Hamlet (9)

Hamlet
William Shakespeare
I VAATLUS
I stseen
Tegevuspaigaks on Helsingöri loss, kus parajasti vahetavad Nernardo horatio ja marchellus välja senise tunnimehe francisco. Samal ööl ilmutab ennast vaim põhjanaela suunalt, ja vain on üleni raudrüüs ja tunnimehed tunnevad selles ära Hamleti kes oli hukkunud ja kaotanud kõik oma maad. Kui8 järgmisel ööl jälle vaim ilmus siis üritas Horatio temaga rääkida kuid asjatult , siis ütles et Marchellusele et too lööks vaimu hel+lebardiga kui too ei peatu, kuid vaim kadus , enne seda oleks ta nagu hakanud rääkima kuid samal hetkel kui ta nagu oma suud liigutas kuke laul ja vaim kadus järjekordselt.
II stseen
Toimus kuninga kroonimine kus kuningaks sai hamleti vend Claudius ja kuningannaks hamleti naine gertrud , peale selle olid veel seal ka nõukogu liige Polonius ja tema poeg Laertes ja valtemand ja colnelius. Kõik on pidurõivas ainult Noor prints hamlet on matuserüüs isa leinemise pärast. Laertes tahab naasta tagasi pransusmaale ja palub vürstilt luba ja saab ka selle loa. Hamlet hakkab rääkima mõistukeeles et Hamlet ei hakka kunagi Claudiust o,ma isaks pidama kuna too oli abiellunud hamleti emaga. Ja ta ei tahtnud et Claudisu teda pojaks hüüaks. Ja heitis talle et tal on matuse riided seljas , see pidavat lihtsalt jonni näitama ütöles cludius. Hamletil oli plaanis minna õppima Wittenbergi kuid see oleks halvasti mõjunud kuningale , kuna seal poleks saanud ta Hamletit kontrollida ja palus hamletuil jääda, selle peale Hamlet ei kostnud erit midagi. Ta oli väga pahane Gertrudi peale kes alles leinas valepisarates oma abikaasat ja juba jälle oli kihlatud.natukese aja pärast tulid hamleti juurde tunnimehed, kes tulid sinna hamletile rääkima et mida nad olid öösel näinud, Hamlet oli selle üle hämmingus ja tahtis kindlasti järgmisel ööl minna seda oma silmaga nägema kuidas ta isa vaim terrrassil on ja temaga rääkida
III stseen
Poloniuse majs Räägivad laertes ja Ophelia . Laerts ütlev Oheliale t Hamletit pole mõtet uskuda et tema tunuded pole siirad ja on üks suur valetaja . Siis tule Ophelia isa Polonius ja Küsib et kas Laertes ikka veel asiin et ta pidi juba minema hakkma kuna tuul juba tõstab purjesid , Laertes kallistas Opheliat ja lahkus. Peale seda, kusis ophelia isa et mis tal Laertesega on ja Ophelia ütles et lihtsalt too oli andnud oma tunnetest märku kuid isa arvas et see on täielik jama. Siis läks jutt jälle hamletile et isa arvas ka wet hamletiga ei ole mõtet tegemist teha.
IV ja V stseen
Lähevadgi Hamlet horatio ja marcellus sinna terralissle vahti pidama ilmub vaim ja hamlet järgneb talle üksi kkuigi ülejäänud keelavad seda . sisi räägib hamleti isa vaim et ta ei surnud ussi hammustusse vaid selle õela uue kunginga käe läbi, kes oli talla kõrva valanud maruheina mahla mis ta kokku kuivatas. Vaim oli päeval tules koguaeg knua pidi lahti saama elus tehtud pattudest . Hamlet keelas rääkida oma kaaslastel sellest juhtumisest ja käskis neil kolm korda vanududa.
TEINE VAATLUS
I stseen
Polonius käseb reyaldol viia kirjad kellegil, kuid ennem saama tuttavaks ääribveeri selle inimses pahedega ja lähikondlastega et peab mnägimanagu teaks ta seda inimest juba ammu ., siis lähebgi teel e . Pele seda tule Poloniuse juurde ophelia kes on hirmul , kuna team jures oli käinud väga kummalisel oleksu Hamelt riided katki nägu valge peas ja liikus ilma silmi kasutamata toas ringi.
II stseen
Kuningas Kutsub külla hamleti head sõbrad Rosencrantzi ja Guildensterni, kelle tulekust on hamlet väga rõõmus kuid samas ka kahtlustav kuna mix ol ivaja tulla sõpradel niisama heast peast talle külla ja tal on õigus et tagelikkuses oli neid kutsutud kuninga ja kuninganna poolt. Hamlet kurdab kui juba vangi elu tal taanimaal on. Tuleb vatelmand, kes on saadik Norrast, kes toob sõnumi et norra on nõus toetama taanit poola vastu võtlemisel. Siis tulevad külla näitlejad, kes on oma ala parimad ja Hamletile meeldis see tükk mida oli üks neist mä’nginud kunagi ammu ja palus seda uuesti mä’ngida ja siis hakkas Hamleti peas hauduma plaan et ta peaks laskma selle näitlejal ette kanda tema enda poolt tehtud read mis oleksid sarnased isa mõrva loole et näha kas uus kuningas tunneb ennast süüdi.
KOLMAS VAATLUS
I stseen
Guildenstern ja Rosencrantz kannavad kuningale ja kuningannale ette kuidas õnnestus neil Hamleti lõbustamine kuid see ei läinud kõigeparemini kuna näitlejad olid saabunud. Siis teevad kuningas ja Polonius sellise asja et peidavad ennast riippvaipade taha ja lasevad Ophelial rääkida Hamletiga ,kui hamlet tuleb siis käib sellisee mõtteavalduse lauale et OLLA VÕI MITTE OLLA kuna kui surra siis surmaunes võivad olla väga kohutavad unenäod aga kui sind koguaeg pekstakse ja piinatakse siis oleks väga lihtne pääseda ära sellest hullumeelsest elust pussi abil. Räägib Opheliaga ja ütleb et ta ei armasta teda ja soovitab tal kloostrisse minna (lõbumajja)
II stseen
Esitatakse Hamleti korraldatud näitemäng. Hamleti ema kutusb teda enda juurde vaatama kui hamlet ütleb et tal on parem magnet ja läheb ophelia juurde ja paneb talle pea sll algul kantakse tükk ette pantomiimidega sellest ei tee kuningas väljagi aga kui lugu tehakse täies esituses kuidas kuningale kõrva mürki valati siis tõuseb kuningas püsti ja läheb kiiresti minema ja näidend peatatakse. Kõik läksgi nii nagu Hamlet oli tahtnud kuna, see vaimu jutt oli näidendina mõjunud kuningale ja see oli tõestuseks et tegu ei olnud mitte kuratiga keda hamlet nägi vaid see vaim rääkis tõtt.
III ja IV stseen
Kuningas käseb Guildensternil ja rosencrantzil ennast valmis panna kiiresti et koos hamletiga inglismaale minna. Tuleb polonius ja teatab kuningale et hamlet lähe ema juurde ja ise jääb vaiba taha seisma. Hamlet läheb ema juurde ja küsib milles on asi ja ema ütleb et sa mõnitasid kuningat ja solvasid, selle pale aga hakaks hamlet ette heitma kui räpane ta ema sise on hingepõhjas. Kui hamlet midagi ütles ja ema karjus appi siis kostus vaiba tagant hääl ja hamlet hüüdis rott ja lõik mõõga läbi vaima mis tabas otse poloniust ja ta suri seal samas koha peal.. Ema hakkas nutma ja hamlet soovitas emal mitte kunagi enam lellega koos voodisse heita.
IV vaatlus
Ija II stseen
Tuleb kuningas j pärib mis oli juhtunud ja kunningaana hakkab seletama et hamlet ontäiesti hul let oli tapnud roti pähe poloniuse ja laiba kukile ära vedanud siis kutsus kuningas Rosencrantzi ja Guildensterni ja käkis neil otsida üles poloniuse laip , läksidgi ja leidisd hamleti , kuid hamlet ei öelnud kuhu ta laiba oli pannud vaid ütles et ta nad on käsnad keda kuingas kasutab ära seni kaua kui vaja läheb pärast lihtsalt jätab kõrvale. Kuningas ei ole inimene vaid asi.
III stseen
Rosencrants ütleb kuningale et nad ei olnud sotti saanud kuhu oli hamlet põrmu pannud ja kuningas küsib ise hamleti käest ei kuhu too poloniuse pani ja hamlet ütleb et jätttis loomadele söögiks, kuna mix peak inimene jääma pärast sruma ainult uusikestele toiduks. Ja ütleb hamletile et ta peaks ära minema inlismaale mille üle hamletilo n hea meel. Kuingas jääb mõtlema et hamlet võikski ära surra seal inglismaal
IV stseen
Tuleb Fortinbras ja palub pealikul viia sõna Taani kuningale et läbimarsile loa annaks. Ja liiguvad sõduritega edasi. Siis tuleb hamlet ja küsib paeliku käest mis vägis see siin on ja palik räägib et need tahavad poole ühte osa ära vallutada mis ei too kellegile kasu vaid on au küsimus milles saavad paljud inimesed surma.
V stseen
Kuninganna juurde tuleb Horatio kes soovib et kuninganna räägiks Opheliaga. Ophelia tuleb sisse ja on väga kummalnie räägib oma venna surmast ja on selle pärast väga masenduses seda kõike teeb ta gkoguaeg lauldes. Ophwelia ütleb et ta kutsub oma venna ka siia. Saabub teener ja ütleb et Laertes tuli ja ta hakkas pärima kes oli tapnud tema isa eelnevalt löönud uksed kjõik maha ja ta ei olnud rahul et team isa ei maetud väärikalt.
VI stseen
Horatio juurde tulevad laevamehed kellel on kirju ja kirjas seisab et hamlet on sattunud mereröövlite küüsi ja palub viia ennast kiiresti nende juurde kelle juurest see kiri on toodud . Samaal Ajal on ju Rosencrantz ja Gulidenstern inglismaa poole teel.
VII Stseen
Kuningas ja Laertes peavad plaani kuidas tappa hamlet kuna ta oli tapnud laertese isa ja ja Pannud ta õe ophelia väga kummaliselt käituma nii sepitsesidgi nad korraldada möögavõitluse mille käigus torka laertes hamletis möögaga millel on mürk ja mis tapaks ta silmapilkelt, kuninga plaan oli see et laertes ajab hamleti nii võhmale et too tahab juua ja kuningas annab talle siis mürki. Siis tuleb tuppa kuninganna ja teatab kurva uudise et ophelia on surnud ta uppus jõkke kui rippus oksa küljes ja see murdus. Enne seda oli ta pununud kummalsie pärja tulikatest maarjalilledest nõgestest ja juudakäppadest.
V vaatalus
I stseen
Kakas hauakaevajat kaevavad ophelialale hauda natukese aja pärast läheb üks viina tooma ja ilmuvad Hamlet ja Horatio kes arutavad üldse nende pealuude ja asjade üle ja selle üle kuidas mõni võib hauas laulda . Lõpuks lähevad selle kaevaja juurde ja saavad teda et sinna hauda mida ta kevab maetakse naine ja see pealuu mus hamleti ees on kuulus kunagi ühele hamleti heale tuttavale narrile Yorickule. Ntukese aja präast tulevad matuselised j a panevad ophelia hauda eritates sellega jumala köäsku kunag tgelikkuses olek pidanud teda loobitama kividega ja pahti viskama kuna ta oli emndalt ise elu võtnud. Lõpuks hüppab laertes ka hauad et viiamst korda hüvastuii jätta siis aga ilmus välja hamlet kes naeruvääristas laertese käitumist nad läksid käsipidi kukku kuid nad siiski eemaldati üksteisest ja kõik läksid omateeed.
II stseen
Hamlet räägib horatiole kuidas ta oli ära vahetanud kirja milles oli käsk teda tappa. Pitsati oli ta saanud teiselt kirjalt mille ta oli saanud oma isalt. Natukese ajaa pärast tuelb sinna ka Osric kes ütlesb et kuningas on teinuds kihlaveolaertese ja hamleti võitluse peale ja on suured auhinnad . Kogu slele jutu käisgus osric ainult kiitis se Laertest. Lõpuks lähebgi hamlet võitlema enne räägib ta natuke rüütliga too paluj hamletil sõbralik olla laertese vasti . võtiluse käigus paneb kuningas hamleti peekrisse pärile hamleti silme all sellest peekrist joob ka kuninganna mille peale ta sureb . Võtiluse käisgus alles peale mõningaid pause teeb laertes väikse krrimustuse hamletile mille peale võtab hamlet laerteselt selle terava otsalise ja mürgitatud mõõga ning torkab sügavalt nii et veri voolab. Selle peale ka laertes sureb ja räägib kui loll ta oli et suri oma sepitsuse läbi kui hamlet aru saab et kuninganna oli selle joogiga mürgitatud joodab ta seda ka kuningale sissa ja ka kuingas sureb lõpuks sureb ka hamlet lõpus ütleb horatiole et ta annab oma hääle fortinbrasele kes ilmselt võitis sõja. Nii oligi natukese aja pärast saabusid Fortinbras oma sõjaväega ja nägid seda jubedat pilti. Fortinbras võtab hamleti ja viivad ära kostab leinamarss ja suurtükkide kogupauk.