UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid (0)

UURIMUSTÖÖ
„Seened ja bakterid ”
Ingrid Tarmu
TTG
11kl .
Juhendaja
Sanne Keerd
2010
Sisukord:
Seened, nende jagunemine.
Seente siseehitus .
Seened.
Mürkseened.
Seente tähtsus.
Hallitusseened.
Hallitusseente süstemaatika.
Lisa nr. 1 Eukarüootsete rakkude võrdlus.
Lisa nr. 2 Kevadkorgits.
Lisa nr. 3 Kollapiim-liudik.
Lisa nr. 4
Bakterid:
Bakterid.
Bakterite üldiseloomustus.
Bakterite ehitus.
Bakterite ainevahetus ja toitumine.
Bakterite paljunemine.
Bakterite kasutamine, tähtsus.
Lisa nr. 5 Prokürootsete ja eukarootse…
Lisa nr. 6 Bakterhaigused
SEENED
SEENED, NENDE PALJUNEMINE
Seened moodustavad tänapäeval omaette riigi ja see on SEENERIIK .
Seened heideti taimeriigist välja, sest:
1. Nad on loomse toitumistüübiga, see tähendab heterotroofsed.
2. Seened, nagu loomadki sisaldavad varuaineid (glükogeen).
Seened on taimedega sarnased järgmiste tunnuste poolest:
1. Neil on samuti rakukest . Seente rakukest koosneb põhiliselt kitiinist.
2. Seentel on vakuoolid .
3. Seened kasvavad piiramatult nagu taimedki.
4. Seened on piiramatu jagunemisega.
Seeni võib jaotada ka nii:
1. Söögiseened (ka tindikud).
2. Mittesöödavad seened.
3. Mürgiseened (kärbseseened, sapipuravikud).
SEENTE SISEEHITUS

Rakukest.

Rakumembraan.

Tsütoplasma

Tsütoplasmavõrgustik

Väiksed vakuoolid

Ribosoomid

Golgi kompleks

Lüsosoomid

Mitokonder

Tuumake

Tuum.
SEENED
Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Suur erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub.
Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened omaette pärisseente rühma (Eumycota), mis on arvatavasti monofüleetiline rühm. Sellesse rühma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus.
Seeneteadust hõlmab niihästi pärmi ja hallituse kui kübarseened. Ta jaguneb järgmisteks hõimkondadeks:
* Viburseened
* jõnksviburseened
* Neocallimastigomycota
* Krohmseened
* Ikkeseened
* Kottseened
* Kandseened
* Teisseened.
Seened esinevad kõikjal biosfääris, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega . Seened võivad muutuda märgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad , samuti hallitusena. Kübarseentele kasvavad kübarad.
Seened on väga olulisel kohal surnud orgaanilise aine lagundamisel toiduahelas. Kübarseente paljusid liike ja trühvleid kasutatakse vahetult söögiks, samuti leiva küpsetamisel kergitava ainena, veini, õlle ja sojakastme kääritamisel. Alates 1940.aastast kasutatakse seeni antibiootikumide tootmiseks. Veel hiljem on hakatud seente toodetavaid ensüüme tööstuslikult kasutama valke lagundavate fermentide jaoks pesuainete tootmises. Seeni kasutatakse bioloogilise tõrjevahendina umbrohtude ja kahjurite vastu.
Paljud seeneliigid toodavad bioaktiivsed ained, mida nimetatakse mükotoksiinideks. Nende hulka kuuluvad näiteks alkaloidid ja polüketiidid, millest paljud on loomadele, sealhulgas inimestele mürgised. Seetõttu on tundmatute seente söömine üliohtlik, erinevalt näiteks tundmatute loomade söömisest. Mitme seeneliigi viljakehad sisaldavad psühhotroopseid aineid, mida kasutatakse nii uimastitena kui muudel otstarvetel. Seened suudavad lagundada materjale ja ehitisi ning patogeenidena levitada taimede, loomade ja inimeste haigusi.
Seentest põhjustatud viljasaagi vähenemine ja saagi riknemine võib oluliselt mõjutada majandust.
Seeneriik hõlmab tohutut hulka liike mitmesuguste elukeskkondade, elutsüklite ja välimusega aladeks ainuraksetest vees hõljuvatest organismidest kuni suurte kübarseenteni. Sellegipoolest on seeneriik suuresti läbi uurimata. Oletatakse, et maailmas eksisteerib poolteist miljonit seeneliiki, millest tänapäeval on formaalselt kirjeldatud üksnes 5%.
Seeneliike hakati formaalselt kirjeldama juba 18 sajandi lõpul. Seda tehti esialgu välimuse põhjal, näiteks eoste värvi või mikroskoobis nähtavate tunnuste järgi.
Molekulaargeneetika areng võimaldas taksonoomiasse kaasat DNA analüüsi, mis on mõnigi kord sundinud mükolooge senist klassifikatsiooni ümber tegema. Fülogeneetilised uuringud viimasel kümnendil on aidanud seeneriigi klassifikatsiooni muuta ja tänapäeval eristatakse seeneriigis 1 alamliiki, 7 hõimkonda ja 10 alamhõimkonda.
Seened on omapäraste tunnustega elusolendid : ühelt poolt on nad taimede, teiselt poolt aga loomade moodi. Seened kasvavad taimede kombel maas ja püsivad kogu elu paigal, kuid nad toituvad valmis orgaanilistest ainetest nagu loomad, sest seened ei suuda fotosünteesida.
Kuuldes sõna „ Seen ” tulevad kõigepealt meelde jala ja kübaraga seened metsas. Nemad on tõesti seeneriigi kõige tuntumad esindajad, kuid olemas on veel palju teisi seenerühmi, näiteks hallitusseened, trühvlid. Suurem osa seeni on hulkraksed, ent on ka ainurakseid organisme.
Seente keha koosneb enamasti pikarakulistest seeneniitidest . Rakke ühendavad omavahel tillukesed poorid rakuvaheseintes. Seeneniite nimetatakse hüüfideks. Kui seeneniit seene keha moodustades haruneb, siis tekib seeneniidistik ehk mütsul. Seda võib piltlikult ette kujutada, kui vaadata pesunuustikut, mille iga kiud vastaks seeneniidile ja kogu nuustik seeneniidistikule.
Seened on heterotroofsed organismid nagu meie ise ja teised loomad. Järelikult peavad seened toituma juba valmis orgaanilistest ainetest. Siiski kõik seened ei tee seda ühel ja samal viisil. Mõned võtavad mulla huumust toitu, teised surnud puidust, kolmandad loomade väljaheidetest. Samuti leidub seeni, mis toituvad elusorganismide arvel. Neid nimetatakse parasiitseenteks ja nad tekitavad mitmeid taime-, looma-ning ka inimhaigusi.
Seentel ümbritseb rakumembraani kest, mida nimetatakse rakukestaks. Täpselt nii on see ka taimedel, kuid loomadel rakukesta pole. Seente rakukesta keemiline koostis erineb tunduvalt taimede rakukesta koostisest. Kui viimane koosneb tselluloosist, siis suurema osa seente rakukestas sisaldab kitiin, mis osaliselt moodustab putukate välisskeleti. See on üks iseärasusi, mis eristab seeni taimedest .
Seened täidavad looduses tähtsat osa. Nad on koos bakteritega enamikus ökosüsteemides peamised orgaanilise aine lagundajad. Ilma seenteta oleks maailm täis taimede ja loomade jäänuseid, mis lämmataksid kõik ümbritseva ja põhjustaksid elusolendite surma. Lisaks sellele ka suure viljakehaga makroseened paljudele loomadele toiduallikaks.
Teadlased paigutavad kõik organismid ühte süsteemi, milles neid rühmitatakse suure hulga ühistunnuste alusel.
Seente klassifikatsioon on küllaltki keeruline ja selle aluseks on niisugused tunnused nagu rakukesta esinemine või puudumine; rakukesta keemiline koostis; toitumis - ja eelkõige paljunemisviis.
Kõigepealt tuleb tõelistest seentest eristada ebatõelised seened. Ebatõelistest on limaseened lähedased ainuraksetele loomadele, eriti amööbidele, teised ebatõelised seened, munasseened, on lähedased vetikatele.
Tõeliste seente hulgas on kõige tuntumad kübarseened metsas ja torikud puutüvedel. Peale nende on veel palju mitmesuguseid haigusi põhjustavaid seeni.
Seeni leidub peaaegu kõikjal ja neid võib kohata väga erinevas keskkonnas.
Lisaks söödavatele seentele on veel palju teisi kasulikke seeni. Ühed kõige tavalisemad nendest on pärmseened.
Pärmseened valmistavad taigna kerkimise ajal süsihappegaasi, mis paisutab tainast ja muudab selle poorseks. Ilma pärmita tuleks leib palju tihkem ja kõvem. Leidub ka seeni, mis juustu valmistamise käigus fermenteerivad piima.
Paljudel seeneliikidel on taimedega kujunenud välja kooselusuhted, millest saavad kasu mõlemad pooled. Kõige tavalisem on seente kooslus kõrgemate taimede juurtega. Taimed varustavad seeni oma mahla kaudu toiduga; seened omakorda suurendavad juurte füsioloogiliselt aktiivset pinda ja taime võimet omastada mullast vett, lämmastikku, fosforit ning teisi eluks vajalikke mineraalaineid. Teine tavaline ühiselu vorm, mida tunneme samblikena, esineb seentel koos mikroskoopiliste vetikatega. Tuntakse umbes 2000 liiki seeni, mis moodustavad samblikke.
Mitmed meile tuntud seened-puravikud, riisikad , šampinjonid-on paljude inimeste arvates erakordselt maitsev toit. Siiski peab seeni korjates olema väga ettevaatlik, sest mõne seeneliigi valesti määramine võib kaasa tuua raskeid tagajärgi. Mõned väga mürgised seened sarnanevad söödavatele ja on hästi meeldiva välimusega. Iseloomulikuks näiteks on valge kärbseseen, mida nii mõnigi kord peetakse šampinjoniks.
Limaseened ei ole tõelised seened, vaid ainuraksete loomade sugulased. Limaseente keha koosneb membraaniga kaetud hulk tuumsest plasmoodiumist, mis on moodustunud paljudest omavahel liitunud rakkudest. Plasmoodiumid suudavad liikuda. Nad roomavad ringi kõdunevas puidus või mullas, otsides endale toiduks baktereid, algloomi ja seeni.
MÜRKSEENED
Paljud seened sisaldavad mürkaineid või toodavad neid oma ainevahetusproduktina. Eestis on teada ligi 200 mürgist või tõsise mürgituskahtlusega suurseeneliiki.
Seenemürgitused:
1. Jäädavalt mürgitus seentes sisalduvad mürkained keetmisel ei lagune.
2. Värskelt mürgistes liikudes sisalduvad mürkained lagunevad keetmisel (kuid mitte mikrolaineahjus). Keeta tuleb vähemalt 20 minutit. Keeduvett ei tohi kasutada.
3. Tinglikult söödavad seened sisaldavad mürkaineid, mis mõjuvad vastavalt sööja iseärasustele.
Seenemürgitustele on iseloomulik pikk peiteaeg (6-24 tundi). Esimestele sümptomitele võib järgneda rahunemine või näiline paranemine, kuid tegelikult toimub elulise tähtsuse organite kahjustamine . Kui abi ei saabu, järgneb surm. Mida pikem on peiteaeg ja seenesöömisele järgnenud suhteliselt vaevustevaba ajavahemik, seda raskemaks ja ohtlikumaks kujuneb mürgitus.
Roheline kärbseseen - Amanita phalloides.
Valge kärbseseen – Amanita virosa aetakse tihti segamini söödava Aaššampinjoniga-Agaricus arvensis.
sisaldavad närvimürki. Lühikese peiteajaga (20 minutit- paar tundi). Algul tekivad suukuivus, elevus, ebatavaline liikumisvajadus, eufooria, joove , meelepete (hallutsinogeenid). Järgneb rahutu uni, virgudes aga pohmell. Mürgitus võib saada eluohtlikuks, kui hingamine ja südametalitlus kõvasti kiirenevad - tekivad südame rütmihäired, krambid , süda seiskub.
Punane kärbseseen – Amanita muscaria
Panter kärbseseen- Amanita pantherina
sisaldavad närvimürki. Lühikese peiteajaga. Tekib rohke sülje-, pisarate - ja higivool, iiveldus , oksendamine, kõhulahtisus ja valud . Pupillid ahenevad , tekivad nägemishäired. Hiljem südametalitus aeglustub, vererõhk langeb, tekib šokiseisund. Võib järgneda surm.
Punakas narmasnutt – Inocybe erubescens
toimeained tekitavad raskeid muutusi inimese immuunsussüsteemis. Kiirel toimimisel esinevad tavaliselt seenemürgituse sümptomid. Enamasti tekivad haigusnähud mõne päeva või isegi aasta pärast: tekib punaliblede kokkukleepumine, neerupuudulikkus.
Taevavahelik – Paxillus involtus
mürgid mõjuvad eluliselt tähtsatele siseorganitele (maks, neerud), raskematel juhtudel eluohtlikud. Pika peiteajaga ( kuni 12 tundi). Peale esimesi sümptomeid kaob teadvus, krambid—surm.
SEENTE TÄHTSUS
Organismi rühm ja liik
Kromosoomide arv
DNA milj aluspaari