Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid #1 UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid #2 UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid #3 UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid #4 UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid #5 UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid #6 UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid #7 UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid #8 UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid #9 UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid #10 UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid #11 UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid #12 UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid #13 UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid #14 UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid #15 UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid #16 UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid #17 UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid #18 UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid #19 UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid #20 UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid #21 UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid #22 UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid #23 UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid #24 UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid #25 UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid #26 UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid #27 UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid #28
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ingrid Lettermo Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
docx

Taimed, seened ja bakterid

2. Kirjelda taimede rakukesta ehitust ja ülesandeid, too näiteid. 3. Kirjelda vakuoolide sisaldust ja ülesandeid. 4. Nimeta plastiidid, nende värvus, pigment, ülesanne. 5. Kirjelda kloroplastide ehitust. 6. Kirjeldage seente ehitust, rakkude iseärasusi. 7. Nimeta seente põhirühmad, too näiteid. 8. Kuidas seened toituvad? 9. Kuidas seened paljunevad? 10. Milles seisneb seente tähtsus looduses? 11. Millist kahju tekitavad seened inimesele? 12. Kuidas seeni kasutatakse? 13. Kui suured on bakterid ja mis määrab nende suuruse? 14. Kirjelda bakteri raku ehitust ja rakuosade ülesandeid. 15. Nimeta bakteri kujurühmad. 16. Nimeta bakterite paljunemisviisid. 17. Kirjelda bakteri pooldumist 18. Millest sõltub ja kui suur võib olla paljunemiskiirus? 19. Kirjelda spooride moodustumist, nende tähtsust. 20. Kuidas jagunevad bakterid toitumise poolest, kuidas toituvad? 21. Milles seisneb bakterite tähtsus looduses? 22. Millist kasu toovad organismis elavad bakterid? 23

Bioloogia
thumbnail
3
odt

Taimed, seened, bakterid

Kahju Kahjustavad puid Haigused loomadel ja taimedel (parasiidid) Milles seisneb seente kasulikkus ja kahjulikkus inimesele? Kasu Toiduainetööstuses Farmaatsiatööstuses (antibiootikumid) Söögiks Loomakasvatuses söödaks Mikrobioloogias ensüümide kasvatamiseks Kahju Kahjustavad tarbepuitu Tekitavad seenhaiguseid nahal Mürgitused BAKTERID Ainuraksed, prokarüoodid ­ koosnevad ühest rakust, milles puudub membraaniga piiritletud tuum Suurus: mõõdetakse nano- ja mikromeetrites Kujurühmad: kerabakterid e kokid, pulkbakterid e batsillid, spiraalsed bakterid e spirillid, keeritsbakterid e spiroheedid, jätketega bakterid, niitjad bakterid Rakuehitus (osade iseloomustus, ülesanded) Rakumembraan ­ valgud, lipiidid; kaitse, kuju, ainevahetus Rakukest ­ sahhariidid, valgud, lipiidid; kaitse

Bioloogia
thumbnail
12
docx

Viirused ja bakterid

Nicole Maria Klais; 11 H piilid - mis aitavad pindadele kleepuda vibur – saavad vees liikuda. ribosoomid. 2. Mille poolest erineb bakterirakk loomarakust? - Loomarakul puudub rakukest, bakterirakul puuduvad mitokondrid, Golgi kompleks, tsentrioolid. - Bakterirakk on eelttumne ja loomarakk päristuumne. 3. Mille abil kantakse bakterirakus edasi energiat? - Bakter kasutab energiat elutegevuseks, sealhulgas nt. liikumiseks ja ainete rakku transportimiseks. - Energia salvestatakse rakus ATP-na. Energiaallikaks ATP sünteesil võib olla nt päikeseenergia ja keemiline energia. 4. Nimeta endospoori tekke etapid. - moodustub teljesuunaline tuumakiud (tuumaniit ehk tuumafilament) - järgneb raku seesmise mebraani kokkuvoltimine, mis ümbritseb osa DNA-st ja tekib spoori alge

Bioloogia
thumbnail
4
docx

Seened ja bakterid

BIOLOOGIA SEENED JA BAKTERID KODUNE KONTROLLTÖÖ KOOSTAS: KAIRI SUVI KLASS: 11-K1 TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM SEENED Seeni on nii hulk- kui ka üherakulisi organisme. Seened ei sisalda klorofülli ega suuda päikeseenergia abil sünteesida anorgaanilisi aineid orgaanilisteks aineteks, seetõttu ei kuulu nad taimeriiki. Nende olemusvormiks on seeneniidid ehk hüüfid, mis moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened jagunevad järgmisteks hõimkondadeks: 1

Bioloogia
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

puuviljad, vahalill). Ülesanded: Kaitsevad veekaotuse eest, takistavad mikroorganismide sissetungi, peegeldavad kiirgust. Loomsed vahad (mesilasvaha, erandina LANOLIIN e villavaha, mis on HÜDROFIILNE, kasutatakse niisutavates kreemides). Ülesanded: struktuuride moodustamine, kehakatete kaitse märgumise eest. Sünteesvahad, mida tehakse naftast ja kivisöest. Loomorganismid vaha ei seedi sh inimene. Loomadest kasutavad vaha meenäiturid, kelle kõhus elavad pseudomonas tüüpi bakterid, kes lagundavad vaha. Liitlipiidid (fosfolipiidid). 2 tüüpi: hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed. Hüdrofiilne pea ja 2 hüdrofoobset saba. Pea (glütserool+ fosforhappe jääk), saba koosneb kahest rasvhappejäägist. Erinevates keskkondades fosfolipiidid käituvad ja organiseeruvad erienvalt. Fosfolipiidid vees on pead väljapoole ja sabad sissepoole ja õlis vastupidi (pead sees, sabad väljas). Fosfolipiidid moodustuvad kaksikkihte, mis on biomembraanide ehituslikeks alusteks.

Bioloogia
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesija)

Bioloogia
thumbnail
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed.

Bioloogia
thumbnail
62
doc

Üldbioloogia materjal

Rõngaskromosoom on vabalt tsütoplasmas ja puudub raku tuum. DNA maht on väike seal. Ülesandeks: seal on geenid , mis määravad bakteri põhiaine vahetuse. 2. Plasmiid(id) - rõngaskromosoomi välised väikesed DNA molekulid, mille geenid määravad täielndavaid ainevahetuse võimalused koromosoomidele. + näide: plasmiidide vahendusel toimub kütteõlide lagundamine. ­ näide: plasmiidid, mis määravad resitentsus antiboiitikumitele. On olemas supertapja bakter, millel on 3-4 põhiantibiootikumi rühma suhtes. 3. Gaasivakuoolid, peamiselt vee bakterites. Ülesandeks on neil tõsta ujuvust 4. Ribosoomid esinevad suhteliselt üksikult ja vabalt. Nende ülesandeks on valkude süntees ja teistsuguse ehitusega. 5. Membraani sopistised ehk mesosoomid suurendavad mebraani pinda(bakterites sisemembaanistiku pole) ja on kinnituskohtadeks teatud kohtadele( fotosünteesivatel bakteritel kinnituvad pigmendid). 6

Üldbioloogia



Lisainfo

Põhjalik uurimustöö seentest ja bakteritest, sooritatud hindele 5 .Koosneb 44 leheküljestSisukord:Seened, nende jagunemine.Seente siseehitus.Seened.Mürkseened.Seente tähtsus.Hallitusseened.Hallitusseente süstemaatika.Lisa nr. 1 Eukarüootsete rakkude võrdlus.Lisa nr. 2 Kevadkorgits.Lisa nr. 3 Kollapiim-liudik.Lisa nr. 4Bakterid:Bakterid.Bakterite üldiseloomustus.Bakterite ehitus.Bakterite ainevahetus ja toitumine.Bakterite paljunemine.Bakterite kasutamine, tähtsus.Lisa nr. 5 Prokürootsete ja eukarootse…Lisa nr. 6 Bakterhaigused

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun