..............................................................................................7 1.2.3.3 V-gaasid...........................................................................................................7 1.2.3.4 Ipriit.................................................................................................................7 1.2.3.5 Vesiniktsüaniidhape ehk sinihape...................................................................8 1.2.3.6 Fosgeen ehk karbonüüldikloriid.....................................................................8 1.2.3.7 LSD-happe dimetüülamiid..............................................................................9 2 KEEMIARELV LÄÄNEMERES........................................................................................10 2.1 Ajalooline taust.............................................................................................................10 2.2 Keskkonna ohustamine.......
käepärastoli rohkem abivägesid. Järgnevatel päevadel üritasid nii prantslased kui inglased korraldada vasturünnakuid. 1. mail toimus veel üks gaasirünnak küngaste juures, mis inglaste jaoks kandsid nimesid kõrgendik 60, Prügimägi ja Kapsauss. See ala asub Ypres'ist lõunas. Veel praegugi õhkub selle lahinguvälja lohkudest ja kühmudest niisugust sünget pahaendelisust. Kõige levinumateks gaasideks olid pisargaas ja lämbumist põhjustav fosgeen. Neid kasutati niisuguses järjekorras, et vaenlase gaasimaskidest poleks abi olnud. Pisargaas pidi sundima vastase jalaväelasi silmade pühkimiseks gaasimaske peast võtma, misjärel fosgeen pidi nad tegema kahjutuks. Gaasimask oli peamine hingamiselundite, näo ja silmade kaitsmise vahend ründemürkide, radioaktiivse tolmu, biorelva, mürgiste aurude, gaaside ja suitsu eest. Gaasimaski kaitsetoime põhineb sissehingatava õhu puhastamisel või hapniku tagavaral. Gaasimaskid
1. Liitumispolümerisatsioon. CH2=CH CL (polüvinüülkloriid) > (CHCH(Cl))n (homo). CH2=CH2 + CH=CHCH3 > (CH2CH2CH2CH2(CH3))n (ko). CH2=CHCH=CH2 > (CH2CH=CHCH2)n (homo). liitumispolümeerid ainult oksüdeeruvad. 2. Kondensatsioonipolümerisatsioon. polüestrid. dialkohol +dihape (nuklefiilne asendus) polüester. monomeeriks hüdroksükarboksüülhape > polüester. dialkohol + fosgeen (ClC(=O)Cl) > polükarbonaat (polüalkohol). polüamiidid. dihape + diamiin. monomeeriks aminohape. Sahhariidid (polühüdroksükarbonüülühendid). mono glükoos, riboos, desok. oligo sahharoos, maltoos, laktoos. polü tsulluloos, tärklis. aldehüüd (v ketoon) + alkohol) tekkib tsükkel, poolatsetaal, OC ja OH nukleofiilne liitumine.
piirnormi lagi Mis on mürgid? „Kõik ained on mürgised; ei ole sellist, mis ei oleks mürgine. Õige doos eristab ravimi mürgist" . Seega pani Paracelsus aluse toksikoloogia peamisele põhimõttele, doossõltuvuse kõverale. Toksikoloogia "isa" Paracelsus (1493-1541), Ärritavad (limaskesti) Ammoniaak Aluselised tolmud, udu Dietüül/dimetüülsulfaat Halogeenid Vesinikkloriid Vesinikfluoriid Lämmastikdioksiid Osoon Fosgeen Ärritavad (sissehingamisel) Äädikhape Akroleiin Formaldehüüd Sipelghape Jood Vääveldioksiid Väävelhape Teisased ärritajad, limaskestade kaudu imendumisel Alkoholid Aromaatsed süsivesinikud Lämmatavad ained – kudede hapnikuvaegus Halogeenitud süsivesinikud Vesiniksulfiid Lämmatavad, asendavad hapniku Süsinikdioksiid Heelium Lämmastik Argoon Lämmatavad, kaob kudede võime siduda, transportida või kasutada hapnikku
Need on tavaliselt mürgisemad. Mürgil on peiteaeg- aeg mürgi sattumisest organismi kuni mürgitusnähtude ilmnemiseni. Tsüaniididel on see väga lühike (paar minutit), metanoolil ligikaudu pool tundi, fosgeenil (COCl2) mitu tundi. Mürgistuste puhul on rida iseloomulikke sümptomeid. Nii esinevad enamiku raskete mürgistuste puhul teadvus- ja psühhikahäired kuni teadvuse kaotuseni, hingamishäired, mürgiste ja söövitavate gaaside (fosgeen, kloor) sissehingamisel ka kopsuturse. Vingugaas ja mõned maomürgid tekitavad verekahjustusi, mitmete raskete mürgistuste puhul hakkavad veresoonte seinad läbi laskma. Mõned mürgid (etanool, unerohud, tsüaniidid) põhjustavad kehatemperatuuri langust. Samuti on sagedased raskete mürgistuste korral krambid. Enamik mürke kahjustavad maksa ja neerusid, eriti teevad seda orgaanilised halogeniidid, kõrgemad alkoholid ja raskemetallide ühendid. Paljude mürkide jaoks on olemas vastumürgid
EEK'i) maksev erivarustus ja ka autonoomne õhuvarustussüsteem. Seda kemikaali kasutatakse tänapäeval sageli ebaseaduslikult. Näiteks Rootsis, Taanis ja Austrias, on diklorometaani kasutamine juba keelatud. Triklorometaan - CHCl3 tuntud ka kui kloroform. Triklorometaan on uimastava mõjuga värvitu vedelik. Kloroformi tuleb säilitada tumedas tihedalt suletud pudelis, kuna valguse ja hapniku toimel laguneb kloroform soolhappeks ja fosgeeniks (fosgeen ehk süsinikoksiidkloriid (COCl2) on I maailmasõjas kasutatud keemiline ründeaine, mis kahjustab kopse ja põhjustab lõpuks lämbumise). Triklorometaan on väga lenduv ja seguneb kergesti etanooli, bensooli ja eetriga. On samuti narkootilise mõjuga ning pikema ajalise toimimise käigus kahjustab maksa ning ärritab nahka. Kloroformi kasutatakse laialdaselt tefloni ja õhukonditsioneeride jahutusvedelike sünteesimisel
Mürgituse tunnused avalduvad juba 1-2 minuti jooksul 2. sööbemürgid (näiteks ipriit, lewisiit) 11 Sööbemürgid kahjustavad nahka, kuid ei toimi ainult vahetu kontakti kohas. Nad imenduvad verre ja tekitavad üldise mürgituse, silma sattudes kahjustavad silma kuni nägemise kaotuseni, ja nahale tekkinud haavanditest areneb üldine sepsis 3. lämmatavad mürgid (näiteks kloor, fosgeen, difosgeen, lämmastiku oksiidid) Lämmatavad mürgid kahjustavad ainult kopsukudesid ja hingamisteid, tekitamata suuremat kahju teistele organitele. 4. üldtoimega ehk veremürgid (näiteks sinihape) Mürkaine suure kontsentratsiooni korral kannatanu kukub ja kaotab teadvuse. Tekivad krambid, algavad hingamise ja südametegevuse häired, millele järgneb kesknärvisüsteemi halvatus. Surm saabub mõsne minuti jooksul. 5
hingamismaht suurem kui täiskasvanuil, mistõttu ohtlik mürgikogus satub kopsude kaudu kiiremini verre. Samuti on lastel naha kaudu mürkide imendumine kiirem. Tugevatoimeliseks mürkaineks nimetatakse inimese poolt tootmistegevuses või muul majanduslikul eesmärgil kasutatavat keemilist ainet, mis oma toksilisuse tõttu võib põhjustada inimestel ja loomadel hulgaliselt kahjustusi ning keskkonna saastust. Need on peamiselt vedelikud või veeldatud gaasid. Enamlevinud on kloor, fosgeen, vesiniktsüaniidhape (sinihape), ammoniaak, vääveldioksiid ja vesiniksulfiid. Levinumad mürkained Vingugaas on värvuseta, lõhnata väga mürgine gaas. Vingugaas e süsinikoksiid tekib orgaaniliste ainete mittetäielikul põlemisel. Tungib organismi hingamiselundite kaudu. Süsinikoksiid on tugev mürk, mis ühineb verevärvnikuga 200-300 korda kiiremini kui hapnik, mille tulemusena saab veri kopsudest hapniku asemel mürgist vingugaasi.
(2) Kutsenahahaigused, mis on tekkinud teaduslikult tõestatud allergiat tekitavate või ärritavate ainete tagajärjel. Töökeskkonna keemilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused : Kutsehaigused, mis on põhjustatud järgmistest töökeskkonna keemilistest ohuteguritest: 1) akrüülnitriil; 2) arseen ja selle ühendid; 3) berüllium ja selle ühendid; 4) süsinikmonooksiid; 5) süsinikoksükloriid (karbonüültrikloriid, fosgeen); 6) vesiniktsüaniidhape; 5 Kutsehaigused ja tööõnnetused 7) tsüaniidid ja nende ühendid; 8) isotsüanaadid; 9) kaadmium ja selle ühendid; 10) kroom ja selle ühendid; 11) elavhõbe ja selle ühendid; 12) mangaan ja selle ühendid; 13) lämmastikhape; 14) lämmastikoksiidid; 15) ammoniaak; 16) nikkel ja selle ühendid;
CH3 O CH3 G. O C O C HO C OH ja H 2 CO3 CH3 CH3 2,2-bis(4'-hüdroksüfenüül)-propaan ehk bisfenool A ja süsihape Tegelikult ei ole lähteaineks süsihape, vaid selle klooranhüdriid, fosgeen (COCl2). 8. Lavsaani ( CH2 CH2 OOC COO )n võiks valmistada benseen-1,4-dikarboksüül- happe ehk tereftaalhappe ning etaandiooli polüesterdamisega. Tehniliselt on osutunud otstar- bekamaks kasutada dimetüülftalaadi ( H3 COOC COOCH 3 ) ümberesterdamist etaan- diooliga ja sellega kaasnevat polükondensatsiooni: n CH3 OOC COO CH3 + n HO CH2 CH2 OH
Inertsed, kergesti veeldatavad, tuleohutud ja suhteliselt suurt aururõhku omavad gaasid. Toodeti metaanist, etaanist, propaanist ja butaanist vesiniku aatomite asendamisega fluori või klooriaatomitega. Kasutati külmutussüsteemides Lõhnata, suure lekkevõimega, lagundavad osoonikihti, põhjustavad kasvuhooneefekti Ei tohi müüa, toota, eksportida, importida. Üle 400oC lagunevad- üheks produktiks fosgeen (mürgine) 1. Väävelvesiniku iseloomustus (keemilised omadused, ohtlikkus) Tekib looduses ja tehissüsteemides peamiselt väävli aatomeid sisaldavatest ainetest. Värvuseta ja äärmiselt mürgine gaas, mädamuna hais Põhjustab üldmürgistuse. Kontsentratsioonil üle 1000 ppm seiskub kohe hingamine; Kontsentratsioonil 800 ppm saabub 50% inimestel surm 5 min jooksul. Gaasiandurid - reageerivad häirega kui konts >15 ppm. 1
Toodeti metaanist CH4, etaanist C2H6, propaanist C3H8 ja butaanist C4H10 vesiniku aatomite asendamisega fluori või klooriaatomitega. Kasutati külmutussüsteemides. Lõhnata; Suure lekkevõimega; Kahjustavad (lagundavad) osoonikihti, põhjustavad kasvuhooneefekti; Ei tohi müüa, toota, eksportida, importida. • Üle 400oC lagunevad- üheks produktiks fosgeen (mürgine). 36. Väävelvesiniku iseloomustus (keemilised omadused, ohtlikkus) Tekib looduses ja tehissüsteemides peamiselt väävli aatomeid sisaldavatest ainetest. Värvuseta ja äärmiselt mürgine gaas. Mädamuna lõhn. Põhjustab üldmürgistuse. Kontsentratsioonil üle 1000 ppm seiskub kohe hingamine; Kontsentratsioonil 800 ppm saabub 50% inimestel surm 5 min jooksul. H2S
mahuosa atsetüleeni. Rõhu tõstmisel ja temperatuuri langemisel suureneb atsetüleeni lahustuvus atsetoonis veelgi. Keevituskohale toimetatakse atsetüleen seega terasballoonides, mis on täidetud poorse massiga, läbiimmutatud atsetooniga ja rõhul kuni 1,86 Mpa. Atsetüleen – see on värvitu, põlev ja puhtas olekus ilma lõhnata gaas. Atsetüleeni saadakse kaltsiumkarbiidi lagundamisel veega atsetüleeni generaatorites. Harilik tööstuslik atsetüleen sisaldab lisandeid nagu fosgeen, arseen, ammoniaak, väävel vesinik ja omab teravat küüslaugu lõhna. Atsetüleen on veidi kergem õhust. Atsetüleeni leek põleb õhus väga kuumana, heledana ja tahmavana. Segus õhu või hapnikuga võrdsetes osades põleb atsetüleen täielikult ja ei tahma. Segus hapnikuga põleb atsetüleen väga intensiivselt võrreldes õhuga ja atsetüleeni suure süsiniku sisaldusega (92,3% kaalu järgi) on põlemistemperatuur kuni 3200º C. Põlemiskiirus on 13,5 m/sek mis on kõige sobivam tema
Mõned metallid redutseeruvad (nende sooladest) CO toimel juba toatemperatuuril, seda kasutatakse CO määramiseks õhus: PdCl2 + H2O + CO → Pd↓ + 2HCl + CO2 (vingugaasi sisaldusel õhus PdCl2-ga immutatud paber tumeneb) – CO kasutatakse kütusena (põlevgaaside koostises), tööstuslikus keemil. sünteesis CO + 2H2 → CH3OH (eriti oluline) metanool CO + Cl2 → COCl2 fosgeen Iseloomulik on CO ühinemine mõnede raskmetallidega (eriti Fe, Ni, Co), moodustades karbonüüle: Ni + 4CO ↔ Ni(CO)4 nikkeltetrakarbonüül Kuid vaba metallil. kaaliumiga (juba tº-l 80ºC) reageerib CO → heksaoksübenseeni kaaliumsool: KO OK C = C 6CO + 6K → KO - C C - OK
Sööbemürk limaskesti, tekitavad lewisiit (L) tumepruun, geraa- koekärbust niumi lehtede lõhnaga (lewisiit) Fosgeen ja difosgeen on värvitud lendu- vad vedelikud, mis Kloor (Cl), fos- moodustavad valge Lämmatavad geen (CG), difosgeen Tekitavad kopsuturset pilve; imalalt ma- mürgid (DP), erinevad läm-
annaabi.ee 
