Esimesed kutselised heliloojad (0)

Eesimesed kutselised heliloojad
Eesti vanema põlvkonna kutselised muusikud said hariduse peamiselt Peterburi konservatooriumis.

• Johannes Kappel (1855-1907) – Esimene kõrgema haridusega muusik Eestis.
  

Johannes Kappel on pärit Raplast, köster-organisti ja kooliõpetaja perest . Tema esimene pillimängu õpetaja oli tema isa. Lapsepõlv ja kooliaastad möödusid Johannesel Paides . 1876. aastal astus Kappel Peterburi konservatooriumi, mille ta lõpetas hõbeaurahaga 1881. aastal . J.Kappeli panus meie muusikale oli tagasihoidlik , ta dirigeeris laupupeol, vahel esines Eestis organistina või pianistina. Olulisem osa Johannes Kappeli heliloominugs on koorilaulud , neid on umbes 50. Lisaks sellele on ta kirjutanud mõned soololaulud ja kolm kantaati, mis on esimesed suurvormid eesti muusikas. Olmelaadilt oli Kappel lüürik. Tema koorilauludest kuulub enamik loodus- ja armastuslüürika valdkonda. Need on kohati sentimentaalse tooniga, aga sageli väga kaunite meloodiatega ja lihtsama harmooniaga salmilaulud. Tema laulude harmoonia on mitmekesine ja huvitav.
Teosed: „Armukese ootel “ , „Kevade“ , „Ööbik“ , „Oleksin laululind“ , „Üksinda“ , „Võõrsil“ Kantaadid : „Eesti keisri laul“ , „Kroonimise laul“ , „Päikesele“

• Miina Härma (1864-1941) – Eesti esimene kõrgharidusega naishelilooja, -organist ja dirigent .
  

Miina Härma ( Hermann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres. Tema isa oli viiulimängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit , Tütrele õpetas ta orelit . Miina Härma astus 1883. aastal Peterburi konservatooriumi, klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit. 1890. aastal lõpetas ta oreli eriala vabakunstniku esimese järgu diplomiga.
Kogu oma järgneva elu töötas ta mitmekülgse ja aktiivse muusikuna: 4 aastat Peterburis, peale seda kodumaal ja vahepeal ka klaveriõpetajana Kroonlinnas.
Silmapaistva koorijuhina viis Miina Härma oma Tartus asutatud segakoori kõrgele tasemele. Esineti ka Riias, Pihkvas ja Peterburis, kus kõlasid ka muuhulgas koorijuhi enda rahvalauluseaded ja originaallooming. Juhatas koore ka laulupäevadel ja –pidudel.
Organiseeritus tõi Miina Härma nimele kuulsust ka välismaal, kuida ta ei unustanud ka sünnimaad. Oma õpilaste mällu jäi ta nooruslikult rõõmsatujulisena, kel jagus kõigi jaoks lahkust, julgust , julgustust ja vajadusel ka lohutust. Ta heldis pisarateni ilusat laulu kuulates, korrates tihti „Ärge te kunagi laulu unustage! Jääge talle alati truuks!“
Miina Härma osales ka veel seltside asutamisel, juhtimises ja töös, kontsertide ja laulupidude korraldamises ning töö muusikaajakirjanikuna teenis üht märki- edendada muusikaharidust ja –kultuuri.
Heliloojana paistis Miina Härma silma eeskätt rahvaviiside töötlustega. Ligi 200 tema loodud koorilaulu hulgas on laule nii nais -, mees-, kui segakoorile. Lisaks kirjutas ta veel soololaule. Tunnustusena aktiivse tegevuse eest valiti helilooja 1939. aastal Tartu ülikooli audoktoriks ja Tallinna konservatooriumi auprofessoriks. Nüüdseks on Tartus ka Miina Härma nimeline Gümnaasium.
Laulud jagunevad:

Isamaalised („Meeste laul“ , „Enne ja nüüd“ )

Lüürilised armastuslaulud ( „Küll oli ilus mu õeke“ , „Kui sa tuled too mul lilli“ )

Rahvaviisiseaded ( „ Tuljak “ , „Lauliku lapsepõlv“ , „Ei saa mitte vaiki olla“ )

• Konstantin Türnpu (1865-1927) – Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organistaator.
  

Konstantin Jakob Türnpu sündis Klooga mõisa meieri peres. Õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas, seejärel segakoori „Salme“. Peterburi konservatooriumis õppis Miina Härmaga samaaegselt. Õppis orelit ja kompositsiooni. Seejärel täiendas end Berliinis, koorijuhtimise alal.
Organist ja dirigent saksa ringkonnas. Peale berliini tuli tagasi ja asus tööle Tallinnas. Saanud Niguliste kirikus organistikoha, oli ta saksa segakoori, hiljem ka meeskoori „Revaler Liedertafel“ dirigent ning viis koori väga kõrgele tasemele. Meeskooriga esineti ka välismaal. Oli ka VI laulupeo üldjuhiks. Aktiivne muusikaelu edasiviija.
Viimased 11 aastat aitas Türnpu arendada muusikaelu Eestis:

• Juhatas 1916. aastal loodud Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori
  
• Oli 1921. aastal eestvedajaks lauljate Liidu asutamisel.
  

Looming: umbes 60 koorilaulu, mõned soololaulud. Esimesel perioodil kirjutatud laulud enamasti lüürilised, lihtsakoelise saksa kooristiili mõjutustega salmilaulud. Mõned vaimulikud laulud ka. Mõned Teosed: „Kyrie“ , „ Lauluke “ , „Õrn hella neiu “ , „Mull’ lapsepõlves rääkis“ , „ Valvur “ , „Priiuse hommikul“ , „Võõral maal“ , „Vana Tallinn“ ...

• Muusikaelu 20. Sajandil
  

Kultuuriliikumine hoogustus uuel aastasajal veelgi enam:

• Elavne rahvamuusika kogumine.
  
• Usina töö tulemusega koguti rahvaluule huviliste abil kokku üle 300 000 lauluteksti.
  
• Aasta-aastalt lisandus harituid muusikuid. Tunnustatud orelikunstniku Miina Härma kõrval astusid kuulajate ette Rudolf Tobias , August Topman, palju kuulsust tõi Aino Tamm, tuntuks sai ka klaverikunstnik Theodor Lemba ja tema noorem vend Artur Lemba.
  
• Tänu õpinutele Peterburis mitmekesistus heliloojate looming.
  
• Algas kutseliste teatrite tegevus. Rajati „Vanemuine“ ja „Estonia“
  

1919. aastal rajati Tartus esimene Eesti Muusikakool ja Kõrgem Muusikakool. Tallinnas loodi Kõrgem Muusikakool, mis kannab praegu nime Eesti Muusikaakadeemia.

• Aleksander Lätte (1860-1948) – Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest profesionaalne muusikakriitik.Tartus asutatud esimese eesti sümfoonia dirigent.
  

Lätte on päris Pikasillalt. Alustas viiuliõpinguid 8-aastaselt, 19-aastaselt lõpetas Cimze seminari . Töötas koori ja –orkestrijuhina Nõos ja Puhjas. Esimene Eestlane , kes sai kõrghariduse Lääne-Euroopas. Lätte tähtsamateks ettevõtmisteks olid esimene Eesti sümfooniaorkestri asutamine, sammuti sümfoonilise avamängu „ Kalevala “ ja keelpillikvarteti loomine, mis kuuluvad esimeste hulka vastavais žanreis.
1900-1907 tõusis Lätte Tartus esile aktiivse muusikuna, tema tegevus hõlmas mitut valdkonda:

• Muusikaelu organiseerija ( esimene sümfooniaorkester)
  
• Koori- ja orkestrijuht ( IV üldlaulupeo üldjuht)
  
• Klaveri- ja orelisolist
  
• Pedagoog ( klaveriõpetaja)
  
• Muusikakriitik
  
• Helilooja
  
• Klaverimängu õpiku ja teiste muusikateoste autor.
  

Andis kultuurielule uue suuna. Hakati esitama kantaate ja oratooriume.
Pälvis tunnustused :

• Tartu Ülikooli audoktor ( 1935)
  
• Tallinna Konservatooriumi auprofessor ( 1939)
  

Looming:

• Ligi 200 koorilaulu , „Pilvedele“ , „Kuldrannake“ , „Malemäng“ , „Laul rõõmule“ .
  
• Sümfooniline avamäng „kalevala“
  
• Keelpillikvartett
  
• Soololaulud „Primula veris“ , „ Kiigelaul “
  

• Rudolf Tobias (1873-1918) – Esimene kõrgema kompositsiooniharidusega helilooja.
  

Tobias on pärit Hiiumaalt muusikat armastava köstri 13-lapselisest perest. 1885. aastal kolisid nad Kullamaale. Kuueaastaselt oskas mängida orelit, üheksaselt hakkas komponeerima. 1893. aastal astus ta Peterburi konservatooriumisse, kus õppis orelit ja kompositsiooni. Elatist teenis klaverihäälestamisega.
1904 . aastal asus Tobias elama Tartusse , kus ta töötas muusikaõpetajana Hugo Treffneri Gümnaasiumis, kus viiulit mängis Heino Eller.
1908. aastal sõitis Tobias välismaale. Töötas organistina, dirigendina, esines pianistina ja avaldas ajalehes artikleid. Rudolf Tobias oli silmapaistev sümfoonilise muusika looja, polüfooniameister ja suurvormide autor, kelle muusikalise tegevuse tähtsaim osa oli looming. Ta rikastas eesti muusikat uute žanritega.
Looming:

• Uudne ja julge helikeel
  
• Dramaatilisus ja sügav sisu
  
• Klassikaliste traditsioonide ühendamine isikupärase ütlemislaadiga
  
• vaimuliku muusika suur osakaal
  
• polüfooniline väljenduslaad
  

R.Tobiase loomingusse kuuluvad mitmed esimesena kirjutatud uued žanrid eesti muusikas:

Avamäng „Julius Caesar “

Vokaal-sümfoonilised suurvormid

• Kantaat „Johannes Dramaskusest“
  
• Oratooriumid: „ Joonase lähetamine“ , „Sealpool Jordanit“ (jäi lõpetamata)
  

Klaverikontserdid

Keelpillikvartetid
Teosed: „Läbi öö“ , „Noored sepad “ , „Õõtsuv meri“ , „ Allik “ , „Varas“ , „Eks te tea“ , „Otsekui hirv“ , Fuuga d-moll orelile, 12 koraaliprelüüdi orelile, ballaad „Sest Ilmaneitsist ilusast“

• Peeter Süda (1883-1920) – 20.saj. teisel kümnendil üks silmapaistvamaid organiste eestis.
  

Sündis Saaremaal talupoja perekonnas. 1902-1911. aastatel õppis Peterburi konservatooriumis oreli- ja kompositsiooniklassis. Tundis sügavat huvi Bachi polüfoonilise muusika vastu.
1912. aastal asus Süda elama Tallinna. Töötas Tallinna kõrgemas Muusikakoolis oreli- ja kompositsiooniõpetajana. Peeter Süda oli andekas organist ja orelimuusika loojana silmapaistev polüfooniameister, kes jätkas Rudolf Tobiase alustatud suunda. Rahvamuusikat loomingu aluseks võttes oli ta üks rahvusliku stiili rajajaid 20.sajandi alguses.
Looming: Süda looming pole kuigi suur, kuid tema parimad teosed kuuluvad orelimuusika klassikasse.
Tuntumad neist on . Fuuga f-moll , „Ave-maria“ , „Basso ostinato“ , „Scherzino“ , „ Pastoraal “ , prelüüd ja fuuga g-moll .
Koorilauludest on säilinud „Linakatkuja“ , „Muremõtted“ .

• Muusikaelust Eesti Vabariigis
  
• Tallinna ja Tartu Kõrgema Muusikakooli rajamine
  
• Eesti Lauljate Liidu asutamine
  
• Tallinna Muusikamuuseumi avamine
  
• Üldlaulupidude traditsiooni elluviimine
  
• Teatrietenduste korraldamine, esimene rahvuslik ooper, ballett , lai valikkontsertteoseid eesti heliloojatelt
  
• Ligi 20 erinevat nimetust muusikakollektiivide häälekandjad ja laulupidude eriväljaanded
  
• Nooditrükiste väljaandmine
  

Kokkuvõte:
Konstantin Türnpu : „Meil aiaäärne tänavas“ – Meeskoor laulab , sünge tundub, süngem kui tänapäeva versioon . Osad sõnad on ka teistmoodi.
Miina Härma : „Tuljak“ – haah , me tantsime rahvatantsu sellejärgi ju. :D
Uuema versiooni järgi. Rütmikas ja tantsimakiskuv muusika. Hoiab hea tuju üleval. Nagu eelmiselgi, on sõnu muudetud võrreldes tänapäeva muusikaga.
„Lauliku lapsepõli“ – Seda olen lastekooris laulnud, sõnad on samad, mis tänapäevases versioonis, naised laulavad, selline rõõmus meloodia, aga kaasa ei haara. Kuulates , on aru saada, et küllaltki isamaaline laul on .
Aleksander lätte: „Kuldrannake“ – meestelaul, vaikne, hoolikalt tuleb kuulata, enne kui midagi aru saab. Vabastajast seda laulu küll ei kuulaks.
Rudolf tobias: „noored sepad“ – segakoor, tundub selline tõsine ja töökas. Sepadel on tõsi taga oma tööga, ilusad kõrged hääled ja mõnus meeste bass taga.
Peeter Süda: „Scherzinos“ - käiguline meloodia, jutustaks nagu kellegi elulugu. Alguses selline lilleline, mõne kohapeal komistus, aga siiski lilleline.Rõõmu täis elu, muresid pole ja õnnelik enda üle.