Antiikkunsti kodutöö Gerda Rohi 26.10.2012 Võrdlemaks kahte tööd antiikkunstist otsustasin ma Myroni ,,Kettaheitja" ehk ,,Diskobolus" ja Lysippose ,,Hermes sandaali sidumas" kasuks. Minu esimeseks valikuks oli Myroni ,,Kettaheitja", mis on klassikalise Kreeka kunsti üks kuulsamaid teoseid. Mind paelub Myroni oskus kujutada inimese liikumist niivõrd täiuslikult, et see elustab tema skulptuurid. Kui tänapäeval saab suurima kehalise pingutuse momenti jäädvustada näiteks foto abil, et hiljem selle järgi teha skulptuur, siis tollal ju sellist võimalust ei olnud
Rhodose koloss Rhodose koloss oli vanakreeka päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju. Antiikmütoloogias kuulus Rhodose saar päikesejumal Heliosele. Räägiti legendi, et Heliose käsul olevat Rhodose saar merepõhjast üles kerkinud. Sellepärast peeti Heliost ka saare kaitsjaks. Kolossi autoriks on Kreeka kuulus kujur Lysippose õpilane skulptor Chares. Jumal seisis kõrgel marmorpostamendil. Materjalina olevat kasutatud valget marmorit ja pronksi. Arheoloogid on järeldanud, et kuna kuju ehitamiseks kasutatud pronksi hulk oli suhteliselt väike, siis võis olla ainult kolossi väliskiht tehtud pronksist, mis tõenäoliselt vormiti massiivse raudsõrestiku ümber. Heliose kuju ehitust alustati alt ning iga valminud osa valati üle mullaga, et ehitusmeistrid saaksid ronida kõrgemale järgmist detaili valmistama
teel koos väikese Dionysosega. · ,,Knidose Aphrodidte" Esimene iseseisev elusuuruses aktikuju naisest kreeka kunstis. Hetk mil Aphrodidte asetab riided kõrvale ja läheb suplema. LYSIPPOS (tegutses ~ 370- 312 a eKr) ... võtab oma loomingus kokku senise arengu saavutused, lisab uut. ... arendas edasi Polykleitose armastatud teemat atleedikuju. ... eelistas pronksi marmorile. ... kujutas inimesi nii nagu nad talle näisid. Lysippose kaanon. Kangelased on proosalised · ,,Kaapija" (,,Apoxyomenos") Atleeti pole kujutatud pidulikul hetkel, vaid väsinuna peale võistlust, oma keha kaaperauaga liivast puhastamas. Keha proportsioonid on veidi välja venitatud ja pea on väiksem. Lysippose kaanoni musternäidis. Ta oli ka Aleksander Suure ametlik portreteerija. · ,,Farnese Herakles" kujutab üliinimlikku arhetüüpset jõudu. Renesanssijastul valmistati hulgaliselt koopiaid
Third level kuju asetses või kuidas ta välja Fourth level Fifth level nägi. Enamus, mida me teame Rhodose kolossist, rajaneb tolle aja kirjutajate teateil. Arvatakse, et kuju paiknes linnas vaadates üle sadama. Ehitus Kuju püstitas kreeka kuulsa kujuri Lysippose õpilane Click to edit Master text styles Chares. Second level Sõjasaadusi kasutasid Third level rhodoslased kolossi Fourth level Fifth level ehitamise eest tasumiseks. Kuju ehitamiseks kasutati
kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli Väga harva tuli portreedes ette ilustamist või enneolematu veenvus. N: Polykleitose idealiseerimist, nagu näiteks noore keisri odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki Augustuse kuju puhul. olid ruumilised. 4.sajandil muutub skulptuur Omapärased teosed on kameed - reljeefid, mitmekesisemaks, rahutumaks (Skopas, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist. Praxitelese jumalad, Lysippose portreekunst) Veel sadu aastaid pärast Rooma riigi hävimist olid käibel rooma mündid. Maalikunst: Maalikunst: Maalikunst on vähe säilinud. Allikas on Keraamika ja vaasimaalid. Arhailisel ajal Vesuuvi tuha alla mattunud linnad. kujutati olendeid moonutatud mustade Iseloomulikud olid silmapetted ja loodus. siluettidena, 6. sajandi algul asendus see Temaatika oli mitmekesine. Roomas levis ka mustafiguurilise stiiliga
(Poliitiline taust: valitseb poliitiline killustatus, isiksuse roll suureneb; kaob naiivne usk jumalatesse, nad pole enam nii kauged ja kättesaamatud, on rohkem inimeste moodi) Selle aja kuulsamaid skulptoreid oli Praxiteles. Lemmikmaterjal marmor. Oli meisterlik nooruslike figuuride kujutaja. Tuntuim töö: * Hermes (jumalate käskjalg). Säilinud on heas seisukorras originaal. Ühes käes viinamarjakobar, teises Dionysos-lapsuke. Ilusad on peened üksikasjad. Väga viljaka skulptori Lysippose tähtsaim töö on: * Kaapija kujutab sportlast, kes peale võistlust end kaaperauaga puhastab. Säilinud koopia. Elav, liikuv üldmulje. Varem olid skulptuurid mõeldud rohkem eestpoolt vaatamiseks, Lysippose omad juba igast küljest. Veel üks hea ja kuulus skulptuur tollest ajast (autor pole kindel): * Belvedere Apollon noor jumal astub kerge sammuga, ühes käes vibu, teises loorberioks. Teise õitseaja ja järgmise etapi, hellenismi, piirile jääb skulptuur
BAROKK Kunstiajalukku tuli kasutusele 17. saj sõna barokk (itaalia keeles barocco- eriskummaline, veider; portugali keeles- eriskummalise korrapäratu kujuga pärl). Barokk rõhutas, et elu see on eelkõige liikumine ja ehkki äärmusliku dünaamikaga mõnikord üle pakuti, oli barokkistiil eelkõige loomulik täiendus renessanssile. Arhitektuur. Põhiline ülesanne oli püstitada kirikuid. Kiriku siseruum ei jagune löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Välisilmes oli oluline kuppel või torn ja lääne-fassaad. Kirku fassad on kahe korruseline ja kitsamat keskmist osa ülemisel korrusel ühendab alumisega vollut- spiraalikujuline kaunistus. Fassaad muutus omaette kunstiteoseks, kuhu kuhjati kõikvõimalike kunstielemente. Fassaadi üldmulje oli dünaamiline, rahutu ja maaliline. Sageli ulatusid mõned seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadi pinnast ette või eemaldusid sambale toetudes. Mõni-kord oli kogu fassaadi pind laineline, astmelin...
Näod tõsised ja sus.Kujud on liikumises, ne oli kohmakas.Meesideaal rahulikud.Kontrapost vaba tähelepanu kangelastel.Riie alasti atleet, naise ilu seostus seisak.Tõepärane anatoomia. tuse õrnus.Nt.Milose Venus, riietuse ja soenguga.Kujud Nt. Polykleitose Odakandja, Praxitelesi Hermes Dionysos olid eestpoolt vaatamiseks.Nt. Myroni Kettaheitja, Poseidoni lapsega. noormehe marmorkujuke, pronkskuju, Lysippose seisva naise kujuke, vasika Kaapija.Kodualtar kandja. ludavisitroon. VanaKreeka maalikunst Maalikunst oli kõrgel järjel, kuid meieni pole säilinud.Enkaustika tehnika vahaga tehtud maal.Maali kohta saame infot vaasimaalide kaudu. Keraamika Tunti mitut tüüpi vaase: · Amporaa kõige levinum vaasivorm · Krateer segamisnõu · Hüdria veenõu · Küüliks joomisnõu
1. Vanakreeka kunst Arenes välja u. 600 eKr. Arhitektuuri tähtsaim ülesanne olid templid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa krepidoma (alus, stülobaat on krepidoma ülemine aste), sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail; jaguneb kolmeks põhiosaks baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. 2. Kreeka ehitusmälestised Dooria stiili näiteid võib tuua Korinthosest, jumal Apolloni templist ning Paestumist, Hera ja Poseidoni templist. 6. saj. eKr kujunes v...
1. Vanakreeka kunst Arenes välja u. 600 eKr. Arhitektuuri tähtsaim ülesanne olid templid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa krepidoma (alus, stülobaat on krepidoma ülemine aste), sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail; jaguneb kolmeks põhiosaks baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. 2. Kreeka ehitusmälestised Dooria stiili näiteid võib tuua Korinthosest, jumal Apolloni templist ning Paestumist, Hera ja Poseidoni templist. 6. saj. eKr kujunes v...
pingelisemal hetkel. Kujur Polykleitos töötas välja täiusliku inimese proportsioonid. Klassikalise ajastu kõige kuulsam kujur oli Pheidias, kelle valmistatud on istuva Zeusi kuju Olümpias. See kuju oli üks maailmaimedest. Zeusi kuju oli 12 meetrit kõrge ja valmistatud puust, kuju juuste ja riiete osa oli kaetud kuldplaatidega ja paljastatud kehaosi kattis elevandiluu. Hellenismi ajajärgul hakkas kunstnike enam huvitama inimisiksus ja tema individuaalsus. Lysippose valmistatud kuju Aleksander suurest, kujutab meest pigem jumalikuna, kui mehise ja karmi sõjamehena. 4. sajandi keskpaigas, kui söandatai naisi juba täiesti lahti riietada, lõi Praxiteles kümbluseks valmistuva Aphrodite alastiskulptuuri. Erinevalt klassikalise ajajärgu filosoofidest, kes juurdlesid küsimuse üle, millised voorused peaksid olema heal kodanikul, mõtlesid hellenistlikud filosoofid selle üle, kuidas jõuda õnne ja hingerahuni saatuse heitlikkusest hoolimata
Balkani ps. soodustas tsivilisatsiooni teket see,et peamine ühendustee välismaailmaga on meri.See tingis avatuse muu maailmaga ja sügava sisemise killustatuse.Tänu Lähis-Ida asukohale oli Kreeka kultuurivahendaja ja hiljem võeti seal üle ida kultuuri saavutused.Vana- Kreeka ajalooperioodid:1)2000-1100eKr=Mükeene kultuur.2)1100-800eKr=Tume ajajärk.3)800-500eKr=Arhailine ajajärk.4)500-338eKr=klassikaline ajajärk.5)338-30eKr= Hellenistlik ajajärk.Kultuurisaavutused:3 aastatuhat ekr õpiti pronksi sulatama.Lossidest tuntuim oli Knossose loss.Lineaarkiri A, lineaarkiri B.Tume ajajärk:Tume ajajärk mis kestis u 1100-800 ekr oli kreeklastele vaesem ja nõrgeim ajajärk mis selleks hetkeks toimunud oli.Losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv kahanes.Toimus taandareng riikluses ning välissuhetes kuid asustati väike-aasia läänerannik.Võeti kasutusele ka raud,mis oli edasiareng tööriistadele.Kultuuri tähtsus:Õhtumaade kultuuri alus. Euroopa kult...
(Kinngi 1996:103-114) RHODOSE KOLOSS Rhodose saar ( kr. K. "rooside saar") asub Väike-Aasia edelaranniku lähedal. Esimesena kirjutas Rhodose ajaloost kreeka filosoof Zenon ( ca.355-262 e. Kr.). Rhodose suurim teene ajaloo ees on see, et suurte kultuurikeskuste, nagu Ateena ja Efesos, langusperioodil sai temast teaduse ja kultuurisaavutuste keskpunkt. Koos Pergamoniga oli ta hellenismi ajastul klassikaliste traditsioonide taassünni keskuseks. Kuulsaim Rhodose skulptorite seas oli Lysippose õpilane, Lindosest pärit Chares. Tema valmistatud Heliose kuju püstitati Rhodose linna sadamasse ning see läks edaspidi ajalukku kuuenda maailmaimena Rhodose kolossi nime all. Kolossiks nimetasid kreeklased esialgu raidkujusid, mis olid üle elusuuruse. Hiljem hakati nii nimetama tõepoolest hiiglaslikke kujusid. Kuju valmistamist kirjeldas Philon. Algul oli Chares "valanud ja paika pannud kolossi jalad". Seejärel valanud ülejäänud kehaosad "ühendades need nendega, mis juba seisid"
nt SKOPAS · teised skulptorid lisasid inimlikku, maist ilu · rõhutati rohkem inimlikkust · aktina kujutati ka naisi · skulptuur muutub saledamaks, kergemaks, graatsilisemaks, seisak õõtsuvamaks ja ebakindlamaks, proportsioonie kaanon muutub · hakkas levima portreekunst- jäädvustati inimeste isikupäraseid näojooni · Praxiteles "Hermes Dionysos-lapsega" marmor, 330-320 eKr · Lysippose koopia 330 eKr KLASSIKALISE AJA SKULPTORID 1.Pheidias: - u 490-430 eKr pärit Ateenast, alustas maalijana vabafiguurid ja ehitusplastika vabaskulptuure pole säilinud kasutas marmorit, pronksi, kulda, elevandiluud väga kuulsad on Zeusi ja Ateena kujud
Mausoleum püsis sajandeid kui viimaks lõhuti Rhodose rüütlite poolt, kes 1402.a Halikarnassose vallutasid. Rhodose koloss Rhodose koloss oli vanakreeka päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju, mis asus Kreekas Rhodose saarel. Selle täpne asukoht pole teada, sest pole leitud selle jäänuseid. Koloss ehitati aastatel 292 eKr280 eKr ja selle kõrguseks oli 37 meetrit. Püstitajaks oli kuulsa kujuri Lysippose õpilane Chares. Kuju väljanägemise kohta on vähe teada aga olevat olnud üle 30 meetri kõrge. Küllap pidasid antiikautorid kolossi niivõrd tuntuks, et ei vaevunud seda kirjeldama. Seetõttu levis hiljem arvukalt erinevaid fantaasiasünnitisi. Kõige usaldusväärsemaks peetakse Philoni kirjeldust, milles ilmselt oli kasutatud praeguseks hävinud allikaid. Selle järgi oli koloss valgest marmorist alusel sundimatus poosis seisev mehefiguur, kelle üks
Kuid siiski on kreeka kunst kui selline, roomlaste seas kõrges hinnas, allutatud Kreekast tuuakse hulgaliselt kunstiteoseid kaasa, et nendega näiteks oma elamuid kaunistada. Samuti tegeletakse just rooma aja alguses hoogsalt kreeka kujude kopeerimisega. Seda tehakse nii ulatuslikult, et kujunevad välja kopistide koolkonnad, mis võisid tegutseseda ka Roomast väljaspool, näiteks Ateena uus- atikute koolkond. Näiteks meister Apollonios: Belvedere torso, Glykon: koopia Lysippose Heraklesest jt. Rooma meistritest I saj. teisel kolmandikul võiks nimetada Pasitelest koos õpilastega (Jupiter Marsi väljakul, pole säilinud), ja Menelaos: Ema ja poeg. Portreekunst Erinevalt vabafiguuridest, kus midegi uut ja erilist ei toimunud, oli huvitav roomaaegne portreekunst ja ajaloolised reljeefid. Erinevalt kreeklastest armastavad roomlased rohkem kujutada iseennast ja oma valitsejaid, mitte jumalaid. Keisrite ajal oli portree
Kui 5. sajandil eKr loodi ülevaid ja tõsiseid teoseid, siis järgmisel, 4. sajandil eKr kiinduti enam maheduse ja leebuse väljendamisse. Siledale marmorpinnale andis pehmust Praxiteles oma kaunites alasti jumalannakujudes. Tema leidis ka võimaluse, kuidas rikastada marmorkujude poose, tasakaalustades kujusid sobivalt valitud toe vastu. Seni olid kõik skulptuurid määratud eestpoolt vaatamiseks, kuid Lysippose kujusid oli võimalik igalt küljelt vaadata. Sootuks erinevad eelnenuist aga Skopase teosed, mis on täis liikumist ja tormilist jõulisust. Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. Hellenistlik skulptuur muutus aina toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure. Tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on
enam pannakse rõhku tunnete ja emotsioonide väljendusele. 4.saj. esimene suurmeister oli Skopas, kes materjalina kasutas marmorit. Skopas. Reljeef Halikarnassose mausoleumi idafriisilt (kreeklaste ja amatsoonide võitlus, amatsoonid – kreeka müt-s sõjakad, vallutushimulised naised). Praxiteles Hermes Dionysoslapsega. Praxiteles. Hermes Dionysoslapsega, 4. saj. eKr. Polykleitose koolkonna jätkaja 4. saj. eKr. oli Lysippos. Pildil Lysippose “Kaapija”, roomaaegne koopia. Vana-Kreeka vaasimaal 6-5. saj. eKr. Kreekas oli kasutusel palju erinevaid vaasivorme. Nendest tuntuimad olid: 1)veini hoidmiseks mõeldud, kahe sangaga amfora; 2) kolme käepidemega veenõu hüdria; 3) lai vee ja veini segamisnõu krateer. Kõige varasemad, 8. saj. eKr. pärinevad vaasid, on kaetud geomeetriliste ornamendiribadega. 6. saj. eKr. kujunes kõikides Kreeka vaasivalmistamis- keskustes lõplikult välja
Kreeta- Mükeene 3000a eKr, hõlmab Kreeta saart, Mükeenet ja Tiryns, Eguse mere saari ja Väike- Aasia poolsaart. (Kuningas Minos tõi jumalate juurest süüa ja juua. Külla kutsudes küpsetas ära oma poja ja nii läks igavestesse piinadesse.) Mereline kultuur, kus lossid kujunesid ühiskonna elu keskusteks. Lossid olid kaitsmata (Kreeta). Mükeene on sõjaline kultuur, lossid kindlustatud. Õitseaeg oli 2000-1250 eKr. Suurimad lossid: Knossos, Phaistos, Hagia Triada, mis olid ehitatud kivist, ilma siduaineta, laed puust. Sambad olid ülevalt jämedamad ja alt kitsamad, need olid puust, tubade liigendamiseks. Sambad olid värvilised. Tirynsi ja Mükeene linnamüür laotud suurtest kividest, ilma siduaineta. Mükeene lõvivärav oli tähtsamaiks väravaks. Mükeenes on hauad, mida peetakse kuningate omaks. Suured ringhauad osadel ka kuppel peal. Kujutavas kunstis olid põhilised mütoloogilised stseenid (ntks Zeus võrgutab ära Europe). Tegu on kõrgreljeefiga, ku...
jalga) kõrge, seega tavalisest inimesest üle 20 korra pikem ning teda võis silmata juba kaugelt merelt. Kõigest 66 aastat pärast kuju valmimist paiskas tugev maavärin ta õnnetult merepõhja. Kuju oli valmistatud pronksist. Päikesekiirtest kroon ümber Heliose pea sümboliseeris tema kui päikesejumala rolli. Ehitus. Enamus mida me teame Rhodose kolossist, rajaneb tolle aja kirjutajate teateil. Kuju püstitas kreeka kuulsa kujuri Lysippose õpilane Chares. Ühtede kirjalike andmete kohaselt kasutati kuju ehitamiseks 12,7 tonni pronksi ja 7,6 tonni rauda. Arheoloogid on järeldanud, et kuna kuju ehitamiseks kasutatud pronksi hulk oli suhteliselt väike, siis oli ainult kolossi väliskiht ehk "nahk" tehtud pronksist, mis tõenäoliselt vormiti massiivse raudsõrestiku ümber. Huvitav on teada, et New Yorgi sadamas paiknev Vabadussammas ehitati sadu aastaid hiljem samal viisil, millest
kaks kvadriiga hobust, Mausolose ja Artemisia raidkujud, arvukalt teisi skulptuure. Tema edu tipuks oli 14 kunagi mausoleumi kaunistanud reljeefplaadi leidmine. · Mausoleumil oli isegi nii suur kuulsus, et vanad roomlased hakkasid selle sõnaga tähistama kõiki suurejoonelisi haudehitisi. Rhodose koloss · Rhodose saar asub Väike-Aasia edelaranniku lähedal. · Rhodose skulptorite seas oli Lysippose õpilane, Lindosest pärit Chares. Tema valmistatud Heliose kuju püstitati Rhodose linna sadamasse ning see läks edaspidi ajalukku kuuenda maailmaimena Rhodose kolossi nime all. · Kolossiks nimetasid kreeklased esialgu raidkujusid, mis olid üle elusuuruse. Hiljem hakati nii nimetama hiiglaslikke kujusid. · Algul oli Chares valanud ja paika pannud kolossi jalad. Seejärel valanud ülejäänud kehaosad ühendades need nendega, mis juba seisis
Kuid siiski on kreeka kunst kui selline, roomlaste seas kõrges hinnas, allutatud Kreekast tuuakse hulgaliselt kunstiteoseid kaasa, et nendega näiteks oma elamuid kaunistada. Samuti tegeletakse just rooma aja alguses hoogsalt kreeka kujude kopeerimisega. Seda tehakse nii ulatuslikult, et kujunevad välja kopistide koolkonnad, mis võisid tegutseseda ka Roomast väljaspool, näiteks Ateena uus- atikute koolkond. Näiteks meister Apollonios: Belvedere torso, Glykon: koopia Lysippose Heraklesest jt. Rooma meistritest I saj. teisel kolmandikul võiks nimetada Pasitelest koos õpilastega (Jupiter Marsi väljakul, pole säilinud), ja Menelaos: Ema ja poeg. Portreekunst Erinevalt vabafiguuridest, kus midegi uut ja erilist ei toimunud, oli huvitav roomaaegne portreekunst ja ajaloolised reljeefid. Erinevalt kreeklastest armastavad roomlased rohkem kujutada iseennast ja oma valitsejaid, mitte jumalaid. Keisrite ajal oli portree valitseja võimu
Vanakreeka skulptuur Arhailisel ajal olid alasti mehefiguurid- kourosed- ning riides naiskujud kored. Tunda on egiptuse kunsti mõju. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ning asendub tõsise näoilme ja elavusega. Hakati kasutama kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli enneolematu veenvus. N: Polykleitose odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki olid ruumilised. 4.sajandil muutub skulptuur mitmekesisemaks, rahutumaks (Skopas, Praxitelese jumalad, Lysippose portreekunst) Vanakreeka maalikunst Keraamika ja vaasimaalid. Arhailisel ajal kujutati olendeid moonutatud mustade siluettidena, 6. sajandi algul asendus see mustafiguurilise stiiliga. Ornamentika kadus. 6. saj lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Must krunt, punane taust ja keerukamad liigutused. 5. saj algul paranes veelgi ruumilisus. 4. saj algul oli kahe kunstniku vahel võistlus ning lõpupoole kuulsaim kunstnik oli Apelles. Hellenistlik kunst 4
sadama. Kuju nimetati kolossiks tema kolossaalsete mõõtmete pärast. Kuju oli 37 meetrit kõrge, seega tavalisest inimesest üle 20 korra pikem ning teda võis silmata juba kaugelt merelt. Kõigest 66 aastat pärast kuju valmimist paiskas tugev maavärin ta õnnetult merepõhja. Kuju oli valmistatud pronksist. Päikesekiirtest kroon ümber Heliose pea sümboliseeris tema kui päikesejumala rolli. Kuju püstitas kreeka kuulsa kujuri Lysippose õpilane Chares. Ühtede kirjalike andmete kohaselt kasutati kuju ehitamiseks 12,7 tonni pronksi ja 7,6 tonni rauda. Arheoloogid on järeldanud, et kuna kuju ehitamiseks kasutatud pronksi hulk oli suhteliselt väike, siis oli ainult kolossi väliskiht ehk ,,nahk" tehtud pronksist, mis tõenäoliselt vormiti massiivse raudsõrestiku ümber. Rhodos oli iseseisev saar, mille kreeklased tahtsid liita oma impeeriumiga. Kui Kreeka laevastik püüdis 304. aastal e.Kr
· Kuju asus vabas looduses ega äratanud suuremat skandaali · Praxiteleselt on säilinud suure erandina ka üks originaalkuju, mis leiti Olümpiast jumal Hermes väikese Dionysosega · Teine iluklassika tüüpiline esindaja on sparta koolkonna skulptor Lysippos · Ta oli Aleksander Suure õueskulptor · Ka Lysippos on teinud noori sihvakaid inimesi ja jumalaid · Teada on, et Lysippos lõi üle 1500 pronksskulptuuri · Lysippose töödele on iseloomulikud pikad sihvakad jalad ja väike pea · Lysippos püüdis kehtestada uut kaanonit · Tema kaanoni kehastuseks on ,,Kaabitseja" kreeka maadleja, kes kaabib endalt õli · Lysippos on pannud ka jumalad olmelistesse olukordadesse, mida varem ei tehtud (Apollon sisalikku tapmas, Dionysos veini joomas jne.) · Lysippos hakkas oma skulptuure paigutama keset ruumi ka seljaosa tuli välja töötada · Ebaharilik skulptor iluklassika ajastul oli Skopas
7. Millist skulptuuri liiki peale vabafiguuride kreeklased veel harrastasid? Kus seda peamiselt kasutati? Reljeefikunsti, kasutati peamiselt templite juures 8. Kirjelda Parthenoni reljeefe. Mis teemat need peamiselt kajastasid? Iga figuur on omanäoline ja kordumatu, kuid siiski üldistatud ja idealiseeritud. Neil kujutati kreeklasi võitlemas kentauride ja amatsoonidega. 9. Nimeta Polykleitose, Myroni, Pheidiase, Skopase, Praxitelese ja Lysippose tuntuimad teosed või olulisimad panused skulptuurikunsti arengusse. Polykleitos lõi kreeka sõdalase-atleedi ideaaltüübi, mille mõõtmed kujunesid kehtivaks normiks, tuntud skulptuur ,,Odakandja" Myron kujutas suurepäraselt liikumist, tuntuim kuju ,,Kettaheitja" Pheidias Ateena akropoli skulptuuride peamine autor Skopas üks esimesi, kes hakkas skulpuutides rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat vormi.
keeltesse.(Kinngi 1996:103-114) RHODOSE KOLOSS Rhodose saar ( kr. K. "rooside saar") asub Väike-Aasia edelaranniku lähedal. Esimesena kirjutas Rhodose ajaloost kreeka filosoof Zenon ( ca.355-262 e. Kr.). Rhodose suurim teene ajaloo ees on see, et suurte kultuurikeskuste, nagu Ateena ja Efesos, langusperioodil sai temast teaduse ja kultuurisaavutuste keskpunkt. Koos Pergamoniga oli ta hellenismi ajastul klassikaliste traditsioonide taassünni keskuseks. Kuulsaim Rhodose skulptorite seas oli Lysippose õpilane, Lindosest pärit Chares. Tema valmistatud Heliose kuju püstitati Rhodose linna sadamasse ning see läks edaspidi ajalukku kuuenda maailmaimena Rhodose kolossi nime all. Kolossiks nimetasid kreeklased esialgu raidkujusid, mis olid üle elusuuruse. Hiljem hakati nii nimetama tõepoolest hiiglaslikke kujusid. Kuju valmistamist kirjeldas Philon. Algul oli Chares "valanud ja paika pannud kolossi jalad". Seejärel valanud ülejäänud kehaosad "ühendades need nendega, mis juba seisid"
EESTI HOTELLI JA TURISMIKÕRGKOOL REISIKORRALDUS VANAAJA SEITSE MAAILMAIMET Referaat Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Cheopsi püramiid.................................................................................................... 3 Semiramise rippaiad............................................................................................... 5 Artemise tempel..................................................................................................... 6 Artemise tempel Ephesoses on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, see asus Ephesoses, tänapäeva Selçuk'i lähedal, Türgi aladel......................................7 Zeusi kuju.......................................................................................................
ARHAILINE AJAJÄRK: Maa oli kirjaoskamatu, kuni u 800 eKr võeti kasutusele foiniikia tähestikust tuletatud uus kiri. Arenenud oli nn protogeomeetriline keraamika kaunistati ribade ja mustritega: ribad ja jooned saadi, hoides pintslit vastu kedral tiirlevat nõud. Seotud haudadega. 8 saj eKr kujunes välja geomeetriline keraamika. Kohati kohtab lähis-ida motiive. Kreeka kunsti erijooned hakkavad ilmet võtma umbes samal ajal, kui kujuneb polis ehk iseseisev linnriik. Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette. Suurim nõudlus oli vaevu elusuuruste skulptuuride ja tahvelmaalingute järele. Pearõhk langes teostuse meisterlikkus...
Materjalideks olid pronks ja marmor, ka kuld, elevandiluu, puu, savi Kes olid kouros`ed ja kore`d? Arhailisest ajast on säilinud rohkesti väikseid alasti meesfiguure (kuros) ja riietatud naisefiguure (kore). Nimeta vähemalt 5 Vana-Kreeka skulptorit ja nende teoseid! * Kettaheitja, skulptor Myroni töö. * Pheidias. Tema töid: Parthenoni skulptuursed kaunistused * Polykleitos Tema tuntuim töö: Odakandja * Praxiteles Tuntuim töö: Hermes * Lysippose tähtsaim töö on: Kaapija Kirjelda Parthenoni reljeefe! Parthenoni lõunapoolel on friisi metoopide reljeefid: kenauride ja lapiidide võitlus (lapiidid on kreeka mütoloogias hiiglaste hõim, kes võitsid oma kuninga pulmas kentaure. Idafriisil on kujutatud istuvaid jumalaid Poseidonit, Apollot ja Artemist. Võrdle omavahel mustafiguurilist ja punasefiguurilist vaasimaali! Punaseks põletatud savipinnale maaliti figuurid musta läikiva värviga, detailid kraabiti sisse, kuid
teemat atleedikuju. Erinevalt Skopasest ja Praxitelesest, kes töötasid peamiselt marmoris, eelistas Lysippos pronksi. Tema kangelase kujud on proosalised. Atleet "Apoxyomenost" ei ole kujutatud pidulikul hetkel uhkelt sammuvana, vaid väsinuna pärast võistlust, puhastamas oma keha kaaperauaga liivast, mis on jäänud tema õlitatud keha külge areenil. Teine tuntud töö on atleet oma sandaale lahti nöörimas. Juba kaasaegsed mõistsid Lysippose kunstikäsitluses muutust varasemate aegade skulptuuridega: ta ei kujutanud inimesi sellisena nagu nad tegelikult olid, vaid nii, nagu nad talle näisid. Koolkonnad Ateenas ja Aleksandrias käsitleti teemasid ja kasutati võtteid, mis olid alguse saanud klassikalise ajastu meistri Praxitelese juures; need skulptuurid teenisid jõukate inimeste maitset, kes püüdsid elust naudingut saada ja nägid kunstis eelkõige imetlusobjekti. 12 Pergamoni koolkond ulatub tagasi Skopaseni
hakkasid alles poolelioleva hauakambri juures käima kuulsate skulptorite austajad, keda meelitasid kohale kuuldused. Siit kandsid nad üle Kreekamaa Mausolose suurejoonelise hauamonumendi kuulsuse. Artemisia suri enne mausoleumi kaunistuste valmimist. Kuid imetlusväärne töö, mis tema mehe nime surematuks muutis, elas veel üle viiekümne inimpõlve. Mälestused sellest elavad praegugi. Rhodose koloss Kümnete antiikautorite poolt ülistatud Rhodose skulptorite seas oli kuulsaim Lysippose õpilane, Lindosest pärit Chares. Tema figuurid ruumiliseks, see tähendab igast küljest vaadeldavaks. Erinevalt enamikest kreeka kujureist, kes marmorskulptuure lõid, töötas Lysippos pronksitehnikas. Ta oli tuntud ka gigantsete, üle kümne meetri kõrguste kujude valmistajana. Lysippos oli Apellese ja Deinokratese sõber ja Aleksander Suure õuekunstnik. Loomulikult oli ta tellimustega üle koormatud. Seetõttu olid tema õpilastel avarad
Kreeka skulptuuri teine õitseaeg oli 4. sajandil e. Kr. , nn kaunis stiil. Rohke m rõhutatakse tundeid, ini mese siseelu, individuaalsust. Sa mas on tähtis ka ilu, täiuslikkus. Selle aja kuulsamaid skulptoreid oli Praxiteles. Le m mik materjal mar mor. Oli m eisterlik nooruslike figuuride kujutaja. Tuntui m töö: * Hermes. Säilinud on heas seisukorras originaal. Ühes käes viinamarjakobar, teises Dionysoslapsuke. Ilusad on peened üksikasjad. Väga viljaka skulptori Lysippose tähtsai m töö on: * Kaapija kujutab sportlast, kes peale võistlust end kaaperauaga puhastab. Säilinud koopia. Elav, liikuv üld mulje. Vare m olid skulptuurid m õ eldud rohke m e estpoolt vaatamiseks, Lysippose o mad juba igast k üljest. * Belvedere Apollon noor ju mal astub kerge sa m muga, ühes käes vibu, teises loorberioks. * Samothrake Nike võidujumalanna astub hoogsalt, rüü lehvib. Väga loo mutruu, m eisterlik riidevoltide käsitlus
kujutatud tema vägitegusid. Muuseumides ringi jalutades tunneme Heraklese juba kaugelt ära tema jõulise kehaehituse, kuid ka lõvinaha ja nuia järgi. NB! Suurenda pilti! Lysippos. Farnese Herakles. Rooma marmorkoopia kreeka pronksoriginaalist. Napoli Arheoloogiamuuseum. Thorvaldsen. Hebe. Marmor. Thorvaldseni muuseum. Kopenhagen. Kuulsaim skulptuur Heraklesest asub praegu Napoli Arheoloogiamuuseumis. See nn. "Farnese Herakles" on arvatavasti rooma marmorkoopia Lysippose pronksoriginaalist. Taies kaevati välja Caracalla termidest Roomas ja seda hoiti algul Farnese palees. Sangar toetub vasaku käega oma nuiale, millele on riputatud lõvinahk. Heerose muskulatuur võiks olla eeskujuks tänapäeva raskejõustiklastele ja kulturistidele. *** Heraklese seostamisel tippspordiga on tõsi taga. Kuigi olümpiamängude sünniloost pajatavad mitmed erinevad müüdid, olid paljud kreeklased veendunud, et olümpiamängudele pani aluse
Kuju oli 37 m kõrge, seega tavalisest inimesest üle 20 korra pikem ning teda võis silmata juba kaugelt merelt. Kõigest 66 aastat pärast kuju valmimist paiskas tugev maavärin ta õnnetult merepõhja. Kuju oli valmistatud pronksist. Päikesekiirtest kroon ümber Heliose pea sümboliseeris tema kui päikesejumala rolli. EHITUS: Enamus mida me teame Rhodose kolossist, rajaneb tolle aja kirjutajate teateil. Kuju püstitas kreeka kuulsa kujuri Lysippose õpilane Chares. Ühtede kirjalike andmete kohaselt kasutati kuju ehitamiseks 12,7 tonni pronksi ja 7,6 tonni rauda. Arheoloogid on järeldanud, et kuna kuju ehitamiseks kasutatud pronksi hulk oli suhteliselt väike, siis oli ainult kolossi väliskiht ehk "nahk" tehtud pronksist, mis tõenäoliselt vormiti massiivse raudsõrestiku ümber. Huvitav on teada, et New Yorgi sadamas paiknev Vabadussammas ehitati sadu aastaid hiljem samal viisil, millest järeldub, et kolossi ehitamisel
külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette.Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Täiuseni jõudis skulptuur kreeka kunstis aga Pheidase, Polykleitose, Praxitelese ja Lysippose loomingus. Polykleitose noored alasti sportlasekujud toetuvad vaid ühele jalale, hoides teist vabalt kõrval. Nii saadi nende kehad veidi pöörduma ja selline uudne asend jättis mulje liikumisest. Siiski ei saanud sellistele seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid poose või elavaid zeste- kuju oleks kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud. Neid ohte sai vältida pronkskujude puhul, kus tasakaal saavutati pronksikihi paksuse muutmise teel
· Kuju asus vabas looduses ega äratanud suuremat skandaali · Praxiteleselt on säilinud suure erandina ka üks originaalkuju, mis leiti Olümpiast jumal Hermes väikese Dionysosega · Teine iluklassika tüüpiline esindaja on sparta koolkonna skulptor Lysippos · Ta oli Aleksander Suure õueskulptor · Ka Lysippos on teinud noori sihvakaid inimesi ja jumalaid · Teada on, et Lysippos lõi üle 1500 pronksskulptuuri · Lysippose töödele on iseloomulikud pikad sihvakad jalad ja väike pea · Lysippos püüdis kehtestada uut kaanonit · Tema kaanoni kehastuseks on ,,Kaabitseja" kreeka maadleja, kes kaabib endalt õli · Lysippos on pannud ka jumalad olmelistesse olukordadesse, mida varem ei tehtud (Apollon sisalikku tapmas, Dionysos veini joomas jne.) · Lysippos hakkas oma skulptuure paigutama keset ruumi ka seljaosa tuli välja töötada · Ebaharilik skulptor iluklassika ajastul oli Skopas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
