1514. aastal määrati ta Peetri kiriku ehitustööde juhatajaks ning juba 1515. aastast alustas ta arhitektina Rooma Püha Peetri kiriku ehitust ning oli antiiksete skulptuuride ja raidkirjade väljakaevamiste ülevaataja. Pärast Püha Peetri kiriku ehitust valmis tema tuntuim tahvelmaal "Sixtuse Madonna". Maal asub Dresdeni galeriis ning on üks täiuslikemaid renessanssi madonnapilte. Ta lõi selle altarimaaliks Piacenza San Sisto kiriku jaoks. Pildil asub Maarja lapsega, Paavst Sixtus III, püha Barbara ning inglid. Raffaelo Sanzio uuris ka Vitruviuse teoseid. Kõige tuntum nendest freskodest on "Ateena kool", mille Raffael pühendas vanakreeka kultuurile. Selle kesksed kujud on Platon ja Aristoteles, kelle ümber on filosoofe, luuletajaid, õpetlasi ja kunstnikke. Tänu Raffaeli seltskondlikkusele võtsid paavsti õukonna õpetlased ja aukandajad ta oma ringkonda. Oli juttu isegi tema kardinaliks tegemisest, kuid kunstnik suri oma
k; ema lapsega). 1508. aastal siirdus ta Rooma, kus elas paavstile töötades terve elu. Ka tema kasutas palju kolmnurkmotiivi. 1509-1517. a maalis monumentaalseid seinamaale. Stanza on palee esindusruum (Raffael maalis Stanza della Segnatura neli seina (usk (disputa), luule (parnassos), filosoofia ja õiglus) ning lae). Üks Raffaeli kuulsamaid male on "Sixtuse Madonna" (Madonna seisab maailma peal, tema umber on püha Barbara ja paavst Sixtus IV, kes selle maali tellis; koloriit on soe, taust on ebamäärane, kuid seal on õrnalt märgata väikeseid ingleid; last hoidev Madonna moodustab täiusliku ringi; kasutatud on kolmnurkmotiivi). Raffaeli jätsid külmaks detailid, ta keskendus harmoonia, sümmeetria ja klassikalise ilu maalimisele. Raffael oli esimene kunstnik, kes kasutas palju õpilaste abi. Michelangelo Buonarotti (1475 1564) oli suure talendi ja vaimujõuga ere isiksus, keda peetakse kõigi aegade suurimaks skulptoriks
Nende hulka kuuluvad Raffael, Bernini, Sandro Boticelli ning Pietro Perugino. Esimene peatükk räägib Sixtuse kabelist üldiselt. Teises peatükis on juttu Michelangelost. Kolmas peatükk räägib Pietro Peruginost. Neljas peatükk räägib Sandro Boticellist. 3 1.SIXTUSE KABELI AJALUGU Sixtuse kabel ehitati aastatel 1475 kuni 1483 paavst Sixtus IV jaoks(1473-1484). Ehitustöid juhatas Giovanno de Dolci. Sixtuse kabeli kavandas Baccio Pontelli. Peale kabeli valmimist kaunistasid paljud tolle aja kuulsaimad kõrgrenessanssikunstnikud selle oma freskodega. Nende kunstnike hulka kuulusid ja Michelangelo, Raffael, Sandro Botticelli, Pietro Perugino ja teised.(1) Esimene missa Sixtuse kabelis peeti 9. augustil 1483, kus kabel pühendati Neitsi Maarjale. (1) Sixtuse kabelisse koguneb Konklaav peale paavsti surma, et valida uus paavst.
MARIE LAURENCIN ,,Coco Chanel" alustas kubistina, kuid Rousseau mõjuas MASACCIO ,,Paradiisist väljaajamine" fresko Firenzes, sellega algab renessanss.uudne ruumi ja kehade loomutruu kujutamine.inimlike tunnete väljendamine. MATISSE ,,Tants" ; võttis Van Gogh'st eeskuju, Karl Pärsimägi mõjutanud MICHELANGELO ,,Aadama loomine" ; ,,Maailma loomine" ; ,,Viimne kohtupäev" ; ,,Taavet" õlal ling peos kivi ; ,,Delfi sibüll" Sixtuse kabelilt (kutsutakse Sixtus IV järgi) MILLET ,,Viljapeade koristajad" MODIGLIANI (AMADEO) ,,Hanka Zborowska portree" ; ,,Mustlanna lapsega" ; maalis portreid ja naisakte, 35 aastaselt suri alkoholismist ja tuberkuloosist ; elegantne selge kontuur, pikaksvenitatud figuurid, nukker meeleolu MYRON ,,Discobulus" e. ,,Kettaheitja" Rooma rahvusmuuseum PABLO PICASSO ,,Marie-Thérèse" ; ,,Laps tuviga" ; ,,Guernica" ; ,,Avignoni neiud" ; ,,Naine lehvikuga" ;
10. august on lauritsapäev. Sel päeval 258. aastal suri märtrisurma püha Laurentius. Lisaks diakon Laurentiusele hukati neil päevil veel üheksa kristlikku vaimulikku, teiste hulgas paavst Sixtus II. Laurentius piinati surnuks põletusrestil. Seetõttu kujuneski temast kõigi tulega seotud ametimeeste (pagarid, kokad, söepõletajad, klaasipuhujad) kaitsepühak, temalt loodeti abi tuleõnnetusete, põletushaavade ja palaviku korral. Laurentiuse kaitse all on ka kõik vaesed ja raamatukoguhoidjad. Laurentiuse nimega on seotud hulgaliselt legende. Väidetavalt tuleb ta igal reedel paradiisist, et päästa veel üks hing puhastustulest. Augustiöödel langevaid meteoriite on kutsutud
Arhitektuur: Levinuim ehitustüüp on tsentraalehitis. Silmapaistvaim kirikuehitus PEETRI KIRIK ROOMAS ehk Püha Peetruse Basiilika on Vatikanis Püha Peetruse väljakul asuv kirik, mille ehitus algas 1506 a ja lõpetati 1626 a, viielööviline ja suurim maailmas, Michelangelo projekteeris kupli ja kiriku tagaosa, Kreeka risti kujuline põhiplaan, väljaku keskel asub Egiptuse obelisk, mis veeti sinna 1583. aastal Sixtus V korraldusel. PALLADIO Arhitektuur, läbi mitme korruse ulatuvad sambad. BRAMANTE- Rooma Peetri kiriku esialgne arhitektuur. Kunst: MICHELANGELO BUONAROTTI (1475-1564) Pärit vaesest aadliperest Firenzes. Ema sureb varakult ja kasvab üles kasuemaga. Tal oli kuus venda, kes kõik magasid ühes voodis. Isa ei pooldanud tal kunstniku karjääri, soovis hoopis juristi. Pere loomiseks Michelangelol aega ei olnud, kogu ta aeg kulus loovtöö peale.
tihedalt koos, nende omavaheline suhtlemine puudub. Enamik tegelastest räägib iseendaga. Jääb mulje suletud ringist, piinavast üksindusest, loiust väsimusest. Vaid kaks inglit otsivad silmsidet nendega, kes asuvad väljaspool ringi, kes elavad tänases ajas. Ühel neist on ükskõikne ilme, teine aga piidleb silmanurgast, kulmud imestusest kõrgele kerkinud, uudishimulikult seda aega, kuhu kuulume meie. 1481. a-l kutsus paavst Sixtus IV kohale Botticelli ja teised prominentsed Firenze ja Umbriano kunstnikud, et teha freskosid Sixtuse kabeli seintele. Eesmärgiks oli ülemvõim Papacy üle- Sandro panus oli mõõdukalt edukas. Ta naases Firenzesse ja olles keeruka meelelaadiga, kirjutas ta Dante Infernole kommentaari, trükkis ja illustreeris selle, kulutades sellele väga palju aega. Tööst kõrvalehoidumine tekitas tema elus suuri segadusi.
15.sajandi lõpul oli ta juba kuulus Firenze vararenessanssi maalikunstnik. Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast. See omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid renessansi meistreid oli Filippo Lippi õpilane. Tema juures õpilaseks oli tema õpetaja Filippo Lippi poeg Filipino Lippi. Juba 1570. aastal avas ta oma töökoja. Ta veetis suurema osa oma elust töötades Firenze suuremate perekondade heaks. 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV Botticelli Rooma, kus ta kõrvuti rea teiste silmapaistvate tolle aja meistritega (Ghirlandajo, Signorelli, Perugino jt) teostas mõned freskod Vatikani lossi kabelis. Botticelli kirikupildid on hoopis sügavama usulise põhitooniga kui tema õpetaja Lippi tööd. Oma elu lõpul satub ta aga kuulsa askeesijutlustaja Savonarola mõju alla. Sellest tunnistavad ilmsesti näiteks Kristuse ristilt võtmise maalid. Sandro Botticelli maeti 17. mail 1510
Ta oli Filippo Lippi õpilane. 1570 aastaks oli ta koos abilistega töökoja avanud. Ta töötas Firenze suuremate perekondade heaks, neist tuntuimaks oli Loerenzo de Medici õukond. Seal maalis ta kuulsad portreed ,, Giuliano de Medici" ja ,,Imeline Madonna". Botticellil tuli kõige paremini välja tahvelmaalide tegemine. Ta armastas ümarformaati. Tema parimad saavutused on ,,Maarja kroonimine" ja ,,Trooniv Madonna". Ümarformaafis piltidest on ilusaim ,,Manificat". 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV ta Rooma, kus ta koos teiste silmapaistvate meistritega teostas mõned freskod Vatikani lossi kabelis, ehk Sixtuse kabelis. Botticelli kirikupildid on hoopis sügavama usulise põhitooniga kui tema õpetaja Lippi tööd. Oma elu lõpu poole sattus ta aga kuulsa askeesijutlustaja Savonarola mõju alla. Seda tunnistavad Kristuse ristilt võtmise maalid. Ta on püüdnud kujutada meeleheidet ja ahastust, kuid vähe hoolinud joonte ja värvide ilust. 1490 aastal
sündinud ranget usulist distsipliini nõudvate suundade mõju. Samal ajal leidis aset uuendus, mis tähtsustas isiklikku ja vahetut emotsionaalset usukogemust, tekkisid müstitsistlikud suunad. Kõrgete kirikutegelaste seas levis püüdlus aidata läbi isikliku täiustumise kaasa kiriku tervenemisele. Dominikaani taustaga paavst Pius V püüdis parandada kiriku avalikku moraali ning propageerida vagadust ja kasinat elu. Ta toetas jesuiitide tegevust ja inkvisitsiooni. Paavst Sixtus V ei keskendunud mitte niivõrd surveabinõudele kui katoliku maailma atraktiivsuse suurendamisele võeti ette barokse Rooma kui maailmapealinna uuendamine, kaunistati kirikuid ning toetati värvikate usuliste pidustuste korraldamist. Vastureformatsiooni käigus tekkisid uued vaimulikud ordud kaputsiinid, ursuliinid, teatiinid, barnabiidid ja jesuiidid. Nad avaldasid suurt mõju eeskätt maapiirkondade kogudustele. Suuresti tänu jesuiitide tegevusele ei juurdunud protestantlus lõplikult
1. Mida tähendab renessanss ? 1. Renessanss tähendab taassündi. 2. Millal tekkis renessanss Itaalias ? 2. Itaalias tekkis renessanss 15. sajandi lõpus. 3. Milla tekkis vararenessanss ja kõrgrenessanss ? Kus ? 3. Vararenessanss 15.sajandil kunstikeskuses Firenzes. Kõrgrenessanss 16.sajandil kunstikeskuses Roomas. 4. Mida hakati kasutama antiikkunsti eeskujul ? 4. Silindervõlvi, ümarkaart, kuppelehitisi. 5. Kirjelda palazzot. 5. See on ruudukujulise põhiplaaniga hoone, mille keskel asub siseruum, mida ümbritsesid kaaskäigud. Tavaliselt kolme korruseline, lihtne ning esimene korrus on ehitatud rustika tehnikas. 6. Milline oli kõrgrenessanssi üks kirikuid ? 6. Püha Peetri kirik Roomas. 7. Mida eelistati kujutada skulptuuris ? 7. Hakati taas kujutama paljast inimkeha. Samas ka julgeid ja tublisid inimesi, ka piiblist. 8. Kuhu kujusid paigutati ? 8. Ruumi keskele, väljakutele, parkidesse, kaunistati trepistikke. 9. Nimeta üks Donatell...
Tema Roomas loodud tahvelmaalidest üks kuulsaim on "Sixtuse Madonna". 1515-1519 valmis tema tuntuim tahvelmaal "Sixtuse Madonna", mis asub Dresdeni Galeriis ning on üks täiuslikemaid renessanssi madonnapilte. Maal on loodud altarimaaliks Piacenza San Sisto kiriku jaoks. Maal on valmistatud õlivärvidega ning formaat on vertikaalne. Pildi taust on hästi lihtne, et tõsta esile pildil olevaid isikuid. Pildil asub Maarja lapsega, all inglid, vasakul põlvitab Paavst Sixtus III ja paremal püha Barbara, legendaarne ristiusu pühak, märter. Maal sai oma nime 440. a. märtrisurma surnud paavst Sixtuse III järgi, kes on maali vasakul serval Raffael ülistab oma madonnadega eelkõige emadust. Maali tehnikat on mitmed kunstikriitikud kiitnud. Vahelduvad heledad ja tumedad toonid ning rõhku on antud ja kehade vormimisele (varjud). Lisaks on positiivselt toonitatud seda, et kuigi iga
paigutatud äärmiselt vabalt ja loogiliselt. Maalid on dünaamilised, hästi tasakaalus ja harmoonilised. Ka järgmise paavsti soosiv suhtumine tõi Raffaelile hulgaliselt tellimusi. Paljusid töid teostasid tema õpilased. Raffael liikus kõikjal ümbritsetuna paljudest oma õpilastest. Raffael jätkas madonnapiltide maalimist. Kuulsaim on ,,Sixtuse madonna". Kergelt ja hõljuval sammul liigub lapsega madonna pilve peal edasi.Vasakul põlvitab märterlik paavst Sixtus III, paremal püha Barbara. Armsa ja intiimse miljöö loovad maali alumisele servale nõjatuvad inglikesed, Kompositsioon on täiuslik ja koloriit ilmekas. Raffaeli lemmikvärvid olid punane ja sinine.Sixtuse madonna prototüübiks oli Raffaeli eluarmastus, imekaunis Fornanina, kelle pärast Raffael loobus ülisoodsast abielust. Fornanina oli lihtne roomlanna ja Raffael oli sunnitud kogu elu seda suhet varjama. Raffael maalis ka mitmeid portreid paavstidest ja teistest tuntud persoonidest.
Michelangelo laemaal ja altarimaal Sixtuse kabelis Sixtuse kabeli laskis ehitada Sixtus IV aastail 1473-1481. Alates 1481. aastast kaunistati selle seinad kuulsate meistrite poolt freskodega. Ainult üks-idasein-jäi kaunistamata, samuti ka lagi. Seda tööd alustaski Michelangelo.Tema käsutuses oli suurem kui 600 ruutmeetrine pind. Ta töötas selle kallal neli aastat(1508-1512) ilma ühegi kõrvalise abita. See oli tema peatöö, mis oli ühtlasi ka ainuke kõigist suurtest kompositsioonidest, mis sai lõpule viidud. Seda tööd
aastaks oli ta avanud koos abilistega töökoja. Ta veetis suurema osa oma elust töötades Firenze suuremate perekondade heaks. Üheks tuntumaks oli Lorenzo de' Medici õukond, maalides seal mitu tuntud portreed. Näiteks "Giuliano de' Medici " (1475-76), "Imeline Madonna " (1476-77).Aastatel 1481 - 1482 töötas ta Sixtuse kabelis.Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast . SandroBotticelli. Madonna raamatuga. 1483. 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV Botticelli Rooma, kus ta kõrvuti rea teiste silmapaistvate tolle aja meistritega (Ghirlandajo, Signorelli, Perugino jt) teostas mõned freskod Vatikani lossi kabelis, nn Sixtuse kabelis . Neis esineb Botticelli osava ja leidliku meistrina, kes vastandina Benozzo Gozzoli naiivsele üksikasjade kuhjamisele taotleb kompositsiooni terviklikkust. Omatigi ei ole need Botticelli paremad tööd - tema õige ala oli siiski tahvelmaal. Botticelli kunsti tippsaavutusi on
Raffael Üldist Raffaello Sanzio ehk Raffaello Santi sündis 6.aprill 1483 Urbinos ning suri 6. aprill 1520. Roomas. Oli Itaalia kõrgrenessansi maalikunstnik ja arhitekt. Isa oli õuekunstnik ja ema suri, kui Raffael oli väike. Elulugu Raffaeli ema Màgia di Battista Ciarla suri, kui poeg oli kaheksaaastane Ta õppis algul oma isa juures ja aastal 1499 saadeti ta Perugiasse, Perugino maalikunstistuudiosse, kus arenes väga kiiresti. Aastatel 1504-1508 oli ta Firenzes, kus õppis kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. 1508. aastal läks Rooma, kus teenis paavst Julius II. Roomas täitis Raffael paavst Julius II suurtellimust maalides Vatikani lossi ruumide freskosid. Arhitektina näitas Raffael ennast Rooma Püha Peetri Kiriku ehitusel Nagu Leonardo da Vinci ja Michelangelo, polnud ka Raffael kunagi abielus Raffael töötas ja elas Firenzes 1504-1508 - samal ajal kui kaks tei...
need on ,,Kevad" ja ,,Venuse sünd", mis mõlemad on praegy väljas Uffizi galeriis Firenzes. Need maalid on tihti linna poliitikaelus domineerinud medici perekonna liikmete tellimusel. Tegemist oli esimeste suurmõõtmeliste mütoloogiliste maalidega (kummagi laius umbes 3 meetrit) ning neid iseloomustab Botticellile suurt kuulsust toonud imetlusväärne graatsia. 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV Botticelli Rooma, kus ta kõrvuti rea teiste silmapaistvate tolle aja meistritega (Ghirlandajo, Signorelli, Perugino jt) teostas mõned freskod Vatikani lossi kabelis, nn Sixtuse kabelis. Neis esineb Botticelli osava ja leidliku meistrina, kes vastandina Benozzo Gozzoli naiivsele üksikasjade kuhjamisele taotleb kompositsiooni terviklikkust. Omatigi ei ole need Botticelli paremad tööd - tema õige ala oli siiski tahvelmaal. Botticelli kunsti tippsaavutusi on mõned 1480-ndail
HALJALA GÜMNAASIUM 11. KLASS NIMI SANDRO BOTTICELLI Referaat Haljala 2010 SANDRO BOTTICELLI FAKTE ELUAEG: 1445-1510 Filippo Lippi õpilane Sandro Botticelli oli itaalia vararenessansi maalikunstnik. See omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid renessansi meistreid oli Filippo Lippi õpilane, kuid on saanud mõjutusi ka Verrocchiolt ja Antonio del Pollaiuololt. Tema luulelistes teostes on graatsiat ja mahedust, kauneid hingestatud nägusid ning liigutuste sujuvust. Tema enda olulisemaks õpilaseks sai hiljem Filippo Lippi poeg Filipino Lippi. Alessandro di Mariano Filipepi, kunstnikunimega Sandro Botticelli sündis 1445. aastal Firenze lähistel nahaparkal Mariano di Filipepi pojana. Ta oli pere neljas laps. Hüüdnime ...
tahvelmaale. Üks tuntuim on "Ateena kool"- uhkete kaarte ja võlvide all vaidlevad antiikaja filosoofid (Platon ja Aristoteles, õpetaja ja õpilane). Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna - jumalaema. Tema tööde kompositsioon on tavaliselt kolmnurkne või sümmeetriline. Kolmnurkse kompositsiooniga on näiteks "Sixtuse madonna"(Maarja sammub maakeral pilvede vahel, hardunult põlvitavad tema ees maali tellija paavst Sixtus IV ja naispühak Barbara. Sidet reaalsusega kajastab ema ja laps). Maal sai oma nime tellija järgi. Leonardo da Vinci - Annunciation Michelangelo - The Last Judgement Raphael - The Miraculous Draught of Fishes Kokkuvõte Maalikunst oli 15. sajandil juhtiv kunstiliik, renessanssi aegne maalikunst oli looduslähedane ja realistlik. Rakendatakse kõiki perspektiivi ja anatoomia seadusi. Õpiti
Kuulsaim Raffaeli tahvelmaal on 1513. aastal Roomas valminud "Sixtuse madonna", mille Julius II tellis Püha Sixtuse kloostri kabeli altarile Piacenzas. Legendi järgi pidid ses kabelis olema Püha Sixtuse ja Püha Barbara säilmed. ergelt ja hõljuvalt astub pilvedele asetatud Neitsi Maarja edasi, hoides Jeesus-last kaitsvas ringis. Kaitseringi moodustavad tema vasak käsi, Kristuse parem käsi ja lehviv loor. Vasemal põlvitab paavst Sixtus II, kes kannab tammetõru motiividega kaunistatud mantlit - Julius II perekonna sümbolit. Kaunist naisest, kes hoiab süles last, sai emaarmastuse, inimlikkuse, harmoonia ja kõrgendatud hingestatuse sümbol. "Disputa" on pühendatud teoloogiale ja näitab maiseid usukangelasi, kes diskuteerivad armulauasakramendi müsteeriumi üle. Maiste kangelaste hulka loeb Raffael näiteks renessansiaegse kirjaniku Dante, itaalia usutegelase Savonarola, arhitekt Bramante, paavst Julius II
peamiselt Vatikanis paavstide residentsis ja tegi nii seina- kui ka tahvelmaale. Üks tuntuim on "Ateena kool"- uhkete kaarte ja võlvide all vaidlevad antiikaja filosoofid (Platon ja Aristoteles, õpetaja ja õpilane). Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna - jumalaema. Tema tööde kompositsioon on tavaliselt kolmnurkne või sümmeetriline. Kolmnurkse kompositsiooniga on näiteks "Sixtuse madonna"(Maarja sammub maakeral pilvede vahel, hardunult põlvitavad tema ees maali tellija paavst Sixtus IV ja naispühak Barbara. Sidet reaalsusega kajastab ema ja laps). Leonardo da Vinci-Püha õhtu söömaaeg Rafael-Sixtuse madonna Kõrgrenessanss Michelangelo (1475-1564) oli 16. sajandi suurim skulptor ja ühtlasi ka kõigi aegade suurim skulptor. Samas on ta teinud ka hiiglaslikke seina- ja laemaalinguid. Michelangelo maalitud on ka Vatikanis asuva Sixtuse kabeli lagi ja idasein (lae suurus: 48 X 13 m). Leamaalingute süzeeks on Vana Testamendi lood. Michelangelo liigendas laepinna
.............................................4 21. sajand........................................................................6 Lõppsõna.........................................................................7 Kasutatud allikad................................................................7 2 Muinasesemete, paikade ja ehitiste jaoks on kaitseks tehtud seadusi juba varasel ajal. Varasem neist 1468.a paavst Paul II ja 1474.a paavst Sixtus IV bullad, mille all mõeldi säilitada kunstiväärtusi sakraalehitistes. 15. 18. sajand Üks uusaja Euroopa edukamaid muinsuskaitseseadusi on Rootsi kuninga Karl XI 28. novembril 1666.a allkirjastatud plakat-manifest, kus kaitsta mõeldi mälestusmärke ja muinasesemeid. 18. sajandil sai alguse romantism. Romantism puudutas ka Eesti-, Liivi- ja Lätimaad. Sellest ajast Riia Keiserliku Lütseumi aserektori ja ülemõpetaja Johann Christoph Brotze
külglööviga kummalgi pool. Kirik oli rajatud Püha peetruse hauale (1. saj pKr), sinna oli aja jooksul kujunenud kristlaste matmispaik. Kleristooriumis e valgmikus oli 11 akent kummalgi pool ja akende vahel freskod, mis kujutasid patriarhe, prohveteid, stseene uuest ja vanase testamendist. Rooma Santa Maria Maggiore Legendi järgi ehitas esimese kiriku paavst Liberius kohale, kuhu oli talle ennast ilmutanud Neitsi Maarja, ilmutusele järgnes miraculous lumesadu. Praegune kirik ehitati paavst Sixtus III ajal (432 440), sellest perioodist on säilinud palju mosaiike. Kummalgi pool kesklöövi on kujutatud stseene Vanast Testamendist. Kuldsed mosaiigid, mis kujutavad stseene Kristuse elust on 5. saj. Marmorsambad, mis toetavad lööve, on vanemad, kui kirik, pärinedes antiikehitistelt. 4 40st sambst on graniidist, kõigi juurde lisatud kapiteelid. 14 saj ehitati kellatorn. Rooma Santa Costanza Konstantinus I poolt oma tütrele Constantiniale ehitatud mausoleum (4
aukudesse on paigutatud mastid purikatuse jaoks, mille sai vajadusel Colosseumi kohale tõmmata. Traianuse sammas Ligi 40 meetri kõrgune Traianuse sammas on ainus mälestusmärk tervel foorumil, mis on tänaseni peaaegu rikkumatuna säilinud. Sammas seisab neljakandilisel pjedestaalil, koosneb seitsmeteistkümnest silindrikujulisest marmorjätkust ning selle sisemuses on keerdtrepp, mida mööda on võimalik tippu tõusta. Kunagi kroonis sammast Traianuse kullatud pronkskuju, mille paavst Sixtus V asendas 1588. Aastal Püha Peetruse skulptuuriga. Raidkiri, mida hoiavad pjedestaalis oleva ukseava kohal kaks võidujumalannat, kõneleb monumendi otstarbest: sammas pidi näitama ,,kui kõrge oli mägi, mis tohutu vaevaga eemaldati". See oli samaaegselt võidu ja hauamonument reljeefidega kaunistatud pjedestaali sees hoiti kuldset urni keisri tuhastatud säilmetega. Antiikajal avanes ümbritsevatest hoonetest hea vaade samba 29,78 meetri kõrgusele tüvisele,
maiseid vägesid 2) Ateena kool filosoofiale pühendatud, kujutatud on Aristotelest (materjalist) ja Platonit (idealist) 3) Parnass (mägi kus olid muusad) sinna on kujutanud ka Homerose, Dante, Petrarca ning veel allegoorilisi figuure. Teistes tubades on maalid pühendatud piibli teemadel ja need on Raffael teinud koos oma õpilastega. Üks Raffaeli kuulsamaid maale on ,,Sixtuse Madonna", millel Madonna seisab maailma peal, tema ümber on püha Barbara ja paavst Sixtus IV. Maali koloriit on soe ning selle taust on ebamäärane, kuid seal on õrnalt märgata väikeseid ingleid. Last hoidev Madonna moodustab täiusliku ringi; kasutatud on ka kolmnurkmotiivi. Raffaeli jätsid külmaks detailid, ta keskendus harmoonia, sümmeetria ja klassikalise ilu maalimisele. Raffael oli esimene kunstnik, kes kasutas palju õpilaste abi. ,,Abielupaar Arnolfini portree" Jan van Eyck Jan van Eyck (1395 1441) oli üks esimesi suurmeistreid Põhja-Madalmaades. Tal oli
Hüüdnime Botticelli (väike vaat, tünn) pani talle vend ning see sobis noorele kunstnikule suurepäraselt. Botticelli luulelistes teostes on mahedust ja graatsiat, kauneid hingestatud nägusid ning liigutuste sujuvust. Juba 1570. aastaks oli ta avanud koos abilistega töökoja. Ta veetis suurema osa oma elust töötades Firenze suuremate perekondade heaks. Üheks tuntumaks oli Lorenzo de' Medici õukond, maalides seal mitu tuntud portreed. 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV Botticelli Rooma, kus ta kõrvuti rea teiste silmapaistvate tolle aja meistritega teostas mõned freskod Vatikani lossi kabelis, nn Sixtuse kabelis . Omatigi ei ole need Botticelli paremad tööd - tema õige ala oli siiski tahvelmaal. Sandro Botticelli kuulsamad maalid on "Kevad" (1478) ja "Veenuse sünd" (1484). "Kevad" kujutab Veenust suurepärase parkmaastiku foonil, jumalannat ümbritsevad muud antiikmütoloogia figuurid. Paremalt sammub Kevad - õrnas, läbipaistvas lillelises kleidis
Ning ta on sellel ilu ja julmuse ajastul ikka ja jälle maalinud. Nüüd on ta maailma ja iseendaga rahu teinud. Nüüd võib ta kirjutada. See ei ole Sandro Botticelli elulugu, vaid tema armastuse lugu imelise Simonetta Vespucci vastu. Põgus viiv elus on saanud igavikuks tema maalidel. Sellest on küll." Firenzlaste saavutusi kunsti vallas tunnustati kogu Itaalias lõplikult siis, kui 1480.aastate alguses tellis paavst Sixtus IV Firenze kunstnikelt seinamaalingud äsjavalminud Vatikani Sixtuse kabeli jaoks. Peakunstnikuks seal oli Perugino, kellega koos töötasid selle tellimuse juures firenzlased Botticelli, Ghirlandaio ja Cosimo Rosselli. Peale õpinguid (u 1460.aastatel) koos Filippo Lippiga hakkasid tema maalide naisenäod ta kunstnikukarjääri lõpuni sarnanema Filippo omadega. Filippo Lippi poeg Filippino Lippi õppis maalimist Botticelli stuudios. 15
RENESSANSS Üldiseloomustus Sõna ,,renessanss" tähendab itaalia keeles ,,taassündi". Renessanss on 15.-16. sajandil enamikus Lääne-Euroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Majanduslik alus sellele oli varakapitalistlike suhete kujunemine linnades. Renessansi ajastule on iseloomulik: · suurem ilmalikkus · humanism maailmavaade, mis peab inimest kõrgeimaks väärtuseks · avastused, leiutised (trükikunst; leiutised merenduses, sõjanduses, metallurgias) · rahvusriikide kujunemine · rahvustunde ärkamine · suured usulised liikumised (reformatsioon, vastureformatsioon) · antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine Renessansi ajalised piirid: Itaalias 14.-16. sajand, mujal 15.-16. sajand. Juhtiv maa on Itaalia (seal eristatakse: vararenessanss 14.-15. sajand, kõrgrenessanss 16. sajand) Renessanss-kunsti üldiseloomustus Antiikaja mõjud on kõige tugevamad arhi...
ühe oma kaunimatest töödest ,,Püha Sebastian". 1469. aastal tuli Firenzes võimule Lorenzo medici, kelle palee muutub Firenze kunstielu keskmeks. Lorenzost- suurest kunstnike ja poeetide patroonist- saab Botticelli peamine klient. Kunstnik teeb hulga töid Medici ja tema sugulaste tellimisel. 1477-1478 maalib ta Lorenzo Medici vendade villasse Castellos ,,Primavera" (,,Kevade"), ühe oma tuntuma töö. 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV Botticelli Rooma, kus ta kõrvuti rea tolle aja silmapaistvate meistritega (Ghirlandajo, Signorelli, Perugino jt) maalis kolm freskot (,,Stseend Moosese elust", ,,Pidalitõbise tervenemine", ,,Korahi, Datano ja Abirami karistamine") Vatikani palee kabelisse, mida tuntakse Sixtuse kabeli nime all. Nendes süzeedes ilmneb taas Botticelli osavus ja meisterlikkus tervikliku kompositsiooni loomisel. Ometigi ei ole need tema parimad tööd. Botticelli õige ala oli ikkagi tahvelmaal. 1480.
suurimaid meistriteoseid, millest üksi oleks piisanud paavsti mälestuse jäädvustamiseks. Monument tervikuna koosneb aga üsnagi kohmakast seinaehitisest, mille ette on asetatud Moosese kuju ning selle kõrval on tavapärased Raheli ning Lea figuurid. Hauamonumendi lõpetas kunstnik alles pärast paavsti surma. Kõigist suurtest, võimsatest kompositsioonidest viis Michelangelo lõpule Sixtuse kabeli freskod. Sixtuse kabeli laskis ehitada paavst Sixtus IV aastail 1473 - 1481. Kuulsad meistrid, Botticelli ja Ghirlandaio, olid kaunistanud kabeli seinu freskodega, ent idasein ja lagi jäid kaunistamata. Michelangelo jätkas tegemata tööd paavst Julius II tellimusel aastatel 1508 - 1512. Algselt soovis paavst, et Michelangelo maaliks 12 apostlit ning kataks tähistaeva moodsa ornamendiga. Kunstnik aga kuulutas, et see oleks "liiga vilets", ning mõtles välja hoopis suurejoonelisema plaani ning tegi lae jaoks üle kahesaja visandi
3. Leonardo da Vinci ,,Püha õhtusöömaaeg"-maalitud halvasti püsivate värvidega. Hinnatakse tänu oskuslikule perspektiivikasutusele (väga õnnestunud kompositsioon teose ülesehitus). 4. ,,Mona Lisa", ka ,,La Gioconda"-mona on lühend madonnast-siin emand st.emand Lisa Gioconda-Firenze aadliku Francesco del Giocondo abikaasa.. 5. Raffael-kuulsaim madonnapilt on ,,Sixtuse madonna", mis asub praegu Dresdeni Maaligaleriis Saksamaal. Nime saanud märtrisurma surnud paavst Sixtus III järgi. 6. Michelangelo-tema ,,Taavet" on jõuline ja kaunis mees, mitte enam leebe nooruk, nagu teda kujutasid veel Donatello ja Verrocchio. 7. Taavet-piiblis noor karjus, kes võitis hiiglasliku Koljati tänu oma nupukusele, sai hiljem Juudamaa ja Iisraeli kuningaks. Ta oli kangelane, kunstnikud vaimustusid just väljapaistvatest persoonidest. 8. Projekteeris Peetri kiriku kupli, tegi keskkupli kõrgemaks ja avaramaks, suurendades selle ruumimõju. 9. Aktimaal-alasti inimkeha kujutamine
peamiselt Vatikanis paavstide residentsis ja tegi nii seina- kui ka tahvelmaale. Üks tuntuim on "Ateena kool"- uhkete kaarte ja võlvide all vaidlevad antiikaja filosoofid (Platon ja Aristoteles, õpetaja ja õpilane). Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna - jumalaema. Tema tööde kompositsioon on tavaliselt kolmnurkne või sümmeetriline. Kolmnurkse kompositsiooniga on näiteks "Sixtuse madonna"(Maarja sammub maakeral pilvede vahel, hardunult põlvitavad tema ees maali tellija paavst Sixtus IV ja naispühak Barbara. Sidet reaalsusega kajastab ema ja laps). Maal sai oma nime tellija järgi. Michelangelo (1475-1564) oli 16. sajandi suurim skulptor ja ühtlasi ka kõigi aegade suurim skulptor. Samas on ta teinud ka hiiglaslikke seina- ja laemaalinguid. Tema skulptuuridest on kuulsaimad: "Mooses" (Julius II hauamonumendile kavandatud figuur) ja "Taavet". Kui Donatello Taavet oli naeratav ja pooleldi mänglev, siis Michelangelo Taavet on tahtejõuline vägilane, kes valmistub võiluseks
1520). Tema "Sixtuse madonna" (praegu Dresdeni Vanade Meistrite Galeriis Saksamaal), "Ilus aednikunaine" (praegu Louvre'is) ning "Madonna roheluses" (praegu Viinis) esindavad kõige paremini kõrgrenessansi kunstiideaale. Kunstnik ülistab oma madonnadega eelkõige emadust. Maarja inimlikust näost õhkub erilist õrnust ja luulelisust. "Sixtuse madonna" on nime saanud 440. aastal märtrisurma surnud paavsti Sixtus III järgi, keda näeme maali vasakul serval; paremal põlvitab Püha Barbara, kes oli pildi tellija perekonna kaitsepühak1. Ettevaatust! Sixtuse madonna ja Sixtuse kabel on kaks erinevat mõistet. Kui Raffaeli maali originaal on Dresdenis, paikneb Sixtuse kabel Vatikani künkal Roomas (Peetri kiriku kõrval). Kabeli lasi 15. sajandi lõpul ehitada paavst Sixtus IV. Seega lahutab kaht sama nime kandvat paavsti umbes 1000 aastat.
õigusest tugevasti mõjustatud. - Rooma õiguse põhimõtetel baseerus Eestis varem kehtinud Balti eraseadustik. 21.Rooma riigi ajaline lõpp. Rooma sümboli saamise lugu. -476 eKr - Rooma sümbol - kaht väikelast imetava emahundi skulptuur on 1700 aastat noorem kui linn ise, teatas Kapitooliumi muuseum. - Seni arvati kuju pärinevat 5. või 6. sajandist enne meie aega ning selle valmistajateks etruski meistreid. Kuju annetas 1471. aastal muuseumile paavst Sixtus IV. - Emahunt Lupa capitolina on sama tuntud Rooma linna sümbol kui Colosseum või püha Peetruse väljak. Hundil oli oma koht 1960. aasta Rooma olümpiamängude plakatil ning skulptuuri pisikesed koopiad kuuluvad turistide meelismeenete hulka. Legend Rooma asutamisest räägib valitsejast Amuliusest, kes tõukas oma venna troonilt ja sundis tolle tütart hakkama preestrinnaks. Kui neiu sõjajumalaga kaksikud pojad sai, laskis Amulius lapsed korviga jõkke visata
Pärast Cordoba kalifaadi lagunemist (1031. a.) araablaste väljatõrjumine - reconquista mille ajal tugevnes katoliku kiriku mõju.. 1479. a. Hispaania kuninganna Isabella (1451-1504), Kastiilia kuninganna alates 1474. a. Abiellus 1479. a. Aragoni kuninga Ferdinandiga (al. 1469. a., 1479-1516). Ühendati Kastiilia ja Aragoni kuningriigid - faktiliselt Hispaania ühendamine. Isabella - tugeva Hispaania rajaja, muutis kogu Hispaania katoliiklikuks. 1480 andis paavst Sixtus V õnnistuse inkvisitsioonile, mis tugevdas kuningavõimu ja lubas lõpule viia riigi tsentraliseerimise. Ameerika avastamise järel muutus Hispaania maailmariigiks, mida valitsesid Habsburgide dünastia esindajad. Riigi laienemine tõi kaasa sõjad naabritega. 16. saj. 2. poolel toimus Hispaania majanduslik ja poliitiline taandareng. Kaotati Madalmaad, inglased hävitasid Hispaania laevastiku - Võitmatu Armaada, tuli loobuda Itaalia valdustest. 1618-48 30-aastane sõda - Hispaania sai lüüa.
ta oli itaalia kõrgrenessansi üks kolmest ampiiri.skulptuur kujutab napoleon'i õde, ta ei suurkujust, tuntakse eelkõige skulptorina, ei jää lubanud kellelegi seda skulptuuri näidata, seda maalikunstis alla leonardole ja raffaelile.1508 a. hoiti borghese villas ühes ruumis kuku taga Hakkas ta sixtuse laele maalima loomise stseene., tal tuli seda maalida selili neli aastat kabelit kutsutakse paavst sixtus iv järgi. Fresko- niiskele krohvipinnale maalitud pilt sandro botticelli (1445- 1510) sandro botticelli venuse sünd(firenze, uffizi) (1445- 1510) itaalia vararensanssi tippteos, näeme ilu ja primavera (firenze, uffizi) armastusjumalanna just mervahust sündinuna, ta tegelased mercurios(hermes) kaitsmas kevadist piltidel on selgesti väljaloetav renessansiajastu aeda tormituulte eest,kolm graatsiat, venus ja
keeled" · tamburi ehk bocca della verita "tõe süü" ehk väikeste pragudega trummid, kuhu sai anonüümseid kaebusi sisse pista. · 6. aprillil 1476. aastal toimus kohtuprotsess Leonardo vastu (süüdistatud homoseksuaalsuses). Samal aastal lahkus ta jäädavalt Verrocchio bottega'st. · Pole kindel, kas Leonardo pandi vangi või mitte. "Kuningate kummardamine" · Medicide etteavatsetud tapmise süüdlaseks olid Pazzide kõrval ka paavst Sixtus IV ja tema poeg. · 7. juunil 1478.a needis paavst Firenze ära · Firenzes hakkas levima katk. · Leonardo ei lõpetanud San Bernando kabeli maali, võttis vaid vastu avansi. · Sandro Botticelli maalis Firenze müüridele Medicide vaenlasi, kes rippusid pooduina raekoja akendel. · Sõjaajal maalis Leonardo emaarmastust. Ta oli haaratud Madonna ja lapsukese ning Maarja ja Jeesuse süzeest. · 1479.a lõpul maalis ta hoopis ülespoodud B
Kirikute ühendamise püüded 13. sajandil Firenze unioon: Laetentur coeli 1439 on VIST üleval vastatud? (Ferrara-Firenze kirikukogu) Firenze uniooni tunnustamise küsimus idakirikutes - Idas suhtuti uniooni ettevaatlikkusega sest: 1. Kardeti kaotada õigeusu puhtust. 2. Kardeti, et unioon Roomaga sisuliselt vahetaks välja ohu jääda türklaste võimu alla ohuga jääda ladinlaste võimu alla. Renessansspaavstid Paavstluse allakäik ja paavstlusvastane propaganda - Paavst Sixtus soosis küll kunsti ning lasi ehitada Sixtuse kabeli, kuid harrastas selle kõrval ka häbematut poliitikat. Ta sõlmis salaliite, pidas väikesõdu ning harrastas kardinalide ametissenimetamisel nepotismi. Machiavelli kirjutas : ,,Ta oli esimene, kes hakkas näitama, kui kaugele paavst võis minna, ja kui mitu niisugust asja, mida varem oli peetud patuks, lakkas olemast paha ja väär niipea, kui seda oli teinud paavst. "
Keskne kuju on vihane Kristus. Rooma kapitooliumi väljakul lõpetas Peetri kiriku kupli ja tegi Laurentsiuse kloostri raamatukogu sisekujunduse Firenzes. Töötas alati üksi, oli üksildane ka elus. Raffael(1483-1520). Oli Rooma klassikalise koolkonna rajaja. Tööd lihtsad, selged, harmoonilised. Võttis da Vincilt üle püramiidkompositsiooni, sfugmato ja hingestatuse. Sixtuse Madonna Sai nime paavst Sixtus III järgi, kes suri märtrisurma 1440. Kujutatud Neitsi- Maarjat ja Püha Barbarat. Ilus aedniku naine Madonna ohakalinnuga Madonna roheluses asub Viinis Alba Madonna on eelistanud ringikujulist kompositsiooni, pidi tegema palju eskiise. Raffaeli põhitööks saavad Vatikani kolme toa e. stanza freskod. 1. Allkirja ruum Ateena kool töö keskel kreeka filosoofid(Platon da Vinci
k; ema lapsega). · 1508. aastal siirdus ta Rooma, kus elas paavstile töötades terve elu. Ka tema kasutas palju kolmnurkmotiivi. · 1509-1517. a maalis monumentaalseid seinamaale. Stanza on palee esindusruum (Raffael maalis Stanza della Segnatura neli seina (usk (disputa), luule (parnassos), filosoofia ja õiglus) ning lae). · Üks Raffaeli kuulsamaid male on "Sixtuse Madonna" (Madonna seisab maailma peal, tema umber on püha Barbara ja paavst Sixtus IV, kes selle maali tellis; koloriit on soe, taust on ebamäärane, kuid seal on õrnalt märgata väikeseid ingleid; last hoidev Madonna moodustab täiusliku ringi; kasutatud on kolmnurkmotiivi). · Raffaeli jätsid külmaks detailid, ta keskendus harmoonia, sümmeetria ja klassikalise ilu maalimisele. · Raffael oli esimene kunstnik, kes kasutas palju õpilaste abi. · Alba madonna on ümmarguse vormiga ning see nõudis palju läbi
Pärast afääri Jacopo Saltarelliga kadus Leonardo Firenzest. Ta oli kaotanud sõbrad ja pere, polnud tal enam kedagi lähedast. Ta kardab isegi maalida, kuna kardab, et pole täiuslik. Ta arvab, et kes on vajunud alla põhja, leiab alles siin oma jalgadele toe, et uuesti hooga end üles tõugata. Alles ülekuulamised ja piinamised tõid päevavalgele Medicite ettekavatsetud tapmise sepitsejad. Nendeks olid Pazzide suguvõsa, kellelt Medicid olid röövinud tohutu seadusliku päranduse, paavst Sixtus IV ja eeskätt tema poeg Girolamo Riario. Plaan taheti teostada söömingul, kuid see ei õnnestunud. Varsti saabus Firenze väravate juurde heerold, kes kandis Napoli kuninga lippu ja teatas, et kui Lorenzo Medicit ei kukutata, tuleb sõda. Ja tuligi. Leonardo saab Medicitelt kaks korda suure tellimused ettemaksuga, mida aga mitte kunagi ei lõpeta. 1478. aastal maalis ta "Madonna Benois" ehk "Madonna lillega" (1478,
nii seina- kui ka tahvelmaale. Üks tuntuim on "Ateena kool"- uhkete kaarte ja võlvide all vaidlevad antiikaja filosoofid (Platon ja Aristoteles, õpetaja ja õpilane). Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna - jumalaema. Tema tööde kompositsioon on tavaliselt kolmnurkne või sümmeetriline. Kolmnurkse kompositsiooniga on näiteks "Sixtuse madonna"(Maarja sammub maakeral pilvede vahel, hardunult põlvitavad tema ees maali tellija paavst Sixtus IV ja naispühak Barbara. Sidet reaalsusega kajastab ema ja laps). Maal sai oma nime tellija järgi.Michelangelo (1475- 1564) oli 16. sajandi suurim skulptor ja ühtlasi ka kõigi aegade suurim skulptor. Samas on ta teinud ka hiiglaslikke seina- ja laemaalinguid. Tema skulptuuridest on kuulsaimad: "Mooses" (Julius II hauamonumendile kavandatud figuur) ja "Taavet". Kui Donatello Taavet oli naeratav ja pooleldi mänglev, siis Michelangelo Taavet on tahtejõuline vägilane, kes valmistub võiluseks
vaevaga vilja pekstud saada ja eelmisel aastal nähtut hakkab järele tegema, põleb ta rehi maha. 18 Lauritsapäeva ja tule seoseid toetab ehk ka teadmine, et Jeruusalemma tempel on kaks korda 10. augustil süttinud. Püha Laurentsius Sündis ja kasvas Hispaanias ning läks teise sajandi keskel märtrisurma tulerestil koos oma soosija paavst Sixtus II-ga. Laurentsius saadeti kiriku varasid Rooma tooma, kuid ta jagas need vaestele ja pöördus siis viimastega kui oma kiriku varandusega tagasi keisri ette. Vihane valitseja mõistis ta piinarikkasse surma. Laurentsiuse nimega on seotud hulgaliselt legende. Neist ühe järgi tuleb ta igal reedel paradiisist, et päästa üks hing puhastustulest. Augustiöödel langevaid meteoriite on kutsutud Laurentsiuse pisarateks. Autor: ,,Meie peres seda tähtpäeva ei tähistata."
Vatikani lossi kol m peoruumi ehk stanza`t. Neist kuulsai m on filosoofia ülistamisele pühendatud ,,Ateena kool". Keskseteks figuurideks on seal Aristoteles ja Platon. Teiseks suureks ülesandeks Vatikani lossis sai Raffaelile kaarkoja ehk Loggia`te kaunistamine piiblitee maliste lae maalidega. Raffaeli mitm ete hingestatud madonnapiltide seast tõuseb esile ,, Sixtuse madonna" hõljuval sam mul astuvast Neitsi Maarjast vasakul p õlvitab paavst Sixtus III, pare mal on Püha Barbara ning pildiservale nõjatuvad kaks väikest inglikest. Veneetsia koolkond Jõukas, luksust ja idamaist toredust ar mastavas kaubalinnas Veneetsias kujunes renessansiajal välja o ma maalikunstnike koolkond. Ar mastati suurejoonelisust ja de koratiivsust, maalidele on iseloo mulik soe kuldne üldtoon. Tähtsamad maalikunstnikud: Giorgione- Maalidele o mane lüüriline ja ro mantiline m e ele olu. Sageli kasutab Veneetsia
Vatikanis paavstide residentsis ja tegi nii seina- kui ka tahvelmaale. Üks tuntuim on "Ateena kool"- uhkete kaarte ja võlvide all vaidlevad antiikaja filosoofid (Platon ja Aristoteles, õpetaja ja õpilane). Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna - jumalaema. Tema tööde kompositsioon on tavaliselt kolmnurkne või sümmeetriline. Kolmnurkse kompositsiooniga on näiteks "Sixtuse madonna"(Maarja sammub maakeral pilvede vahel, hardunult põlvitavad tema ees maali tellija paavst Sixtus IV ja naispühak Barbara. Sidet reaalsusega kajastab ema ja laps). Maal sai oma nime tellija järgi. Michelangelo (1475-1564) oli 16. sajandi suurim skulptor ja ühtlasi ka kõigi aegade suurim skulptor. Samas on ta teinud ka hiiglaslikke seina- ja laemaalinguid. Tema skulptuuridest on kuulsaimad: "Mooses" (Julius II hauamonumendile kavandatud figuur) ja "Taavet". Kui Donatello Taavet oli naeratav ja pooleldi mänglev, siis Michelangelo Taavet on tahtejõuline vägilane, kes valmistub võiluseks
peristüülaeda, aedu geomeetriliste parterite, lillepeenarde jt elementidega. Tekstiga kaasnevad illustratsioonid näitavad aiakujunduse üldist kõrget taset. Donato Bramante (1444-1514): Paavst Julius II tellimusel kujundas Bramante 1503. a aiad ühendamaks Vatikani paleed ja künkal asuvat Belvedere lossi (vahemaa ca 300 m). Aiad ehitati valmis alles pool sajandit hiljem ning nad püsisid vaid 25 a, et anda koht paavst Sixtus V raamatukoguhoonele. Uudse elemendina ühendas Bramante kolmel terrassil paiknevad aiad suurejooneliste treppide ja balustraadidega, mida mööda liikudes avanesid erinevad vaated nii hoonetele kui aedadele. Antiiksetest aedadest pole teada kuigi palju treppe, ka Alberti oli soovitanud mugavat tõusu kaldtee e panduse kujul; treppe kasutati siiani kui vaid interjöörielementi. AIA JA MAASTIKU KUJUNDUSE PÕHIMÕTTED RENESSANSIS.
Paulus IV [155559] kehtestas ülalmainitud Index librorum'i. Temalt pärines ka korraldus Michelangelo ,,Viimse kohtupäeva" paljad figuurid sündsalt kinni katta. Pius V [156672] kehtestas ranged meetmed simoonia (vaimulikuametiga hangeldamine) tõkestamiseks. Gregorius XIII [157285] viis 1582. aasta oktoobris läbi kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas maailmas tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Katoliku kiriku reformimise viis lõpule paavst Sixtus V [158590], kes korraldas ümber kardinalide kolleegiumi ning sätestas piiskoppidele aruandluskohustuse Rooma ees. Tema ajal valmis ka Piibli uuendatud ladinakeelne tõlge Clementina (tõlke avaldamise ajal 1592 võimul olnud paavst Clemens VIII järgi). 4. ABSOLUTISM JA VALGUSTUS Riikluse areng varauusajal toimus isikukesksuselt (valitseja kui riikluse kandja) suurema institutsionaliseerituse suunas. Koos rahvusriikide kujunemisega asendus arusaam kuulumisest ühe
tarvis kodanike seisundi ja sissetuleku kindlaks tegema ja valvama avaliku kõlbluse üle. St ta pidi tõkestama avalikku sündsusetust, ketserlust ja riigivastasust. Tsensuuri rakendamine Euroopas on olnud eelkõige seotud kiriku tõusu ja langusega. Tsensuuri kui institutsiooni kujunemisele andis tõuke trükikunsti leiutamine Gutenbergi poolt 15. saj keskpaiku. Paavstid hakkasid välja andma keelatud raamatute nimestikke. Paavst Sixtus IV kehtestas juba 1471 kõigi trükiste eeltsensuuri nõude. Saja aasta jooksul loodi peaaegu kõikides Euroopa riikides vastav institutsioon. Kui kirik hakkas riigist eralduma, hakkas muutuma ka suhtumine tsensuuri tsensuuri rakendasid enda huvides võimukandjad. Tsensuur on füüsilise ülemvõimu tungimine mõistuse ja vaimu valda. Alati on valitsejail korda läinud teatud riigielu valdkondades avalikku kriitikat piirata.
» «See on väga lihtne,» sõnas Aramis. Ta murdis kirja edevalt kokku ja kirjutas: «Preili Michonile, pesuõmblejale Tours'is.» Kolm sõpra vaatasid naerdes üksteisele otsa: nad olid haneks püütud. «Nüüd te mõistate, mu härrad, et ainult Bazin võib selle kirja Tours'i viia,» ütles Aramis. «Minu sugulane tunneb Bazini ja usaldab ainult teda, iga teise käes asi ebaõnnestuks. Pealegi on Bazin auahne ja tark. Ta on lugenud ajalugu, mu härrad, ja ta teab, et Sixtus V sai paavstiks, kuigi oli olnud seakarjus. Kuna .ta kavatseb astuda kiriku teenistusse minuga ühel ajal, siis on ta kindel, et saab paavstiks või vähemalt kardinaliks. Te saate aru, et niisuguste sihtidega inimene ei lase ennast tabada, ja kui teda peakski kinni võetama, siis ta pigemini talub piinamist kui avab oma suu.» «Olgu, olgu,» ütles d'Artagnan, «olen täiesti nõus Baziniga. Kuid nõustuge minu Planchet'ga. Mileedi las- 504 kis ta teatud päeval kepihoopidega välja visata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
