Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Mitmed maakunsti viljelejad on saanud loomingulist inspiratsiooni eelajalooliste tsivilisatsioonide maapinnajoonistustest. Fotokunst- Fotokunst (ka kunstfotograafia ja fine art fotograafia) on kujutava kunsti liik, mis on loodud peamiselt kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab oma kunstilise mõjuvuse fotograafia vahenditega. Videokunst- Videokunst on kunstiliik , mis tugineb liikuvatel piltidel ja hõlmab video-ja audio andmeid . Performans-Performance on tegevuskunsti liik, milles kunstniku juhatusel (vahel ka publiku osalusel) luuakse (improvisatsiooniline) etendus. Tootedisain Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussäästlikumad, parema väljanägemise ning suurema kasutusmugavusega
kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. - Spiral Jetty, selle autor on Robert Smithson Kehakunst – moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha. Nt henna maalingud ja tatoveeringud. - henna Fotokunst - on kujutava kunsti liik, mis on loodud peamiselt kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab oma kunstilise mõjuvuse fotograafia vahenditega. - Videokunst - videotehnika vahendusel loodud kunst. Performans - on tegevuskunsti liik, milles kunstniku juhatusel (vahel ka publiku osalusel) luuakse (improvisatsiooniline) etendus. - Performance – mootorsaeballett. Happening - on tegevuskunsti liik, milles kunstnik loob sündmuse, etenduse, milles tihti osaleb publik.
esimesele korrusele. Muuseumi sisenedes saime Kunstimuuseumi kleepsud, mis pidime kleepima omale nähtavasse kohta. Muuseum nägi nii väljast kui seest väga ilus välja. Selle kleepsuga saime õiguse minna 5 korrusel näitust vaatama. Näitus kandis nimetust ''Taani kaasaegne kunst''. Kohapeal olid väga kummalised helid, mis väsitasid ära ja tegid suurepärase enesetunde. Samuti olid kummalised stuktuurid. Nägin seal helendavat heeliumkerat, mis oli väga huvitav. Samuti seal oli videokunst,mis pani mind imestama. Paljudest kunstiteosteste põhimõtetest ei saanud ma kahjuks aru. Oli alumiinimust tehtud riietehoidja ja ma ei saanud aru selle põhimõttest. Mulle meeldis kumu muuseum ja kindlasti tahaks minna sinna ka millalgi ekskursioonile. Kahjuks ei saa pilte lisada,sest tegin need klassijuhataja digikaameraga.
Nõuab kõrgeid tehnilisi oskusi. Füüsiliselt suhteliselt raske. Plaadid võivad olla metallist, puidust ja kivist. · Kõrgtrükk · Lametrükk · süvendtrükk Tarbekunstis luuakse kindla funktsiooniga esteetilisi esemeid. · Keraamika · Klaasikunst · Nahkehistöö · Sepistöö ehk metallehistöö ( metallist pannood ) · Tekstiilikunst(kangastrükk ( kangastrükk, vaibakunst, siidimaal, mood ) · Puidukunst ( mööbel ) · Fotokunst · Videokunst · Graffitykunst · Maakunst · Kehakunst ·
viljelejad on saanud loomingulist inspiratsiooni eelajalooliste tsivilisatsioonide maapinnajoonistustest. 2. kehakunst - kehakunst (ingl body art), moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha (tihti enda oma).. aastail. 3. häppening - on tegevuskunsti liik, milles kunstnik loob sündmuse, etenduse, milles tihti osaleb publik. 4. utiilikunst - on enamasti eraldiseisev minemavisatud prahist loodud installatsioon. 5. videokunst - Videokunstiteos saab sündida siis, kui kunstniku atribuudid on videokaamera, arvutiprogrammid ja internet ning ta saab luua hoopis uue keskkonna.Sellises keskkonnas saab muuta aja- ja ruumisuhteid, avada oma mõtteid ja tundeid muutunud ajas ning ruumis.http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/transcoded/e/e3/Markus- I_Am_a_Creator_Not_a_Dictator.ogg/Markus- I_Am_a_Creator_Not_a_Dictator.ogg.360p.webm 6
materjaliks on maastik. Maakunst võib seisneda nii vaid väikeste muudatuste tegemises loodusobjektidele ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa-alasid ümberkujundavaid projekte. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Kehakunst on moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha (tihti enda oma). Tekkis kontseptualismi ja happening'i arendamisel 1960. aastail. Videokunst on meediakunsti esimesi ilminguid, milles vahendina kasutatakse videot. Videokunsti esindajaks on 1960 aastatel videoeksperimentidega alustanud korea päritoluga ameerika kunstnik Nam Jun Paik. Videokunsti alaliikideks on: 1. VIDEO-PERFORMANCE - video tehnoloogia või video piltide kasutamine 2. VIDEOSKULPTUUR - nimetame videotehnika (monitorid, kassetid jms) eksponeerimist iseseisva skulpturaalse objektina või skulpturaalse objekti modelleerimist nende abil 3
KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida
esitamiseks kasutanud kaasaegseid multimeedia vahendeid, seal on traditsiooniline ooperikäsitlus koos moodsa videokunsti abil tekitatud ruumilahendusega, seetõttu peaks etendus sobima nii noortele kui ka vanadele. Selline lavakujundus oli kindlasti traditsioonilisele vastupidiselt uudne ning ootamatu. Kasutati videoprojektoreid läbi terve ooperietenduse koos maast laeni sujuvalt jooksvate hiigeltahvlitega. Looduse ja üldiselt väliskeskkonna suutis videokunst hästi esile tuua, kuid arhitektuuri koha pealt, kui üksikuid maju üritati rahvale videokunsti abil manada, kiskus asi vahel vägagi ebareaalseks ja etendusse oli raskem sisse elada. Efektseid sümbolistlikke lavapilte oli siiski päris mitu, eriti meeldejääv on Mimi ja Rudolfo finaaliduett, milles on välja valgustatud vaid foon ja teineteise embuses lauljad ise näha vaid siluettidena selline võte on intiimse kujundina omal kohal, või siis linnapilt, kus lisaks
kujutav kunst e figuratiivne- on reaalsust kujutav kunst(inimesed, objectid). Mõiste on kohane peamiselt realistlikul meetodil kui puudub ka vormi deformatsioon(mona lisa). Visuaalne kunst e visuaalkunst-igasugune eelkõige nägemismeele kaudu tajutav kunst. Tähistab lisaks ka nn vabadele kunstile(maal,kultuur,graafika) elektroonilist kunsti, ahritektuuri, disaini, visuaalreklaamid, videokunst)(teater,kino) Liigid:maal(seinamaal, tahvelmaal, laemaal), skulptuur(kirik, reljee, ümarplats), graafika, arhitektuur(kirik, klooster), tarbekunst. Stiilid:kujutamisstiil, mis lähtub kindla piiriliselt terviknägemiselt, ning kasutab ühelaadselt vormielemente.(romaanika, gootika, barokk-kadrioru loss). Kunstivool: nimetus ühistest põhivõtetest, lähtuvate ja enamasti üheaegselt tegutsevate kunstnike loominguks.
3) kunstikriitika hindab ja analüüsib kaasaegset kunsti On erinevaid kunstiliike. Kunstiliikide traditsiooniline jaotus: 1) arhitektuur e. ehituskunst 2) tarbekunst 3) kujutav kunst Kujutav kunst jaguneb omakorda kolmeks: 1) maalikunst 2) graafika 3) skulptuur 20. sajandil, tehniliste võimaluste laienedes on tekkinud rida uusi kunstiliike, sellised kaasaegsed kunstiliigid on näiteks: · installatsioon · happening · performance · maakunst · kehakunst · videokunst jne. Erinevaid kunstiliike saab veel mitut moodi jagada: Arhitektuur jaguneb: a) sakraalarhitektuur e. kiriklik arhitektuur (kirikud, kloostrid, kabelid jne.) b) profaanarhitektuur e. ilmalik arhitektuur Tarbekunst jaguneb kasutatavate materjalide järgi, näiteks: a) metall b) keraamika c) puit d) klaas e) nahk f) tekstiil Maalikunst jaguneb: a) tahvelmaal kindlal alusel maal, saab tõsta ühest paigast teise b) monumentaalmaal seotud kindla ruumiga, näiteks seinamaal
3) kunstikriitika hindab ja analüüsib kaasaegset kunsti On erinevaid kunstiliike. Kunstiliikide traditsiooniline jaotus: 1) arhitektuur e. ehituskunst 2) tarbekunst 3) kujutav kunst Kujutav kunst jaguneb omakorda kolmeks: 1) maalikunst 2) graafika 3) skulptuur 20. sajandil, tehniliste võimaluste laienedes on tekkinud rida uusi kunstiliike, sellised kaasaegsed kunstiliigid on näiteks: · installatsioon · happening · performance · maakunst · kehakunst · videokunst jne. Erinevaid kunstiliike saab veel mitut moodi jagada: Arhitektuur jaguneb: a) sakraalarhitektuur e. kiriklik arhitektuur (kirikud, kloostrid, kabelid jne.) b) profaanarhitektuur e. ilmalik arhitektuur Tarbekunst jaguneb kasutatavate materjalide järgi, näiteks: a) metall b) keraamika c) puit d) klaas e) nahk f) tekstiil Maalikunst jaguneb: a) tahvelmaal kindlal alusel maal, saab tõsta ühest paigast teise b) monumentaalmaal seotud kindla ruumiga, näiteks seinamaal
lasuriidist unikaalne: ainulaadne visuaalne kunst, ka visuaalkunst (ld. visualis) on igasugune, eelkõige nägemismeele kaudu tajutav kunst; nimetus käibel peamiselt ingliskeelses kirjanduses (visual arts), viimasel ajal levinud ka eesti keeles; tähistab lisaks nn. vabadele kunstidele (maal, graafika, skulptuur) elektroonilist kunsti, arhitektuuri, disaini ja visuaalreklaamikunsti, samuti ajas muutuval meediumil põhinevaid kunste (videokunst); laiemalt haarab ka mitmeid väljendusvahendeid (s.h. visuaalseid kombineerivaid kunstiliike (teater, film jms.) vorm: kuju, väliskuju; eseme väline kuju; nii figuraalsed kui ka abstraktsed individuaalsed mahud ja suunad ning nende suhted kunstiteosel; mudel, eeskuju, stamp, trafarett; värvigamma: (ka lihtsalt: gamma) üldtermin värvitoonide kohta; teoses läbivalt kasutatud teatav ühtne värvivalik (näiteks võib öelda: heleda värvigammaga maal) zhanr (pr
Igas hieroglüüfis, eriti nende esialgsel kujul, on aimata hoogsat, kuid täpset pintslitõmmet. 10. TARBEKUNST- Kunstiliselt kujundatud tarbeesemed. Keraamika, metallikunst, ehtekunst e. juveelikunst, klaasikunst, nahakunst, tekstiilikunst, puidukunst, raamatukunst 11. FOTOGRAAFIA- 19 saj. forograafia leiutamisega sai alguse. Kunstipärased fotod. On veel dokumentaalfotod, moefotod, montaazfotod, reportaaz jne. 12. VIDEOKUNST- video kasutamine kunstilisel taotlusel 13. REALISM- tõepärane kujutamine, tegelikkuse jäljendamine. 14. STILISEERIMINE- lihtsustamine 15. IDEALISEERIMINE- parandatakse looduse vorme, et nad vastaksid ideaalile, standardile.
maalikunsti ja graafika varju, ilmnesid ka siin muutused. Tööd erinevad klassikalisest skulptuurist. 1980.-ndate II poolest hakati aktiivselt tegelema performance"ga . Pea igat näitust või üritust alustati etendusega. 1990.-ndaid iseloomustab kiire muutuste aeg. 1991.a. taastati Eesti Vabariik. Galeriide tekkimine oli otsustav samm, toimusid vaidlused ülevaatenäituste üle. Maalikunstis kõige suuremad probleemid ja muutused. 1990.a. algul hakkasid kiirelt arenema installatsioon ja videokunst (E-L. Semper). Sellele suunale kuulus finantsiline toetus mitmelt fondilt ja kriitikute suur tähelepanu. See tekitas arusaama, et traditsioonilisest maalikunstist ei hooli keegi. Installatsioon põhineb kunstiteoste ja ümbritseva ruumi koosmõjul.
maalikunsti ja graafika varju, ilmnesid ka siin muutused. Tööd erinevad klassikalisest skulptuurist. 1980.-ndate II poolest hakati aktiivselt tegelema performance"ga . Pea igat näitust või üritust alustati etendusega. 1990.-ndaid iseloomustab kiire muutuste aeg. 1991.a. taastati Eesti Vabariik. Galeriide tekkimine oli otsustav samm, toimusid vaidlused ülevaatenäituste üle. Maalikunstis kõige suuremad probleemid ja muutused. 1990.a. algul hakkasid kiirelt arenema installatsioon ja videokunst (E-L. Semper). Sellele suunale kuulus finantsiline toetus mitmelt fondilt ja kriitikute suur tähelepanu. See tekitas arusaama, et traditsioonilisest maalikunstist ei hooli keegi. Installatsioon põhineb kunstiteoste ja ümbritseva ruumi koosmõjul.
(New York 196465, Hamburg 196870, Jaapan 1974, Kanada 1975, Los Angeles 1977, Shveits 1978, Hiina 1979 jne). Jonesi looming on enamasti selgelt erootilise alatooniga ja seda isegi mööblikujunduses, millega ta 1960. aastatel tegeles. Näiteks tegi ta 1969. aastal fetishistliku alatooniga skulpturaalse laua, kus naisterahva kuju (nagu päris!) on käpuli põrandal ja tema seljale toetub klaasist lauaplaat. 9. VIDEOKUNST, KÜBERNEETILINE KUNST TAUST Hakati harrastama 1960.aa USAs ja Euroopas. Termin küberneetiline võeti kasutusele 1968. 1969 I video näitus, 1969 I comp.art näitus TUNNUSJOONED 1. Videokunsti saab viljeleda nii videomaki kui arvuti abil 2. Kasutatakse liikumatuid pilte (stoppkaader) või liikuvaid, salvestatud ja reaalajas laiali saadetud, elektrooniliselt töödeldud (värvid, moonutused, pealetrükid jmt), arvutiga tehtud (sünteesitud pildid), alati
Frank O. Gehry (dekonstruktivist) Uus meedia kunstis Tõuseb esile tarbimisühiskonna probleemide käsitlemine. Tänu fotole, videole ja arvutitele muutus aja ja koha mõiste kunstis ning tulemuseks on kõige tabamatum kunst, mida siiani teame. Fotomanipulatsioonid, digitaalne töötlus, videoinstallatsioonid, interaktiivsed videoinstallatsioonid ja netikunst kuuluvad virtuaalsesse reaalsusesse, mis on kunsti jaoks täiesti uus keskkond. Oluline on ka televisiooni levik. Videokunst muutus vahenduks performance'i kunstnikele, kuid 80. ja 90ndatel tegelesid videokunstnikud isiklike jutustustega, kultuuriliste ja seksuaalsete identiteetidega ja poliitiliste vabadustega. Kunsti kujund on muutunud staatilisest liikuvaks, ka arusaamine pildist on teisenenud koos värvitajuga (digitaalsed värvid teised). Esindajad: Jeff Koons (eksponeerib tarbeesemeid) Tony Cragg (mõistab hukka liigtarbimise) Hans Haacke (poliitiline sõnum)
Andy Warhol Kunstiliigid: Vanemad · Maal( laemaal, seinamaal) · Skulptuur (reljeef- pinnale paigutatud, ümarplastika- monument jne) · Graafika( trükiplaadie tehtud joonistusest paberile tõmmiste tegemine) · Arhitektuur(sakraal arhitektuur- kirikud, profaar arhitektuu- ilmalik, majad jne. · Tarbekunst ( ehituskunst, keraamika,klaasikunst) Uuemad · Videokunst · Graffiti · Elektroonika 1 KUNSTILIIGID on visuaalse kunsti nähtused, mille tunnuseks on selle loomise vahendid. Klassikalised 5 kunstiliiki on: ARHITEKTUUR e. ehituskunst: 1. Sakraalarhitektuur religioossed ehitised: kirik, kabel, klooster, mosee, tempel 2. Profaanarhitektuur ilmalikud ehitised: loss, palee, linnus, raekoda, elamu
kaasaegsemad: galerii "Vaal", galerii "Luum" (hilisem Linnagalerii), Draakoni galerii kui nimetada olulisemaid. Tõsisema tagapõhjaga poleemika tekkis aga maalikunsti saatuse ümber ning siis polnud enam küsimus kunstnike soovis pääseda ametlikult vähemalt mingisuguselegi näitusele, vaid poleemika puudutas sügavat erimeelsust nii paljude kunstnike kui kriitikute vahel. 1990.a. alguses hakkasid kiiresti arenema installatsiooni ja videokunst (Jaan Toomik, Ene Liis Semper, Raoul Kurvitz, Raivo Kelomees, Kai Kaljo). Sellele suunale kuulus finantsiline toetus mitmetelt fondidelt ning suur tähelepanu kriitikute poolt, mis tekitas arusaama, et traditsioonilisest maalikunstist ei hooli enam keegi. Kreg A. Kristring nimetas olukorda otsekoheselt "installatsioonide sõjaks maalikunsti vastu". Vaba emotsionaalset maalitraditsiooni jätkas noorematest Kreg A. Kristring ja Agur Kruusing.
a. keskpaik. Lagunesid mitmed vanad väärtushinnangud ja asemele tulid nii uued tehnikad kui arusaamad, mis meie kultuuris enne täiesti puudusid. Meie kunsti lipulaev maalikunst kaotas kümnendi algul palju oma senisest hiilgusest, traditsioonilise maali tähendus muutus Kümnendi alguses muutub oluliseks foto kui iseseisev kunstidistsipliin. Teatavasti ei loetud meil fotot nn. kõrgkunsti hulka ning näitustel seda ei esitatud. Eesti kunsti lipulaevaks muutusid 1990.aastate keskpaigast videokunst ja elektrooniline kunst. Kõrvuti videokunstiga arenesid kiiresti ka teised uue media valdkonnad. Uuenduste kõrval on püsinud ka mõned vanad traditsioonid. Kunsti kõrval on oluliselt muutunud ka kunstielu, nii Tallinnas kui Tartus kui ka väiksemates linnades on avatud kunstigaleriisid ning toimub aktiivne näituselu. Palju lootusi on pandud meie uuele kunstimuuseumile KUMU, mis asub Kadrioru pargi servas.
Lametrükk e. Litograafia e. Kivitrükk kivile maalitud ja siis trükitud Kõigil neist on veel palju alaliike! o TARBEKUNST (Jaguneb materjalide järgi) Keraamika savist esemed Metallehistöö Klaasikunst Nahkehistöö Tekstiil Puitehistöö Disain et muuta tooteid praktilisemaks ja ilusamaks, 20.saj Moekunst Fotograafia Arvutikunst Videokunst 2. Kunsti tekkimine- koopamaalid, megaliitilised ehitised. Arvatakse, et esimesed kujutised mida võiks pidada kunstiks, valmistati vanema kiviaja (paleoliitikumi) hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi. Enne seda oli toimunud inimese eellaste hiigelpikk areng, aga nooremas kiviajas elasid juba meietaolised inimesed, kelle ajutegevus ja keelekasutus olid sarnased meieomaga. Visuaalseid kujundeid hakati looma koos sümboolse mõtlemise arenguga. Juba
Mõningaid mõisteid Kunstiteadus koosneb 3 alaliigist: 1) kunstiteooria uurib kunsti olemust 2) kunstiajalugu uurib kunsti arengut, muutumist 3) kunstikriitika hindab ja analüüsib kaasaegset kunsti Kunstiliikide traditsiooniline jaotus: 1) arhitektuur e. ehituskunst 2) tarbekunst 3) kujutav kunst Kujutav kunst jaguneb maalikunst 1) graafika 2) skulptuur. Kaasaegsed kunstiliigid on: a) installatsioon b) häppening c ) perfor mance d) maakunst f) kehakunst g ) videokunst. Arhitektuur jaguneb: 1) sakraalarhitektuur e. kiriklik arhitektuur (kirikud, kloostrid, kabelid jne.) 2) profaanarhitektuur e. il malik arhitektuur Tarbekunst jaguneb kasutatavate materjalide järgi, a) m etall b) keraamika c ) puit d) klaas f) nahk g ) tekstiil. Maalikunst jaguneb: 1) tahvelmaal kindlal alusel maal, saab tõsta ühest paigast teise. 2) monumentaalmaal seotud kindla ruumiga, näiteks seinamaal. Skulptuur jaguneb:
kultuure, kinnistada õpitut ja luua uusi seoseid erinevate ainete ja kultuuride vahel. Omaloominguline muusika Sellise projekti teostamiseks võib kasutada võimalusel abivahenditena arvutiprogramme, kuid ka tavapärast noteerimisvõimalust. Muusikateos võib olla loodud instrumendile, (instrumentidele), ebatraditsioonilistele ( isevalmistatud vm.) instrumentidele, vokaalile. Kaasata võib omaloomingulise pala (palade) esitusse ka teisi kunstiliike: (kirjandus, kunst, videokunst). Autoril peab olema oma selge visioon, mida antud teosega kuulajatele öelda tahab. Muusikakriitika Ülesandeks on analüüsida näiteks erinevaid muusikastiile, tuua loovaid näiteid muudest kunstivaldkondadest, millega stiilid lõimuvad või kaasata ajaloost põhjuste ja tagajärgede seoseid antud stiilide tekkimisele, olemusele. Samuti võib antud stiilis lisada õpilasepoolseid omaloomingulisi näiteid. Loovtöö aitab analüüsida muusikat, selle
8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis
annaabi.ee 
