arhitektuuris. siir - kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv. krabi siir Välisarhitektuuris on suur osa tornidel. Tornid võivad olla ümmargused, nelja- võikaheksatahulised. Peafassaadil tavaliselt 3 suurt teravakaarelist portaali. Portaalide kohal teravad kitsad ehisviilud ehk vimpergid. Uksed portaalid asuvad läänepoolses osas, aga sageli ka pikihoone külgedel. Portaali külgedel palestikus on püstised süvendid, millesse on asetatud väikesed sambad. 1. RISTLILLIK 2. EHISVIIL 3.KAAREALUNE MÕIKALÕIK 4. TÜVESEVÕRU 5. ARHIVOLDI MÕIKAD 6. ARHIVOLDI ASTMED 7. PALESTIKU ASTMED 8. PALESTIKU SAMBAD 9. SOKKEL 10. BAAS 11. PALESTIK 12. TALUM 13. LÄVEKIVI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL Amiens'i Reimsi katedraal katedraal Saint Denis' Chartres'i katedraal
Mainitud kahe figuuri ja nende kõrval paikneva ettekuulutuse stseeni Neitsi ning vastasoleval uksepõsel kujutatud templisse toomise stseeni Siimeoni vahel on terav stilistiline kontrast. Antud figuuride liikuvus on vähemmärgatav ning pigem rõhutatakse vertikaalsust. Seda võib eriti täheldada riietuse puhul. Eliisabeti ja Maarja stiil põhineb ilmselt Amiens'i eeskujudel ning arvatavasti on ka selle sculptor sealtsamast pärit. Vastas asuvas palestikus on kujutatud templisse toomise stseeni koos Joosepi ja Siimeoni ning nende kõrval seisva moekalt riietatud, esialgselt Maarja teenijatüdrukuks peetud naisterahvaga. Nende figuuride autorlus on aga omistatud teisele skulptorile, niinimetatud Joosepimeistrile. Samuti peetakse tema tööks ka ettekuulutuse stseeni inglit, kelle kuulus naeratus näib sama ilmekas kui Joosepi nägu. Nende ja teiste lääneportaalil kujutatud stilistilistel kaalutlustel erinevatesse
Romaani: Ajastu: 10-12.saj., ristisõjad, feodaalsuhete kinnistumine, naturaalmaj., nõrgad sidemed piirkondade vahel, linliku eluviisi taastumine, seisuslik eluviis, katolikukirik ühendas Euroopat Arhitektuur: Prantsusmaal, paksud müürid(kaitseks), ümarkaared, kitsad-väiksed aknad-uksed, massiivsed tornid, sakraal(kiriku)arhitekt. domineeris ilmaliku üle, põhitüübiks oli basiilika; portaal (tähtsad fassadi juures)läänes; portaali palestikus(külgedel) püstloodis süvendid (vahel skulptuurid), kaare mood. arhivoldid, mis ümbritsesid tümpanoni (kaarevälju); altar idas; pikihoone jaotub löövideks (löövid erineva katuse all basiilika); põikilööv eendub tugevalt; risekoht mood. nelitise e transepti, mille kohal torn; idas ümar apsiid(altari asupaik), mida ümbritses kooriümbrikäik; nelitise ja apsiidi vahel kooriruum(koht koorile ja vaimulikele); koori all krüpt (maa-alunekabel-varandus, reliikviad, matmine); sisearh
seotud tornid, need seisavad ehitise kõrval iseseisvalt (kampaniilid). Portaalide kohal asuvad ehisviilud ehk vimpergid Peafassaadil tavaliselt 3 suurt teravakaarelist portaali. Portaalide kohal teravad kitsad ehisviilud ehk vimpergid. Uksed portaalid asuvad läänepoolses osas, aga sageli ka pikihoone külgedel. Suuremates kirikutes lääneküljel portaale 3, keskmine peaportaal on teistest suurem ja dekoratiivsem. Portaali külgedel palestikus on püstised süvendid, millesse on asetatud väikesed sambad. Portaali kaareosa moodustavad arhivoldid, mis ümbritsevad poolkaarekujulist kaartvälja ehk tümpanoni. Portaalid on figuraalsete ja ornamentaalsete kaunistuste keskmes, eriti tümpanon. Välismüüre liigendavad liseenid teatava vahemaa tagant müüri pinnast eenduvad (samba) pilastrisarnased vertikaalsed ribad, neid ühendab sageli üksteisega kaarfriis friis, mis koosneb väikestest kaartest.
Skulptuurid moodustasid ühtse terviku kirikuhoonega. Ornamentikas olid ka uuendused võrreldes romaani stiiliga: lihtsustatud akantuslehe asemele tulid värsked, looduslähedased taimemotiivid (viinapuuväädid, vaher, tamm). Näiteid: Kõik eelpoolnimetatud suured katedraalid on rikkalikult kaunistatud skulptuuridega, neid võib olla kokku tuhandeid. Nt Reimsi katedraalis 2500 üksikskulptuuri, Chartres`is 1800. * nn Külastusgrupp Reimsi katedraali peaportaali palestikus (Elisabet, Ristija Johannes ema läks külla Neitsi Maarjale, mõlemad lapseootel. Ilusad hingestatud näod) * Bambergi katedraalis Saksamaal ka väga kuulus Külastusgrupi motiiv * Strassburgi katedraalis kiriku ja sünagoogi allegoorilised figuurid * Magdeburgi toomkirikus Saksamaal tarkade ja rumalate neitsite figuurid Gooti aja lõpupoole hakati rohkem valmistama värvilisi puuskulptuure. Nendega kaunistati altareid
Tugedena kasutati sammaste kõrval ka pilastreid. Kuupkapiteel. Sisearhitektuuris kesklöövi müürid jagunesid tavaliselt 3 ossa. Alumise osa moodustasid kaared - arkaadid. Keskmise osa empoorid või trifoorium-kitsas käik müüri sees. Ülemise korruse akende rida e. valgmik . Fassaadide kohal oli sageli kääbusgalerii, eriti Saksamaal ja Itaalias. Eriliselt olid välja töötatud protaalid ehk uksed, reeglina peaportaal ja külgportaalid. Portaali külgedel e. palestikus olid süvendid kus asusid sambad ja kui vaja ka figuurid. Kaare osa moodustasid arhivoldid ja need ümbritsesid poolkaarekujulist tümpanoni. Basiilikate kõrval oli ka kodakirikuid. Juba arvukalt ehitati kloostrihooneid. Kloostrihooneid ühendas kirikuga tavaliselt ristikäik- võlvitud koda mis ümbritses nelinurkset hoovi ja avanes selle poole akende või kaartega. Arhitektuuri näited: Prantsusmaa- romaanikunsti sünnimaa. eristatakse üle 10 erineva koolkonna. Suurema
ja ristlillikutega, vahel ka figuuridega. Rõhutab gootikale omast vertikaalsust. Peafassaadil tavaliselt 3 suurt teravakaarelist portaali. Portaalide kohal teravad kitsad ehisviilud ehk vimpergid. Uksed portaalid asuvad läänepoolses osas, aga sageli ka pikihoone külgedel. Suuremates kirikutes lääneküljel portaale 3, keskmine peaportaal on teistest suurem ja dekoratiivsem. Portaali külgedel palestikus on püstised süvendid, millesse on asetatud väikesed sambad. Portaali kaareosa moodustavad arhivoldid, mis ümbritsevad poolkaarekujulist kaartvälja ehk tümpanoni. Portaalid on figuraalsete ja ornamentaalsete kaunistuste keskmes, eriti tümpanon. 1. RISTLILLIK 8. PALESTIKU SAMBAD 2. EHISVIIL 9. SOKKEL 3. KAAREALUNE MÕIKALÕIK 10. BAAS 4
a) Vii mne kohtupäev b) Neitsi Maarja Kristuslapse ga (Spoos) c ) Neitsi Maarja Kristuse surnukehaga (Pietà) d) Kristuse kannatuslood. Skulptuuride paigutuses oli kindel kord ja sise mine loogika. Skulptuurid m o odustasid ühtse terviku kirikuhoone ga. Ornamentikas olid ka uuendused v õrreldes ro maani stiiliga: lihtsustatud akantuslehe ase m ele tulid värsked, looduslähedased taime m otiivid * nn Külastusgrupp Rei msi katedraali peaportaali palestikus * Ba mbergi katedraalis Saksa maal ka väga kuulus Külastusgrupi m otiiv * Strassburgi katedraalis kiriku ja sünagoogi allegoorilised figuurid * Magdeburgi too mkirikus Saksa maal tarkade ja rumalate neitsite figuurid Gooti aja lõpupoole hakati rohke m val mistama värvilisi puuskulptuure. Nendega kaunistati altareid. Kujunesid välja tiibaltarid õhuke kapp, mille tiivad (uksed) kaeti maalide ja/v õi skulptuuridega. Maalikunst
annaabi.ee 
