Kubism Kubism on Prantsusmaal tekkinud kunstivool, mille kõrgaeg oli umbes 1907-1914.Kubismi mõju püsis siiski kauem, 20.saj teise pooleni.Kubismi olemus: kõike kujutati geomeetriliste vormide kaudu (kuubid, kerad, silindrid, prismad jne). Kubismi aluseks sai Cézanne´i kuulus lause, et looduses põhinevad kõik vormid keral, koonusel ja silindril. Kubistid võtsid eseme justnagu osadeks ja panid teistmoodi kokku. Eset või inimest püüti kujutada samaaegselt eri vaates. Kubismi peamised eeskujud: · Paul Cézanne kunst · Neegriskulptuur · Naivistide ja laste kunst Kubismile on iseloomulik: · Taotletakse konstruktiivset selgust (pildi selget ülesehitust) · Perspektiivi ei rõhutata, pilt on tasapinnaline · Vormid on nurgelised, teravad
Tunnused: Tunnused samad mis rike 1 puhul va. 1.1 st kloppimist ei teki. Rike3)Väntvõlli kaelte kulumine ja laagriliudade kulumine. Tunnused: 3.1- Kloppimine mootori töötamisel, eriti mootori põõrete tõstmisel. 3.2- Õlirõhu langus. Rike4)Kolvisõrme ja puksi kulumine kepsu ülemises peas. Tunnused: 4.1- Terav kloppimine mootoriploki ülaosas.Milline kolvisõrm - Eemaldage kordamööda kõrgepinge juhe küünlajuhe.Millisel silindril kadus kloppimine siis kui küünlajuhe oli eemaldatud seal ongi viga. Rike5)Kolvi ja põlemiskambri kattumine tahmaga. Tunnused: 5.1- Mootori ülekuumenemine ja mootor ei tööta korralikult. 5.2- Kütusekulu suurenemine. 5.3- Kaldumine detonatsioonile(detonatsioon: Põlemis kiirus silindris on ca. 20m/s detonatsiooni korral 2000m/s). 5.4- Höögsüüte esinemine. Rike6)Kolvi purunemine. Tunnused: 6.1- Tugev müra, millele järgneb mootori kinni kiilumine, kuna töötas pikalt
Tipp on külgservade ühine punkt Korrapärased ja mittekorrapärased püramiidid m = külje kõrgus ehk apoteem Sk=Pm/2 Sp sõltub põhja kujundist St= Sk+Sp V=SpH/3 Pöördkehad Pöördkehad on ruumilised kujundid, mis tekivad mingi tasandilise kujundi pöörlemisel ümber ühe külje. Silinder tekib ristküliku pöörlemisel Külgtahk on ristkülik. Silindritelg ristküliku külg, mille ümber ta pöörleb Selleks, et silindril kõik ära arvutada on vaja tema raadiust ja kõrgust Moodustaja = m telje vastas asetsev ristküliku külg. Telje ja moodustaja pikkus on silindri kõrgus. Külgpind see osa silindrist, mille kujundab moodustaja Sp= r Sk= CH C=2 r St= 2Sp + Sk V=SpH Koonus - tekitab täisnurkne kolmnurk pööreldes, ümber oma kõrguse
seguklapikeresse enne seguklappi. Pihustumine seguklapipilus ja aurustumine sisselasketorustiku seintel ning võimalikel lisakütteelementidel parandavad küttesegu ettevalmistust. Eripikkuste kanalite ja nende hargnemiskohtade erisuguse kuju tõttu ei jagune kütus ühtlaselt kõikidele silindritele. Lõõrpritseseadis on ehituselt lihtsam kui hargpritseseadis. Hargpritse Hargpritse korral on klapp-pihusti igal silindril, paiknedes sisselasketorustikus otse sisselaskeklapi ees. Segu sisselasketeekonnad on ühepikkused ja kütuse jaotumine ühtlane. Sisselaskeklappide lähedane paigutus väldib külmal mootoril kütuse kondenseerumist seintele ja heitgaasi koostise halvenemist Otsepritse Otsepritse puhul rakendatakse hargpritse põhimõtet. Kütus pritsitakse elektriliselt juhitavate pihustite kaudu kõrge rõhu all otse põlemiskambrisse.
isiku teosed - maalid, joonistused, fotod, keraamika ja käsitööesemed. Maalide ja graafikaga osalevad ekspositsioonis näiteks galerist Pusa, peakunstnik Silver Vahtre, lavastusala juht Andrus Jõhvik, näitleja Kaili Viidas ja reklaamitoimetaja Ilona Rääk. Samuti on väljas näiteks näitlejate Karin Tammaru, Piret Laurimaa ja lavastaja Andres Noormetsa tööd. Minu lemmikteoseks kujunes Kaili Viidase pliiatsijoonistus "Hetk vaikusega". Kujutatud oli paljast meest, kes istub kuuvalgel silindril, mis koosneb väikestest väänlevatest kehadest. Pildi meeleolu on mõtlik ja nukker mehe pea on langetatud, käed umber põlvede, ta istub alasti ja üksi. Mulle tundus, et kehad silindris sümboliseerisid mõtteid, mida vältida ei saa oma mõtete ees oleme vaikuses alasti. Teine huvitavam teos oli Ilona Räägi "Minu lemmiknäitleja". Pjedestaalile oli pandud must eesriidega kaetud kastike ja kui kardin kõrvale lükata, oli sees peegel. Seda vaadates
1. TÖÖÜLESANNE Elektroonilise kaaluga tutvumine. Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. TÖÖVAHENDID Elektrooniline kaal, elektrooniline nihik, mōōdetavad esemed. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Nihik on seade, mis võimaldab mõõta pikkust, läbimõõtu ning sügavust. Mõõteharud võimaldavad mõõta ka siseläbimõõtu. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv haru varustatud ka vardaga. Mõõtmiseks asetame katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele. Otsikud lükkame tihedalt vastu katsekeha ning loeme näidu. Digitaalsete nihikute puhul loeme näidu otse ekraanilt. m Katsekeha tiheduse saame arvutada kasutades valemit: D = V, kus D on katsekeha materjali tihedus (ühik mkg3 ), m on katsekeha mass (kg) ja V on katsekeha ruumala (m3 ). Torukujulise katsekeha ruumala arvutamisel lahutame välisdiameetri ...
4. 0,705 1,5878 0,064 3, 288 · 10−2 9,2 · 10⁻⁶ 8,65 · 10⁻⁶ 6,4% Tabel 1 6. JÄRELDUSED Silindri mass ei mõjuta oluliselt läbitud kaldpinna aja kulu, vaid seda teeb silindri raadius. Mida suurem on silindri raadius, seda enam kulub silindril vahemaa läbimiseks aega. Mida suurem on silindri mass, seda suurem on tema inertsmoment. 3
pealekandmist kantakse silindrile õhuke spetsiaalse õli kiht. Ekorgraafilise trüki tehnoloogiline protsess: · 1. Õhukese õlikihi kandmine silindrile · 2. Värvi kandmine silindrile · 3. Kujutise tekkimine impulspinge mõjul anoodil · 4. Polümeeri koagulatsioon ja erineva värvipaksusega osade tekkimine silindril · 5. Silindril kinnitumata jäänud värvi eemaldamine · 6. Trükikontakt · 7. Silindri pinna puhastamine 17.Millised on digitrüki eelised võrreldes teiste tehnoloogiatega ? 1. Võrreldes traditsiooniliste trükiviisidega on digitaaltrükk operatiivsem. Puudub vajadus filmide, või trükivormide valmistamiseks 2. Tunduvalt väheneb trükiks vajalik paberikulu, kuna digitaaltrükis puudub vajadus trükivormide sissevõtmiseks 3
mis paneb S1 kolvi liikuma + asendisse. Kui kolb on täielikult + asendis, mis tuvastatakse ära anduri HE1 poolt, antakse signaal Y2-le mis paneb kolvi liikuma – asendisse. Kook on jõudnud silindri S2 ette, mille tuvastab ära andur A2. Andur A2 annab signaali Y3-le mis paneb S2 kolvi liikuma + asendisse. Kui kolb on täielikult + asendis, mis tuvastatakse ära anduri HE2 poolt, antakse signaal Y4-le mis paneb kolvi liikuma – asendisse. Lisaks on mõlemal silindril 2 nupplülitit (L1, L2, L3, L4) mis lasevad eraldi juhtida silindrit + ja – asendisse.
VT.KONSPEKTILE.29.Rihmülekande töötamise põhimõte.Euleri valem. Koormust kantakse üle hõõrdejõuga rihma ja ratta kokkupuutepinnas. Rihm on ratastel pingutatult.Jõudude jaotust rihma harudes iseloomustatakse Euleri seadust kasutades. See seadus kehtib kaaluta niidi kohta hetkel kui niit hakkab siledal silindril libisema. Fmj(mahajooksu jõud)>Fpj(pealejooksu jõud) Fmj/Fpj=eµ ,e- naturaallogaritmi alus,µ-hõõrdetegur,-niidi haardenurk silindril T=Fd/2=(Fmj-Fpj)d/2 T-pöördemoment silindri teljel .F-ringjõud silindri pinnal. 30.Selgitage rihülekandes rihma elastse libisemise tekkimise mehhanismi.Ülekandearv. 31.Rihmülekande rihma pingutamise viisid.Pingutuse kontrollimine. 1.Pingutuskruvi abil 2.Pingutusrattaga.3.raskusjõuga 4.Automaatselt toimiva seadmega, kus pingutusjõu suurus oleneb koormusest.Pingutusjõudu kontrollitakse rihma läbirippe kaudu. 32.Hammasülekande iseloomustus
segu , mistõttu suur osa bensiiniaurust (süsivesinikest) läbib mootori põlematta kujul. Selle auru järelpõletamiseks nn sekundaarõhku , nii et seal põlemine jätkub . Ühtlasi saavutab katalüüsneutralisaator kiiremini töötemperatuuri (u 300 °C ). Sissepritsesüsteemid BOSH D-Jetronic (1976 a.) *Kütusekoguse arvutuse aluseks on rõhk sisselaskekollektois (manifold air perssure MAP) *Kütuse rõhk ~ 2 bar. *Igal silindril eraldi pihusti , mida juhitakse paarikaupa. L Jetronic (1974) *Põhineb õhukulu mõõtmisel. *Kütuse rõhk ~2,75 bar. *Kiirendusrikastuse tagab õhukulu mõõtja. *1980-ndal aastal lisati lambda andur. LH-Jetronic (1982) *Kuumtraat tüüp õhukulumõõtur väiksem regeerimisaeg, väiksem takistus sisenevale õhule. *Tühikäiguregulaator *Digitaalne juhtmoodul *Adaptiivne juhtimine Kütuseliikumine 1. Kahetoru süsteem bensiinipump võtab paagist kütuse ja pumpab selle edasi
ajamimehhanismi abil pöörlema. Tavalise magnetofoni helipead meenutav lugemis- salvestuspea nihutatakse servomootori abiga disketi salvestus- lugemisava kohale. Selle kaudu toimubki tegelik andmete salvestamine (magneetimine päri või vastassuunas) või nende lugemine. Lugemis-kirjutamispead saab pöördusvarre abil viia ühelt rajalt teisele. Pöördusvarred moodustavad salvestil ühtse mehhanismi, nii et igal kettapinnal on lugemis- kirjutamispead alati samal silindril. Ketta kiirus on kogu aeg konstantne (vanadel 5,25 ja 8,5- stel mittekonstantne). Vanemate 5,25" kettaajam teeb 360 pööret minutis (RPM), uuemad 3,5"- sed 300 pööret minutis. Pöördumise ajal puudutab lugemis-salvestamispea ketta pinda. Uuemates diskettmäludes toimub salvestus või lugemine ketta mõlemal poolel. Disketil leidub ka indeksava pöörlemise sünkroniseerimiseks (pöörlemiskiiruse reguleerimiseks).
76. Skitseerige vasakukaelise kruvijoone kaksvaade. * t A 77. Mis on kruvijoone samm (keerd)? * Kruvljoone 05a, mis vastab punkti OheletaispoordeleOmberkruvijoone telje, nim. kruvljoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nlm. kruvijoone sammuks 78. Milliste parameetritegaon maaratud sllindriline kruvijoon? * Raadius(r), samm (h), kaellsus (vasaku- voi paremakaeline) 79. Kuldas ~valdub silindril ise kruvijoone Ohekeeru pikkus sammu ja diameetri kaudu? * 12=h2+(nd) 2 80. Mis on algebrallse pinna jark, lahtudes geomeetrillsestseisukohast? * Aigebralise pinna jark on vordne selle pinna ja tasandi loikejoone jarguga vol selle pinna ja sirgjoonte lolkepunktlde arvuga 81. Kuidas tekib uldkujullne poordplnd? * Tekib mistahes jeone poorlemlsel umber klndla slrgjoone, mlda nlm. poordplnna teljeks 82
ülejooksuklapp. Kombineeritud reguleerimisega klapp-kõrgsurvepumpi kasutatakse fikseeritud sammuga sõukruviga laevade aeglasekäigulistel peamasinatel, mis töötavad väga muutuva koormusega. Nende eeliseks on võimalus vastavalt vajadusele ka fikseeritud summaga sõukruviga laevade aeglasekäigulistel peamasinatel, mis töötavad väga muutuva koormusega 4. Diiselmootori pihustid Igal silindril võib olla üks või mitu pihustid. Pihusti arv ja paigatus silindri kaanes oleneb silindri diameetrist ning põlemiskambri kujust. Mitme pihustiga süsteemi kasutatakse suure võimsusega 7 diiselmootoritel, kus suure kütusekoguse üheaegsel sissepritsel tõstab mitme pihusti kasutamine mootori töökindlust. Pihusti ülesanne on kõrgsurvepumba KKP poolt kõrgsurve-
toimega silindrid, kus tööliikumine toimub vedru mõjul, kolvi tagasiviimine lähteasendisse toimub aga suruõhu mõjul. Selliseid silindreid kasutatakse siis, kui on olemas suruõhu kadumise oht (veoautode õhkpidurid) Seisupiduri haru Kahepoolse toimega pneumosilinder Kolvi liikumine silindris toimub suruõhuga mõlemas suunas. Kahepoolse toimega silindrid on kasutusel juhul kui on vajalik sooritada kasulikku tööd mõlemas suunas. Kolvi liikumisulatus on kahetoimelisel silindril praktiliselt piiramatu. Drossel Drosseleid kasutatakse läbivoolava õhu hulga reguleerimisel, näiteks pneumaatilise ajami liikumiskiiruse või pöörlemiskiiruse vähendamiseks. Drosseli reguleeritava kruvi abil vähendatakse ava läbimõõtu, millega suurendatakse pneumoahela takistust ehk vähendatakse õhuvoolu. Drossel A Drosseli läbilaskevõimet saab sujuvalt reguleerida. Drossel A on reguleeritav mõlemas suunas. Drosselid B ja C on reguleeritavad ainult ühes suunas
. ++ Koormust kantakse üle hõõrdejõuga rihma ja ratta Tolerants-suurima ja vähima piirmõõtme vahe. Suurus kokkupuutepinnas.Rihm on ratastel pingutatult.Jõudude jaotust oleneb tolerantsi järgust ja nimimõõdu suurusest. Tähist rihma haardes iseloom Euleri seadust kasutades. Ee seadus kehtib IT01, IT0. Mida suurem järk, seda suurem tolerants. kaaluta niidi kohta htkl, kui niit hakkab siledal silindril libisema. 9 Ist ja selle põhitüübid (skeemid)? Rihmülekandel asendab niiti rihm, ja silindrit rihmaratas. Euler …………………………………………….. ++ 30 Selgitage rihmülekandes rihma elastse libisemise Ist-võlli(haarav detail) ja ava(haarav detail) omavaheline tekkimise mehhanismi. ühendus, mida iseloomustab vastastikkuse liikuvuse või Ülekandearv.
paberile silindrile enne järjekordse värvi pealekandmist kantakse silindrile õhuke spetsiaalse õli kiht. Ekorgraafilise trüki tehnoloogiline protsess: 1. Õhukese õlikihi kandmine silindrile 2. Värvi kandmine silindrile 3. Kujutise tekkimine impulspinge mõjul anoodil 4. Polümeeri koagulatsioon ja erineva värvipaksusega osade tekkimine silindril 5. Silindril kinnitumata jäänud värvi eemaldamine 6. Trükikontakt 7. Silindri pinna puhastamine 23. Sügavtrüki tehnoloogia trükkimise põhiprintsiip ja kasutusalad Sügavtrükki kasutatakse väga suurte koguste trükkimisel (üle 250 000 eksemplari). Trükivormi trükkiv pind asub madalamal kui mittetrükkiv. Sügavtrüki ettevalmistus on tunduvalt kallim ja aeganõudvam kui ofsettrükis
Veesärk silindrikaanes on küllalt suur ja hästi paigutatud tagamaks korralikku jahutust. Kaane ja silindrihülsi vahelise tihendina kasutatakse vaskrõngast, mis istub hülsi peal olevasse astmesse, see kaitseb tihendit väljalöömise eest. Plokikaant ei kasutata selle pärast, et see oleks liiga mahukas ja keerukas, sest silindrikaant on kergem vahetada ja parandada. Vajadusel isegi kolb väljavõtta. 20.Pihusti ehitus, tööpõhimõte ja reguleerimine.Tööpõhimõte - igal silindril võib olla üks või mitu pihustit. Pihustite paigutus silindri kaanes oleneb silindri diameetrist ning põlemiskambri kujust.Pihusti ülesanne on kõrgsurvepumba KKP poolt kõrgsurve kütusetorusse surutud kütus võimalikult väikeste osakestena(0,015-0,025 mm) pritsida silindri põlemiskambrisse ja seal ühtlaselt jaotada. Kütuseosakeste joa kuju,pikkus ja osakeste peensus olenevad pihustamise rõhust, pihusti
aurustumise tõttu kasutada rikast segu,mistõttu suur osa bensiiniaurust(süsivesinikest) läbib mootori põlemata kujul.Selle auru järelpõletamiseks puhutakse väljalasketorustikku nn sekundaarõhku,nii et seal põlemine jätkub.Ühtlasi saavutab katalüüsneutralisaator kiiremini töötemperatuuri (u 300 kraadi). Bosch D-Jetronic (1967 a.) Kütusekoguse arvutuse aluseks on rõhk sisselaskekollektoris(inglise k. Manifold air pressure- MAP). Kütuse rõhk-2bar. Igal silindril eraldi pihusti,mida juhitakse paarikaupa. L Jetronic (1974 ) Põhineb õhukulu mõõtmisel Kütuse rõhk 2,75 bar Kiirendusrikastuse tagab õhukulu mõõtja 1980 ndal aastal lisati lambda andur Kütuse liikumine 1. Kahetoru süsteem Bensiinipump võtab paagist kütuse ja pumpab selle edasi kütusetrassi.Trassis asub kütuse peenfilter.Edasi liigub kütus pihustilatti.Pihusti lati otsas asub rõhuregulaator,mis hoiab
tõstmiseks, detailide etteandmiseks, jne. Monostabiilse hulka kuulub ka membraansilinder, kus kolb oma asendatud kummi,plastik, või teras membraaniga. 24. Bistabiilsed silindrid, iseärasused Kolvi liikumine silindris toimub suruõhuga mõlemas suunas, nii miinus- kui ka plusssuunas. Kahepoolse toimega silindrid on kasutusel juhul kui on vajalik sooritada kasulikku tööd mõlemas suunas. Kolvi liikumisulatus on kahetoimelisel silindril praktiliselt piiramatu, kuid see peab olema selline, et silinder säilitaks jäikuse. Bistabiilse silindri hulka kuulub ka Mõlemapoolse amortisaatoriga varustatud pneumosilinder, Läbiva kolvivarrega pneumosilinder, Tandemsilinder, Mitmepositsioon-silinder. 25. Amortisaatoritega ja kolvi varreta silindrid Kui silindrit kasutatakse suurte masside liigutamiseks, siis kasutatakse löökide ja purunemiste vältimiseks silindrisse sisseehitatud amortisaatoreid. Kui kolb on
Steineri teoreem- inertsimoment I mingi suvaliselt valitud telje suhtes võrdub summaga, milles üks liidetav on inertsimoment I0 telje suhtes, mis on parall antud teljega ning läbi keha inertsikeset, teiseks liidetavaks on keha massi m korrutis telgedevahelise kauguse a ruuduga I=I0+ma2. Leiti inertsimomendi avaldised mõningate kehade jaoks- 1)keha on pikk varras, ristlõike joonmõõt on palju väiksem varda pikkusest l, siis I=ml2/12. 2) Kettal või silindril mille puhul suhe R/l on suvaline I=mR2/2. 3) Kehaks on õhukene ketas, mille paksus on palju kordi väikse raadiusest I=mR2/4. 4) Kera inertsimoment tema tsentrit läbiva telje suhtes I=2mR2/5. Jäiga keha kineetiline energia I 2 Kui keha pöörleb ümber liikumatu telje- Wk = z . Töö jäiga keha pöörlemisel avaldub 2
3 http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika %20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/9_Laotehnoloogiad_ja_susteemid.pdf http://www.ese.ee/et/tooted/riiulisusteemid/peenkaubariiulid/laebivooluriiulid- peenkaupadele 5. Kirjeldada liikuvmastiga tõstukit. Tõstuki mast liigub tugirataste vahel neljal rullikul. Masti liigutaval silindril on lisaklapp, mis töötab kokkupõrkel löögi energia amortisaatorina ja hoiab ära masti lükkava hüdraulikasilindri kahjustused. Kuna tugiratastega aluse vahedesse ei sõideta, vajab tõstuk töötamiseks tugiratastõstuki töökoridorist laiemat vahekoridori (2,7–2,9 m). Enamik tõstukitest on varustatud ka külgnihutamisseadmega, mis võimaldab kaubaaluse paigutamisel riiulikohale korrigeerida aluse asendit külgsuunas. Toodetakse
Sellistes silindrites ei teki liuguvat tihendust, tekib ainult membraani deformatsioonist tekkiv elastsusjõud (sele 41). 39 Sele 41 - Membraansilinder 5.1.2 Kahepoolse toimega silindrid Kolvi liikumine silindris toimub suruõhuga mõlemas suunas, nii miinus- kui ka plusssuunas. Kahepoolse toimega silindrid on kasutusel juhul kui on vajalik sooritada kasulikku tööd mõlemas suunas. Kolvi liikumisulatus on kahetoimelisel silindril praktiliselt piiramatu, kuid see peab olema selline, et silinder säilitaks jäikuse (sele 42). Sele 42 - Kahepoolse toimega silinder 40 Kui silindrit kasutatakse suurte masside liigutamiseks, siis kasutatakse löökide ja purunemiste vältimiseks silindrisse sisseehitatud amortisaatoreid. Kui kolb on jõudnud piirasendi lähedale, sulgeb amortisaatori kolb väljavoolavale õhule otseväljavoolu ning õhk pääseb välja läbi drosseli
Sellistes silindrites ei teki liuguvat tihendust, tekib ainult membraani deformatsioonist tekkiv elastsusjõud (sele 41). 39 Sele 41 - Membraansilinder 5.1.2 Kahepoolse toimega silindrid Kolvi liikumine silindris toimub suruõhuga mõlemas suunas, nii miinus- kui ka plusssuunas. Kahepoolse toimega silindrid on kasutusel juhul kui on vajalik sooritada kasulikku tööd mõlemas suunas. Kolvi liikumisulatus on kahetoimelisel silindril praktiliselt piiramatu, kuid see peab olema selline, et silinder säilitaks jäikuse (sele 42). Sele 42 - Kahepoolse toimega silinder 40 Kui silindrit kasutatakse suurte masside liigutamiseks, siis kasutatakse löökide ja purunemiste vältimiseks silindrisse sisseehitatud amortisaatoreid. Kui kolb on jõudnud piirasendi lähedale, sulgeb amortisaatori kolb väljavoolavale õhule otseväljavoolu ning õhk pääseb välja läbi drosseli
AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmoot...
Mootori töö analüüsimiseks tuleb aeg ajalt võtta mootori indikaatordiagramm, mis kujutab endast rõhu ja mahu suhet, teiste sõnadega PV-diagramm. Indikaatordiagrammi võib saada arvutuslikult või võtta töötavalt mootorilt mehaanilise või elektroonse indikaatoriga. Madalapöördelistel diiselmoototitel on tavaliselt mootori juurde kuuluv statsionaarne seadeldis mille abil saab töötaval mootoril võtta indikaatordiagrammi igal silindril eraldi. Keskmise ja kiirekäigulistel mootorite inditseerimisel mehaanilist indikaatorit tema ajami inertsist tuleneva ebatäpsuste tõttu pole kasutada võimalik. Nende mootorite inditseerimisel kasutatakse tänapäevaseid elektroonseid diagnostika aparaate. Mootori projekteerimisel koostatakse tegelikule ringprotsessile lähedane arvutusliku tsükliga indikaatordiagramm, mis võetakse aluseks sisepõlemismootori soojuslikele arvutustele.
Kogu see tsükkel toimub vertikaalvõlli ühe pöörde jooksul. Kaasaegsetel laevadel kasutatakse erinevaid elektroonilisi lubrikaatorsüsteeme, mis doseerivad automaatselt õli hulka vastavalt mootori koormusele ja pöörete arvule. Süsteem koosneb kahest kõrgsurvepumbast, survepaagist, filtrist ja õlijahutist. Pumbad hoiavad õlirõhu survemahutis 4,5 MPa. Igal silindril on individuaalne elektrooniline lubrikaator servomootoriga, mis vastavalt koormusele lülitab sisse plunžerpumba. Õli vajalik hulk ja silindrisse pritsimise õige moment on määratud vastava programmiga. Mikroprotsessoriga antakse juhtsignaalid solenoidklappidele, mille kaudu pritsitakse õli õiges kogudes ja õigel momendil silindri hülsi ja kolvirõngaste vahele.
Hoone- ja saoojusautomaatika Soojusmootorid Üldandmed ja mootorite liigitus Kütuse põlemisel silindril paisub gaas paneb enamjuhtudel kolvi liikuma kusjuures ja kolb sooritab kulgliiklemist aga nn rootormootorites on kolb asendatud pöörleva rootoriga. Tavalistes kolbmootorites kus on tegemist kulgliikumisega muudab väntvõllmehhanism selle energia hoorattakaudu pöörlevaks liikumiseks. Mootori pidevaks tööks on vajalik 1. Gaasi jaotusmehhanism(klapid), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris. 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4.
hammaste profiil langeb praktiliselt kokku etteantud kaldhammasratta hammaste profiiliga normaallõikes. [Mingi kaldhammastega silinderrattaga ekvivalentseks loetakse sirghammastega silinderratas, mille otslõike hammaste profiil ja mõõtmed ligikaudu ühtivad kaldhammasratta hammaste profiili ja mõõtmetega lõikes tasandiga, mis ristub kaldhamba erinimelistest teoreetilistest joontest 1 ja 2 võrdsel kaugusel kulgeva ja nendega samal ühistelgsel silindril oleva joonega 3 (joon. 78).] Lõike A-A tekkiva ellipsi kõverusraadius väiketeljel on ühtlasi ekvivalentratta jaotusringjoone raadius rv. Et = (r / cos ) 2 / r = r / cos2 = mt z / (2 cos2 ) , siis d v = 2 = mt z / cos 2 . Ekvivalentratta hammaste arv d mt z z zv = v = = .
2 tak. SPM ühe hamba võrra keeramine muudab γ 2° sest ülekanne on 1/1 SPM KLAPID Ülesanne: sulgeda või avada gaasivahetus kanalid. Valmistamis materjalid: sisselaske klapid võidakse valmistada kehvemast materjalist, kui seda on väljalaske klapi materjal, kuna sisselaskeklapp töötab kergemates tingimustes kui töötab välialaskeklapp. Väljalaskeklapid materjaliks võivad olla: kuumuskindlad terased 40, 45, 50, 40X, 40XH, 20X18H9A, X10CM. Klapide paigutus silindril: Klapid võivad asetseda mootoril kas teljesuunaliselt, või risti mootori teljega. Samas võivad klapid olla kas rippklapid ( klapid „ripuvad“ silindri kaanes) ja avanevad silindri sissepoole.Tänapäeva mootoritel on enamasti kõik rippklapid. Kasutati ka külgklappe. Klapi ehitus: koosneb: ● klapisäär ● klapitaldrik Väiksematel mootoritel klapisäär ja klapitaldrik valmistatakse ühes tükis sepitsemise teel. Suured
Diferentsiaalrõhuandur annab signaali väljundklappile 6 ja õhuklappile 7 avanemiseks. Õhuressiverist 8 tuleb õhk künla sisse mööda kanali 9 ja puhub välja rasked osakesed läbi väljaklappi. Pärast läbipuhumis periodi klappid 6 ja 7 sulgevad. 32 2.3.1.4 Kõrgsurvepump Kõrgsurvepump annab täpselt reguleeritud kogustes ja suure surve all kütust pihustile, kus see pihustatakse silindrisse. Igal silindril on oma KKP. Pumbad on kinnitatud külgriirulitele kaheksa poldiga.Kõrgsurvepump on plunžeri tüüpi. Plunžerpump koosneb pumpa kerrese paigutatud plunžerpaaris (hülls ja plunžerist). Kere ülemises osas asub pumba surveklapp, mis surutakse vastu pesatihenduspinda vedruga. Plunžeri ja surveklapi vahel asub pumba töökamber. Hülsi ülemises osa asub pealevooluava, mis on ühendatud kütuse pealevoolutoruga. Kütuse tsüklilise koguse reguleerimiseks on
nt võngete või kontsentriliste ringide abil. Erinevalt kubistidest armastasid futuristid erksaid värve. Giacomo Balla, Carlo Carra, Umberto Boccioni,Gino Severini. KUBISM Kubis m on Prantsus maal tekkinud kunstivool, mille k õrgaeg oli umbes 19071914. Kubis mi m õ ju püsis siiski kaue m, 20. Saj teise pooleni. Kubis mi ole mus: k õike kujutati ge o m e etriliste vor mide kaudu. Kubis mi aluseks sai C ézanne`i kuulus lause, et looduses p õhinevad kõik vor mid keral, koonusel ja silindril. Kubistid v õtsid ese m e justnagu osadeks ja panid teistmoodi kokku. Eset või ini me st püüti kujutada sa maaegselt eri vaates. Kubismi peamised eeskujud: a) Paul C ézanne ` kunst (ta suri 1906, 1907 oli Pariisis tema suur näitus) b) neegriskulptuur c ) naivistide ja laste kunst Kubismile on iseloomulik: a) taotletakse konstruktiivset selgust (pildi selget ülesehitust) b) perspektiivi ei rõhutata, pilt on tasapinnaline c ) vor mid on nurgelised, teravad
Eraldi ikonograafilist analüüsi vääriksid need Siinail olevad reljeefid, millel kujutatakse kinniseotud asiaadi hukkamist. Vang surmatakse traditsioonilisel viisil kuningas virutab kirve või nuiaga vastu vaenlase pead. Kronoloogiliselt vanimad meieni jõudnud kirjamärgid on need, mis räägivad vaaraode Skorpioni ja Narmeri (IV a.-tuh.) Liibüa-sõjakäikudest. Nii kujutatakse kuningas Skorpioni paletil Liibüast võidetud sõjasaaki. Narmeri elevandiluust silindril nimetatakse "Liibüa purustamist". I. dünastia esimene valitseja Horos-Aha (või Menes- Aha) mainib ühel oma tahvlikestest "Nuubia purustamist". Sama kuninga valitsemise ajal asetleidnud "Aasia põrmustamisest" räägib nn Palermo kivi (pärineb 5. dünastiast). Abüdosest pärit elevandiluust tahvlikesel, nagu ma juba ütlesin, teatab 1 dünastia viies kuningas Den/Dene/Dewen "Ida purukslöömise esimesest korrast" (tegemist on aasta nimetusega)
Madalapöördelistel diiselmoototitel on tavaliselt mootori juurde valemiga ; kuuluv statsionaarne seadeldis mille abil saab töötaval mootoril võtta 4-taktilistel mootoritel s= 0 . m = Va 0 ×pa/p0 indikaatordiagrammi igal silindril eraldi. pa on õhu rõhk silindris täiteprotsessi lõpul, Kahetaktilise mootori täiteaste: Keskmise ja kiirekäigulistel mootorite inditseerimisel mehaanilist p0 atmosfäri rõhk. v 2takt= v(1- s.) . indikaatorit tema ajami inertsist tuleneva ebatäpsuste tõttu pole pa praktilised väärtused : 0,8...0,9 bar.( kiirekäigulistel 0,88...0
väljakeeramisega (eelnevalt vabastatakse nipli vastu- rikas. Isolaatori valkjas värvus aga vihjab lahjale segule. mutter). Karburaatorite t ö ö sünkroniseerimine Reguleerimise õigsust kontrollitakse segusiibri järsu on vajalik kahesilindrilistel mootoritel («Dnepr», «Uraal»), avamise ja sulgemisega, Mootor ei tohi siibri avamisel kus kummalgi silindril on oma karburaator. vahele jätta ja sulgemisel seiskuda. Kui mootor proovimisel Algul reguleeritakse eraldi kumbki karburaator tühikäi- seiskus, siis tuleb piirdekruvi abil pöördeid veidi suuren- gule. Ühe karburaatori reguleerimisel lühistatakse teise dada ja leida ka nõelkru vi uus asend. silindri küünlajuhe. Karburaatorid peavad olema regulee-
Nende eelis on suur universaalsus. Kuna tõstuki mast liigub tõstuki kere ja tugi- rataste vahel, on selle tõstukiga võimalik paigutada kaubaaluseid hoiukohtadele distantsilt, tõstuki tugiratastega esimese korruse hoiukohale sõitmata. Tõstuki mast liigub tugirataste vahel neljal rullikul. Masti liigutaval silindril on lisaklapp, mis töötab kokkupõrkel löögi energia amortisaatorina ja hoiab ära masti lükkava hüdraulika- silindri kahjustused. Kuna tugiratastega aluse vahedesse ei sõideta, vajab tõstuk töötamiseks tugi- ratastõstuki töökoridorist laiemat vahekoridori (2,7–2,9 m). Enamik tõstukitest on varustatud ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
