Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kategooria informaatika - 242 õppematerjali

Informaatika >> Informaatika
informaatika on teaduse ning tehnika haru, mis käsitleb peamiselt info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist.
thumbnail
11
doc

Arvutiviirused – nende olemus ja kaitse

Sisukord SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 2 1. MIS ON ARVUTIVIIRUS?..................................................................................................3 1.1. LÜHIKE AJALUGU............................................................................................................ 3 1.1. LÜHIKE AJALUGU............................................................................................................ 3 1.2. VIIRUSE OLEMUS............................................................................................................. 3 1.2. VIIRUSE OLEMUS............................................................................................................. 3 1.3. VIIRUSTE EHITUS JA TALITLUS........................................................................................ 3 1.3. VIIRUSTE EHITUS ...

Informaatika → Informaatika
123 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Riistvara

Arvuti riistvara Esimesed elektronarvutid loodi Ameerikas 1940-datel aastatel. Nad olid suured, võttes enda alla suuri saale, nende jaoks ehitati terveid arvutikeskusi. Elektritarbivus oli väga suur, samas arvutuskiirus oli üsna madal võrreldes tänapäeva arvutitega. Selle suure arvuti külge oli ühendatud mitukümmend töökohta (terminali) ja kõik kasutasid arvutit (tööjaama) samaaegselt. Esimesed sõna otseses mõttes elektronarvutid olid inglaste loodud "Colossus" ja Mark I, ameeriklaste ENIAC ja EDVAC. 70-ndatel aastatel hakkasid uudse nähtusena levima "väikesed" arvutid, millega töötas samaaegselt korraga ainult 1 inimene. Just selle omaduse rõhutamiseks ja tollal traditsioonilisest suurest tööjaamast eristamiseks hakati seda ühe töökoha arvutit nimetama personaalarvutiks (Personal Computer). Esialgu kasutati neid arvuteid põhiliselt matemaatika tehete sooritamiseks, sest polnud vaja teha mahukaid a...

Informaatika → Informaatika
64 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Operatsioonisüsteemid, failisüsteemid

Operatsioonisüsteemid, failisüsteem Operatsioonisüsteem on programmide komplekt, mis korraldab arvuti tööd. Ükski arvuti ei saa töötada ilma operatsioonisüsteemita, sest operatsioonisüsteem juhib arvuti sisend- ja väljundseadmete tööd, organiseerib info salvestamist ketastele, võtab vastu arvutikasutaja poolt antud korraldusi ja täidab neid. Enamlevinud operatsioonisüsteemid on Windows 98, Windows 2000, Windows XP, tootjaks Microsoft. Järjest rohkem hakkab levima Linux nii kodu- kui ka tööarvutitesse. Veel on olemas Unix, OS/2, Mac OS, BSD. Operatsioonisüsteem installeeritakse ehk paigaldatakse arvuti kõvakettale, igakordsel arvuti käivitamisel laetakse operatsioonisüsteem arvuti põhimällu ehk RAM-i.. Arvuti töölaual ehk desktopil toimub kogu arvutikasutaja töö. Seal avanevad aknad, programmid jm. Hall riba ekraani allääres on tegumiriba ehk taskbar. Kogu töö toimub peamiselt akendes. Akendel paremal üleval nurgas on ...

Informaatika → Informaatika
76 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Võrgud

Võrgud Tumerohelises olevaid lauseid ja lõike peab kindlasti teadma. Arvutivõrgu moodustab vähemalt kaks omavahel kokkuühendatud arvutit. Ühe asutuse või maja piires olevat arvutite võrku nimetatakse kohtvõrguks ehk lokaalvõrguks. Erinevad kohtvõrgud kokku ühendatuna moodustavad laivõrgu ehk Interneti. Interneti ajalugu · Interneti võrgustik hakkas välja kujunema 60-ndatel aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET. · ARPANET jaotati kaheks: tsiviilkasutusega ARPANET ja mittesalastatud sõjaväeline MILNET. · Sõnumite edastamisel kasutati pakettedastuse põhimõtet, mille puhul pikad sõnumid tükeldatakse kindla pikkuse ja koosseisuga pakettideks, mida on võimalik teisaldada mitut eri ühendusteed mööda ja eri aegadel. · Pakettide edastusprotokolli ennast hakati nimetama IP-ks (Internet Protocol). · Sõnumite tükeldamise ja kokkuliitmise eest vastutav kõrgema taseme protokol...

Informaatika → Informaatika
31 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Arvutikomponendid

1. tund Kirjeldus: Arvutikomponentide nimetused ja tähised. Oskus lugeda neid müügipakkumistelt. Arvuti kokkupanekul on suur hulk komponente, millede kokkusobivust tuleb jälgida. Olulisemad nendest on emaplaat, protsessor ja RAM-mälu. Lisaks määrab emaplaat ära ka teiste komponentide valiku, mida arvuti komplekteerimisel vaja läheb. Loetelu vajalikest komponentidest (sulgudes on toodud mõned parameetrid, mida tuleks nende valimisel jälgida): · emaplaat (kas on olemas pesad: USB, PS/2; kui suur ta on) · protsessor (AMD Athlon, Sempron; Intel Celeron, Pentium; kiirus 2.0-3.0 GHz) · RAM mälu (maht 256-1024 MB) · kõvaketas (maht 80-250 GB) · videokaart (ühendusvõimalused: VGA, TV-out, DVI-I) · CD kirjutaja/DVD-ROM · korpus (lisaks tuleb tavaliselt kaasa ka toiteplokk, mille võimsus võiks olla vähemalt 300W) · monitor (tüübid: CRT ehk kineskoop või ...

Informaatika → Informaatika
46 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Töötamine exeliga

1. tund Kirjeldus: Lühitutvustus andmebaasidest. Sissejuhatus tabeltöötlusesse, kasutades programmi Microsoft Excel. Mõisted: vihik, lehed, tulbad (ehk veerud), read, lahtrid. Jadade loomine. Arvutamine. Tunnitöö on failis 1tund.xls Tänapäeval on levima hakanud igasuguseid andmebaase ­ rahvastikuregister, sõidukiteregister jne. Üheks lihtsamaks andmebaasiks võib olla tekstifail, kus on nimekiri sõprade kontaktandmetega. Juku Joonlaud 6 123 456 [email protected] Ants Kartul 7 123 987 [email protected] Sille Sirge 56 654 456 [email protected] Pipi Pikksukk 422 422 [email protected] Kalle Karu 50 010 101 [email protected] Suurtel andmebaasidel on andmed salvestatud tabelitesse ning igas tabelis on alati ühesugused andmed. Näiteks: isikute tabel, elukohtade tabel, sõidukite...

Informaatika → Informaatika
63 allalaadimist
thumbnail
2
docx

HTML programmeerimine

1. tund Kirjeldus: Sissejuhatus HTMLi, käsud: html, title, body, h1, br, a href. Tunnitöö failid leht.html Viited: W3Schools.com ­ Abimaterjal (värvid, koodinäidised, nõuanded) NETI.ee ja Google.com Internetileheküljed koosnevad HTML koodist. HTML kood kirjeldab, kuidas lehekülg brauseris peab välja nägema. HTML koodiga määratakse, kus asuvad lehel pildid, tekst, viited teistele lehtedele ja palju muud. Internetilehtede faililaiendiks on .html või .htm. Lihtsam ja kiirem on teha internetilehekülgi, kasutades graafilisi kasutajaliideseid. Näiteks Dreamweaver, Frontpage, Mozilla ja muud programmid, mis kirjutavad koodi ise. Kasutajal jääb lisada vaid tekst, pildid. Teine viis lehtede tegemiseks oleks käsitsi kirjutada HTML kood. Sobilikud programmid selleks on näiteks Windowsi Notepad, Notepad2, Editplus, Wordpad (mitte Word) jpm. Allpool on toodud tunnitöö leht.html sisu koos kommentaaridega. ...

Informaatika → Informaatika
119 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Marss

MARSS Marsi läbipaistev atmosfäär lubab ära tunda terve hulga Maal tuntud detaile (polaaralade lumeväljad, tumedad "mered" ekvaatori lähedal, atmosfääris aeg-ajalt ilmuvad pilved), seetõttu on mõistetav, miks just see planeet on inimestes äratanud hulganisti mõtteid ja kujutlusi, teaduslikest teooriatest alates kuni julgeima fantastikani välja. Marsi kaarte on koostatud 17. sajandist alates, kõige detailirohkemad olid nad viimase sajandivahetuse paiku. Joonisel on toodud P. Lowelli joonistatud kaart aastast 1909; tihe joontevõrk kujutab endast Marsi nn. "kanaleid". Kanalid ja mered muudavad oma heledust ning värvi vastavalt aastaaegade vaheldumisele Marsil ja neid on peetud taimestikuga kaetud aladeks ning isegi mõistusega olendite poolt ehitatud niisutussüsteemideks. Marsi uurimine kosmosetehnika abil on aga kaasa toonud pettumuse. Hästi uuritud Marss osutus tunduvalt igavamaks, kui oli un...

Informaatika → Informaatika
25 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Tarkvarapiraatlus

Tarkvarapiraatlus Referaat Sissejuhatus Tänapäeva maailmas on juba üsnagi võimatu hakkama saada kaasaegse tehnoloogiata. Üks enam vajaminevatest abivahenditest on arvuti. See on leidnud tee pea igasse kodusse, firmasse, kooli ja mujalegi. Arvuti aitab ära teha palju tööd aidates kokku hoida väga palju väärtuslikku aega. Kuid ka kõige hea kõrval leidub ka negatiivseid külgi. Üks suurimaid probleeme arvutitööstuses on tarkvarapiraatlus. Tarkvarapiraatlus on vargus. Kahjuks küll kõik inimesed ei seosta seda otseselt vargusega ja siiski tegutsevad julgelt seadusega vastuolus olles. Küllaltki vähesed inimesed saavad või on saanud karistada tarkvarapiraatluse eest. See võib olla ka põhjus, miks on see nii laialt levinud. Inimesi tuleks rohkem taolise asjaga kurssi viia, et tõsta nende teadlikkust ka karistuse suhtes. Kes meist poleks internetist muusikat alla laadinud või siis ükskõik millist muud tarkvara ja maksnud selle eest mitte ü...

Informaatika → Informaatika
106 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Riistvara

Tunnikontroll riistvara kohta 9. klassile 1. Sa käivitasid arvuti. Kõik on normaalne. Pilt on ekraanil, tuled keskseadmel ja klaviatuuril põlevad ka õiged kuid hiir ei liigu ja klaviatuuril ei tööta ükski nupp . Milles võib olla viga? Vajalikud draiverid puuduvad arvutist. 1/ Emplaat 2. Mis asub emaplaadil, mida sa siit tunned? A. Milline tähtis mikroskeem on Protsessor 5/ tähistatud numbriga 1 ? (selle peale pannakse lisaks jahutusseadmed, antud pildil need puuduvad) B. Milliseid kaarte saab asetada 1 Helikaart valgetesse pesadesse emaplaadil, 2 Modem mis on tähistatud numbriga 2 ? + veel palju teisi C. Millised moodulid asuvad RAM-mälu moodulid pesades tähisega 3 ? D. Mida saab asetada arvutis pesasse AGP-videokaart ,mis on tähistatud numbriga 4? E. 5-ega tähistatud asi, mis see on? ...

Informaatika → Informaatika
36 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kaitse - viirustest

1.Viirjusetõrjeprogramm arvutis vaatab läbi iga faili ja teeb viirused kahjutuks. 2.Viirusi luuakse peamiselt windowsi jaoks kuna see on enim kasutatav operatsioonisüsteem. 3.Tulemüür otsutab, milline info pääseb arvutisse ja milline mitte. 4.Operatsioonisüsteeme tuleb pidevalt uuendada selleks, et operatsioonisüsteem töötaks korralikult. 5.Olulistest failidest(pildid,dokumendid jm.) tuleks teha koopiad kuna mõni viirus või häkker võib need arvutist kustudada või läheb kõvaketas lihtsalt rikki. Et ollakindel etneed ei kaoks kuskile tuleks koopiad paigutada kas CD-le, DVD-le, väliselekõvakettale või interneti teenusepakkuja pakutavale kettapinnale. 6.Varukoopia tegemine kujutab endast failide kopeerimist CD-le, DVD-le, mälupulgale, väliselekõvakettale. 7.Kui minu e-posti peale on tulnud kiri tundmatult inimeselt või teatatakse, et olen võitnud midagi, siis automaatselt kustutan selle ära kuna see fail võib sisaldada viirust. 8.Turvalisel...

Informaatika → Informaatika
34 allalaadimist
thumbnail
24
ppt

Arvutiga töötamise ohud ja nendest hoidumise viisid

Arvutiga töötamise ohud ja nendest hoidumise viisid. Ergonoomika Teadust,mis on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele seoses igasuguste töövahendite kasutamisega, sealhulgas ka arvuti kasutamise- ga,nim. Ergonoomikaks. Sõna ergonoomika tu- leneb kreeka keelest : ERGON = töö NOMOS = seadus Mis piirkonnad on kõige enam ohustatud arvutiga töötades? Levinud on arvamus, et arvutitöö kahjustab eelkõige silmi. Tegelikult on kõige enam ohustatud lihased, liige-sed, närvid ja neid ümbritsevad sidekoelised struktuurid. 25% kaelapiirkonna probleemid 20% alaseljavalu 17% probleemid randmete ja kätega 14% küünarvarte probleemid 11% vaevused küünarnukkides 9% kaebused peas ja silmades 4% jalaprobleemid Kahjustuste diagramm Mõju psüühikale Arvutiga töötamine on seotud stressiteguritega, mis on põhjustatavad töö spetsi...

Informaatika → Informaatika
80 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mõistekaart

MÕISTEKAART e. "ämblik", tähenduskaart, mõisteskeem, ideedeskeem- on verbaalse teksti visuaalse esitamise viis. Mõistekaart annab infot õppija mõtlemisest, selle abil on võimalik hinnata asjast arusaamist. Mõtlemise põhiühikuks on mõiste. Mõiste on mõte, mis üldistab teatud klassi elemente nende tunnuste järgi, mis eristavad mingit eset teistest esemetest. Mõistmine on seoste loomine erinevate mõistete vahel. Õppimine on produktiivne siis, kui õppimise käigus selginevad mõistetevahelised seosed. Mõistekaart sobib nii eelteadmiste aktualiseerimiseks, õpetuseks, õpitu kontrollimiseks kui ka koduseks harjutamiseks. Mõistekaardi koostamine: 1. tekstist (probleemist) tuuakse välja kõige olulisem mõiste (mõisted, lause, küsimus); 2. leitud mõiste kirjutatakse lehe keskele; 3. leitakse teisi olulisi mõisteid, mida võib grupeerida, alustatakse tähtsamast ja liigutakse üksikmõistete suunas; 4. omavahel seotud mõisted ühend...

Informaatika → Informaatika
55 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Referaat teemal MÄLU

Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Rauno Sander Klass 11 Uurimustöö MÄLU Juhendaja: Riina Tralla Palamuse 2007 Sisukord: a) Mäluseadmed......................................................................................... 4 b) Mälutüübid............................................................................................. 5 c) Mälumahu mõõtmine............................................................................. 6 d) Arvuti võimsus........................................................................................7 e) Kokkuvõte...............................................................................................8 f) Kasutatud kirjandus...............................

Informaatika → Informaatika
80 allalaadimist
thumbnail
6
doc

C ketta formaatimine(win XP)

Enne kõiki neid toiminguid veendu, et BIOSis oleks first boot device pandud CD- ROM. Selleks sisene BIOSi(Basic Input Output System), vajutades arvuti restardi alguses klaviatuuril Del- klahvi. Määrata first boot device- ks CD- ROM, second boot device- ks HDD-0. BIOSist väljumiseks vali Save to CMOS and Exit (klahv F10) ja oota kuni tuleb kiri - Press any key to boot from CD-ROM: - vajuta suvalist klaviatuuri nuppu ja lähebki lahti. 1. Toimub installeerimisprogrammi käivitamine ja vajalike failide laadimine. Lugege hoolikalt ekraanile ilmuvaid tekste ja valige endale vajalik toiming. 2. SCSI ja RAID draiverite installeerimiseks vajuta F6 1 2. Jätkamiseks vajuta ENTER=Continue 3. Windows- i litsensiga nõustumiseks ja jätkamiseks vajuta F8=I agree 4. Soovides teha format c: pead valima D=Delete Partition 5. Järgneb hoiatus partit...

Informaatika → Informaatika
79 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajaleht

Korsika rallit dikteerib Loeb, Aava kerkis «Vasakkaitses Klavani ja Kruglovi vahel valides sai seitsmendaks määravaks Klavani universaalsus,» põhjendas Eesti koondise peatreener Tarmo Rüütli oma valikut. «Nüüd 11.10.2008 16:24 on mul pingilt võtta mees, kes vastavalt vajadusele saab mitut erinevat kohta täita. Ragnar võib mängida kõikjal. See annab meile ühe väga vajaliku käigu juurde.» Küsimusele, kas see võiks ka meeskonnale kasuks tulla, et üks võtmemängijatest pingil alustab, vastas Rüütli: ...

Informaatika → Informaatika
43 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Iseseisev töö

10. klass iseseisev töö : KIUDOPTIKA ....on tehnoloogia andmete edastamiseks klaas- või plastikkiudude mööda. Võrreldes tavaliste telefonivörkudega või raadiosagedusel töötavate mobiilsidevõrkudega on kiudoptilise võrgu läbilaskevõime palju kordi suurem. Seepärast kasutatakse kiudoptilisi kaableid e. valguskaableid järjest laialdasemalt. Nende installeerimine ja hooldamine on vaskkaabliga võrreldes oluliselt kallim. Kui võrrelda seda vaskkaabliga, siis tal on eeliseid: * Suurem ribalaius * Väiksem kaal * Väiksem diameeter * Suurem häirekindlus * Nad sobivad eriti hästi info edastamiseks digitaalsel, mitte analoogkujul Eestis toimub vaskkaablite asendamine valguskaablitega üsna kiiresti. Tuleb ette, et haritumad vasevargad varastavad eksikombel valguskaablit. Seda ei õnnestu neil metallikokkuostjatele müüa. Alguses võeti kasutusele kiudvõrkudes (LAN) ning hiljem hakkasid telefonifirmad nei...

Informaatika → Informaatika
40 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Failitüübid

Failitbid: Tekstittlus: DOC, TXT, RTF, DOT, WPS, WPD, DOCX, DOCM, DOX, DOTX, DOCTM, Tabelarvutus: XLS, CSV Esitlus: PPT, PPS, PPTX, PPTM, POTX, POTM, POT Veebilehed: HTML, HTM, PHP, ASP Programmid jm. ssteemsemad failid: (samas viirused vivad olla ka nendeks maskeerunud) EXE, BIN, COM, INI, DAT, PIF, VBX Video: MPG, AVI, MOV, MPEG Heli: WAW, MID, MP3,WMA Pildid: JPG, JPEG, GIF, BMP, PNG Kokkupakitud failid: ARJ, ZIP, RAR, TAR Elektrooniline kiri: EML, SNM

Informaatika → Informaatika
26 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Arvuti riistvarad

RIISTVARA SILVER KARU Riistvara Riistvara (ka raudvara) (inglise keeles hardware) all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul hädavajalikud. Lisaks riistvarale on arvuti tööks tarvilik tarkvara, mis kõige üldisemalt öeldes sisaldab instruktsioone riistvarale. Riistvarad Emaplaat Protsessor Mälu Videokaart Kõvaketas CD-ROM, DVD-ROM (või mõni analoogiline seade - laserketas) Disketiseade Helikaart Võrgukaart Modem Monitor Klaviatuur Hiir Printer Veebikaamera Skanner Kõlarid Puhvertoiteallikas ehk UPS (lühend sõnadest Uninterruptible power supply) PILDID EMAPLAAT HIIR KÕVAKETAS MODEM PRINTER VIDEOKAART CD-rom KALVITUUR KÕLAR MONITOR MONITOR MÄNGIMISEKS VEEBIKAAMERA LUKSUS

Informaatika → Informaatika
30 allalaadimist
thumbnail
0
bmp

Windows aken

docstxt/122630175316089.txt

Informaatika → Informaatika
13 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Erinevad arvutite tüübid

Arvutite tüübid Argo Küngas 10B PHG Tüübid Lauaarvuti Sülearvuti Pihuarvuti Serverarvuti Superarvuti LAUAARVUTI ?? ???????? ???????? ?? ?????? ???????? ( ???? ) ?? ??? ??? ????? ?? ??? ?????? ??? ?? ?? ?? ????? ?? ?? , ??????? ?? ????? ???? ?? ??? ?? ?????? ???????? ???????? ?? ?????? . ???? ?? ?????? ?????? ?? ????????????????? ??? ?? ???? ?? ?? ?? ???????? ?? ?? ????? ???? ????????? ???? ???? ?? . (ei leidnud eesti keeles SÜLEARVUTI Kõik vajalik on pigistatud väikese kohvri (isegi mapi) mõõtu korpusse ühe eesmärgi nimel: et seda masinat oleks võimalik kaasas kanda ja sellega suvalises kohas töötada. Tavapärase monitori asemel on vedelkristall ( LCD ) paneel. Äärmine kompaktsus teeb sellise arvuti lauaarvutist tugevasti kallimaks. PIHUARVUTI e. Pihukas Eriti pisike arvuti, mis on mõeldud sõna otseses mõttes taskusse...

Informaatika → Informaatika
30 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Infotehnoloogia ja ühiskond

võimelised ennast selles valdkonnas täiendama. Kuidas vältida seda, et vaid väike osa ühiskonnast saab kasutada elukvaliteedile vajalikke infotehnoloogilisi võimalusi? Infotehnoloogia ja andmesidevõrgud võimaldavad ületada rahvusriigi piire ja siirduda globaalsesse ruumi. Informaatika Informaatika on teaduse ning tehnika haru, mis käsitleb peamiselt info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist. Arvutiteadus Arvutiteadus e. informaatika kujutab endast arvutipõhise infotöötlusega tegelevat teadust ja tehnika haru, mis tegeleb riistvara kui tarkvaraga. Informaatika hulka kuulub palju erinevaid distsipliine, seal hulgas tehisintellekt ja tarkvaratehnika. Infokommunikatsioonitehnoloogia Enam levinud kommunikatsiooni vahendid on arvutid, sest seal on mitmeid erinevaid programme, mida saab kasutada lihtsaks ja kiireks suhtluseks, ning see on ka kõige

Informaatika → Informaatika
109 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Arvuti riistvara kokkuvõte

Kokkuvõte Protsessor - Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer : taimeri iga signaali (inglise keeles tick) ajal täidab protsessor instruktsioone. Arvuti spetsifikatsioonis on tavaliselt kirjas selle taimeri sagedus (taktsagedus), kuid see ei näita tegelikku arvutuskiirust, sest erinevad protsessorid täidavad ühe taimeri signaali ajal erineva arvu operatsioone. Täpsemalt kirjeldab protsessori kiirust MIPS (Million Instructions Per Second, miljonit operatsiooni sekundis). Sisendseadmed on arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Sisendseadmed on klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon, mängukonsool jms. Klaviatuur on mõeldud andmete ja tekstide sisestamiseks arvutisse, samuti korralduste andmiseks. Arvutihiir ehk hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Nii ei pea klaviatuur...

Informaatika → Informaatika
55 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Arvuti riistvara powerpoint esitlus

Riistvara ... 11.klass Protsessorist Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer. Täpsemalt kirjeldab protsessori kiirust MIPS (Million Instructions Per Second, miljonit operatsiooni sekundis). Lühend on CPU ­ central processing unit Sisendseadmed Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus kasutaja kasutab klaviatuuri või mõnda muud sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks arvutisüsteemi. Arvuti saab ainult siis töötada, kui teda varustatakse infoga, st. kui teda "sööta" andmetega. Seda eesmärki sisendseadmed just teenivadki. Nad muudavad kasutaja poolt andmehanke käigus ettevalmistatud info toorkujult masinloetavale kujule, st. masina poolt loetavateks impulssideks. Seda andmete muundusprotsessi nimetatakse kodeerimiseks, väljundandmete tagasimuundamist teistele esitu...

Informaatika → Informaatika
86 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Powerpointi konspekt

KONSPEKT Powepoint: salidiprogramm esitlusprogramm Eemalda õigekirjakontroll! Esitluse koostamine: algab tiitelslaidiga: pealkiri, autor seejärel sisuslaidid viimasena tühi slaid Käivitamine: StartPrograms(Microsoft Office)PowepointDesign Templates (näidis) /Blanc Uue slaidi lisamine: InsertNew slide NB! Uus slaid listakse aktiivse slaidi järgi! Esitluse salvestamine: FileSave Asfaililaiend presentation .ppt ­ saab tööd jätkata FileSave Asfaililaiend PowerPoint Show .pps ­ avamisel algab show Märkmete koht: suure slaidi all Esitlus käivitub: Slide ShowView Show Eelmine slaid: Backspace Esitluse katkestamine: Parem klõps Esc-nupp Kujundusmalli muutmine: ParemklõpsSlide Designe FormatSlide Designe NB! Muudetakse kõikide slaidide kujundust Kõik slaidid on korraga näha: ViewSlide Sorter view Tagasi tööaknasse: ViewNo...

Informaatika → Informaatika
72 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Txt - Html Liikuv tekst ja Joon

Horisontaalne joon


Selle elemendiga kasutatakse järgmiseid atribuute: color=red, (yellow, gold, jne) ­ joone värv; align=left, (right, center) ­ joone joondus HTML ­ dokumendis; size= ... määrab joone jämeduse. Väärtus antakse numbritega pikselites; width= ... annab joonele pikkuse. Väärtus antakse numbritega pikselites. HTML ­ koodis:
paistab sellisena:
saame sellise:
ning see näeb järgmiselt välja: Liikuv tekst Selle elemendiga kasutatakse järgmiseid atribuute: bgcolor=red, (yellow, gold, jne) ­ tausta värv; height=... määrab kõrguse. Väärtus antakse numbritega pikselites; width=... määrab pik...

Informaatika → Informaatika
43 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Txt - Html Loendite koostamine

Sisukord Loendid Loendid............................................................................................................................................2 Nummerdamata loendid.......................................................................................................... 2 Nummerdatud loetelu.............................................................................................................. 3 Määratlus- ehk definitsiooniloend...........................................................................................5 Hierarhilised loendid............................................................................................................... 6 Loendid HTML - keel pakub mitmesuguseid võimalusi loendi...

Informaatika → Informaatika
32 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Txt - Html Pildi lisamine

Pildi lisamine Pilte saab tekstile lisada elemendi abil ja kasutades atribuuti src, mis näitab pildi asukohta. Näiteks, või . Näide 1. Pildi lisamine Kirjutame HTML ­ koodis: Pildi lisamine Siis me saame: Oletame, et nüüd on meil vaja muuta pildi suurust. Siis kasutame elemendi jaoks atribuuti: width= suurus pikselites (pildi laius) height= suurus pikselites (pildi kõrgus) Näide 2. Pildi suuruse muutmine HTML ­ koodis: < img src=http://www.ttg.edu.ee/ekskursioon/e-1.5.jpg width=100 height=100> Nüüd pilt näeb välja niimoodi: Veel atribuute, mida kasutatakse elemendi <...

Informaatika → Informaatika
33 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Txt - Html Tabeli loomine

Tabeli loomine Tabel paikneb tagide

...
vahel. Element ... - määrab tabeli rea. Element ... - määrab tabeli lahtri. Näide 1. Loome HTML - dokumendis järgmise tabeli: Lahter 1 Lahter 2 Lahter 3 Lahter 4 Kirjutame HTML ­ koodis:
Lahter 1 Lahter 2
Lahter 3 Lahter 4
See tabel näeb välja niimoodi: Lahter 1 Lahter 2 Lahter 3 Lahter 4 Nagu näeme tabelil puuduvad äärised. Ääriste lisamiseks on vaja kasutada elemendi jaoks kaks atribuuti : border = ... - määrab tabeli äärejoonte jämeduse; cellspacing = ... - määrab...

Informaatika → Informaatika
34 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Arvutiviirused

Arvutiviirused Autor : Margus Sakk See uurimistöö on on avaldatud autori teadmisel ja nõusolekul. Sisukord Sissejuhatus. 1.Esimesed arvutiviirused. 2.Interneti uss. 3.Good Times. 4.Viiruste klassifitseerimine neid iseloomustava "käitumise" järgi. 4.1. Spawning tüüpi viirus 4.2. Katalooge nakatav viirus (DIR II). 4.3. MBR- (Partitsiooni tabeli) viirus (Stoned). 4.4. Ülekirjutav viirus (Bad Brian). 4.5. Parasiitviirused. 4.6. Zaraza. 4.7. Shifting Objective. 4.8. *.BAK ja *.PAS failide viirus. 5. Viiruste klassifitseerimine nakatamiskiiruse järgi. 6. Arvutiviiruste "abi"tehnoloogiad 6.1. Stealth tehnoloogia. 6.2. Polümorfsus 6.3. Koodi pakkimine. 6.4. Ketta krüpteerimine. 6.5. "Antiviirus" viirus. Kokkuvõte. Summary. Kasutatud kirjandus. Lisa1. Kasulikke näpunäiteid viirustest hoidumiseks Käesolevas uurimustöös olen vaadelnud peaasjalikult personaalarvuti DOS keskkonna viiruseid kuna selles keskkonnas on minu arvutialased teadmised su...

Informaatika → Informaatika
56 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Html Linkide ja Viitete lisamine

Lingid ja viited Ankur ... - element, mille abil defineeritakse viide. Selle elemendiga kasutatakse atribuuti href, mis näitab lingi aadressi, näiteks: See on tekst, mille peale me Click vajutame ja avaneb uus See link avaneb NETI . lehekülg. Kõige tavalisem hüpertekstilink on samas tekstis teise kohta viitamine. Sellisel juhul esitatakse hüpertekst ankru kujul: .... Koh...

Informaatika → Informaatika
38 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Html Raamide lisamine

Raamid Raamid (frames) ­ kujutavad endast sõltumatut akende rühma. Nende abil on päris lihtne teha visuaalselt keerulisi dokumente. Element, mille abil saab luua mitmest aknast koosnevat süsteemi, on . Atribuudid · rows=... saab anda akende suuruse ridade kaupa n% ridade arvust või pixelites. · cols=... saab anda akende suuruse veergude kaupa n% veergude arvust või pixelites. · frameborder=... saab määrata, kas akendele raamid tehakse või mitte. (yes, no) · bordercolor=... saab määrata akna raami värvi. Element kirjeldab akna sisu. Atribuudid · src=... viitab akna sisuks olevale URL'ile. · name=... abil saab anda aknale nime, millele see URL väljastatakse. · scrolling= NO teeb akna mitte scrollitavaks. Näide 1. Kasutades eelpool kirjeldatud elemente ja atribuute teeme järgmise lehekülje: Vasak osa ...

Informaatika → Informaatika
38 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Apple´i kasutajate teadlikkusest uurimistöö

Tallinna Reaalkool APPLE´I KASUTAJATE TEADLIKKUSEST Näidisuurimustöö K. 10.C Juhendaja: õp Ott Metsla Tallinn 2008 Sissejuhatus_______________________________________3 Mac ja selle eelised__________________________________4 1. Küsimus............................................................................6 2. Küsimus.............................................................................7 Kokkuvõte_______________________________________13 Kasutatud materjalid______________________________14 Lisa1____________________________________________15 2 Sissejuhatus Tegin uurimistöö Apple´i kasutajate teadlikusest seetõttu, et esiteks olen ise Apple´i austaja ja mind huvitab, kui palju inimesed tegelikult Apple´ist teavad. Mis on Apple? Miks teda nii palju kiidetud on?...

Informaatika → Informaatika
92 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Arvuti ehitus

Arvuti ehitus Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. Läbi aastate on sõna arvuti tähendanud erinevaid asju. Arvutiks nimetati näiteks mehhaanilisi või elektrilisi masinaid, mille abil oli võimalik teha arvutusi. Elektroonilisi klkulaatoreid on samuti nimetatud arvutiteks. Seda, mida praegu enamasti arvutiks nimetatakse, tähistatakse ka sõnadega raal ja kompuuter. Tänapäeva arvuti võimaldab laias skaalas informatsiooni töötlemist, muuhulgas ka arvutamist. Arvuti, selle sõna tänapäevases mõistes, koosneb protsessorist, töömälust, vahemälust ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine. Välisseadmed võivad asuda arvutiga samas korpuses. Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka kuuluvad näiteks klaviatuur, hiir, skanner, kuvar ja printer. Ar...

Informaatika → Informaatika
70 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Arvuti mõju tervisele

Pärnu Ühisgümnaasium Arvuti mõju tervisele Uurimustöö Sisukord Pärnu Ühisgümnaasium.............................................................................................................. 1 Arvuti mõju tervisele.................................................................................................................. 1 Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Arvuti mõju tervisele.............................................................................................................. 4 1.2 Arvutitööga seonduvad terviseprobleemid....................................................................... 4 1.1 Tugi-liikumisaparaadi valud.............

Informaatika → Informaatika
190 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Printerid - referaat

Mart Reiniku Gümnaasium Printerid Tiina Orason 10b 8.01.02 Tartu 2002 2 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................................... 3 JAGUNEMINE..................................................................................................................................... 4 PARAMEETRID.................................................................................................................................. 4 VÄRVILISUS..........................................................................................................................................4 LAHUTUS- EHK ERALDUSVÕIME..................................................................................................4 TÖÖKIIRUS...................

Informaatika → Informaatika
66 allalaadimist
thumbnail
6
txt

HTML

HTML-KEELE LEVAADE WWW (World Wide Web) ehk veebi poolt teenindatavad tekstid on spetsiaalses HTML -keeles (HyperText Markup Language) kirjutatud dokumendid - lhtetekstid (Source), mis sisaldavad HTML-keele koode. HTML-keele pealesandeks on kirjeldada teksti struktuuri nii, et spetsiaalne vaatlusprogramm e. brauser (Netscape Navigator, Internet Explorer) sellest aru saaks ja soovitud kujul ekraanile tooks. HTML-dokumente vib koostada: Kirjutada tekstiredaktori abil lhtetekst (koos HTML-koodidega). Soovitatav on kasutada Notepad-i. Tekstiredaktoritel (MS Word) on olemas HTML-konverterid, mis vimaldavad dokumente HTML-kujul salvestada (Save As HTML ...). Veebiredaktorid (niteks Netscape Composer, Microsoft Frontpage) vimaldavad HTML-tekstide tegemist ilma HTML-keele koode tundmata. HTML-koodide tundmine on ka redaktorite ja konverterite kasutamisel siiski vajalik, kuna see teeb vimalike vigade parandamise tunduvalt lihtsamaks. HTML-kee...

Informaatika → Informaatika
72 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Klaviatuur ja hiir

KLAVIATUUR Klaviatuur on arvuti sisendseade tähe-, numbri- ja teiste märkide sisestamiseks ning korralduste andmiseks. Arvutit on võimalik ka ainult klaviatuuri abil juhtida. Klaviatuuril on tavaliselt 101-102 klahvi (laptop'i klaviatuuril on 85-86 klahvi). Klaviatuurid on mugavdatud erinevate riikide jaoks. Nt Eesti klaviatuuril on ,,õ" tähe saamise võimalus. Klahvide paigutus vastab tavaliselt nn. QWERTY- süsteemile. See süsteem võeti kasutusele üle 100 aasta tagasi kirjutusmasinates. Kuigi tegelikult on olemas palju erinevaid klahvide paigutus süsteeme on QWERTY kõige populaarsem sellel põhjusel, et temaga on lihtsalt harjunud nii palju inimesi ja ümberõppimine oleks raske. QWERTY nimi moodustub klaviatuuri esimestest tähtedest. Klaviatuuri puhver Määrab ära, mitut klahvi võib korraga vajutada. Odavamad klaviatuurid lubavad üheaegselt vajutada ainult 2-3 klahvi. Enamik headest klaviatuuridest lubavad 4-6 klahvivajutust ning m...

Informaatika → Informaatika
25 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Arvuti ajalugu

1 1 Arvuti ................................................................................................................................... 2 2 Esimese Generatsiooni arvutid. ...............................................................................................3 3 Teine generatsioon .................................................................................................................. 5 4 Kolmanda Generatsiooni arvutid. ........................................................................................... 6 5 Neljanda Generatsiooni arvutid. ..............................................................................................6 1 1 Arvuti ... ...on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. Abakus leiutati 3000 aastat e...

Informaatika → Informaatika
66 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Arvuti ajalugu - esitlus

Arvuti ajalugu Elvis Liivamägi 10. c klass Arvuti... ...on masin, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades Vanim masin, mida võib nimetada arvutiks, on abakus Abakus leiutati arvatavasti Mesopotaamias ning seda u 3000 eKr Abakus 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat Sai võimalikuks ka masina abil korrutamine 1820 hakkasid levima mehaanilised arvutusmasinad, kalkulaatorid prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar leiutas masina mille abil sai korrutada, jagada, liita ja lahutada inglise matemaatika professor Charles Babbage (17991871) tõeline arvuti Esimese generatsiooni arvuti See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kaalus 30 t Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi mida kasutati arvutuste teostamiseks kiirusel 5000 tehet sekun...

Informaatika → Informaatika
57 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Otsimootorite tabel

ongi NETI GOOGLE ASK www.neti.ee www.google.com www.ask.com Töökeskkonna keel eesti Enamus maailma keeli, inglise Eesti keel Abi Üleval paremas nurgas Kõik googlest> help puudub Kataloog olemas olemas olemas Tõstutundlikkus puudub puudub puudub Vaikimisi otsing And otsing And AND AND OR NOT Kass and koer Kass or koer Kõik annavad erinevad Kass or koer Kass and koer tulemused Kass not koer + ja ...

Informaatika → Informaatika
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Netikiett

kool Netikett Kodune ülesanne nimi 10. klass Loo 2008 Netikett Netikett (ingl. k. Net etiquette e. netiquette) on kogum vaikimisi välja kujunenud reegleid, mida on soovitav järgida arvutivõrgu vahendusel suheldes. Kui tavaliselt aitavad kaasvestlejaid mõista intonatsioon, kehakeel, näoilme jms. vahendid, siis internetis neid enamasti kasutada ei saa. Seepärast ongi nende vahendite kasutamiseks loodud eraldi käitumisreeglid ehk netikett. Sellega tagatakse, et suhtlejatel on võimalik olla teistele üheselt mõistetav. Üldlevinud reeglid võrgus käitumiseks on kokku võetavad kümne punktiga e. netiketi 10 käsuga: 1. Ära kirjuta pikemaid ridu kui 60 tähemärki. 2. Katsu pikki tekste liigendada. Kasuta tühje ridu lõikude eraldajana. 3. Allkirjasta alati kõik kirjad. Kui tegu grupi vastusega, kirjuta kirja alla grupi nimi. 4. Ära saada tühja Subject-reaga kirju. Et kirjade tulvas oleks võimalik orienteeruda...

Informaatika → Informaatika
76 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Delfi tähtsamad uudised

Räpina Aianduskool Haljastuse eriala Päevane osakond Allar Kadai DELFI TÄHTSAMAD UUDISED Referaat Juhendaja: Valdur Truija Räpina 2008 Sisukord Eesti uudised..............................................................................................................................................3 Talunik timmib tõrudega sigu maitsvamaks..........................................................................................3 Laar Vene pressile: ime, et Gruusia üldse ellu jäi................................................................................. 3 Herman Simm sai saladuste eest 1000 eurot kuus.................................................................................3 Kruuda tunnistas pattu........................................................................................................................... 4 ...

Informaatika → Informaatika
22 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Portugali üldiseloomustus ja rahvastik

Portugal Jette Numa Üldiseloomustus Riiginimi: Portugal Pealinn: Lissabon Rahvaarv: 10 531 000 Pindala: 92 391 km² Rahaühik: euro Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Religioon: roomakatoliiklus Teine tase Valitsemisvorm: vabariik Kolmas tase Riigikeel: portugali keel Neljas tase Viies tase Rahvastik Linna ja maa rahvastik Asukoht Portugal on riik Lõuna Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Euroopas Pürenee poolsaare Teine tase lääneosas. Portugal piirneb Kolmas tase idast ja põhjast Hispaaniaga. Neljas tase Tal on pikk merepiir Atlandi ...

Informaatika → Informaatika
34 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Algatuskiri

Hr Kaarel Säre Teie AS Kuusik Aia 77 Meie 05.02.2009 nr 3-7/19 002575 TARTU Koostööpakkumine Austatud Kaarel Säre Tutvusime Teie poolt pakutavate toodete ja teenustega messil ,, Mets 2008". Oleme huvitatud pakutavate teenuste tarnetähtaegadest ja masketingimustest ning sooviksime lähemalt tutvuda toodetavate kaubaartiklitega. Lugupidamisega Ants Puus Müügijuht Kalju Lapsik 555 6565 Asu 9 Tel. 605 5066 a/a 125224541 151525 TALLINN Faks 605 5065 Swedbank Reg. Kood 8795832 E-post: [email protected] www.puit.ee

Informaatika → Informaatika
127 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Arvutite Ajalugu

Arvutite ajalugu Abacus · Ladnakeelne sõna, tuletatud kreeka sõnast abax või abacon (tähendab tabel) · 300 aastat ekr Babüloonias John Napier · Arvutuspulgad, 1617 · Logaritmide arvutamiseks John Napier · leiutas lükati · Ehitati valmis Inglismaal 1632 Wilhelm Schickard · 1623, väitis olevat leiutanud mehaanilise hammasratastega arvutusmasina · Vähetuntud, leiutaja suri varsti katku Jean Falcon · 1728, kangastelgede mehaaniline juhtimine · Kangastelgede täiustaja ­ puitliistudes olevate aukudest jooksid läbi kangastelgede juhtnõelad (50 cm pikkused ja 20 cm laiused puitliistud, kindlates kohtades 1 cm suurused augud) · Enda teadmata leiutas perfokaartjuhtimise põhimõtte ­ info salvestamine mulgukombinatsioonide näol Joseph-Marie Jacquard · 1805 võttis kasutusele Falcon'i idee, asendas puitliistud kartonglehtedega ja konstrueeris täisautomaatsed kangasteljed Blaise Pascal · 1642 leiutas mehhaaniline arvutusmasina paskaliini, m...

Informaatika → Informaatika
42 allalaadimist
thumbnail
3
txt

Uurimustöö ülesehitus

Uurimist lesehitus Pealkiri ja tiitelleht T pealkiri olgu vga hoolikalt lbi meldud, pigem lhike ja konkreetne, kuid samas informatiivne ja ammendav. Pealkiri snastab t phitulemuse(d) ja/vi osundab antud uurimist phieesmrgile ja/vi phiksimus(t)ele. Tihti kasutatakse kahelauselist kooloniga eraldatud pealkirja: esimene osutab laiemale probleemile, teine pstitab konkreetse kitsama ksimuse vi tulemuse. Sisukord Jlgige, et toodud pealkirjad vastaksid tpselt ts esitatud pealkirjadele. Sissejuhatus Sissejuhatus on soovitavalt lhike (1-3 lk). Jaguneb kolmeks alaosaks, mis suunavad lugeja ldiselt konkreetsele: (a) Alustatakse probleemi laiema tausta kirjeldusega. (b) Seejrel tutvustatakse konkreetset kitsamat seni lahendamata vi vaieldavat probleemi/probleeme antud vallas, mis kesoleva uurimustga on otseselt seotud. (c) Lpuks eldakse lhidalt ja vimalikult konkreetselt, mida kavatseti antud uurimist kigus nende probleemide selgitamiseks ra teha:...

Informaatika → Informaatika
56 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Helikaart

Ajaloost Enne helikaartide olemasolu, oskas arvuti ainult piiksuda, ehkki suutis ta muuta piiksu sagedust ning pikkust, ei suutnud ta vahetada heli valjemaks/vaiksemaks ega teha muid helisid. Algul kasutati seda piiksumist signaali või hoiatuse märguandeks, hiljem hakati aga varajastele mängudele muusikat selle abil tegema, ehk muudeti helikõrgust ja pikkust. Firma ''Far West'' hakkas probleemile lähenema, ning leiutati Sound Blaster helikaart hilistel 80- ndatel. Too oli küll 8-bitine ja 11 kHz, ning heli küll ei olnud eriti kiita, kuid oli suur samm edasi. Helikaardid tänapäeval Tänapäeva helikaardid on palju võimsamad juba, ehk siis kuni 64 bitised. Lisaks sisemistele helikaartidele, on hakatud tegema ka välis-helikaarte millel on USB ots, ehk siis saad igalpool kaasa võtta kuhu vaja, ning näiteks LAN-Party'del väga hea kasutada. Helikaartidel on koguaeg olnud vähemalt üks väljund pesa, ehk siis kõlaritele/klappidele (indikaator...

Informaatika → Informaatika
28 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Uurimustöö vorminduse juhend

Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kooli nimi Õpilastööde vormistamine arvutil Õppematerjal Mari Maasikas 12.a klass Juhendaja Mati Mustikas Asukoht 2009 Uurimistöö küsitluslehe näidis Antud küsitlus on anonüümne ja mõeldud näidisena 10.klassile informaatika tunniks. Palun märkige ristiga sobiv variant 1. Sugu · Mees · Naine 2. Vanus · 0 - 5 aastat 6 ­ 10 aastat 11 ­ 15 aastat 16 ­ 20 aastat 3. Elukoht · Maal Väikelinnas Suurlinnas 4. Raamatute lugemise oskus o Ei oska lugeda · Loen lihtsamaid tekste Oskan hästi lugeda, aga ei loe palju Loen palju Loen keerulisi tekste Muu variant* (kui valisite Muu variandi, siis täpsustage siin) ........................................... 5

Informaatika → Informaatika
48 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

Dagö

Dagö Koostaja: Milli Mallikas 10.a 17.12.07 Bändist · 1998 aasta sügisel loovad Lauri Saatpalu, Peeter Rebane ja Tiit Kikas Dagö. Improviseeriva etno-folk trio otsingud kulmineeruvad 2000. aasta suvel plaadiks, mis tunnistatakse aasta parimaks etno-folkrock teoseks. Laval liituvad Dagöga Toomas Rull ja Raul Vaigla (drum & bass). · 2002. aasta algul lahkub Tiit Kikas. Suvel ilmub album "Toiduklubi",mis toob tiitli aasta ansambel.Klahvpille mängib nüüdsest Taavi Kerikmäe. · 2003 suvel tuur "Dagö ja Ultima Thule". Sügisel ilmub 3. album "Hiired Tuules". Uus trummar: Petteri Hasa. · 2004 suvel tuur "Dagö ja Singer Vinger". · 2006.suvel toimub 8 üle-eestilist kontserti, kaasa löövad Hele Kõre ja Evelin Pang. · Augustis 2007 teeb Dagö kaks kontserti Palmse mõisas. Koosseis · Lauri Saatpalu (laulja) · Peeter Rebane (kitarr) · Raul Vaigla (basskita...

Informaatika → Informaatika
16 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Netikett

Netikett (Network etiquette) Netikett on lühend sõnadest Internet ja etikett ja seega tähendab interneti käitumisjuhiseid. Tegemist on võrguetikettiga ehk võrgusuhtluses järgitav aktsepteeritava käitumise reeglistikuga. Võrgu etikett kästileb arvutivõrgus käitumise juhendeid ja reegleid, mis on võrgus aja jooksul välja kujunenud. Austamaks teisi interneti kasutajaid tuleks arvutikasutajatel kinni pidada reeglitest. Kirja on pandud 10 nii-öelda käitumisreeglit või käsku igale kasutajale, milleks on: *Sina ei tohi kasutada arvutit teise inimese haavamiseks. *Sa ei tohi ennast vahele segada teise inimese arvutitöösse. *Sa ei tohi ringi nuuskida teise inimese failides. *Sa ei tohi arvutit kasutada varastamiseks. *Sa ei tohi arvutit kasutada vale tõendusmaterjali loomiseks. *Sa ei tohi kopeerida tarkvara, mille eest sa pole maksnud. *Sa ei tohi kasutada teiste inimeste arvutiressursse ilma vastava loata. *Sa ei tohi omastada teiste inimeste ...

Informaatika → Informaatika
55 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Mõisted ja võrdlused

Funktsioonid Mida tähendavad järgmised mõisted? Milles seisneb mõistepaari erinevus ja milles sarnasus? 1. funktsioon ja protseduur Alamprogrammid jagunevad protseduurideks ja funktsioonideks. Funktsioonina saab vormistada üksnes sellist algoritmi, mis leiab täpselt ühe lihttüübi, viidatüübi või stringväärtuse. Protseduur on mõeldud mistahes töödeks: struktuursete väärtuste leidmine, joonistamine (graafikas) vms. Protseduur kutsutakse välja protseduurilausega, funktsioon aga funktsiooniviitega. Protseduur ja funktsioon on konstruktsioonilt sarnased: mõlema põhiosa on nn. plokk, mis koosneb kirjelduste osast ja lauseosast. 2. parameeter ja argument Parameeter esindab mingit väärtust, mida sa protseduuri välja kutsumisel peaksid andma. Ühte protseduuri saab defineerida kas mitte ühegi, ühe või enama parameetriga. Argument väljendab seda väärtust, mis antakse parameetrile, kui kutsutakse välja mingi protseduur. 3....

Informaatika → Informaatika
71 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Jalgapll - refaraat

KEILA GÜMNAASIUM 8c klass Juhan Juurikas JALGPALL Referaat Juhendaja: õp N. Härsing Keila 2008 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................3 1. Jalgpall.....................................................................................................4 2. Väljak.......................................................................................................5 3. Mängijate põhivarustus............................................................................6 4. Ajalugu.....................................................................................................7 5. Eesti Jalgpall............................................................................................8 Kokkuvõte....................................................................

Informaatika → Informaatika
28 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Netikett

Netikett Netikett on lühend sõnadest Internet ja etikett, seega netikett tähendab Interneti käitumisjuhiseid. Nagu Internet ise, muutub ka netikett kiiresti, kuid selle aluseks on ikkagi Kuldreegel ("Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sinule tehtaks!). Vajadus netiketi järgi ilmneb eelkõige e-posti, uudisgruppide ja jututubade puhul. Netikett ei ole küll kusagil üheselt formuleeritud, kuid mõningane internetiteenuste kasutamine peaks üsna kiiresti asjast ettekujutuse andma. Kui netiketti rikub kogenematu algaja, pole asi hull, kuid süstemaatiline tegelemine selliste asjadega nagu rämpsposti laialisaatmine (spam) ja sõim (flaming) on kahtlemata rasked netiketi rikkumised. "Tihti tundub, et paljud tegutsevad internetis silmad ja kõrvad kinni ning suu lahti, solvates ja häirides teisi inimesi. Jumal andis inimesele kaks kõrva ja kaks silma ning vaid ühe suu, et meelde tuletada, kuidas peaks käituma. Kuid ta andis ka kümme sõrme ...

Informaatika → Informaatika
99 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Pascali põhitõed

PASCAL 1. loeng. Looja - N. Wirth, nimi B. Pascali (1623-62) järgi. + Üldotstarbeline, hästi õpitav ja õpetatav, head stiili õpetav, kergesti loetavad programmid. Struktuurprogrammeerimise klassikaline keel. - Standardis puuduvad madaltaseme vahendid jms. -> suhteliselt aeglane programm, arvutist "viimast võtta" on raske/võimatu. Enamlevinud IBM PC-tüüpi arvuteil (Turbo Pascal, Object Pascal (Delphi) jm), kuid ka UNIX ja VAX süsteemides. SUN-i Pascal (meie töövahend) - üldiselt standard-Pascal. Märkus edasijõudnutele. moodulitehnika (UNIT) sellisel kujul ei tööta. andmetüübid - standardsed + string ja alpha. (string - 255 sümbolit, alpha - 10 sümbolit ) Üldised juhised: ·programm koosneb lausetest. Iga lause on soovitav kirjutada eraldi reale, rea lõpus vajutada -klahvi. ·Üldiselt iga lause lõpus semikoolon (;), esineb erandeid. ·Suur- ja väiketähed on erinevad märgid: 'A' ja 'a' on kaks ise asja. Programmilaused (võtmesõ...

Informaatika → Informaatika
30 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Anonüümsus internetis - Kirjand

Anonüümsus internetis Mida rohkem aeg edasi,seda rohkem on hakanud inimesed suhtlema interneti teel, erinevates suhtlusportaalides, jututubades ja MSN-ilaadsete süsteemide läbi. Internet on võimaldanud inimeste suhtlemise üle kogu maailma. Tänapäeval on internet väga hästi kättesaadav ja selle tõttu istuvad inimesed aina rohkem kodus ja eelistavad väljaminemise asemel suhelda sõprade ja ka võõrastega interneti läbi. Võõrastega internetis suheldes ei saa kunagi teise inimese aususes kindel olla. Sa ei või iial teada kellega sa tegelikult räägid. Asjaolu,et internetis ei pea avalikustama oma nime, vanust, elukohta ega muud säärast, võimaldab inimestel suhelda valenimedega ning enda pildi asemel on alati võimalus saata mõne kobedama näitleja või muu seltskonnategelase pilt. On palju inimesi, kes ei ole endast just kõige paremal arvamusel ja seetõttu on peitnud ennast just jututubade kasutajate taha. Internetis on kerge rääkida endast k...

Informaatika → Informaatika
98 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Täielik ruutvõrrand.ccp

#include #include #include using namespace std; int main(int argc, char *argv[]) { printf("See programm lahendab t2ielikku ruutv6rrandit."); printf("nn"); int a; int b; int c; float x1; float x2; float d; printf("Sisesta ruutliige:"); scanf("%d", &a); printf("Sisesta lineaarliige:"); scanf("%d", &b); printf("Sisesta vabaliige:"); scanf("%d", &c); printf("nn"); d=((b*b)-(4*a*c)); x1=((-b)+sqrt(d))/(2*a); x2=((-b)-sqrt(d))/(2*a); printf("X1: %7.2f yhikutn", x1); printf("X2: %7.2f yhikut", x2); printf("nnn"); system("PAUSE"); return EXIT_SUCCESS; }

Informaatika → Informaatika
23 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Hiir - PowerPoint esitlus

Hiir Õpilane 2009 Hiire ajalugu Maailma esimene arvutihiir nägi ilmavalgust 46 aastat tagasi. 1970. aastatel arendas seadet firma Xerox, aga esimene hiirega varustatud kommertstoode lasti välja 1981. aastal. Hiire leiutas 1963. aastal Douglas Engelbart. Maailma kõige esimene arvutihiir 296 000 krooni maksev 18 karaadisest valgest kullast 59 teemantikilluga maailma kalleim arvutihiir Mis on Hiir ? Hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Hiirel on tavaliselt 2-3 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu. Hiire funktsioonid: Osutamine Klõpsutamine Lohistamine ehk vedamine Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Arvutihiir http://forte.delfi.ee/archive/article.php?id=20531616& http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_cont http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_con Tänan Kuulamast!

Informaatika → Informaatika
36 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Varjatud sümbolid

Harjutus 2.2 1. Lisa-> Sümbol (Insertà Symbols) sümboleid otsi fontide tabelitest Symbols, Wingdings, Webdings a. Sisesta samad sümbolid: § ¶ b. Sisesta sama tekstina L'année dernière, j'ai passé Pâques avec Cléopâtre et César sur une île déserte dans la Méditerranée, près de la côte Égyptienne. L'année dernière, j'ai passé Pâques avec Cléopâtre et César sur une île déserte dans la Méditerranée, près de la côte Égyptienne. 2. Üla-ja alaindekseid Vorming-> Font a. Kirjuta sümbolitega: Haa-kaks-o H2O iks ruudus pluss igrek ruudus võrdub kolmega x2+y2=3 gramm ruutmeetri kohta Äkki hoopis gramm kuupmeetri kohta? 3. Sisesta järgmised venekeelsed riikide nimetused: Harju...

Informaatika → Informaatika
17 allalaadimist
thumbnail
22
odt

Printerid

Sindi Gümnaasium Madli Lillo 10a Printerid Referaat Sindi2009 SISUKORD 1.PRINTERI EELLUGU .....................................................................................................................2 2. PRINTERI EELKÄIJA - KIRJUTUSMASIN ................................................................................3 3. PRINTERITE LIIGITUS ................................................................................................................4 4. TÖÖKIIRUS ....................................................................................................................................6 5.VÕIMSUSED....................................................................................................................................6 6.TERMOPRINTER..................................................................................................

Informaatika → Informaatika
51 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Uurimistöö Printeritest

Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile. Printer on ühendatud arvutiga kas otse (LPT, COM või USB pordi abil) või võrguprinteri korral arvutivõrku. Sel juhul on printeril sisseehitatud võrgukaart. Printerite liigid: Laserprinterid töötavad umbes samal põhimõttel nagu koopiamasinad: terve leheküljetäis infot võetakse arvutist korraga printeri mällu, kantakse laserkiire abil elektrilaengutena metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele värv kinnistatakse kuumutamisega. Kõige populaarsemad on firma Hewlett- Packard laserprinterid, neid valmistavad aga ka Panasonic, Epson, Lexmark, QMS ja Xerox. LED-printerid annavad sarnaselt. eelmistega korraga üle terve lehekülje, aga kasutavad trumli valgustamiseks laserkiire ja läätsesüsteemi asemel odavamaid valgusdioode. Seda tüüpi printereile on spetsialiseerunud OKI. Juga...

Informaatika → Informaatika
46 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tööriistaribad

Tööriistaribal on palju nuppe ja kõik on erinevate funksioonidega. alustades vasakult leiame nupud: new blank document ­ avabuue ja puhta lehe wordis open- failide avamiseks save-salvestamiseks e-mail-saab saata selle dokumendi e-mail aadressile search-otsimiseks print-saab printida välja käesoleva dokumendi print perview-saab vaadata printimise eelvaadet spelling and grammar- cut-saab välja lõigata vajaliku lõigu copy- saab kopeerida vajaliku lõigu paste- saab kleepida kopeeritud või lõigatud lõigu format painter undo typing-saab võtta tagasi tehtud toiminguid cant redo- vastupidine undo typing-le insert - saab tekitada lingi teise faili juurde minemiseks tables and borders- saab tekitada ruudustiku insert table- saab tekitada tabeli insert microsoft exel worksheet-saab tekitada microsoft exel-i tabeli columns- saab tekitada koopiaid juba kirjutatust samale lehele drawing-tekitab alla äärde joonistusriba dokument map show/hid...

Informaatika → Informaatika
6 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Näpunäiteid uurimistöö kaitsmiseks

Näpunäiteid uurimistöö kaitsmiseks Kaitsmisel hinnatakse 1. esinemisoskust (selget ja artikuleeritud kõnet, soovitavalt peast) 2. esitluse (PowerPoint vms) kasutamist oma seisukohtade väljatoomisel 3. kaitsekõnet ennast, mis peab olema selge, arusaadav ning põhilise välja tooma. 4. kompetentsust küsimustele vastamisel Esitlus Esitlus peab järgima töö struktuuri. * Sissejuhatus 1. põhjendatakse teemavalikut ja esitatakse töö eesmärk 2. püstitatakse hüpotees * Põhiosa (oluline on selgesti välja tuua töö tegija isiklik panus ja eristada seda teiste autorite seisukohtadest) 1. väga lühidalt võib tutvustada töö teoreetilist tausta 2. kirjeldatakse uurimismaterjali 3. kirjeldatakse töömeetodit 4. esitatakse tulemused 5. arutelu (tulemuste analüüsi) ja järelduste esitamine * Kokkuvõte 1. antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele 2. antakse soovitusi töö tulemus...

Informaatika → Informaatika
58 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Arvuti sulgemine

Failihalduse kordamisküsimused: 1.Kuidas sulgeda korrektselt arvuti? ­ Sulgeda kõik avatud programmid ja akna. Start > Turn Computer > Turn off. Äikeseohu korral ühendada lahti vooluvõrgust ja sideliinidest. 2.Mitu faili asub kaustas Failid? ­Olekuribalt: 33 objekti. 3.Mitu kausta koos alamkaustadega asub kaustas Failid? ­ Failid > Protertist 50 faili. 4.Kui suur (täpselt) on kausta Failid kõige vanem fail? ­ Järjestuse muutmisega.Details > sorteerida Size alusel > teesid.doc properties 104KB (106496 b). 5.Miks kasutatakse ketta formaatimist? - Ketta tööks ette valmistamiseks nii, et sellele oleks võimalik faile salvestada. Selle käigus kustub kogu senine info kettal. 6.Mis on Teie arvuti operatsioonisüsteem koos versiooni numbriga? ­ Microsoft Windows XP (MS WinXP) Professional Version 2002. 7.Mis on Teie arvuti muutmälu maht? ­ 1,69 GHz 8.Kui palju vaba ruumi on Teie arvuti kõvakettal? ­ 11,0 GB 9.Nimetage tekstifailie laiendeid. ­ t...

Informaatika → Informaatika
4 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Infoühiskond

Infoühiskond- mis see on? Referaat Tallinn 2008 Sisukord: INFOÜHISKOND- MIS SEE ON?.............................................................................3 MIS MUUTUB INFOÜHISKONNAS?................................................................................3 INFOTEHNOLOOGIA EESTIS................................................................................4 ARENEV INFOÜHISKOND............................................................................................. 5 KASUTATUD MATERJAL:......................................................................................7 2 Infoühiskonnas kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem, kasvavad riikidevahelised kaubavood ja riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks. Infoü...

Informaatika → Informaatika
75 allalaadimist
thumbnail
5
doc

UPS ehk katkematu toite allikas

Referaat UPS ehk katkematu toite allikas 2007 UPS ehk katkematu toite allikas UPS (uninterruptible power supply) on patareidega kast, mis hoolitseb selle eest, et arvutil pidevalt voolu oleks ning äkitsed pingekõikumised liiga ei teeks. Enamik hetkelisi voolukatkestusi on sellised, millest arvutid omal jõul üle saavad, aga kord paar aastas kipub ikka pahasti minema, st arvuti lülitatakse magusal tööajal korraks välja. UPS on mõeldud väikeste voolukatkestuste "üle elamiseks" ja kui UPSi akud on lõplikult tühjaks saanud, ei suuda ka tema imet teha. UPSist peaks abi olema 1015 minutit, mille jooksul jõutakse kõrvaldada enamus suuremaid voolukatkestusi (keskmiselt kulub selleks 68 min.). Lühikatkestuste ajale on juurde arvestatud väike varu, mis kulub andmete salvestamiseks, programmide sulgemiseks ja arvuti väljalülitamiseks juhul, kui on tegu pikema voolukatkestusega....

Informaatika → Informaatika
18 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Tervislik toitumine

KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Tairi Viru TERVISLIK TOITUMINE Uurimustöö Juhendaja: õp. Natalia Sidorova 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Tervislik toitumine 4 Austus toidu vastu 5 Vitamiinid ja mineraalid 6 Ütlusi 7 Uurimustöö analüüs 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 Lisad 11 2 Sissejuhatus Tervislik toitumine peaks olema kõigile tuttav. Me tunneme vitamiine ning teame, et need on meile vajalikud. Ehkki me kõike seda teame, käitume ikkagi vastupidiselt. Nagu näiteks, eelistavad paljud inimesed kodus valmistatud juurviljadele mõnda kiirtoidu einet. Inimesed peaksid rohkem tähelepanu pöörama oma toitumisele ja muidugi ka sellele palju nad liiguvad. Kuna mõlemast saame me energ...

Informaatika → Informaatika
107 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Tervislik toitumine

Tervislik toitumine Uurimustöö Koostanud: Tairi Viru Tervislik toitumine Tervislik ehk tasakaalustatud toit koosneb erinevatest toitainetest, mille koosmõju rahuldab inimese kasvamiseks ja organismi tervisliku funktsioneerimiseks vajaliku toiduvajaduse. Toidu peamiseks koostisosadeks on: Vesi, valk, rasv, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained, kiudained. Sellel kuidas me sööme, on oluline mõju sellele, kuidas me jaksame. Toiduga saab reguleerida oma energiataset, süüa tervislikke vahepalasid, vältides kiirtoite, kartulikrõpse, kohukesi ja gaseeritud magusjooke. Õige toitumine on tõeline päästerõngas ka väga paljude haiguste korral. Teaduslikult on tõestatud, et isegi vähi tekkel ei ole geneetilisel eelsoodumusel nii suurt mõju kui toitumisel ja elustiilil. Austus toidu vastu Aupaklik suhtu...

Informaatika → Informaatika
143 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Andmebaas

1. Mis on andmebaas? 2. Milleks kasutatakse andmebaase? 3. Nimeta andmebaaside koostamise tarkvara programme. 4. Millest koosneb andmebaas? 5. Milleks kasutatakse vorme? 6. Milleks kasutatakse päringuid? 1. Andmebaas on korrastatud infokogum, kusjuures pole oluline, mis tüüpi see info on. 2. Andmebaas on kasulik mitmel moel. See võib olla hinnakiri, kontaktibaas, laoseis jne. Andmebaas on moodus, kuidas organiseerida informatsiooni, milleks võib olla pisike nimekiri või tohutu infomassiiv. Pannes kokku andmebaasi ja programmi, saavad inimesed su lehelt vajaliku üles leida. Näiteks otsida su e-poest kingade alt välja kas punased kingad, mustad kingad, kingad number 43.Andmebaasi kasutamine tähendab otsinguid ehk päringuid (queries). Andmebaasipäringuid su kodulehelt tehakse programmijupi ehk skripti abil. Kui sa tead üht-teist programmeerimisest, siis oled sa võimeline taolisi programmijuppe kirjutama....

Informaatika → Informaatika
48 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Referaat arvutiviirused ja nende vastu võitlemine

Kullamaa Keskkool Kristel Leino ARVUTIVIIRUSED JA NENDE VASTU VÕITLEMINE Referaat Juhendaja : Kaido Saul Kullamaa 2009 Mis on Arvutiviirused? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud . et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäev tööd jätkata , Väga tihti on selliste olukordade põhjustajateks arvutiviirused . Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime ­nende sarnasus elavata viirustega ob hämmastav . Nad paljunevad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti . Arvutiviiruseks nimetatakse arvuti programmi, mis pole orienteeritud aruvti kasutajatele ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvides. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd , rikkuma kettale salvestatud andmeid , tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele , koguma teie paroole ja ...

Informaatika → Informaatika
45 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun