" Aeg ja tegevuskoht: ilmselt 1980-ndad USA-s, Californias. Peategelase enda eluaastad olid 1916- 1988. Tegelaste iseloomustus: · Rabo Karabekian 71 aastane üksik armeenia päritolu ameeriklane, kes omab suurimat abstraktsete ekspressionistide maalikogu. Tal on majamuuseum, kus ta ise esineb kuraatorina. Kaotas II maailmasõjas silma. · Circe Berman kirjanik, kes kirjutab Polly Madisoni nime all. Tal on ravimisõltuvus. Sealt ka tema äärmiselt pealetükkiv, energiline ja impulsiivne meeleolu kui ta on ravimite mõju all. · Paul Slazinger vaene II maailmasõja veteran, kes käib tihti Rabo juures. Vanad sõbrad. Tegeleb ka kirjutamisega, kuigi pole pooltki nii kuulus kui Circe.
FRANZ MARC Franz Marc sündis 8.veebruar 1880 Saksamaa linnas Münchenis ja suri 4.märts 1916.Ta oli üks peamisi maalikunstnikke ja Vabagraafikute Ühenduse liige.Ta oli ,,Blue Rider" asutajaliige. Tema isa,Wilhelm,oli erialane maastiku maalija ja ema Sophie oli range Kalvinist.Aastal 1900 asus ta õppima Kaunite Kunstide Akadeemiasse.Aastal 1903 ja 1907 veetis ta aega Prantsusmaal,eriti Pariisis,kus ta külastas linna muuseume ning kopeeris seal palju pilte.Pariisis puutus ta palju kokku kunstnike ringkkondadega,kes tõid teda kokku paljute teiste kunstnikega,sealhulgas Sarah Bernhardt ja ta avastas enda jaoks tugeva afiinsuse Vincent van Goghi töödelt. Sel perioodil on Marcil olnud palju tormilisi suhteid,sealhulgas aastaid kestnud afäär koos Annette von Eckardtiga.Marci jaoks oluline sõprus oli August Mackega aastal 1910.Aastal 1911 asutas ta Der Blaue Reiteri kunstnike ringi koos Macke,Vassili K...
Ekspressionism.Graafika Die Brücke (eesti keeles "sild") Saksa ekspressionistide rühmitus Dresdenis Loodi 7.juunil 1905. aastal ja eksisteeris 1913.aastani Ühingu moodustasid neli noort athitektuuritudengit (Ernst Ludwig Kirchner, Fritz Bleyl, Erich Heckel ja Karl Schmidt-Rottluff) Aastal 1906 sõnastas Ernst Ludwig Kirchner ühenduse programmi. 1912 aastal osales Die Brücke rühmituse Der Blaue Reiter teisel näitusel Münchenis Ühingu eesmärgiks oli välja töötada ühine stiil, järgijaskonna leidmine ning ühiste näituste korraldamine
* levinuimad olid natüürmordid Kunstnikud: * Pablo Ruizi Picasso * Juan Gris * Georges Braque Ekspressionsim 1905-1920 algatajateks said 1905. aastal Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke ('sild'), Ernst Ludwig Kirchner ning Müncheni grupi Der Blaue Reiter ('sinine ratsanik') ümber koondunud kunstnikud. Der Blaue Reiter (saksa Sinine Ratsanik) oli kunstnike ühendus Saksamaal 20. sajandi algul. Der Blaue Reiter oli Die Brücke kõrval tähtsaim ekspressionistide rühmitus. Rühmitus loodi Münchenis 1909. aastal Alexej von Jawlensky ja Vassili Kandinsky poolt. Vassili Kandinsky piltidel kordunud motiiv sai Der Blaue Reiteri sümboliks. * jõhkra ilmega inimesed * sisepiin ja traagika * teravad tööd, lõõmavad värvikontrastid * fantastika ja usumüütika Kunstnikud: * Otto Dix * Emil Nolde * Ernst Barlach Futurism 1909-1914 * vanad traditsioonid hüljati * imetleti tehnikat ja linnlikku elulaadi * eredad ja erksad värvid Kunstnikud:
Kuidas muutsid teaduse ja tehnika saavutused ja uued kunstivoolud 20.saj. alguses inimeste mõttemaailma? 20. sajandi alguseks loetakse aastaid 1900-1914. Sel ajal suurenesid palgatööliskonna õigused, tänu millele said paljud neist üpris jõukaks ning nad võisid endale suuremaid kulutusi lubada. Toodangu hulk suurenes märgatavalt, kui kasutusele võeti mõningaid tehnilisi uuendusi. Seetõttu hakkas inimeste mõttemaailm kiiresti muutuma. Üks olulisemaid uuendusi oli tööpinkide valmistama hakkamine. Selle võttis kasutusele Henry Ford oma autotehases, tänu millele valmisid autod mitmete päevade asemel 12 tunniga. Selle abil oli võimalik paisata müüki mitu korda rohkem autosid kui varem ning ka odavamalt, mistõttu suurenes ka autode ost. See kõik tähendas, et inimesed hakkasid endale suuremat luksust lubama. Ka lennundus arenes. Algselt küll ainult mõne-sekundilised lennud Zeppelini ja ve...
Fourth level eesmärgil esemeid ja inimesi. Fifth level Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust. Osa ekspressionistide esimesest lainest Click to edit Master text styles moodustas 1905. aastal rühmituse Second level "Die Brücke" (tõlkes Third level "Sild "). Rühma kuulusid Fourth level Ernst Ludwig Kirchner (1880-1938) Fifth level algatajana, Karl Schmidt-Rotluff (1884-1976) ja teisi kunstnikke, lühiajaliselt ka Emil Nolde (1867- 1956). Ekspressionismi esimese laine
· tihti tume(must) kontuurjoon · värvid lõuendil suurte laikudena 2.Rühmituse juhiks oli Henri Matisse , keda hindasid kõrgelt prantsuse vastupanu liikumisest osavõtjad ja kelle töödest on tuntumad Tants ja Peterburis Ermitaazis eksponeertav Punased kalad, mida nõuavad tagasi tema pärijad. 3. "Ilus" oli saksa Ekspressionistide arvates sõimusõna pildile ja "Die Bürcke" kunstnikud: Ernst Ludwig kirchner ja Karl Schmidt-Rottluff püüdsid oma kunstiga inimest ja ühiskonda äratada, vapustada, suunata ja õpetada tema tundeid 4.Kubismi arengus eristatakse kolme perioodi: · 1906-1908 Cezanne´ilik etapp, kerge geometriseerimine
a klass Tallinn 2017 11.novembril käisin KUMUs vaatamas näitust „Saksamaa metsikud. Die Brücke ja Der Blaue Reiteri ekspressionistid“. Näitus pakkus võimalust kohtuda kahe 20. sajandi alguse keskse kunstirühmituse väljapaistvate teostega. Ernst Ludwig Kirchneri, Emil Nolde, Vassily Kandinsky, August Macke, Franz Marci, Alexej von Jawlensky jt kunstnike loomingu kaudu seadis näitus fookusesse ekspressionistide uuendused kunstimaailmas. Ekspressionistid pühendusid suurte üldiste teemade nagu „inimene“ ja „kõiksus“ omavaheliste suhete uurimisele läbi erinevate ja sügavalt isiklike kunstitehniliste vahendite. Die Brücke oli Saksa kunstnikerühmitus, millele pandi alus 1905. aastal Dresdenis. Brücke kunstnikud seadsid esikohale mitte enam nägemismulje ja idüllilised teemad (nagu enamasti impressionismis), vaid soovisid kõneleda inimese sisemaailmast, mis on täis vastuolusid,
20. sajandi alguses hakkas foovide mõjul Lääne-Euroopas tärkama ekspressionism (prantsuse keeles expression väljendus; ladina k expressio väljapigistamine) stiil, mis annab edasi kõrgendatud tundlikkust läbi värvide, joonistuse, ruumi, mastaabi, vormi, tundeküllase ainese moonutamise või nende kombinatsioonide. Enim seostatakse ekspressionismi just Saksamaaga. Ekspressionismi väljakujunemisel olid tähtsad Paul Cézanne [hääldus pol sezann] (1839-1906), Paul Gauguin [pol go'gä(n)] (1848-1903), Vincent van Gogh [vä(n)'sa(n) fan gog; hollandipäraselt vint'sent fan hoh] (1853-1890), Edvard Munch [edvard munk] (1863-1944), Ferdinand Hodler (1853-1918), James Ensor (1860-1949), kes vastandasid looduse jäljendamisele kunstniku tunnete väljendamise. Mõjutusi said saksa ekspressionistid ka prantsuse ,,metsikutelt" eesotsas Henri Matisse'iga [a(n)rii ma'tiss] (1869-1954). Nagu fovismigi, oli ka selle liikumise puhul tegemis...
maalil. Kasutati üldistatud ja nurgelist joonistust, teravaid värvikontraste või hoopis segati värvid "poriseks". Nad lihtsustasid, üldistasid või lausa moonutasid joonistust, kasutasid teravaid, isegi tooreid värvikontraste (nt. sinine-oranž), või jällegi meelega tuhmiks ja poriseks muudetud koloriiti. Väga palju kasutati punase-musta kombinatsiooni. Pintslilöök oli järsk ja äge, mis muutis maali pinna faktuurseks. Inimene on saksa ekspressionistide töödes sageli jõhkra ilmega, mille taga aimdub sisemine piin ja traagika. Häbenemata toodi vaataja ette kehaline ja moraalne viletsus, nad väljendasid selgelt erootikat ja surma. Maaliti müstilist temaatikat, keskenduti enam figuurile kui esemetele. Tegelased asetati esiplaanile, kompositsioon oli sageli tasakaalust väljas. Üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste 10 detailide moonutamisele või suurendamisele. Inimest ümbritsev loodus
1901.aastal Van Gogh-i mälestusnäitus Ekspressionism (väljendus, eneseavaldus) Kunstnikerühmitus ,,Die Brücke" Saksamaal oli kunstivoolu loojaks Rühmituse liikmed vastandasid looduse jäljendamisele kunstniku tunnete jäljendamise. Ernst Ludwig Kirchnes Põhimõtteliselt olid kunstnikud samadel seisukohtadel kui fovidki. Vahe seisnes selles, et fovistid tahtsid vaatajat rõõmustada, aga ekspressionistid andsid edasi maailma valu. Ekspressionistide kunst oli ühiskonna kriitiline ning nad ei taotlenud oma tööle välist ilu Kubism (geomeetriline kunst) Loojaks Pablo Picasso, Hispaania Futurism Kunstistiil sai alguse Itaaliast. Selle stiili kunstnikud ei tahtnud maalida minevikku, tähtis oli tulevik. Futurism kui programm sündis varem kui sellele vastav kunst. Futuristid esitasid oma plaane nn. manifestidena rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses.
Elurõõm, 1906a., Henri Matisse Tants, 1910a., Henri Matisse Ekspressionism euroopa kunstisuund, mis näitas kunstniku emotsionaalse seisundi, mitte nii väga reaalsust. Arengu tippu eks. sai XX saj alguses, eriti Saksamaal ja Austrias. Ekspressionism tekkis I maailma sõda reaktsioonina. Traumeeritud põlvkond nägi reaalsust hirmude, pettumuste priisma kaudu. On levinud valude ja hüüete väljendamine. Hitler keelab ekspressionismi, arvates selle degeneratiivseks kunstiks 1970tel huvi ekspressionistide vastu tõused ja ainuke ekspressionist kes sai selle ajani elada on Kokoschka. Esindajad : Ernst Ludwig Kirchner, Emil Nolde, Oskar Kokoschka Teosed : Istuv Tüdruk, 1910a., Ernst Kirchner Tants ümber kuldvasika, 1910a., Emil Nolde Ristilöömine, 1912a., Emil Nolde Surm ja naine, 1915a., Egon Schiele 6. KUBISM JA FUTURISM Kubism on modernistlik kunstisuund, mis sündis XX sajandi alguses Prantsusmaal. Kubistid
hingeseisundit. Kujutavas kunstis avaldus ekspressionism väga äärmuslikult ja süngelt: porised värvitoonid, deformeerunud inimkujud ja esemed, inetus. Mina arvan, et selline kujutusviis mõjus inimestele, läks neile korda. Tavaliselt jäävad ju meile ikka meelde negatiivsed läbielamised, nii ka siinkohal. Selline kunstnike ausalt ja valusalt ühiskonna puudustele vajutamine tõmbas inimeste silme eest loori ja pani neid aktiivselt mõtlema ning kaasa elama ümberringi toimuvale. Kuna ekspressionistide töödes oli selge sõnum, et tuleb vabaneda sotsiaalsetest piirangutest, siis õhutas see inimesi kindlasti teatud KG 20.09.08 Karin Kilumets 12b määral protestima, kasvõi omaenda hinges. Samuti peegeldas eksperssionism hästi sajandi alguses valitsenud ebamäärast ärevust Euroopas. Ka teised kunstivoolud, näiteks uudsust taotlev juugendstiil, aitasisd inimesel vaadata tulevikku. Olenevalt inimesest,
Michael Balcon andis Hitchcockile võimaluse teha oma esimene film "The Pleasure Garden" 1925. aastal. Filmi reklaamimise läbikukkumine ohustas Hitchcocki paljulubavat karjääri. Hoolimata sellest tegi Hitchcock debüüdi oma esimese thrillerfilmiga "Üürnik" (The Lodger: A Story of the London fog). Film esilinastus Suurbritannias jaanuaris 1927. aastal, seda reklaamiti palju ja ka kriitikud kiitsid. Nagu paljud Hitchcocki varasemad tööd, oli see film mõjutatud ekspressionistide tehnikast, millega ta ise Saksamaal tutvus. See oli tema esimene Hitchcockilik film. 3 Tulenedes ,,Üürniku" edust alustas Hitchcock oma reklaamimist meedias. Ta palkas publitsisti, kes propageeris tema reputatsiooni, kui üht Briti filmitööstuse tõusvat tähte. 2. detsembil 1926 abiellus ta oma assisdendi Alma Revillega ja 1928. aastal sündis neile tütar Patricia
väljendust. · Erinevalt impressionismist, kus jäädvustatakse muljeid, on ekspressionismis oluline kunstniku enda mõte a tunnete väljendamine. · Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks roovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi · Enamasti kasutatakse terminit ,, ekspressionism ,, saksa väljenduskunsti kohta . Saksa ekspressionism Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid. · Saksa ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, ühiskonnakriitika ja maailmavalu, parema ühiskonna igatsus. Erinevus impressionismiga · Erinevalt impressionismist, kus jäädvustatakse muljeid on ekspressionismis oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine · Ekspressionism on ennekõike linnakultuuri avaldusirdumine loodusest ( mis oli pakkunud elatist ) , tasakaalutus. Teemad, mida ekspressionism kajastab
XX saj. Algus-muutuste aeg Juba 19. sajandil hakkas teadus tegema suuri edusamme, 20. sajand lisas aina hoogu juurde. 20. Sajandi alguseks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Jõudasalt arenes ühiskond, inimeste maailmapilt, teadus kunst ja muud eluvaldkonnad. Levis imerialistlik maailmapilt ning riigid muutusid globaliseerumise tõttu üksteisest aina sõltuvamaks. Väga jõudsalt arenes ning muutis inimeste elu tehnika areng. 20. Saj. Alguses käivitas Henry Ford oma autotehases esimesed konveierid, millega lühendati autode valmistamisaega. Sellega hakati autosid ka igapäevaelus rohkem kasutama, sest nüüd said ka vaesemad inimesed endale autot lubada. Olulise hüppe tegi lennundus, alustades Ferdinad Zeppelini õhulaevast ning vendade Wright-ide 12 sekundilisest lennust kuni Louis Brelot lennuni üle La Manche'i. 1895. Aastal valmis Marconi esimene raaidosaade ning ...
Michael Balcon andis Hitchcockile võimaluse teha oma esimene film "The Pleasure Garden" 1925. aastal. Filmi reklaamimise läbikukkumine ohustas Hitchcocki paljulubavat karjääri. Hoolimata sellest tegi Hitchcock debüüdi oma esimese thrillerfilmiga "Üürnik" (The Lodger: A Story of the London fog). Film esilinastus Suurbritannias jaanuaris 1927. aastal, seda reklaamiti palju ja ka kriitikud kiitsid. Nagu paljud Hitchcocki varasemad tööd, oli see film mõjutatud ekspressionistide tehnikast, millega ta ise Saksamaal tutvus. See oli tema esimene Hitchcockilik film. 3 Tulenedes ,,Üürniku" edust alustas Hitchcock oma reklaamimist meedias. Ta palkas publitsisti, kes propageeris tema reputatsiooni, kui üht Briti filmitööstuse tõusvat tähte. 2. detsembil 1926 abiellus ta oma assisdendi Alma Revillega ja 1928. aastal sündis neile tütar Patricia
3) Saksa ekspressionismi eripära on see, et neile meeldis pildile juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. 4) Osa ekspressioniste moodustas 1905. aastal rühmituse ''Die Brücke'', linnas nimega Dresden . 5) Juhtivad saksa ekspressionistid on Ernst Ludwig Kirchner , Karl Schmidt-Rottluff ja Emil Nolde . 6) Kuulsad austria ekspressionistid on Oskar Kokoschka ja Egon Schiele . 7) Kui foovid ja Henri Matisse väljendasid rahu ja rõõmu, siis saksa ekspressionistide looming oli rahutus, mõnikord ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsus. Nad kujutasid kõike dramaatilises valguses 8) Saksa ekspressionistid deformeerisid inimesi ja esemeid oma töödes. 9) Nad armastasid teravaid, isegi tooreid värve. 10) Inimesed saksa ekspressionistide töödes on sageli sünge ja karikatuurse ilmega. 11) Ekspressionistide meelest oli ka ühiskond ja inimesi ümbritsev loodus ärev ja pingestatud
Kasutati ka meelega poriseks ning tuhmiks muudetud koloriiti. Inimeste näod maaliti tihti jõhkra ilmega, mille taga võib aimata sisemist piina ja traagikat. Ekspressioniste ei huvitanud eriti harmoonia, dekoratiivsed väärtused ja maaliline ilu. Just see eraldabki neid prantsuse foovidest. Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus niihästi naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik- sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Osa saksa ekspressionistide esimesest põlvkonnast moodustas 1905. aastal Dresdenis rühmituse "Die Brücke", mis tähendab silda. Rühma asutamise idee tõstatas Ernst Ludwig Kirchner(1880-1938). Siia kuulusid veel Erich Heckel(1883- 1970) ja Karl Schmidt-Rottluff(1884-1976), hiljem liitusid ka Max Pechstein ja lühiajaliselt Emil Nolde. Nad elasid ja töötasid mõnda aega koos, jagades isegi kasinat sissetulekut. "Brücke" -rühma kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga.
a levinud modernistlik vool. Keskus oli Berliinis. Neil oli 2 ajakirja Torm ja Aktsioon. Tähtsaimad esindajad on saksamaalt Georg Heym, Austriast Georg Trakl, sakslane Johannes Becker. Loomingus kujutatakse autori suhet maailmaga, originaalne ja kujundlik keelekasutus ja traagiline elutunnetus., katastroofi eelaimus. Tunnused: kasutavad hüüatusi, eluheidikuid, kerjuseid, vaeseid, tehnika rõhub inimest ja linn on saatanlikult elustunud ja ähvardav. Inimene on ekspressionistide meelest üksildane , võõrandunud ja kadunud halli massi.* Teostes on surma ja enesetapu teema, mõttetuse ja jõuetuse tunne. IMS muutis eksp. Loomingut ja lisandus sõja teema-kujutati sõja negatiivsust, hävitavat mõju ja inimesi kutsuti ülesse olema moraalsemad ja paremad. Kasutati ja religioosseid sümboleid piiblist. + näidendites ei pandud tegelastele nimesid, vaid olid nagu isa, poeg jne. GEORG ORWELL Sündis inglise riigiametniku perekonnas Indias
htm) Foovidega algas uus suund Euroopa kunstis, mida nimetatakse ekspressionismiks . Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi .Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant imub piina ja ängistust. Osa ekspressionistide esimesest lainest moodustas 1905. aastal rühmituse "Die Brücke" (tõlkes "Sild "). Rühma kuulusid Ernst Ludwig Kirchner (1880-1938) algatajana, Karl Schmidt-Rotluff (1884-1976) ja teisi kunstnikke, lühiajaliselt ka Emil Nolde (1867-1956). Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda. Sõja üle elanud kunstnikud nägid varasemas loomingus lausa prohvetlikku ettekuulutust ja nii ongi ekspressionismi teine laine väga ühiskonnakriitiline
harmooniliselt ja elegantselt. Must-valget pritsitud ja kriibitud nüansirikast kunsti on teinud ka Henri Michaux. Henri Michaux Pariisi informalismi tüüpiline joon-spontaansuse allutamine maitse kontrollile-on omane ka Kanada prantslase Jean-Paul Riopelle'i loomingule. Ka tema tööd on dekoratiivselt meeldivad, kuid vähem jõulised ja palju kiiremini enesekordusesse jõudvad kui USA abstraktsete ekspressionistide loomingus. Jean Paul Riopelle Jean Paul Riopelle ''sans titre'' Mõned kunstnikud tegid panuse juhust soosivale loomemeetodile ja tehnikale või otsisid uusi, vängemaid materjale pildi tegemiseks. Georges Mathieu näiteks ei loobunud ,,ideega" pildist, vaid vastupidi deklareeris, et tema teosed on lausa literatuurse tähendusega ja andis neile pealkirju, mis viitasid lahingutele või muudele sündmustele Prantsusmaa keskaja ajaloos
- hele figuur öisel taustal. Grünewald on omapärane kuju kunstiajaloos Düreri kaasaegne, ei lasknud ennast mõjustada murranguaja vooludest, püüdis suurejoonelise, ideaalse ilu poole. Meeleolu gootipärane kuhjatud ornamentika; joonistus nurgeline, sageli lausa puudulik ja ebakorrektne. Figuurides ei taotle ta monumentaalsust, vaid deformeerib meelega kehavorme. Tema loodustunnetus on hilisgootika müstikaga toonitatud äärmuseni viidud naturalism. Teda peetakse ekspressionistide eelkäijaks, just tänu värvide kompositsioonile. LUCAS CRANACH vanem (1472-1553) Cranachi üks parimaid töid on ,,Puhkus põgenemisel Egiptusse" (1504) küps laad, värskus ja luulelisus, stseen on asetatud kohalikku maastikku (saksa kuusemets). Omased tugevad ja harmoonilised värvid, jõuline ja realistlik laad. Samuti on ta ka tunnustatud portretist teravad ja eluliselt karakteriseeritud portreed ja joonistused.
• Tegemist polnud põlvkonnaga, kuid ometi kujunes selest selgesti äratuntav kirjandusvool • erinesid nii soomerootsi lüürikutest kui ka Soome üldisest luule suunast • Soomerootsi modernistide ühised jooned: vaba rütm, lõppriimist loobumine, uus kujundikasutus, sõnavara muutumine, aineala laienemine, vormi muutumine Edith Södergran (1892-1923) • Oli õppinud Peterburis saksakeelses koolis • Tundis prantuse sümbolistide, vene futuristide ja ekspressionistide loomingut • Dikter, “Septembrilüüra”, “roosialtar” “Tulevikuvari”, • Kui oli raskelt haige ja elas viletsates tingimustes, oli tema luule täis enesekindlaid ja võidurõõmsaid hüüdeid Elmer Diktonius (1896-1961)-proosarunot, aforismid • oli õppinud marksistlikku kunstiteooriat ja teadis samuti saksa ekspressioniste • Ta arendas oma stiili kiireks ja täpseks nagu hästitreenitud poksija löögid
Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust. Osa ekspressionistide esimesest lainest moodustas 1905. aastal rühmituse "Die Brücke" (tõlkes "Sild "). Rühma kuulusid Ernst Ludwig Kirchner algatajana, Karl Schmidt-Rotluff ja teisi kunstnikke. Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda. Sõja üle elanud kunstnikud nägid varasemas loomingus lausa prohvetlikku ettekuulutust ja nii ongi ekspressionismi teine laine väga ühiskonnakriitiline. Sünged, grotesksed
Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust. Osa ekspressionistide esimesest lainest moodustas 1905. aastal rühmituse "Die Brücke" (tõlkes "Sild "). Rühma kuulusid Ernst Ludwig Kirchner algatajana, Karl Schmidt-Rotluff ja teisi kunstnikke. Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda. Sõja üle elanud kunstnikud nägid varasemas loomingus lausa prohvetlikku ettekuulutust ja nii ongi ekspressionismi teine laine väga ühiskonnakriitiline. Sünged, grotesksed
Esteetilise asemel kerkib sõja järel esile eetiline. Ekspressionismi iseloomustab inimese-paatos, üleskutsed ja hüüatused, üldistusjõulised tegelased, kes väljendavad inimeste võrdsust. Ekspressioniste iseloomustab (nagu futuristegi) uuenemispüüd. Luuletaja pidi aitama sisemisel tõel oma vaimu jõul väliseks reaalsuseks saada. Nad kasutavad religioossele müstikale iseloomulikke kujundeid, piiblimotiive. Hinge revolutsioon toob kaasa poliitilis-ühiskondliku revolutsiooni. Ekspressionistide märksõnadeks on ,,muutumine", ,,uuenemine", ,,ühiskonna taassünd" elu ja kunsti uue ühtsuse läbi. Kunst peab muutuma eluks, mitte seda peegeldama. Hilisekspressionistlik looming oli poliitikast mõjutatud. Paljud saksa luuletajad rääkisid natsionaalsotsialismist oma loomingus esialgu hästi. Nende, kes hiljem mõistsid, milles ideoloogia seisnes, looming keelustati. Sürrealismi eelkäija oli dadaism. Sürrealism sai alguse 1919 Prantsusmaal, kui dadaism sürrealismiks kujunes.
3) Saksa ekspressionismi eripära on see, et neile meeldis pildi juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. 4) Osa ekspressioniste moodustas 1905. aastal ,,Die Brücke" , linnas nimega Dresdenis . 5) Juhtivad saksa ekspressionistid on Ernst Ludwig Kirchnen , Emil Nolde ja Karl Schmidt- Rottluff. 6) Kuulsad austria ekspressionistid on Egon Schiele ja Oskar Kokoschka . 7) Kui foovid ja Henri Matisse väljendasid rahu ja rõõmu, siis saksa ekspressionistide looming oli rahutu, mõnikord ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsuses. 8) Saksa ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides inimesi ja esemeid oma töödes. 9) Nad armastasid tooreid värvikontrste või jällegi meelega ,,poriseks" ning tuhmiks muudetud koloriiti. värve. 10) Inimesed saksa ekspressionistide töödes on sageli sünge ja karikatuurse ilmega.
.......................................................................................... 9 PÄEVALILLED...................................................................................................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................... 11 2 ELULUGU Vincent van Gogh kes on üks olulisemaid moodsa kunsti teerajajaid - ekspressionistide e. väljenduskunstnike peamine eelkäija sündis 30. märtsil 1853. aastal Hollandis Põhja- Barabanti provintsis Groot-Zunderti külas. Talle pandi sama eesnimi kui aasta varem surnult sündinud vennale. Van Goghide suguvõsa teadaolevad juured ulatuvad 16. sajandisse. Meesliini esindajad olid valdavalt näitlejad või pastorid, kes kuulusid nn Groiningeri parteisse, reformitud hollandi kiriku vabameelsesse tiiba. Vincenti isa oli karm vaimulik, kellega pojal kunagi häid suhteid ei tekkinud
Itaalia kirjaniku Luigi Pirandello saavutas maailmakuulsuse 1910–1920ndate aastate vahetusel loodud näidenditega „Nii see just ongi (nagu teile paistab)”, „Kõik on paremuse poole”, „Kuus tegelast autorit otsimas” ja „Heinrich IV”. Järgnesid „Igaüks omal viisil” ja „Täna õhtul improviseerime”. Pirandello on „groteski teatri” tuntuim esindaja. 60. Nimetage neli saksa ekspressionistlikku luuletajat. Paljude talendikalt alustanud noorte ekspressionistide elutee katkes Esimeses maailmasõjas (Ernst Stadler, Georg Trakl, August Stramm). Pärast sõda jäid ekspressionistliku luule peamisteks esindajateks Gottfried Benn ja Johannes Becher. Georg Heym. 61. Nimetage kaks prantsuse ja kaks eesti sürrealistlikku luuletajat. Prantsuse sürrealistlikud luuletajad on Paul Eluard, Andre Breton, Louis Aragon, Philippe Soupault. Eesti sürrealistlikud luuletajad on Ilmar Laaban ja Andres Ehin. 62. Nimetage üks Miguel de Unamuno romaan. „Udu” 63
KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR kunstnikud: Andrea Palladio Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näiteks Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (1803–1809) Kreeka ja Rooma eeskuju, ümarkaar, kuplid, lihtsus, rangus, suurejoonelisus, reeglipärasus KLASSITSISLIK KUJUTAV KUNST skulptorid: Antonio Canova, Jean-Antoine Houdon, Bertel Thorvaldsen alastifiguur, marmor, üldistatud, arenenud inimkeha varaklas Kunstnikud: Jean Baptiste Greuze, Elisabeth Louise eeskujuks skulptuuride relieefid, värv jäi tahaplaanile, moraliseeriv Kõrgklas. Kunstnikud: Jaqcues Louis David, Jean Auguste idealiseerimine, detailideta taust, antiikajalugu, mütoloogia, poliitika,eetika ideaal KLASSITSISM JA ROMANTISM kunstnikud: Jean-Jacques Rousseau, Charles de Montesquieu, Denis Diderot klassikaline - tavakohane, tüüpiline või antiigile vihjav klassitsistlik - üks ...
allikaga, tundlikkuse ja määramatusega, aga vaimuhaiguse köögipoolel leidub küllaldaselt ainest, mida ande korral kunsti valada. Võib olla kõnetab siis selline piiripealne kunst meie igaühe personaalset hullumeelsust ja piiridest välja ihalemist. Tõeline looming pole kunagi olnud midagi, mida saaks noa ja kahvliga lahata. Hullumeelsuses peitub aga eheduse ja autentsuse võti. See on ühtaegu uskumatu ja usutav. Kunst on suundadega on läbi ajaloo alati pisut end hullusele toetanud: ekspressionistide elutunnetus on traagiline, kantud katastroofi eelaimusest. Kujutusobjektideks vaimuhaiged, prostituudid, eluheidikud, vigased kerjused, nälgivad lapsed. Ekspressionismi iseloomustab 7 inetuse esteetika. Sürrealism on võtnud teoreetilise aluse Sigmund Freudi metapsühholoogia, mille kohaselt vabaneb inimese vaim kammitsaist üksnes une ajal, kui esile kerkivad
- hele figuur öisel taustal. Grünewald on omapärane kuju kunstiajaloos Düreri kaasaegne, ei lasknud ennast mõjustada murranguaja vooludest, püüdis suurejoonelise, ideaalse ilu poole. Meeleolu gootipärane kuhjatud ornamentika; joonistus nurgeline, sageli lausa puudulik ja ebakorrektne. Figuurides ei taotle ta monumentaalsust, vaid deformeerib meelega kehavorme. Tema loodustunnetus on hilisgootika müstikaga toonitatud äärmuseni viidud naturalism. Teda peetakse ekspressionistide eelkäijaks, just tänu värvide kompositsioonile. LUCAS CRANACH vanem (1472-1553) Cranachi üks parimaid töid on ,,Puhkus põgenemisel Egiptusse" (1504) küps laad, värskus ja luulelisus, stseen on asetatud kohalikku maastikku (saksa kuusemets). Omased tugevad ja harmoonilised värvid, jõuline ja realistlik laad. Samuti on ta ka tunnustatud portretist teravad ja eluliselt karakteriseeritud portreed ja joonistused.
20. sajandi saksakeelne kirjandus Aigi 28.01.2015 Loengud ja rühmatööd 9. märtsiks peaks "Professor Unrat" olema loetud. Viis raamatut nimekirjast. Periodisierung: 1890-1910 "Fin de ciecle": Naturalism, impressionism, sümbolism, juugendstiil jne See on vaid üks võimalikest periodiseerimistest. Võib öelda ka Jahrhundertwende. Väga huvitav periood, sest on palju erinevaid Stile ja Strömungen. Voole ja stiile. Mõnes mõttes on see defineerimatu. Raske on eraldada ühte voolu, mis teistest esile tõuseks. Kirev segu kõigest, mis vähegi eksisteeris. Konkreetsemaks muutub 1910 1922 Ekspressionism 1910 1922 1918 1933 Literatur der Weimarer Republik (Neue Sachlichkeit, Theater von links, grosse Romane) Mõned perioodid on markeeritud ka läbi ajaloo. Nt 1918 on saksa ajaloos oluline I ms lõppes. See on ka saksa keisririigi lõpp. Algab Weimari Vab...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
