...............................................................................................7 1.2.3.3 V-gaasid...........................................................................................................7 1.2.3.4 Ipriit.................................................................................................................7 1.2.3.5 Vesiniktsüaniidhape ehk sinihape...................................................................8 1.2.3.6 Fosgeen ehk karbonüüldikloriid.....................................................................8 1.2.3.7 LSD-happe dimetüülamiid..............................................................................9 2 KEEMIARELV LÄÄNEMERES........................................................................................10 2.1 Ajalooline taust.............................................................................................................10 2.2 Keskkonna ohustamine........
käepärastoli rohkem abivägesid. Järgnevatel päevadel üritasid nii prantslased kui inglased korraldada vasturünnakuid. 1. mail toimus veel üks gaasirünnak küngaste juures, mis inglaste jaoks kandsid nimesid kõrgendik 60, Prügimägi ja Kapsauss. See ala asub Ypres'ist lõunas. Veel praegugi õhkub selle lahinguvälja lohkudest ja kühmudest niisugust sünget pahaendelisust. Kõige levinumateks gaasideks olid pisargaas ja lämbumist põhjustav fosgeen. Neid kasutati niisuguses järjekorras, et vaenlase gaasimaskidest poleks abi olnud. Pisargaas pidi sundima vastase jalaväelasi silmade pühkimiseks gaasimaske peast võtma, misjärel fosgeen pidi nad tegema kahjutuks. Gaasimask oli peamine hingamiselundite, näo ja silmade kaitsmise vahend ründemürkide, radioaktiivse tolmu, biorelva, mürgiste aurude, gaaside ja suitsu eest. Gaasimaski kaitsetoime põhineb sissehingatava õhu puhastamisel või hapniku tagavaral. Gaasimaskid
Polümeerid. ühendid, mille molekul koosneb koalentsete sidemetega seotud korduvad struktuuriüksused. monomeer madalmolekulaarne ühend, mis või osaleda polümerisatsiooni protsessis. elementaarlüli kovalentsete sidemetega seotud korduv struktuuriühik polümeeri molekulis. polümerisatsiooniaste arv, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis. Saamine, 1. Liitumispolümerisatsioon. CH2=CH CL (polüvinüülkloriid) > (CHCH(Cl))n (homo). CH2=CH2 + CH=CHCH3 > (CH2CH2CH2CH2(CH3))n (ko). CH2=CHCH=CH2 > (CH2CH=CHCH2)n (homo). liitumispolümeerid ainult oksüdeeruvad. 2. Kondensatsioonipolümerisatsioon. polüestrid. dialkohol +dihape (nuklefiilne asendus) polüester. monomeeriks hüdroksükarboksüülhape > polüester. dialkohol + fosgeen (ClC(=O)Cl) > polükarbonaat (polüalkohol). polüamiidid. dihape + diamii...
MÕISTED Aine on üks keemiline element või on keemiliste elementide ühend. Kemikaal on aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. Ohtlik kemikaal on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Segu / valmistis on vähemalt kahe aine segu. Kemikaaliohutus on väga lai valdkond. See algab tootearendusest ja marketingist, kuni jäätmete käitlemiseni. KEMIKAALIOHUTUS tagada tervise ja keskkonna kaitse kõrgel tasemel, nii praegustele kui tulevastele põlvedele, samas tuleb tagada majanduse tõhus, jätkusuutlik toimimine ja keemiatööstuse konkurentsivõime nii EL siseturul, kui rahvusvaheliselt rakendada ennetamise põhimõtet, mis tähendab tervise- ja keskkonnakahju ärahoidmist; sobivate alternatiivide olemasolul ohtlike ainete asendamine vähemohtlike ainetega; arendada ohutumaid innovaatilisi tehnoloogiaid. ...
Mürgid ja vastumürgid Mürkideks võib nimetada igasuguseid ühendeid, mis organismi sattudes häirivad tugevasti normaalset elutegevust ning kutsuvad esile iseloomulikud mürgistuse sümptomid. Raskem mürgistus võib põhjustada surma. Mürgid võivad organismi sattuda suu, naha, hingamiselundite, haavade kaudu. Mürgid võivad tekkida ka organismis eneses peamiselt mikroobide elutegevuse tulemusena. Mõnikord võivad ainevahetuse vahesaadusi või jääkaineid hakata kogunema, eriti organismi filtrites maksas ja neerudes, ja põhjustada mürgistust. Paljud mürgid on looduslikud, nad tekivad taimedes, loomades ja seentes ning on kaitsevahendiks vaenlaste vastu. Tööstuses toodetakse ja kasutatakse mitmesuguseid mürgiseid aineid, paljud tööstusheitmed on mürgised. Ka mitmed igapäevaelus vajalikud ained- värvid, lahustid jt- võivad olla mürgised. Mürkide mürgisus oleneb kontsentratsioonist. Paljud ained, mida iga päeva toidu...
Halogeeniühendite kasutamine Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom või aatomid on seotud ühe või mitme halogeeni aatomiga. Halogeenideks on VII A rühma elemendid. · fluor · kloor · broom · jood · astaat Fluor (F2) on kahvatukollane gaas. Kloor (Cl2) on rohekaskollane gaas. Broom (Br2) on pruunikaspunane vedelik. Jood (I2) on purpurmust tahkis. Astaat on radioaktiivne mittemetalliline tahkis, mida leidub maakoores väga vähe (mõnikümmend milligrammi) küll aga võib teda saada tuumareaktorites. Arvatavasti on astaat üldse 93st maal leiduvast elemendist kõige vähem levinud. Ja kuna astaadi omadusi tuntakse veel suhteliselt vähe, siis ma teda rohkem halogeenide ja seega ka halogeeniühendite hulgas ei käsitle. Kuna halogeeniühendid reageerivad väga hästi on nad asendamatud paljude ainete valmistamisel. Olles hüdrofoobsed lahustuvad halogeeniühendid vees äärmiselt...
Mürgituse tunnused avalduvad juba 1-2 minuti jooksul 2. sööbemürgid (näiteks ipriit, lewisiit) 11 Sööbemürgid kahjustavad nahka, kuid ei toimi ainult vahetu kontakti kohas. Nad imenduvad verre ja tekitavad üldise mürgituse, silma sattudes kahjustavad silma kuni nägemise kaotuseni, ja nahale tekkinud haavanditest areneb üldine sepsis 3. lämmatavad mürgid (näiteks kloor, fosgeen, difosgeen, lämmastiku oksiidid) Lämmatavad mürgid kahjustavad ainult kopsukudesid ja hingamisteid, tekitamata suuremat kahju teistele organitele. 4. üldtoimega ehk veremürgid (näiteks sinihape) Mürkaine suure kontsentratsiooni korral kannatanu kukub ja kaotab teadvuse. Tekivad krambid, algavad hingamise ja südametegevuse häired, millele järgneb kesknärvisüsteemi halvatus. Surm saabub mõsne minuti jooksul. 5
hingamismaht suurem kui täiskasvanuil, mistõttu ohtlik mürgikogus satub kopsude kaudu kiiremini verre. Samuti on lastel naha kaudu mürkide imendumine kiirem. Tugevatoimeliseks mürkaineks nimetatakse inimese poolt tootmistegevuses või muul majanduslikul eesmärgil kasutatavat keemilist ainet, mis oma toksilisuse tõttu võib põhjustada inimestel ja loomadel hulgaliselt kahjustusi ning keskkonna saastust. Need on peamiselt vedelikud või veeldatud gaasid. Enamlevinud on kloor, fosgeen, vesiniktsüaniidhape (sinihape), ammoniaak, vääveldioksiid ja vesiniksulfiid. Levinumad mürkained Vingugaas on värvuseta, lõhnata väga mürgine gaas. Vingugaas e süsinikoksiid tekib orgaaniliste ainete mittetäielikul põlemisel. Tungib organismi hingamiselundite kaudu. Süsinikoksiid on tugev mürk, mis ühineb verevärvnikuga 200-300 korda kiiremini kui hapnik, mille tulemusena saab veri kopsudest hapniku asemel mürgist vingugaasi.
SISUKORD : TÖÖÕNNETUS.........................................................................................3 KUTSEHAIGUS JA TÖÖGA SEOTUD HAIGUS...................................3 Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad : ............................................3 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTUMISE UURIMINE JA REGISTREERIMINE................................................................................ 8 STATISTIKA.............................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS :................................................................ 14 Kutsehaigused ja tööõnnetused SISSEJUHATUS : Käesolevas töös on kirjeldatud peamised tööõnnetuse põhjustajad, ning erinevad kutsehaigused. Samuti on ära toodud viisid kuidas neid enne...
CH3 O CH3 G. O C O C HO C OH ja H 2 CO3 CH3 CH3 2,2-bis(4'-hüdroksüfenüül)-propaan ehk bisfenool A ja süsihape Tegelikult ei ole lähteaineks süsihape, vaid selle klooranhüdriid, fosgeen (COCl2). 8. Lavsaani ( CH2 CH2 OOC COO )n võiks valmistada benseen-1,4-dikarboksüül- happe ehk tereftaalhappe ning etaandiooli polüesterdamisega. Tehniliselt on osutunud otstar- bekamaks kasutada dimetüülftalaadi ( H3 COOC COOCH 3 ) ümberesterdamist etaan- diooliga ja sellega kaasnevat polükondensatsiooni: n CH3 OOC COO CH3 + n HO CH2 CH2 OH
Inertsed, kergesti veeldatavad, tuleohutud ja suhteliselt suurt aururõhku omavad gaasid. Toodeti metaanist, etaanist, propaanist ja butaanist vesiniku aatomite asendamisega fluori või klooriaatomitega. Kasutati külmutussüsteemides Lõhnata, suure lekkevõimega, lagundavad osoonikihti, põhjustavad kasvuhooneefekti Ei tohi müüa, toota, eksportida, importida. Üle 400oC lagunevad- üheks produktiks fosgeen (mürgine) 1. Väävelvesiniku iseloomustus (keemilised omadused, ohtlikkus) Tekib looduses ja tehissüsteemides peamiselt väävli aatomeid sisaldavatest ainetest. Värvuseta ja äärmiselt mürgine gaas, mädamuna hais Põhjustab üldmürgistuse. Kontsentratsioonil üle 1000 ppm seiskub kohe hingamine; Kontsentratsioonil 800 ppm saabub 50% inimestel surm 5 min jooksul. Gaasiandurid - reageerivad häirega kui konts >15 ppm. 1
Toodeti metaanist CH4, etaanist C2H6, propaanist C3H8 ja butaanist C4H10 vesiniku aatomite asendamisega fluori või klooriaatomitega. Kasutati külmutussüsteemides. Lõhnata; Suure lekkevõimega; Kahjustavad (lagundavad) osoonikihti, põhjustavad kasvuhooneefekti; Ei tohi müüa, toota, eksportida, importida. • Üle 400oC lagunevad- üheks produktiks fosgeen (mürgine). 36. Väävelvesiniku iseloomustus (keemilised omadused, ohtlikkus) Tekib looduses ja tehissüsteemides peamiselt väävli aatomeid sisaldavatest ainetest. Värvuseta ja äärmiselt mürgine gaas. Mädamuna lõhn. Põhjustab üldmürgistuse. Kontsentratsioonil üle 1000 ppm seiskub kohe hingamine; Kontsentratsioonil 800 ppm saabub 50% inimestel surm 5 min jooksul. H2S
mahuosa atsetüleeni. Rõhu tõstmisel ja temperatuuri langemisel suureneb atsetüleeni lahustuvus atsetoonis veelgi. Keevituskohale toimetatakse atsetüleen seega terasballoonides, mis on täidetud poorse massiga, läbiimmutatud atsetooniga ja rõhul kuni 1,86 Mpa. Atsetüleen – see on värvitu, põlev ja puhtas olekus ilma lõhnata gaas. Atsetüleeni saadakse kaltsiumkarbiidi lagundamisel veega atsetüleeni generaatorites. Harilik tööstuslik atsetüleen sisaldab lisandeid nagu fosgeen, arseen, ammoniaak, väävel vesinik ja omab teravat küüslaugu lõhna. Atsetüleen on veidi kergem õhust. Atsetüleeni leek põleb õhus väga kuumana, heledana ja tahmavana. Segus õhu või hapnikuga võrdsetes osades põleb atsetüleen täielikult ja ei tahma. Segus hapnikuga põleb atsetüleen väga intensiivselt võrreldes õhuga ja atsetüleeni suure süsiniku sisaldusega (92,3% kaalu järgi) on põlemistemperatuur kuni 3200º C. Põlemiskiirus on 13,5 m/sek mis on kõige sobivam tema
Mõned metallid redutseeruvad (nende sooladest) CO toimel juba toatemperatuuril, seda kasutatakse CO määramiseks õhus: PdCl2 + H2O + CO → Pd↓ + 2HCl + CO2 (vingugaasi sisaldusel õhus PdCl2-ga immutatud paber tumeneb) – CO kasutatakse kütusena (põlevgaaside koostises), tööstuslikus keemil. sünteesis CO + 2H2 → CH3OH (eriti oluline) metanool CO + Cl2 → COCl2 fosgeen Iseloomulik on CO ühinemine mõnede raskmetallidega (eriti Fe, Ni, Co), moodustades karbonüüle: Ni + 4CO ↔ Ni(CO)4 nikkeltetrakarbonüül Kuid vaba metallil. kaaliumiga (juba tº-l 80ºC) reageerib CO → heksaoksübenseeni kaaliumsool: KO OK C = C 6CO + 6K → KO - C C - OK
Sööbemürk limaskesti, tekitavad lewisiit (L) tumepruun, geraa- koekärbust niumi lehtede lõhnaga (lewisiit) Fosgeen ja difosgeen on värvitud lendu- vad vedelikud, mis Kloor (Cl), fos- moodustavad valge Lämmatavad geen (CG), difosgeen Tekitavad kopsuturset pilve; imalalt ma- mürgid (DP), erinevad läm-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
