Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Exeli õpetus (3)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas panna lahtritele nimi?
  • Mida tuleks SmartArt-pildi loomisel arvesse võtta?
  • Miks on juhtlahter vajalik?
  • Mida teha olukorras kus on vaja juurde mitmeid isegi kümneid või sadu uusi lehti?
  • Kui palju üldse võib lehti olla?
  • Miljonid või on hoopis numbritel mitmeid komakohti?
  • Mida see E täht ja muud värgid näitavad?
  • Miks ei või siis ainult 13 kirjutada?
  • Mida aga teha kui avastad palju hiljem vea ja soovid seda parandada?
  • Kus juba midagi on all olemas?
  • Kuidas oleks õige hiirega käituda?
  • Kui aga ridu on rohkem kümneid sadu isegi tuhandeid?
  • Kuidas aga loendist numbreid kustutada?
  • Kui suur on igakuise tagasimakse suurus?
  • Kui suur on igakuine intressimäär?
  • Kuidas Excel mõistab aega?
  • Mida soovite oma SmartArt-pildiga edasi anda?
  • Mida saad siin teha?
  • Kuid alati peab arvestama ka eranditega Näiteks soovid hoopis et esimese lehe päisesse tuleb lk numbriks hoopis 3 Mida teha?
  • Millele järgneb ?
  • Mis piirkonnale on milline piirang kehtestatud?
  • Mis on selle mõte?

MS Excel 2007
Töö alustamine 6
Ekraanipilt 6
Töövihikud ja töölehed 6
Veerud , read ja lahtridnendest koosnevad töölehed 7
Tabeli salvestamine 7
Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine 8
Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine  8
Veergude, ridade ja kogu töölehe märkimine 8
Veerud, read, lahtrid 9
Töölehed 11
Uue töölehe lisamine 11
Töölehe ümbernimetamine 12
Töölehtede järjekorra muutmine 12
Töölehe peitmine 12
Tausta lisamine lehele 12
Tausta eemaldamine lehelt 12
Ühe või mitme töölehe kustutamine 13
Andmete sisestamine vihikusse 13
Andmete kustutamine ja parandamine 17
Automaatsed parandused 18
Automaatkorrektuuri loendisse tekstikirje lisamine 18
Vormindamine 19
Täheregistri muutmine 19
Teksti vormindamine 19
Läbikriipsutus, üla- ja allindeksid 20
Teksti tausta värvi muutmine 20
Mustri- või täiteefektide rakendamine taustavärvile 20
Raamid (Äärised) 20
Lahtrite ühendamine 21
Sisu paigutus lahtris 21
Teksti suunda 21
Taane 22
Numbri- ja rahavormingud 22
Tingimusvorming 23
Automaatvorming 26
Kopeerimine ja teisaldamine 26
Hiirega teisaldamine 26
Hiirega kopeerimine 27
Valemite teisaldamine 27
Valemi kopeerimine 27
Kleebi teisiti 27
Tabeli ümber pööramine - Transponeeri 28
Vorminduse kleepimise pintsel 29
Numbriloend 29
Loendite veel täpsemad võimlused 31
Täida>Sari 32
Automaatsete loendite tegemine 32
Valemid 33
Tulemused/valemid režiimid 34
Viited teistesse lahtritesse, suhtelised aadressid 35
Absoluutaadressid 36
Veateated valemites 37
Funktsioonid 38
Funktsiooni struktuur 39
Teadmiseks 39
Viidete kasutamine 40
Suht-, absoluut- ja kombineeritud viidete vaheline erinevus 41
Enimkasutatavad funktsioonid 41
SUM 41
AVERAGE 42
SQRT 42
IF 43
COUNT , COUNTA, COUNTBLANK 44
MAX/MIN 44
PRODUCT 44
ROOMA NUMBRID 44
Finantsfunktsioonid 44
Kuupäeva-ja kellaajafunktsioonid 46
Otsingu- ja viitefunktsioonid 49
Tekstifunktsioonid 52
Ümardusfunktsioonid 54
Valemiaudit 54
  Lahtrinimed ja nened kasutamine 56
Kuidas panna lahtritele nimi? 56
Nimede haldamine dialoogiboksis Nimehaldur 57
Nime muutmine 57
Ühe või mitme nime kustutamine 57
Piirangud nime panekul 58
Nimede kasutamine 58
Nime kasutamine soovitud lahtritele minekul 58
Nime, viitelahtrite sisu ja viitelahtrite endi kustutamise tagajärjed 59
Hüperlingid 59
Hüperlinkide kasutamine 59
Uue faili juurde viiva hüperlingi loomine 59
Olemasoleva faili või veebilehe juurde viiva hüperlingi loomine 60
Töövihiku kindlasse asukohta viiva hüperlingi loomine 60
Meiliaadressi hüperlingi loomine 61
Hüperlingi kustutamine 62
SmartArt -pildi loomine 62
Mida tuleks SmartArt-pildi loomisel arvesse võtta? 62
SmartArt-pildi loomine 63
Terve SmartArt-pildi värvide muutmine 63
Tekstipaan 63
  Tekst veergudesse 65
Nimede jaotamine teksti veergudesse 65
Sisu tükeldamine eraldaja järgi 65
Tühikuga eraldatud sisu tükeldamine 65
Kommentaarid 66
Kommentaari lisamine 66
Kommentaari teksti muutmine 67
Kommentaariteksti vormindamine 67
Kommentaari kuju muutmine 67
Töövihikus kõigi kommentaaride läbivaatamine 67
Kommentaari kustutamine 68
Kommentaaride printimine 68
Andmete sisestamise vorm 68
Uute andmete sisestamine 69
Andmete parandamine 70
Rea kustutamine 70
Soovitud rea otsimine 70
  Paberi seadmine 71
Päised ja jalused 71
Printimine 72
Sortimine 76
Teksti sortimine 76
Numbrite sortimine 76
Kuupäevade või kellaaegade sortimine 76
Sortimine lahtri värvi, fondi värvi või ikooni järgi 76
Ridade sortimine 77
Sortimine mitmesse veergu või ritta 78
Sortimisega seotud üldised probleemid 78
Filtreerimine 79
  Teksti filtreerimine 79
Arvude filtreerimine 80
Kuupäevade või kellaaegade filtreerimine 80
Suurima või vähima arvu filtreerimine 82
Arvude keskväärtusest suuremate või väiksemate arvude filtreerimine 82
Tühjade ja mittetühjade lahtrite filtreerimine 83
Lahtri värvi, fondivärvi või ikoonikomplekti alusel filtreerimine 83
Diagrammide loomine 83
Kuidas töölehe andmeid diagrammil kujutatakse  84
Diagrammiriistad 84
Diagrammi vaate muutmine 84
Diagrammitiitlite lisamine 84
Diagrammi kohandamine 85
Üksikute tulpade vormindamine 85
Diagrammitüübid 86
Vahekokkuvõtted 87
Sihiotsing 87
Risttabelid (liigendtabelid) 88
PivotTable -liigendtabeli loomine 88
PivotTable-aruande põhitõed 88
PivotTable-aruande koostamine 89
Valideerimine ehk sisestuse kontroll 90
Töölehe ja töövihiku kaitse 92
Microsoft Excel on tabelarvutusprogramm, mis võimaldab koostada kõikvõimalikke tabeleid ja diagramme , vormistada andmeid nendes ning illustreerida värvide ja piltidega.
Kui käivitate Exceli , on teie ees suur tühi ruudustik. Ülaservas on tähed ja vasakus servas ülevalt alla on numbrid. Allservas on lehesakid Leht1, Leht2 jne.

Töö alustamine


     Võimalusi on selleks mitu, millest enamik erineb teistest siiski ainult nüansside poolest.
  • Klõpsutame nupul Start,
  • All Programs,
  • Leia kataloog Microsoft Office
  • Kataloogis on kirje Microsoft Office Excel 2007, tee sellel hiireklõps.

    Ekraanipilt


    Riba Excel 2007 ülaosas kutsutakse lindiks (1). Lint koosneb eri menüüdest (2). Iga menüü on seotud kindla tegevusega , mida Excelis tehakse. Klõpsake menüüsid lindi ülaosas, et iga menüü käske näha. Vasakult esimene menüü Kodu sisaldab igapäevaseid käske, mida kõige rohkem kasutatakse.
    Käsud on jagatud väikestesse jaotistesse. Näiteks käsud lahtrite redigeerimiseks on koondatud jaotisesse Redigeerimine ning käsud lahtritega töötamiseks on jaotises Lahtrid. Jaotiste Lahtrid ja Redigeerimine mõnede käskudega saate tutvuda selle õppetüki lõpus asuva harjutusseansi käigus (teil on vaja versiooni Excel 2007).

    Töövihikud ja töölehed


    Exceli käivitamisel avate faili, mida nimetatakse töövihikuks (1). Igas uues töövihikus on kolm töölehte (2), mis on nagu leheküljed dokumendis. Andmeid sisestatakse töölehtedele. (Töölehti nimetatakse mõnikord arvutustabeliteks.)
    Iga töölehe lehesakil töövihiku akna allservas vasakul on nimi: Leht1, Leht2 ja Leht3. Töölehtede vaatamiseks klõpsake lehesakke.
    Mõttekas oleks lehesakid ümber nimetada, et igal lehel olevat teavet kergemini tuvastada. Näiteks võivad teil olla lehesakid Jaanuar, Veebruar ja Märts vastavate kuude eelarvete või koolihinnete jaoks või Põhjarannik ja Läänerannik müügipiirkondade jaoks jne.
    Kui vajate rohkem kui kolme töölehte, saate neid juurde lisada. Või kui te nii palju ei vaja, saate ühe või kaks kustutada (kuid te ei pea seda tegema). Lehtede vahel liikumiseks võite kasutada kiirklahve. Ehk mõtlete, kuidas uut töövihikut luua. See käib nii. Klõpsake üleval vasakus nurgas Microsoft Office'i nuppu
    . Siis klõpsake käsku Uus. Aknas Uude töövihikusse klõpsake nuppu Tühi arvutustabel.

    Veerud, read ja lahtrid – nendest koosnevad töölehed


    Töölehed on jagatud veergudeks (1), ridadeks(2) ja lahtriteks. See ongi see ruudustik, mida töövihiku avamisel näete.Veerud paiknevad töölehel vertikaalselt, ülevalt alla. Read on töölehel horisontaalselt , vasakult paremale. Lahter on koht, kus üks veerg ja üks rida ristuvad.
    Igal veerul on ülaservas tähestikuline päis. Esimesel 26 veerul on tähed A-st Z-ni. Iga tööleht koosneb kokku 16 384 veerust, nii et pärast Z-i algavad tähed uuesti paaris, AA-st kuni AZ-ni. Vt joonist 2.
    Pärast AZ-i algavad tähepaarid uuesti veergudega BA-st kuni BZ-ni jne, kuni kõigil 16 384 veerul on tähestikulised päised, lõppedes XFD-ga.Igal real on samuti päis. Reapäised on numbrid, 1-st kuni 1 048 576-ni.Tähestikulised veerupäised ja numbrilised reapäised näitavad teile, kus te töölehel asute, kui lahtrit klõpsate. Päised moodustavad kombineerudes lahtri aadressi, mida nimetatakse ka lahtriviiteks.

    Tabeli salvestamine


    Kui Te sisestate Excel-is tabelit, siis see tabel paigutatakse arvuti operatiivmällu. See on aga ajutine andmete hoidmise koht. Et Teie poolt sisestatud tabel säiliks, tuleb ta salvestada arvuti kettale. Dokumendi salvestamiseks on File menüüs kaks käsku: Save ja Save As.
    Valides käsu Save (sama funktsiooni täidab nupp Save nupuribal) on kaks võimalust:
  • Kui tegu on uue tabeliga , mis ei eksisteeri arvuti kettal (mida varem ei ole salvestatud), siis avatakse aken Save As
  • Kui tegu on tabeliga, mis juba eksisteerib arvuti kettal, siis lihtsalt kirjutatakse Teie poolt tehtud muutused kettal olemasolevasse tabelisse juurde.
    Valides käsu Save As, avaneb aken, milles on järgmised osad:
    • Save in: - siit saab valida ketta , kuhu tabel salvestatakse. Kettavaliku akna saate avada, kui klõpsutate selle rea lõpus oleval alla-noolekesel.
    • Rea Save in: all asub aknake, kus näidatakse parajasti aktiivse kausta sisu. Kui soovite mingi kausta sisse liikuda , siis tehke selle kausta nimel topeltklõps. Tagasi ülemkausta saate liikuda nupu Up One Level abil. Selles aknakeses liikuge kausta, kuhu Te soovite oma tabeli salvestada. 
    • File Name: - siia tuleb tippida nimi, mille Te soovite tabelile anda (enne nime tippimist aktiviseerige see lahter - tehke selles hiirega klõps). 
    • Save as type: - siit saab valida, mis formaadis Te soovite oma dokumendi salvestada. Vaikimisi on formaadiks Excel-i tabeli formaat (.xls). Seda rida on mõttekas muuta siis, kui Te soovite Teie poolt tehtud tabelit hiljem mõne teise programmiga vaadata/parandada. Sellisel juhul tuleb siit valida sobiv tüüp.

    Kui vajalik kaust on aktiviseeritud ja tabeli nimi sisse tipitud, klõpsutage nupul Save.
    Käsku Save As võib kasutada tabelist koopia tegemisel või kui Te soovite säilitada ka tabeli eelmist versiooni.

    Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine


    Märkimisega oled tegelikult juba päris palju kokku puutunud. Peaaegu iga siiani kirjeldatud  tegevus algab kursori õigesse lahtrisse viimisega. Selle toiminguga märgid ühe lahtri. Kes aga rohkem Exceliga töötanud ja ka vormindamist kasutanud, see teab, kui oluline on märkida mitmeid lahtreid. Kui nüüd püstitada küsimus, et milleks üldse on märkimine vajalik, siis siin saaks anda kolm vastust:
    • Märkimisega näitad, millisesse lahtrisse hakkad andmeid sisestama
    • Millist lahtrit või lahtreid tahad hakata muutma (näiteks sisu kustutama , vormindama)
    • Millistes lahtrites asuvat infot kasutad mingiks edaspidiseks toiminguks (diagrammi koostamiseks , sorteerimiseks jne.)

    Kuigi oled ehk siiani märkimisega hakkama saanud, tasub ikkagi järgnevaid tutvustusi vaadata. Kindlasti avastad nii mõnegi uue nipi, mida varem ei teadnud. Terve tabeli märgistamiseks on klahvikombinatsioon Ctrl +A, eeldab, et aktiivne lahter on tabelis ja tabelis ei ole ühtegi tühja rida ega veergu.

    Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine 


  • Märgi esimene osa lahtreid.
  • Vajuta alla ja hoia all CTRL klahvi.
  • Nüüd märgi ülejäänud lahtrid.
    Sama nippi saad kasutada ka tervete ridade, veergude, üksikute lahtrite ja kõikvõimalike segavariantide puhul.
    Märkimist ei saa sammuna tagasi võtta. Põhjus lihtne - märkimisega ei ole ju veel midagi toimunud!
    Vahel ajab segadusse see, et märkimise käigus jääb märgitud plokis ikka üks lahter valgeks. Seda lahtrit nimetatakse juhtlahtriks ja selle aadressi näed valemirea vasakus servas. Kui sellel on ikka jäme joon ümber, siis on ta ikka märgitud. Miks on juhtlahter vajalik? Ehk selleks, kui teed vormindamisi, siis siin näed ära kohe tagajärjed. Teised lahtrid annavad ju veidi moonutatud pildi, kuna nad on märgistuse all.
    Märgistuse saad kindlasti maha hiirega töölehel klõpsates. Tavaliselt ka Enter või nooleklahvile vajutades . Viimastel juhtudel võib küll kursor hakata märgitud osa sees liikuma, aga märgistus veel sellest maha ei kustu.

    Veergude, ridade ja kogu töölehe märkimine


    Ühe veeru märkimiseks pakun kaks võimalust:
  • Kõige käepärasem on arvatavasti hiirega klõpsata veeru tähisel.
  • Võimalik on veerg märkida ka klaviatuurilt. Vii kursor märkimist vajava veeru ühte lahtrisse ja kasuta klahvikombinatsiooni Ctrl+Tühik
    Mitme veeru märkimiseks lohista hiirega üle vastavate veerutähiste. See väike aknake näitab, mitu veergu on juba märgitud.
    Ühe rea märkimiseks klõpsa rea tähisel või vii kursor märkimist vajava rea ühte lahtrisse ja kasuta klahvikombinatsiooni Shift +Tühik.
    Mitme rea märkimiseks lohista hiirega üle reatähiste. Siingi näed väikeses aknakeses, mitu rida on juba märgitud.
    Kogu töölehe märkimiseks klõpsa veeru- ja reatähiste ristumiskohas.

    Veerud, read, lahtrid


    Ridade lisamine töölehele
  • Tehke ühte järgmistest.
    • Ühe rea lisamiseks valige rida või lahter, mille kohale soovite uue rea lisada. Kui soovite lisada uue rea näiteks 5. rea kohale, klõpsake mõnda lahtrit 5. reas.
    • Mitme rea lisamiseks valige read, mille kohale soovite lisada uusi ridu. Valige sama arv ridu nagu soovite lisada. Kui soovite lisada näiteks kolm uut rida, siis valige kolm rida.
    • Mittekülgnevate ridade lisamiseks hoidke neid valides all juhtklahvi CTRL.
  • Klõpsake menüü Kodu jaotise Lahtrid nupu Lisa kõrval olevat noolt ning seejärel käsku Lisa lehe ridu.
    Veergude lisamine töölehele
  • Tehke ühte järgmistest.
    • Ühe veeru lisamiseks valige rida või lahter, mis asuvad vahetult paremal kohast, kuhu soovite uut veergu lisada Kui soovite lisada uue veeru näiteks veerust B vasakule, klõpsake mõnda lahtrit veerus B.
    • Mitme veeru lisamiseks valige veerud, mis asuvab vahetult paremal kohast, kuhu soovite uusi veerge lisada. Valige sama arv veerge nagu soovite lisada. Kui soovite lisada kolm uut veergu, siis valige kolm veergu.
    • Mittekülgnevate veergude lisamiseks hoidke neid valides all juhtklahvi CTRL.
  • Klõpsake menüü Kodu jaotise Lahtrid nupu Lisa kõrval olevat noolt ning seejärel käsku Lisa lehe veerge.
    Lahtrite, ridade või veergude kustutamine
  • Valige lahtrid, read või veerud, mida soovite kustutada.
  • Tehke menüü Avaleht jaotises Lahtrid ühte järgmistest.
    • Lahtrite kustutamiseks klõpsake nupu Kustuta all olevat noolt ning seejärel klõpsake käsku Kustuta lahtrid.
    • Valitud ridade kustutamiseks klõpsake nupu Kustuta all olevat noolt ning seejärel klõpsake käsku Kustuta leheridu.
    • Veergude kustutamiseks klõpsake nupu Kustuta all olevat noolt ning seejärel klõpsake käsku Kustuta leheveerge.
  • Kui kustutate dialoogiboksis Kustutamine lahtri või lahtrivahemiku, märkige raadionupp Nihuta lahtrid vasakule, Nihuta lahtrid üles, Terve rida või Terve veerg.
    Kui kustutate ridu või veerge, nihkuvad teised read või veerud automaatselt üles või vasakule.
    Kindla veerulaiuse seadmine
  • Valige veerg või veerud, mida soovite muuta.
  • Klõpsake menüü Kodu jaotise Lahtrid nuppu Vorming .
  • Klõpsake jaotises Lahtri suurus käsku Veeru laius.
  • Tippige boksi Veeru laius soovitud väärtus
    Veeru laiuse automaatne muutmine vastavalt sisule (automaatsobitus)
  • Valige veerg või veerud, mida soovite muuta.
  • Klõpsake menüü Kodu jaotise Lahtrid nuppu Vorming.
  • Klõpsake jaotises Lahtri suurus käsku Automaatsobita veeru laius.
    Veeru laiuse sobitamine teise veeru laiusega
  • Valige mõni lahter veerus, mille laius vastab teie soovitule.
  • Klõpsake menüü Kodu jaotise Lõikelaud nuppu Kopeeri ning valige sihtveerg.
  • Klõpsake menüü Kodu jaotise Lõikelaud nupu Kleebi all olevat noolt ning seejärel käsku Kleebi teisiti.
  • Klõpsake nupu Kleebi käsku Veergude laius.
    Töölehe või töövihiku kõigi veergude vaikelaiuse muutmine
    Veeru vaikelaiuse väärtus näitab tavafondiga märkide keskmist arvu, mis lahtrisse mahub . Töölehe või töövihiku veeru vaikelaiuse kohta saate määrata erineva arvu.
  • Tehke ühte järgmistest.
    • Töölehe veeru vaikelaiuse muutmiseks klõpsake lehesakki.
    • Kogu töövihiku veeru vaikelaiuse muutmiseks paremklõpsake lehesakki ja seejärel klõpsake kiirmenüü  käsku Vali kõik lehed.
  • Klõpsake menüü Kodu jaotise Lahtrid nuppu Vorming.
  • Klõpsake jaotises Lahtri suurus käsku Vaikelaius.
  • Tippige dialoogiboksi Veeru vaikelaius uus mõõde.
    Uute töövihikute või töölehtede veeru vaikelaiuse määratlemiseks saate luua töövihiku- või töölehemalli ning võtta siis need mallid uute töövihikute ja töölehtede loomise aluseks.
    Kindla reakõrguse seadmine
  • Valige rida või read, mida soovite muuta.
  • Klõpsake menüü Kodu jaotise Lahtrid nuppu Vorming.
  • Klõpsake jaotises Lahtri suurus käsku Rea kõrgus.
  • Tippige boksi Rea kõrgus soovitud väärtus.
    Rea kõrguse muutmine vastavalt sisule
  • Valige rida või read, mida soovite muuta.
  • Klõpsake menüü Kodu jaotise Lahtrid nuppu Vorming.
  • Klõpsake jaotises Lahtri suurus käsku Automaatsobita rea kõrgus.

    Töölehed


    Oskuslikult töölehtedega ümber käies võid teha oma tööd palju mugavamaks ja ka väliselt kenamaks, sest nii saad ju töölehele paigutada kasvõi ainult ühe tabeli (mitte, et tabelid oleksid kuidagi üksteise all või kõrval). Edaspidi kasutame mitmes kohas töölehe mõistes lühemat sõna "leht".
    Tavaliselt on nii, et uue töövihiku avamisel ilmuvad ekraani alumisse osasse kolm sakki. Nendel sakkidel klõpsamisega saad avada töövihiku erinevaid lehti. Pane tähele, igal lehel on 256 veergu ja 65536 rida!  

    Uue töölehe lisamine


    Näiteks soovid iga kvartali kohta teha eraldi töölehele tabelit, siis pead ühel hetkel neljanda lehe lisama. Kui tahad veel eraldi lehele teha kõikide kvartalite kohta ühte koondtabelit, siis ka viienda lehe. Uute lehtede lisamiseks on mitu võimalust. Lahendus sõltub sellest, kui mugavalt soovid uusi lehti saada ja kui mitu uut lehte on üldse juurde vaja lisada.
    Töölehe lisamiseks tehke ühte järgmistest.
    • Olemasolevate töölehtede lõppu kiiresti uue töölehe lisamiseks klõpsake ekraani allservas sakki Lisa tööleht.

    • Uue töölehe lisamiseks olemasoleva töölehe ette valige see tööleht ja klõpsake menüü Avaleht jaotises Lahtrid käsku Lisa ning seejärel käsku Lisa leht.

    Võite paremklõpsata olemasoleva töölehe sakki ja seejärel klõpsata käsku Lisa. Vahekaardil Üldist valige ikoon Tööleht ning seejärel klõpsake nuppu OK.
    Korraga mitme töölehe lisamine
  • Hoidke all tõstuklahvi (SHIFT) ja valige nii mitme olemasoleva töölehe sakid, kui mitu uut lehte soovite lisada avatud töövihikusse. Kui soovite näiteks lisada kolm uut töölehte, klõpsake kolme olemasoleva töölehe sakki.
  • Klõpsake menüü Kodu jaotise Lahtrid nuppu Lisa ning seejärel käsku Lisa leht.
    Vahel on heaks lahenduseks lehest koopia tegemine. Koopiale tuleb kaasa ka lehe sisu. Ühe töövihiku piires koopia tegemiseks:  
  • Lohistad kopeerimist vajava lehe uude asukohta (hiirt ei lase veel lahti).
  • Vajutad Ctrl klahvi alla ja hoiad all (hiirele tuleb + märk külge).
  • Lased hiire lahti ja nüüd vabastad ka Ctrl klahvi!
    Seega tüüpiline hiirega lohistamisega kopeerimine.
    Mida teha olukorras, kus on vaja juurde mitmeid, isegi kümneid või sadu uusi lehti? Võid kasutada eelnevalt kirjeldatud uue lehe lisamise meetodeid , aga kaks võimalust on veel, mis võivad isegi paremad olla:
  • Kui märgid korraga mitu töölehte (klõpsad esimesel lehel, vajutad Shift klahvi alla ja hoiad all ning klõpsad siis teisel või kolmandal või neljandal või … lehel), siis kas menüüs Insert >Worksheet klõpsates või hiire parema klõpsuga tuleks korraga juurde niimitu uut lehte, kui mitu oli neid märgitud. Muidugi esimene kord saad juurde teha max 3, järgmine kord  6 jne. 
  • menüü real sakil Tools >Oprions>General asub seadistus (Sheets in new workbook ), mis määrab uude töövihikusse tulevate töölehtede arvu. Algselt on see teatavasti kolm. Kui tahad juurde lisada kümneid või sadu uusi lehti, siis võiksid ju seda seadistust muuta. Nii tuleb uue töövihiku avamisel kohe näidatud arv uusi lehti. Peale uue töövihiku avamist võid vaikimisi lehtede arvu uuesti kolmeks tagasi panna.
    Kui palju üldse võib lehti olla? 255 on tõesti suurim number, mille saad kirjutada Tools aknasse . Kui sul on juba 255 lehte olemas, siis Insertiga saad neid veel juurde teha. Ausalt öeldes ei ole katsetanud, kas kusagil piir vastu tuleb.
    Kui sul on töövihikus korraga palju lehti, siis ei pruugi kõikide lehtede jaoks ekraanil ruumi olla. Osad lehed jäävad töölehe vasakule-paremale kerimisriba varju. Seda kerimisriba saad küll vasakust otsast koomale lohistada, aga alati ei ole see veel piisav. Lehtede jaoks on olemas täiesti omaette kerimisriba nelja nupuga: 1. neist avab lehtedest kõige esimese, 2. avab praegu avatust eelmise lehe, 3. avab praegu avatust järgmise lehe ja 4. avab kõige viimase lehe.

    Töölehe ümbernimetamine


  • Paremklõpsake sakiribal Lehesakk paremklõpsake lehesakki, mida soovite ümber nimetada, ning klõpsake käsku Nimeta ümber.
  • Valige senine nimi ning seejärel tippige uus nimi.

    Töölehtede järjekorra muutmine


    Sageli on nii, et teed töölehti juurde ja nii võid olla ühel hetkel fakti ees, et hea oleks muuta lehtede järjekorda. Mida teha? Lihtsaim moodus selline:
  • Mine hiirega uude kohta tõstmist vajava lehe sakile.
  • Lohista sakk uude kohta. Lohistamise käigus on abiks väike kolmnurgake, mis näitab, kuhu sakk "maandub", kui sa hiire lahti lased.

    Töölehe peitmine


    Vahel võib parem olla, kui eemaldad avatud lehtede loendist soovitud lehe. Peitmine ei ole teatavasti sama, mis kustutamine. Peitmisega saad töölehe jälle soovitud hetkel ekraanile tuua. Peitmise töö käik on järgmine:  
  • Ava peitmist vajav leht
  • Klõpsake menüü Avaleht jaotises Lahtrid nuppu Vorming
  • Klõpsake jaotise Nähtavus käske Peida ja too peidust välja ja Peida leht
    Nii eemaldaski programm töölehe ekraanilt.
    Peidust välja toomiseks ehk kuvamiseks samas kohas, kus leht enne peitmist asus, tee nii:
  • Ei peagi mingit eelnevat märkimist tegema. Piisab kui kursor on suvalisel töölehel.
  • Klõpsa menüüs Vorming>Peida ja too peidust välja>Too peidust välja
  • Avanevas aknakeses märgi soovitud leht (kui on peidetud mitu lehte) ja klõpsa OK.

    Tausta lisamine lehele


  • Klõpsake taustaga kuvatavat töölehte. Veenduge, et valisite ainult ühe töölehe.
  • Klõpsake menüü Küljendus jaotise Lehe häälestus nuppu Taust.
  • Valige pilt, mida soovite kasutada lehe taustana, ja klõpsake seejärel nuppu Lisa. Valitud pilt täidab kordudes kogu lehe.

    Tausta eemaldamine lehelt


  • Klõpsake taustaga kuvatavat töölehte. Veenduge, et valisite ainult ühe töölehe.
  • Klõpsake menüü Küljendus jaotises Lehekülje häälestus nuppu Kustuta taust.

    Ühe või mitme töölehe kustutamine


  • Valige tööleht või -lehed, mida soovite kustutada.
  • Klõpsake menüü Kodu jaotise Lahtrid nupu Kustuta kõrval olevat noolt ning seejärel käsku Kustuta leht.
    Kustutada saad ka hiire parema klõpsuga kustutamist vajava lehe nime sakil ja valides avanevast kohtmenüüst Kustuta. Kustutamise käigus teiste töölehtede nimed ei muutu. Kustutades Sheet2, siis praegune Sheet3 ei muuti ise Sheet2-ks!

    Andmete sisestamine vihikusse


    Töölehe lahtritesse saate sisestada kahte põhitüüpi andmeid: arve ja teksti.
    Enne kui teksti hakkad sisestama, pea meeles, et esimene asi on alati kursori (see paksu raamiga kast) õigesse lahtrisse juhtimine. Võimalik on selleks kasutada nii hiirega klõpsamist, kui ka klaviatuuri mitmeid klahve (nooled, Enter, TAB). 
    Exceli töölehel saab kasutada põhiliselt kolme liiki andmeid - tekstid, arvud ja arvutusvalemid. Lisada saab ka muud, näiteks diagramme, graafikuid ja pilte.
    Klaviatuuril on päris mitmed nupud otseselt või kaudselt seotud teksti sisestamisega:
  • Täheklahvid – vajutad klahvile ja väike täht ongi olemas. Algajad teevad sageli sellise vea, et vajutavad "liiga raskelt " nupule. Nii aga hakkab arvuti tähte kordama .
  • Samadelt täheklahvidelt saad ka suuri tähti. Muidugi tuleb mingi täiendav liigutus teha - hoida samal ajal Shift klahvi all. Muidu ju programm ei teaks , kas tahad suuri või väikeseid tähti.
    Shift klahviga saad klaviatuurilt ka mitmesuguseid teisi sümboleid. Enamik neist sümbolitest leiad täheklahvide peal asuvatelt numbriklahvidelt. Nende sümbolite saamise töö käik on sama, mis suurtegi tähtede puhul - vajutad alla ja hoiad all Shift klahvi ja teise käega vajutad soovitud sümbolil. 
  • Kui tähelepanelikult vaatad, siis näed, et osadel klahvidel on kolm sümbolit. E-mailide saatjad on kindlasti kasutanud @-märki. Kõigi nende sümbolite saamiseks pead hoidma all AltGr klahvi ja teise käega vajutad soovitud sümboli klahvil .
  • Ühe erandliku grupi tähti moodustavad šŠžŽ. Neidki võib vahel vaja minna. Need tähed kuuluvad samuti eelnevalt kirjeldatud AltGr klahviga saadavate sümbolite hulka:
    • Vajutad alla ja hoiad all AltGr klahvi.
    • Vajutad S või Z klahvile.
    • Kui aga tahad saada suuri Š ja Ž tähti, siis pead enne S või Z klahvile vajutamist ka Shift klahvi alla vajutama ehk lühidalt AltGr+Shift+S=Š
  • Kui pead kirjutama palju suuri tähti korraga, siis Shifti kogu aeg all hoidmine võib olla üsna tülikas. Mugavam on tõenäoliselt kasutada CapsLock klahvi . Kui vajutad ühe korra CapsLock klahvile, siis näed, et klaviatuuril hakkas üks roheline tuli põlema. See tähendab, et programm on suurtähtede režiimil. Nüüd piisab vaid täheklahvile vajutademisest ja kohe tulebki suur täht.
  • Tühik (see pikk klahv täheklahvide all) - sõnade vahele peab ikka tühja koha jätma ja nii vajutadki tühikule.
  • Ühte lahtrisse mitmele reale kirjutamiseks pead kasutama klahvikombinatsiooni Alt+Enter. Millisel hetkel seda klahvikombinatsiooni kasutad, sõltub eelkõige sellest, millised sõnad soovid ühele reale jätta. See tingimus kehtib muidugi juhul, kui lahter on piisavalt lai. Vastasel korral paigutuvad sõnad ikka üksteise alla. Lisaks pead ka veeru laiuse ja rea kõrgusega “mängima” ehk laiust ja kõrgust muuta (toimub muutus veergude või ridade vahekohast lohistades). Seda rea murdmist saad teha ka tagantjärgi. 
  • Kui samasugune tekst on juba veeru eelnevas lahtris olemas, siis programm pakub juba selle automaatselt ise välja. Kui ongi seda sõna vaja, mida programm pakub, siis vajuta Enter. Kui aga soovid teist sõna, siis lihtsalt kirjuta oma sõna edasi.
    Numbrid klaviatuurilt
    Numbritega on seotud päris mitu momenti. Tavaliselt saad klaviatuurilt numbreid kahest kohast:
  • Kõige parempoolsematelt klahvidelt
  • Funktsiooniklahvide all ehk täheklahvide peal on samuti numbriklahvid
    Kumbadelt klahvidelt numbreid sisestad on muidugi sinu oma asi, aga ikkagi kaks soovitust:
    • Kui numbreid on palju, siis on mugavam neid sisestada parempoolsetelt.
    • Kui numbreid on üksikuid (näiteks aadressis "Vabaduse plats 2"), siis on sul ju näpud täheklahvidel ja see üksik number on mugavam võtta täheklahvide peal olevalt numbriklahvilt.

    Laptoppitel parempoolseid klahve ei ole. Küll aga on kindlasti numbrid täheklahvide peal!
    Positiivsed numbrid
    Tavaliselt kirjutad ikka positiivseid numbreid ehk lihtsalt 1 või 2. Siin pole plussmärki vajagi kirjutada. Pealegi kui kirjutad näiteks +4, siis programm eemaldab ise selle plussi.
    Teinekord on aga väga-väga vaja, et see pluss alles jääks. Eriti just pealkirjades (+18% KM).
    Nimelt pead kirjutama nii:
    • ülakoma () 
    • + märk ja
    • siis ülejäänud numbrid
    • sisestuse kinnitamiseks vajuta Enter.

    Pane tähele, et sisestus jäi lahtris vasakule. Tea, et  tekst paigutub vaikimisi lahtris vasakule ja numbrid paremale. Siin pead muidugi arvestama sellega, et näiteks selle +18-ga saad edaspidi arvutusi teha. Aga teksti lisamisel +18% KM käsitleb programm muidugi tekstina ja edasised arvutused võimatud.
    NB! Ülakoma printides ei tule. Sellel on vaid abistav ülesanne.
    Nulliga algavad numbrid
    Enam telefoninumbrites nulli ees ei kasutata ja sellega jääb nulliga algavate numbrite hulk kindlasti palju väiksemaks. Samas James Bond jääb ikka 007-ks :)
    Kui üritad kirjutada lahtrisse 007, siis sisestuse kinnitamiseks Enter vajutades kustuvad need nullid seitsme eest ära. Mida teha? Antud juhul on need nullid ju väga vajalikud. Siingi pead kasutama ülakoma.
    See-eest komadega numbreid kirjutad nagu tavaliselt.
    Nullide automaatne eemaldamine toimub numbrites, kus nullid ei oma mingit tähtsust, näiteks 000,89 või 34, 50000 mõlemast numbrist jääb peale lahtrisisestuse kinnitamist järgi number 0,89 ja 34,5. Küll on olemas mitmed seadistused, mille abil saab peale koma olevate nullide arvu reguleerida. Neist on juttu vorminduse peatükis.
    Negatiivsed numbrid
    On väga loogiline, et negatiivsele numbrile pead kirjutama miinuse ette.
    Miinusmärgi leiad tõenäoliselt klaviatuurilt kergesti üles:
    • Miinuse ja numbri vahele ei ole mõtet tühikut kirjutada, sest programm eemaldab selle automaatselt.
    • Programm peab ka sulgudesse kirjutatud numbrit negatiivseks (4) = -4
    • Valemite ja arvutuste puhul on sulgudel hoopis teine roll – reguleerida arvutuste järjekorda!

    Pikad numbrid
    Siin on kohe päris mitu nüanssi:
  • Numbrid võid kirjutada kõik järjest, võid aga jätta tuhandete ja miljonite vahele tühikud. Kindlasti ei saa neid tühikuid panna suvalistesse kohtadesse . Sellisel juhul käsitleb programm numbreid tekstina ja selliste numbritega ei saa arvutusi teha.
  •  Standardlaiusega lahtrisse mahub kaheksakohaline number, so. 12 miljonit 345 tuhat 678. Samas mahuks ka 99999999. Seega tavaliselt sellest pikkusest ja lahtri (veeru) laiusest isegi piisab. Mida aga teha kui numbrid on pikemad, sajad miljonid või on hoopis numbritel mitmeid komakohti?
    • Kui number on tsipake lahtri laiusest pikem, siis võib programm ka ise veeru laiust muuta.
    • Kui aga sisestad lahtri laiusest palju pikema numbri ja kinnitamiseks vajutad Enter, siis tavaliselt juhtub nii, et lahtrisse ilmub loodetud numbri asemele hoopis mingi arusaamatu E täht koos plussi ja numbritega. Probleem on nüüd selles, et võid küll lahtrit (veergu) laiemaks venitada aga see number jääb ikka E kujul sinna.
    • Mida see E täht ja muud värgid näitavad? Kui aga kõik teaduslik jutt kõrvale jätta, siis võib seda tõlgendada lahti nii, et enne koma olev number näitab, millega number algab ja peale E-d olev number näitab, mitu kohta on pikk numbri täisosa (+ veel enne koma olev number).
    • Siin pead muidugi arvestama, et toimub ka ümardamine, kui seda üldse nii võib nimetada. Nii, et päris täpselt siit sisestatud numbrit välja ei loe, aga mingi enam-vähem suuruse saab ikka teada. Pealegi see E kehtib ainult numbri täisosale. Kui aga numbril on komakohti, siis neid lihtsalt programm ümardab automaatselt.

    Tavaliselt sa ikka ei taha, et number jääks E-kujul tabelisse. Mida teha?
  • Vii kursor E-tähte sisaldavasse lahtrisse ja lohista (veerutähiste vahekohast) veergu piisavalt laiaks.
  • Parem klikk numbril ja vali Vorminda lahtreid.  
  • Klõpsa siin esimesel sakil Arv.
    • Pead ka otsustama, mida teha komakohtadega. Algselt pakub programm välja kaks kohta peale koma Komakohti pärast koma. Võid need kerida nulli või mõne muu sobiva numbrini.
  • Valikute kinnitamiseks klõpsa OK.
    Nüüd võid veel veeru laiust kohandada . Teatavasti on peaaegu alati nii, et lihtsam on probleemi ennetada, kui hakata seda pärast likvideerima. Nii on ka nende pikkade numbrite puhul. Võiksid ju juba enne pikkade numbrite sisestamist veergu laiemaks teha! 
    Murrud
    Murdusid läheb küll üsna harva vaja, aga mõnikord siiski. Ka selleks üheks korraks tuleb valmis olla ja nii näitan need mõned nüansid ära.
    Põhimõtteliselt on olemas kahte liiki murdusid:
  • Need, milledel on ka täiskoht olemas (näiteks 3 4/5 või 1 2/3). Neid murde peadki nii kirjutama nagu piltidel näed:
    • Kirjutad täisosa 3
    • Vajutad tühikule
    • Kirjutad 4/5
    • Vajutad Enter

    Kaldkriipsuna on kõige mugavam kasutada NumLocki kõrval olevat kaldkriipsuga klahvi. Mõnel uuemal klaviatuuril võib küll klahvil olla hoopis jagamise märk, aga trükkides tuleb ikka kaldkriips.
    Siin on just suurim eksimus, et unustatakse tühik lisamata.
    Teise grupi moodustavad murrud, kus täisosa puudub (näiteks 1/3 või 7/8). siin pead kirjutama nii:
    • Täisosa asemele kirjutad 0
    • Vajutad tühikule.
    • Kirjutad 1/3

    Siin on juba kaks põhilist eksimust: ei kirjutata nulli ja ka tühik jääb enamasti sisestamata.
    Miks ei või siis ainult 1/3 kirjutada? Põhjus on selles, et 1/3 on Excelis kuupäeva vorming ehk 1. märts!
    Murdudega on nii, et lahtris näed arvu murruna, aga valemireal on näha hoopis arvutatud tulemus!
    Kuupäevad klaviatuurilt
    Kuupäevi saad klaviatuurilt päris kahel-kolmel meetodil:
  • Kasutad punkti ( . )
  • Kasutad kaldkriipsu (nn. jagamismärki).( / )
    Mõlemal juhul käsitleb programm lahtri sisestust kuupäevana. Muidugi on mõned nüansid, sest igat numbrit ei saa ju kuupäevana vaadata.
    Kui on kuupäevas või lahtris esitatud numbris mingeid kahtlusi , siis alati saad ju vaadata valemiribalt, mida programm siin lahtris näeb.
  • Tänase kuupäeva saad klahvikombinatsiooniga Ctrl+Shift+semikoolon
    Kellaajad klaviatuurilt
    Kella pead kirjutama kooloniga :  kirjutades tuleb nii: 8:30:27
    Praeguse kellaaja saad klahvikombinatsiooniga Ctrl+Shift+ Koolon
    Kuupäeva- ja kellaaja vormingu kustutamine
    Numbrite teema lõpetuseks ühest kustutamise nüansist. Asi on selles, et kui soovid numbri pesast eemaldada, siis tavaliselt kasutad Delete klahvi. Kui aga oled lahtrisse sisestanud kuupäeva (või kellaaja), siis seda Deletega sealt ära ei saa. Vormindus ikkagi säilib!  
  • Valige terve andmetabel, sh kõik valemid, sisendväärtused, tulemväärtused, vormingud ja kommentaarid.
  • Klõpsake menüü Kodu jaotise Redigeerimine nuppu Tühjenda ning seejärel käsku Tühjenda kõik.
      Nüüd näiteks jääb pesasse alles ainult “7”.

    Andmete kustutamine ja parandamine


    Enne kui töö lõplikult valmis on, enne seda tuleb ikka teha mitmesuguseid täiendusi ja parandusi. Neid võimalikke parandusi saab jagada päris mitmesse gruppi.
    • Kui kirjutasid teksti ja koheselt märkasid viga, siis saad viimase(d) tähe(d) kustutada Backspace klahviga. See toimib muidugi juhul, kui tekstikursor veel lahtris vilgub ehk sa ei ole lahtri sisestuse kinnitamiseks Enter või nooleklahvidele vajutanud.
    • Viimase(d) toimingu(d) saad tagasi võtta klõpsates nupule. Sama töö teeb ära ka klahvikombinatsioon Ctrl+Z

    Mida aga teha, kui avastad palju hiljem vea ja soovid seda parandada? Mõned võimalikud lahendused:
    • Vahel on lihtsam mitte hakatagi parandama, vaid kirjutada lahtrisse hoopis päris uus sisu. Pane tähele, kui viid kursori vajalikule lahtrile ja vajutad soovitud tähele, siis algne lahtri sisu kustub ise automaatselt ära.
    • Üks lahendus on hiirega topeltklõpsu tegemine selles vales kohas. Nüüd ilmub tekstikursor sinna topeltklõpsu kohta.
    • Eelmisele punktile täienduseks ja ka täiesti omaette lahendusena saab nimetada vajutamist klahvile . Selle tagajärjel ilmub lahtri sisu lõppu tekstikursor. Siin aga ei ole oluline, kas seda sisu on ainult ühe lahtri jagu või kandub osa sisust ka teistesse lahtritesse. Nüüd nooleklahviga vasakule liikudes ei hüppa kursor kõrvalolevasse lahtrisse vaid liigub siinse teksti sees. 
    • Nii teksti ja edaspidi valemeid tutvustades näed, kui hea võimalus on parandusi teha valemireal. Klõpsad hiire soovitud kohas maha ja liigud nooleklahvidega, Delete ja Backspace klahvidega.

    Automaatsed parandused


    Automaatkorrektuuri funktsiooni abil saate teha järgmist:
    • automaatselt avastada ja parandada näpu- ja õigekirjavigu.   Nt kui tipite õieg ning tühiku, asendab automaatkorrektuur teie tipitu sõnaga õige. Kui juhtute aga tippima lause See ongi õigem aja ning tühiku, asendab automaatkorrektuur teie tipitu lausega See ongi õige maja.
    • Sümbolite kiirsisestamine   Nt sümboli © sisestamiseks tipite (c). Kui automaatkorrektuuri valmisloend ei sisalda teie soovitud sümboleid, saate kirjeid ka ise lisada.
    • Pika tekstilõigu kiirsisestamine   Nt kui teil on vaja korduvalt sisestada ühte fraasi, nagu investeeringu tasuvusmäär, saate programmi häälestada automaatselt seda fraasi sisestama, kui tipite it.

    Kõiki neid automaatkorrektuuri funktsiooni kasutusvariante toetatakse kahe paralleelse sõnadeloendiga. Esimene sõna on teie tipitav sõna ja teine sõna või fraas on see, mille programm sisestab teie tipitud sõna asendamiseks.
    Automaatkorrektuuri loend on ühine kõigi seda funktsiooni toetavate Office'i programmide jaoks, st kui lisate loendisse või kustutate sealt sõna ühes Microsoft Office'i programmis , mõjutab see ka ülejäänud Office'i programme.

    Automaatkorrektuuri loendisse tekstikirje lisamine


  • Klõpsake Microsoft Office'i nuppu ja seejärel käsku Accessi suvandid.
  • Klõpsake käsku Õigekeelsuskontroll.
  • Klõpsake nuppu Automaatkorrektuuri suvandid.
  • Veenduge, et vahekaardil Automaatkorrektuur oleks märgitud ruut Asenda teksti tippimise ajal.
  • Tippige väljale Asendatav sõna, milles teete sageli näpu- või õigekirjavigu  (nt tippige kellegil).
  • Tippige väljale Asendaja sama sõna õigesti kirjutatuna (nt  kellelgi ).
  • Klõpsake nuppu Lisa.

    Vormindamine


    Kui programmi käivitad ja lahtritesse sisu hakkad kirjutama, siis on ju kasutusel mingi vormindus - tavaliselt 10 suuruses kiri, Arial kirjastiil , tekst joondatud lahtris vasakule ja numbrid paremale. Enamasti teed töö käigus veel mõned täiendused: teed pealkirjad paksu kirja, muudad mõnede lahtrite värvi, lisad tabelile raamid jne. Tegelikult on nimetatud võimalustest muidugi programmis palju rohkem lahendusi tabeli vormindamiseks. Nendest kõigist ongi järgnevalt juttu.   
    Ma ei hakka edaspidises jutus kogu aeg kordama, et enne kui hakkad midagi vormindama tuleb vajalik lahter (vajalikud lahtrid) ära märkida. See peaks juba nii enesestmõistetav olema.

    Täheregistri muutmine


    Alustuseks kolmest seadistusest (õigemini küll funktsioonist), mis ei ole küll päris vormindamine, selle traditsioonilises mõttes, vaid lihtsalt head võimalused täheregistri muutmiseks.
    • = LOWER () teeb tähed väikeseks.
    • =UPPER() teeb tähed suureks.
    • = PROPER () teeb sõnade esitähed suureks.

    Teksti vormindamine


    Lahtris oleva teksti vormindamiseks vajalikud tööriistad leiad  menüü Avaleht jaotises Font . Siin saate muuta teksti põhivormindusi:
    • Font (kirjatüüp)
    • Fondi suurus kõrval olevat noolt  ning liigutage kursor üle fondi suuruste. Või klõpsake järgmisi nuppe , mis tõstavad/langetavad fondi suurust ühe võrra
    • Teksti esiletõstuvärv
    • Fondi värv
    • muuta paksuks ja kursiivi
    • allajoonida - allajoonimisel saab valida Allakriipsutuse laadide vahel, kui klikkida väikesel noolekesel nupu kõrval. Avanevast menüüst saate lisaks joonetüübile valida ka joone värvi.

    Läbikriipsutus, üla- ja allindeksid


    Läbikriipsutuse, üla- ja allindeksi nuppu Font vahekaardil ei asu. Vorminduse saamiseks klõpsake menüü Avaleht jaotises Font asuvat dialoogiboksi Lahtrifondi vorming käivitusnuppu (jaotise Font nurgas).
    Dialoogiboksi Lahtrite vormindamine vahekaardi Font kuvamiseks võite vajutada ka
  • klahvikombinatsiooni CTRL+1. Märkige jaotises Efektid ruut Läbikriipsutus, Ülaindeks või Allindeks.
    Kui vormindamist vajav märk või sõna asub lause sees, siis pead selle märgi eraldi ära märgistama

    Teksti tausta värvi muutmine


  • Valige lahter
  • Tehke menüü Avaleht jaotises Font ühte järgmistest.
    • Taustavärvi muutmiseks klõpsake nupu Täitevärv kõrval asuvat noolt ja seejärel klõpsake jaotises Kujunduse värvid või Standardvärvid taustavärvi, mida soovite kasutada.
    • Viimati kasutatud taustavärvi rakendamiseks klõpsake nuppu Täitevärv .
    • Kui soovite rakendada värvi, mida saadaolevate kujunduse värvide ja standardvärvide hulgas pole, klõpsake käsku Veel värve ning määratlege soovitud värv dialoogiboksi Värvid vahekaardil Standardne või Kohandatud.

    Mustri- või täiteefektide rakendamine taustavärvile


  • Valige lahter
  • Klõpsake menüü Avaleht jaotises Font asuva dialoogiboksi Lahtrifondi vorming käivitusnuppu (jaotise Font nurgas) ning seejärel klõpsake vahekaarti Täida.
  • Klõpsake jaotises Taustavärv taustavärvi, mida soovite kasutada.
  • Tehke ühte järgmistest:
    • Kahevärvilise mustri kasutamiseks klõpsake väljal Mustri värv veel ühte värvi ning klõpsake seejärel väljal Mustri laad soovitud mustrilaadi.
    • Eriefektidega mustri kasutamiseks klõpsake nuppu Täiteefektid ning klõpsake seejärel vahekaardil Astmik soovitud suvandeid.

    Raamid (Äärised)


    Algsed, hallid raamid printimisel teatavasti paberile ei tule. Seega, kui tahad raame ka paberil näha, siis tuleb need täiendavalt lisada. Raame saad lisada kahest kohast:
  • Valige töölehel lahter või lahtrivahemik, millele soovite äärist lisada või mille äärist soovite muuta või kustutada.
  • Tehke menüü Avaleht jaotises Font ühte järgmistest.
  • Uue või mõne muu ääriselaadi rakendamiseks klõpsake nupu Äärised kõrval asuvat noolt ning seejärel klõpsake soovitud ääriselaadi.
    Kohandatud ääriselaadi või diagonaaläärise rakendamiseks klõpsake nuppu Veel ääriseid. Dialoogiboksi Lahtrite vormindamine vahekaardi Ääris jaotistes Joon ja Värv klõpsake soovitud joonelaadi ja värvi. Äärise paigutuse näitamiseks klõpsake jaotistes Valmiskombinatsioonid ja Ääris ühte või mitut nuppu. Jaotises Ääris on saadaval kaks diagonaaläärise nuppu .
  • Lahtri ääriste eemaldamiseks klõpsake nupu Äärised kõrval asuvat noolt ning seejärel käsku Ääriseta .
    Äärise eemaldamine
  • Valige töölehel lahter või lahtrivahemik, mille äärist soovite eemaldada.
  • Klõpsake menüü Avaleht jaotises Font nupu Äärised kõrval asuvat noolt ja siis käsku Ääriseta .

    Lahtrite ühendamine


    Seda toimingut tuleb üsna sageli teha. Ikka on ju nii, et soovid näiteks panna tabelile ühe suure pealkirja. Ühendamisel pead:
  • Märkima ühendamist vajavad lahtrid. 
  • Klõpsake menüü Kodu jaotise Joondus nuppu Ühenda ja joonda keskele
    Seega teise sammu tulemusena ühendataksegi lahtrid ja ühtlasi paigutub esimeses lahtris olev sisu ühendatud lahtrite keskele. Edaspidi võid muidugi veel täiendavaid vorminguid kasutada (paks, suurem kiri, joondus vasakule-keskele-paremale jne.).
    Kui ühendasid lisaks kõrvuti olevatele lahtritele ka lahtreid all või üleval, siis paigutub tekst kõige alumisele reale keskele.
    • Kui püüad ühendada selliseid lahtreid, kus on mitmes lahtris sisu, siis ühendamisel tuleb teade, et ühendamisel jäävad alles vaid kõige ülemise vasakpoolse lahtri andmed.
    • Kui kopeerid need ühendatud lahtrid mujale, siis ka uues kohas on lahtrid ühendatud.
    • Kui tõstad ühendatud lahtrid teise kohta, siis uude kohta "maandubki" tabel sellisena, nagu ta oli. Algses kohas aga  taastub tabeli tavaline seis ehk ühendatud lahtrite kohale tulevad nüüd tavalised lahtrid.

    Sisu paigutus lahtris


    Programmis on päris mitu võimalust sisu paigutamiseks. Põhiline, mida kasutad, on muidugi klõpsamine joonduse nuppudele. Nende abil saad joondada lahtri sisu vasakule, keskele ja paremale.
    Vertikaalset joondust läheb vaja aga juhul, kui oled teinud ridu kõrgemaks.  
  • Klõpsake menüü Vorming käsku Lahtrid ja seejärel vahekaarti Joondus.
  • Klõpsake loendiboksi Vertikaalne soovitud suvandit.

    Teksti suunda


  • Klõpsake menüü Vorming käsku Lahtrid ja seejärel vahekaarti Joondus.
  • Klõpsake jaotise Suund loendiboksis soovitud kraadiväärtust või lohistage näidik soovitud nurga alla. Teksti kuvamiseks vertikaalselt ülalt alla klõpsake jaotises Suund olevat vertikaalset boksi Tekst.
    Sellist suuna muutmist vajad eelkõige veergude pealkirjade puhul. Võivad need ju võtta vasakult paremale kirjutades üsna palju ruumi. Nii, nurgaga või päris alt-üles või ülevalt alla kirjutades, vajad ruumi isegi kordades vähem. Siiski pead arvestama veidi raamidega . Need võivad jääda kohati natuke inetud.
    Teatavasti algselt on nii, et tekst on joondatud lahtris vasakule ja numbrid paremale.

    Taane


  • Klõpsake menüü Vorming käsku Lahtrid ja seejärel vahekaarti Joondus.
  • Valige üks järgmistest:
    • Teksti taandamiseks lahtri vasakult, paremalt või mõlemalt küljelt klõpsake loendiboksi Horisontaalne väärtust Vasakule (Taane), Paremale (Taane) või Hajutatud (Taane). Seejärel klõpsake loendiboksis Taane soovitud taande väärtust.
    • Teksti taandamiseks lahtris ülalt, alt või mõlemalt poolt klõpsake loendiboksi Vertikaalne väärtust Üles, Alla või Hajutatud. Seejärel klõpsake loendiboksis Taane soovitud taande väärtust.
    • Lahtris hajutatud (mõlemalt küljelt taandatud) teksti horisontaalseks rööpjoonduseks klõpsake loendiboksi Horisontaalne väärtust Rööpjoonda.
    • Lahtris hajutamata teksti horisontaalseks rööpjoonduseks klõpsake loendiboksi Horisontaalne väärtust Hajutatud (Taane) ja seejärel märkige ruut Joonda hajusalt.
    • Lahtri teksti vertikaalseks rööpjoonduseks klõpsake loendiboksi Vertikaalne väärtust Rööpjoonda.

    NB! Taanet saad rakendada vaid nö. tavalise lahtrivormingu puhul. Kui oled paigutanud lahtri sisu nurga alla, siis paigutab programm taandamisel ühtlasi sisu horisontaalselt.

    Numbri- ja rahavormingud


    Programmis on numbrite seadistamiseks päris mitmed võimalused. Siin pead arvestama, et mitmed vaikimisi seadistused sõltuvad otseselt Windowsi seadistustest!
    Eri arvuvormingute rakendamine võimaldab arvude ilmet muuta ilma arvu ennast muutmata. Arvuvorming ei mõjuta lahtri tegelikku väärtust, mida Microsoft Excel arvutuste tegemisel kasutab. Tegelik väärtus kuvatakse valemiribal.
    Järgnevalt teeme kokkuvõte arvuvormingutest, mis on kättesaadavad dialoogiboksi Vorminda lahtreid vahekaardil Arv (menüü Vorming käsk Lahtrid).
    Vorming
    Kirjeldus
    Üldine
    See on arvu vaikevorming, mida Excel rakendab, kui te arve tipite. Enamasti kuvatakse vormingus Üldine vormindatud arvud just nii, nagu te neid tipite. Kui aga lahter jääb kogu arvu kuvamiseks liiga kitsaks, ümardab vorming Üldine arvud komakohtade abil. Samuti kasutab arvuvorming Üldine suurte (12 või enama kohaga) arvude puhul teaduslikku (eksponentsiaalset) tähistust.
    Arv
    Seda vormingut kasutatakse arvude üldiseks kuvamiseks. Saate täpsustada, milline on soovitud komakohtade arv, kas soovite kasutada tuhandeliste eraldajat ja kuidas kuvada negatiivseid arve.
    Valuuta
    Valuutavormingut kasutatakse üldiste rahaväärtuste puhul ning see kuvab vaikimisi valitud valuuta tähise koos arvudega . Saate täpsustada, milline on soovitud komakohtade arv, kas soovite kasutada tuhandeliste eraldajat ja kuidas kuvada negatiivseid arve.
    Raamatupidamine
    Ka seda vormingut kasutatakse rahaväärtuste puhul, kuid selle abil saab valuutatähised ja komakohad veergu joondada.
    Kuupäev
    Kuupäevavorming kuvab kuupäeva ja kellaaja arvusarja kuupäevaväärtustena vastavalt teie poolt määratud tüübile ja lokaadile (asukohale). Välja arvatud tärniga tähistatud (*) üksused, mis asuvad loendis Tüüp (dialoogiboks Lahtrite vormindamine, vahekaart Arv), ei lülita rakendatud kuupäevavormingud ümber operatsioonisüsteemi kuupäevalisi järjestusi.
    Kellaaeg
    Kellaajavorming kuvab kuupäeva ja kellaaja arvusarja kellaajaväärtustena vastavalt teie poolt määratud tüübile ja lokaadile (asukohale). Välja arvatud tärniga tähistatud (*) üksused, mis asuvad loendis Tüüp (dialoogiboks Lahtrite vormindamine, vahekaart Arv), ei lülita rakendatud kellaajavormingud ümber operatsioonisüsteemi kellaajalisi järjestusi.
    Protsent
    Protsendivorming korrutab lahtri väärtuse sajaga ja kuvab tulemi koos protsendimärgiga. Täpsustada saate ka soovitud komakohtade arvu.
    Murd
    Selle vormingu puhul kuvatakse arv murruna vastavalt teie poolt valitud murrutüübile.
    Teaduslik
    Siin kuvatakse arv eksponentsiaalses tähistuses, asendades osa arvust valemiga E+n, kus E (mis tähistab eksponenti) korrutab eelneva arvu kümnega astmes n. Näiteks kahe komakohaga Teadusliku vormingu puhul kuvatakse arv 12345678901 vormingus 1,23E+10, mis tähendab 1,23 korrutamist kümnega kümnendas astmes. Saate määrata soovitud kasutatavate komakohtade arvu.
    Tekst
    Tekstivorminguga lahtreid koheldakse tekstina ja kuvatakse täpselt sisestatud kujul ka siis, kui lahtris esineb arve.
    Muud
    Selle vormingu abil saab arvu kuvada sihtnumbri, telefoninumbri või isikukoodina.
    Kohandatud
    Kohandatud vorming võimaldab muuta olemasoleva arvuvormingu koodi. Selle abil luuakse kohandatud arvuvorming, mis lisatakse arvuvormingu koodide loendisse. Olenevalt Exceli installitud keeleversioonist on võimalik lisada 200 kuni 250 arvuvormingut.

    Tingimusvorming


    Tingimusvormingu eesmärk on panna programmi ennast vormindama lahtreid soovitud stiili. Näiteks kui lahtrisse ilmub negatiivne number, siis teeb programm selle lahtri kollase taustaga. Kui aga number on üle 100, siis tuleb lahter helesinine.
    • Kõigi lahtrite vormindamine kahevärviskaala abil

    Värviskaalad on visuaalsed juhised, mis aitavad mõista andmete jaotumist ja varieerumist. Kahevärviskaala abil saate lahtrivahemikku võrrelda kahe värvitooni abil. Värvitoon esitab suuremaid või väiksemaid väärtusi, nt rohelise ja punase värvi skaalas saata määrata, et suurema väärtusega lahtrites on rohkem rohelist värvi ja väiksema väärtusega lahtrites rohkem punast värvi.
    Kiirvormindus
  • Valige lahtrivahemik või veenduge, et aktiivne lahter asuks tabelis või PivotTable-aruandes.
  • Klõpsake menüü Kodu jaotise Laadid nupu Tingimusvorming kõrval olevat noolt ning seejärel käsku Värviskaalad.
  • Valige kahevärviskaala.
    • Kõigi lahtrite vormindamine kolmevärviskaala abil

    Värviskaalad on visuaalsed juhised, mis aitavad teil mõista andmete jagunemist ja muutumist. Kolmevärviskaala abistab teid lahtrivahemiku võrdlemisel, kasutades kolme värvitooni suhet. Värvi toon esindab kõrgemaid, keskmisi või madalamaid väärtusi. Näiteks rohelises, kollases ja ja punases värviskaalas saate määrata kõrgema väärtusega lahtritele rohelise värvi, keskmise väärtusega lahtritele kollase värvi ja madalama väärtusega lahtritele punase värvi.
    Kiirvormindus
  • Valige lahtrivahemik või veenduge, et aktiivne lahter asuks mõnes tabelis või PivotTable-aruandes.
  • Klõpsake menüü Kodu jaotise Laadid nupu Tingimusvorming kõrval olevat noolt ning seejärel käsku Värviskaalad.
  • Valige kolmevärviskaala. Ülemine värv tähistab kõrgemaid väärtusi, keskmine värv keskmisi väärtusi ja alumine värv madalamaid väärtusi.
    • Kõigi lahtrite vormindamine andmeribade abil

    Andmeriba aitab näha lahtri väärtust muude lahtrite suhtes. Andmeriba pikkus näitab lahtris olevat väärtust. Pikem riba tähistab suuremat väärtust ja lühem väiksemat väärtust. Andmeribad on kasulikud suurematele ja väiksematele arvudele osutamiseks suurte andmehulkade puhul, nt pühadeaegse lelude müügi aruandes suurimate ja vähimate summade eristamiseks.
    Kiirvormindus
  • Valige lahtrivahemik või veenduge, et aktiivne lahter asuks mõnes tabelis või PivotTable-aruandes.
  • Klõpsake menüü Avaleht jaotises Laad nupu Tingimusvorming kõrval asuvat noolt ja seejärel käsku Andmeribad ning klõpsake sobivat andmeribaikooni.
    • Kõigi lahtrite vormindamine ikoonikomplekti abil

    Andmete marginaalimiseks ja liigitamiseks kolme kuni viide lävendiväärtustega eraldatud kategooriasse saate kasutada ikoonikomplekti, mille iga ikoon esindab üht väärtustevahemikku. Näiteks kolme noolega ikoonikomplektis esindab punane ülesnool suuremaid väärtusi, kollane horisontaalnool keskmisi väärtusi ja hall allanool väiksemaid väärtusi.
    Kiirvormindus
  • Valige lahtrivahemik või veenduge, et aktiivne lahter asuks mõnes tabelis või PivotTable-aruandes.
  • Klõpsake menüü Avaleht jaotises Laad nupu Tingimusvorming kõrval asuvat noolt ja seejärel käsku Ikoonikomplekt ning seejärel valige ikoonikomplekt.
    • Ainult teksti, arvu või kuupäeva- või kellaajalist väärtusi sisaldavate lahtrite vormindamine

    Lahtrivahemikust kindlate lahtrite leidmise lihtsustamiseks võite need lahtrid vormindada võrdlusmärkide alusel. Näiteks võite kategooriate alusel liigitatud laotöölehel kollase värviga esile tõsta need kaubad , mille vaba kogus laos on alla 10. Või võite jaemüügi koondtöölehel esile tuua kõik kauplused kasumiga üle 10%, müügimahuga alla 100 000 krooni ja asukohaga piirkonnas "Kagu".
    Kiirvormindus
  • Valige lahtrivahemik või veenduge, et aktiivne lahter asuks mõnes tabelis või PivotTable-aruandes.
  • Klõpsake menüü Avaleht jaotises Laad nupu Tingimusvorming kõrval asuvat noolt ja seejärel käsku Tõsta lahtrireeglid esile.
  • Valige soovitud käsk, nt Vahemikus, Võrdub tekstiga , mis sisaldab või Kindel kuupäev.
  • Sisestage kasutatavad väärtused ja seejärel valige vorming.
    • Ainult ülemiste ja alumiste väärtuste vormindamine

    Lahtritevahemiku suurima ja vähima väärtuse saate leida katkestusväärtuse abil, mille määrate. Nt saate leida 5 esimest müügiartiklit regionaalaruandes, viimase 15% hulka kuuluvad kaubad kliendiuuringus või 25 kõige suurema palga saajat osakonna töötajate lõikes.
    Kiirvormindus
  • Valige lahtrivahemik või veenduge, et aktiivne lahter asuks mõnes tabelis või PivotTable-aruandes.
  • Klõpsake menüü Avaleht jaotises Laad nupu Tingimusvorming kõrval asuvat noolt ja seejärel käsku Ülemiste/alumiste reeglid.
  • Valige soovitud käsk, näiteks 10 esimest üksust või Alumised 10 %.
  • Sisestage kasutatavad väärtused ja seejärel valige vorming.
    • Ainult keskmisest suuremate või väiksemate väärtuste vormindamine

    Saate leida lahtritevahemiku keskmisest või standardhälbest suuremaid või väiksemaid väärtusi. Näiteks võite leida keskmisest kõrgemate näitajatega töötajad aasta tööviljakuse analüüsis või kindlaks määrata toodetud materjalid, mis jäävad kvaliteedihinnangus kahest standardhälbest madalamale.
    Kiirvormindus
  • Valige lahtrivahemik või veenduge, et aktiivne lahter asuks mõnes tabelis või PivotTable-aruandes.
  • Klõpsake menüü Avaleht jaotises Laad nupu Tingimusvorming kõrval asuvat noolt ja seejärel käsku Ülemiste/alumiste reeglid.
  • Valige soovitav käsk, nt Üle keskmise või Alla keskmise.
  • Sisestage kasutatavad väärtused ja seejärel valige vorming.
    • Ainult üheste või dubleeritud väärtuste vormindamine

    Kiirvormindus
  • Valige lahtrivahemik või veenduge, et aktiivne lahter asuks mõnes tabelis või PivotTable-aruandes.
  • Klõpsake menüü Avaleht jaotises Laad nupu Tingimusvorming kõrval asuvat noolt ja seejärel käsku Tõsta lahtrireeglid esile.
  • Valige Dubleeritud väärtused.
  • Sisestage väärtused, mida soovite kasutada ning seejärel valige vorming.
    Tingimusvormingute eemaldamine
    • Tehke ühte järgmistest:

    Tööleht   
    • Klõpsake menüü Kodu jaotise Laadid nupu Tingimusvorming kõrval olevat noolt ning seejärel käsku Tühjenda reeglid.
    • Klõpsake nuppu Terve leht.

    Lahtritevahemik, tabel või PivotTable-aruanne  
    • Valige lahtritevahemik, tabel või PivotTable-aruanne, mille tingimusvorminguid soovite eemaldada.
    • Klõpsake menüü Kodu jaotise Laadid nupu Tingimusvorming kõrval olevat noolt ning seejärel käsku Tühjenda reeglid.
    • Sõltuvalt sellest, mille te valisite, klõpsake käsku Valitud lahtrid, See tabel või See PivotTable-liigendtabel.

    Automaatvorming


    Avaleht>Laadid>Vorminda tabelina

    Kopeerimine ja teisaldamine


    Küllap on juba iga Exceli või ka kõikvõimalike teiste programmide kasutaja aru saanud, kui olulised tegevused on kopeerimised ja teisaldamised. Ju oled enda jaoks avastanud juba need nupud - Kopeeri, Lõika, Kleebi ja Vormnduspintsel.
    Tegelikult on lisaks nendele nuppudele kopeerimisi-teisaldamisi võimalik teha ka:
  • Hiirega lohistades
  • Klahvikombinatsioonidega
  • Menüüst vajalikke käske valides

    Hiirega teisaldamine


    Sageli on nii, et tahad töölehel tabelite asukohti muuta. Selleks ei ole üldsegi vaja tabelit algkohas ära kustutada ja uude kohta taas kirjutada. Palju parem lahendus oleks see hiirega ühest kohast teise lohistada. Siin tegelikult ei olegi vahet, kas tahad ühe lahtri, palju lahtreid, veeru, rea või mitu veergu/rida teise kohta saada, töö käik on ikka ühte moodi:
  • Märgi ära need lahtrid, mida tahad teise kohta ümber tõsta
  • Lähed hiirega märgitud osa serva peale
  • Lohistad märgitud osa soovitud kohta. Lohistamise aegu on kohe näha, kuhu need lohistatavad lahtrid maanduksid, kui hiire lahti laseksid. Hiirega kaasa minev kastike näitab ju uut asukohta.
    Eelnev jutt kirjeldas olukorda, kus tõstsid olemasoleva tabeli ümber uude (tühja) kohta. Mida aga teha siis, kui soovid tabelit paigutada sinna, kus juba midagi on all olemas? Siin võib olla mitmesuguseid vajadusi: olemasolev asendada uuega, olemasolev lükata paremale või olemasolev lükata allapoole. Need nimetatud võimalused on kõik ka programmis olemas. Kuidas oleks õige hiirega käituda? Põhimõtteliselt algus on sama:
  • Märgid teisaldamist vajavad lahtrid
  • Lohistad teisaldatavad lahtrid uude kohta.
  • Olemasolevate lahtrite asendamiseks lased hiire lahti. Programm peaks nüüd küsima (teine seadistus), kas asendada olemasolevate lahtrite sisu uue sisuga. Vasta OK.
    Kuidas peaks aga käituma olukorras, kui soovid, et nende lahtrite sisu, kuhu soovid märgitud lahtrid ümber tõsta, jääks alles? Midagi tuleb eelnevast näitest teisiti teha. Põhimõtteliselt algus on sama:
  • Märgid teisaldamist vajavad lahtrid
  • Lohistad teisaldatavad lahtrid uude kohta, kuid ei lase veel hiirt lahti, vaid vajutad Shift klahvi alla ja hoiad all. Pane tähele, et nüüd tekib ekraanile üks omapärane joone moodi kujutis. See joon näitabki, kuhu märgitud lahtrid ümber tõstetakse.
  • Lased hiire lahti.
  • Lased Shift klahvi lahti.
    Siin sõltub tulemus osaliselt sellest, kus märgitud lahtrid võrreldes nende uue asukohaga asusid. Kui nad olid tabelist algselt vasakul ( eelmine näide), siis tõstab programm tabeli joonest vasakule. Kui aga olid tabelist paremal või allpool, siis tõstab programm allolevad lahtrid paremale.

    Hiirega kopeerimine


    Siin on enamik töövõtteid täiesti sarnased hiirega teisaldamisega, aga midagi peab ikka teisiti ka olema. Teisiti on see, et kui lohistad hiirega märgitud lahtrid uude kohta, siis enne, kui hiire lahti lased, vajutad alla Ctrl klahvi ja hoiad seda klahvi all. Nüüd tuleb hiirele pluss märk külge, mis tähendabki, kui nüüd hiire lahti lased, siis programm kopeerib märgitud lahtrid tähistatud kohta. NB! kopeerimisel programm ei küsi, kas tahad olemasolevad andmed üle kirjutada.
    Kui vajutad lohistamise käigus Ctrl ja Shift, siis tõstab programm alla jäävad lahtrid kõrvale. Sarnaselt eelmisele teisaldamise reeglitele.

    Valemite teisaldamine


    Kui teisaldad (näiteks hiirega lohistades) sellised lahtrid teise kohta, mis sisaldasid valemit, siis valem selle lohistamise käigus ei muutu. Küll muutub see kui hoiad all Ctrl klahvi.

    Valemi kopeerimine


    Valemi kopeerimisel muutub valemi sisu. Kui kopeerid valemit sisaldava lahtri, milles on viide teise lahtrisse, siis see viite sisu muutub. Programm püüab valemis viidata sama põhimõtte järgi asuvasse lahtrisse, kus asub see kopeeritavas lahtris.
    Vahel isegi ongi nii vaja, et valemi kopeerimisel programm püüaks seda valemi koostamise põhimõtet säilitada. Seda just tulpades olevate ja neile sangast valemit kopeerides. Kui soovid, et valem kopeerides ei muutuks, siis võid ju absoluutaadresse kasutada (neid dollari märkidega).  

    Kleebi teisiti


    Programmis on olemas terve aknatäis kõikvõimalikke teistsuguseid kleepimisi. Muidugi eks nende kasutamine eeldab ka teistsuguseid eeltingimusi. Nii peale vaadates ja suvaliste andmetega katsetades ei pruugi kõik õnnestuda ja selle spetskleepimise eelis välja tulla. Nende kõigi kleepimiste eeltööks on:
  • Kopeeritava(te) lahtri(te) eelnev märkimine
  • Kopeerimise nupule vajutamine
  • Kursori uude alguskohta viimine
  • klõpsake menüü Avaleht jaotises Lõikelaud nupu Kleebi all asuvat noolt ja seejärel käsku Kleebi teisiti.
  • Avanevas aknas sobiva lahenduse valimine ja siis OK
    Järgnevalt mõned olulisemad kopeerimised:
    • Kõik – kleebib kogu lahtri sisu ja vormingu
    • Valemid - kleebib ainult valemid, sellisena nagu need on sisestatud
    • Väärtused - kleebib ainult väärtused, nagu need on lahtris kuvatud
    • Vormingud – kleebib ainult lahtrivormingu. Olemuselt võrreldav vorminduspintsliga
    • Kommentaarid – kleebib ainult kopeeritavas lahtrites olevad kommentaarid
    • Kõik, v.a äärised – kopeerib lahtrite sisu koos vormindusega. Ainult raame ei kopeerita.

    Kui kopeerid ühed numbrid teiste peale, siis saab ka nii teha, et olemasolevaid numbreid ei asendata mitte uutega vaid tehakse hoopis arvutustehe:
    • Pole – mingit arvutust ei tehta , vaid lahtrite sisu asendub sellega, mis sa lahtrisse kopeerisid
    • Liida – liidab lahtrites olevatele numbritele kopeeritavad numbrid otsa
    • Lahuta – olemasolevast lahutab kopeeritava numbri
    • Korruta – korrutab
    • Jaga jagab

    Siin pead muidugi olema ettevaatlik, sest kui kopeeritav lahter sisaldab valemis viiteid , siis see arvatavasti avaldab ka oma mõju lõpptulemusele. Kui korrutamisel ja liitmisel ei ole vahet mida millega korrutad või liidad (tulemus on sama), siis lahutamise ja jagamise juures on ka see nüanss tähtis!
    Jäta tühjad vahele on tehtud just selle mõttega, et kui soovid kopeerimise käigus kasutada arvutamist, siis programm tühja lahtriga seda arvutust ei tee ja sellesse lahtrisse jääb alles see number, mis seal enne kopeerimist asus.
    Antud näites kopeerin esimese tulba numbrid korrutamisega kolmanda veeru peale. Pane tähele, et kolmandas reas tuleks arvutustehe 0x8, mille tulemuseks oleks 0. Kuna märgitud on Skip blanks, siis programm tühja lahtriga arvutustehet ei tee ja nii jääb kaheksa ikka kaheksaks.

    Tabeli ümber pööramine - Transponeeri


    Vahel juhtub nii, teed tabeli, aga hiljem vaatad, et parem oleks, kui tabel oleks hoopis teisipidi ehk need andmed, mis olid veergudes oleksid nüüd hoopis ridades. Selleks ei pea mitte vana tabelit maha kustutama ja siis uut hakkama kirjutama, vaid saad juba olemasoleva tabeli ümber pöörata (transponeerida). Tee nii:
  • Märgi kogu tabel.
  • Klõpsa kopeeri nupule
  • Vii kursor tabeli uude alguskohta. Siin on nimelt oluline, et need tabelid (olemasolev ja tulevane ) ei tohi omavahel kattuda.
  • klõpsake menüü Avaleht jaotises Lõikelaud nupu Kleebi all asuvat noolt ja seejärel käsku Kleebi teisiti ja lisa märge kasti Transponeeri
  • Kinnita OK-ga ja nüüd peakski tabel olema ümber pööratud.
  • Muidugi algse tabeli võid nüüd ära kustutada.

    Vorminduse kleepimise pintsel


    Vormingupintsel  on selleks, et saaksid kopeerida lahtri ja lahtris oleva sisu vormindust. Töö käik on selline:
  • Valige kopeeritava vorminguga objekt, tekst või töölehe lahter.
  • Tehke menüü Avaleht (jaotises Lõikelaud üks järgmistest toimingutest.
    • Vormingu kopeerimiseks ühele muule objektile , lahtrile või tekstile klõpsake nuppu Vormingupintsel.
    • Vormingu kopeerimiseks mitmele objektile, lahtrile või tekstivalikule topeltklõpsake nuppu Vormingupintsel . Seepeale muutub kursor pintslikujuliseks.
  • Tehke üks järgmistest toimingutest.
    • Vormingu kopeerimiseks ühele objektile või tekstijupile klõpsake vormindatavat objekti või teksti.
    • Vormingu kopeerimiseks ühele lahtrile või lahtrivahemikule lohistage kursorit üle vormindatava lahtri või lahtrivahemiku.
    • Vormingu kopeerimiseks mitmele lahtrile või lahtrivahemikule lohistage kursorit üle vormindatavate lahtrite või lahtrivahemike.
    • Vormingu kopeerimiseks mitmele tekstivalikule klõpsake igat vormindatavat lahtrivalikut.
  • Vormindamise lõpetamiseks vajutage paoklahvi (ESC).

    Numbriloend


    Numbriloendid on tabelites vast isegi ühed kõige sagedamini kasutatavad andmed.
    Arvata võib, et üheks lahenduseks nende numbrite igasse pesasse saamiseks, on ise käsitsi kirjutamine. See on tõesti lahenduseks, kui neid numbriridu on vaid mõned – igal juhul alla viie. Kui aga ridu on rohkem – kümneid, sadu, isegi tuhandeid? Selliseks juhuks on programmis hea võimalus.
    Numbriloendi tegemine on samm-sammuline töö.
  • Pesasse, millest loend algab, sisesta loendi esimene number ja vajuta Enter.
  • Nüüd näita ära loendi järgmine number ja vajuta jällegi Enter. See teine number kannab endas väga olulist infot - näitab mitme ühiku võrra suureneb iga järgmine number. Siin näites on selleks suurenemiseks ehk sammuks 1 (1+1=2).
  • Programm saab teada, et just nendes numbrites sisalduva info alusel moodustub uus loend. Selleks pead alustuseks need kaks numbrivälja ära märkima.
  • Vii hiir märgitud pesasid ümbritseva raami alla paremasse nurka. Seal on must nelinurk . Hiir muutub mustaks ristiks.
  • Lohista hiirega niimitu rida allapoole kui palju soovid. Pane tähele, et kohe lohistamise käigus ei tule numbrid pesadesse. Loendi hetke viimast numbrit näed väikeses aknakeses. Kui aknakeses on sobiv number, siis lase hiir lahti.
    Kui avastad hiljem, et oleksid tahtnud loendit veel pikemaks venitada, siis on kõige mugavamaks lahenduseks kahe viimase pesa märkimine ja jällegi sangast lohistamine.
    Loend ei pea kindlasti suurenema. Täiesti vabalt võib see ka väheneda. Teise pesa number näitabki, kas loend  tuleb kasvav või kahanev.
    Loend võib asetseda lisaks üles-alla suunale ka vasak-paremale. Tööpõhimõte jääb ikka samaks - sisestad loendi kaks esimest numbrit, märgid pesad ja siis sangast venitad soovitud pesani.
    Vahel vajad päris mitmesse järjestikusesse pesasse ühesuguseid numbreid. Sel juhul ei ole vaja kahte pesasse sama numbrit kirjutada vaid piisab ainult esimesesse pesasse kirjutamisest.
    Eelnevad näited olid kõik loendi tegemiseks. Kuidas aga loendist numbreid kustutada? Muidugi võid märgitud pesadest kustutada Delete klahviga. Kui sul on veel hiir käes, siis võid ka nii teha, et lükkad lihtsalt sangast tagasi. Need pesad, mis tumehalliks muutuvad, nende sisu programm kustutabki.
    Kuude, päevade, kuupäevade,  kellaaegade ja tekst-numbrid loendid
    Kuude ja päevade loendid on samuti igapäevases tihedas kasutuses. Näiteks on ju vaja esitada kuude ja päevade aruandeid. Programmis on juba need loendid olemas, pead vaid oskama neid veatult kasutada.
    Paljuski on tööpõhimõtted samad, mis numbritegi puhul. Suurim erinevus on vaid selles, et siin piisab enamasti ainult loendi esimesse lahtrisse kirjutamisest (numbrite puhul tuli teatavasti kaks esimest numbrit kirjutada).
    Näiteks, kui soovid teha kuude loendi alates jaanuarist , siis:
  • Kirjuta esimesse lahtrisse "jaanuar"
  • Vii hiir sanga peale ja lohistad loendi soovitud pikkuseks . Viimast sõna näed kollases aknakeses.
  • Lase hiir lahti ja loend ongi valmis.
    Muidugi ei pea alati alustama jaanuarist vaid võib alustada suvalisest kuust.
     
    Kuude nimesid ei pea alati täisnimedena kirjutama. Kasutada võib ka lühendeid.
    Vali menüüst Microsoft Office'i nupp >Exceli suvandid>Populaarne> Redigeeri kohandatud loendeid   ja sa näed millised on hetkel sinu arvutis kasutatavad.
    Teatavasti on ainult 12 kuud. Kui need otsa saavad, siis algab loend jälle otsast peale.
    Kui soovid teha sellist kuude loendit, kus kuud ei ole mitte järjest vaid näiteks üle ühe, siis siin pead käituma nagu numbriloendite tegemisel ehk:
  • Kirjutad loendi esimese ja teise sõna.
  • Märgid need kaks pesa ära.
  • Viid hiire sanga peale.
  • Lohistad loendi soovitud pikkuseni.
    Selliste loendite puhul pead arvestama, et need kuud ei pruugi sugugi jooksma hakata nii nagu esialgselt soovid. Katsetades leiad kindlasti sobiva lahenduse.
    Nädalapäevadega on põhimõtteliselt samad võimalused ja tööde käik.
    Ka kuupäevaloendite kasutamine on Excelis igati mõnusaks tehtud. Töötab seegi sarnaselt juba tutvustatud kuude ja päevade loenditega. Siingi pead näitama loendi esimese kuupäeva ja siis sangast lohistama soovitud pikkuseni.
    Kuna kuupäevad ei jookse päris korralikult (kuudes erinev arv päevi, 28 või 29, 30 ja 31), siis võib tekkida mõningaid probleeme. Samas sellised kindla kuupäevaga loendid tulevad päris kenasti:
    Kellaaegasid saab võrrelda kõigi eelkirjeldatutega. Neid loendeid saad teha suvalise täpsusega. Enamasti vajad küll veerand-, pool- ja täistunni täpsusega loendeid.
    Tekst-number loendid on sellised, kus ühes pesas asub suvaline tekst ja ka number. Sangast venitades hakkab aga number muutuma.
    Pane tähele, et pesas võid kasutada punkti (Nr. 1) ja isegi tühikut ei pea sõna ja numbri vahel kasutama (Test5). Siiski võib juhtuda, et mõnes arvutis need loendid ei taha töötada, seepärast proovi mitmeid variante: punktiga , ilma punktita, komaga, tühikuga jne.

    Loendite veel täpsemad võimlused


    Klõpsake menüü Avaleht jaotise Redigeerimine nuppu Täida ning seejärel käsku Alla, Paremale, Üles või Vasakule.on veel päris mitmed huvitavad võimalused.
    Lahtri kiireks täitmiseks ülal või vasakul oleva lahtri sisuga võite vajutada klahvikombinatsioone CTRL+D või CTRL+R.
     Järgnevalt tutvustatavad näited küll ehk natuke kordavad juba kirjeldatut, osad on aga päris uued ja omapärased lahendused.
    Täida valikutest neli esimest on mõeldud märgitud pesadesse esimeses pesas oleva sisu kopeerimiseks.
    Täida vajadus ilmneb olukordades , kus on vaja kopeerida paljudesse pesadesse ühte ja sama sisu, mis sangast tõmmates hakkaks muutuma (näiteks kuud, päevad, kuupäevad, kellaajad, enda tehtud loendi sõnad).
    Siin tasub tähele panna, et need neli (alla, paremale, üles ja vasakule) võimalust kopeerivad tõesti ainult esimese pesa sisu.                            

    Täida>Sari

    • Sari määrab, kas loend tuleb rea või tulbana.
    • Samm näitab, kui palju hakkab loendi järgmine number eelmisest suurem olema. Sammu olemust mõjutab suuresti, kas tegemist on lineaarse sammuga (liidetakse samm otsa) või kasvava (korrutatakse sammuga).
    • Lõppväärtus  määrab, kui pika loendi teed. See toimib ainult numbriliste loendite puhul. Seejuures siia sisestatav number võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Siin on tegelikult kaks nüanssi:
      • Kui see lõppväärtuse pesa tuleb enne, kui on märgitud pesad, siis loend lõppebki selle koha peal.
      • Kui aga lõppväärtust ei tule enne märgitud pesade lõppu, siis loend lõppeb ikkagi selle märgitud pesaga .
    • Valiku Kuupäev märkimine. Muidugi saad ka Sammu ja  Lõppväärtusega veel vajadusel loendit täpsustada.
      • Päev loendisse tulevad kõik kuupäevad. 
      • Nädalapäev on tegelikult tööpäeva tähenduses ehk loendisse tulevad ainult need kuupäevad, mis jäävad vahemikku esmaspäev kuni reede. NB! Programm ei tunne riigipühi!
      • Kuu loendis muutub ainult kuu. Päev jääb aga alati samaks. Programm käitub tavapärasest teisiti, kui tegemist on kuupäevadega 29, 30, ja 31. Teatavasti neid päevi igas kuus ei ole.
      • Aasta - nendel aastatel on palju sarnast äsja kirjeldatud kuudega. Vahe on vaid selles, et päevad ja kuud jäävad samaks aga aastad hakkavad vahetuma.
    • Automaattäide - sõltuvalt soovidest sisesta ühte või kahte pesasse väärtus.

    Automaatsete loendite tegemine


    Eelnevalt tutvustatud loendid olid juba programmis olemas. Sageli läheb vaja veel mitmesuguseid selliseid loendeid, mida aga programmis algselt ei ole.
    Vaata neid kuut näidet (firma erinevad osakonnad, väikeste tähtedega tähestik, kuud koos kvartalitega, suurte tähtedega tähestik, väikeste tähtedega tähestik punktidega, ühe osakonna töötajate nimed). Iga kord neid loendeid uuesti kirjutada oleks üsna tülikas. Programmis on hea võimalus loendid üks kord programmile selgeks õpetada. Edaspidine on vaid tehtu kasutamine.
    Neid loendeid saad teha kahel erineval viisil. Vaatame need mõlemad siinkohal ära. Eks ise hiljem otsustad kumba võimalust hakkad kasutama.
    • Importimise meetodi kasutamisel kirjutad loendi otse töölehele. Sisestad kogu loendi. Kui sul lähebki seda loendit juba ka vaja, siis kirjutagi nendesse pesadesse, kuhu sa seda soovid. Kui aga tahad loendit tulevikus kasutada, siis võid selle kirjutada suvalistesse lahtritesse.
      • Kui loend kirjutatud, siis märgi see tervenisti ära. Pead ju kuidagi programmile näitama, mis lahtrid hakkavad loetelu koosseisus olema.
      • Selleks klõpsa Microsoft Office'i nupp >Exceli suvandid>Populaarne>Redigeeri kohandatud loendeid. Avanevas aknas näed, et programm on siin ise juba täitnud ühe välja. See ongi ju selle uue (märgitud) loendi asukoht! Siin ei pea enam ise mingeid täiendusi tegema. Uue loendi lisamiseks olemasolevate nimekirja klõpsa vaid Impordi nupule.

    Teiseks võimaluseks on kirjutada loend otse loendite tegemise aknasse. Siin ei ole vaja teha mingeid eelnevaid ettevalmistusi.
    • Selleks klõpsa Microsoft Office'i nupp >Exceli suvandid>Populaarne>Redigeeri kohandatud loendeid
    • Klõpsa kursor tühjale väljale ja kirjuta sõnad. Ära unusta sõnade eraldajana kasutamast koma või Enter klahvi. Tühikuid ei pea kasutama!
    • Kui kõik sõnad on kirjutatud, siis klõpsa Lisa

    Sedasorti loenditega võib ikka juhtuda, et tuleb teha parandusi – selleks kasuta kliki oma loodud loendil, tee muudatused ja vajuta Lisa
    Liigse sõna loendist eemaldamiseks vali loend ja kliki nupul Kustuta

    Valemid


    Excelit nimetatakse tabelarvutusprogrammiks. Teatavasti arvutust teed ikka valemi abil. Kui oled koolimatemaatikast aru saanud, mis on valem, siis saad sellest ka Excelis aru. Loomulikult on siin päris mitmeid omapärasid, mis tuleb lihtsalt meelde jätta. Tegemist on ju ikkagi arvutiprogrammiga.
    Valemi kirjutad sellesse lahtrisse, kuhu soovid saada arvutatud tulemust. Nii on valemi kirjutamise esimeseks tööks kursori õigesse lahtrisse viimine. Valem algab alati võrdusmärgiga. Valem võib olla kuni 1024 tähemärki pikk! Seega praktiliselt piiranguid ei ole. Tavaliselt on kümne või kahekümnemärgiline valemgi juba päris pikk. Valemi kinnitamiseks vajuta Enter.
    Muidugi ei saa valemisse kirjutada sisu suvalises järjestuses. Siin on ikka väga range valemi koostamise reeglistik. Muidugi palju põhineb loogikal ja koolimatemaatikast õpitud reeglitel:
    • Tehtemärgid sisestad peaaegu alati klaviatuurilt.
    • Oluline on valemi kirjutamisel arvestada tehtemärkide tähtsuse järjekorraga. Kõige esimesena programm astendab, siis korrutab ja jagab ning kõige viimasena liidab ja lahutab.
    • Ümarsulgudega reguleerid arvutuste järjekorda.
    • Pane tähele, et klaviatuuril olevaid nurksulgusid ei kasutata. Selle kohta tuleks isegi vastav veateade . Nurksulud on kasutusel ainult teise töövihiku lahtritesse viitamisel.
    • Valemi sisuks on lisaks numbritele veel viited teistesse lahtritesse.

    Valemit parandad paljuski samade töövõtetega, mis olid eelmises peatükis. Siin pead muidugi arvestama asjaoluga, kui arvutatud tulemus ei sobi, siis ei kirjuta sa mitte käsitsi õiget tulemust vaid pead parandama valemi üksikosi.

    Tulemused/valemid režiimid


    Kui lähed kursoriga lahtrisse, siis näed valemireal, millest see lahtri sisu koosneb. On siis tegemist lihtsalt sisestatud arvuga või valemiga. Nii ükshaaval lahtreid uurides võib vahel mõnigi viga "kahe silma vahele" jääda. Programmis on olemas klahvikombinatsioon Ctrl+Shift+ülakomade nupp (asub küsimärgi ja Bacspace’i klahvide vahel). Selle klahvikombinatsiooniga saad programmi režiimi muuta:
    • Kuvatakse valemid
    • Uuesti klahvikombinatsiooni kasutades kuvatakse jälle arvutatud tulemused

    Nende režiimide muutmisega lähevad tavaliselt veergude laiused paigast ära. Neid aga ei ole kuigi raske jälle paika nihutada.  
    Ümardustäpsuse määramine
    Ujukoma ümardusvigu saate oma töös vältida sageli siis, kui lubate enne andmetele arvuvormingu rakendamist suvandi Kuvatav täpsus. Selle suvandi lubamisel on iga töölehel oleva arvu väärtus töölehel kuvatava täpsusega.
     Märkus.   Suvandi Kuvatav täpsus kasutamisel võivad arvutuste kumulatiivsed mõjud muuta andmed aja jooksul aina ebatäpsemaks. Kasutage seda suvandit vaid siis, kui olete kindel, et kuvatav täpsus säilitab andmete õigsuse.
  • Klõpsake Microsoft Office'i nuppu ning seejärel nuppu Exceli suvandid.
  • Klõpsake nuppu Täpsemalt, märkige seejärel jaotises Selle töövihiku arvutamisel ruut Sea kuvatav täpsus ning klõpsake nuppu OK.
  • Klõpsake nuppu OK.
  • Valige töölehe lahtrid, mida soovite vormindada.
  • Klõpsake menüü Avaleht jaotise Arv kõrval dialoogiboksi käivitit .
  • Klõpsake ripploendi Kategooria väärtust Arv.
  • Sisestage väljale Kohti pärast koma kuvatavate kümnendkohtade ar

    Viited teistesse lahtritesse, suhtelised aadressid


    Viiteid saad kirjutada käsitsi või klõpsates hiirega vajalikes lahtrites. Ma soovitan neid küll hiirega vajalikes lahtrites klõpsamisega sisestada. Põhjus selles, et siis teed vähem vigu. Palju tõenäolisem on ju, et klõpsad õiges lahtris, kui kirjutad käsitsi õige aadressi. Näiteks valemi =A1+B1 sisestamiseks tee nii:
  • Vii kursor lahtrisse, kuhu valemit soovid. Antud näites on selleks lahtriks C1
  • Sisesta võrdusmärk
  • Klõpsa hiirega lahtris A1
  • Sisesta klaviatuurilt + märk
  • Klõpsa hiirega lahtris B1
  • Valemi kinnituseks vajuta Enter klahvile
    Lahtriaadresse võid ka käsitsi kirjutada. Tea, et võid kirjutada nii väikeste kui suurte tähtedega. =a1+b1 on sama, mis =A1+B1 või =a1+B1. Programm teeb lahtrisisestuse kinnitamisel ise tähed suureks.
    Ära unusta, et lahtriaadressi kirjutamisel on alati veeru tähis enne rea numbrit!
    Kui järgmise näite toimimise mõttest aru saad, siis oled taibanud ühe kõige olulisema nüansi valemite koostamisel.
    • Siin on üks tabel, milles ma tahan teada, kui vanad on lapsed viie aasta pärast. See valem peaks olema vanusele viie otsa liitmine. Valemi kirjutad sellesse lahtrisse, kuhu tahad vastust saada.

    Siin valemis ma saan viidata ainult A veerule. 5 tuleb lihtsalt numbrina otsa liita, sest viidata ju kuhugi ei ole. „Vanus +5 aastat“ on teatavasti tekstina. Kui vajutad Enter, siis programm kinnitab valemi. Põhimõtteliselt samad valemid tuleks kirjutada ka teistele ridadele. Siin ilmneb lahtriaadresside üks väga hea omadus. Nimelt piisab kui kirjutad ainult ühe valemi ja seda valemit sangast alla lohistades, kopeerib programm ise õige valemi allolevatesse lahtritesse! Järelikult:
    • Mine hiirega B2 lahtrisse tagasi.
    • Lohista sangast kuni viimase reani.
    • Kui hiire lahti lased, siis näedki lahtrites õigeid numbreid! Igale A veeru lahtrile on 5 juurde liidetud.

    Panid tähele, kui lihtsalt tervele veerule valemi koostamine käis: piisas vaid üks valem teha ja seda teistesse lahtritesse sangast kopeerida. Siin ju vahet ei oleks, kas neid lahtreid on neli või 40 või 400 või veelgi rohkem. Enam-vähem sama ajaga oleks kõikidesse lahtritesse tulemuse saanud. Siin näites ma kasutasin lahtriviitena suhtelist aadressi. Suhtaadress on selline, et kopeerides hakkab selle rea number ühe võrra suurenema. Antud juhul nii ongi tarvis.
    Kui oleksid kirjutanud lahtrisse B2 valemiks =4+5, siis ei oleks saanud sangast lohistamisega õigeid tulemusi. Programm ei teaks, et peab kokku liitma lahtri A veeru ja viie! Nii tuleks ka teistesse B veeru lahtritesse käsitsi valemid kirjutada: B3 lahtrisse =9+5, B4 lahtrisse =16+5, B5 lahtrisse =3+5. Kui aga ridu oleks kasvõi kümneid, siis niimoodi käsitsi valemit igasse lahtrisse kirjutada oleks ju väga tobe . Suhtaadressi kasutamisel saad ainult ühe valemiga ja selle valemi teistesse lahtritesse kopeerimisega hakkama.
    Suhtaadresse läheb Exceli kasutamisel väga palju vaja. Nende õigest kasutamisest sõltub otseselt, kui mugavaks sa oskad oma töö teha.

    Absoluutaadressid


    Sissejuhatuseks üks näide: Lapsed käisid uisutamas. Teada on nii iga lapse uisutamas käidud kordade arv ( Kordi tulp ) ja ka ühe korra maksumus (20 krooni). Nendest andmetest piisab iga lapse makstud raha arvutamiseks. Järelikult peab korrutama kordade arvu ja ühe korra maksumuse. 
    Proovin esialgu teha valemi eelmises esitluses kirjeldatud suhtaadresside abil. See näeb välja selline =B2*B6. Peale valemi sisestamist vajutan Enter, et valem kinnitada. Sain esimese tulemuse.
    Panid tähele, et siin valemis on kaks suhtaadressi. Saab ju antud juhul viidata kordade lahtrisse ja ka hinna lahtrisse, sest mõlemas lahtris on numbrid.
    Siin on kõikidele lahtritele valemi koostamise põhimõte sarnane: kordade arv tuleb korrutada ühe korra hinnaga. Järelikult võib seda olemasolevat valemit sangast kopeerida ka lahtritesse C3 ja C4.
    Selleks:
  • Lähen kursoriga tagasi lahtrisse C2.
  • Viin hiire sanga peale.
  • Lohistan hiirega kursorit kaks rida allapoole.
    Mis aga juhtus, oli see, et loodetud 60 ja 100 asemele tulid ootamatult hoopis nullid!
    Olukorras kui tuleb mingi silmnähtavalt vale vastus, sellisel juhul mine alati kursoriga sellesse vale tulemusega lahtrisse ja vaata valemirealt valemi koostist.
    Siin tulevadki appi pealkirjas nimetatud absoluutaadressid. Vaata kõike järjekorras:
  • On ju vaja, et B2, B3 ja B4 lahtreid korrutatakse lahtriga B6?
  • Kui kirjutad lahtrisse C2 valemit, siis tee nii:
    • Alustad muidugi võrdusmärgist.
    • Klõpsad lahtris B2, see oli ju ennegi õige ja vajalik, et programm hakkaks tulevikus, kui valemi kopeerimiseni jõuad, ühte juurde liitma. Selleks pidi see olema nn. suhtaadress.
    • Sisestad korrutusmärgi.
    • Klõpsad lahtris B6
    • Nüüd on uus moment: vajutad klahvile F4. Mis juhtus? B6 lahtriaadressile tulid dollari märgid külge.
    • Vajutad Enter valemi kinnitamiseks.
    • Tuled tagasi C2 lahtrisse.
    • Lohistad sangast valemit kaks rida allapoole.

    Nüüd näed, et tabelis on tõesti õiged tulemused! Õiged on tänu sellele, et kasutasin dollari märke. Dollariga lahtriaadressi nimetatakse absoluutseks aadressiks. Sel juhul valemi kopeerimisel teistesse lahtritesse jääb lahtriaadress ikka samaks. Antud näites ongi seda vaja, sest kõikide ridade valemites tahad korrutada B6 lahtriga.
    Selline dollarite kasutamine on muidugi programmi eripära ja tuleb lihtsalt meelde jätta. Dollareid võib ka käsitsi otse lahtris või valemireale kirjutada. Klaviatuuril asub dollari märk täheklahvide peal oleval number nelja klahvil. Saad selle sealt lahtrisse klahvikombinatsiooniga AltGr+$. F4 klahviga on see toiming lihtsalt palju mugavam. Seega lahtriaadressis ei ole dollar mitte kuidagi seotud rahavorminguga!
    Tavaliselt piisab ka nn. poolikutest absoluutaadressidest, aga kuna enamasti ei ole vahet kas tegemist on pooliku või tervenisti absoluutse aadressiga , siis mugavam on juba kasutada täielikult absoluutset aadressi. On ju selle saamine kõigest üks vajutus F4 klahvile. Kui aga vajutad veel korra või kaks või kolm korda, siis näed, kuidas programm ise seda “absoluutsust” muudab:
  • 1 kord $B$6
  • 2 korda B$6
  • 3 korda $B6
  • 4 korda B6
    Millist neist variantidest pead kasutama, sõltub muidugi situatsioonist.

    Veateated valemites


    Valemite kirjutamisel saad teha päris mitmesuguseid “näpukaid”. Neid vigu võib jagada kolme gruppi:
  • Teed vea, aga mitte miski ei viita sellele veale. Need vead on kõige halvemad. Programm ju näiteks ei tea, mis numbrid sa soovid kokku liita. On need 1 ja 1 või 1 ja 2. Kui programm saab sisestatud andmete põhjal arvutuse teha, siis ta selle ka teeb. Siin aitab ainult sinu enda tähelepanelikkus ja väga sageli ka oskus hinnata ligikaudseltki vastuse õigsust.
  • Peale valemi sisestamist ja selle kinnitamist tuleb lahtrisse veateade. Neid veateateid on päris mitmeid. Tavakasutaja puutub kokku järgmistega:
    • #DIV/0! - veateade ilmub lahtrisse, kui tegemist on nulliga jagamisega. Programm käsitleb ka tühja lahtrit arvutustes nullina. Ega siin muud lahendust olegi, kui nulli asemele või tühja lahtrisse kirjutad mingi numbri.
    • #NAME? - veateade tekib, kui viitad lahtrile, mida tegelikult ei ole olemas. Viimane veerg on teatavasti IV, seega näiteks lahtrit KM4 tegelikult ei olegi olemas. (=KM4+5)
    • #REF! - veateade viitab vajaliku lahtri puudumisele. Siin on põhjuseks algul olnud, aga nüüdseks ära kustutatud lahtrile viide.
    • # VALUE ! - veateade ilmub, kui püüad kokku panna sobimatuid asju, siin näites tahtsin ma kokku liita numbri ja sõna: =4+tekst
    • #NUM! - veateade ilmub, kui kasutad vale väärtust. Näiteks positiivse numbri asemel negatiivset. Näiteks ruutjuurt aga ei saa negatiivsest arvust.
  • Viimase grupi veateated on sellised, kus veateade ei tule mitte otse lahtrisse, vaid ilmub hoopis aknana ekraanile. Siin on omakorda kaks võimalust:
    • Programm teatab ainult veast. Näitena esitatud lahtris kasutasin kaldkriipsu ( / ) asemel kurakriipsu ( \ ): Üldjuhul teed selliseid vigu, millest saab peale vaadates täiesti aru, milles on asi. Kui vajutad veateate aknas OK, siis viib programm tekstikursori valemireale ja seal saad juba vajalikud parandused ise teha. =6\2
    • Teine võimalus on, et programm teatab veast ja ühtlasi pakub välja selle vea tekkimise võimaliku põhjuse ning ka lahenduse. Näiteks, kui tahtsidki sulgudes olevate arvude summa korrutada viiega , siis klõpsad Yes ja programm paneb ise puuduva korrutusmärgi =(3+2)5 asendatakse õigega =(3+2)*5.
      Kui aga tahtsid teha hoopis jagamistehet, siis ei ole mõtet ju korrutusmärki panna vaid klõpsad No. Sel juhul tuleb ekraanile eelmise punkti veateade. Sealt aga OK edasi minnes viib programm  enamasti kursori sellesse veapiirkonda, kus saad käsitsi valemireal paranduse sisse viia.
    • Üks omapärane vealiik on viitamine iseenda lahtrile ehk nn. ringviide. Siingi tuleb valemi kinnitamisel ekraanile veateade, milles OK klõpsates saaksid isegi avada teemakohase nupuriba. Jättes kõrvale päris keeruka teooria, ütlen lihtsamalt: püüa muuta valemit, et see ei viitaks enam iseenda lahtrile.

    Funktsioonid


    Järgnev jutt kirjeldab funktsioone, mis on samuti valemi üheks osaks. Funktsioon on lühidalt öeldes eeldefineeritud valem teatud kindlat tüüpi tegevuse sooritamiseks. Enamasti teed selle abil arvutusi, aga on ka hoopis teistsuguseid võimalusi (näiteks erinevates lahtrites olevate tekstide ühendamine). Sageli on funktsioon heaks alternatiiviks käsitsi sisestatavatele (pikkadele) valemitele, mõned funktsioonid on aga sellised, mida ei saagi alternatiivsel teel kasutada (või oleks arvutustehte kirjeldamine äärmiselt keeruline).
    Funktsioonide abil saab pikki valemeid kiiresti väljendada.
    Funktsioone on kindlasti üle 300. Osad funktsioonid on esialgu arvutisse installeerimata ja kohe kindlasti kõiki te ei vaja.
    Funktsioonide lisamiseks vajuta Funktsiooni lisamine  nuppu või klahvikombinatsioonid Shift+F3
    Programmis on funktsioonid jaotatud omaette gruppidesse. Nii leiad vajaliku kiiresti üles:

    Funktsioonide mugavamaks leidmiseks on ka eraldi kategooriad Kõik ja Viimati kasutatud.
    Hiljem kui funktsioonid rohkem selged - võid need ka otse aktiivsesse lahtrisse kirjutada. Kui tipite = (võrdusmärgi) ja esimesed tähed või kuvamispäästiku, kuvab Microsoft Office Excel lahtri all dünaamilise ripploendi tipitud tähtedele või päästikule vastavate funktsioonide, argumentide ja nimedega. Seejärel saate soovitud üksuse hüpikmenüüst valemisse sisestada.

    Funktsiooni struktuur


  • Struktuur. Funktsiooni struktuur algab võrdusmärgiga (=), millele järgneb funktsiooni nimi, vasaksulg, semikoolonitega eraldatud funktsiooniargumendid ja paremsulg.
  • Funktsiooni nimi. Saadaolevate funktsioonide loendi saamiseks klõpsake lahtrit ja vajutage klahvikombinatsiooni SHIFT+F3.
  • Argumendid. Argumentideks võivad olla arvud, tekst, loogikaväärtused (nt TRUE või FALSE ), massiivid , veaväärtused (nt #N/A), või lahtriviited. Teie poolt määratud argument peab esitama sellele argumendile kehtiva väärtuse. Argumentideks võivad olla ka konstandid, valemid või muud funktsioonid.
  • Argumendi kohtspikker. Süntaksi ja argumentidega kohtspikker ilmub funktsiooni tippimisel. Näiteks tippige = ROUND ( ja ilmub kohtspikker. Kohtspikrid ilmuvad ainult sisefunktsioonidele.

    Teadmiseks


  • Ei ole vahet, kas funktsioon on kirjutatud suurte või väikeste tähtedega.
  • Funktsioonis võib korraga olla kasutusel kuni 7 (k.a.) funktsiooni.
  • Ühes funktsioonis võib olla max. 30 argumenti.
  • Mitme argumendi kasutamisel peavad need olema üksteisest eraldatud semikooloniga.
  • Kui üheks argumendiks on lahtriplokk, siis tuleb esimene ja viimane lahter eraldada kooloniga.
  • Enamasti on argumentide järjekord väga rangelt paika pandud. Kui midagi on valesti, siis saad kas vale arvutustulemuse või väljastab programm hoopis veateate.
  • Tekstiline argument tuleb panna jutumärkidesse.
    Nii nagu valemite puhul ikka:
  • Funktsiooni kasutad selles lahtris, kuhu tahad vastust saada.
  • Saad valida, kas kirjutad funktsiooni käsitsi või kasutad funktsiooni koostamise akent . Eks mõlemal variandil ole omad nüansid.

    Viidete kasutamine


    Viide identifitseerib töölehel lahtri või lahtrivahemiku ja teatab Microsoft Excelile, kust otsida väärtusi või andmeid, mida soovite mõnes valemis kasutada. Viidete abil saate ühes valemis kasutada töölehe eri osadest pärit andmeid või kasutada ühe lahtri väärtust mitmes valemis. Lisaks saate viidata sama töövihiku muudel lehtedel asuvatele lahtritele ja muudele töövihikutele. Viiteid muudes töövihikutes asuvatele lahtritele nimetatakse linkideks või välisviideteks.
    Vaikeviitelaad
    Vaikimisi kasutab Excel viitelaadi A1, mis viitab veergudele tähtedega (A kuni XFD, kokku 16 384 veergu) ja ridadele numbritega (1 kuni 1 048 576). Neid tähti ja numbreid nimetatakse rea- ja veerupäisteks. Lahtrile viitamiseks sisestage veerutäht, millele järgneb reanumber. B2 näiteks viitab lahtrile, mis asub veeru B ja rea 2 ristumispunktis.
    Et viidata...
    kasutage...
    Lahtrile veeru A ja rea 10 ristumiskohas
    A10
    Lahtrivahemikule veerus A ja ridades 10 kuni 20
    A10:A20
    Lahtrivahemikule reas 15 ja veergudes B kuni E
    B15:E15
    Kõigile lahtritele reas 5
    5:5
    Kõigile lahtritele ridades 5 kuni 10
    5:10
    Kõigile lahtritele veerus H
    H:H
    Kõigile lahtritele veergudes H kuni J
    H:J
    Lahtrivahemikule veergudes A kuni E ja ridades 10 kuni 20
    A10:E20
    Mõnele muule töölehele viitamine 
    Alljärgnevas näites arvutab töölehefunktsioon AVERAGE samas töövihikus asuva töölehe Turundus vahemiku B1:B10 keskmise väärtuse.
    Viide sama töövihiku mõne muu töölehe lahtrivahemikule
  •  Viitab töölehele nimega Turundus
  •  Viitab lahtrivahemikule B1 kuni B10 (kaasa arvatud)
  •  Eraldab tööleheviite lahtrivahemiku viitest

    Suht-, absoluut- ja kombineeritud viidete vaheline erinevus


    Suhtviited
    Lahtri suhtviide valemis (nt A1) põhineb valemit sisaldava lahtri ja viidatava lahtri suhtelisel paigutusel. Kui valemit sisaldava lahtri paigutus muutub, siis muutub ka viide. Kui kopeerite või sisestate valemi põiki üle ridade või piki veerge, kohandatakse viidet automaatselt. Vaikimisi kasutavad uued valemid suhtviiteid. Näiteks kui kopeerite või sisestate suhtviite lahtrist B2 lahtrisse B3, muutub viide automaatselt =A1 asemel viiteks =A2.
    Kopeeritud valem suhtviitega
    Absoluutviited
    Lahtri absoluutviide valemis (nt $A$1) viitab alati lahtrile mõnes kindlas asukohas . Kui valemit sisaldava lahtri paigutus muutub, jääb absoluutviide samaks. Kui kopeerite või sisestate valemi põiki üle ridade või piki lahtreid, siis absoluutviidet ei kohandata. Uued valemid kasutavad vaikimisi suhtviiteid, mille peate tõenäoliselt ise absoluutviideteks ümber lülitama. Näiteks kui kopeerite või sisestate absoluutviite lahtrist B2 lahtrisse B3, jääb see mõlemas lahtris samaks (=$A$1).
    Kopeeritud valem absoluutviitega
    Segaviited 
    Segaviide sisaldab kas absoluutveergu ja suhtelist rida või absoluutrida ja suhtelist veergu. Veeru absoluutviide võtab kuju $A1, $B1 jne, rea absoluutviide võtab kuju A$1, B$1 jne. Kui valemit sisaldava lahtri paigutus muutub, siis suhtviide muutub, kuid absoluutviide jääb samaks. Kui kopeerite või sisestate valemi põiki üle ridade või piki veerge, kohandatakse suhtviidet automaatselt, ent absoluutviide ei muutu. Näiteks kui kopeerite või sisestate segaviite lahtrist A2 lahtrisse B3, võtab see =A$1 asemel kuju =B$1.
    Kopeeritud valem segaviitega

    Enimkasutatavad funktsioonid

    SUM


    Sum ongi kõige enam kasutatav funktsioon. Selle abil saad väga mugavalt teha liitmistehteid.
    Kui lahtreid on palju, siis tuleks liitmistehte valemiga pikalt vaeva näha. Siin näites on ainult neli lahtrit. Kui aga lahtreid oleks kümneid, sadu, isegi tuhandeid, siis ju nii igat lahtrit valemisse kirjutada oleks äärmiselt tülikas. Appi tuleb summeerimise funktsioon.
    Summa leidmiseks tee nii
  • Vii kursor lahtrisse, kuhu soovid summat saada.
  • Vali funktsioonide nimekirjast SUM. Sellel topeltklõpsates pakub programm liitmiseks ülalolevad lahtrid, mida ongi praegu vaja.
  • Kõik on siiani õige, järelikult võib vajutada OK. Programmi jaoks ei oleks olnud vahet, kas tegu on kahe, nelja, sadade või tuhandete lahtritega, kõik oleks ikka toimunud koheselt.
    Funktsioone võid alati ka käsitsi kirjutada:  =SUM(H1:H4)
    Saab ka osaliselt käsitsi ja hiirega lohistamise kombinatsioonina:
  • Kirjutad  =SUM(
  • Lohistad hiirega üle lahtrite H1 kuni H4. Nüüd muutus valem selliseks:  =SUM(H1:H4
  • Lisad lõppu sulu )
  • Valemi kinnitamiseks vajutad Enter. Valem saigi valmis: =SUM(H1:H4)
    Enamasti on ikkagi parem kasutada võimalikult palju hiirega klõpsamisi. Nii teed tunduvalt vähem näpuvigu! 
    Tähelepanu!
  • Kooloniga saad näidata vahemikku. =SUM(A1:B4) tähendab, et kokku liidetakse kõik lahtrid, mis asuvad selles piirkonnas (A1, A2, A3, A4, B1, B2, B3, B4).
  • Semikooloniga näitad üksikud lahtrid. =SUM(A1;B2;A4) tähendab, et kokku liidetakse ainult need nimetatud lahtrid (A1, B2 ja A4).
  • Kui kasutad viiteid (valemis on nii koolon, kui ka semikoolon), siis arvutab programm summad nii näidatud piirkondadest kui ka üksikutest lahtritest. =SUM(A1:A4;B1;B4) tähendab, et kokku liidetakse lahtrid piirkonnast A1 kuni A4 ja lisaks veel lahtrid B1 ja B4.
  • Kasutada võid ka segavalemeid, kus on tavalised numbrid ja funktsioonid koos.
  • Programm saab reeglina ise aru, kas tahad kokku liita veeru või rea.  
  • Kui on võimalik valida nii rea kui veeru vahel, siis valib programm veeru.
  • Kui märgitud on mitu veergu, siis arvutab programm summad veergude kohta.

    AVERAGE


    Aritmeetilise keskmise arvutamist läheb sarnaselt summaga samuti üsna igapäevaselt vaja. Funktsioonidest leiad AVERAGE nii statistika valikust ja arvatavasti ka viimati kasutatud funktsioonide hulgast.  Selle asemel, et liita arvud kokku ja jagada see arvude kogusega on lihtsam kirjutada =AVERAGE(C2:C4)

    SQRT


    =SQRT(A4) abil saate võtta arvust ruutjuure. NB! Negatiivsest arvust ruutjuurt võtta ei saa.

    IF


    IF on hea loogikafunktsioonide esindaja. Selle funktsiooniga saab eriti mugavalt ka igasuguseid teste teha.
  • Näitena kasutame hindeid , et kui J tulbas on hinne 4 või 5 (ehk suurem kolmest), siis paneb programm kõrvallahtrisse sõna "hea", kui aga number ei vasta sellele tingimusele (ehk on väiksem kui 4 ehk on 1, 2,või 3), siis paneb kõrvallahtrisse sõna “halb”.
    =IF(J2>3;"hea";"halb")
    IF funktsiooni argumendid on järgmised: tingimus, jah vastab tingimusele, ei vasta tingimusele. Need argumendid pead eraldama semikooloniga ja kui vastused on teksti kujul, siis pead teksti panema veel jutumärkidesse.
  • Järgmine näide on numbritest. Kui P tulba ja Q tulba korrutis on suurem kui 500, siis paneb programm lahtrisse numbri 400, kui aga number on alla 500 (ehk ei vasta tingimusele), siis paneb programm lahtrisse numbri 100.
  • Vaata uut näidet funktsiooniaknas.
    • Kui U2 lahtris on kiirus 7 või väiksem, siis paneb programm lahtrisse V2 sõna "Aeglane"
    • Kui kiirus on väiksem kui 15, siis sõna "Keskmine"
    • Ülejäänud juhtumitel sõna "Kiire". See saab tulla ainult siis, kui kõrval olevas lahtris on number suurem kui 15.

    Pane tähele, et kolmas tingimus on sisse toodud eituse kaudu! Seega siin saab olla kolm vastust. Sõltuvalt ülesande keerukusest võid tuua ka neljanda, viienda jne tingimuse sisse.

    COUNT, COUNTA, COUNTBLANK


    Antud statistilised funktsioonid tegelevad kokkulugemisega.
    =COUNT(E2:E5) - loeb kokku arvulised väärtused
    =COUNTA(E2:E5) - loeb kokku kõik täidetud lahtrid
    =COUNTBLANK(E2:E5) - loeb kokku täitmata lahtrid

    MAX/MIN


    =MAX(E2:E5) ja =MIN(E2:E5) leiavad antud vahemikust vastavalt suurima või väikseima väärtuse.

    PRODUCT


    Matemaatika funktsiooni =PRODUCT(E2:E5) abil saad argumendid korrutada.

    ROOMA NUMBRID


    Teisendab arvu rooma numbriks. Arvu väärtus peab olema vahemikus 0 kuni 3999
    = ROMAN (500)

    Finantsfunktsioonid


    PERIOODILISTE MAKSETE LEIDMINE
    PMT( rate ; nper; pv; fv; type)
    Ülesanne: Toomas võttis pangast 10 000 krooni laenu intressiga 8% aastas. Laen tuleb tagasi maksta võrdsetes osadena iga kuu lõpus 10 kuu jooksul. Kui suur on igakuise tagasimakse suurus?
    PV
    10 000,00 kr
    RATE
    =8%/12
    0,67%
    NPER
    10
    PMT
    =pmt(B2;B3;B1;0;0)
    -1 037,03 kr
    FV
    0,00 kr
    TYPE
    0
    PERIOODIDE ARVU LEIDMINE
    NPER(rate; pmt; pv; fv; type)
    Ülesanne: Kui kaua peab Toomas raha koguma, et saada kokku 10 000 krooni, kui tal on hetkel pangas 1000 krooni ja iga järgneva kuu lõpus paneb ta panka 100 krooni? Intress on 12% aastas.
    PV
    -1 000,00 kr
    RATE
    (12%/12)
    1,00%
    NPER
    =NPER(B2;B4;B1;B5;B6)
    60,08212285
    PMT
    -100,00 kr
    FV
    10 000,00 kr
    TYPE
    0
    INTRESSIMÄÄRA LEIDMINE
    RATE(nper; pmt; pv; fv; type)
    Ülesanne: Toomas võttis pangast 10000 krooni laenu. Laenu tagasi maksmiseks peab ta 4 aasta jooksul pangale maksma iga kuu lõpus 250 krooni. Kui suur on igakuine intressimäär?
    PV
    10 000,00 kr
    RATE
    =rate(B3;B4;B1;B5;B6)
    0,77%
    NPER
    =4*12
    48
    PMT
    -250,00 kr
    FV
    0,00 kr
    TYPE
    0
    MAKSEGRAAFIKU KOOSTAMINE
    IPMT(rate; per; nper; pv; fv; type)
    PPMT (rate; per; nper; pv; fv; type)

    Ülesanne: Toomas ostab toote, mille hind on 17 600 krooni. Järelmaksugraafiku koostab ta 1 aastale intressiga 1,6%. Koosta maksegraafik , kus on näidatud toote hind, intress ja kokkumakstav summa kuus.

    Kuupäeva-ja kellaajafunktsioonid


    Kuidas Excel mõistab aega?
    Kui me sisestame mingisse lahtrisse arvu (olgu selleks 111), siis Excelis mõistetakse seda kuupäevana alates lugemist aastast 1900 ja 1. jaanuarist, st. 20.04.1900. Veelgi enam, kui sisestame kuupäevaks arvu 111,111 saame tulemuseks 20.04.1900 2:39:50. Seega kuupäeva ei tohi sisestada arvuna. Kui see operatsioon on vältimatu, tuleb kasutada nn. Väikesel klaviatuuril päevade ja kuude eristamiseks sümbolit / ehk 15. november 2008 tuleks sisestada järgmiselt: „15/11/2008”.
    Tehted kuupäevadega
    Kahe ajahetke vaheks saame alati arvu. Näiteks ajahetke 21.01.2008 14:34:03 ja 20.04.1900 2:39:50 vaheks saame arvu 39357,4971130787. Edasi sõltub juba meist, millisel kujul me soovime saadud tulemust näha. Selleks kasutame vormindust Format >Cells.
    Kui soovime saadud tulemusest eristada aastad, kasutame vormindust „ Custom ” ja teeme ise tüübi (juhul, kui sellist loetelus veel ei ole) yyyy, mis annab meile vastuseks 2007. NB mõistlik on panna sümbolit y niimitu tükki, kui palju on eeldataval aastaarvul 10 astmeid. Leidmaks saadud tehtele vastavat päevade arvu, tuleb võtta tulemusest täisosa TRUNC(). Kahte kuupäeva reeglina ei liideta, lahutata ega korrutata, kuna selleks puudub eluline sisu.
    DATE
     =DATE( year , month ,day)
    • Moodustab kuupäeva kolmes eraldi lahtris olevast arvust.
    • Funktsioon DATE on kõige kasulikum valemites, kus aasta, kuu ja päev on valemid, mitte konstandid.
    • Tulemus kuvatakse kuupäeva vormingus.
    • Käsuga Format-Cells>Number saab seda vormingut muuta.

    Päev
    Kuu
    Aasta
    Kuupäev
    25
    12
    2008
    12.25.08
     =DATE(E4;D4;C4)
    25
    12
    2008
    25. dets 08
     =DATE(E5;D5;C5)
    33
    12
    2008
    jaanuar 2, 2009
     =DATE(E6;D6;C6)
    DATEDIF
     =DATEDIF(FirstDate,SecondDate,"Interval")
    • Funktsioon arvutab kahe kuupäeva vahele jääva aja.
    • Võib näidata tulemusi päevades, kuudes, aastates
    • Esimene kuupäev on varasem, teine kuupäev on hilisem
    • "Interval" - Näitab, mida tahetakse arvutada.
    • Võimalikud variandid:
      •     "d"    Päevi 2 kuupäeva vahel.
      •     "m"    Kuid 2 kuupäeva vahel.
      •     "y"    Aastaid 2 kuupäeva vahel.
      •     "yd"    Päevi 2 kuupäeva vahel nagu oleksid mõlemad kuupäevad samal aastal.
      •     "ym"    Kuid 2 kuupäeva vahel nagu oleksid mõlemad kuupäevad samal aastal.
      •     "md"    Aastaid 2 kuupäeva vahel nagu oleksid mõlemad kuupäevad samal aastal ja samal kuul.

    Esimene kuupäev
    Teine kuupäev
    Interval
    Vahe
    1. jaan 60
    10. mai 70
    Days
    3782
     =DATEDIF(C4;D4;"d")
    1. jaan 60
    10. mai 70
    months
    124
     =DATEDIF(C5;D5;"m")
    1. jaan 60
    10. mai 70
    Years
    10
     =DATEDIF(C6;D6;"y")
    1. jaan 60
    10. mai 70
    yeardays
    130
     =DATEDIF(C7;D7;"yd")
    1. jaan 60
    10. mai 70
    yearmonths
    4
     =DATEDIF(C8;D8;"ym")
    1. jaan 60
    10. mai 70
    monthdays
    9
     =DATEDIF(C9;D9;"md")
    YEAR
     =YEAR(Date)
    Eraldab kuupäevast aasta ja tulemus väljendatakse arvuna.
    Kuupäev
    Aasta
    25. dets 08
    2008
     =YEAR(C4)
    MONTH
     =MONTH(Date)
    Tavaliselt väljendatakse tulemust arvuna, kuid kasutades käsku Fotmat-Cells- Numbers -Custom, saab väljendada ka tegelikku kuud kasutades koodi mmm või mmmm
    Kuupäev
    Aasta
    25. dets 08
    12
     =MONTH(C4)
    DAY
     =DAY(Value)
    Mitmes päev kuus. Tavaliselt vormindatud arvuna, kuid on võimalik kuvada päeva nime, kasutades kohandatud vormingut ja koodi ddd või dddd
    Kuupäev
    Päev
    31. dets 03
    31
     =DAY(C4)
    21. sept 08
    L 21
     =DAY(C5)
    21. sept 08
    21
     =DAY(C6)
    HOUR
     =HOUR(Value)
    Eraldab ajaväärtusest tunnid .
    Tulemus kuvatakse aruvna vahemikus 0 kuni 23.
    Arv
    Tund
    21:15
    21
     =HOUR(C4)
    0,25
    6
     =HOUR(C5)
    MINUTE
    =MINUTE(Number)
    Tagastab kellaajaväärtuses olevad minutid . Minut on täisarv vahemikus 0 kuni 59.
    Arv
    Minuteid
    23:34 21.09.08
    34
     =MINUTE(D4)
    09:15:00 PL
    15
     =MINUTE(D5)
    0,02
    28
     =MINUTE(D6)
    0,52
    28
     =MINUTE(D7)
    1,52
    28
     =MINUTE(D8)
    SECOND
    =SECOND(Number)
    Eraldab ajaväärtusest sekundid . Tulemus esitatakse täisarvuna 0 kuni 59.
    Number
    Sekundid
    21.sept.08 23:46:04
    4
     =SECOND(C4)
    12:00:00 PL
    0
     =SECOND(C5)
    0,50
    0
     =SECOND(C6)
    0,51
    24
     =SECOND(C7)
    1,51
    24
     =SECOND(C8)
    WEEKDAY
     =WEEKDAY(Date,Type)
    Tüüp: Näitab nädalapäevade järjestuse süsteemi.
       1 : Pühapäev 1. Laupäev 7. päev
       2 : Esmaspäev 1. Pühapäev 7. päev
       3 : Esmaspäev 0. Pühapäev 6. päev.
    Kui tüüpi ei ole määratud, kasutab Excel 1. tüüpi.
    Näitab kuupäeva alusel, mis nädalapäevaga on tegemist. Tulemus kuvatakse numbrina. Et näha päeva nime, tuleb kasutada kohandatud vormingut ddd või dddd.
      Kuupäev
    Nädalapäev
    P 20-apr-03
    1
     =WEEKDAY(C4)
    E 21-apr-03
    2
     =WEEKDAY(C5)
    T 22-apr-03
    3
     =WEEKDAY(C6,1)
    K 23-apr-03
    3
     =WEEKDAY(C7,2)
    N 24-apr-03
    3
     =WEEKDAY(C8,3)
    TODAY
     =TODAY()
    Näitab kehtivat kuupäeva vastavalt maa standardile
      Täna
    21. sept 08
     =TODAY()
    NOW
    =NOW()
    Näitab hetkeaega
    Hetkeaeg
    23:52 21.09.08
     =NOW()
    Tehted kuupäevadega
    Näide1: Kuupäev 3 päeva hiljem
    =TODAY()+3
    Näide2: Kuupäev 3 kuud hiljem
    =DATE(YEAR(TODAY()); MONTH(TODAY())+3;DAY(TODAY()))
    Näide3: Kõne maksumus 5sek täpsusega               
    • Sekundeid arvestatakse ainult 5 kaupa.               
    • Vajadusel ümardatakse sekundid lähimale 5jaguvale arvule.               
    • Kõne kestvus sisestatakse               
    • =Second() leiab sekundite arvu.               
    • =Minute() leiab minutite arvu.               
    • = Ceiling () ümardab arvu 5 või 0ni.               
    • Seejärel leitakse kõne hind.               

     
    Sekundi maksumus:
       0,01 kr
     
     
    Maksmisele kuulub
     
    Kestvus
    Minutid
    Sekundid
    Maksumus
    00:01:08
    1
    10
       0,70 kr
    00:02:03
    2
    5
       1,25 kr
    00:01:47
    1
    50
       1,10 kr
     
     
     =CEILING(SECOND(C36),5)
     

    Otsingu- ja viitefunktsioonid


    Otsimisfunktsioonide kasutamise üldpõhimõtted
    • Otsitav väärtus võib olla tekst, arv, kuupäev, jm. Sellele vastavat väärtust otsitakse otsimistabeli võtmepiirkonnast.                           
    • Otsimispiirkond - tabel või vektor (tulp, rivi), kust otsitakse antud väärtust ning sageli võetakse ka tagastatav väärtus.                           
    • Võtmepiirkond - piirkond (tulp või rivi), kust otsitakse antud väärtusele vastavat väärtust. Sageli osa otsimispiirkonnast.                           
    • Tagastatav väärtus - otsitava väärtuse asukoht (järjenumber) võtmepiirkonnas või selle alusel valitud väärtus otsimispiirkonnast.                            

    Võib kasutada kahte otsimisviisi:                            
    • kindla väärtuse otsimine - eeldatakse, et võtmepiirkonnas on olemas täpselt sama väärtus, mida otsitakse. Kui otsitav väärtus võtmepiirkonnas puudub, siis tagastatakse veateade. Väärtused võtmepiirkonnas ei pea olema järjestatud.     
    • vahemiku otsimine - ei eeldata otsitava väärtusega võrdse väärtuse olemasolu võtmepiirkonnas. Kui otsitav väärtus puudub, siis loetakse vastavaks lähim väärtus, mis on väiksem otsitavale. Väärtused võtmepiirkonnas peavad olema järjestatud kasvamise järjekorras.                           

    INDEX
    See väljastab etteantud maatriksist ( array ) rea- (row_num) ja veerunumbriga (column_num) määratud lahtri aadressi.
    = INDEX (array, row_num, column_num)
    Ühemõõtmelise maatriksi (tabeli) korral sarnaneb funktsioon INDEX funktsioonile CHOOSE .   
    MATCH (sobitamine)
    Tagastab otsitava väärtuse järjenumbri antud vektoris (rivis või tulbas)
    = MATCH(lookup_value, lookup_array, type_of_match)
    • lookup_value - otsiväärtus: väärtus (arv, tekst, tõeväärtus) või lahtriviide.
    • lookup_array - (otsimaatriks) peab olema massiiv või massiiviviide.
    • type_of_match - määrab otsinguprotsessi reeglid:
      • 1 või puudub - otsimassiivist otsitakse suurimat väärtust, mis ei ületaks otsiväärtust
      • 0 - etteantud ja otsitav väärtus peavad täpselt ühtima. Kui otsiväärtus on tekst, võib ta type_of_match=0 korral sisaldada ka metamärke (* ja ?). Sellisel juhul otsib MATCH teksti, kus ? asemel on suvaline üksikmärk või kus * asemel on suvaline  märgijada.
      • -1 - otsitakse vähimat väärtust, mis ei oleks väiksem otsiväärtuset. Kui võrdluse tüübiks on 1, peavad otsimassiivi elemendid olema kasvavas, tüübi -1 puhul kahanevas järjestuses.

    VLOOKUP (vertikaalotsing)
    See funktsioon otsib maatriksist (tabelist) üht rida, mille esimeses veerus on otsiväärtus, funktsiooni väärtuseks on leitud reast veeruindeksiga col_index määratud lahtri väärtus.
    =VLOOKUP  (lookup_value, table_array, col_index, range_lookup)
    • lookup_value - otsiväärtus
    • table_array - maatriks , mille esimesest veerust otsitakse otsiväärtust
    • col_index - veeru number, kust võetakse tulemus, maatriksis table_array (ei tohi ületada maatriksi table_array veergude arvu).
    • range_lookup - tõeväärtus(TRUE või FALSE), kui TRUE (või puudub), peavad esimese veeru väärtused olema kasvavas järjestuses; kui FALSE, ei pea andmed olema sorteeritud.

    NÄIDE: Vastavalt toote koodile leitakse meile toote nimetus ja toote hind
    HLOOKUP (horisontaalotsing)
    See otsib maatriksist üht veergu, mille esimeses reas on otsiväärtus, funktsiooni väärtuseks on leitud veerust reaindeksiga määratud lahtri väärtus.
    =HLOOKUP  (lookup_value, table_array, row_index, range_lookup)
    • lookup_value - otsiväärtus
    • table_array - maatriks, mille esimesest reast otsitakse otsiväärtust (peab olema sorteeritud esimese rea väärtuste kasvavas järjestuses)
    • row_index - rea number, kust võetakse tulemus, maatriksis table_array (ei tohi ületada maatriksi table_array ridade arvu).
    • range_lookup - tõeväärtus(TRUE või FALSE), kui TRUE (või puudub), peavad esimese rea väärtused olema kasvavas järjestuses; kui FALSE, ei pea andmed olema sorteeritud.

    LOOKUP
    Lookup-funktsioonil on kaks kuju: vektor- ja maatrikskuju.
    =LOOKUP (lookup_value, lookup_vektor, result_vektor)
    • lookup_value - otsiväärtus
    • lookup_vektor - vektor (ühemõõtmeline maatriks), kust otsitakse
    • result_vektor - vektor, kust võetakse tulemus.

    Funktsiooni LOOKUP vektorkuju otsib otsivektorist otsiväärtuse, siirdub vastavasse kohta tulemivektoris ja võtab sealt väärtuse. Otsivektor ja tulemivektor võivad olla erisuunalised (horisontaalsed või vertikaalsed ) või paralleelsed. Oluline on ainult mõlema võrdne elementide arv.
    =LOOKUP (lookup_value, array)
    Tulemus saadakse alati maatriksiriba viimasest reast või veerust. Võimaldab otsingut nii vertikaal - kui horisontaalmaatriksis otsides võrdlusväärtust vastavalt maatriksi mõõtmetele. Kui maatriks on ruutmaatriks või veege on rohkem kui ridu, otsitakse otsiväärtust esimesest reast, muidu aga esimesest veerust. 
    Näide: Sisestades puu liigi, kuvatakse teile selle liigi hind
    NB! Funktsiooni LOOKUP jaoks peab piirkond, kust otsitakse otsiväärtust olema alati järjestatud kasvavalt.

    Tekstifunktsioonid


    Lisaks arvudele ja arvutamistele on Excelis võimalik opereerida ka tekstidega . Excelis on hulk funktsioone, mis teevad tehteid tekstidega. Tekstifunktsioonidega saab eraldada teksti osi, otsida sõnu, eraldada sõnadest üksikuid tähti, kustutada liigseid tühikuid, muuta väiketähti suurtähtedeks ja vastupidi.
    Tekstiosade liitmine
    Tekstandmete jaoks on olemas ainult üks tehe - sidurdamine ehk tekstide ühendamine, mida tähistatakse märgiga &. Tühikute lisamiseks pane see jutumärkide vahele.
    Selle jaoks on loodud ka funktsioon =CONCATENATE(tekst1;tekst2;...)
    Tähesuuruse muutmine
    =PROPER(tekst)
    Muudab tekstiväärtuse iga sõna esimese tähe suurtäheks.
    =UPPER(tekst)
    Teisendab kõik teksti tähed suurtähtedeks.
    =LOWER(tekst)
    Teisendab kõik teksti tähed väiketähtedeks.
    Tähemärkide arv sõnas või lauses
    =LEN(tekst)
    LEN väljastab märkide arvu otsitavas stringis
    LEFT , RIGHT, MID
    LEFT, RIGHT, MID - tagastavad sisestatud teksti lõigust vaskpoolsed, parempoolsed või keskmised märgid
    =LEFT(tekst;[märkide arv])
    =RIGHT(tekst;[märkide arv])
    =MID(tekst;algusnr;märkide_arv)

    märkide_arv on eraldatavate märkide arv. Kui see LEFT ja RIGHT funktsioonides ära jätta, eeldatakse selleks vaikimisi 1. algusnr määrab, mitmendast sümbolist alates tekst eraldada.
    FIND
    =FIND(otsitav_tekst;kogu_tekst;mitmendast_märgist otsida)
    =FIND("M"," Mirjam Maasik ") annab väärtuseks 1
    =FIND("m","Mirjam Maasik") annab väärtuseks 6
    =FIND("M","Mirjam Maasik",3) annab väärtuseks 8

    Ümardusfunktsioonid


    ROUND
    Funktsioon ROUND ümardab arvu määratud kohtade arvuni. Kui lahtris A1 on näiteks arv 23,7825 ja soovite selle väärtuse ümardada kahe kümnendkohani, saate kasutada järgmist valemit:
    =ROUND(A1; 2)
    Selle funktsiooni tulem on 23,78.
    ROUND(number, num_digits)
    MROUND
    Tagastab arvu, mis on ümardatud ümardusaluse lähima kordseni.
    Süntaks
    MROUND(arv;ümardusalus)
    Arv   – ümardatav väärtus.
    Ümardusalus   – arv, mille kordseni soovite ümardada.
    Funktsioon MROUND ümardab ülespoole, absoluutväärtuselt nullist eemale, kui arvu jagamisel ümardusalusega tekkinud jääk on suurem või võrdne poolega ümardusaluse väärtusest.

    Valemiaudit


    Valemite kontrolliks on olemas ka päris spetsiaalne töövahend – valemi audit. Selle abil saad lihtsalt ja väga ülevaatlikult jälgida valemite ja lahtrite vahelisi seoseid. Muidugi ei saa ma märkimata jätta, et ükskõik kui head abivahendid sul ka kasutada ei oleks, püüa ikka ise kohe kõik korrektselt teha. Pärast viga otsida on juba asjatu ajakulu ja viga võib ikkagi "läbi lipsata".
    Auditeerimiseks vajalikud käsud asuvad nupureal, mille leiad klõpsates menüüst Tools>Formula Auditing . Kuna tõenäoliselt läheb sul vaja mitu korda neid käske klõpsata ja seepärast on mugavam kasutada sealt käsku Show Formula Auditing Toolbar.
    Vaata seda tabelit. Nii D veerus, kui ka 6. ja 7. reas olevad numbrid on arvutatud. Muidugi lihtsuse mõttes ma kasutan väikeseid numbreid, et oleks hetkel parem asjast aru saada. Lihtsuse mõttes ka väikest tabelit, sest suur lihtsalt ei mahuks siia ära.
    Valemiauditi nupureal on nupp. Sellel klõpsates tulevad ekraanile jooned, mis osutavad valemi argumentlahtritele või teisisõnu jälitatakse valemit andmetega varustavaid lahtreid või tegemist on eelnevuste jälitamise nupuga.
    Siin on eeltööks kursori viimine valemit sisaldavasse lahtrisse ja alles siis klõpsad sellele nupule.
    Sinisel joonel olevad täpid näitavad, et neid lahtreid kasutatakse valemis. Valemit ennast näeksid valemiribal.
    Pane tähele, et korraga saad ainult ühe valemit sisaldava lahtri eelnevusi sisse lülitada. Samas kui lähed kursoriga nüüd järgmisse valemit sisaldavasse lahtrisse, siis saad selle eelnevused sisse lülitada ja seejuures jäävad ka eelmise valemilahtri eelnevused ekraanil nähtavaks. Neid eelnevusi kuvatakse valemist tulenevast kahel erineval viisil:
    • Kui kasutatakse vahemikku, siis tuleb sinine kast ja sealt nool välja.
    • Näitena toodud G tulbas on number 9 saadud valemiga =SUM(G2:G4). H tulbas on aga teistsugune valem =H2+H3+H4.

    Kui tahad eelnevuste jälitamise joont eemaldada, siis vii kursor soovitud lahtrisse, mille eelnevuste joont soovid eemaldada ja klõpsa
    nuppu.
    Tea, et kui jooned on ekraanil, siis need tulevad ka printides:
      nupp on järgnevuste jälitamiseks ehk näitab sõltujaid. Seega siinsel pildil täpiga lahtris olevat number kahte (õigemini küll muidugi seda lahtrit B3) on kasutatud neis lahtrites olevates valemites, kus on nooleotsad.
    Äsjaesitatud pilti veel kommenteerides lisan, et ma märkisin eelnevalt ära kuus lahtrit. Programm aga paneb sõltuvusjooned ainult esimesel ehk nn. juhtlahtrile. Seega teiste lahtrite järgnevuste uurimiseks pead ikkagi viima kursori soovitud lahtrisse ja siis klõpsama nuppu.
    Märgitud lahtri järgnevused saad eemaldada klõpsates nupule.
    Kui aga klõpsad nupule, siis saad eemaldada nii eelnevuste kui ka järgnevuste KÕIK jooned. Seega see nupp ei eemalda mitte ainult selle lahtri jooni, kus kursor parasjagu asub vaid kogu töölehe jooned.
    Nupp
    on vigade jälitamiseks. Mäletatavasti võis juhtuda lahtrites olema mitmesuguseid veateateid: nulliga jagamist, viitamist olematule lahtrile jne. See nupp töötab olenevalt lahtri sisust, kus kursor parasjagu asub, mitmeti:
    • Kui valemiks on näiteks =6/0  siis ei olegi ju kuhugi viidata ja nii mingeid viitejooni ei tule.
    • Kui valemiks on näiteks jagamine kõrvaloleva lahtriga, siis tuleb eelnevusjoon  .
    • Kui aga viitad teisele töölehele, siis tuleb vigade jälitamise nupule klõpsates hoopis ekraanile üks uus nupp. Asja mõte on selles, et joonel, mis uut nuppu ja lahtrit ühendab, sellel klõpsates (hiir peab olema noole kujuga) ilmub ekraanile Go To ehk Mineku aken. Siin saad märkida selle viitelahtri ja OK klõpsates koheselt sinna teise töölehe vastavasse lahtrisse hüpata.

      nupul ei ole otseselt midagi valemiauditiga pistmist. See on hoopis kommentaari lisamise nupp. Küll aga on see lisatud siia eesmärgiga, et saaksid vajadusel kohe mugavalt kommentaari lisada.
      on valideerimise nupud (järgmine peatükk).
    Auditeerimist ei saa sammuna tagasi võtta. Selle käigus ei tehta ju muudatusi vaid ainult vaatad, mis ja kuidas on tekkinud!
    Lõpetuseks mõned kommentaarid
    • Võib parem olla kui sa teed valemiauditit üksikute lahtrite lõikes.
    • Sa saad küll kasvõi kõik eelnevuste ja järgnevuste jooned ekraanile tuua, aga nii võib tekkida üks sigri-migri ja nii ei pruugi kõik kenasti "välja joonistuda".
    • Kui sul on alles mingisse lahtrisse andmete sisestamine pooleli, siis ei saa auditi nuppe kasutada (need on hallid).
    • Jooned kaovad, kui teed valemis muudatusi või lisad ridu-veerge-lahtreid.
    • Auditeerimine ei ole kasutatav peidetud lehtedel ehk sa ei saa siit hüpata peidetud lehele.

      Lahtrinimed ja nened kasutamine


    Programmis saab anda nii üksikule lahtrile, kui ka lahtriteplokile nimi. Edaspidi on võimalik seda nime kasutada valemites lahtriaadresside asemel või ka lahtrite otsimisel ja märkimisel. 
    Oluline on teada:
  • Nimi on kasutatav ainult selles töövihikus, kus see on tehtud.
  • Pane ka tähele, et nime saad määrata vaid korrapärastes tabelites ja lisaks veel kõrvuti asetsevatele lahtritele. Tavaliselt antakse nimi ühe veeru või rea lahtritele.

    Kuidas panna lahtritele nimi?


    Tavaliselt teed nii, et valitud lahtritele paned nime siis, kui oled neile sisu juba sisestanud. Samas ei keela miski kasutamast ka täiesti tühje lahtreid. Kui hiljem teed lahtrite sisus muutusi, siis programm teeb koheselt ümberarvutused! Olemas on kaks võimalust nimede koostamisel:
    "Käsitsi" meetod
  • Valige lahter, lahtrite vahemik või mittesidusad valikud , millele soovite nime anda.
  • Klõpsake valemiribast vasakul asuvat välja Nimi.
  • Tippige nimi, mida soovite valikule viitamiseks kasutada. Nime pikkus võib olla kuni 255 märki.
  • Vajutage sisestusklahvi (ENTER).
    Nime määratlemine töölehe lahtrivaliku abil
    Olemasolevaid rea- ja veerusilte saate teisendada nimedeks.
  • Valige vahemik (sh rea- ja veerusildid), millele soovite nime panna.
  • Klõpsake menüü Valemid jaotise Määratletud nimed nuppu Loo valikust.
  • Määrake dialoogiboksis Nimede loomine valikust soovitud siltide asukoht, märkides ruudu Ülemises reas, Vasakus veerus, Alumisse ritta või Paremasse veergu.

    Nimede haldamine dialoogiboksis Nimehaldur


    Kasutage kõigi töövihiku määratletud nimede ja tabelinimedega töötamiseks dialoogiboksi Nimehaldur. Seda saate kasutada näiteks siis, kui soovite leida vigadega nimesid, kinnitada väärtust ja nime viidet, vaadata või redigeerida kirjeldavaid kommentaare või määratleda ulatuse. Samuti saate sortida ja filtreerida nimede loendit ning mingi asukoha nimesid ühes kohas hõlpsalt lisada, muuta või kustutada.
    Dialoogiboksi Nimehaldur avamiseks klõpsake menüü Valemid jaotises Määratletud nimed nuppu Nimehaldur.

    Nime muutmine


    Määratletud nime või tabelinime muutmisel muudetakse nimi läbivalt kogu töövihikus.
  • Klõpsake menüü Valemid jaotise Määratletud nimed nuppu Nimehaldur.
  • Klõpsake dialoogiboksis Nimehaldur muudetavat nime ning klõpsake seejärel nuppu Redigeeri. (Võite nime ka topeltklõpsata)
  • Tippige uus nimi dialoogiboksi Nime redigeerimine väljale Nimi.
  • Muutke viidet väljal Viitab vahemikule ja klõpsake nuppu OK.
  • Muutke dialoogiboksi Nimehaldur väljal Viitab nimega tähistatud lahtrit, valemit või konstanti.
    • Soovimatute või ekslike muudatuste tühistamiseks klõpsake nuppu Loobu või vajutage paoklahvi (ESC).
    • Muudatuste salvestamiseks klõpsake nuppu Kinnita või vajutage sisestusklahvi (ENTER).

    Nupp Sule suleb ainult dialoogiboksi Nimehaldur. Juba tehtud muudatusi pole vaja enam eraldi kinnitada.

    Ühe või mitme nime kustutamine


  • Klõpsake menüü Valemid jaotise Määratletud nimed nuppu Nimehaldur.
  • Klõpsake dialoogiboksis Nimehaldur muudetavat nime.
  • Ühe või mitme nime valimiseks tehke ühte järgmistest.
    • Nime valimiseks klõpsake seda.
    • Mitme külgnevas rühmas asuva nime valimiseks klõpsake ja lohistage nimesid või klõpsake rühma iga nime tõstuklahvi (SHIFT) all hoides .
    • Rohkem kui ühe mittekülgnevas rühmas asuva nime valimiseks klõpsake rühma iga nime juhtklahvi (CTRL) all hoides.
  • Klõpsake nuppu Kustuta. Samuti võite vajutada kustutusklahvi (DELETE).
  • Klõpsake kustutamise kinnitamiseks nuppu OK.

    Piirangud nime panekul

    • Lubatud märgid.  Esimene märk peab olema täht, allkriips (_) või kurakriips (\). Ülejäänud nimemärgid võivad olla tähed, arvud, punktid ja allkriipsud.(Määratletud nimena ei saa kasutada tähti C, c, R ega r, kuna neid tähti kasutatakse kiirtähisena parajasti aktiivse lahtri rea või veeru valimiseks, kui sisestate need väljale Nimi või Mine.)
    • Keelatud lahtriviited.  Nimed ei või kattuda lahtriviitega (nt Z$100 või R1C1 ).
    • Tühikud pole lubatud.   Tühikuid kasutada ei tohi. Kasutage sõnaeraldajatena allkriipsu (_) ja punkti (.) (nt Käibemaksu_määr või Esimene.Kvartal).
    • Nime pikkus.  Nimi võib sisaldada kuni 255 märki.
    • Tõstutundlikkus.  Nimed võivad sisaldada nii suur- kui ka väiketähti. Excel neid nimedes ei erista. Näiteks kui olete loonud nime Müügitulemused ja loote seejärel samas töövihikus nime MÜÜGITULEMUSED, palub Excel teil valida kordumatu nime.

    Nimede kasutamine


    Nimede parim külg ilmneb valemite koostamisel. Ütleme, mul on tehtud selline nimi, mis viitab lahtritele A1 kuni A4. Kui ma tahan seda nime nüüd valemis kasutada, näiteks liita need müügi numbrid, siis ma kirjutan sellise valemi (siin näites suvalisse lahtrisse)
    Sa ei pea ise neid nimesid meeles pidama. Valemi kirjutamisel saad nime mugavalt nimede tabelist valida:
    • Kirjuta valemit nii nagu tavaliselt: kas käsitsi või hiirega klõpsates
    • Kohas, kus läheb nime vaja, saad klõpsata Insert>Name> Paste
    • Märgi soovitud nimi
    • Klõpsa OK
    • Ära unusta ka valemi lõppu sulge lisamast!

    Nime kasutamine soovitud lahtritele minekul


  • Teatavasti oli menüüst käsk Edit>Go To... heaks lahenduseks kiiresti soovitud kohta jõudmiseks. Kui oled juba nime teinud, siis on see siin aknas olemas. Klõpsad sellel nimel ja OK klõpsamisel viibki programm kursori kas soovitud lahtrisse (nimi tähendab ühte lahtrit) või kui nimi sisaldas mitut lahtrit, siis märgib kõik need lahtrid ära. 
  • Teine ja isegi mugavam lahendus on kasutada ekraanil olevat nime kiirvalikut. Asub see valemireaga ühel real, selle kõige vasemas otsas.

    Nime, viitelahtrite sisu ja viitelahtrite endi kustutamise tagajärjed


  • Kui nimi ära kustub, siis tuleb sellesse lahtrisse veateade.
  • Kui kustutad ära viitelahtrite sisu, siis programm käsitleb neid tühjade lahtritena ja tulemuseks on null!
  • Probleem on selles, et kui jätad nime alles, aga kustutad ära need lahtrid, millele nimi viitab, siis samuti ei saa programm ju arvutustehet sooritada . Siin tuleb nüüd lahtrisse sellekohane veateade.
    Pane tähele, kui muudad viitelahtrite asukohta (näiteks tõstad need teise kohta), siis on kaks võimalust:
    • Muutuvad automaatselt ka nime viiteaadressid
    • Viiteaadressid jäävad samaks ja lõpptulemus tuleb vale

    Hüperlingid


    Hüperlink on dokumendis asuv link , mille klõpsamisel avatakse uus leht või fail. Lingi sihtkohaks on enamasti teine veebileht , kuid selleks võib olla ka pilt, meiliaadress või programm. Hüperlink ise võib olla kas tekst või pilt.
    Kui saidi külastaja klõpsab hüperlinki, kuvatakse sihtkoht veebibrauseris, avatakse või käivitatakse (sõltuvalt lingi sihtkoha tüübist). Näiteks veebilehele viiva hüperlingi klõpsamisel kuvatakse sihtleht veebibrauseris, kuid hüperlink AVI-failile avab selle programmiga Media Player.

    Hüperlinkide kasutamine


    Hüperlinkide abil saate:
    • liikuda failile või veebilehele, mis asub võrgus, sisevõrgus või Internetis;
    • liikuda failile või veebilehele, mille kavatsete edaspidi luua;
    • saata meilisõnumeid;
    • alustada failiedastust (nt allalaadimist või FTP-protsessi).

    Kui osutate tekstile või pildile, mis sisaldab hüperlinki, muutub kursor käekujuliseks , andes märku, et seda teksti või pilti saab klõpsata.

    Uue faili juurde viiva hüperlingi loomine


  • Klõpsake töölehel lahtrit, kus soovite hüperlingi luua.
  • Klõpsake menüü Lisa jaotise Lingid nuppu Hüperlink.
    Samuti võite paremklõpsata lahtrit või pilti ja seejärel klõpsata kiirmenüü käsku Hüperlink või vajutada klahvikombinatsiooni CTRL+K.
  • Klõpsake jaotises Lingitav objekt nuppu Loo uus dokument.
  • Tippige uue faili nimi väljale Uue dokumendi nimi.
    Jaotises Täielik tee kuvatud asukohast erineva asukoha määramiseks tippige uus asukoht väljal Uue dokumendi nimi kuvatava nime ette või klõpsake soovitud asukoha valimiseks nuppu Muuda ja seejärel nuppu OK.
  • Selleks et määrata, millal soovite uut faili redigeerimiseks avada, klõpsake jaotises Millal redigeerida nuppu Soovin redigeerida uut dokumenti hiljem või Soovin redigeerida uut dokumenti kohe.
  • Tippige väljale Kuvatav tekst tekst, millega soovite hüperlinki tähistada.
  • Abiteabe kuvamiseks kursori hoidmisel hüperlingil klõpsake nuppu Kohtspikker, tippige soovitud tekst väljale Kohtspikri tekst ja seejärel klõpsake nuppu OK.

    Olemasoleva faili või veebilehe juurde viiva hüperlingi loomine


  • Klõpsake töölehel lahtrit, kus soovite hüperlingi luua. Võite valida ka objekti (nt pildi või diagrammielemendi), mis hakkab hüperlinki tähistama.
  • Klõpsake menüü Lisa jaotise Lingid nuppu Hüperlink.
    Samuti võite paremklõpsata lahtrit või objekti ja seejärel klõpsata kiirmenüü käsku Hüperlink või vajutada klahvikombinatsiooni CTRL+K.
  • Klõpsake jaotises Lingitav objekt väärtust Olemasolev fail või veebileht.
  • Tehke ühte järgmistest.
    • Faili valimiseks klõpsake nuppu Praegune kaust ja seejärel faili, millega soovite linki luua. Praeguse kausta muutmiseks valige mõni muu kaust loendiboksi Vt loendist.
    • Veebilehe valimiseks klõpsake nuppu Sirvitud veebilehed ja seejärel veebilehte, millega soovite linki luua.
    • Hiljuti kasutatud faili valimiseks klõpsake nuppu Viimatised failid ja seejärel faili, millega soovite linki luua.
    • Lingitud faili või veebilehe nime ja asukoha sisestamiseks tippige vastav teave väljale Aadress.
    • Veebilehe asukoha määramiseks klõpsake nuppu Sirvi veebi , avage veebileht, millega soovite linki luua, ning aktiveerige brauserit sulgemata uuesti Office Excel.
  • Kui soovite luua hüperlinki kindla asukoha juurde failis või veebilehel, klõpsake nuppu Järjehoidja ja topeltklõpsake soovitud järjehoidjat. Failil või veebilehel, millega linki loote, peab olema järjehoidja.
  • Tippige väljale Kuvatav tekst tekst, millega soovite hüperlinki tähistada.
  • Abiteabe kuvamiseks kursori hoidmisel hüperlingil klõpsake nuppu Kohtspikker, tippige soovitud tekst väljale Kohtspikri tekst ja seejärel klõpsake nuppu OK.

    Töövihiku kindlasse asukohta viiva hüperlingi loomine


    Lingi loomiseks aktiivse töövihiku või mõne muu töövihiku teatud asukohaga võite määratleda for the siht lahtrite nime või kasutada lahtriviidet.
  • Nime kasutamiseks peate panema sihttöövihiku sihtlahtritele nime.
  • Klõpsake lähte töövihiku töölehel lahtrit, kus soovite hüperlinki luua.
    Võite valida ka objekti (nt pildi või diagrammielemendi), mis hakkab hüperlinki tähistama.
  • Klõpsake menüü Lisa jaotise Lingid nuppu Hüperlink.
    Samuti võite paremklõpsata lahtrit või objekti ja seejärel klõpsata kiirmenüü käsku Hüperlink või vajutada klahvikombinatsiooni CTRL+K.
  • Tehke jaotises Lingitav objekt ühte järgmistest.
    • Lingi loomiseks aktiivse töövihiku teatud kohaga klõpsake väärtust Koht selles dokumendis.
    • Lingi loomiseks mõne muu töövihiku teatud asukohaga klõpsake väärtust Olemasolev fail või veebileht, leidke vastav koht ja valige töövihik, millega soovite linki luua. Seejärel klõpsake nuppu Järjehoidja.
  • Tehke ühte järgmistest.
    • Klõpsake jaotise Lahtriviide loendiboksis Või valige koht selles dokumendis töölehte, millega soovite linki luua, tippige lahtriviide väljale Tippige lahtriviide ja klõpsake nuppu OK.
    • Klõpsake jaotise Määratletud nimed loendis nime, millega tähistate lingitavaid lahtreid ning klõpsake nuppu OK.
  • Tippige väljale Kuvatav tekst tekst, millega soovite hüperlinki tähistada.
  • Abiteabe kuvamiseks kursori hoidmisel hüperlingil klõpsake nuppu Kohtspikker, tippige soovitud tekst väljale Kohtspikri tekst ja seejärel klõpsake nuppu OK.

    Meiliaadressi hüperlingi loomine


    Kui klõpsate meiliaadressi hüperlinki, käivitub automaatselt teie meiliprogramm ja loob meilisõnumi, nii et väljal Adressaat on õige aadress (kui meiliprogramm on installitud).
  • Klõpsake töölehel lahtrit, kus soovite hüperlingi luua. Võite valida ka objekti (nt pildi või diagrammielemendi), mis hakkab hüperlinki tähistama.
  • Klõpsake menüü Lisa jaotise Lingid nuppu Hüperlink.
    Samuti võite paremklõpsata lahtrit või objekti ja seejärel klõpsata kiirmenüü käsku Hüperlink või vajutada klahvikombinatsiooni CTRL+K.
  • Klõpsake jaotises Lingitav objekt nuppu Meiliaadress.
  • Tippige soovitud meiliaadress väljale Meiliaadress.
  • Tippige väljale Teema meilisõnumi teema. Mõned veebibrauserid ja meiliprogrammid ei pruugi teemarida tunnistada.
  • Tippige väljale Kuvatav tekst tekst, millega soovite hüperlinki tähistada.
  • Abiteabe kuvamiseks kursori hoidmisel hüperlingil klõpsake nuppu Kohtspikker, tippige soovitud tekst väljale Kohtspikri tekst ja seejärel klõpsake nuppu OK.
    Võite luua meiliaadressi hüperlingi ka lahtris, tippides aadressi otse lahtrisse. Kui tipite meiliaadressi näiteks kujul [email protected] E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud , luuakse hüperlink automaatselt.

    Hüperlingi kustutamine


    Hüperlingi kustutamiseks tehke ühte järgmistest.
    • Hüperlingi ja seda tähistava teksti kustutamiseks paremklõpsake hüperlinki sisaldavat lahtrit ja klõpsake kiirmenüü käsku Eemalda sisu.
    • Hüperlingi ja seda tähistava pildi kustutamiseks hoidke all juhtklahvi (CTRL) ja klõpsake pilti ning vajutage seejärel kustutusklahvi (DELETE).
    • Üksiku hüperlingi väljalülitamiseks paremklõpsake hüperlinki ja klõpsake seejärel kiirmenüü käsku Eemalda hüperlink.

    SmartArt-pildi loomine


    SmartArt-pildi abil saate visuaalselt edasi anda teavet ja ideesid. Kuna piltide loomisel saate paljude variantide jaoks valida just endale sobiva paigutuse, saate oma sõnumi väljendada kiiresti, hõlpsasti ja mõjukalt.

    Mida tuleks SmartArt-pildi loomisel arvesse võtta?


    Enne SmartArt-pildi loomist kujutage vaimusilmas ette, milline tüüp ja paigutus võiks teie andmete esitamiseks kõige paremini sobida. Mida soovite oma SmartArt- pildiga edasi anda? Kas soovite pildile anda teatud kindlat ilmet? Kuna paigutuste vahetamine on lihtne ja kiire, võite proovida mitut erinevat (ja mitut tüüpi) paigutust, kuni leiate teie teavet kõige paremini illustreeriva variandi . Pilt peaks olema selge ja lihtsasti mõistetav. Mitmesuguste tüüpidega katsetamisel võite lähtuda järgmisest tabelist. Tabel on mõeldud teid üksnes abistama ega ole täielik.
    Pildi otstarve
    Pildi tüüp
    Mittejärjestikuse teabe kuvamine
    Loend
    Protsessi või ajajoone etappide kuvamine
    Protsess
    Pideva protsessi kuvamine
    Tsükkel
    Otsusepuu kuvamine
    Hierarhia
    Organisatsiooniskeemi loomine
    Hierarhia
    Seoste illustreerimine
    Seos
    Osade ja terviku vahelise seose näitamine
    Maatriks
    Proportsionaalsete seoste kuvamine (suurim komponent ülal või all)
    Püramiid
    Võtke kindlasti arvesse ka teksti pikkust, kuna teksti pikkusel on sobivaima paigutuse leidmisel ja paigutuses vajaminevate kujundite arvu määratlemisel oluline osa. Üldjuhul on SmartArt-pildid kõige mõjusamad siis, kui kujundeid ja teksti kasutatakse üksnes põhiliste punktide edasiandmiseks . Suuremad tekstimassiivid võivad tähelepanu teie SmartArt-pildilt eemale tõmmata ja teha sõnumi visuaalse edasiandmise keeruliseks. Teatud paigutused (nt Trapetsloend; tüüp Loend) sobivad aga hästi ka pikema teksti korral.
    Mõni SmartArt-piltide paigutus sisaldab kindlaksmääratud arvul kujundeid. Näiteks tüübi Seos paigutus Tasakaalunooled on mõeldud kahe vastandliku idee või kontseptsiooni esitamiseks. Ainult kaks kujundit võivad sisaldada teksti ja paigutust ei saa arvukamate ideede või kontseptsioonide esitamiseks muuta.
    Kui soovite edasi anda rohkem kui kahte mõtet, võiksite valida mõne muu paigutuse, millel on teksti jaoks rohkem kui kaks kujundit – näiteks paigutuse Lihtpüramiid (tüüp Püramiiddiagramm). Võtke arvesse, et paigutuse või tüübi vahetamine võib esitatava teabe mõtet muuta. Paremale osutavate nooltega paigutus (nt tüübi Protsess paigutus Põhiprotsess) näiteks kannab ringina paigutatud nooltega SmartArt-pildist (nt tüübi Tsükkel paigutus Pidev tsükkel) erinevat tähendust.

    SmartArt-pildi loomine


  • Klõpsake menüü Lisa jaotises Illustratsioonid nuppu SmartArt.
  • Klõpsake dialoogiboksis SmartArt-pildi valimine soovitud tüüpi ja paigutust.
  • Sisestage tekst, tehes ühte järgmistest.
    • Klõpsake SmartArt-pildil soovitud kujundit ja tippige tekst.
    • Klõpsake tekstipaanil kohatäidet [Tekst] ja tippige või kleepige soovitud tekst.
    • Kopeerige tekst mõnest muust programmist, klõpsake kohatäidet [Tekst] ja kleepige kopeeritud tekst tekstipaanile.

    Terve SmartArt-pildi värvide muutmine


    SmartArt-pildi kujunditele saate rakendada kujunduse värvidest tuletatud värvivariatsioone.
  • Klõpsake SmartArt-pilti.
  • Klõpsake menüü SmartArt-riistad menüü Kujundus jaotises SmartArt-laadid nuppu Muuda värve.
  • Klõpsake soovitud värvivariatsiooni.

    Tekstipaan


    Tekstipaan on paan, kus saate sisestada ja redigeerida SmartArt-pildil kuvatavat teksti. Tekstipaan kuvatakse SmartArt-pildist vasakul. Kui lisate ja redigeerite tekstipaanil sisu, värskendatakse SmartArt-pilti automaatselt – kujundeid lisatakse või eemaldatakse vastavalt vajadusele.
    SmartArt-pildi loomisel asustatakse nii SmartArt-pilt kui ka tekstipaan kohatäitetekstiga, mille saate asendada endale vajaliku teabega. Tekstipaani ülemises osas saate redigeerida SmartArt-pildil kuvatavat teksti. Tekstipaani alumises osas saate vaadata SmartArt-pildi lisateavet.
    Fikseeritud arvu kujundeid sisaldavate SmartArt-piltide korral kuvatakse SmartArt-pildil üksnes osa tekstipaanil leiduvast tekstist. Tekst, pildid ja muu sisu, mida ei kuvata, on tekstipaanil tähistatud punase X-iga. Sisu, mida ei kuvata, on mõne teise paigutuse valimisel teile siiski kättesaadav, ent kui otsustate sama paigutuse alles jätta ja sulete selle, siis teie privaatsuse kaitsmiseks teavet ei salvestata.
    Tekstipaan toimib liigenduse või täpploendina, mis vastendab teavet täpselt SmartArt-pildiga. Iga SmartArt-pilt määratleb ise oma tekstipaani loenditäppide ja SmartArt-pildi kujundikomplekti vahelise vastenduse.
    Tekstipaanil uue täpploendirea loomiseks vajutage sisestusklahvi (ENTER). Rea taandamiseks tekstipaanil valige taandatav rida ja klõpsake siis menüü SmartArt-riistad menüü Kujundus jaotises Pildi loomine nuppu Liigenda paremale. Rea negatiivseks taandamiseks klõpsake nuppu Liigenda vasakule. Tekstipaanil võite taandamiseks vajutada ka tabeldusklahvi (TAB) ja negatiivseks taandamiseks klahvikombinatsiooni SHIFT+TAB. Iga sellise toimingu korral viiakse tekstipaani täpid SmartArt-pildi paigutuse kujunditega automaatselt uuesti vastavusse. Teksti saab sellele eelneva tekstireaga võrreldes paremale liigendada ainult ühe taseme võrra; ülataseme kujundit ei saa paremale liigendada.
    Sõltuvalt valitud paigutusest on tekstipaani iga täpp SmartArt-pildil tähistatud kas uue kujundi või kujundi sees asuva täpina. Pöörake tähelepanu näiteks sellele, kuidas sama tekst on kahel järgmisel SmartArt-pildil erinevalt vastendatud. Esimeses näites on alamtäpid kujutatud eraldi kujunditena. Teises näites on alamtäpid kujutatud kujundi sees asuvate täppidena.
    Kui kasutate organisatsiooniskeemi paigutust koos abi kujundiga, osutab joonega täpp abi kujundile.
    Kui te ei soovi kogu teksti kujunditesse paigutada, valige mõni muu paigutus, kus kogu tekst kuvatakse täpploendina.
    Ehkki tekstipaanil saab tekstile rakendada märgivormingu (nt muuta fonti või fondi suurust või kasutada paksu või kursiivkirja või allakriipsutust), ei kuvata märgivormingut tekstipaanil. Küll aga kajastuvad kõik vormingumuudatused teie SmartArt-pildil.
    Kui lisate ühte kujundisse rohkem teksti ja fondi suurust tuleb teksti mahutamiseks vähendada, vähendatakse automaatselt ka kõigi ülejäänud SmartArt-pildi kujundite teksti fondisuurust, et teie SmartArt-pilt jätaks ühtse ja professionaalse mulje. Pärast paigutuse valimist võite hiirekursoriga osutada muudele kasutajaliidese Microsoft Office Fluent lindil kuvatud paigutustele, et näha, milline näeks sisu välja vastava paigutuse rakendamisel.

      Tekst veergudesse

    Nimede jaotamine teksti veergudesse


    Kasutage teksti veergudese teisendamise viisardit lihtsa lahtrisisu, nagu ees- ja perekonnanimed , eri veergudesse jagamiseks.
    Täisnimi
    Eesnimi
    Perekonnanimi
    Siim, Abba
    Siim
    Abba
    Maarit , Dekker
    Maarit
    Dekker
    Laine, Jakobson
    Laine
    Jakobson
    Diana , Margpuu
    Diana
    Margpuu
    Sõltuvalt andmetest saate lahtri sisu poolitada eraldaja järgi (nt tühik või koma) või vastavalt veerupiiri asukohale andmetes.

    Sisu tükeldamine eraldaja järgi


    Kasutage seda meetodit, kui teie nimed on eraldajaga vormingus, nagu näiteks "Eesnimi Perekonnanimi" (kus eraldajaks on tühik ees- ja perekonnanime vahel) või "Perekonnanimi, Eesnimi" (kus eraldajaks on koma).

    Tühikuga eraldatud sisu tükeldamine


    A
    1
    Siim Abba
    2
    Maarit Dekker
    3
    Laine Jakobson
    4
    Diana Margpuu
  • Valige teisendatav lahtrivahemik.
  • Klõpsake menüü Andmed jaotise Andmeriistad nuppu Tekst veergudesse.
  • Teksti veergudesse teisendamise viisardi juhises 1 klõpsake raadionuppu Eraldajatega ning klõpsake seejärel nuppu Järgmine.
  • Juhises 2 märkige ruut Tühik ning seejärel tühjendage teised ruudud jaotises Eraldajatega.
    Boksis Andmete eelvaade kuvatakse ees- ja perekonnanimed eraldi veergudes.
  • Klõpsake nuppu Järgmine.
  • Klõpsake 3. juhises väljal Andmete eelvaade veergu ning klõpsake seejärel jaotises Veeru andmevorming väärtust Tekst.
    Korrake seda iga väljal Andmete eelvaade oleva veeru puhul.
  • Kui soovite lisada eraldatud sisuosa täisnimega külgnevasse veergu, klõpsake boksiga Sihtkoht külgnevat ikooni ja valige loendist eesnimega külgnev lahter (selles näites B2).
     NB!   Kui te ei määra uue veeru jaoks uut sihtkohta , kirjutavad tükeldatud andmed algsed üle.
  • Klõpsake nupust Teksti veergudesse teisendamise viisard paremal asuvat ikooni.
  • Klõpsake nuppu Lõpeta.

    Kommentaarid


    Töölehele saab märkusi lisada kommentaaride abil. Kommentaaride abil saate töölehe mõistmist lihtsustada, lisades töölehel sisalduvatele andmetele täiendavat teavet. Nii näiteks saate kommentaari kasutada märkusena, mis annab teavet mõnes kindlas lahtris asuvate andmete kohta, või lisada veerupäisele kommentaari selgitusega, milliseid andmeid kasutaja peaks sisestama.
    Kui lahtrile on lisatud kommentaar, kuvatakse lahtri nurgas punane näidik. Kursori viimisel lahtrile kuvatakse kommentaar.
    Pärast kommentaaride lisamist saate kommentaaride teksti redigeerida ja vormindada, kommentaare teisaldada või nende suurust muuta, kommentaare kopeerida, kuvada või peita või määrata, kuidas tuleks kommentaarid ja nende tähised kuvada. Kui te kommentaare enam ei vaja, võite need kustutada.

    Kommentaari lisamine


  • Valige lahter, millele soovite kommentaari lisada.
  • Klõpsake menüü Läbivaatus jaotise Kommentaarid nuppu Uus kommentaar.
    Klaviatuuri otsetee   – võite vajutada ka klahvikombinatsiooni SHIFT+F2. Luuakse uus kommentaar ja kursor viiakse kommentaarile. Lahtri nurgas kuvatakse näidik. Vaikimisi lisatakse uuele kommentaarile ka nimi. Kui soovite kasutada mõnda muud nime, valige kommentaaris nimi ning tippige siis uus nimi. Nime eemaldamiseks vajutage kustutusklahvi (DELETE).
  • Tippige kommentaari tekst kommentaari kehaossa.
  • Klõpsake väljaspool kommentaariboksi.
    Kommentaariboks kaob, kuid kommentaari näidik jääb kuvatuks. Kui soovite ka kommentaari kuvatuks jätta, toimige järgmiselt.
    • Valige lahter.
    • Klõpsake menüü Läbivaatus jaotises Kommentaarid nuppu Kuva /peida kommentaar.

    Samuti võite kommentaariga lahtrit paremklõpsata ja seejärel klõpsata käsku Kuva/peida kommentaarid.
      Märkused  
    • Vaikimisi kasutatakse kommentaariteksti jaoks fonti Tahoma ja fondisuurust 8. Kasutatavat vaikefonti muuta ei saa, kuid igas üksikus kommentaaris saate teksti oma soovi järgi kohandada. Selleks paremklõpsake valitud kommentaariteksti ja seejärel klõpsake käsku Vorminda kommentaari. Lisateavet leiate käesoleva artikli jaotisest Kommentaari vormindamine.

    Kommentaari teksti muutmine


  • Valige lahter, milles sisalduvat kommentaari soovite redigeerida.
  • Klõpsake menüü Läbivaatus jaotises Kommentaarid nuppu Redigeeri kommentaari.
  • Topeltklõpsake kommentaari teksti ja redigeerige siis teksti kommentaari tekstiväljal

    Kommentaariteksti vormindamine


  • Valige lahter, milles sisalduvat kommentaari soovite vormindada.
  • Klõpsake menüü Läbivaatus jaotises Kommentaarid nuppu Redigeeri kommentaari.
  • Valige kommentaaritekst, mida soovite vormindada, ja tehke siis ühte järgmistest.
    • Paremklõpsake valikut, klõpsake käsku Vorminda kommentaari ja valige siis dialoogiboksis Kommentaari vormindamine soovitud vormingusuvandid.
    • Klõpsake soovitud vormingusuvandeid menüü Avaleht jaotises Font.

    Jaotise Font suvandid Täitevärv ja Fondi värv pole kommentaariteksti puhul saadaval. Teksti värvi muutmiseks võite valitud kommentaariteksti paremklõpsata ja seejärel klõpsata käsku Vorminda kommentaari.

    Kommentaari kuju muutmine


  • Klõpsake Microsoft Office'i nuppu ning seejärel nuppu Exceli suvandid.
  • Klõpsake kategooriat Kohanda.
  • Klõpsake ripploendis Vali käsud väärtust Kõik käsud.
  • Valige loendiboksis väärtus Redigeeri kujundit, klõpsake nuppu Lisa ja siis klõpsake nuppu OK.
    See lisab nupu Redigeeri kujundit kiirpääsuribale.
  • Valige töölehel lahter, milles sisalduva kommentaari kujundit soovite muuta.
  • Kommentaari kuvamiseks töölehel klõpsake menüü Läbivaatus jaotises Kommentaarid nuppu Kuva/peida kommentaar.
  • Klõpsake kommentaari äärist.
  • Klõpsake kiirpääsuribal nuppu Redigeeri kujundit ja siis käsku Muuda kujundit.
  • Klõpsake kujundit, mida soovite kasutada.

    Töövihikus kõigi kommentaaride läbivaatamine


  • Klõpsake töölehel esimest lahtrit, milles sisalduvat kommentaari soovite läbi vaadata.
  • Kõigi kommentaaride läbivaatamiseks klõpsake menüü Läbivaatus jaotises Kommentaarid nuppu Järgmine või Eelmine , et vaadata kommentaare järjest või tagant ettepoole .

    Kommentaari kustutamine


  • Klõpsake lahtrit, mis sisaldab kustutatavat kommentaari.
  • Tehke ühte järgmistest.
    • Klõpsake menüü Läbivaatus jaotises Kommentaarid nuppu Kustuta.
    • Kommentaari kuvamiseks klõpsake menüü Läbivaatus jaotises Kommentaarid käsku Kuva/peida kommentaar. Seejärel topeltklõpsake kommentaari tekstivälja ja vajutage kustutusklahvi (DELETE).

    Kommentaaride printimine


    Kui tööleht sisaldab kommentaare, võite need printida nii, nagu need töölehel kuvatakse, või töölehe lõpus.
  • Klõpsake töölehte, mis sisaldab prinditavaid kommentaare.
  • Kommentaaride printimiseks nende asukohas töölehel kuvage need ühe toimingu abil järgmistest.
    • Üksiku kommentaari kuvamiseks klõpsake lahtrit, kus kommentaar asub, ning seejärel klõpsake menüü Läbivaatus jaotises Kommentaarid nuppu Kuva/peida kommentaarid.

     Näpunäide.   Samuti võite paremklõpsata lahtrit ja seejärel klõpsata kiirmenüü käsku Kuva/peida kommentaarid.
    • Kõigi kommentaaride kuvamiseks klõpsake menüü Läbivaatus jaotises Kommentaarid nuppu Kuva kõik kommentaarid.
  • Klõpsake menüü Lehekülje häälestus jaotises Küljendus dialoogiboksi käivitusnuppu , mis asub käsu Lehekülje häälestus kõrval.
  • Klõpsake vahekaardi Leht loendiboksi Kommentaarid väärtust Nagu lehel kuvatud või Lehe lõpus.
  • Klõpsake nuppu Prindi .
    Kui soovite näha, kuidas kommentaarid prindituna välja näevad, klõpsake enne nupu Prindi klõpsamist nuppu Prindi eelvaade.

    Andmete sisestamise vorm


    Tänaseni olid harjunud andmeid otse tabelisse sisestama. Vaatasid veeru pealkirja ja kirjutasid soovitud sisu. Andmevorm annab andmete sisestusel aga täiesti uutmoodi võimaluse.
    Andmevormi saamiseks tuleb meil kõigepealt see nupp lisada. Vajuta Office nupule ning sealt Exceli suvandid.
    Avanenud aknas vali Kohandamine>Lindilt puuduvad käsud>Vorm>Lisa>OK
    Nupp ilmub Quick Access ribale
    Siin pead eeltööna kirjutama vähemalt tabeli kaks esimest rida:
  • Veergude pealkirjarida.
  • Esimene andmete rida.  
    Andmete reas teatavasti näitad ära, mis veerud täidad kirjutamise teel ja millised on valemi abil arvutatavad (Kasti hind kr. ja Saadud raha kr.). Tabelil võib olla ka pealkiri, aga sellel ei ole vormiga mingit pistmist.
    Nüüd, kui tahad hakata järgmist rida tabelisse kirjutama, võid juba kasutada vormi. Pane tähele, et vormi avamiseks:
  • Vii kursor suvalisse lahtrisse selles tabelis.
    Kui sa ei vii esimese sammuna kursorit tabelisse, siis tuleb veateade, mille sisuks on, et programm ei leidnud loendit.
  • Klõpsa menüüs Vorm nupule
    Ekraanile ilmub vorm. Mida saad siin teha? Võimalused on järgmised:
    • Uute andmete sisestamine (uusi veerge ei saa lisada, küll aga uusi ridu).
    • Tabelisse sisestatud andmete parandamine (valemeid ja veergude pealkirju ei saa muuta).
    • Ridade otsimine.
    • Ridade kustutamine.

    Alustuseks ühest piirangust. Nimelt saab andmevormi kasutada tabelites, kus on kuni 32 (k.a) veergu. Kui veerge on rohkem, siis programm ei ava vormi ja ekraanile ilmub sellekohane veateade.
    Eelkõige ilmnevad järgnevalt tutvustatavad efektid muidugi suuremate tabelite puhul. Näitena kasutan suhteliselt väikest tabelit (vähe veerge), sest muidu võtaksid pildid liiga palju ruumi.

    Uute andmete sisestamine


    Kui vormi avad, siis on algselt siin esimese andmerea sisu, ükskõik, kui palju neid ridu juba tabelis ka ei oleks (ja kuhu sa ka kursorit enne avamist ei oleks jätnud). Kui tahad nüüd tabelisse uue rea sisestada, siis klõpsa nupule Uus. Nii saad alati kohe uue tühja vormi ette.
    Teine võimalus tühja vormi avamiseks on vajutamine Enter klahvile. Kui tabelis oleks rohkem ridu, siis see Enter ei pruugi just parim lahendus uue vormi saamiseks olla, sest Enter toob ekraanile järgmise rea. Ja alles peale viimase rea siin vormis esitamist tuleb tühi vorm!
    Vormil pead/saad täitma neid valgeid lahtreid. Hallid on arvutatavad ja sinna ise siin vormis andmeid sisestada ei saa. Kõige mugavam on vormis liikuda Tab klahviga. Tab klahvile vajutades hüppab kursor järgmisse lahtrisse. Viimasest lahtrist hüppab, kursor hoopis New nupule. Kui nüüd Enter klahvile vajutad, siis tuleb ekraanile uus tühi vorm. Kui aga kasutad klahvikombinatsiooni Shift+Tab, siis viib programm kursori eelmisse lahtrisse või eelmisele nupule, sõltuvalt kursori hetkeasukohast. Muidugi saad kursori vajalikku lahtrisse ka hiirega soovitud lahtris klõpsates!
    Kui lihtsalt kirjutasid andmeid tabelisse, siis teatavasti programm püüdis juba aidata ja pakkus välja neid sõnu, mis olid sama algusega, mis juba sinna veergu varasemalt sisestatud. Siin andmevormis kahjuks seda pakkumist ei toimu. Tuletan meelde, kui lahtri sisu on must, siis nüüd vajutades tähe/numbri/sümboli klahvile, programm asendab olemasoleva sisu selle uue sisestusega.
    Soovitav on muidugi kasutada seda vormi vaid ühesuguse struktuuriga tabelite puhul. Vahel pead (tabelis olles) kasvõi ühes lahtris valemi asendama numbriga (või teksti või kuupäevaga või üldse sisu ära kustutama). Sel juhul edaspidi, vormil uut rida täites, pakub programm ka selle varasema valemi järgi arvutatava veeru lahtri nüüd välja kui tavalise sisestatava lahtri!

    Andmete parandamine


    Parandamiseks pead lihtsalt avama vormis soovitud rea, viima kursori Tab klahvi või hiirega klõpsates õigesse lahtrisse ja tegema vajaliku paranduse. Paranduse kinnitamiseks klõpsad hiirega mõnes teises lahtris või liigud Tab (või Shift+Tab) klahvile vajutamisega järgmisse (eelmisse) lahtrisse. Muutused kinnituksid ka klõpsates Uus ja Sule nupule.

    Rea kustutamine


    Teatavasti on ikka nii, et sealt, kus said midagi lisada, sealt saad ka lisatu ära kustutada. Nii on ka siin. Valid soovitud rea välja ja klõpsad Kustuta nuppu ja programm eemaldabki vormil oleva rea. Pane tähele, et rea kustutamine on jäädav. Seda sammu tagasi võtta ei saa. Programm muidugi hoiatab sellest eelnevalt.
    On küll olemas nupp Taasta, aga see taastab mitte rida, vaid andmevormis tehtud muudatusi. Sedagi ainult siis, kui sa ei ole juba mõne teise rea sisu siia vormi toonud!

    Soovitud rea otsimine


    Otsimiseks on vormis päris mitu võimalust:
  • Klõpsates nupule Otsi järgmine avab programm praegu vormis avatud reale järgneva rea. Kui praegu on avatud viimane rida, siis järgmine rida tuleb tühi rida.
  • Klõpsates nupule Otsi eelmine avab programm praegu vormis avatud reale eelneva rea. Kui vormil ongi esimene andmerida, siis enam kuhugi ju kerida ei ole ja nii ei toimugi mingit muutust.
  • Kui klõpsad kerimisriba üles või alla kolmnurgal , siis näidatakse vastavalt eelmist või järgmist rida.
  • Kui klõpsad kerimisriba tühjal kohal, siis hakkab programm vormile tooma kümne võrra järgnevat (eelnevat) rida.
  • Muidugi võid ka kerimisriba kelku (liugurit)  lohistada.
  • Viimaseks otsingu võimaluseks on kasutada omamoodi filtrit . Nimelt, kui klõpsad nupule Kriteeriumid, siis avaneb justkui uus tühi vorm. Seejuures ka valemite järgi arvutatavad lahtrid on valged. Siin saad nüüd igasugu võimalike kriteeriumide järgi soovitud ridu otsida.
    • Otsimine ise algab Otsi eelmine ja Otsi järgmine nuppude abil.
    • Ma soovitaksin sellise otsimise puhuks tuua enne Kriteeriumid nupule klõpsamist vormi esimene andmerida. Nii on parem, sest Otsi järgmisega liigud allapoole kuni tabeli lõppu ja midagi ei jää kogemata märkamata.
    • Siin Kriteeriumi vormil saad lisaks ainult numbrilistele ja sõnalistele otsingutele kasutada ka >, Page Setup>Margins, siis saad määrata päise kauguse ülaservast (jalusel alaservast). Siingi pead arvestama andmete kattumise ohuga ja printimisel jäävate tekstivabade servadega.
      Päise eemaldamine
      Võib öelda, et päise saad eemaldada sealt, kust sa ta said. Ehk klõpsad:
      • View>Header and Footer  
      • File>Page Setup>Header/Footer

      Avanevas aknas klõpsad päise standardsisu kolmnurgal ja valid sealt none .

      Printimine


      Enamasti mõtled printimisele juba andmete sisestamise aegu. Püüad ju teha nii, et vajalikud veerud lehele ära mahuksid. Teed näiteks veerge kitsamaks või teksti reas mitmerealiseks.  Kui kasutad päiseid/jaluseid, siis pead ka neile ruumi jätma.
      Arvatavasti kasutad kõige sagedamini printimiseks standardribal olevat printimise nuppu Print . See nupp tähendab kogu töölehe printimist ühes eksemplaris.
      Tegelikult muidugi hõlmab printimine endas päris mitut momenti. Leiad need võimalused lisaks juba mainitud printimise nupule:
      • Print Preview  
      • File menüüst neli valikut.

      Print range näitab, millised lehed prinditakse. Siin on kaks valikut:
      • All tähendab Kõik. Kõik selles mõttes, et need lehed, kus ikka mingeid andmeid või objekte leidub.
      • Page(s) from .... to ...  võimaldab printida teatud vahemikke. Pane tähele, et lehed peavad olema kõrvuti. Kui tahad printida ainult näiteks esimese lehe, siis pead siia kirjutama 1 ja 1

      Print what võimaldab täpsustada, mida sa konkreetselt ikkagi printida soovid. Siin on kolm võimalust:
      • Selection – muidugi üks lahter on sul alati valitud. Küll aga võid töölehel märkida selle ala või ainult need alad, mida soovid printida. Samuti võid märkida printimist vajavaid objekte. Seega hea alternatiiv prindiala määramisele
      • Active sheet(s) - üks leht on alati aktiivne. Küll aga saad Shift klahvi all hoides mitmeid lehti märkida. Kui mõnel lehel on prindiala, siis sellel lehel prinditaksegi ainult see prindiala. Kui aga märgitud on diagramm, siis pakuks siinne valik hoopis diagrammi printimist.
      • Entire workbook – prindib töövihiku kõik lehed, mis sisaldavad andmeid. Kui mõnel lehel on prindiala, siis sellel lehel prinditaksegi ainult prindiala.

      Copies väljadel saad täpsustada:
      • Number of copies - saad määrata eksemplaride arvu.
      • Collate näitab, millises järjestuses hakkavad lehed printerist välja tulema . Näiteks kui koopiate arv on kaks ja lehekülgi on neli, siis kui Collate on märgitud, siis tulevad lehed 12341234. Kui aga Collate on tühi, siis tulevad leheküljed printerist sellises järjestuses: 11223344.

      Jäta kindlasti meelde, et sa vaataksid enne printimist prindi eelvaate vahenditega, kas kõik on ikka nii nagu soovitud
      Terve töölehe või -vihiku või selle osa printimine
    • Tehke ühte järgmistest.
      • Töölehe osa printimiseks klõpsake töölehte ja valige seejärel andmevahemik, mida soovite printida.
      • Kogu töölehe printimiseks klõpsake töölehte selle aktiveerimiseks.
      • Töövihiku printimiseks klõpsake mõnda selle töölehtedest.
    • Klõpsake Microsoft Office'i nuppu ja siis käsku Prindi.
      Klaviatuuri otsetee  - võite vajutada ka klahvikombinatsiooni CTRL+P.
    • Klõpsake jaotises Prinditav valiku, aktiivse töölehe või -lehtede või kogu töövihiku printimiseks vastavat nuppu.
       Märkus.   Kui töölehel on määratletud prindiala, prindib Microsoft Excel muu valiku puudumisel ainult prindiala. Kui te ei soovi määratletud prindiala printida, märkige ruut Ignoreeri prindialasid.
       Näpunäide.   Kiireks printimiseks või prindi eelvaate nägemiseks klõpsake Microsoft Office'i nuppu
      . Seejärel klõpsake nupu Prindi kõrval olevat noolt ning käsku Kiirprintimine või Prindi eelvaade.
      Korraga mitme töölehe printimine
    • Valige töölehed, mida soovite printida
      Kui valitud on mitu töölehte, kuvatakse töölehe ülaservas oleval tiitliribal sõna [Rühm]. Mitme töölehe valiku tühistamiseks töövihikus klõpsake mõnda valimata töölehte. Kui ükski valimata tööleht pole nähtaval, siis paremklõpsake valitud lehe sakki ja seejärel klõpsake kiirmenüü käsku Tühista lehtede rühmitamine.
    • Klõpsake Microsoft Office'i nuppu ja siis käsku Prindi.
      Klaviatuuri otsetee  - võite vajutada ka klahvikombinatsiooni CTRL+P.
       Näpunäide.   Kiireks printimiseks või prindi eelvaate nägemiseks klõpsake Microsoft Office'i nuppu
      . Seejärel klõpsake nupu Prindi kõrval olevat noolt ning käsku Kiirprintimine või Prindi eelvaade.
      Exceli tabeli printimine
    • Tabeli aktiveerimiseks klõpsake mõnda tabelis olevat lahtrit.
    • Klõpsake Microsoft Office'i nuppu ja siis käsku Prindi.
      Klaviatuuri otsetee  - võite vajutada ka klahvikombinatsiooni CTRL+P.
    • Klõpsake jaotises Prinditav raadionuppu Tabel.
      Töövihiku printimine faili
    • Klõpsake Microsoft Office'i nuppu ja siis käsku Prindi.
      Klaviatuuri otsetee  - võite vajutada ka klahvikombinatsiooni CTRL+P.
    • Valige loendiboksis Printer see printer, millega soovite faili printida.
    • Märkige ruut Prindi faili ja seejärel klõpsake nuppu OK.
    • Tippige dialoogiboksi Faili printimine väljale Väljundfaili nimi prinditava faili nimi.
      Prindi eelvaatlus
      Nimetatud töövahendi abil saad vaadata, kuidas tööleht hakkaks paberile prindituna välja nägema. 
    • Klõpsake töölehte või valige töölehed, mille eelvaadet soovite kuvada.
    • Klõpsake Microsoft Office'i nuppu , klõpsake käsu Prindi kõrval olevat noolt ning siis käsku Prindi eelvaade. Klaviatuuri otsetee  – võite vajutada ka klahvikombinatsiooni CTRL+F2.
    • Eelmise ja järgmise lehe eelvaate nägemiseks klõpsake menüü Prindi eelvaade jaotises Eelvaade nuppu Järgmine leht või Eelmine leht.
      Järgmine leht ja Eelmine leht on saadaval ainult juhul, kui valite rohkem kui ühe töölehe või kui tööleht sisaldab rohkem kui ühe lehekülje jagu andmeid.
    • Lehekülje veeriste kuvamiseks märkige menüü Prindi eelvaade jaotises Eelvaade ruut Kuva veerised .
      Vaates Prindi eelvaade kuvatakse veerised. Veeriste muutmiseks saate lohistada neid soovitud kõrgusele ja laiusele. Veerulaiuse muutmiseks võite ka lohistada prindi eelvaate lehe ülaservas asuvaid lohistamispidemeid.
      Lehekülje seadistamiseks klõpsake menüü Prindi eelvaade jaotises Printimine nuppu Lehekülje häälestus ning seejärel valige dialoogiakna Lehekülje häälestus vahekaartidel Lehekülg, Veerised, Päis/ jalus või Leht soovitud suvandid.
      Lehesuuna muutmine töölehel
    • Valige tööleht või -lehed, mille paigutust soovite muuta.
    • Klõpsake menüü Küljendus jaotise Lehe häälestus nuppu Suund ning seejärel käsku Vertikaalpaigutus või Horisontaalpaigutus.
      Excel reguleerib automaatset lehepiiri töölehel nii, et näete täpselt, kui palju veerge ja ridu prinditavale lehele mahub.
      Printimine lahtri ruudujoontega või ilma
      Selleks, et prinditud töölehte või -vihikut oleks parem lugeda, võite selle printida koos lahtreid ümbritsevate ruudujoontega.
    • Valige tööleht või -lehed, mida soovite printida.
    • Märkige menüü Küljendus jaotise Lehe suvandid jaotises Ruudujooned ruut Prindi.
    • Klõpsake Microsoft Office'i nuppu ning seejärel käsku Prindi.
      Klaviatuuri otsetee  Samuti võite vajutada klahve CTRL+P.
      Ridade või veergude kordamine igal prinditud lehel tiitlite või siltidena
      Kui tööleht prinditakse mitmeleheküljelisena, võib vahel tekkida vajadus teatud kindlaid ridu või veerge iga prinditud lehe alguses või vasakus ääres tiitlite või siltidena korrata . Näiteks võite igal prinditaval lehel korrata ridu 1 ja 2, kui need read sisaldavad töölehe andmeid selgitavat teavet.
    • Valige tööleht, mida soovite printida.
    • Klõpsake menüü Küljendus jaotise Lehe häälestus nuppu Prindi tiitlid .
    • Tehke vahekaardi Leht jaotises Prinditiitlid ühte või mõlemat järgmistest.
      • Tippige väljale Ülal korratavad read veerusilte sisaldavate ridade viide.
      • Tippige väljale Vasakul korratavad veerud reasilte sisaldavate veergude viide.

      Sortimine


      Sortida saate
      • teksti (A-st Y-ni või Y-st A-ni)
      • numbreid (väikseimast suurimani või suurimast väikseimani)
      • kuupäevi ja kellaaegu (vanimast uusimani ja uusimast vanimani)

      Sortida saate ühes või mitmes veerus. Samuti saate sortida kohandatud loendi (näiteks Suur, Keskmine ja Väike) või vormingu järgi, sh lahtri värvus, fondivärvus või ikoonikomplekt. Enamik sortimisoperatsioone on veerusortimised, kuid saate sortida ka ridade kaupa.
      Sortimiskriteeriumid salvestatakse koos töövihikuga, nõnda et saate sortimist töövihiku igal avamisel taasrakendada Exceli tabelile, kuid mitte lahtrivahemikule. Kui soovite salvestada sortimiskriteeriumeid, et neid edaspidi töövihiku avamisel taasrakendada, on mõistlik kasutada tabelit. See on eriti tähtis mitut veergu hõlmava või aeganõudva sortimise puhul.

      Teksti sortimine


    • Valige lahtrivahemikus tärkandmeid sisaldav veerg või veenduge, et aktiivne lahter paikneb tärkandmeid sisaldavas veerus.
    • Klõpsake menüü Avaleht jaotises Redigeerimine nuppu Sordi ja filtreeri .
    • Tehke ühte järgmistest:
      • Tähestikulises järjekorras sortimiseks klõpsake Sordi A-st Y-ni.
      • Laskuvas tähestikulises järjekorras sortimiseks klõpsake Sordi Y-st A-ni.
    • Soovi korral saate sortida tõstutundlikult.

      Numbrite sortimine


    • Valige lahtrivahemikus numbrilisi andmeid sisaldav veerg või veenduge, et aktiivne lahter paikneb numbrilisi andmeid sisaldavas veerus.
    • Klõpsake menüü Avaleht jaotises Redigeerimine nuppu Sordi ja filtreeri ning tehke seejärel ühte järgmistest:
      • Sortimaks numbreid väiksematest suuremateni, klõpsake Sordi väikseimast suurimani.
      • Sortimaks numbreid suurematest väiksemateni, klõpsake Sordi suurimast väikseimani.


      Kuupäevade või kellaaegade sortimine


    • Valige lahtrivahemikus kuupäevi või kellaaegu sisaldav veerg või veenduge, et aktiivne lahter paikneb kuupäevi või kellaaegu sisaldavas veerus.
    • Valige lahtrivahemikus või tabelis kuupäevi või kellaaegu sisaldav veerg.
    • Klõpsake menüü Avaleht jaotises Redigeerimine nuppu Sordi ja filtreeri ning tehke seejärel ühte järgmistest:
      • Sortimaks varasemast kuupäevast või kellaajast hilisemani, klõpsake Sordi vanimast uusimani.
      • Sortimaks hilisemast kuupäevast või kellaajast varasemani, klõpsake Sordi uusimast vanimani.

      Sortimine lahtri värvi, fondi värvi või ikooni järgi


      Kui olete lahtrivahemiku või tabeli veeru käsitsi või tingimusvormingulikult värvi või fondi värvi järgi vormindanud, saate ka sortida nendesamade värvide järgi. Sortida saate ka tingimusvorminguga loodud ikoonikomplekti järgi.
    • Valige lahtrivahemikus andmeid sisaldav veerg või veenduge, et aktiivne lahter paikneb tabeli veerus.
    • Klõpsake menüü Kodu jaotise Redigeerimine nuppu Sordi ja filtreeri ning seejärel käsku Kohandatud sortimine.
      Kuvatakse dialoogiboks Sortimine.
    • Valige jaotise Veerg boksis Sordi veerg, mille järgi soovite sortida.
    • Valige jaotises Sortimisalus sortimistüüp. Tehke ühte järgmistest:
      • Lahtri värvi järgi sortimiseks valige Lahtri värv.
      • Fondi värvi järgi sortimiseks valige Fondi värv.
      • Ikoonikomplekti järgi sortimiseks valige Lahtri ikoon.
    • Klõpsake jaotises Järjestus nupu kõrval olevat noolt ja seejärel valige sõltuvalt vormingutüübist kas lahtri või fondi värv või lahtri ikoon.
    • Valige jaotises Järjestus sortimisviis. Tehke ühte järgmistest:
      • Lahtri või fondi värvi või ikooni üles või vasakule teisaldamiseks valige veeru sortimise puhul Alguses ja rea sortimise puhul Vasakul.
      • Lahtri või fondi värvi või ikooni alla või paremale teisaldamiseks valige veeru sortimise puhul Lõpus ja rea sortimise puhul Paremal.

      Vaikimisi pole lahtri värv, fondi värv ega ikooni sortimisjärjestus määratletud. Selle järjekorra peate määratlema iga sortimisoperatsiooni jaoks eraldi.
    • Järgmise sortimise aluseks oleva lahtri või fondi värvi või ikooni määratlemiseks klõpsake nuppu Lisa tase ja korrake juhiseid 3-5. Veenduge, et valite boksis Järgmine alus sama veeru ning et teete sama valiku boksis Järjestus. Korrake seda iga lahtrivärvi, fondivärvi või ikooni puhul, mida soovite sortimisse kaasata.

      Ridade sortimine


    • Valige lahtrivahemikus andmeid sisaldav rida või veenduge, et aktiivne lahter paikneb tabeli veerus.
    • Klõpsake menüü Kodu jaotise Redigeerimine nuppu Sordi ja filtreeri ning seejärel käsku Kohandatud sortimine.
      Kuvatakse dialoogiboks Sortimine.
    • Klõpsake nuppu Suvandid.
    • Klõpsake dialoogiboksi Sortimissuvandid jaotises Suund raadionuppu Sordi vasakult paremale ja klõpsake seejärel nuppu OK.
    • Valige jaotise Veerg boksis Sortimisalus rida, mille järgi soovite sortida.
    • Tehke ühte järgmistest.
      Väärtuse järgi  
    • Valige boksis Sortimisalus väärtus Väärtused.
    • Tehke boksis Järjestus ühte järgmistest:
      • Tekstiliste väärtuste jaoks valige A-st Y-ni või Y-st A-ni.
      • Arvuliste väärtuste jaoks valige Väikseimast suurimani või Suurimast väikseimani.
      • Kuupäevaliste või kellaajaliste väärtuste jaoks valige Vanimast uusimani või Uusimast vanimani.

      Lahtri värvi, fondi värvi või lahtri ikooni järgi  
    • Valige boksis Sortimisalus kas Lahtri värv, Fondi värv või Lahtri ikoon.
    • Klõpsake nupu kõrval olevat noolt ja valige seejärel lahtri värv, fondi värv või lahtri ikoon.
    • Valige boksis Järjestus kas Vasakul või Paremal.

      Sortimine mitmesse veergu või ritta


      Võite tahta sortida mitmesse veergu või ritta kui teil on andmed, mida soovite rühmitada ühes reas või veerus sama väärtuse alusel, ning seejärel sortida teise veergu või ritta sellesama rühma sees võrdsete väärtuste järgi. Näiteks kui teil on veerud Osakond ja Töötaja, saate esmalt sortida Osakonna järgi (rühmitamaks kõik sama osakonna töötajaid) ning siis sortida nime järgi (et seada nimed igas osakonnas tähestikulisse järjestusse). Võite sortida kuni 64 veergu.
    • Valige lahtrivahemik kahe või enama veeru andmetega või veenduge, et aktiivne lahter on kahe või enama veeruga tabelis.
    • Klõpsake menüü Kodu jaotise Redigeerimine nuppu Sordi ja filtreeri ning seejärel käsku Kohandatud sortimine.
      Kuvatakse dialoogiboks Sortimine.
    • Valige jaotise Veerg boksi Sordi esimene veerg, mida soovite sortida.
    • Valige jaotises Sortimisalus sortimistüüp. Tehke ühte järgmistest:
      • Teksti, arvu või kuupäeva või kellaaja järgi sortimiseks valige Väärtused.
      • Vormingu järgi sortimiseks valige kas Lahtri värv, Fondi värv või Lahtri ikoon.
    • Valige jaotises Järjestus sortimisviis. Tehke ühte järgmistest:
      • Tekstiliste väärtuste jaoks valige A-st Y-ni või Y-st A-ni.
      • Arvuliste väärtuste jaoks valige Väikseimast suurimani või Suurimast väikseimani.
      • Kuupäevaliste või kellaajaliste väärtuste jaoks valige Vanimast uusimani või Uusimast vanimani.
      • Kohandatud loendi alusel sortimiseks valige Kohandatud loend.
    • Veel ühe veeru lisamiseks klõpsake nuppu Lisa tase ja korrake juhiseid 3-5.
    • Sortimisalusena kasutatava veeru kopeerimiseks tehke sobiv valik ja klõpsake nuppu Kopeeri tase.
    • Sortimisalusena kasutatava veeru kustutamiseks tehke sobiv valik ja klõpsake nuppu Kustuta tase. Loendisse peab jätma vähemalt ühe üksuse.
    • Veergude sortimisjärjestuse muutmiseks valige üksus ja klõpsake järjestuse muutmiseks noolt Üles või Alla.
      Loendis eespool olevad üksused paigutatakse järjestuses allpool olevate üksuste ette.

      Sortimisega seotud üldised probleemid


      Kui andmete sortimine annab ootamatu tulemuse, tehke järgmist:
      Kontrollige, kas valemi tagastatud väärtused on muutunud.   Kui sorditud andmed sisaldavad ühte või mitut valemit, võivad nende tagastatavad väärtused töölehe ümberarvutamisel muutuda. Sel juhul rakendage ajakohaste tulemuste saamiseks sortimist kindlasti uuesti.
      Tooge enne loendi sortimist peidetud read ja veerud peidust välja.   Peidetud veerge veergude sortimisel ei teisaldata ning peidetud ridu ridade sortimisel ei teisaldata. Enne andmete sortimist on mõttekas peidetud veerud ja read välja tuua.
      Kontrollige piirkonnasätteid   Sortimisjärjestused sõltuvad piirkonnasätetest. Veenduge, et teie arvuti Juhtpaneeli (Control Panel) moodulites Piirkonnasätted (Regional Settings) või Piirkonna- ja keelesuvandid (Regional and Language Options) on rakendatud õiged sätted. Piirkonnasätete muutmise kohta vaadake lisateavet Windowsi spikrisüsteemist.
      Veerupäiste sisestamine ainult ühele reale.   Kui vajate mitmerealisi veerusilte, murdke lahtris tekstiridu.
      Päiserea sisse- või väljalülitamine.   Sageli on veeru sortimisel hea kasutada päiserida, et paremini mõista andmete tähendust. Vaikimisi päist sortimisoperatsiooni ei kaasata. Mõnikord võib teil olla tarvis päist sisse või välja lülitada, et selle väärtust vastavalt kas sortimisse kaasata või mitte. Tehke ühte järgmistest:
      • Kui soovite andmete esimese rea sortimisest välja jätta, kuna tegemist on veerupäisega, klõpsake menüü Avaleht jaotise Redigeerimine nuppu Sordi ja filtreeri, klõpsake käsku Kohandatud sortimine ja märkige Minu andmetel on päised.
      • Kui soovite andmete esimese rea sortimisse kaasata, kuna tegemist pole veerupäisega, klõpsake menüü Avaleht jaotise Redigeerimine nuppu Sordi ja filtreeri, klõpsake käsku Kohandatud sortimine ja tühjendage ruut Minu andmetel on päised.

      Filtreerimine


      Filtreeritud andmed kuvatakse ainult ridades, mis vastavad teie määratud kriteeriumidele, ning peidetakse read, mida te ei soovi kuvada. Pärast andmete filtreerimist saate filtreeritud andmeid kopeerida, otsida, redigeerida, vormindada, lisada diagrammi ning printida ilma neid ümber korraldamata või teisaldamata.
      Filtreerida saate ka mitme veeru alusel. Filtrid on täiendid. See tähendab, et iga lisatav filter põhineb praegusel filtril ning iga järgmine vähendab andmete alamhulka.
      Automaatfiltri kasutamisega saate luua filtreid väärtuste loendi, vormingu ja kriteeriumide alusel. Filtritüübid on lahtrivahemiku või tabeliveergude puhul üksteist välistavad. Näiteks saate filtreerida lahtri värvi või arvuloendi alusel, kuid mitte mõlema järgi korraga. Saate filtreerida ikooni või kohandatud filtri alusel, kuid mitte mõlema järgi korraga.

        Teksti filtreerimine


    • Valige tähti ja numbreid sisaldav lahtrivahemik.
    • Klõpsake menüü Kodu jaotise Redigeerimine nuppu Sordi ja filtreeri ning seejärel käsku Filtreeri.
    • Klõpsake veerupäises noolt
    • Tehke ühte järgmistest.
      • Märkige või tühjendage tekstväärtuste loendis filtreerimisel kasutatavad tekstväärtused.

      Tekstloend võib koosneda kuni 10 000 väärtusest. Kui loend on pikk, tühjendage üleval ruut (Vali kõik) ning valige filtreerimiseks kindlad tekstväärtused. Menüü Automaatfilter laiendamiseks või pikendamiseks klõpsake ja lohistage allservas asuvat pidet.
      • Valige Tekstifiltrid ja klõpsake ühte võrdlusmärgi käsku või käsku Kohandatud filter. Kui soovite filtreerida mõne kindla märgiga algava teksti alusel, valige Algab. Sellise teksti alusel filtreerimiseks, mis sisaldab kindlaid märke teksti sees, valige Sisaldab.
      • Sisestage tekst dialoogiboksi Kohandatud automaatfilter parempoolsele väljale või valige tekstväärtus loendist. Kui soovite filtreerida J-tähega algava teksti alusel, sisestage J. Sellise teksti alusel filtreerimiseks, mis sisaldab suvalises kohas sõna "kell", sisestage kell.

      Kui soovite leida osaliselt kattuvate märkidega teksti, kasutage metamärki.
      Kasutage
      kui soovite otsida
      ? (küsimärk)
      Suvalist üksikut märki
      (Nt leiab so? sõnad "soe" ja "soo")
      * (tärn)
      Suvalist arvu märke
      (Nt leiab *tee sõnad " raudtee " ja "kodutee")
      ~ (tilde), millele järgneb ?, * või ~
      Küsimärki, tärni või tildet
      (Nt leiab fy06~? väärtuse "fy06?")
      • Valikuliselt saate filtreerida veel ühe kriteeriumi alusel.

      Arvude filtreerimine


      Tehke ühte järgmistest.
      Lahtrivahemik  
    • Valige arvandmeid sisaldav lahtrivahemik.
    • Klõpsake menüü Kodu jaotise Redigeerimine nuppu Sordi ja filtreeri ning seejärel käsku Filtreeri.
    • Klõpsake veerupäises noolt .
    • Tehke ühte järgmistest.
      Arvuloendist valimine  
      • Valige või eemaldage arvuloendis filtreeritavad arvud. Arvuloend võib koosneda kuni 10 000 väärtusest. Kui loend on pikk, tühjendage üleval ruut (Vali kõik) ning valige filtreerimiseks kindlad arvud.

      Kriteeriumi loomine  
      • Valige Arvufiltrid ja klõpsake ühte võrdlusmärgi käskudest või käsku Kohandatud filter.
      • Näiteks vähima ja suurima arvu piirmäära alusel filtreerimiseks valige käsk Vahemikus.
      • Sisestage arvud dialoogiboksi Kohandatud automaatfilter parempoolsele väljale (või väljadele) või valige arvud loendist.
      • Kui soovite filtreerimisel kasutada arvude alampiirina arvu 25 ja ülempiirina arvu 50, sisestage 25 ja 50.
      • Valikuliselt saate filtreerida veel ühe kriteeriumi alusel.

      Kuupäevade või kellaaegade filtreerimine


    • Valige arvandmeid sisaldav lahtrivahemik.
    • Klõpsake menüü Kodu jaotise Redigeerimine nuppu Sordi ja filtreeri ning seejärel käsku Filtreeri.
      • Veenduge, et aktiivne lahter asuks kuupäevi või kellaaegu sisaldavas tabeliveerus.
    • Klõpsake veerupäises noolt .
    • Tehke ühte järgmistest.
    • Valige Kuupäevafiltrid ja tehke siis ühte järgmistest.
      Tavafilter. Tavafilter põhineb mõnel võrdlusmärgil
    • Klõpsake ühte võrdlusmärgi käskudest (Võrdub, Enne, Pärast või Vahemikus) või käsku Kohandatud filter.
    • Sisestage kuupäev või kellaaeg dialoogiboksi Kohandatud automaatfilter parempoolsele väljale või valige kuupäev või kellaaeg loendist või klõpsake kuupäeva leidmiseks ja sisestamiseks nuppu Kalender.
      Näiteks kuupäevade või kellaaegade alam- ja ülempiiri alusel filtreerimiseks valige käsk Vahemikus.
    • Sisestage kuupäev või kellaaeg dialoogiboksi Kohandatud automaatfilter parempoolsele väljale (või väljadele) või valige kuupäevad või kellaajad loendist või klõpsake kuupäeva leidmiseks ja sisestamiseks nuppu Kalender.
      Kui soovite näiteks filtreerimisel kasutada kuupäeva alampiirina "1/3/2006" ja ülempiirina "1/6/2006", sisestage 1/3/2006 ja 1/6/2006. Kellaaja alampiiri "8:00" ja ülempiiri "12:00" alusel filtreerimiseks sisestage 8:00 ja 12:00.
      Dünaamiline filter  
      Dünaamilise filtri puhul võivad kriteeriumid filtri taasrakendamisel muutuda.
    • Klõpsake ühte eelmääratletud kuupäevakäskudest.
      Kõigi kuupäevade filtreerimiseks praeguse kuupäeva alusel valige Täna või järgmise kuu alusel filtreerimiseks valige Järgmine kuu.
    • Klõpsake nuppu OK.
      • Menüü Kõik perioodi kuupäevad käskude (nt Jaanuar või 2. kvartal) kasutamisel filtreeritakse alati perioodi alusel, aastast sõltumata. Sellest võib abi olla näiteks siis, kui soovite omavahel võrrelda mõne kindla perioodi müüginäitajaid mitme aasta jooksul.
      • Käskude Sel aastal ja Aastast kuupäevani puhul käsitletakse tulevasi kuupäevi erinevalt. Käsu Sel aastal valimisel võib filter tagastada ka jooksva aasta edaspidiseid kuupäevi, käsuga Aastast kuupäevani tagastatakse aga ainult kuupäevad kuni tänaseni (kaasa arvatud).
    • Valikuliselt saate filtreerida veel ühe kriteeriumi alusel.
      Kriteeriumi lisamine
    • Tehke ühte järgmistest.
      • Tabeliveeru või valiku filtreerimiseks nii, et see vastaks mõlemale kriteeriumile, klõpsake raadionuppu Ja.
      • Tabeliveeru või valiku filtreerimiseks nii, et see vastaks kas ühele või mõlemale kriteeriumile, klõpsake raadionuppu Või.
    • Teisel väljal valige võrdlusmärk ning seejärel sisestage parempoolsele väljale kuupäev või kellaaeg või valige tekstväärtus loendist või klõpsake kuupäeva leidmiseks ja sisestamiseks nuppu Kalender.
      • Valige või eemaldage kuupäevade või kellaaegade loendis filtreerimisel kasutatavad kuupäevad või kellaajad.

      Vaikimisi on kõik lahtritevahemiku või tabeliveeru kuupäevad rühmitatud aastate, kuude ja päevade hierarhia alusel. Kõrgema taseme valimisel või eemaldamisel hierarhias valitakse või eemaldatakse kõik allpool seda taset pesastatud andmed. Kui valite 2006, siis kuvatakse kuud loendina 2006 all ning päevad kuvatakse loendina iga kuu all.
      Väärtuste loend võib koosneda kuni 10 000 väärtusest. Kui loend on pikk, tühjendage üleval ruut (Vali kõik) ning valige filtreerimiseks kindlad väärtused.
    • Kuupäevade või kellaaegade loendist valimine  
    • Kriteeriumi loomine  
        Märkused  
      • Kõik kuupäevafiltrid põhinevad gregooriuse kalendril.
      • Finantsaastaid ja -kvartaleid hakatakse arvestama alati jaanuarist.
      • Kui soovite filtreerida nädalapäevade alusel, peate vormindama lahtreid nii, et nendes kuvataks nädalapäevi. Kui soovite filtreerida nädalapäeva alusel, sõltumata kuupäevast, teisendage need funktsiooni TEXT abil tekstivormingusse. Kuna funktsioon TEXT tagastab tekstväärtuse, kuvatakse filtrikäsk Tekstifiltrid, mitte Kuupäevafiltrid.

      Suurima või vähima arvu filtreerimine


    • Valige arvandmeid sisaldav lahtrivahemik.
    • Klõpsake menüü Kodu jaotise Redigeerimine nuppu Sordi ja filtreeri ning seejärel käsku Filtreeri.
    • Klõpsake veerupäises noolt .
    • Valige Arvufiltrid ja käsk Esikümme.
    • Tehke dialoogiboksis Esikümne automaatfilter järgmist.
    • Klõpsake vasakpoolses loendis väärtust Ülemine või Alumine.
    • Sisestage keskmisele väljale arv.
    • Parempoolsel väljal tehke ühte järgmistest.
      • Arvu alusel filtreerimiseks klõpsake käsku Üksused.
      • Protsendi alusel filtreerimiseks klõpsake käsku Protsent.

      Suurimad ja vähimad väärtused põhinevad algsel lahtrivahemikul või tabeliveerul, mitte filtreeritud andmete alamhulgal.

      Arvude keskväärtusest suuremate või väiksemate arvude filtreerimine


    • Valige arvandmeid sisaldav lahtrivahemik.
    • Klõpsake menüü Kodu jaotise Redigeerimine nuppu Sordi ja filtreeri ning seejärel käsku Filtreeri.
    • Klõpsake veerupäises noolt .
    • Valige Arvufiltrid ja tehke ühte või mitut järgmistest.
      • Kui soovite filtreerida keskväärtusest suuremate arvude alusel, klõpsake käsku Keskmisest suuremad.
      • Kui soovite filtreerida keskväärtusest väiksemate arvude alusel, klõpsake käsku Keskmisest väiksemad.

      Tühjade ja mittetühjade lahtrite filtreerimine


    • Lahtrivahemiku valimine
    • Klõpsake menüü Kodu jaotise Redigeerimine nuppu Sordi ja filtreeri ning seejärel käsku Filtreeri.
    • Klõpsake veerupäises noolt .
    • Tehke ühte järgmistest.
      • Mittetühjade lahtrite filtreerimiseks märkige menüü Automaatfilter väärtuste loendi ülaosas ruut (Vali kõik) ning loendi alaosas tühjendage ruut (Tühjad).
      • Tühjade lahtrite filtreerimiseks tühjendage menüü Automaatfilter väärtuste loendi ülaosas ruut (Vali kõik) ning loendi alaosas märkige ruut (Tühjad).

       Märkus.   Märkeruut (Tühjad) on saadavad ainult siis, kui lahtrivahemik või tabeliveerg sisaldab tühja lahtrit.

      Lahtri värvi, fondivärvi või ikoonikomplekti alusel filtreerimine


      Kui olete lahtrite vahemikku käsitsi või tingimuslikult vormindanud lahtri värvi või fondivärvi alusel, siis saate nende värvide alusel ka filtreerida. Lisaks saate filtreerida ka tingimusvormingus ikoonikomplekti alusel.
    • Valige lahtrivahemik, mis sisaldab vormindatud lahtri värvi, fondivärvi või ikoonikomplekti.
    • Klõpsake menüü Kodu jaotise Redigeerimine nuppu Sordi ja filtreeri ning seejärel käsku Filtreeri.
    • Klõpsake veerupäises noolt .
    • Valige käsk Filtreeri värvi alusel ning sõltuvalt vormingutüübist valige kas käsk Filtreeri lahtri värvi alusel, Filtreeri fondivärvi alusel või Filtreeri lahtriikooni alusel.
    • Sõltuvalt vormingutüübist valige lahtri värv, fondivärv või lahtriikoon.
      Diagramm võimaldab mõtet paremini ja kiiremini esile tuua. Diagrammi abil saab töölehe andmeid kujutada võrdluste, mudelite ja trendidena.Näiteks saab diagrammis ühe hetkega näidata, kas selle kvartali müüginäitajad tõusevad või langevad.
      Excel 2007 abil on võimalik luua diagrammi kümne sekundiga . Kohe näete, kuidas see käib. Pärast diagrammi loomist saate sellele hõlpsasti uusi elemente lisada. Näiteks võite lisada tiitli, et diagramm sisaldaks pisut rohkem teavet, või muuta diagrammielementide paigutust.

      Diagrammide loomine


    • Diagrammi loomiseks valige vajaminevad andmed, sealhulgas veerutiitlid (jaanuar, veebruar, märts) ja reasildid (müügiagentide nimed).
    • Seejärel klõpsake menüü Lisa jaotise Diagrammid nuppu Tulpdiagramm . Võite valida ka mõne muu diagrammitüübi, kuid tavaliselt kasutatakse andmete võrdluseks ja esitamiseks tulpdiagramme.
    • Pärast nupu Tulpdiagramm klõpsamist kuvatakse valik tulpdiagrammi tüüpe. Klõpsake loendis Tasapinnaline tulpdiagramm esimest tulpdiagrammi Kobartulpdiagramm. Kursorit mõne diagrammitüübi peal hoides kuvatakse kohtspikris selle diagrammitüübi nimi. Lisaks kuvatakse kohtspikris ka diagrammitüübi kirjeldus ning soovitus, kus seda tüüpi diagrammi kasutada.

      Kuidas töölehe andmeid diagrammil kujutatakse 


      Sellel diagrammil moodustavad iga töölehelahtri andmed ühe tulba. Reapealkirjad (müügiagentide nimed) kuvatakse paremal diagrammi legendi tekstina ning veerupealkirjad (kuud) kuvatakse diagrammi allosas .
      Nagu sellel tulpdiagrammil näha, müüs Cencini (teda tähistab iga kuu keskmine tulp) jaanuaris ja veebruaris kõige rohkem teed, kuid märtsis müüs Giussani temast rohkem.
      Iga müügiagendi müügiandmed kuvatakse iga kuu kohta kolmes eraldi tulbas. Iga tulba kõrgus on proportsioonis lahtri väärtusega, mida tulp tähistab. Diagramm kõrvutab müügiagentide tulemused kuude kaupa.
      Iga müügiagentide andmeid sisaldav rida on diagrammil erinevat värvi. Diagrammi legend, mis moodustub töölehel olevatest reatiitlitest (müügiagentide nimedest), annab teada, milline värv millise müügiagendi andmeid tähistab. Näiteks Giussani andmed on tumesinisega ning asuvad iga kuu puhul kõige vasakpoolsemas tulbas.
      Töölehe veerupealkirjad "Jaanuar", "Veebruar" ja "Märts" on aga nüüd diagrammi allosas. Vasakul pool diagrammis on Excel loonud numbriskaala, mille abil on kergem tulpade kõrgusest aru saada.

      Diagrammiriistad


      Diagrammi luues kuvatakse lindil menüü Diagrammiriistad, mis sisaldab menüüsid Kujundus, Paigutus ja Vorming.
      Kui diagramm on valmis, klõpsake väljaspool diagrammiala. Seejärel diagrammiriistad kaovad. Kui soovite neid uuesti näha, klõpsake diagrammi sees. Menüüd kuvatakse uuesti.

      Diagrammi vaate muutmine


      Teine võimalus andmeid vaadelda on võrrelda iga müügiagendi müügiandmeid kuude lõikes. Selle diagrammivaate loomiseks klõpsake menüü Kujundus jaotise Andmed nuppu Aktiveeri rida/veerg. Parempoolsel diagrammil on andmed rühmitatud ridade kaupa ning võrreldakse töölehe veerge. Nüüd aga võrdleb diagramm midagi muud – iga müügiagendi enda müügitulemusi kuude lõikes.
      Diagrammi algsesse vaatesse naasmiseks klõpsake taas nuppu Aktiveeri rida/veerg.

      Diagrammitiitlite lisamine


      Diagrammidele on mõttekas lisada kirjeldavad tiitlid, et lugejad ei peaks mõistatama, millega on tegu.
      Tiitli saab panna nii diagrammile endale kui ka telgedele, mis mõõdavad ja kirjeldavad diagrammi andmeid. Sellel diagrammil on kaks telge. Vasakul asub vertikaaltelg (seda nimetatakse ka väärtus- ehk Y-teljeks). See telg on numbriskaala, mille abil on kergem tulpade kõrgusest aru saada. Diagrammi alaosas oleval horisontaalteljel (seda nimetatakse ka kategooria- ehk X-teljeks) asuvad kuud.
      Kui soovite kiiresti diagrammitiitleid lisada, klõpsake diagrammi selle valimiseks ning minge menüü Kujundus jaotisse Diagrammi paigutused. Kõigi paigutuste nägemiseks klõpsake nuppu Veel
      . Iga suvand kuvab erinevad paigutusviisid, mis muudavad diagrammielementide paigutust.
      Tiitlid tuleb tippida otse diagrammi.
    • Selle diagrammi tiitel on "Northwind Tradersi tee" – toote nimi.
    • Vasakul asuva vertikaaltelje tiitel on "Müüdud kaste".
    • All asuva horisontaaltelje tiitel on "Esimese kvartali müük".
      Õppetüki lõpus asuvas harjutusseansis saate tiitlite tippimist lähemalt uurida. Samuti saate proovida muidki paigutusi, et näha, kuidas muuta erinevate diagrammielementide (nt legendi ja tiitlite) paigutust.

      Diagrammi kohandamine


      Pärast diagrammi loomist saate seda professionaalsema ilme andmiseks kohandada. Diagrammi ilme muutmiseks võite valida uue diagrammilaadi, mis muudab kiiresti diagrammi värve. Samuti võite vormindada diagrammi tiitleid ning nende lihtsat ilmet ilustada. Tulpade esiletõstmiseks võite rakendada mitmesuguseid vormindamissuvandeid.
      Kui loote diagrammi, on see standardvärvi. Diagrammilaadi abil saate diagrammile rakendada erinevaid värve vaid mõne sekundiga.
      Klõpsake diagrammi sees. Seejärel klõpsake kõigi valikute kuvamiseks menüü Kujundus jaotises Diagrammilaadid nuppu Veel  ning siis sobivat laadi . Mõned laadid muudavad tulpade värvi. Teised muudavad värvi ja lisavad tulpade ümber kontuuri. Mõned aga lisavad värvi andmealale (diagrammitelgedega ääristatud ala) ning mõned diagrammialale (tervele diagrammile).
      Kui jaotises Diagrammilaadid ei ole teile sobivat laadi, võite otsustada muude värvivalikute kasuks, valides mõne muu kujunduse. Klõpsake menüü Küljendus jaotise Kujundused nuppu Värvid. Kursorit mõne värvi kohal hoides kuvatakse see värv diagrammil ajutise eelvaatena, mis erineb sellest, kui vaadata diagrammilaadi. Nii näete enne värvi rakendamist selle mõju ega pea toimingut tagasi võtma, kui värv teile siiski ei meeldi. Klõpsake sobivat värvi, et see diagrammile rakendada.

      Üksikute tulpade vormindamine


      Diagrammi tulpade vormingut on võimalik veelgi muuta. Pildil on igale tulbale lisatud varjuefekt (iga tulba taga on kuvatud kaldu diagonaalne vari).
      Varjuefekti lisamiseks klõpsake ühte Giussani tulpadest. Seepeale valitakse kõik kolm Giussani tulpa (nimetatakse ka sarjaks).
      Klõpsake menüü Vorming jaotise Kujundilaadid nupul Kujundiefektid olevat noolt, osutage käsule Vari ja hoidke kursorit loendis olevatel varjulaadidel. Kursori laadidele liigutamisel näete laadide eelvaateid. Kui leiate sobiva, valige see.
      Järgmiseks klõpsake üht Cencini tulpadest, et need kõik valida, ning järgige samu juhiseid. Siis tehke sama Kotase puhul. See kõik võtab aega vaid paar sekundit. Saate seda ka harjutusseansis proovida.
      Jaotis Kujundilaadid sisaldab palju muidki suvandeid, mille seast valida. Klõpsake näiteks suvandit Kujundi täide, mille abil saab tulpadele lisada astmiku või tekstuuri . Tulpade ümber kontuuri lisamiseks klõpsake nuppu Kujundi kontuur . Nupu Kujundiefektid all on ka muid suvandeid peale varjude. Näiteks saate tulpadele lisada viltuse efekti või sujuvad servad või isegi sära.
      Efekte saab rakendada ka teistele diagrammi aladele , näiteks andmealale (telgedega ääristatud ala). Harjutusseansis näete ka, kuidas seda teha.

      Diagrammitüübid


      Tulpdiagramm
      Näitab andmemuutusi mingi perioodi vältel või illustreerib eritoodete omavahelisi suhteid.
      Siia alla liigitatakse veel rühm-, protsent- ja kombineeritudtulpdiagramm.
      Joondiagramm
      Näitab andmevoogude suundi mingite kindlate ajavahemike tagant.
      Sektordiagramm
      Näitab moodustavate andmete proportsionaalset suurust summasse. See diagrammitüüp illustreerib alati ühte andmeseeriat ja on kasulik, kui tahate rõhutada mingit kindlat väärtust.

      Vahekokkuvõtted


      Veeru loendis saate automaatselt arvutada vahe- ja üldkokkuvõtteid, kasutades selleks menüü Andmed jaotises Liigendus käsku Vahekokkuvõte.
      • Vahekokkuvõtted arvutatakse kokkuvõttefunktsiooniga kasutades funktsiooni SUBTOTAL. Kokkuvõttefunktsioonide hulka kuuluvad näiteks funktsioonid Sum, Count ja Average. Igas veerus saate kuvada mitut tüüpi kokkuvõttefunktsioone.
      • Üldkokkuvõtted tuletatakse üksikasjalikest andmetest, mitte vahekokkuvõtete väärtustest. Kui kasutate näiteks kokkuvõttefunktsiooni Average, kuvab üldkokkuvõtterida loendi kõigi üksikasjaridade keskmise, mitte vahekokkuvõtteridade väärtuste keskmise.

      Kui töövihik on seatud automaatsele valemite arvutamisele, arvutatakse üksikasjalike andmete redigeerimisel käsuga Vahekokkuvõte vahe- ja üldkokkuvõtte väärtused automaatselt ümber. Lisaks liigendab käsk Vahekokkuvõte loendi nii, et saate kuvada ja peita iga vahekokkuvõtte üksikasjaread.
    • Veenduge, et igal veerul oleks esimeses reas silt, et iga veerg sisaldaks kõigis veergudes sarnaseid andmeid ja et vahemikus poleks tühje ridu ega veerge.
    • Valige vahemikus soovitud lahter.
    • Tehke ühte järgmistest - lisa vahekokkuvõtete tase või pesastatud vahekokkuvõtete tasemete lisamine
      Näpunäide.  Ainult vahekokkuvõtete ja üldkokkuvõtete kokkuvõtte kuvamiseks klõpsake liigendustähiseid reanumbrite kõrval. Üksikute vahekokkuvõtete üksikasjaridade kuvamiseks või peitmiseks kasutage tähiseid ja
      Vahekokkuvõtete eemaldamine
      Kui eemaldate vahekokkuvõtted, eemaldab Microsoft Office Excel lisaks vahekokkuvõtetele ka liigenduse ja kõik loendisse lisatud leheküljepiirid.
    • Klõpsake vahekokkuvõtet sisaldavas loendis mõnda lahtrit.
    • Klõpsake menüü Andmed jaotises Liigendus nuppu Vahekokkuvõte.
      Kuvatakse dialoogiboks Vahekokkuvõte.
    • Klõpsake nuppu Eemalda kõik

      Sihiotsing


      Kui teate, millise tulemi valem peaks andma, kuid pole päris kindel, millist sisendväärtust valem selle tulemi tagastamiseks vajab, võite kasutada sihiotsingu funktsiooni. Oletagem näiteks, et peate laenama raha. Teate, kui palju raha te vajate, kui kaua teil laenu tagasi maksmiseks kulub ning kui palju saate kuus tagasi maksta. Sihiotsingu abil saate kindlaks teha, millise intressimääraga peaksite laenueesmärkide täitmiseks arvestama.

      Risttabelid (liigendtabelid)


      PivotTable-aruannete abil saate vaadata samu andmeid eri vaateis kõigest mõne hiireklõpsuga. Andmed paigutuvad oma kohtadele, vastates niimoodi küsimustele ning näidates, mida andmed tähendavad.
      Enne PivotTable-aruandega töö alustamist tuleb veenduda, et Exceli tööleht on aruandeks hästi ette valmistatud.
      PivotTable-aruande koostamisel muutub iga lähteandmete veerg väljaks, mida saab kasutada aruandes. Väljad summeerivad mitu lähteandmete teaberida.
      Väljad saavad nime lähteandmete veerutiitlite järgi. Veenduge, et lähteandmete töölehe esimesel real oleks igal veerul tiitel.
      Eespool esitatud pildil olevad veergude tiitlid Riik, Müügiagent, Tellimuse maht, Tellimuse kuupäev ja Tellimuse number muutuvad väljade nimedeks. Aruande koostamisel, mida saate kursuse lõpus harjutada , näete näiteks seda, et väli Müügiagent esindab müügiagentide andmeid töölehelt.
      Pealkirjade all olevad read peaksid sisaldama veeru piires sarnaseid üksusi. Näiteks peaks tekst olema ühes veerus, arvud teises ning kuupäevad kolmandas veerus. Teiste sõnadega, arve sisaldav veerg ei tohiks sisaldada teksti jne.
      Lõpetuseks, PivotTable-aruande jaoks kasutatavad andmed ei tohiks sisaldada tühje veerge. Samuti pole soovitatav tühjade ridade olemasolu. Nt tühjad read, mis on mõeldud eraldama üht andmerühma teisest, tuleks eemaldada.

      PivotTable-liigendtabeli loomine


      Kui andmed on valmis, asetage kursor andmete mis tahes üksusesse. Selle tulemusel kaasatakse aruandesse kõik töölehe andmed. Võite valida ka kindlad andmed. Klõpsake menüü Lisa jaotise Tabelid nupu PivotTable-liigendtabel all olevat noolt ning seejärel käsku PivotTable. Avaneb dialoogiboks PivotTable-liigendtabeli loomine.
      Valitud on raadionupp Vali tabel või vahemik. Väljal Tabel/vahemik on kuvatud valitud andmete vahemik. Samuti on aruande asukoha jaotises juba valitud raadionupp Uuele töölehele (kui te ei soovi, et aruanne asetataks uuele töölehele, võite klõpsata raadionuppu Olemasolevale töölehele).

      PivotTable-aruande põhitõed


    • PivotTable-aruande paigutusala.
    • PivotTable-liigendtabeli väljaloend.
      Sellist pilti näete uuel töölehel pärast dialoogiboksi PivotTable-liigendtabeli loomine sulgemist.
      Ühel pool asub PivotTable-aruandeks valmis paigutusala, teisel aga PivotTable-liigendtabeli väljaloend. Loendis on esitatud lähteandmete veergude tiitlid. Nagu sai juba mainitud, tähistab iga tiitel välja, nt Riik, Müügiagent jne.
      PivotTable-aruande koostamiseks tuleb teisaldada mis tahes väli PivotTable-aruande paigutusalale. Seda saab teha kas märkides välja nime juures asuva ruudu või paremklõpsates välja nime ning valides asukoha, kuhu välja teisaldada.
      Kui olete PivotTable-aruannetega varem kokku puutunud, siis võib-olla mõtlete, kas aruannete koostamiseks saab välju ikka veel lohistada. Saab küll. Seda, kuidas, näete kursuse lõpus.

      PivotTable-aruande koostamine


      Nüüd olete valmis koostama PivotTable-aruannet. Aruandesse valitavad väljad sõltuvad sellest, mida soovite teada.
      Alustame selle tuvastamisest, kui palju iga müügiagent on müünud. Selleks läheb tarvis müügiagentide andmeid. Seega tuleb PivotTable-liigendtabeli väljaloendis märkida ruut välja Müügiagent juures. Samuti on vajalikud andmed selle kohta, kui palju nad müünud on, nii et tuleb märkida ruut välja Tellimuse maht juures. Nagu näete, pole aruande koostamiseks vaja kõiki väljaloendi välju.
      Välja valimisel asetab Excel selle vaikimisi paigutusalale kindlasse kohta. Soovi korral võite välja teisaldada teise kohta, näiteks kui soovite, et väli oleks veeruala asemel reaalal. Kuidas seda teha, näete harjutusseansis.
      Välja Müügiagent andmed (müügiagentide nimed), mis ei sisalda arve, kuvatakse automaatselt aruande vasakul pool ridadena. Välja Tellimuse maht andmed, mis sisaldavad arve, kuvatakse vastavalt paremal asuval alal.
      Müügiagentide andmete välja kohal on kuvatud pealkiri Reasildid. Tellimuste mahtude kohal on pealkiri Summa koguhulgast Tellimuse maht. "Summa koguhulgast" tähistab seda, et Excel kasutab arvudega väljade liitmiseks funktsiooni SUM.
      See, kas märgite välja Müügiagent ruudu enne välja Tellimuse maht ruutu , pole oluline. Excel paigutab need iga kord automaatselt õigesse kohta. Arvudeta väljad lähevad vasakule, arvudega väljad aga paremale, olenemata nende valimisjärjekorrast.
      Ongi kõik. Pärast kõigest kaht hiireklõpsu on teada, kui palju iga müügiagent on müünud. Muide, ühe küsimuse vastusega võibki piirduda. PivotTable-aruannet võitegi kasutada ühe-kahe vastuse kiireks leidmiseks. Aruanne ei pea olema keerukas, et olla kasulik.
      Klõpsake nuppu Esita, et näha, kuidas koostada PivotTable-aruanne.
      Müük riigiti
      Nüüd teate, kui palju iga müügiagent müüs. Lähteandmetes on aga andmed müügiagentide kohta kahes riigis, Ühendkuningriigis ja USA-s. Nii et võib tekkida küsimus, millised on iga müügiagendi müügimahud riigiti.
      Vastuse saamiseks võite lisada välja Riik PivotTable-aruandele aruandefiltrina. Aruandefiltri abil keskendutakse aruandes mingile andmete alamhulgale, milleks on tihtipeale tootesari, ajavahemik või geograafiline piirkond.
      Kui kasutate välja Riik aruandefiltrina, on teil võimalik kuvada aruannet eraldi Ühendkuningriigi ja USA kohta või kahe riigi kohta korraga.
      Välja aruandefiltrina lisamiseks paremklõpsake PivotTable-liigendtabeli väljaloendis välja Riik ning seejärel klõpsake käsku Lisa aruandefiltrisse. Aruande ülaossa ilmub aruandefilter Riik. Välja Riik noole juures on tekst (Kõik) ning kuvatud on mõlema riigi andmed. Selleks, et näha üksnes Ühendkuningriigi või USA andmeid, klõpsake noolt ning valige avanevast loendist soovitud riik. Et aga taas näha mõlema riigi andmeid, klõpsake noolt ning seejärel valikut (Kõik).
      Klõpsake nuppu Esita, et näha, kuidas lisada väli aruandefiltrina.
      Lähteandmete hulgas on veerg nimega Tellimuse kuupäev, seega on PivotTable-liigendtabeli väljaloendis väli Tellimuse kuupäev. Seega saab vastuse ka küsimusele, mis kuupäevadel on iga müügiagent müügitehingu teinud. Vastuse saamiseks märkige ruut välja Tellimuse kuupäev juures, et lisada see aruandele.
      Väli Tellimuse kuupäev lisatakse automaatselt vasakule reasildi suunale. Seda seepärast, et väli ei sisalda arve (kuupäevad võivad arvudena paista, kuid need on vormindatud kui kuupäevad, mitte kui arvud). Kuna väli Tellimuse kuupäev on teine aruandele lisatav arvudeta väli, pesastatakse see välja Müügiagent taandega paremale.
      Nüüd on aruandes kuvatud iga müügiagendi müügitehingud kuupäevade kaupa, kuid seda on palju korraga haaramiseks. Andmed saab hõlpsalt ülevaatlikumasse vaatesse, kui rühmitate igapäevased andmed kuude, kvartalite või aastate kaupa.
      Kuupäevade rühmitamiseks klõpsake aruandes kuupäeva. Seejärel klõpsake menüü Suvandid jaotise Rühmita nuppu Rühmita väli. Klõpsake dialoogiboksi Rühmitamine valikut Kvartalid, mis tundub siinkohal hea lahendus, ning seejärel klõpsake nuppu OK.
      Nüüd näete iga müügiagendi müügiandmeid rühmitatuna nelja kvartali kaupa.
      Klõpsake nuppu Esita, et näha, kuidas lisada väli Tellimuse kuupäev ning seejärel väli rühmitada.
      Aruande liigendamine
      Kuigi PivotTable-aruande abil on kõik vastused leitud, tuleb kogu aruande läbilugemiseks siiski pingutada. Kõigi andmete läbivaatamiseks tuleb lehte alla kerida.
      Teistsuguse vaate saamiseks võite aruande liigendada. Selleks tuleb teisaldada väli reasiltide alalt aruande veerualale (Veerusildid), mida te pole veel kasutanud. Aruande liigendamisel vahetategi välja vertikaal- ja horisontaalvaadet, st teisaldate read veerualale või veerud reaalale. See on lihtne.
      Aruande liigendamiseks paremklõpsake ühte kvartaliridadest, osutage käsule Teisalda ning seejärel klõpsake käsku Teisalda Tellimuse kuupäev veergudesse. See toiming teisaldab kogu välja Tellimuse kuupäev reasiltide alalt aruande veerusiltide alale .
      Kõigi müügiagentide nimed on nüüd koos ning veergudes esitatud müügiandmete esimese veeru ehk esimese kvartali kohal on tekst Veerusildid. Iga veeru lõpus on esitatud kvartali kogusumma . Kõigi andmete nägemiseks ei pea enam lehte alla kerima, kõik on korraga haaratav.
      Kui soovite aruande vaate taastada, paremklõpsake ühte kvartalipealkirjadest ning seejärel klõpsake käsku Teisalda Tellimuse kuupäev ridadesse. Selle tulemusel naaseb väli Tellimuse kuupäev aruande reaalale.
      Klõpsake nuppu Esita, et näha, kuidas liigendada aruannet.

      Valideerimine ehk sisestuse kontroll


      Valideerimise mõte on selles, et sa saad näidata tingimuse, millele peab antud lahtri sisu vastama. Selleks sisuks võib olla nii lihtsalt kirjutatav number/kuupäev jms või ka arvutatud tulemus. Arvesta vaid, et ühele piirkonnale saab rakendada vaid ühte valideerimise tingimust. Ma soovitaks kasutada isegi neile piirkondadele, millele lahtrisisestuse piirangu seadistad, teistsugust värvi.
      Igal juhul lõppidee on selles, kui sisestad lahtrisse mitte sobiva väärtuse (sisestuse kinnitad näiteks Enteriga), siis kuvab programm veateate. Siin näites peab olema lahtris number vahemikus 5-10 (mõlemad k.a.).
      Valideerimine algab piirkonna märkimisest, millele tahad lahtrisisestuse piirangut määratleda. Nüüd klõpsad menüüst Data>Validation. Avaneva akna esimesel sakil näitad ära lahtrisse SOBIVA lahtrisisestuse.
      Allow näitab, mis on lubatud lahtrisse sisestada.   
      Data näitab tingimust. Vahemikul (ja ka väljaspool vahemikku) tuleb näidata kaks numbrit (algus ja lõpp, seejuures need numbrid on ise tähenduses kaasaarvatud). Ülejäänud tingimustel aga ainult üks number.  
      Ignore Blank tähendab, et tühje lahtreid ei arvestata tingimusele mitte vastavaks.
      Teisel sakil saad seadistada teate, mida programm hakkab pakkuma, kui viid kursori lahtrisse, millele on kehtestatud andmete sisestuse piirang. Algselt on see teade jäetud määratlemata. Olemuselt võib teadet võrrelda kommentaariga. Ma arvan, et siia võiks kirjutada need tingimused, millele peab antud lahter vastama. Samas on sul alati võimalik teade välja lülitada (märkeruut tühjaks teha). Teate esitus sõltub natuke sellest, et kas Abiline on hetkel ekraanil või mitte.
      Kolmandalt sakilt saad määrata veateate, mida programm hakkab välja hüüdma, kui lahtrisisestus ei vasta esitatud nõuetele. Veateade tuleb muidugi vaid juhul, kui saki ainuke märkeruut on täidetud (Kuva vigaste andmete sisestamisel veateade).
      Põhimõtteliselt on siin kaks varianti.
      1.    Kasutada programmi poolt pakutavat lahendust. Sel juhul ei peagi kolmandal sakil midagi muutma.  Teate sisuks on, et sisestatud väärtus ei sobi ja keegi kasutajatest on piiranud väärtusi, mida siia lahtri sisestada saab.
      2.    Seadistad oma lahenduse. Enda lahendust saab veel määrata kolmes kategoorias, kuigi otsest sisulist vahet neil ei ole. Stiili saad määrata kas Stop, Warning või Information. Vastavalt valitud stiilile, tuleb ka veateate märk:
      Ikka juhtub, et pead tagantjärgi tegema mõningaid valideerimistingimuste täiendusi või ka piirangu üldse välja lülitama. Kuidas nüüd kindlaks teha, mis piirkonnale on milline piirang kehtestatud? Siin on heaks lahenduseks kasutada menüüst käsklust  Edit>Go To ja siin mineku aknas veel Special nuppu. Valideerimisega seotud minek on avanenud akna all paremas nurgas. Siin on kaks võimalust:
      • All märgib töölehel ära kõik need piirkonnad, millele on valideering kehtestatud.
      • Same märgib ära vaid need lahtrid, millele on kehtestatud sama valideering, mis sellele lahtrile, kus kursor parajasti asub.

      Märkida võid muidugi ka käsitsi. Tea aga, et siin on olemas kaks teadet juhuks, kui peaksid peale märkimist üritama menüüst  Data>Validation klõpsata:
      • Esimene neist ütleb, et valik sisaldab mõnda lahtrit, millel puuduvad andmete valideerimise sätted. Kas soovid andmete valideerimist nendele lahtritele laiendada? Lahendusteks Yes ja No. Ei korral saad rakendada valitud piirkonnale täiesti uued tingimused.   
      • Teiseks on teade, mis ütleb, et märgitud alas on kasutusel mitu valideerimistingimust. Kas soovid olemasolevad valideerimise seaded kustutada? Kui alles hakkad peale tingimuste seadistamist andmeid neisse lahtritesse sisestama, siis tuleb mitte sobivusel koheselt veateade (siin näites oleks  vajalik number 5 kuni 10). Ainsateks lahendusteks on ka Retry või Cancel. Kui lisad valideerimise tingimuse hiljem, siis neid lahtreid, mis ei vasta tingimusele, nendega nüüd midagi otseselt ei juhtu. Küll aga võid need lahtrid esile tuua järgmise nipiga:
      • Valemiauditi nupureal on kaks nuppu ja (nupurea leiad klõpsates menüüst ja siit veel   Tööriistad-Valemiaudit-Kuva valemiauditit tööriistariba).   nupul klõpsates ringistab programm need lahtrid, mille sisu ei vasta tingimusele. Teise, selle kustutuskummiga nupuga   saad aga need ringid eemaldada. Mõlemad nupud kehtivad kogu töölehele ja seega mingeid eraldi märkimisi tegema ei pea. Siin on hästi näha, et tühje lahtreid arvestusse ei kaasata (Ignore blank). Printimisel need punased rõngakesed ei tule!

      Töölehe ja töövihiku kaitse


      Siinses peatükis tutvustamisele tulevad  keelud-võimalused asuvad kahes kohas:  
    • Kodu – Lahtrite vormindamine (Ctrl+1)
    • Läbivaatus – Kaitse lehte
      • Protect Sheet 
      • Allow Users to Edit Ranges
      • Protect Workbook
      • Protect and Share Workbook

      Alustan sellest, kuidas piirata töölehel tehtavaid võimalusi. Algselt on kõik lahtrid lukus ( Locked ).
      Tõsi küll, see lukus olemine rakendub alles siis, kui oled menüüst klõpsanud Tools> Protection >Protect Sheet ja teinud siin soovitud täiendused, näidates mida töölehel kaitsed .
      Võimalik on panna ka piirangute sisse-välja lülitamine parooli alla.  
      Erandeid saad programmile näidata kahte moodi. Teed muidugi nii, kummal juhul parasjagu vähem tööd on:
      • Kaitsed algul kõik lahtrid ja siis vabastad kaitse alt soovitud lahtrid.
      • Jätad kõik lahtrid algul vabaks ja siis lisad soovitud lahtritele kaitse.

      Kuidas teha nii, et A ja D tulp jääksid kaitse alla, aga B ja C tulpades saaks muudatusi teha (antud juhul andmeid lisada)?
      Märgi need lahtrid, millele sa EI TAHA lukustamist kasutada. Tuletan meelde, et mitte kõrvuti olevad lahtrid saad märkida Ctrl klahvi all hoides hiirega lohistades.  
    • Klõpsad Kodu – Lahtrite vormindamine-Kaitse. Avanevas aknas pead tegema Locked märkeruudu tühjaks.
    • Nüüd lähed ja lülitad üldise lukustamise käsu sisse Läbivaatus – Kaitse lehte. Märgista vähemalt kaks esimest, siis ei saa teised lahtri sisu muuta.
      Muidugi mitte kõik ei ole keelatud. Siin aitab su oma loogika, et mis on muudatus ja mis ei ole: printimine ja prindi eelvaatus, suumi protsendi määramine (näiteks 100%-lt 50-le), salvestamine, kopeerimine mälusse, nupuribade sisse-välja lülitamine jne., ei muuda ju töölehe sisu. Samas vormindamised, kääridega mälusse lõikamine, sorteerimine jms. muudavad aga lahtrite sisu ja on keelatud.
      Hea idee on teha teise vormingusse (näiteks teine taustavärv) need lahtrid, millele on rakendatud piirangud või vastupidi, teha need lahtrid teise vormingusse, mis on vaba kasutusega. Nii on palju mugavam ja ülevaatlikum töötada.
      Mõni sõna ka siinsest paroolist. Tõesti on võimalik panna parool , mis aitab takistada selle mitteteadjatel töölehe kaitse eemaldamist. Parooli panek toimub siin samas Protect Sheet aknas. Võimalik parooli pikkus on 255 tähemärki. Tea, et parool on tõstutundlik (eristab suur- ja väiketähti) ja võib koosneda suvalistest tähtedest, numbritest ja sümbolitest. Parooli kinnitamiseks klõpsad OK. Kuna parool on väga riskantne toiming, siis küsib programm veelkord sama parooli.
      Kui edaspidi tahad kaitse maha võtta, siis klõpsates Läbivaatus – Võta kaitse maha programm parooli.
      Parooli panek ei ole kohustuslik. Samas kui parooli ära unustad, siis ei saa sa enam neid piiranguid maha võtta!
      Kodu-Lahtrite vormindamine  sakil on üheks märkeruuduks Hidden . Mis on selle mõte? Peitmine on vajalik valemit sisaldavate lahtrite jaoks. Kui märkeruut täidetud, siis ei näe enam valemit sisaldava lahtri sisu valemireal.
      93
  • Vasakule Paremale
    Exeli õpetus #1 Exeli õpetus #2 Exeli õpetus #3 Exeli õpetus #4 Exeli õpetus #5 Exeli õpetus #6 Exeli õpetus #7 Exeli õpetus #8 Exeli õpetus #9 Exeli õpetus #10 Exeli õpetus #11 Exeli õpetus #12 Exeli õpetus #13 Exeli õpetus #14 Exeli õpetus #15 Exeli õpetus #16 Exeli õpetus #17 Exeli õpetus #18 Exeli õpetus #19 Exeli õpetus #20 Exeli õpetus #21 Exeli õpetus #22 Exeli õpetus #23 Exeli õpetus #24 Exeli õpetus #25 Exeli õpetus #26 Exeli õpetus #27 Exeli õpetus #28 Exeli õpetus #29 Exeli õpetus #30 Exeli õpetus #31 Exeli õpetus #32 Exeli õpetus #33 Exeli õpetus #34 Exeli õpetus #35 Exeli õpetus #36 Exeli õpetus #37 Exeli õpetus #38 Exeli õpetus #39 Exeli õpetus #40 Exeli õpetus #41 Exeli õpetus #42 Exeli õpetus #43 Exeli õpetus #44 Exeli õpetus #45 Exeli õpetus #46 Exeli õpetus #47 Exeli õpetus #48 Exeli õpetus #49 Exeli õpetus #50 Exeli õpetus #51 Exeli õpetus #52 Exeli õpetus #53 Exeli õpetus #54 Exeli õpetus #55 Exeli õpetus #56 Exeli õpetus #57 Exeli õpetus #58 Exeli õpetus #59 Exeli õpetus #60 Exeli õpetus #61 Exeli õpetus #62 Exeli õpetus #63 Exeli õpetus #64 Exeli õpetus #65 Exeli õpetus #66 Exeli õpetus #67 Exeli õpetus #68 Exeli õpetus #69 Exeli õpetus #70 Exeli õpetus #71 Exeli õpetus #72 Exeli õpetus #73 Exeli õpetus #74 Exeli õpetus #75 Exeli õpetus #76 Exeli õpetus #77 Exeli õpetus #78 Exeli õpetus #79 Exeli õpetus #80 Exeli õpetus #81 Exeli õpetus #82 Exeli õpetus #83 Exeli õpetus #84 Exeli õpetus #85 Exeli õpetus #86 Exeli õpetus #87 Exeli õpetus #88 Exeli õpetus #89 Exeli õpetus #90 Exeli õpetus #91
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 91 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 215 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor [email protected] parker Õppematerjali autor
    Kuidas kasutada exelit

    Sarnased õppematerjalid

    Tabeli loomine ja vormindamine
    9
    pdf

    Tabeli loomine ja vormindamine

    ÜLESANNE Teema: Tabeli loomine ja vormindamine 1 Tabeli loomine. Veergude ja ridade lisamine. Veergude ja ridade mõõtmete muutmine. Lahtrite joonistamine. Lahtrite ühendamine. Teksti joondamine lahtris. Teksti suuna muutmine lahtris. Tabeli vormindamine. Kustutamine. 1. Looge tabel: veergude arv 7, ridade arv 4. Tabelit saab luua mitmel viisil: tabelimallide kasutamine; menüü Tabel kasutamine; käsu Lisa tabel kasutamine; tabeli joonistamine; teksti teisendamine tabeliks. Klõpsake kohta, kuhu soovite tabeli lisada. Klõpsake menüü Lisa jaotise Tabelid nuppu Tabel ning klõpsake seejärel käsku Lisa tabel. Sisestage jaotises Tabeli suurus veergude ja ridade arv. Klõpsake OK nuppu. 2 Loodud tabeli read on ühekõrgused ja veerud ühelaiused. Tabeli lahtrivõrgustik on joonistatud poolepunktilise prinditava joonega. Sisestuskursor vilgub tabeli esimeses lahtris. Kur

    Arvuti õpetus
    Wordi kasutusjuhend
    24
    rtf

    Wordi kasutusjuhend

    haaval, näited ja demonstratsioonid, vastused sagedastematele küsimustele, programmeerimine Word-is ja tehniline toetus Contents and Index - abiotsing märksõnade kaudu. Näidatakse tähestiku järjekorras ära kõik teemad, mille kohta saab abiinfot Whats This ­ vastus küsimusele Mis see on? saadakse objektile viidates Microsoft on the Web ­ MS viited Internetis Word Perfect Help - õpetus, kuidas WordPerfect-i käske Word-is kasutada About Microsoft Word - info kasutatava Wordi koopia kohta: versiooni number, litsentsi andmed; samuti on siin veidi infot arvutisüsteemi kohta. Nupuriba Ribal on välja toodud nupud mõnede menüükäskude kiiremaks valimiseks. Igal nupul on nimi. Et teada saada nupu nime, tuleb hiirekursori teravik viia nupu peale ja natuke oodata. Mingi nupuga seotud käsu valimiseks klõpsutage hiirega sellel nupul. Nupurida saab

    Arvuti õpetus
    Tekstitöötlus-Alustamine Windows XP-ga
    33
    docx

    Tekstitöötlus: Alustamine Windows XP-ga

    Alustamine Windows XP-ga Tere tulemast Windows XP -- kõige töökindlama, võimalusterohkema ja põnevama Windowsi versiooni kasutajaks! See juhend sisaldab hõlpsastimõistetavaid juhiseid, kuidas kasutada arvutit, luua Interneti­ühendus, hallata faile ja kaustu, printida pilte ja dokumente, kuulata muusikat, kujundada piltide abil oma arvuti töölauda ning teha palju muud. See juhend võib sisaldada teie jaoks uusi termineid. Et saaksite tutvuda nende terminite tähendustega ning sellega, mil viisil need teie tegevusega seostuvad, on juhendile lisatud sõnastik. Edukat algust nii algajaile kui ka juba kogenud Windowsi kasutajatele! 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Hiir Juhtpaneel Printimine Failid ja kaustad 2. osa: Arvuti ühiskasutus Kuidas toimivad kasutajakontod? Arvuti häälestamine ühiskasutuseks Isikliku pildi lisamine 3. osa: Naut

    arvutiõpe
    EXCEL - Tabelitöötlus
    40
    doc

    EXCEL - Tabelitöötlus

    · Search For Help On - otsitakse informatsiooni Teie poolt sisestatud teema kohta · Index - abiinfo indeks. Näidatakse tähestiku järjekorras ära kõik teemad, mille kohta saab abiinfot · Quick Preview - Excel-i kiirülevaade, demonstreeritakse ka Wordi uusi võimalusi (erinevusi eelmise Excel-i versiooniga) · Examples and Demos - näited ja demonstratsioonid · Lotus 1-2-3 - Exceli õpetus neile, kes oskavad kasutada programmi Lotus 1-2-3 · Multiplan - Exceli õpetus neile, kes oskavad kasutada programmi Multiplan · Technical Support - info tehnilisest toetusest programmile Excel (näiteks fax) · About Microsoft Excel - info kasutatava Excel-i koopia kohta: versiooni number, litsentsi andmed; samuti on siin veidi infot arvutisüsteemi kohta Excel-File-Open Avanenud aknas on järgmised osad: · File Name: - siia tuleb trükkida faili nimi, mida Te soovite avada (või klõpsutada vastaval failinimel failivaliku aknakeses)

    Arvutiõpetus
    OpenOffice org Calc - Programmi õpetus
    11
    odt

    OpenOffice.org Calc - Programmi õpetus

    Antsla Gümnaasium OpenOffice.org Calc Koostaja: Karel Varik Klass: 10B Juhendaja: Urmas Soonvald 2010 Sisukord Tabeltöötluseprogrammi kasutamine..............................................1 Töövihik..........................................................................................2 Valemid ja funktsioonid..................................................................3 Diagramm.......................................................................................4 Ettevalimistused väljatrükiks..........................................................5 Kasutatudkirjandus.........................................................................6 Kokkuvõte.......................................................................................7 Sissejuhatus.....................................................................................8 Tabeltö

    Informaatika
    Wordpadi-Notepadi ja OpenOffice võrdlus
    19
    odt

    Wordpadi, Notepadi ja OpenOffice võrdlus

    Antsla Gümnaasium Uurimustöö Wordpadi,Notepadi ja OpenOffice võrdlus Koostaja:Jaanika Vichterpal Juhendaja: 2011 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Wordpad................................................................................................................................................4 Teksti kopeerimine ja teisaldamine......................................................................................................5 Oma dokumendi vormindamine...........................................................................................................6 Dokumendi salvestamine......................................................................................................................7 Progra

    Informaatika
    Tere tulemast kasutama Wordi
    8
    docx

    Tere tulemast kasutama Wordi

    Tere tulemast kasutama Wordi! Juhised, mida saab redigeerida, jagada ja printida Erinevalt varasematest kasutusjuhenditest saate seda dokumenti kohandada vastavalt oma vajadustele. Selle dokumendi lugemine on küll abiks Wordi põhitõdede omandamisel, ent see pole mõeldud ainult vaatamiseks. Redigeerige seda, et saaksite õppida tegevuse käigus. Selles dokumendis annab punases kirjas tekst Proovige järele märku võimalusest harjutada Wordi funktsioonide kasutamist. Wordi abil on õigesti kirjutamine hõlpsam Word kontrollib õigekirja ja grammatikat automaatselt ning joonib valesti kirjutatud sõnad alla punase lainelise joonega. Grammatikavigu tähistab sinine topeltallakriipsutus. Proovige järele. Viige kursor selle lõigu lõppu ja vajutage uue lõigu alustamiseks sisestusklahvi (ENTER). Kirjutage mõni õigekirja- ja grammatikavigadega lause ning seejärel vajutage lõigu lõpetamiseks sisestusklahvi (ENTER). Paremklõpsake allakriipsutatud teksti või vajutage klahvi

    Informaatika
    Exceli exami materjal
    4
    doc

    Exceli exami materjal

    Exceli exami materjal Exceli töövihik - Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Exceli tööleht - Tööleheks nimetataksegi seda suurt tabelit, mis "laiutab" suuremal osal ekraanil. Aktiivne lahter ­ Lahter, mis on aktiivseks tehtud. Lahter või pesa ­ rea ja veeru ristumiskoht. Igal lahtril on aadress, mille moodustavad veerutäht ja reanumber (A1, C5 jne.). Lahtri aadress ­ A1 jne Lahtriplokk ­ Märgistatud lahtrid Aktiivne lahter ­ kus sa praegu asetsed Valem - on Exceli eriline moodus teha arvutusi, kasutades seejuures teistes lahtrites asuvaid andmeid. Funktsioon ­ Funktsioon on lühidalt öeldes eeldefineeritud valem teatud kindlat tüüpi tegevuse (enamasti arvutuste) sooritamiseks. Liigendtabel ­ risttabel. Risttabelite abil saad teha algandmete alusel mitmesuguseid koondeid, analüüse ja aruandeid Makro - makro on käskude järjend, makro käivitamisel täidetakse ükshaaval makrosse kitjutatud käsud Iseloomusta exceli töökeskkond

    Arvutiõpetus




    Meedia

    Kommentaarid (3)

    xxoxx profiilipilt
    xxoxx: kõik vajalik oli olemas
    01:59 10-10-2012
    myrka5 profiilipilt
    myrka5: Väga korralik Õpetus!
    20:45 18-11-2012
    avka12 profiilipilt
    avka12: ok !
    11:43 16-02-2014



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun