Mõningaid mõisteid (11. klassi kunstiajalugu) Kunstiteadus koosneb 3 alaliigist: 1) kunstiteooria uurib kunsti olemust 2) kunstiajalugu uurib kunsti arengut, muutumist 3) kunstikriitika hindab ja analüüsib kaasaegset kunsti On erinevaid kunstiliike. Kunstiliikide traditsiooniline jaotus: 1) arhitektuur e. ehituskunst 2) tarbekunst 3) kujutav kunst Kujutav kunst jaguneb omakorda kolmeks: 1) maalikunst 2) graafika 3) skulptuur 20. sajandil, tehniliste võimaluste laienedes on tekkinud rida uusi kunstiliike, sellised kaasaegsed kunstiliigid on näiteks: · installatsioon · happening · performance · maakunst · kehakunst · videokunst jne.
Kunstiteose hindamine: mis hinnangute loogiline staatus?; kas leidub tunnuseid, mis alati on teostes väärtuseks?) 4. Kuidas erineb kunstifilosoofia teistest kunsti käsitlevatest valdkondadest. Erinevate kunstidistsipliinide võrdlus: kunstilooming – pliiatsiga joonistatud naisekujutis; kunstiajalugu – uurib viise, kuidas on erinevatel perioodidel naisi kujutatud; kunstipsühholoogia – mis toimub naise kujutise kogemisel või loomisel?; kunstikriitika – uurib ja teeb otsuse, kas see on hea naise joonistus ja põhjendab; kunstifilosoofia – mis on kujutis ? x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. 5. Selgitage esteetika kui kunstifilosoofia ja kunstiesteetika vahekorda. Esteetika kui kunstifilosoofia pigem uurib kunsti olemust, hindamist ning tõlgendust ja analüüsib seda. Ei deklaleeri kuidas tuleks kunsti teha, vaid analüüsib ja uurib seda sellisena nagu ta on
Detroidis. Pärast kaheaastast teenistust USA armees, läks Danto Wayne´i Osariigi Ülikooli ja pärast seda Kolumbia Ülikooli. Aastast 1949 kuni 1950 õppis ta Pariisis Fulbright stipendiumiga ja aastal 1951 naases Kolumbiasse, et õpetada. Seal on ta hetkel ka emeriitprofessor filosoofia alal. Alates aastast 1984 on Danto olnud ajakirja The Nation kunstikriitik ning lisaks kõigile tema kirjutatud filosoofia raamatutele, on ta ka avaldanud mitmeid kunstikriitika esseesid. Arthur Coleman Danto on Ameerika kunstikriitik ja filosoofia professor, Üheks Danto keskseks eesmärgiks tema esimese 30-karjääriaasta jooksul oli muuta kasutuskõlblikuks Hegeli, Nietszche ja Sartre ideed. Tema kirjutised neist on selgepiirilised ning sageli kriitilised. Ta on kaasa löönud väga paljudes alades, kuid siiski jäänud kirglikuks kunstiarmastajaks ja kunstnikuks. Ta läks New Yorki filosoofiat õppima just siis, kui selles
· Peeter I ratsamonumendi · Narva · Tekkisid kunstinäitused ja nende tagasiside s.t kunstikriitika. Nende muutuste süvapõhjustena võib nim. Seisusliku ühiskonnakorralduse lõdvenemist, külakogukondade lagunemist ja linnastumise algust. · Klassitsism ja romantism · Klassitsism ja romantism olid samaaegsed ning osaliselt läbi põimunud kunstinähtused. Siiski on klassitsism ja romantism eri tasandite või eri tüüpi mõisted. · Klassitsism- tähistab kindlate vormitunnustega stiili
Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke tegelesid ka graafikaga. Oskar Kokoschka: Literaat ja publitsist Herwarth Walden. Emil Nolde: Prohvet, Marcelle, Püha õhtusöömaaeg. Egon Schiele: Autoportree. Karl Schmidt-Rottluff: Maastik jahtidega, Kaks pead. Eesti kunst 20.saj alguses: hoogustus rahvuskultuuri areng, pandi alus näitusetegevusele, kunstiharidusele, kunstnike organisatsioonidele, tõsteti professionaalsele tasemele kunstikriitika, rahvusromantiline mütoloogia, realism, postimpressionism. Rühmitus Noor Eesti. Püantilisim, mõõdukas fovism, eestlased tulid tagasi, Soome arhitektid Eestis.Kristjan Raud: Millal?, Kalevipoeg põrgu väravas, Ohver, Kandlemängija, Puhkus rännakul. Konrad Mägi: Pühajärv, Merikapsad, Maastik kividega. Nikolai Triik: Menningu portree, Soome maastik. Paul Burman: Kitsekari. Georg Hellat: Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone. Oskar Kallis: Linda, Kalevipoeg allmaailmas
Ivan Kramskoi · Ivan Nikolajevits Kramskoi oli vene maalikunstnik ja kunstikriitik. Stiililt oli ta realist. · Ta sündis 27. mail 1837 Ostrogozskis ning suri 24. märtsil 1887 · Kramskoid mõjutasid teistest kunstnikest tugevamini demokraatlikud ja revolutsioonilised ideed. · Ta oli peredviznikute ühingu üks asutajaid ja ideolooge. · Tema kunstikriitika oli samuti mõjukas. · Tema tööde demokraatlik suunitlus, põhjalikud kriitilised arutlused kunstist ja kunsti iseärasuste objektiivsete hindamiskriteeriumide lakkamatud uuringud arendasid kunsti ja rahva suhtumist kunstisse. · 18571863 õppis ta Peterburi Kunstide Akadeemias. · Ta oli üks akadeemia 14 lõpetajast, kes lahkus akadeemiast lõputööd tegemata, sest neil ei lubatud traditsioonilise
Impressionismi mõju Eestile Impressionism on kunstistiil, mis saab alguse 19 sajandi lõpus Prantsusmaal ning see kajastab kunstniku muljet mingist hetkest. Eestisse jõudis impressionism 19 ja 20 sajandi vahetusel. Sellega seoses sagenes näitustegevus, muuseumielu, kunstiharidus, kunstnike organiseerumine ja kunstikriitika. Enim mõjutatud olid Ants Laikmaa, Aleksander Värdi, Adamson-Eric, Kristjan Raud ja Paul Burman. Ants Laikmaa maalis peamiselt pastelltehnikas. Tema lemmikteemaks oli maastik, mida ta maalis enamasti erksate värvidega. Tuntumad on tema protreed Eesti haritlastest. Olen näinud tema pastellmaali ,,Lääne neiu". Aleksander Vardi koloriidi nüansirikkus ja elegants on köitnud nii kunstikriitikuid kui ka publikut
Üldiseloomustus: · Tekkisid kunstinäitused ja nende tagasiside, s.t. kunstikriitika. · Vähenes kunstitellijate osatähtsus. · Kasvas kunsti loomine ja näitamine anonüümsele publikule. · Seisusliku ühiskonnakorralduse lõdvenemine, külakogude lagunemine ja linnastumise algus. · Kiriku autoriteedile ja traditsiooniga õigustatud normidele vastandati valgustajate ideoloogia. · Klassitsism tähistab kindlate vormitunnustega stiili. · Klassitsismi kõige ilmsemaks tunnuseks on antiikkunsti eeskujude järgimine.
See sai alguse 1820.-1830. aastatel ja ulatus mõnel pool 20. sajandisse. Kui on tegemist vanade stiilide matkimisega, pannakse nimetuse ette liide neo- või pseudo-. Eklektitsism on mitmete erinevate stiilide liitmine ühe ehitise juures. Paraadportreel kujutatakse isikuid täielikus varustuses ning pidulikus riietuses. Natüürmort on pilt, kus kujutatakse esemeid. Prantsuse stiilis park on korrapärane ja sümmeetriline, Inglise stiilis park aga korrapäratu ja looduslik. Kunstikriitika on arutlused kunsti üle. Eesti kunstis andsid varasemal ajal tooni siin elavad sakslased, 19. sajandil sündis Eesti rahvuslik kujutav kunst. Esimesi silmapaistvaid kunstnikke oli Johann Köler (1826-1899; romantism & realism), kes suurema osa oma elust veetis siiski kodumaast eemal, kuid osales rahvusliku liikumise üritustes. Eesti rahvusliku skulptuuri rajaja on A. Weizenberg (1837- 1921), kes elas ja töötas samuti pikka aega välismaal. Eestlaste rahvustunde süvendamisele
1. Millises suunas arenes eesti rahvuskultuur 20.saj algusaastatel? Pandi alus näitusetegevusele, kunstiharidusele, kunstnike organisatsioonidele, tõsteti professionaalsele tasemele kunstikriitika ja hakati kavandama kunstimuuseumi rajamist. 2. Millal toimusid esimesed eesti kunsti ülevaatenäitused? Esimene eesti kunsti ülevaatenäitus toimus 1906. a Tartus põllumajandusnäituse osakonnana, iseseisvad ülevaatenäitused toimusid 1909.a Tartus ja Tallinnas. 3. Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud? Graafika, söejoonistus, tempera 4. Millised teemad olid olulised Kristjan Raua loomingus? Rahvaluule ja ,,Kalevipoeg" 5. Kus oli võimalik õppid kunsti 20
Mõningaid mõisteid Kunstiteadus koosneb 3 alaliigist: 1) kunstiteooria uurib kunsti olemust 2) kunstiajalugu uurib kunsti arengut, muutumist 3) kunstikriitika hindab ja analüüsib kaasaegset kunsti On erinevaid kunstiliike. Kunstiliikide traditsiooniline jaotus: 1) arhitektuur e. ehituskunst 2) tarbekunst 3) kujutav kunst Kujutav kunst jaguneb omakorda kolmeks: 1) maalikunst 2) graafika 3) skulptuur 20. sajandil, tehniliste võimaluste laienedes on tekkinud rida uusi kunstiliike, sellised kaasaegsed kunstiliigid on näiteks: · installatsioon · happening · performance · maakunst · kehakunst · videokunst jne.
KUNSTIAJALUGU 24.Klassitsismi iseloomustus, klassitsistlik arhitektuur. · Tekkis kunstikriitika · Vähenes kunstitellijate osatähtsus · Kasvas kunsti loomine ja näitamine anonüümsele publikule · Ühiskonnakorralduse lõdvenemine · Linnastumise algus · Monarhiate, osalt ka kiriku autoriteet langes Tekkis2 suunda kunstis: 1. Kiriku autoriteedile ja normidele vastandati valgustajate ideoloogia. Uued ühised ideaalid sidusid inimesi ja lasid neil uskuda maailma mõistuspärasusse. Need inimesed toetasid kunstis klassitsismi. 2
tajutavate pinnaliste või ruumiliste kunstiliste kujundite kaudu. Väljendusvahenditeks hele-tume, valgus- vari, joon, värv, vorm, perspektiiv, rütm. Kk liigid- graafika, maal, skulptuur. Laiemas ka arhitektuur, tarbekunst, tööstuskunst, ruumikujundus ja fotokunst. Kunstiteadus teadusharu, mis käsitleb kunsti olemust ja arenemist ning hindab kunstiloomingu kunsiväärtust, hõlmab kunstiteooria, kunstiajaloo, kunstikriitika Kunstiajalugu uurib ehitus- ja kujutava ja tarbekunsti ajaloolist arengut ning kunsti seoseid teiste kultuurialadega ja ühislondliku eluga Kunstiteraapia kunstiteoste ja kunstiloomingu kasutamine inimese psüühhiliste ja somaatiliste protsesside ja nende kaudu tervikliku seisundi diagnoosimiseks ja mõjutamiseks. Kunstivool ühiste põhimõtetega kunstnike rühma käsitluslaad, loomingumeetodid, kunstisuuna avaldumisviis
Klassitsism valgustajate ideoloogia, kindlad vormitunnused, eeskuju antiigist, õilis lihtsus, vaikne suurus, kord, selgus, mõõdukus. Romantism üksindust kogev inimene, omapäevane ellusuhtumine, tähtis üksikisik, imetleti keskaega, eksootiliste maadeimetlus, väljendab kahtlust/pettumust valgustajate ideaalides, tunded tähtsad, sai alguse Inglismaalt. Ühine tekivad kunstinäitused ja kunstikriitika, kunstitellijate osatähtsus väheneb, kiriku autoriteet langeb, läbi põimunud, Pompei ja Herculanumi väljakaevamised, hinnati puutumata loodust, kunstiline originaalne eneseväljendus. ROMANTISM 1830-1840/50(kõrgkeskaeg), 19. saj II veerand. Tekib kõrvuti klassitsismiga, kuid kasvab välja. *kunstivool(ei hõlma kõiki kunstiliike) kujutav kunst, graafika, muusika, kirjandus *tunnused: kunstniku omapära ja kordumatus, keskaja ülistamine(sündmuste kujutamine) *kunstivoolud: a
OLEV SIINMAA oli järjekindlaim funktsionalist ja ALARI KOTLI oli traditsioonilisem, eklektilisem stiil. EESTI KUNST 20. SAJANDI ALGUSES 1. Millises suunas arenes eesti rahvuskultuur 20. saj algusaastatel? 20. sajandi alguses hoogustus eesti rahvuskultuuri areng. Kümmekonna aastaga loodi kõik kunstielu hädavajalikud valdkonnad, pandi alus näitustegevusele, kunstiharidusele, kunstnike organisatsioonidele, tõsteti professionaalsele tasemele kunstikriitika ja hakati kavandama kunstimuuseumi rajamist. 2. Millal toimusid esimesed eesti kunsti ülevaatenäitused? Esimene eesti kunsti ülevaatenäitus toimus 1906. aastal Tartus. 3. Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud? KRISTJAN RAUD eelistas sümbolismi ja juugendstiili. Ta viljeles söejoonistust ja graafikat. 4. Millised teemad olid olulised Raua loomingus? KRISTJAN RAUA loomingus liitusid sümbolismile omaste üldinimlike
(4) 1) väljendab kunstniku tundeid, elamusi, 2) joonistus oli lihtsustatud, üldistatud või nurgeline, 3) kõike kujutati dramaatilises valgused, 4) inimesed jõhkra ja inetu välimusega, ,,porised" värvid 12. Nimeta mõni ekspressionistlik kunstnik. Ludwig Kirchner, Emil Nolde, Otto Dix 13. Mis muutused toimusid Eesti kunstielus 20.saj alguses? pandi alus näitusetegevusele, pandi alus kunstiharidusele, pandi alus kunstnike organisatsioonidele, professionaalsel tasemel kunstikriitika. 14. Mis mõjutusi võib täheldada Ants Laikmaa loomingus? Nimeta mõni tema tuntud teos? Tema loomingus võib täheldada läänemaade mõjutusi. ,,Marie Underi portree", ,,Lääne neiu". 15. Keda võib pidada 20.saj alguse väljapaistvaimaks Eesti loodusmaalijaks? Konrad Mägi 16. Kust ammutas oma loomingulisi ideid Kristjan Raud? Kalevipojast 17. Mis iseloomustab Kristjan Raua loomingut? Too mõni näide tema loomingust.
"mõista" tähendab saada aru, et see, mida sina mõtled ja mida teine mõtleb, on erinevad ja – mis on siin eriti tähtis – saada aru, miks need on erinevad. Ehk Juri Lotmani (Lotman, 2000 (1969) ) sõnastatult: „Näiteks, kui ma olen (militantne) ateist, siis ma ei pruugi kristlasega kohe üldse mitte nõustuda, aga ma võin teda mõista. See, kes teist ei mõista, kaldub ikka arvama, et siin polegi midagi mõista, hävitada on vaja.“ Kunstikriitika ei toimi vaakumis, vaid vajab väljundit ajakirjanduses. Kui erialaste väljaannetega on Eestis seis hea (meil ilmub kolm kõrgetasemelist kunstikriitikale ja -teadusele pühendunud ajakirja), siis laiem pilt on paraku nukker. Kummaski üle-eestilises päevalehes ei tööta enam ammu kunstitoimetajat, mis tähendab, et asjatundlik arutelu kaasaegse kunsti üle eksib leheveergudele haruharva. Õnneks on pilt helgem nädalalehtede osas: kompetentsed kunstitoimetajad tegutsevad nii Eesti
Põhjalikult tutvustas eesti kunstipublikule futurismi teooriat 1914. aastal Peterburi ülikooli tollane üliõpilane Johannes Semper. Ta pidas Tartus ettekande, mis trükiti ära ka ajakirjanduses. Eesti kunstis ilmusid esimesed futuristlikud ilmingud sama aastal Tartus avatud kunstinäitusel. Nendeks olid Münchenis õppinud Ado Vabbe "Parafraasid" ja "Skemaatilised improvisatsioonid". Futuristlike teostega esines Vabbe 1916. aastal ka Tallinnas. Eesti kunstikriitika suhtus futurismi suhteliselt tõrjuvalt. Eesti kirjanduses olid futuristid kogumikes "Moment" (1913) ja "Roheline moment" (1914) esinevad kirjanikud. Futuristlikke teoseid on kirjutanud hiljem ka prosaist Albert Kivikas ja luuletaja Erni Hiir. MÕJU, TULEVIK: Kõige suurema mõju jättis futuristlik liikumine oma uuenemise rõhumisega. See sai eeskujuks avangardimismile, eriti oma tuntud manifestide ja valju enesereklaamiga. Avangardism on kunstistiil, mida iseloomustavad piiride
õpetust. Põhjalikult tutvustas eesti kunstipublikule futurismi teooriat 1914. aastal Peterburi ülikooli tollane üliõpilane Johannes Semper. Ta pidas tartus ettekande, mis trükiti ära ka ajakirjanduses. Eesti kunstis ilmusid esimesed futuristlikud ilmingud sama aastal Tartus avatud kunstinäitusel. Nendeks olid Münchenis õppinud Ado Vabbe "Parafraasid" ja "Skemaatilised improvisatsioonid". Futuristlike teostega esines Vabbe 1916. aastal ka Tallinnas. Eesti kunstikriitika suhtus futurismi suhteliselt tõrjuvalt. 2.1 Futurism Itaalias Itaalia futurismi võtmekuju on Filippo Tommaso Marinetti. Luuletustes on tal olulisel kohal visuaalsus. Itaalia futuristid on üldse tihedalt seotud visuaalsete kunstidega, eksperimenteerides ka filmikunstiga. Itaalias muutus futurism poliitiliseks aastal 1918. Samal aastal asutas Marinetti erakonna, hiljem sattus vanglasse koos Benito Mussoliniga. Filippo Tommaso Marinetti( Marinetti,1920)
ilumeel hea on. 3. Filosoofilist esteetikat on võimalik kästileda kui ilufilosoofiat, esteetilist filosoofiat ja kunstifilosoofiat. Ilufilosoofia on neist kõige üldisem ja mõneti algeline. Püütakse defineerida ilu olemust, kuigi teadagi on ilu vaataja silmades ning midagi universaalselt ilusat on võimatu leida. Esteetiline filosoofia tegeleb esteetilise kogemuse, hoiaku, objekti defineerimisega. Kunstifilosoofia uurimisteemaks on peamiselt kunstikriitika analüüsimine. Ei analüüsita konkreetset kunsti, vaid küsitakse kõige üldisemaid küsimusi, mis on üleüldse kunst ja mis alustel seda hinnata tuleks. 4. Kui kunstikriitika tõlgendab ja hindab konkreetseid teoseid ning kunstiajalugu uurib, kuidas on erinevatel ajastutel mõnda olulist teemat kujutatud, siis kunstifilosoofia uurib, mis on üldse kujutamine ja millised tingmimused peavad olema täidetud, et teost peetaks kunstiks. 5. George Santayana esitab juba 19
kirjutamisstiil mitteretooriline ja mitteilukõneline, terminite ja teeside selge määratlemine ja formuleerimine, dialektiline ülesehitus (väide-vastuväide-parandatud väide). Filosoofilise esteetika aine ehk põhiprobleemid on läbi ajaloo olnud seotud kolme ,,nähtusega": ilu (ja selle vastandid nii looduses kui kunstis), esteetiline (sh esteetiline hoiak, esteetilised omadused), kunst (laias mõttes, sh kunstikriitika): 5. Analüüsige filosoofilise esteetika ja ,,esteetilise" filosoofia vahekorda! Filosoofiline esteetika on kunstikriitika ja teiste uuringuite, nagu kunstipsühholoogia, mõistete ja printsiipide analüüs... sel on nende tegevuste suhtes ettevalmistav, kriitiline, refleksiivne roll. See tegeleb eelkõige nende eelduste selguse, väidete tähenduse ning nende meetodite iseloomuga kõige sellega millest nad ise sageli teadlikud ei ole. Filosoofiline esteetika kui metakriitika.
KLASSITSISM JA ROMANTISM 1750-1850 suurte muutuste aeg Euroopa kunstielus, tekkisid kunstinäitused ja kunstikriitika, vähenes kunstitellijate roll. Tekkisid 2 kunstisuunda, mis olid samaaegsed ja osaliselt läbipõimunud: klassitsism ja romantism. Klassitsism (lad.k classicus esmaklassiline, parim) Nii nimetati seda stiili Kesk- ja Ida-Euroopas. Inglise ja prantsuse keeles nimet. neoklassitsismiks. Varaklassitsism kuni 1800, kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsism jagatakse mõnikord 3 etapiks: 1)1760-1790 Louis XVI stiil; 2) 1790-1800 direktooriumistiil; 3)1800-1820 ampiirstiil.
1. Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst põhineb enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel. Hõlmab vahemikku 1870-1950(70?). Vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- ja massikultuurile. Modernistliku ühiskonnakäsitluse keskne teooria on progress. Modernistliku kunstikriitika 3 väärtushinnangut: Tähtsaim on esteetiline kvaliteet Tähtsad on üksnes kõrgeimat esteetilist väärtust sisaldavad kunstiteosed. Kui vastuollu lähevad esteetika ja moraalsed, poliitilised aspektid, tuleb esmalt eelistada esteetikat Modernistliku kunstimudeli põhimõisted ja kunstnikud: Paradigma-üldaktsepteeritud usk sellesse, et mingi maailmapilt, teooria ja selle printsiibid on õiged. Mõiste võttis kasutusele Thomas Kuhn. Igas paradigmas
sfääri nähtust. 3. F-esteetika kui kunstifilosoofia – kunsti mõistete ja printsiipide analüüs 4. Kuidas erineb kunstifilosoofia teistest kunsti käsitlevatest valdkondadest? Erinevus naise pildi kujutamise näitel: Kunstilooming – pliiatsiga joonistatud naise kujutis. Kunstiajalugu – kuidas on eri aegadel naist kujutatud? Kunstipsühholoogia – mis “toimub” naise kujutise kogemisel? Kunstikriitika – Tõlgendab + hindab konkreetset joonistust. Kunstifilosoofia – Mis on kujutamine? “x on kujutis siis ja ainult siis, kui … ???” Kunstifilosoofia: definitisioon (mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused?), ontoloogia (mis tüüpi asjad on kunstiteosed?), interpretatsioon (mis on tõlgenduse allikas, kas kunstniku kavatsus või teos ise? Kas kunstiteosel on ainult üks tõlgendus?), hindamine (kas leidub tunnuseid, mis alati on teostes väärtuseks?)
kunstielus järgmises näites. Kunstnikku peetakse tema kaasinimeste massist kõrgemaks, eriliseks olendiks ja teatavat austust tuleb tal võtta oma pärisosana. Et seda teadmist oma ainukordsusest läbi elada, vajab ta austajatest või vaimusugulastest koosnevat publikut, sest fraasides kingib mass seda austust talle kõige rohkem. Nagu vanimale luulekunstile, on ka tänapäeva kunstile ikka veel hädavajalik teatav esoteerilisus. Tänapäeva publicity-aparaat koos kirjanduslikult ülespuhutud kunstikriitika, näituste ja ettekannetega on sobilik tugevdama kunstiväljenduste mänguiseloomu" (Johan, Huizinga 2004:223-224). Kunsti peamiseks võluks on tema ilu ning pühadus. Ta suudab luua niivõrd palju mänguelemente, olgu siis muusikas või tantsus. Need kaks on miskit, mis jääb alatiseks kultuuri üheks peamiseks osaks ning rääkides nendest, jääme me alati mängusfääri. Alati tuleb inimesi, kes läbi muusika või tantsu mängib mingit pala või on olemuselt keegi ,,teine".
futuristlikud kunstinäitused, tutvustati Eesti ajakirjanduses Marinetti õpetust. Põhjalikult tutvustas eesti kunstipublikule futurismi teooriat 1914. aastal Peterburi ülikooli tollane üliõpilane Johannes Semper. Eesti kunstis ilmusid esimesed futuristlikud ilmingud sama aastal Tartus avatud kunstinäitusel. Nendeks olid Münchenis õppinud Ado Vabbe "Parafraasid" ja "Skemaatilised improvisatsioonid". Futuristlike teostega esines Vabbe 1916. aastal ka Tallinnas. Eesti kunstikriitika suhtus futurismi suhteliselt tõrjuvalt. Futuristid · Giacomo Balla · Umberto Boccioni · Carlo Carrà · Primo Conti · Luigi Russolo · Antonio Sant'Elia · Gino Severini ABSTRAKTSIONISM Abstraktsionism on kunstisuund maalikunstis, skulptuuris ja graafikas. Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil maailma ja kõige sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest.
3. 1800-u. 1820 - ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire'- keisririik) Lõppu on raske määratleda, sest klassitsism juurdus nö. ametliku kunstina, seda soositi terve 19. sajandi jooksul nii valitsusringkondades kui kunstiakadeemiates. Viimastelt on pärit ka hilisem nimetus "akademism". Klassitsismi tekkepõhjused Saja aasta pikkune ajajärk umbes 1750-1850 oli suurte muutuste aeg Euroopa kunstielus. Tekkisid kunstinäitused ja nende tagasiside, st kunstikriitika. Euroopa kultuuripilti mõjutasid 18. saj. lõpul ja 19. saj. Algul Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Teine põhjus antiikajastu matkimiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompeji väljakaevamistel. Nii saidki mitmete kunstiajaloolaste uurimused, näiteks Johann Joachim Winckelmanni "Antiikkunsti ajalugu" aluseks tõelisele üleeuroopalisele antiigivaimustusele. Seda
Proportsioon. Valgus-vari. Mõõtkavad. Proportsioonidesse tuleb suhtuda täie tõsidusega. Millist rolli mängib kunstiakadeemiate loomine esteetika arengus? Koolkonnad-feministlik, marksistlik, analüütiline. Kaanonid-kirjanduslikult tähtsad teosed ja autorid. Manifestid-kaunite kunstide esteetilised programmed. Millega seletada maitse mõiste esilekerkimist uusaegses esteetikas? Individualism. Millist rolli mängib kunstikriitika teke uusaegse esteetika arengus? Toob esimesena sisse konteksti olulisuse esteetiliste väärtuste hindamisel. Kui esteetika tegeleb tajumise ja kogetava vastu võtmisega, siis kriitika aluseks on võrdlus olemasolevate standarditega. Kas D. Hume'i arvates on võimalik mingi maitsestandardi kehtestamine? Selgitage! Maitse on meel, mille abil eristatakse kiitust ja hukkamõistu väärivaid nähtuseid. Maitsestandard on vastav väärtuste süsteem
Maailmasõda New Yorki (ja Moskvat), olulisemad kunstiuuendused leidsid kõigepealt aset enamasti seal, laiendades pikapeale mõjuvälja teistesse kultuuridesse, sh eesti kunsti. Eugene Delacroix, Vabadus juhtimas rahvast üle barrikaadide. 1830 Modernistliku kunsti juurteks peetav teos, mis on endiselt romantiline kunst. Modernistid võtsid üle mässamise ja revolutsiooni väärtustamise. Modernistliku kunstikriitiku väärtushinnangud Kõrgmodernistliku kunstikriitika (Bell, Greenberg jt) väärtushinnangute kolm teoreetilist eeldust: - kunstis on kõige tähtsam esteetiline kvaliteet; - kunstikriitiku jaoks on tähtsad üksnes kõrgeimat esteetilist väärtust esindavad kunstiteosed; - kui esteetilised väärtushinnangud on konfliktis moraalsete, ühiskondlike või poliitiliste argumentidega, tuleb esimesena väärtustada esteetikat, ja alles siis moraalset, poliitilist, ühiskondlikku [estetismi traditsioon]. 20
esteetilise praktika, kunstniku ja kunstikogeja elamuste/toimingute selge, vastuoludeta tõlgendus ja analüüs. Meetod on probleemide tõstatamine, mõistete selgitamine ja eelduste kriitiline läbivaatamine. 4. Kuidas erineb kunstifilosoofia teistest kunsti käsitlevatest valdkondadest? Erinevus kirjutamise mõiste näitel: kunstilooming(pliiatsiga joonistatud naise kujutis), kunstiajalugu(kuidas on eriaegadel naist kujutatud), kunstipsühholoogia(mis toimub naise kujutise kogemisel), kunstikriitika(tõlgendab ja hindab konkreetset joonistust), kunstifilosoofia(mis on kujutamine? X on kujutis siis ja ainult siis, kui...). 5. Selgitage esteetika kui kunstifilosoofia ja kunstiesteetika vahekorda. Esteetika kui kunstifilosoofia pigem uurib kunsti olemust, hindamist ning tõlgendust ja analüüsib seda. Ei ütle, kuidas tuleks kunsti teha, vaid analüüsib ja uurib seda sellisena nagu ta on ja selle erinevaid tõlgendusi.
Narva raekoda. Kadrioru loss on kõige baroklikum maja eestis. Ehitatud peeter I tellimusel. Kavandajaks itaallane Niccolo Michetti, loss ehitati hilisbaroklikus stiilis. Barokklossid olid 3 korruselised. Esimene majapidamiseks, teine elamiseks, kolmas vatuvõttudeks. Prantsuse park. Eestis on palju mõisahooneid. Palmse mõis. Eestis rokokood esindatud pole, kunagi põltsamaa loss. Klassitsism Ajajärk 1750-1850 oli suurte muutuste aeg kunstielus, tekkisid kunstinäitused ja arenes välja kunstikriitika. Enne seda oli kunst privaatne. Looming kasvas, hakati kunsti näitama anonüümsele publikule. Muutused toimusid kuna vana seisuslik ühiskond lagunes. Algas linnastumisaeg ja endised ühiskondlikud sidemed lagunesid. Ka monarhide ja kirikute autoriteet langes. Tõuke andsid ka valgustusideoloogiad. Klassitsismi ilmsemaks tunnuseks oli antiigi eeskujude järgimine. Klassitsism erines teistest vooludes selle poolest, et siis hakati veelgi innukamalt jälgima antiiktraditsioone
teistsugune.Realism polnud veel täielikult välja arenenud,impressionismist rääkimata.Murranguliseks võib pidada seda,et lõpuks ometi suudeti välja rabeleda ühekülgsest Düsseldorfi ja Peterburi akadeemiate mõjuväljast ning märgata muutusi Euroopa kunstis.Teiseks oluliseks faktoriks oli baltsisaksa kunstielust eraldiseisva eesti kunstielu tekkimine.Näitustegevus,muuseumid,kunstiharidus,kunstnike organiseerumine ja kunstikriitika-olid uusaegse kunstieleu tähtsamateks osadeks.Eesti seltskond teadvustas nende osade vajadust ja asuski neid looma.Mõlemas murrangus olid olulised kaks kunstniku-Ants Laikmaa(1866-1943) ja Kristjan Raud(1865-1943).Mõlemad kavatsesid esialgu käia sissetallatudid teid. Ants Laikmaa tahtis minna Petreburi,kuid ei pääsenud Kunstide Akadeemiasse ja hakkas unistama Düsseldorfist.Düsseldorfi akadeemia teda piisavalt ei köitnud , õpingud jäid katkendlikuks ja lõpule viimata
impressionismist rääkimata. Eestis võib murranguks pidada esiteks seda, et lõpuks ometi suudeti välja rabeleda ühekülgsest düsseldorfi ja Peterburi akadeemiate mõjuväljast ning märgata muutusi Euroopa kunstis. Teiseks murranguliseks nähtuseks oli baltisaksa kunstielust eraldi areneva eesti kunstielu tekkimine. Uusaegse kunstielu tähtsamateks osadeks on näitusetegevus, muuseumid, kunstiharidus, kunstnike organiseerumine ja kunstikriitika ning 19. ja 20.saj. vahetusel eesti seltskond teadvustaski kõigi nende vajaduse ja asus neid looma. Mõlemas murrangus olid juhtivad kaks kunstnikku Ants Laikmaa (1866 1943) ja Kristjan Raud (1865 1943). Mõlemad kavatsesid esialgu käia sissetallatud teid. Laikmaa, Läänemaa talupere kaheteistkümnes laps, tahtis minna Peterburi, kuid ei pääsenud Kunstide Akadeemiasse ja hakkas unistama Düsseldorfist. 1891.a. sügisel alustas ta oma
" __________ 1 Katariina II (Katariina Suur) sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; oli Venemaa keisrinna aastatel 17621796. Ta oli Peeter III abikaasa. Katariina kukutas oma abikaasa, kes peagi keisrinna sõbra poolt tapeti. 2 makett näidismudel; hoone väliskuju jäljendav mudel 3 verst vana pikkusühik (1,067 km) 4 Diderot, Denis (17131784) prantsuse filosoof ja kirjanik, uue ajastu esimese entsüklopeedia väljaandja, kunstikriitika alusepanija 5 butafooria teatris ehtsaid esemeid matkivad lavatarbed 6 korruptsioon ametnike äraostetavus, ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil MÕTLE JÄRELE VÕI KÜSI 1. Katariina II, kes valitses Venemaad aastatel 17621796, ei olnud venelanna. Mis rahvusest ta oli? 2. Katariina II peetakse valgustatud monarhiks. Mida see tähendab? 3. Grigori Potjomkin oli enne Katariinaga tutvumist tavaline ohvitser. Kuidas sai temast Vene keisririigi teine võimukandja? 4
Ekspressionistlikku graafikat nagu maalikunstigi iseloomustab kirglik tunneteväljendus. 6) EESTI KUNST 20. SAJANDI ALGUSES 20 sajandi alguses hoogustus eesti rahvuskultuuriareng. Majanduslik edenemine eestimeelse haritlaskonna kasv lõid eelduse rahvusliku kunstielu kujunemisele kodumaal. Kümmekonna aastaga loodi kõik kunstielu hädavajalikud valdkonnad, pandi alus näitusetegevusele, kunstiharidusele, kunstnike organisatsioonidele, tõsteti professionaalsele tasemele kunstikriitika ja hakati kavadama kunstimuuseumi rajamist. Esimene eesti kunsti ülevaatenäitus toimus 1906.a. Tartus põllumajandusnäituse osakonna, iseseisvad ülevaatenäitused toimusid 1909.a. Tartus ja Tallinnas. Kunstielu loomises olid juhtivad Kristjan Raud ja Ants Laikmaa. Mõlemad asutasid oma ateljees kunstikooli, Laikmaa Tallinnas ja Raud Tartus. Mõlema looming oli uuenduslik võrreldes seni Eestis nähtud akadeemilise realismiga. Raud tuli Eestisse ja tema loomingus liitusid
Ta määratleb geeniust kui viisakat valgustajat (mitte selline, kes romantistlikus mõttes meile tuttav on – mässuline, kurva saatusega). Diderot roll on suur Euroopa esteetiliste vaadete suunamisel: artiklid ilust, maalikunstist. Looduse peegeldamise nõue on oluline. Ilu on objektiivne. Kunst peab järgima õigluse ja tõepärasuse printsiipe. Diderot nõuab kunstilt, et see ülistaks suuri asju ja üritusti (ajaloolised momendid). Teda võib nimetada ka Euroopa kunstikriitika žanri aluspanijaks. Kirjanikuna oli Diderot suurim panus proosažanris. Tema on samuti üks romaani kujundajaid. „Suured varandused“ (1748) – traditsiooniline romaan. Teemaks armumised, seiklused. Tajutav on ka paroodialik motiiv. Õukonna veidruste ja kommete kirjeldamine ja välja naermine. „Nunn“ (1760) – meenutab Voltaire’i filosoofilisi jutustusi. Naiste õiguste temaatika
reklaamid ja Holliwoodi B- katekooria filmid, telemängud, kriminaalse või erootilise sisuga odavad raamatud.Postmodernistliku ajastut iseloomustab aga ka keelelise ühtsuse lagunemine ning väljendusliku keskonna fragmenteerumine(killustumine).Kultuuris tekivad väikesed keelekasutajate grupid, kes räägivad oma imelikku ja teistele arusaamatut privaatkeelt.Nt. erinevate erialade esindajad kõnelvad kindlat sõnavara ja koode sisaldavaid erikeeli(majanduskeel, IT- keel, moodsa kunstikriitika keel jne.).Erikeelte alusel moodustuvad ühiskonnas väikesed ühe eriala või valdkonna inimesi koondavad rühmad, kes teist keelt kõneleva grupi tegemisi ei mõista. Tänapäeva kunstnik on minetamas oma individuaalset stiili ning tema meetodiks saab ajalooliste stiilide imiteerimine ja nendega mängimine, kusjuures selles puudub igasugune kavatsuslik paroodia taotlus.Jamesson möönab, et sellises olukorras on kunstnikul võimalus üksnes pastiššide(teos, mis teadlikult jäljendab
Kuulus maal Kuningas Ubu prantsuse kirjanduse tegelane, pealtnäha pehme ja rumal, tegelikult kaval ja võimuahne. Paul Klee- Sürrealist vaid osaliselt. Sveitslane. Klee loo mingule on o mane lastejoonistuste naiivsus, kujundite grotesksus, fantaasiarikkus. Imelised värvikooskõlad! On osalt sürrealist, osalt abstraktsionist. Mõningaid mõisteid Kunstiteadus koosneb 3 alaliigist: 1) kunstiteooria uurib kunsti olemust 2) kunstiajalugu uurib kunsti arengut, muutumist 3) kunstikriitika hindab ja analüüsib kaasaegset kunsti Kunstiliikide traditsiooniline jaotus: 1) arhitektuur e. ehituskunst 2) tarbekunst 3) kujutav kunst Kujutav kunst jaguneb maalikunst 1) graafika 2) skulptuur. Kaasaegsed kunstiliigid on: a) installatsioon b) häppening c ) perfor mance d) maakunst f) kehakunst g ) videokunst. Arhitektuur jaguneb: 1) sakraalarhitektuur e. kiriklik arhitektuur (kirikud, kloostrid, kabelid jne.) 2) profaanarhitektuur e. il malik arhitektuur
Maalidel näeme rahulikke inimesi istumas, seismas või jalutamas, tihti maastiku või pargi taustal. Täies pikkuses figuurid on pisut puised, kuid väga elegantsed. Õrna õhulise pintslitöö ja varjundirohke koloriidiga on loodud lüüriline, pisut unistuslik meeleolu. 17. Klassitsism. David, Ingres Saja aasta pikkune ajajärk 1750-1850 oli suurte muutuste aeg Euroopa kunstielus. Tekkisid kunstinäitused ja nende tagasiside, st kunstikriitika. Vähenes kunstitellijate osatähtsus ning kasvas kunsti loomine ja näitamine anonüümsele publikule. Klassitsism ja romantism olid samaaegsed ning osaliselt läbi põimunud kunstinähtused, siiski on nad eri tasandite või eri tüüpi mõisted. Klassitsism tähistab kindlate vormitunnetustega stiili, romantism on aga omapärane ellusuhtumine ja mõtteviis, mis võib väljenduda erinevates stiilides ja vormides.
Feminism. Esteetika kui poliitika. Nochlin, Linda 2000 1971 Miks pole olnud suuri naiskunstnikke Pandora laegas 11 50 Väljataga, Märt 1996 Feminism ja filosoofiaVikerkaar11 12/ Eve Miländer 1996 Feminism ja subkultuuridVikerkaar 11 12115 122 Varblane, Reet 1996 Feministlik kusntikriitika ja kunstiajalugu Vikerkaar 11 12 /137 149 I teema Reet Varblane -Feministlik kunstikriitika ja kunstiajalugu F. kunstist ja kunstikriitikast ja-ajaloost saab rääkida vaid viimase kahekümne viie aasta jooksul. Kuid selles liikumises on siiski võimalik eristada kolme erinevat etappi: 1970. Aastate feministlik kunst ja kriitika rõhutasid naiseksolemise spetsiifilisi tingimusi ja kogemusi. 1980.aastatel püüti luua oma teooriat (poststrukturalism, psühhoanalüüs jt.) 1990.aastate algul aga seisti taas veelahkmel, sest 1970.aastate praktilised strateegiad naiste
annaabi.ee 
