Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"osarõhk" - 235 õppematerjali

osarõhk - rõhk, mida vaadeldav komponent omaks, kui ta antud temperatuuril üksi täidaks kogu segu ruumala. Clapeyroni võrrand: PV=nRT(R=8,314 J/K*mol), Lussaci võrrand: P0*V0/T0=P1*V1/T1. Tihedus on suurus, mis on võrdne ruumala ühikus olevate osakeste arvuga. Tihedus on ka mass ruumala ühikus ρ=m/v (ρ=kg/m3). Tihedust saab arvutada teades gaasi või auru ja tema massi, saame arvutada mitu mooli gaasi on. Moolide arvust leiame osakeste arvu ja konsentratsiooni ning siis tiheduse.
ANATOOMIA 17-LOENG
2
docx

ANATOOMIA 17. LOENG

Teistes veresoontes pole gaasivhaetus võimalik. Gaasivahetus toimub selles osalevate gaaside osarõhkude erinevuste tõttu. Vastav gaas liigub kõrgemalt rõhul madalama suunas. Atmosfääri õhk mis siseneb kopsudesse, sisaldab N, O ja vähesel määral CO2. 0,01% on Co2-te puhtas õhus. Samad gaasid avalduvad alveolaarõhus, seal on Co2 osa suurem ja hapnikku vähem. N ei osale gaasivahetuses ­ tema verest kudedesse ei lähe. Hapniku osarõhk alveolaarõhus on 100 mmHg (millimeetrit elavhõbeda sammast), venoosses veres kopsukapillaarides aga 40 mmHg. PO 100 mmHg... selle tõttu liigub hapnik verre, veri muutub arteriaalseks ja seal on tema osarõhk ka juba 100 mm Hg. Co2 osarõhk kopsukapillaaride venoosses veres on 46 mm Hg, alveoolses 40 mm Hg. Osarõhkude diferents. Arteriaalses veres on osarõhk 40, mm HG. Venoosses veres on co2 osarõhk 46 mmhg ja hapnikul 40. Pärast gaasivahetust arteriaalses veres hapnik 100 ja co2 40

Meditsiin → Normaalne ja patoloogiline...
24 allalaadimist
Ideaalgaaside seadused
18
docx

Ideaalgaaside seadused

P ja T aga rõhk ja temperatuur, mille juures maht V on antud või mõõdetud. Ühe mooli gaasilise aine korral: PV T = const = R R - universaalne gaasikonstant n mooli gaasi kohta kehtib jargmine seos: P*V = n*R*T m ehk Clapeyroni võrrand - PV = M RT 3. Daltoni seadus Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Näiteks sisaldab õhk mahuliselt 21% hapnikku ja 79% lämmastikku. Kui üldrõhk on 1,0 atm, siis hapniku osarõhk p(O2) = 0,21 atm ja lämmastiku osarõhk p(N2) = 0,79 atm. Üldrõhu 750 mm Hg korral saame aga hapniku osarõhuks p(O2) = 0,21⋅750 = 157,5 mm Hg. Osarõhk sõltub seega nii üldrõhust kui gaasi sisaldusest segus. Püld = p1+p2+... = Σpi pi = Püld * Xi Xi - vastava gaasi moolimurd segus.

Keemia → Keemia alused
5 allalaadimist
Keemia aluste Protokoll 1
18
docx

Keemia aluste Protokoll 1

kus V0 on gaasi maht normaal- või standardtingimustel, P0 normaal- või standardtingimustele vastav rõhk (sõltuvalt valitud ühikutest), T0 normaal- ja standardtingimustele vastav temperatuur kelvinites (mõlemal juhul 273 K), P ja T aga rõhk ja temperatuur, mille juures maht V on antud või mõõdetud. Daltoni seadus. Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Näiteks sisaldab õhk mahuliselt 21% hapnikku ja 79% lämmastikku. Kui üldrõhk on 1,0 atm, siis hapniku osarõhk = 0,21 atm ja lämmastiku osarõhk = 0,79 atm. Üldrõhu 750 mm Hg korral saame aga hapniku osarõhuks = 0,21750 = 157,5 mm Hg. Osarõhk sõltub seega nii üldrõhust kui gaasi sisaldusest segus. ... ­ vastava gaasi moolimurd segus

Keemia → Keemia alused
17 allalaadimist
Prax-CO2 molaarmassi määramine-metalli massi määramine
5
doc

Prax: CO2 molaarmassi määramine, metalli massi määramine

Ühe mooli gaasilise aine korral: PV/T = R , kus R on universaalne gaasikonstant. n mooli gaasi kohta kehtib seos PV = nRT (Clayperoni võrrand) Järgmiste ühikute korral ­ rõhk P [Pa]; mass m [g]; moolide arv n [mol]; maht V [m3]; temperatuur T [K] on universaalse gaasikonstandi väärtus R = 8,314 J/molK. Daltoni seadus. Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Näiteks sisaldab õhk mahuliselt 21% hapnikku ja 79% lämmastikku. Kui üldrõhk on 1,0 atm, siis hapniku osarõhk pO2 = 0,21 atm ja lämmastiku osarõhk pN2 = 0,79 atm. Üldrõhu 750 mm Hg korral saame aga hapniku osarõhuks pO2 = 0,21750 = 157,5 mm Hg. Osarõhk sõltub seega nii üldrõhust kui gaasi sisaldusest segus. Moolimurd. Segu ühe komponendi moolide arv jagatud kõikide segus olevate komponentide moolide arvu summaga

Keemia → Keemia alused
73 allalaadimist
Süsinikdioksiidi molaarmass-metalli mass
7
pdf

Süsinikdioksiidi molaarmass, metalli mass

PV n R T ehk PV RT Clapeyroni võrrand M 3 Järgmiste ühikute korral ­ rõhk P [Pa]; mass m [g]; moolide arv n [mol]; maht V [m ]; temperatuur T *K+ on universaalse gaasikonstandi väärtus R 8,314 J / mol K Daltoni seadus. Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Näiteks sisaldab õhk mahuliselt 21% hapnikku ja 79% lämmastikku. Kui üldrõhk on 1,0 atm, siis hapniku osarõhk pO2 = 0,21 atm ja lämmastiku osarõhk pN2 = 0,79 atm. Üldrõhu 750 mm Hg korral saame aga hapniku osarõhuks pO2 = 0,21750 = 157,5 mm Hg. Osarõhk sõltub seega nii üldrõhust kui gaasi sisaldusest segus. Moolimurd on segu ühe komponendi moolide arv jagatud kõikide segus olevate komponentide moolide arvu summaga.

Keemia → Keemia alused
9 allalaadimist
Ideaalgaaside seadused
10
docx

Ideaalgaaside seadused

kus V° on gaasi maht normaal- või standardtingimustel P° normaal- või standardtingimustele vastav rõhk (sõltuvalt valitud ühikutest), T° normaal- või standardtingimustele vastav temperatuur kelvinites (mõlemal juhul 273 K), P ja T aga rõhk ja temperatuur, mille juures maht V on antud või mõõdetud. Daltoni seadus - keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Moolimurd - segu ühe komponendi moolide arv jagatud kõikide segus olevate komponentide moolide arvu summaga. Gaasilise aine molekulid liiguvad alati suunas, kus gaasi osarõhk on väiksem ­ toimub osarõhu ühtlustumine kogu süsteemis. Seda nähtust nimetatakse difusiooniks. Difusioon on aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis.

Keemia → Keemia
11 allalaadimist
Metallimassi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi
4
docx

Metallimassi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi

Eksperimentaalne töö nr 2 Metallimassi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus Kasutatud valemid: ( P ü ld−PH 2O )∗V∗T ˚ V °= P ˚∗T V ° × M Mg M= Vm Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk Mg. Seade gaasi mahu mõõtmiseks- statiiv, 2 ristmuhvi, 2 klambrit koos pehmendustega, 1 katseklaas, 1 kummivoolik, 2 büretti; väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter.

Keemia → Keemia alused
4 allalaadimist
Keemia aluste protokoll 1
7
docx

Keemia aluste protokoll 1

või standardtingimustele V = Ühe mooli gaasilise aine korral = const = R R ­ universaalne gaasikonstant n mooli gaasi kohta kehtib seos PV= nRT ehk PV = R T Clapeyroni võrrand Daltoni seadus. Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Püld = p + p + ... = pi Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. D = = Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine

Keemia → Keemia
9 allalaadimist
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
14
docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel ning leides molaarmasse. Leiti CO 2 molaarmass, milleks saati 43,46 g/mol. Tegelik CO2 molaarmass on 44g/mol. Suhteline viga oli 0,7%. Viga võis tekkida ebatäpsete mõõtmistulemuste (nt kolvi mahu mõõtmisel) ning ümardamiste tulemusena. Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus Boyle'i seadus: Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV = const Charles'i seadus: Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. Kombineerides saab Seost kasutatakse gaaside mahu viimiseks ühtedelt tingimustelt (rõhk P 1, temperatuur T1) teistele (P2, T2), sealhulgas ka normaal- või standardtingimustele.

Keemia → Keemia alused
12 allalaadimist
Keemia aluste protokoll 1-Ideaalgaaside seadused
28
docx

Keemia aluste protokoll 1: Ideaalgaaside seadused

temperatuur T [K] on universaalse gaasikonstandi väärtus R = 8,314 J/mol ⋅ K. 0 0 3 P ∙V m 101325 Pa ∙ 0,0224138 m R= 0 = =8,314 J / mol ∙ K T 273,15 K Daltoni seadus. Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Näiteks sisaldab õhk mahuliselt 21% hapnikku ja 79% lämmastikku. Kui üldrõhk on 1,0 atm, pO2 pN2 siis hapniku osarõhk = 0,21 atm ja lämmastiku osarõhk = 0,79 atm. Üldrõhu pO2 ∙ 759 = 157 mmHg.

Keemia → Keemia alused
4 allalaadimist
Hüdroisolatsioonitööd
3
pdf

Hüdroisolatsioonitööd

g/m3 3. Mis on suhteline õhuniiskus? % võimalikust maksimaalsest antud temperatuurist 4. Mis on suhtelise õhuniiskuse mõõtühik? % 5. Mis juhtub küllastunud veeauruga? Kondenseerub 6. Mis on kastepunkt? Temperatuur, millisel algab antud absoluutse õhuniiskuse korral veeauru väljumine aurufaasist vedeliku faasi (kondenseerub) 7. Mis juhtub õhuniiskusega kastepunktis? Muutub veeks 8. Mida võib põhjustada erinev veeauru osarõhk (nt toas kõrgema temperatuuri tõttu kõrgem veeauru osarõhk ja õues madalama temperatuuri tõttu madalam)? Veeauru liikumist läbi hoone välispiirete. 9. Millal on oht õhuniiskuse kondenseerumiseks ehituskonstruktsioonides? Temperstuuri languse tõttu saavutatakse ksstepunkt. 10.Kuidas tungib niiskus ehituskonstruktsioonidesse, nimetage vähemalt kaks viisi? Difusioon kapillarmõju jõul 11.Mis juhtub soojustusega niiskumise korral?

Ehitus → Ehitus
7 allalaadimist
Ehitusfüüsika Kursusetöö
12
docx

Ehitusfüüsika Kursusetöö

1.7 Materjali aurutakistus Materjali aurutakistus leitakse valemi järgi Ra= (Ehitusfüüsika õpik lk 29) 2 Ra1== 0,17 (m hPa/g) Ra2==1,03 (m2hPa/g) Piirde üldine aurutakistus leitakse valemi järgi Raü= Ras + Rax + ... Rav , kus Aurutakistus piirde sisepinnal ehk Ras= 1,5 m2hPa/g Ja aurutakistus piirde välispinnas ehk Rav= 0,75 m2hPa/g Raü= 1,5 + 0,75 + 0,17 +1,03 = 3,45 (m2hPa/g) 1.8 Osarõhud Leian veeauru osarõhud sees ja väljas valemi järgi e= Veeauru osarõhk sees es==1192,5 (Pa) Veeauru osarõhk väljas ev== 56 (Pa) Leian veeauru osarõhud valemi järgi ex= es ­(es - ev) esi=1192,5-(1192,5-56)=1192,5-1136,5*= 698,36 (Pa) es1=1192,5-(1192,5-56)=1192,5-1136,5*=642,36 (Pa) es2=1192,5-(1192,5-56)=1192,5-1136,5*=303,06 (Pa) ese=1192,5-(1192,5-56)=1192,5-1136,5*=56 (Pa) 1.9 Kastepunkti tekkimise graafk Nagu graafikult näha tekib kastepunkt 2. kihis, milleks on põlevkivituhkgaasbetoon. Kastepunkt tekib umbes 305 Paskali juures. VARIANT B Joonis

Ehitus → Ehitusfüüsika
341 allalaadimist
Keemia alused praktikum 1
8
docx

Keemia alused praktikum 1

C M= = 0,308 0.250 l l n molaalsus Cm = mlahusti moolimurd normaalsus, g/dm3, kg/m3. Eksperimentaalne töö 2. Metalli massi määramine (Mg). Töö eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained: 10%-ne soolhapelahus, 5,0..10,0 mg metallitükk (Mg). Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Töö käik. 1. Tegin katse ettevalmistus. Eemaldasin katseklaas ja pesisin see hoolikalt destileeritud veega. 2. Sätisin büretid ühele kõrgusele ja kontrollisin, et nivoo oleks mõlemas

Keemia → Keemia alused
10 allalaadimist
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
14
odt

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

Arvutustulemused osutusid veelgi täpsemateks, kui leiti molaarmassi moolide arvu kaudu ning kasutades Clapeyroni võrrandit. 4 Keemia praktikum.Ideaalgaaside seadused. Eksperimentaalne töö nr 2: Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Antud laboratoorses töös leitakse Mg või Al mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal. Sissejuhatus Daltoni seadus. Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Osarõhk sõltub nii üldrõhust kui gaasi sisaldusest segus.

Keemia → Keemia alused
13 allalaadimist
Protokoll nr 2-- Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi
2
docx

Protokoll nr 2. - Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi

gaasi mahu järgi, osata määrata ainete mahtu ja teha arvutusi gaaside reaktsioonivõrrandi põhjal. Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained: 10%-ne soolhappelahus, 8,9 mg metallitükk (Mg). Teooria: Magneesiumi mass leitakse reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal, kuna keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga (Daltoni seadus). Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Töö käik: Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretis, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles on soolhappe lahus. Vesi peab mõlemas büretis olema ühel tasandil. Soolhappega katseklaasi seinale asetatakse märjas filterpaberis metallitükk. Katseklaas suletakse nii, et metallitükk lahusesse ei kukuks,

Keemia → Keemia alused
98 allalaadimist
Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi
6
docx

Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi

gaasi mahu järgi, osata määrata ainete mahtu ja teha arvutusi gaaside reaktsioonivõrrandi põhjal. Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained: 10%-ne soolhappelahus, 8,9 mg metallitükk (Mg). Teooria: Magneesiumi mass leitakse reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal, kuna keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga (Daltoni seadus). Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Töö käik: Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretis, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles on soolhappe lahus. Vesi peab mõlemas büretis olema ühel tasandil. Soolhappega katseklaasi seinale asetatakse märjas filterpaberis metallitükk. Katseklaas suletakse nii, et metallitükk lahusesse ei kukuks,

Keemia → Keemia alused
6 allalaadimist
Keemia praktikum nr1-Ideaalgaaside seadused
26
docx

Keemia praktikum nr1: Ideaalgaaside seadused

T 273,15 K  mol 1 Pa = 1 kg ⋅ m-1 ⋅ s-2 1 Pa ⋅ m3 = 1 kg ⋅ m2 ⋅ s-2 = 1 J Muude rõhu- ja mahuühikute korral võib R väärtus olla näiteks R = 0,082 atm ⋅ l ⋅ mol-1 ⋅ K-1 R = 62400 mm Hg ⋅ cm3 ⋅ mol-1 ⋅ K-1 3 Daltoni seadus. Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Püld = p1 + p2 + ... = Σpi 1.10 Pi = Püld ∙ Xi 1.11 Xi – vastava gaasi moolimurd segus. Moolimurd – segu ühe komponendi moolide arv jagatud kõikide segus olevate komponentide moolide arvu summaga ni Xi  n 1.12 Gaasilise aine molekulid liiguvad alati suunas, kus gaasi osarõhk on väiksem – toimub osarõhu

Keemia → Keemia alused
4 allalaadimist
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
14
docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

M CO = = ≈ 44,202 2 n 0,0138 mol 4 Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Leida magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal. Sissejuhatus Vesiniku mahu normaaltingimustele saamine ( Püld −P H 2O ) V T 0 V 0= P0T Daltoni seadus. Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga

Keemia → Keemia alused
5 allalaadimist
Keemia alused - LABORATOORNE TÖÖ 1 - Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
5
doc

Keemia alused - LABORATOORNE TÖÖ 1 - Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

Kuna leitud süsinikdioksiidi molaarmass on ligikaudselt sama tegeliku süsinikdioksiidi molaarmassiga, siis see näitab erinevate ideaalgaaside seaduste kehtivust. Erinevus tegelikust molaarmassist võib tulla arvutustel tehtud ümardamistest või mõõtmiste ebatäpsusest. LABORATOORNE TÖÖ 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus Erinevate ideaalgaaside seaduste abil leitakse metalli mass. Et leida metallitüki massi, tuleb kõigepealt leida vesiniku rõhk. (Daltoni seadus. Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks.) p H 2 = Püld - p H 2O Seda teades leitakse vesiniku ruumala normaaltingimustel (rõhk=101325Pa, temp.= 295K)

Keemia → Keemia
11 allalaadimist
Keemia praktikum
10
docx

Keemia praktikum

Clapeyroni võrrandi kaudu. Kõige täpsemaks osutus neist gaasi suhtelise tiheduse valem, kus katse suhteline viga tuli ainult 1,14 %. Üldiselt tulid vead suhteliselt väikesed ning tõenäoliselt on need tingitud arvude ümardamisest. Laboratoorne töö nr.2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk ja ülesanne: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus: Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal. Reaktsioonivõrrand: Mg + 2HCl Mg2Cl + H2 Daltoni reegel: Püld ­ gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel. Moolide arv: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid:

Keemia → Keemia alused
9 allalaadimist
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
8
odt

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

Kolbi kaaludes sain vale massi, mis ei olnud reaalne. Alles katse lõpuarvutusi tehes sain veast aru ja mul tuli kõik uuesti teha (uued arvutused lähtudes uuest kolvi algmassist). Ajapiirangu tõttu pidin kiirustama ning seetõttu võis tulla selline suhteline ja süstemaatiline viga. Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi 1.Töö ülesanne ja eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. 2.Sissejuhatus Teoreetiline osa (definitsioonid, arvutusvalemid) on suuremas jaos toodud 1. eksperimentaalse töö sissejuhatuses. Katses leian magneesiumi massi reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal Mg + 2HCl MgCl2 + H2 Püld = pH2 + pH2O, millest pH2 = Püld ­ pH2O Püld ­ gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel

Keemia → Keemia alused
15 allalaadimist
Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi
6
docx

Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi

 Fikseerida õhurõhk ja õhutemperatuur laboris. Katseandmed Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1 = 19,6 mm Vee nivoo peale reaktsiooni V2 = 25,8 mm Eraldunud vesiniku maht V = | V2 – V1 | = 6,2 mm Gaasi rõhk büretis Püld = 100 300 Pa Temperatuur t° = 294,15 K Veeauru osarõhk ( temperatuuril t° = 294,15 K) pvesi = 2493,13 K Veeauru osarõhk sõltuvalt temperatuurist: t0C pH2O mm t0C pH2O mm t0C pH2O mm Hg Hg Hg -10 2,05 17 14,5 24 22,4 -5 3,01 18 15,5 25 23,8

Keemia → Keemia alused
7 allalaadimist
Keemia alused Protokoll 1
7
docx

Keemia alused Protokoll 1

rõhuga (P). temperatuuriga. Gaasi mahu viimiseks ühelt Normaaltingimuselt tingimuselt (P1, T1) teisele (P2,T2) standardtingimusele: seost: Ühe mooli gaasilise aine korral: n mooli gaasi kohta kehtib seos: R – universaalne gaasikonstant Daltoni seadus. Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus ei oleks. Xi – vastava gaasi moolimurd segus. Moolimurd- segu ühe komponendi moolide arv jagatud kõikide segus olevate komponentide moolide arv summaga Gaasilise aine molekulid liiguvad alati suunas, kus gaasi osarõhk on väiksem – toimub osarõhu ühtlustumine kogu süsteemis. Seda nähtust nimetatakse difusiooniks. Difusioon on aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib

Keemia → Keemia alused
6 allalaadimist
Ideaalgaaside seadused
5
pdf

Ideaalgaaside seadused

Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärk on leida magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu järgi Sissejuhatus Vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele kasutatakse valemit Kuna vesinik kogutakse vee kohale ja see sisaldab ka veeauru, siis vastavalt Daltoni seadusele Daltoni seadus: keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter, 10% soolhappe lahus, 5-10 mg magneesiumitükk Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Tööks kasutati katseseadeldist, mis koosnes kahest kummivoolikuga ühendatud, veega täidetud büretist. Üks bürett oli ühendatud katseklaasiga, milles toimus metalli reageerimine

Keemia → Keemia alused
73 allalaadimist
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
4
docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine.

Ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi Arvutan katse süstemaatilise vea lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja leian suhtelise vea % Kokkuvõte Katse eesmärk sai täidetud. Katse suhteline viga oli 5,09 %. Vea põhjuseks võis olla tehtud vead ümardamisel ning mõõtevead. Eksperimentaalne töö 2 Töö nimetus: Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi. Töö ülesanne ja eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk,arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud töövahendid, mõõteseadmed ja kemikaalid. Töövahendid: filterpaber, termomeeter, baromeeter Mõõteseadmed: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 50...100 mg magneesiumitükk Töö käik Katses leitakse magneesiumitüki mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku massi põhjal (magneesiumi tüki number 211) Mg + 2HCl MgCl2 + H2

Keemia → Keemia
8 allalaadimist
HINGAMINE
7
pdf

HINGAMINE

1500 + (1400-1225) 1675 4 VHRM-st kasutatakse ära 225 ml, s.o.16% ja SHRM-st 100% 450 + 2000 + 225 = 2650 = 1,0 1500+ (1400 - 225) 2650 Väljahingamise rõhutamine annab ökonoomsema võimaluse optimaalse taseme saavutamiseks alveolaarõhu uuendamisel, kui sissehingamise rõhutamine ! Gaasivahetus kopsudes · Gaasi partsiaalrõhk e. osarõhk näitab milline osa üldisest rõhust kuulub antud gaasile ­ see on võrdeline gaasi mahuga gaaside segus web.zone.ee/.../image010.jpg · O2 partsiaalrõhk alveolaarõhus on 100 mm Hg, · venoosses veres 40 mm Hg · CO2 partsiaalrõhk venoosses vere on 46 mm Hg, · alveolaarõhus 40 mm Hg. · Difusioon lõpeb, kui partsiaalrõhud saavad võrdseks. 5

Meditsiin → Füsioloogia
37 allalaadimist
Füsioloogia
1
docx

Füsioloogia

reaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud , kahjustuse kõrvaldamiseks.Kui kudedesse toimib 14. Kuidas keha kohaneb kõrgmäestiku tingimustega? patoloogiline faktor, põhjustab ta seal kahjustuse, millele . ·Õhurõhk langeb, hapniku osarõhk õhus väiksem, peame organism vastab põletikulise reaktsiooniga. Seega , rohkem sissehingama ja ventileerima, et saada vajalik põletikuline reaktsioon on üldiselt kasulik. Teatud ulatuse ja . hapniku hulk kätte. Viime kehast välja süsihappegaasi - lokalisatsiooni korral aga võib osutuda ohtlikuks ja ()

Meditsiin → Füsioloogia
1 allalaadimist
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
20
pdf

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine.

tuli kasutades gaasi suhtelise tiheduse võrrandit. Vigade tekkimise põhjuseks võivad olla ligikaudsed arvutused ja valed katsetulemused. 6 Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi. Töö ülesanne ja eesmärk Eksperimentaalse töö eesmärgiks oli gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk. Teha arvutusi gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal: Mg + 2HCl → MgCl2 + H2 ↑ Daltoni seadus: Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks.

Keemia → Keemia alused
9 allalaadimist
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
7
docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

m b) Kasutades Clapeyroni võrrandit (PV = M RT) 0,55 101300 0,314 = M 8314 293,15 1340487,005 31808,2 = M M = 42,14 g/mol LABORATOORNE TÖÖ 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg) Nr. 124 Töö käik Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal: Mg + 2HCl MgCl2 + H2 Ettevalmistus: Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega.

Keemia → Keemia alused
25 allalaadimist
Ideaalgaaside seadused
16
docx

Ideaalgaaside seadused

Ideaalgaaside seadused 1)Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus: Ideaalgaas- Molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel väga väikesed ja neid tavaliselt ei arvestata. Gaaside maht sõltub temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt normaaltingimustel: Temperatuur 273,15 K (0 °C) Rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg)

Eesti keel → Eesti keel
1 allalaadimist
Ideaalgaaside seadused
8
docx

Ideaalgaaside seadused

Ideaalgaaside seadused 1)Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus: Ideaalgaas- Molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel väga väikesed ja neid tavaliselt ei arvestata. Gaaside maht sõltub temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt normaaltingimustel: Temperatuur 273,15 K (0 °C) Rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg)

Keemia → Keemia
4 allalaadimist
Sisekliima
13
pdf

Sisekliima

Moolmass, kg 32,0 28,0 44,0 39,9 11 Praktiliseks kasutamiseks võime eeldada, et niiske õhk käitub kui ideaalne gaas ja selle kohta võib rakendada termilist olekuvõrrandit (Clapeyroni võrrand) [9]. Iga gaas gaaside segus on määratud olekuvõrrandiga piV = i RT , (1.3) kus pi on i-nda gaasi (veeauru) osarõhk, Pa, V ­ gaasi koguruumala, m3, R ­ universaalne gaasikonstant, R=8,314·103 J/(kmol·K), T ­ temperatuur, K, i ­ i-nda gaasi moolide hulk. Omakorda Mi i = , (1.4) µi kus Mi on i-nda gaasi mass, kg, µi ­ gaasi moolmass, kg/mol. Õhk sisaldab alati veeauru, seega on tavaliselt tegemist niiske õhuga. Gaasisegu

Põllumajandus → Sisekliima
25 allalaadimist
TTÜ Keemia alused laboratoorne töö 1 - Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
4
docx

TTÜ Keemia alused laboratoorne töö 1 - Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

V0CO2 = 0,281 L Leian süsinikdioksiidi moolde arvu valemi kaudu Leian süsinikdioksiidi molaarmassi kasutades valemit ja CO2 massi Leian süsinikdioksiidi molaarmassi kasutades Clapeyroni võrrandit , kus R=8,314 J/molK P = 100000 Pa V = 0,281 L = 0,000281 m3 m = 0,52 g T = 293,15 K Eksperimentaalne töö 2: Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: termomeeter, baromeeter, mõõtesilinder Töövahendid: filterpaber, seade gaasi mahu mõõtmiseks Kemikaalid: 10%-ne soolhappe lahus, 9,7mg Mg tükk, destilleeritud vesi Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Meetod: Reaktsiooni lähteaine koguse leidmine reaktsioonis tekkiva saaduse koguse põhjal. Metoodika:

Keemia → Keemia alused
64 allalaadimist
Laboratoorne töö 1- ideaalgaaside seadused-Keemia alused
18
doc

Laboratoorne töö 1- ideaalgaaside seadused (Keemia alused)

Clapeyroni võrrand P V= n R T m P V = ── R T M Universaalse gaasikonstandi väärtuse leidmine: P0 Vm0 101 325 Pa * 0,0224138 m3 R = ──── = ───────────────── = 8,314 J/mol * K T0 273,15 K * mol R = 0,082 atm * l * mol-1 * K-1 R = 62 400 mm Hg * cm3 * mol-1* K-1 Daltoni seadus Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Püld = P1 + P2 + ... = ƩPi Pi = Püld * Xi Xi – vastava gaasi moolimurd segus Gaasi suhteline tihedus - ühe gaasi massi/ molaarmassi (m1/ M1) suhe teise gaasi massi/ molaarmassi (m2/ M2) samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. m1 M1 D = ─── = ─── m2 M2

Keemia → Keemia alused
6 allalaadimist
Ideaalgaaside seadused
8
doc

Ideaalgaaside seadused

moolide järgi ning kolmandaks Clayperoni võrrandit kasutades. Kõik saadud vastused erinesid teineteisest veidi arvatavasti ümardamisvigade tõttu. 6 Eksperimentaalne töö nr 2 Töö ülesanded ja eesmärk Ülesanne: Metalli (Mg) massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi. Mg + 2HCl --> MgCl2 + H2 Eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segus ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Töö käik: Viia vee tase bürettides ühele joonele. 7 1. Metallitükk mähkida märja filterpaberi sisse. 2. 5...6 ml soolhappelahust valada katseklaasi. 3. Asetada metallitükk filterpaberiga katseklaasi seinale u. 1 cm allapoole avaust. 4. Sulgeda katseklaas hermeetiliselt. 5. Märkida üles näit ühelt büretilt (V1). 6. Katseklaasi liigutades kukutada metallitükk happesse. 7

Keemia → Keemia alused
29 allalaadimist
Protokol 1
5
docx

Protokol 1

raskem või kergem. D= = Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes. Õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol. Dõhk = Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 dm3 gaasi mass normaaltingimustel. 0 = g/dm3 Daltoni seadus. Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Püld = p1 + p2 + ... = pi Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Töö ülesandeks on süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö eesmärgiks on gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid

Varia → Kategoriseerimata
2 allalaadimist
Protokoll 1 Keemia alused
5
docx

Protokoll 1 Keemia alused

nCO2= 0,298dm3/22,4dm3/mol = 0,0133 mol M(CO2)= 0,4844g/0,0133mol = 36,42 g/mol mRT M= b) PV M= 0,4844g*8,314*294K/101600Pa*0,000298m3 = 39,1 g/mol Järeldus Katsel saadud tulemus oli väga ebatäpne, kuna masside m1 ja m2 erinevus oli väiksem kui normaalne, lisaks võis osa CO2 eralduda ka katse käigus. Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained 10%- ne soolhappelahus, 50...100 mg metallitükk (Mg) Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Töö käik Katseseadeldis koosneb 2 kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Metallitüki nr. 248 saades mähin selle märja filterpaberi sisse. Mõõdan 5...6 ml 10%-list

Keemia → Keemia alused
105 allalaadimist
Keemia alused I protokoll
5
docx

Keemia alused I protokoll

raskem või kergem. D= = Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes. Õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol. Dõhk = Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 dm3 gaasi mass normaaltingimustel. 0 = g/dm3 Daltoni seadus. Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Püld = p1 + p2 + ... = pi Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Töö ülesandeks on süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö eesmärgiks on gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid

Keemia → Keemia alused
54 allalaadimist
Keemia protokoll 1 - Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
4
docx

Keemia protokoll 1 - Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

3) CO2 kadusid on võimalik vähendada korki peale pannes, ent mitte täielikult kaotada. Leida süsinikdioksiidi molaarmass, kasutades ka muid lahenduskäike a) Moolide arvu kaudu V0 = 0,295 dm3 Vm= 22,4 mol/ dm3 m(CO2)= 0,58g b) Kasutades Clapeyroni võrrandit Eksperimentaalne töö nr 2 Metallimassi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Töövahendid ja ained Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg ) Töö käik Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Enne katset eemaldada katseklaas ja puhastada destilleeritud veega

Keemia → Keemia alused
15 allalaadimist
Hingamise füsioloogia
7
pdf

Hingamise füsioloogia

Küll aga esineb neis erinevusi haiguste korral. Gaasivahetus kopsudes I etapp leiab aset kopsualveoolide ja alveoolide seintes paiknevate kapillaaride vahel. O2 liigub alveoolidest kapillaari, CO2 aga vastupidi. Gaasivahetus toimub tänu gaaside kontsentratsioonide vahele alveoolides ja kapillaarides. Seda rõhkude vahet nimetatakse osarõhkude e. partsiaalrõhkude vaheks. Õhus on atmosfäärirõhk 760 mmHg, selles on hapnikku 21% - seega on hapniku osarõhk 159 mmHg. GAAS LIIGUB ALATI MADALAMA KONTSENTRATSIOONI SUUNAS! Alveoolides on O2 osarõhk PO2 102 mmHg Arteriaalses veres - PO2 100 mmHg Venoosses veres - PO2 40 mmHg Alveoolides on CO2 osarõhk PCO2 40 mmHg Arteriaalses veres - PCO2 40 mmHg Venoosses veres - PCO2 47 mmHg

Meditsiin → Meditsiin
43 allalaadimist
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
5
docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

= 41, 47 - 44, 0 = -2,53 -2,53 100% % = = 5, 75% 44, 0 Kokkuvõte Katse eesmärk sai täiedetud. Arvutamise teel saadi kätte ka ligilähedane molaarmass 5,75 %erinevusega, mis tulenes ebatäpsest mõõtmisest katse käigus ja ümardamisest arvutamisel. Ekperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus Katses leitakse magneesiumitüki mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku massi põhjal Mg + 2HCl MgCl2 + H2 . Katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu sisaldab vesinik ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele kasutada järgmist seost: ( Püld - pH 2O ) V T0 V0 = P0 T

Keemia → Analüütiline keemia
11 allalaadimist
Pulmonoloogilise haige juhtumiuuring
4
pdf

Pulmonoloogilise haige juhtumiuuring

Pulmonoloogilise haige juhtumiuuring 1. Selgita emfüseemi patofüsioloogiat. Emfüseemi definitsioon: terminaalsetest bronhiooiidest distaalsema ohuruumi pöördumatu alveoolivaheseinte suurenemine destruktsiooni tagajärjel. Emfüüsem ehk kopsupuhitumus põhjustab gaasivahetuses osalevate alveoolide hulga vähenemise. Tahtliku, ainevahetusele mittevastava kopsude ventilatsiooni suurendamisega gaasivahetust oluliselt ei paranda, sest sellega saavutatav kõrgem hapniku osarõhk alveolaargaasis hemoglobiini küllastust oluliselt ei suurenda. Samal ajal eraldub organismist rohkem süsinikdioksiidi, kui seda ainevahetuses tekib, arteriaalse vere CO2 osarõhk ja sisaldus veres langeb, areneb hüpokapnia, mis võib esile kutsuda ajuveresoonte ahenemise ja sellega kaasuva peapöörituse tunde. Pat. : 1. Tsentrilobulaarne emfüseem 2. Panlobulaarne emfüseem 3. Paraseptaalne emfüseem 4. Ebaregulaarne emfüseem Et. : 1

Bioloogia → Haigused
1 allalaadimist
Praktikumi KT vastused
11
doc

Praktikumi KT vastused

Kordamisküsimused Mõisted 1. Mool ­ aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass ­ on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus ­ Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus ­ Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline tihedus ­ on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. 6. Gaasi absoluutne tihedus ­ ühe kuupdetsimeetsi gaasi mass normaaltingimustel. 7. Ideaalgaaside seadused ­ Boyle´i seadus ­ Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V)

Keemia → Keemia alused ii
167 allalaadimist
Keemia Praktikumi KT vastused
11
doc

Keemia Praktikumi KT vastused

Kordamisküsimused Mõisted 1. Mool ­ aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass ­ on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus ­ Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus ­ Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline tihedus ­ on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. 6. Gaasi absoluutne tihedus ­ ühe kuupdetsimeetsi gaasi mass normaaltingimustel. 7. Ideaalgaaside seadused ­ Boyle´i seadus ­ Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V)

Keemia → Keemia alused
37 allalaadimist
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
4
docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine.

Süsinikdioksiidi molaarmassi leidmine kasutades ka muid lahenduskäike: a)moolide arvu kaudu (V0co2 ­ nCO2 ­ Mco2) V0 = 0,29324 g ja Mco2 = 44g/mol n= V/Vm = 0,29324g / 22,4g/mol = 0,013 mol n=m/M M=m/n = 0,72g / 0,013 mol = 55,4 g/mol b)kasutades Clapeyroni võrrandit (pV=m/M *R T) Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi. Töö eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaaside reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained: 10%-ne soolhappelahus, 8,0 mg metallitükk(Mg). Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Katses leiti magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal. Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 Selles katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele...

Keemia → Keemia alused
75 allalaadimist
Anatoomia arvestus II
21
docx

Anatoomia arvestus II

Osast ülakehast, peast, ülajäsemetest toob verd a) v. cava inferior b) v. portae c) v. cava superior Keskmisest rõhust räägime (3): a) arterites b) veenides Too näide (arvuline väärtus ja veresoon) 120+80=200/2=100mmHg a. brachialis (õlavarrearter) Alveolaarne surnud ruum tekib sellest, et alveoolide ventileerimisel gaasivahetus alveolaarõhu ja vere vahel ei ole võimalik, sest alveoole ümbritsevas kapillaarides puudub verevool e perfusioon Kopsukapillaarides on vere hapniku osarõhk 40 mm Hg ja alveoolides hapniku osarõhk 100 mm Hg. Hemoglobiini hapnikuküllastus on oksühemoglobiini suhe hemoglobiini koguhulka. Kopsude ventilatsioon e. kopsude minutimaht s.t. ajaühikus (1 minut) sisse- ja välja hingatud õhu hulk võrdub a) hingamismahu ja hingamissageduse korrutisega b) vitaalkapatsiteedi ja residuaalmahu summaga c) vitaalkapatsiteediga d)väljahingatava jääkõhu mahuga. Kopsude eluline mahtuvus ehk vitaalkapatsiteet moodustub inspiratoorsest

Meditsiin → Anatoomia
82 allalaadimist
Keemia aluste 1-praktikumi protokoll - Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
6
rtf

Keemia aluste 1. praktikumi protokoll - Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

a) moolide arvu kaudu (V0CO2 nCO2 MCO2) V0 = 0,29 g ja M(CO2) = 44 g/mol n= n= = 0,013 mol n= M= = 42,3 g/mol kasutades Clapeyroni võrrandit (PV = * RT) 100300 * 0,29 = * 8,314 * 293,15 29087 = M = 46 g/mol Eksperimentaalne töö nr. 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 6,0 mg metallitükk (Mg) Töö käik: Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal: Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 Ettevalmistus: Eemaldada katseklaas ja pesta ning loptutada see hoolikalt destilleeritud veega

Keemia → Keemia alused
86 allalaadimist
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine ja metalli massi määramine
5
doc

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine ja metalli massi määramine

Kokkuvõte Suhteline viga oli 9,7 %, mis oli arvatavasti tingitud õhu mõningasest sattumisest CO2-ga täidetud kolbi. Kolvi täitmine CO2-ga läks siiski päris sujuvalt, peale mõningast korduvkaalumist püsis CO2-ga täidetud kolvi mass kaalul stabiilselt sama gramminäidu peal. Laboratoorne töö 2 Töö ülesanne Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal Mg + 2HCl MgCl2 + H2 vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele: Püld= pH2+pH2O , kus Püld ­ gaasisegu rõhk büretis, mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel pH2O- veeauru osarõhk temperatuuril t° pH2= Püld - pH2O

Keemia → Keemia alused
6 allalaadimist
Gaasiliste ainete mahu mõõtmine-gaaside segud ja gaasi osarõhk-arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal
1
docx

Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal

Töö eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium) Töö käik: Katse ettevalmistusel pesen katseklaasi destilleeritud veega. Ettevalmistuseks tõstan veel ühe büreti teisest 15 cm kõrgemale ning veendun, et vee nivoo oleks bürettides ühel kõrgusel. Seejärel jälgin, kas vee tase

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
23 allalaadimist
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
7
docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine.

veo jõuame gaasi suhtelise tiheduse arvutamist (D = = ) määramiseks süsinikdioksiidi molaarmassi. Vigade tekkimise võimalikud põhjused saaks olla ebatäpsed katsetulemused ning liigikaudsed arvamised. Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsionis eralduva gaasi mahu järgi. Töö ulesanne ja eesmärk. Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal, metalli masside määramine. Sissejuhatus. Mg + 2HCl MgCl2 + H2 V0 = , Püld ­ gaasisegu rõhk süsteemis(värdub õhurõhuga mõõtmishetkel) n= Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Töövahendid:Segade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filtripaber, termomeeeter, baromeeter Kasutatud ained: 10%-ne soolahappelahus, 50-100 mg metalltükk Mg.

Keemia → Keemia alused ii
70 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun