Mõningaid mõisteid (11. klassi kunstiajalugu) Kunstiteadus koosneb 3 alaliigist: 1) kunstiteooria uurib kunsti olemust 2) kunstiajalugu uurib kunsti arengut, muutumist 3) kunstikriitika hindab ja analüüsib kaasaegset kunsti On erinevaid kunstiliike. Kunstiliikide traditsiooniline jaotus: 1) arhitektuur e. ehituskunst 2) tarbekunst 3) kujutav kunst Kujutav kunst jaguneb omakorda kolmeks: 1) maalikunst 2) graafika 3) skulptuur 20. sajandil, tehniliste võimaluste laienedes on tekkinud rida uusi kunstiliike, sellised kaasaegsed kunstiliigid on näiteks: · installatsioon · happening · performance · maakunst · kehakunst · videokunst jne....
Iseloomustage hindamist kui väärtuse tuvastamist. “ma hindan kunsti” tähendab “ma tuvastan teose väärtust” Nt “ma hindan selle teose täielikult läbikukkunuks” “ma ei saa täna külla tulla, sest olen ametis kunsti hindamisega” (sh ka hinna mõttes) 3. Milles seisneb illusionism kunsti hindamises? Illusionismi järgi meile üksnes paistab, et hindav kunstikriitika on loomult põhjendava ja argumenteeriva struktuuriga. Levinud arusaama järgi sisaldab hindamisprotsess väärtusotsustust („x on hea”), põhjendit („sest x-l on omadus P), üldist väidet ehk normi („iga teos, milles on P, on pro tanto hea”) ning eeldust, et põhjendid on deskriptiivsed ja võlgnevad oma kunstikriitilise kasulikkuse ja relevantsuse seotusele normiga. 4. Mis on partikularism ja kuidas seda kritiseerida?...
Barokkarhitektuur oli pidulik, rohkete detailidega ja keeruline, see koosnes tervikansamblitest ja püüti sirgeid jooni vältida. Barokk- maalikunstis kasutati erksaid värve, kujutati ülikuid või Piibli tegelasi rahututes poosides. (Bernini, Peetruse kiriku esine väljak; Rembrandt, "Öine vahtkond"). Rokokoo (1730-1780) arenes välja barokist ja oli selgelt õukonna ja aadli kunst. Ta avaldus kõige ilmekamalt sisekujunduses ja kunstikäsitöös ning oli kerge, õrn ja mänglev. Väga iseloomulikud olid luksusesemed ja iluasjakesed.(Chardin, maalis igapäevast eluolu, ülistas perekonda; Watteau, maalis hästiriietatud inimesi kauni maastiku taustal) Klassitsism (1770-1830) oli antiikkunsti jäljendav stiil, mis rõhutas reeglipärasust tasakaalu. Hoonete esikülgi kujutati Kreeka templi esiküljena, põhiplaan oli...
Esemed, kujud ja pildid, mida tänapäeval tajutakse esmajoones või ainult esteetiliste objektidena või nn. nagu puhta kunstina, olid vanasti tihedalt seotud igapäevase olmega, aga ka inimeste mütoloogilise maailmapildi ja maagiliste toimingutega. Näiteks eesti talurahva ornament, mida kasutati vöökirjades ning muude kudumite kaunistuses või tikandites, aga ka õllekannudel ja paljudel teistel esemetel, ei olnud meie esivanematele ainult kaunistus, ainult dekoratsioon, vaid ka sümboolne side inimesele ja maailmale oluliseks peetud põhimõtetega. Eesti rahvakultuur pole muidugi arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti rahvakunsti on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid. Siiski on sajan...
Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkuso...
Romantism üksindust kogev inimene, omapäevane ellusuhtumine, tähtis üksikisik, imetleti keskaega, eksootiliste maadeimetlus, väljendab kahtlust/pettumust valgustajate ideaalides, tunded tähtsad, sai alguse Inglismaalt. Ühine tekivad kunstinäitused ja kunstikriitika , kunstitellijate osatähtsus väheneb, kiriku autoriteet langeb, läbi põimunud, Pompei ja Herculanumi väljakaevamised, hinnati puutumata loodust, kunstiline originaalne eneseväljendus. ROMANTISM 1830-1840/50(kõrgkeskaeg), 19. saj II veerand. Tekib kõrvuti klassitsismiga, kuid kasvab välja. *kunstivool(ei hõlma kõiki kunstiliike) kujutav kunst, graafika, muusika, kirjandus *tunnused: kunstniku omapära ja kordumatus, keskaja ülistamine(sündmuste kujutamine) *kunstivoolud: a...
6) EESTI KUNST 20. SAJANDI ALGUSES 20 sajandi alguses hoogustus eesti rahvuskultuuriareng. Majanduslik edenemine eestimeelse haritlaskonna kasv lõid eelduse rahvusliku kunstielu kujunemisele kodumaal. Kümmekonna aastaga loodi kõik kunstielu hädavajalikud valdkonnad, pandi alus näitusetegevusele, kunstiharidusele, kunstnike organisatsioonidele, tõsteti professionaalsele tasemele kunstikriitika ja hakati kavadama kunstimuuseumi rajamist. Esimene eesti kunsti ülevaatenäitus toimus 1906.a. Tartus põllumajandusnäituse osakonna, iseseisvad ülevaatenäitused toimusid 1909.a. Tartus ja Tallinnas. Kunstielu loomises olid juhtivad Kristjan Raud ja Ants Laikmaa. Mõlemad asutasid oma ateljees kunstikooli, Laikmaa Tallinnas ja Raud Tartus. Mõlema looming oli uuenduslik võrreldes seni Eestis nähtud akadeemilise realismiga. Raud tuli Eestisse ja tema loomingus liitusid...
Impressionismi mõju Eestile Impressionism on kunstistiil, mis saab alguse 19 sajandi lõpus Prantsusmaal ning see kajastab kunstniku muljet mingist hetkest. Eestisse jõudis impressionism 19 ja 20 sajandi vahetusel. Sellega seoses sagenes näitustegevus, muuseumielu, kunstiharidus, kunstnike organiseerumine ja kunstikriitika . Enim mõjutatud olid Ants Laikmaa, Aleksander Värdi, Adamson-Eric, Kristjan Raud ja Paul Burman. Ants Laikmaa maalis peamiselt pastelltehnikas. Tema lemmikteemaks oli maastik, mida ta maalis enamasti erksate värvidega. Tuntumad on tema protreed Eesti haritlastest. Olen näinud tema pastellmaali ,,Lääne neiu". Aleksander Vardi koloriidi nüansirikkus ja elegants on köitnud nii kunstikriitikuid kui ka publikut...
Tekkisid 2 kunstisuunda, mis olid samaaegsed ja osaliselt läbipõimunud: klassitsism ja romantism. Klassitsism (lad.k classicus esmaklassiline, parim) Nii nimetati seda stiili Kesk- ja Ida-Euroopas. Inglise ja prantsuse keeles nimet. neoklassitsismiks. Varaklassitsism kuni 1800, kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsism jagatakse mõnikord 3 etapiks: 1)1760-1790 Louis XVI stiil; 2) 1790-1800 direktooriumistiil; 3)1800-1820 ampiirstiil. See on kindlate vormitunnustega stiil, mõistuslik, reeglipärane ja harmooniline. Võeti eeskujuks antiikkunst. Seda soodustas antiigi pärandi kättesaadavuse tõus väljakaevamised, teadustööd. Nt Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu". On seotud valgustajate ideoloogiaga. Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ja nendele toetuvasse maa...
Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umb...
KUNSTIAJALUGU 24.Klassitsismi iseloomustus, klassitsistlik arhitektuur. · Tekkis kunstikriitika · Vähenes kunstitellijate osatähtsus · Kasvas kunsti loomine ja näitamine anonüümsele publikule · Ühiskonnakorralduse lõdvenemine · Linnastumise algus · Monarhiate, osalt ka kiriku autoriteet langes Tekkis2 suunda kunstis: 1. Kiriku autoriteedile ja normidele vastandati valgustajate ideoloogia. Uued ühised ideaalid sidusid inimesi ja lasid neil uskuda maailma mõistuspärasusse. Need inimesed toetasid kunstis klassitsismi. 2...
Üldiseloomustus: · Tekkisid kunstinäitused ja nende tagasiside, s.t. kunstikriitika . · Vähenes kunstitellijate osatähtsus. · Kasvas kunsti loomine ja näitamine anonüümsele publikule. · Seisusliku ühiskonnakorralduse lõdvenemine, külakogude lagunemine ja linnastumise algus. · Kiriku autoriteedile ja traditsiooniga õigustatud normidele vastandati valgustajate ideoloogia. · Klassitsism tähistab kindlate vormitunnustega stiili. · Klassitsismi kõige ilmsemaks tunnuseks on antiikkunsti eeskujude järgimine....
Kunstnik Johann Köler. Johann Köler(1826-1899) oli esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstink.Maalis oma vanemate,lihtsate taluinimeste portreid.Kuigi kohalik publik koosnes enamjaolt sakslastest,ei tahtnud Köler sellele publikule toetuda,esialgu jäi maalikunst eesti seltskonnale kättesaamatuks ja võõraks.Vaesust trotsides lõpetas Köler Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal.Lõputöö:"Herakles toob Kerberose põrguväravast"-järgib meisterlikult klassitsismi reegleid.Keiser Aleksander II portree eest saadud honorar võimaldas tal reisida mitmel pool Lääne-Euroopas ja pikemalt peatus ta klassitsistide unistustemaal Itaalias-seal maalis rahvatüüpe ja maastikke.Pariisis maalis Cesise kirikule ristilöödud Kristust kujutava altaripildi.1863 valmisid eriti populaarseks saanud teosed:Kunstniku sünnikoht;Ketraja;Hiiu naised kaevul.Edaspidi elas Köler enamasti Peterburis,õpetas nii Kunstide Akadeemias kui ka Aleksander II tütrele...
Kunstnikku peetakse tema kaasinimeste massist kõrgemaks, eriliseks olendiks ja teatavat austust tuleb tal võtta oma pärisosana. Et seda teadmist oma ainukordsusest läbi elada, vajab ta austajatest või vaimusugulastest koosnevat publikut, sest fraasides kingib mass seda austust talle kõige rohkem. Nagu vanimale luulekunstile, on ka tänapäeva kunstile ikka veel hädavajalik teatav esoteerilisus. Tänapäeva publicity-aparaat koos kirjanduslikult ülespuhutud kunstikriitika , näituste ja ettekannetega on sobilik tugevdama kunstiväljenduste mänguiseloomu" (Johan, Huizinga 2004:223-224). Kunsti peamiseks võluks on tema ilu ning pühadus. Ta suudab luua niivõrd palju mänguelemente, olgu siis muusikas või tantsus. Need kaks on miskit, mis jääb alatiseks kultuuri üheks peamiseks osaks ning rääkides nendest, jääme me alati mängusfääri. Alati tuleb inimesi, kes läbi muusika või tantsu mängib mingit pala või on olemuselt keegi ,,teine"....
· Peeter I ratsamonumendi · Narva · Tekkisid kunstinäitused ja nende tagasiside s.t kunstikriitika . Nende muutuste süvapõhjustena võib nim. Seisusliku ühiskonnakorralduse lõdvenemist, külakogukondade lagunemist ja linnastumise algust. · Klassitsism ja romantism · Klassitsism ja romantism olid samaaegsed ning osaliselt läbi põimunud kunstinähtused. Siiski on klassitsism ja romantism eri tasandite või eri tüüpi mõisted. · Klassitsism- tähistab kindlate vormitunnustega stiili...
1800-u. 1820 - ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire'- keisririik) Lõppu on raske määratleda, sest klassitsism juurdus nö. ametliku kunstina, seda soositi terve 19. sajandi jooksul nii valitsusringkondades kui kunstiakadeemiates. Viimastelt on pärit ka hilisem nimetus "akademism". Klassitsismi tekkepõhjused Saja aasta pikkune ajajärk umbes 1750-1850 oli suurte muutuste aeg Euroopa kunstielus. Tekkisid kunstinäitused ja nende tagasiside, st kunstikriitika . Euroopa kultuuripilti mõjutasid 18. saj. lõpul ja 19. saj. Algul Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Teine põhjus antiikajastu matkimiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompeji väljakaevamistel. Nii saidki mitmete kunstiajaloolaste uurimused, näiteks Johann Joachim Winckelmanni "Antiikkunsti ajalugu" aluseks tõelisele üleeuroopalisele antiigivaimustusele. Seda...
Filosoofilise esteetika aine ehk põhiprobleemid on läbi ajaloo olnud seotud kolme ,,nähtusega": ilu (ja selle vastandid nii looduses kui kunstis), esteetiline (sh esteetiline hoiak, esteetilised omadused), kunst (laias mõttes, sh kunstikriitika ): 5. Analüüsige filosoofilise esteetika ja ,,esteetilise" filosoofia vahekorda! Filosoofiline esteetika on kunstikriitika ja teiste uuringuite, nagu kunstipsühholoogia, mõistete ja printsiipide analüüs... sel on nende tegevuste suhtes ettevalmistav, kriitiline, refleksiivne roll. See tegeleb eelkõige nende eelduste selguse, väidete tähenduse ning nende meetodite iseloomuga kõige sellega millest nad ise sageli teadlikud ei ole. Filosoofiline esteetika kui metakriitika. Esteetika kui ,,esteetiline" filosoofia tegeleb: esteetilise kogemuse, esteetilise...
Paul Klee- Sürrealist vaid osaliselt. Sveitslane. Klee loo mingule on o mane lastejoonistuste naiivsus, kujundite grotesksus, fantaasiarikkus. Imelised värvikooskõlad! On osalt sürrealist, osalt abstraktsionist. Mõningaid mõisteid Kunstiteadus koosneb 3 alaliigist: 1) kunstiteooria uurib kunsti olemust 2) kunstiajalugu uurib kunsti arengut, muutumist 3) kunstikriitika hindab ja analüüsib kaasaegset kunsti Kunstiliikide traditsiooniline jaotus: 1) arhitektuur e. ehituskunst 2) tarbekunst 3) kujutav kunst Kujutav kunst jaguneb maalikunst 1) graafika 2) skulptuur. Kaasaegsed kunstiliigid on: a) installatsioon b) häppening c ) perfor mance d) maakunst f) kehakunst g ) videokunst. Arhitektuur jaguneb: 1) sakraalarhitektuur e. kiriklik arhitektuur (kirikud, kloostrid, kabelid jne.) 2) profaanarhitektuur e. il malik arhitektuur...
1. Millises suunas arenes eesti rahvuskultuur 20.saj algusaastatel? Pandi alus näitusetegevusele, kunstiharidusele, kunstnike organisatsioonidele, tõsteti professionaalsele tasemele kunstikriitika ja hakati kavandama kunstimuuseumi rajamist. 2. Millal toimusid esimesed eesti kunsti ülevaatenäitused? Esimene eesti kunsti ülevaatenäitus toimus 1906. a Tartus põllumajandusnäituse osakonnana, iseseisvad ülevaatenäitused toimusid 1909.a Tartus ja Tallinnas. 3. Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud? Graafika, söejoonistus, tempera 4. Millised teemad olid olulised Kristjan Raua loomingus? Rahvaluule ja ,,Kalevipoeg" 5. Kus oli võimalik õppid kunsti 20...
Oskar Kokoschka: Literaat ja publitsist Herwarth Walden. Emil Nolde: Prohvet, Marcelle, Püha õhtusöömaaeg. Egon Schiele: Autoportree. Karl Schmidt-Rottluff: Maastik jahtidega, Kaks pead. Eesti kunst 20.saj alguses: hoogustus rahvuskultuuri areng, pandi alus näitusetegevusele, kunstiharidusele, kunstnike organisatsioonidele, tõsteti professionaalsele tasemele kunstikriitika , rahvusromantiline mütoloogia, realism, postimpressionism. Rühmitus Noor Eesti. Püantilisim, mõõdukas fovism, eestlased tulid tagasi, Soome arhitektid Eestis.Kristjan Raud: Millal?, Kalevipoeg põrgu väravas, Ohver, Kandlemängija, Puhkus rännakul. Konrad Mägi: Pühajärv, Merikapsad, Maastik kividega. Nikolai Triik: Menningu portree, Soome maastik. Paul Burman: Kitsekari. Georg Hellat: Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone. Oskar Kallis: Linda, Kalevipoeg allmaailmas...